Kergelt vürtsikas pehme pidusai martsipani ja marjadega

Ilmselt on tähelepanelikumad blogilugejad ammu aru saanud, et lisaks paljudele muudele magusatele asjadele armastan palavalt ka pärmitainast küpsetisi:) Neid on tõesti blogissegi juba päris palju kogunenud alates karamellise glasuuriga jõhvika-martsipani kringlist lõpetades suus sulava martsipanise jõulustolleniga. Ja loomulikult kohupiimakorbid - need on mul juba lapsest saadik suured lemmikud! Tegelikult on muidugi pärmiga kergitatud maiuseid siin veel, näiteks martsipani ja marjadega rullid jpt saiakesed, nii et kel pärmitainast küpsetiste vastu huvi on, see leiab mu blogist ohtralt inspiratsiooni;-)

Blogis leidub muidugi ka soolaseid pärmitainast hõrgutisi, näiteks suitsukana ja juustuga kringel ning porgandi- ja lõhepirukas, samuti mõned saiad, sh imehea focaccia, klassikaline brioche ja eriti hea rebitav ürdi-juustusai. 

Kuid praegubne suus sulav martsipani, jõuluvürtside ja hapukate marjadega pidusai on selline, mida ühel korral, kui ei pidanud seda külla kaasa võtma, sõin kohe ise viis tükki ära:) See küpsetis on minu arvates väga hea ka ilma glasuurita (sel juhul võid tuhksuhkrut peale raputada), kuid kui tahad veelgi rammusamat, rikkalikumat ja pidulikumat pidusaia, siis soovitan katte ikkagi peale teha. Küll küllale ju liiga ei tee ja eriti kehtib see just pühade perioodil:) :) :)

Piparkoogimaitseiane võid asendada peenestatud kardemoniga (0,5-1 tl) või lisada hoopis muid erinevaid vürtse - riivitud muskaatpähklit, jahvatatud kaneeli ja ingverit vms. 

Jõuluajal võiksid kasutada punaseid hapukaid marju, näiteks pohli või jõhvikaid, kuid väga hästi sobivad selle saia sisse mustikad ja sõstrad. Marjad võivad olla sügavkülmutatud, kuid vaata, et need ei oleks jäätükkidega. Kui marjad on juba veidi sulanud, siis kindlasti nõruta need ja lisa täidisele ilma välja valgunud vedelikuta. 

Eriti kiirelt saab taina kergitada ahjus, kui sul on selleks spetsiaalne funktsioon. Aurukeskkonnas piisab tavaliselt 20-30 minutist, et tainas oleks kahekordseks kerkinud. Ära kindlasti rohkem kui kahekordseks kerkida lase - liigne kerkimine enne küpsetamist ei ole tainale hea.

Pärmitainast saiad on alati parimad ahjusoojalt, kuid see on tänu rikkalikule täidisele veel ka järgmisel päeval imemaitsev. Soovin mõnusat pühadeperioodi ja palju rikkalike vürtsikaid küpsetisi! :)

Tainas:

550 g nisujahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi

80 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

0,5 tl soola

1-2 tl piparkoogimaitseainet

2,5 dl piima 

1 suur toasoe muna

100 g toasooja võid

Sega sõelutud jahu pärmi, suhkrute, soola ja maitseainega läbi. Lisa u 40 kraadini kuumutatud piim, kergelt lahti klopitud muna ja tükeldatud või ning sega läbi. Sõtku käte abil või töötle nn lauamikseriga ühtlaseks elastseks tainaks, mis kausi äärtest nö lahti lööb. See käib hästi kiirelt - kulub mõni minut, kuid masinaga saab veelgi kiiremini. 

Kata tainas köögirätiga ja lase tuulevaikses kohas kahekordseks kerkida (kulub u tund aega, ahjus aurukeskkonnas saab poole kiiremini). 

Täidis:

200-300 g külma martsipani 

100 g toasooja võid

80 g pruuni suhkrut

200 g jõhvikaid, pohli või mustikaid + peotäis või paar glasuuri peale

Lõika martsipan õhukesteks viiludeks. 

Rulli tainas jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks ja 40x30 cm suuruseks ristkülikuks. Oluline oleks, et tainas oleks võimalikult ühtlase paksusega ja sirgete äärtega, et rullid oleksid ühesuurused. Määri tainale ühtlaselt või, seejärel puista suhkur ja marjad. Viimasena laota peale martsipaniviilud. 

Keera tainas rulliks ja lõika rull 2-3 cm jämedusteks tükkideks (saab 12-14 tk). Kõik rullid võiksid olla ühesuurused, et need ühtlaselt küpseksid. 

Aseta rullid horisontaalselt võiga määritud ja jahuga üle puistatud 20X30 cm suurusesse neljakandilisse vormi jättes nende vahele 1-2 cm kerkimisruumi. Kata köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida. 

Küpseta saiu 180-kraadises ahjus u 35 minutit kuni need on ka seest läbi küpsenud, pealt aga kuldpruuniks muutunud. Võta ahjust ja laota koheselt glasuur peale. Kui katet ei soovi teha, siis sõelu saiadele soovi korral tuhksuhkrut ja naudi kohe.

Kate:

50 g toasooja võid

100 g toasooja toorjuustu

130 g tuhksuhkrut

Vahusta kõik komponendid mikseriga ühtlaseks kreemiks. Laota ahjust võetud rullidele. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Napoleoni kook

Napoleoni kook ehk napooleonikook on üks mu suuri lemmikuid:) Ja muide, need mõlemad eelpool olevad nimekujud on õiged, mis aga tähendab seda, et teistsugused on valed (vähemalt eesti keele reeglite kohaselt). Kuigi minu jaoks on selle koogi puhul alati põhiküsimuseks hoopis see, kas kasutada moosi või on ilma parem ning kas lasta koogil üleöö seista (ja põhjadel pehmeks muutuda) või mitte (et tainakihid oleksid mõnusalt krõbedad). Minu jaoks on mõlema küsimuse vastus selge - moos vahele ja kahvel kohe koogile sisse -, aga need on kaks sellist asja, mille puhul peab igaüks ise otsustama, kuidas talle rohkem meeldib, sest siin pole ei õiget ega valet varianti, vaid need kaks asja on puhtalt maitse küsimus:) Kui välja sööma minnes ei saa valida, milline napooleonikook on kondiitri poolt tehtud, siis vähemalt ise kodus tehtuna on võimalus teha just enda jaoks ideaalne maius:)

Kirjutasin mõned kuud tagasi Napoleoni koogist ja selle ajaloost veidi pikemalt siin ja kuna see artikkel on tasuta loetav, pole mul põhjust siin kirjapandut üle korrata. 

Napoleoni koogi jaoks kasutasin oma tavalist vanillikreemi retsepti, sest see on kümneid kordi läbi proovitud ja töötab ideaalselt. Seda saab panna ka näiteks tuuletaskute sisse, samuti kasutada muude kookides ja magustoitudes. Mulle meeldivad ka näiteks vanillikreemiga pavlova ja kihiline metspähklitega beseekook. Napooleonikoogi puhul võib seda ka pisut üle jääda - sõltub sellest, kui lahke käega seda kihtide vahele määrid. 

Tainaks aga on klassikaline kiirlehttainas, sest see on hea lihtne variant, millele liigselt aega ei kulu. 

Vahele võid soovi korral määrida ka hapukat moosi, näiteks kirsi- või pohlakeedist, peale aga sõeluda tuhksuhkrut, samuti lisada marju või söödavaid õisi. 

Tainas:
250 g nisujahu
0,5 tl soola

2 sl suhkrut

250 g külma võid

Aseta sõelutud jahu koos soola ja suhkruga köögikombaini ning sega läbi. Lisa tükeldatud või ja töötle u herneterasuuruste tükkidega purutainaks. Lisa 1 dl jääkülma vett ja töötle kiirelt ühtlaseks tainaks. Keera tainas kilesse ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi seisma. 

Taina saad teha ka noaga hakkides, kuid tegutse kiirelt, sest või ja vesi peavad külmad olema ega tohiks vahepeal üles soojeneda. Tainast tuleb võimalikult vähe töödelda (eriti oluline on see pärast vee lisamist), et see puiseks ei muutuks. 

Külmkapist võetud tainas jaga neljaks võrdseks tükiks. Rulli need ükshaaval jahuga kergelt üle puistatud küpsetuspaberil 2-3 mm paksuseks ja u 24 cm läbimõõduga kettaks. Ka rulli võiksid jahuseks teha, et kergem rullida oleks, samuti võid 24 cm läbimõõduga ümmarguse koogivormi abil ringid küpsetuspaberile ette joonistada, et oleks lihtsam. Ülejäänud tainast hoia senikaua külmkapis. Torka kahvliga tainasse mõned augud ja küpseta samuti ühe kaupa 230-kraadises ahjus 6-8 minutit kuni tainas hakkab kuldpruuniks muutuma. 

Lase põhjadel täielikult jahtuda. Võta 22 cm läbimõõduga ümmargune koogivorm, aseta koogi põhja peale ja lõika selle järgi kõik põhjad ühesuuruseks. Taina ääred jäta alles, sest need saad pärast koogile pudistada. 

Vanillikreem:

5 munakollast

130 g suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

4 sl maisitärklist

5 dl (täis)piima

1-2 sl brändit või konjakit

Vahusta munakollased suhkrutega heledaks vahuks. Lisa maisitärklis ja vahusta ühtlaseks.

Kuumuta piim potis keemiseni, lisa edasi vahustades munavahule ja sega ühtlaseks. 

Vala muna-piimasegu paksupõhjalisse puhtasse potti, lisa alkohol ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt vispliga segades u 10 minutit kuni segu pakseneb. Kuumus võiks olla pisut alla keskmise, kuid pigem madalam, kui kõrgem, et kreem aeglaselt pakseneks. Kui kuumus on liiga kõrge, on oht, et munad hakkavad küpsema ja tulemuseks on omletilaadne mass, mis tuleb ära visata. Kümne minutiga peaks kreem olema parajalt paks. Kui esimese viie minutiga tundub, et kreem ei paksene, siis lisa pisut kuumust. Samuti võid kuumust lõpuosas juurde lisada, et kreem ikka piisavalt pakseneks.  

Kui kreem on piisavalt paks, siis kurna segu läbi sõela puhtasse kaussi ja lase jahtuda. Eriti hea on, kui saad kausi kreemiga asetada teise kaussi, mis on täidetud jääkuubikutega - nii jahtub kreem kiiremini ega küpse edasi. 

Kata jahtunud kreem (mitte kauss, vaid aseta kile kreemi peale) toidukilega ja hoia seda enne koogile lisamist paar tundi külmkapis. 

Soovi korral lisa: 

u 100 g hapukat moosi (nt kirsi- või pohla)

tuhksuhkrut

meelepäraseid õisi ja marju

Aseta esimene põhi taldrikule ja määri sellele kreem. Jätka sama kõigi kihtidega, sh viimasega, kuid ühele või kahele laota soovi korral enne ka hapukas moos. Kõige peale puista tainajääkidest puru ja kui soovid, siis sõelu ka tuhksuhkrut. 

Koogi peale võid serveerimisel asetada meelepäraseid marju või söödavad õisi. 

Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin

Mahlane vanillikreemiga mooniseemnekook Ukrainast

Mooniseemneid kasutan ma ise küll harva, kuid Ukrainas on need üheks enam levinud traditsiooniliseks maitseaineks. Moonist ehk magunast (papaver) saadud seemned annavad nii soolastele kui ka magusatele roogadele mõrkjas-magusat maitset. 40%ilise rasvasisaldusega pisikesi seemneid on lisatakse seal riigis erinevatele klimpidele, pelmeenidele, struudlitele, pirukatele ja pidulikule kutya'le (nisuteradest, pähklitest ja meest valmistatud jõulumaius), erinevatest maiustest ja kookidest rääkimata. Makovy tort mooniseemnete, mee, pähklite ja võikreemiga on üks populaarsemaid Ukraina küpsetisi. Väga populaarseks täidiseks on mooniseemned ka suppide nt borši juurde serveeritavatele pampushka'tele (pampushky z makom). Magustoitude juurde aga pakutakse sageli magusat mooniseemnekastet. Üks praegugi popp rahvustoit on shulyky - soojad magusad küpsetatud ampsud tummises mee-mooniseemnekastmes, mida süüakse lusikaga. 

Mooniseemned on läbi aegade olnud Ukrainas ka koduseks ravimiks, näiteks anti uneprobleemidega beebidele sooja magusa piima sisse kastetud riidetüki sisse mähitud mooniseemneid nätsutamiskes. Need pisikesed mustad seemned olid une sümboliks juba vanadel kreeklastel, kes neid viljakusejumalanna Demetriusele ohverdasid. Lisaks kasutati neid ka valuvaigistava ja rahustava vahendina. 

Muide, Poltava linnast pärit kuulus Ukraina kirjanik Nikolai Gogol oli arvamusel, et mooniseemnekook on otse parasiidist pärit toit:) Nii et soovitan soojalt seda vanillikreemiga kooki proovida - see on tõesti hea!

See suus sulav kook tuleks kokku panna vormis ja lasta üleöö seista. Kuigi ka biskviit ise on piisavalt mahlane, teeb koos vanillikreemiga seismine koogi eriti maitserikkaks ja mõnusalt niiskeks. 

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis asenda nisujahu riisijahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit. 

Biskviit:

4 muna

100 g suhkrut

100 g jahu

130 g mooniseemneid

1 tl vanillisuhkrut

100 g võid

Vahusta munakollased poole suhkruga heledaks vahuks. Teises kausis vahusta munavalged ülejäänud suhkruga tugevaks vahuks. Sega sõelutud jahu mooniseemnete ja vanillisuhkruga. Sega nii munavalgevaht kui ka jahusegu kolmes osas õrnalt munakollasevahu hulka. 

Sulata või ja sega õrnalt taina hulka. Vala tainas ettevalmistatud (ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud, põhjas küpsetuspaber) 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpseta 170-kraadises ahjus u 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil vormis u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud biskviit lõika neljaks võrdseks osaks.

Kreem:

6 munakollast

100 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

5 dl vahukoort

Vahusta munakollased suhkrutega paksupõhjalises potis. Vala vahukoor kastrulisse ja lase keema tõusta. Vala koor samal ajal vahustades ühtlase nirena munakollaste hulka. Aseta pott koos kreemiga pliidile ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni kreem on enam-vähem hapukoore paksusega. 

Vooderda vorm toidukilega. Aseta esimene biskviidikiht sisse ja laota peale neljandik soojast kreemist. Korda sama ülejäänud kihtidega nii, et kreem on kõige peal. Lase vähemalt tund aega toatemperatuuril seista, seejärel aseta külmkappi. Hoia kooki üleöö külmkapis ja kummuta see siis taldrikule või serveerimisalusele. 

Kate:

80 g tumedat šokolaadi

40 g võid

Haki šokolaad ja või, aseta kausiga vesivannile, lase sulada ja sega ühtlaseks. Laota koogi peale ja äärtele. 

Retsept ilmus eelmisel talvel siin

Beseekattega šokolaadikook

Šokolaadikook kulub praegusel külmal ja pimedal ajal kohe eriti hästi ära, vähemalt minu jaoks täitsa hädavajalik novembrikuises halluses ja kaamoses:) Ja muidugi eriti hea on krõbeda muretainast põhja, suus sulava šokolaadiküllase täidise ja pehme beseekattega küpsetis!:) Aega kulub selle hõrgu koogi valmistamiseks veidi rohkem kui näiteks mõne lihtsa brownie jaoks (selliseid on siin blogis umbes kümmekond), aga see-eest on see veidi pidulikum ja pisut teistmoodi. Ja nädalavahetusel, kui rohkem võimalusi kokata ja köögis aega veeta, on ju ideaalne mõni selline asi ette võtta, mida tööpäeva õhtul teha ei viitsiks;-) Midagi keerulist siin muidugi pole - pigem vastupidi, sest tegevuskäik on igati loogiline ja kokkuvõttes mitte eriti aega-mõudev.

Šokolaadiküllases koogis on nii tumedat šokolaadi kui ka kakaopulbrit. Kvaliteetne kakaouba sisaldab 6-8% vett, 39-60% rasva ehk kakaovõid, umbkaudu 7% tärklist, 12% valku, 3-6% parkaineid, 0,9-2,3% alkaloid treobromiini ja 0,05-0,36% kofeiini. Kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja pool rasvast ehk saadakse kakaovõi. Pressimisjäätmetest aga jahvatatakse kakaopulbrit. 

Kakaooad kasvavad kakaopuul (Theobroma cacao), mis kuulub haisupuuliste sugukonda. Kuigi kakaopuud on kasvatatud juba üle 2000 aasta, on selle akadeemiline nimetus pärit kreeka keelest ja tähendas algselt jumalate sööki. Botaaniliselt on kakaopuu kogum erinevaid rohkearvulisi sorte ja vorme, mis on tekkinud pikaajalise kultiveerimise jooksul. Kakaopuu arvatakse siiski praktilistel põhjustel ja mugavuse mõttes üheks liigiks, mis jaotatakse sorditüüpidesse. 

Gluteenivaba koogi jaoks kasuta nisujahu asemel põhjas 100 g riisi- ja 160 g maisijahu ning lisa ka 1 tl küpsetuspulbrit. Täidises aga asenda nisujahu 60 g maisijahuga. Nisujahuga valmistatud tainast on kerge rullida. Kui aga teed gluteenivaba põhja, siis soovitan pigem tainas vormi põhja ja äärtele jahuste käte abil laiali suruda. 

Põhi:

80 g suhkrut

150 g külma võid

260 g jahu

30 g kakaopulbrit

näpuotsatäis soola 

1 suur külm munakollane

Töötle suhkur ja või kas puulusika abil või köögikombainis ühtlaseks. Sega sõelutud jahu, kakaopulber ja sool (gluteenivaba põhja korral ka küpsetuspulber) omavahel, lisa võisegule ning näpi sõrmedega, haki noaga või töötle köögikombainiga saiapurulaadseks. Lisa munakollane ja 3 sl jääkülma vett ning töötle kas köögikombaini või puulusika abil ühtlaseks tainaks. 

Mätsi tainas palliks, mässi kilesse, vajuta lapikuks ja aseta pooleks tunniks külmkappi. 

Rulli tainas kas jahusel pinnal või kahe küpsetuspaberi lehe vahel u 0,5 cm paksuseks. Eemalda pealmine küpsetuspaberileht, keera tainas ümber tainarulli ka tõsta selle abil 23-24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on eelnevalt võiga määritud ja jahuga üle puistatud. Eemalda ka teine küpsetuspaber ja lõika taina ääred ühtlaseks.  Võid taina ka soovi korral käte abil vormi põhja ja 2-3 cm kõrguselt äärtele suruda. 

Aseta tainale küpsetuspaber ja sellele omakorda raskuseks keetmata herned, oad või riis. Küpseta 200-kraadises ahjus 12 minutit, eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta veel 3 minutit kuni tainas on pealt kuiv. 

Täidis:

200 g tumedat šokolaadi

100 g võid

2 suurt toasooja muna

3 toasooja munakollast 

1-2 sl kanget alkoholi või külma kanget kohvi

60 g suhkrut

60 g jahu

Aseta tükeldatud šokolaad ja või kaussi ning sulata vesivannil. Sega ühtlaseks.

Vahusta munakollased ja munad suhkruga ühtlaseks vahuks. Lisa šokolaadisegu, alkohol või kohv ja sega läbi. Viimasena sega spaatli abil õrnalt hulka jahu. 

Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit. Seejärel võta vorm ahjust ja alanda ahju temperatuur 170 kraadini. 

Kate:

4 munavalget

180 g tuhksuhkrut

2 sl vanillisuhkrut

1 tl maisitärklit

0,5 tl valge veini äädikat

Vahusta munavalged tugevate tippudega vahuks. Lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkur ja vanillisuhkur. Viimasena vahusta kiirelt hulka maisitärklis ja äädikas.

Laota munavalgevaht koogile, aseta vorm ahju tagasi ja küpseta veel 15 minutit. Võta kook ahjust ja lase enne lahti lõikamist ja söömist täielikult jahtuda. 

Küüslaugu-kanaroog

Praegusel külmal ajal, mil viirused jälle ringi hiilivad, tasuks ehk meelde tuletada vana head küüslauku. Minul õnneks kuulub see peaaegu iga toidu sisse, aga tegelikult võiksin ka ise seda veelgi enam tarbida, nt vahel ka toorelt:) Küüslauku peetakse looduslikuks antibiootikumiks, millel on põletikuvastane toime ja mis võivat regulaarsel tarvitamisel aidata tõsta vastupanuvõimet infektsioonidele, soodustada arterite tervist ja alandada kõrget kolesteroolitaset ja vererõhku. Väidetavalt aitavad küüslaugus sisalduvad tugevad väävliühendid aeglustada või takistada vähi arengut ja tugevdada maksa. Lisaks on küüsalugus leiduvast B6- ja C-vitamiinist, mangaanist ja seleenist abi südame kaitsmisel. Vanematel inimestel soovitatakse süüa üks küüslauguküüs päevas, aga minu arvates võiks seda praegusl ajal ju ka nooremad teha:) 

Küüslauk (Allium sativum) on vana kultuurtaim, mida kasvatati juba vähemalt 2000 aastat enne Kristust. Ta kuulub koos sibulaga laugu perekonda ja need kaks on selle pere tähtsaimad kultuurtaimed. Vanadel egiptlastel oli küüsaluk suisa rahvustoidu eest, millega raviti kõiki haiguseid. Cheopsi püramiidide ehitamise ajal söödeti küüslauku igapäevaselt palava päikese alla töötavale u 10 000 orjale, et epideemiaid ei tekiks. Ehitamisele kulunud ligi 20 000 aasta jooksul kulutati küüslaugu, sibula ja porrulaugu ostisele suisa 40 tonni puhast hõbedat. 

Vana-Kreekas ja -Roomas arvati küüslaugul olevat maagilised omadused ning ka Hiinas, Jaapanis ja Indias oli see hinnas. Hetkel kasvatatakse Kesk-Aasiast pärinevat küüslauku peaaegu kogu maailmas, kuid suurem osa maailma küüslaugust tuleb Hiinast. 

Lisaks muguluale kasutatakse ka küüslaugu C-vitamiinirikkaid lehti, samuti süüakse noori õievarsi. Küüslaugus sialduv alliin laguneb vilja peenestamisel allitsiiniks, mis annab vänge lõhna ja millel on tugevad baktereid hävitavad omadused. Küüslaugus on eeterlikke õlisid (0,9%), valku (8%), süsivesikuid (u 20%), mineraalaineid (1,5%), kiudaineid (4%) ja vitamiine. 

Muide, küüslaugu lisamine köögiviljale, lihale ja kalale aitab vältida nende riknemist. 

Pärast küüslaugu söömist aitab selle lõhna kaotada leige piima joomine, samuti petersellilehtede või kohviubade närimine. 

NB! Küüslauku kasutades eemalda kindlasti seest selle idu. Värskel küüslaugul seda teha vaja ei ole, kuid juba talvel on keskosas olev südamik juba puiseks ja maitse liigselt teravaks muutunud ning otsa hakkab roheline võrse tekkima. 

Sellele küüslaugurikkale kanaroale võid lisada ka u 1 dl valget veini, kui soovid. Asenda sellega 1 dl puljongist ja kasuta seda panni nö puhastamiseks ehk vala see pannile ja lükka spaatliga pruunistunud kohad lahti. 

Vaja läheb:

õli praadimiseks

800 g- 1 kg kondi ja nahaga kanakintsu

sool ja värskelt jahvatatud musta pipart

20 keskmist küüslauguküünt 

3 dl kanapuljongit

1 sl võid

u 800 g kartuleid 

väike peotäis tüümianivarsi

Kuumuta praepannil õli keskmisest pisut kõrgemal kuumusel ja pruunista selles kanakintse kummaltki poolt 5-6 minutit. Tee seda mitmes osas, et liha paremini küpseks ja liiga palju korraga pannil ei oleks. Aseta kanakintsud 20x30 cm suurusega ahjuvormi nahapool üleval. 

Aseta nüüd pannile kooritud terved küüslauguküüned ja prae ka need pidevalt segades kergelt läbi (kulub 2-3 minutit), kuni need kergelt pruunistuvad ja pehmemaks muutuvad. Aseta need vormi kana juurde (puista ümber kanatükkide).

Vala puljong kuumale pannile ja samal ajal edasi kuumutades lükka spaatli abil pruunistunud kohad pannilt lahti. Lase panni sisul keema tõusta ja kuumuta mõni minut kuni vedelik on veidi kokku keenud. Lisa 1 sl võid, maitsesta soola ja pipraga, sega läbi ja vala ahjuvormi kana ja küüslaukude peale. Lõika kartulid u 2 cm tükkideks ja lisa koos tüümianiokstega samuti vormi.

Küpseta 180-kraadises ahjus u 1 h kuni kana on läbi küpsenud ja kartul pehme. Sega kartuleid küpsemise ajal paaril korral, et need ühtlaselt küpseksid. Puista peale tüümianilehti ja serveeri kohe. 

Suus sulav karamelline ploomikook (ei vaja küpsetamist)

See on taaskord üks ülimalt lihtne kook, mida isadepäevaks valmistada. Hõrgus koogis on kõik tasakaalus: tummine šokolaadiküpsistest põhi, pehme karamelline kreem ja hapukas ploomidest kate. Kui ploomid ei isuta, siis kaunista kook lihtsalt marjade, granaatõuna seemnete, šokolaadilaastude vm meelepärasega. 

Mina olen ise suur karamellikreemi (ehk keedetud pehme karamellise kondenspiima) fänn ja see on õnneks igas poes saadaval. Selle koogi jaoks piisab ilusti ühest plekkpurgist ja midagi üle ei jää, seega suurematele magusasõpradele (nagu ma ise), kellele meeldib magusaid jääke süüa, on see muidugi halb uudis :D Nii et niisama maiustamiseks osta poest kohe teine purk ka ;-) 

Mulle meeldib see kook ilma vahukooreta rohkem, sest kõik maitsed on niigi paigas. Kui aga soovid mahedamat maitset ja kohevamat kreemi, siis võid vahukoore ikkagi lisada. Pildil olevas koogis seda ei ole. 

Šokolaadiküpsised võivad olla ka šokolaaditükkidega, kuid sel juhul vähenda või kogust 20 g. 

Põhi:

200 g šokolaadiküpsiseid

80 g võid

Purusta šokolaadiküpsised ja sega need sulatatud võiga. Suru segu 20 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja. Põhja võiks olla küpsetuspaber, ääred määritud kergelt õliga. Hea oleks, kui põhi saaks enne täidise vormi panekut u 10 minutit külmkapis taheneda. 

Kreem:

400 g toasooja toorjuustu

400 g toasooja karemellist (keedetud) kondenspiima

2 dl (1 pakk) vahukoort (soovi korral)

Sega vispliga toorjuust ja karamellikreem. See on igati ok, kui kondenspiimast jääb sisse tükke. Kui soovid vahukoort lisada, siis vahusta see tugevaks vahuks ja sega õrnalt toorjuustusegu hulka. Vahukoor ei pea samuti täielikult segunema, vaid võib jääda siiru-viiruline muster.

Tõsta kreem vormi, silu pind ja aseta kook külmkappi paariks tunniks tahenema. 

Ploomikate: 

u 400 g ploome (puhastatud kaal)

4 sl suhkrut

2 sl brändit, rummi vm kanget alkoholi või apelsinimahla

0,5 tl peenestatud kardemoni või 1 tl jahvatatud kaneeli

Lõika ploomid pooleks, eemalda kivi ja seejärel sektoriteks. Aseta koos suhkru, alkoholi või mahla ja kardemoni või kaneeliga potti ning lase u 15 minutit seista, et vedelik välja tuleks. 

Kuumuta ploome keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades 10-15 minutit kuni need on piisavalt pehmed. Küpsemisaeg sõltub sellest, kui suured on tükid, kui küpsed ploomid ja kui tugev on kuumus. Vala pehmeks küpsenud ploomid kaussi ja lase enne koogile lisamist täielikult jahtuda. 

Enne serveerimist võta kook toatemperatuurile, eemalda vormist ja serveeri koos ploomidega. Võid need nii koogile peale panna kui ka kõrvale pakkuda. Kui pakud küpsetatud ploome kõrvale, võid koogi peale kaunistuseks tumedat šokolaadi riivida, kui soovid. 

Retsept ilmus septembris siin

Metspähkli-šokolaadikreem

Hõrk metspähklikreem on suurepärane nii isadepäevaks kui ka igaks muuks elujuhtumiks. Isetehtud purgike seda šokolaadist headust on igati armas kingitus, mis ilmselt iga inimese südant soojendab:) Metspähklitest kreem on ühtviisi mõnus nii pannkookide ja sarvesaiadega kui ka röstsaial, samuti sobib kasutamiseks küpsetistes. Ühesõnaga on see kreem paslik söömiseks samamoodi nagu kuulus Nutella. Samas ei ole kodune maius nii kreemjas ega pehme, kuid see-eest on selle koostis (eriti võrreldes poes müüdavaga) nö "puhas" ja lihtne. Kõik koostisained on arusaadavad ja neid on vähe, samas kui nt Nutellas (mille nimetus on muide ju pähklikreem) on metspähkleid vaid 13%, kõige rohkem aga leiab selles suhkrut ja palmiõli. 

Kui soovid seda pähklikreemi niisama söömise asemel mõnes koogis kasutada, siis blogis on mitu head varianti:

* Küpsetatud jahuvaba imemaitsev šokolaadi-pähklikook

* Küpsetamata kohupiima-šokolaadikook

* Küpsetamata juustu-šokolaadikook

* Küpsetatud juustu-šokolaadikook

Kui aga soovid teha šokolaadi-pähklikreemi kondenspiimaga, siis selleks on üks suurepärane variant juba blogis olemas :)

Soovitan kreemi hoida õhukindlalt suletud purgis toatemperatuuril ja tarbida viie päeva jooksul. Seda võib hoida ka külmkapis (siis säilib see kauem), kuid sel juhul on pähklivõi liiga kõva, et seda määrida või lusikaga niisama purgist süüa. 

Kuigi poest on võimalik osta juba kooritud sarapuupähkleid, saab neid ka ise röstida. Selleks laota pähklid (küpsetuspaberiga kaetud) ahjuplaadile ja kuumuta ahjus 160 kraadi juures u 10 minutit. Ära pruunista (kerge kuldne jume on ok). Kalla pähklid köögiräti sisse ja hõõru sellega lahti tulnud koor maha. Võid seda teha ka näppude vahel. See osa koorest, mis on pähkli külge jäänud, võib seal olla - päris puhtaks ongi neid keeruline saada ja ega ei ole vajadustki. 

Võib kasutada tumeda asemel piimašokolaadi, kuid sel juhul soovitan lisada 1-2 sl naturaalset ehk maitsestamata kakaopulbrit.

Vaja läheb:

200 g kooritud sarapuupähkleid

150 g tumedat šokolaadi

20 g võid 

4 sl neutraalse maistega õli

4 sl mett

1 sl konjakit v brändit (soovi korral)

Aseta kooritud pähklid köögikombaini ja töötle ühtlaseks kreemjaks pastaks, milles õli hakkab eralduma. Kulub 3-4 minutit. Vajadusel lükka töötlemise ajal spaatliga pähklimassi kausi äärtelt alla (selleks pane kombain kinni). 

Tükelda šokolaad ja või ning sulata kas vesivannil, paksupõhjalises potis või mikrolaineahjus ning sega ühtlaseks. Lisa pähklimassile kõigepealt mesi ja õli ning töötle kreemjaks, seejärel lisa sulatatud šokolaad ja soovi korral ka alkohol. Töötle veel umbes minut, et moodustuks ühtlane kreemjas mass, ja tõsta meelepärasesse õhukindlalt suletavasse anumasse (nt purki). Kreem on piisavalt paks, et seda kohe tarbida. 

Retsept ilmus eelmisel kevadel siin

Küpsisekräsupea

Isadepäevaks ideaalne küpsetis, sest sellega saavad kahtlemata hakkama lapsedki:) See on hea kerge variant klassikalisest kräsupea koogist. Ahju pole vaja selle kräsupea puhul sisse lülitada, sest biskviite asendavad küpsised. "Tavalistest" kräsupeadest on mu lemmik šokolaadikatte ja kirsimoosiga; täiesti traditsiooniline kräsupea on aga olemas siin. Seega kui soovid küpsiste asemel enda tehtud biskviite kasutada ja teha traditsioonilist kräsupead, siis blogis on variandid olemas;-) Tegelikult on ka klassikaline kräsupea hästi lihtne ega nõua mingeid erilisi oskuseid, kuid küpsistega saab maius veelgi kiiremini valmis. 

Võid kasutada põhja valmistamisel ka tavalisi ehk ilma šokolaaditükkideta küpsiseid, kuid sel juhul oleks võid vaja lisada 30 g rohkem (kokku siis 80 g võid). 

Põhi:

200 g šokolaaditükkidega šokolaadiküpsiseid

50 g võid

u 5 sl haput moosi (nt pohla-, vaarika- või kirsimoos)

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja suru tainas 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Vormi ääred võiksid olla kaetud kilega või õliga kokku määritud, et kooki oleks kergem pärast vormist eemaldada. Laota õhuke kiht moosi põhjale. 

Täidis:

500 g heledaid küpsiseid

750 g hapukoort

Murra küpsised väikesteks tükkideks (max 1 cm) ja sega need hapukoorega läbi. Aseta segu vormi, aja ühtlaselt laiali ning pane vorm vähemalt kolmeks tunniks külmkappi tahenema. Enne serveerimis eemalda kook vormist ja tee peale kate. 

Kate:

100 g tumedat šokolaadi

50 g hapukoort

2 sl tuhksuhkrut

Tükelda šokolaad, sulata vesivannil. Sega hapukoore ja suhkruga ühtlaseks ja laota koogile. Lase enne serveerimist kattel umbes pool tundi taheneda.

Retsept ilmus kevadel siin

Imelihtne ja -maitsev martsipani-šokolaadikook

Isadepäev on küll alles järgmisel pühapäeval, aga otsustasin hakata juba jagama selliseid retsepte, millega lapsedki hakkama saavad ja mis reeglina kõigile meeldivad. Esimene neist on tummine ja maitserikas šokolaadi, metspähklite ja martsipaniga maius, mis sobib suurepäraselt nii isadele kui ka lastele ning on samas lihtsamast lihtsam ja valmib väga vähese vaevaga. Tänapäeval on muidugi üks argument selle koogi puhul ka asjaolu, et see ei vaja küpsetamist ja ahju pole vaja sisse lülitada;-) Kook taheneb külmkapis, nii et elektrikulu minimaalsele ajakulule ei lisandu :) 

Ilmselt paljud juba teavad, aga eelmisel nädalal lahkus meie seast vaid 49-aastasena tuntud toiduentusiast Julie Powell. Juliet teatakse peamiselt ta projekti tõttu, mille eesmärgiks oli valmistada legendaarse telekoka ja kokaraamatute autori Julia Childi kõige kuulsama raamatu "Mastering the Art of French Cooking" järgi prantsuse klassikalisi roogasid ja sellest vändatud filmi "Julie & Julia" järgi. Olen sel nädalal sellega seoses üsna palju lugenud guru-staatuses Julia Childi kohta. Üks asi, mis mind on eriti kõnetanud, on tema lause:

"In the 1960s, you could eat anything you wanted, and of course, people were smoking cigarettes and all kinds of things, and there was no talk about fat and anything like that, and butter and cream were rife. Those were lovely days for gastronomy, I must say."

Tänapäeval on kuidagi eriti palju sellist dieedihullu-tüüpi toidusse suhtumist, paastumist ja näljutamist, mis paneb teatud asju suisa "patuseks" nimetama ja nende nautimist "patustamiseks" pidama. Koledad sõnad, mis minu, kes ma toitu jäägitult armastan, arvates kohe kuidagi toiduga kokku ei sobi. Ja kuna neid kasutatakse reeglina just selliste asjade kohta, mida ma ise palavalt armastan nagu või, värske sai, martsipan, šokolaad jms, siis häirib see mind seda enam. Kogu elu ei saa ju keedetud brokolit või lehtkapsast närida (need mõlemad on muidugi "patuvabad") ...

Nii et loodan, et see kook toob palju rõõmu ja head meelt, sest see on tõeliselt nauditav:) Ega see tõesti suures koguses igapäevasele toidulauale või terve eraldi einena ei oleks hea mõte, kuid selles maiuses ei ole kindlasti mitte midagi patust, vaid see on puhas nauding. Piisab ju täitsa ühest tükist, sest see on piisavalt tummine ja maitsekas.

Paar nõuannet ka:

* Šokolaad ei pea olema mõru, vaid pigem magusapoolne. Soovitan valida 50-70%lise kakaosisaldusega tumeda šokolaadi.

* Et martsipani oleks lihtsam hakkida, hoia seda enne külmkapis või aseta 10ks minutiks sügavkülma. Vali võimalikult suure mandlisisaldusega variant.

Vaja läheb:

200 g tumedat šokolaadi

100 g pähklite või mandlitega piimašokolaadi

200 g võid

200 g küpsiseid

100 g hapukaid marmelaadikomme

100 g sarapuupähkleid või mandleid

100 g martsipani

Tükelda šokolaadid ja või. Aseta need kastrulisse ja lase madalal tulel aeg ajalt segades sulada. Sega ühtlaseks.

Murra küpsised väikesteks tükkideks ning haki marmelaad, pähklid ja martsipan. Lisa need šokolaadisegule. Sega läbi.

Laota mass u 20X20 cm läbimõõduga neljakandilisse vormi, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Hoia vähemalt kaks tundi külmkapis, kuni kook on tahenenud. Seejärel lõika ruutudeks. Hoia kooki külmkapis õhukindlalt suletud nõus. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Mahlane kõrvitsakook pähklite, porgandi ja kohupiimakreemiga

Ilmad lähevad järjest jahedamaks, päevad lühemaks ja loodus üksluisemaks (kuigi pildil olevad saialilled korjasin oma aiast alles eelmisel nädalal), nii et tuleb ennast lähinädalatel pigem tubaste tegevustega rõõmustada. Mind hetkel tõesti enam eriti õue ei kisu, samas kui suvel näiteks üritan iga võimalust vältida siseruumides aja veetmist. Just praegu on kuidagi eriti mõnus sooja teki all end kerra tõmmata, nautida head enda korjatud taimedest tehtud teed (viimasel ajal on peamiselt nurmenukutee mu tassis) ja võta kätte mõni köitev raamat, mis end käest panna ei lase (hetkel loen Obama teost "A Promised Land", mida väga soovitan). Hea raamat on muidugi igal aastaajal mu truu kaaslane, sest ega muidu ju jõuaks aastas üle 50 teose lugeda, kui seda iga ilmaga ei teeks;-)

Ja sombusel sügisõhtul sobib sooja tee kõrvale loomulikult ideaalselt üks mõnusalt mahlane ja maitserikas kook, kus köögivilju suisa kaks - kõrvits ja porgand. Kokku on aedvilju küpsetises pool kilo(!), nii et seda võib vist kohe päris tervislikuks koogiks pidada;-) Ja krõmpsuvaid metspähkleid leiab selles maiuses suisa kahes kohas - nii koogi sees kui ka selle peal:) Kuna toorjuustukreem pole tehtud võiga, vaid hoopis kohupiimaga, siis seda enam võib selle küpsetise puhul välja tuua selle kasulikkust ja taljesõbralikkust. Kui nii palju maiustada nagu mina seda teen, siis on ühe koogil puhul päris oluline, et see on toitainerikas ega pole ülemäära rammus, nii et võib vabalt kasvõi õhtul süüa:D 

Eriti hõrguks teevad selle koogi minu arvates aromaatsed maitseained, mida võib loomulikult rohkem lisada, kui retseptis kirjas on. Nii kõrvitsa kui ka porgandi seltsiliseks sobivad erinevad vürtsid suurepäraselt; lisaks kaneelile ja muskaatpähklile võib vabalt sobitada tainasse näiteks kardemoni, nelgi ja ingveri. Kui soovid magusamat kooki, siis soovitan hakkida sisse 100 g (valget) šokolaadi või lisada 100 g rosinaid või tükeldatud kuivatatud aprikoose. Igaks juhuks mainin, et see kook on üksnes mõõdukalt magus (vähemalt siis, kui täpselt retsepti järgi teha), nii et suurematel magusasõpradel tasub täitsa mõelda lisandite poole, kuigi mulle endale meeldib see kook sellisena nagu see on:)

Sarapuupähklite asemel võid kasutada Kreeka või pekaanipähkleid, samuti sobivad mandlid. Tainasse lisamiseks hakin pähklid üsna jämedalt, sest mulle meeldivad koogi sees suured pähklitükid, kuid katte peale tuleb pähklid üsna peeneks teha. Loomulikult - kui eelistad pigem peenemat pähklipuru koogi sees, siis haki ka taina jaoks pähklid väiksemaks, kuid vabalt võid pähklid ka üldse välja jätta :) 

Gluteenivaba koogi jaoks võta 1,5 tl küpsetuspulbrit rohkem (kokku 3 tl). Kasutasin seekord toortatrajahu, kuid sobivad ka muud meelepärased gluteenivabad jahud. 

Koogi võib vabalt ka horisontaalselt pooleks lõigata ja kreemi nii vahele kui ka peale panna. Kuigi kreemikiht on siis õhem, jätkub sellest siiski ilusti. 

Vaja läheb:

3 muna

180 g suhkrut

1 dl neutraalse maitsega õli

200 g kõrvitsapüreed

180 g jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

1,5 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl riivitud muskaatpähklit

näpuotsatäis soola

300 g peenelt riivitud porgandit

100 g hakitud sarapuupähkleid

Klopi munad suhkruga kergelt lahti ning sega läbi õli ja kõrvitsapüreega. Teises kausis sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega ning seejärel sega õrnalt ülejäänud taina hulka. Viimasena lisa riivitud porgand ja hakitud pähklid ning sega kergelt läbi.

Vala segu 22-24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on ette valmistatud (st et põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud). 

Küpseta 180-kraadises ahjus 40-45 minutit (sõltuvalt eelkõige vormi suurusest), kuni kook on pealt kuldne ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. 

Jahtunud koogile võid raputada tuhksuhkrut, kuid soovi korral tee koogi peale kate. Selleks on vaja:

200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima

200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

50 g tuhksuhkrut

u 50 g peenelt hakitud sarapuupähkleid

Sega visplit kasutades kohupiim, toorjuust ja tuhksuhkur. Laota kreem jahtunud koogi peale ja soovi korral ka äärtele. Puista peale ja äärtele hakitud pähklid. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus