Suvine salat fetajuustuga

Suvine kerge imehea salat, mida jõuab vabalt argiõhtulgi valmistada. Arbuusiga toidud on minu arvates suvel igati mõnusad ja üks arbuusi-feta salat punase sibulaga on mul blogis juba olemaski. Seekord lisasin ka kurki ja tomatit, maasikate asemel aga sain poest mustikaid, mis samuti salatisse igati hästi sobivad. 

Salati retsept ilmus mõni nädal tagasi mu loo juures, mille tegin TAI ekspert Tagli Pitsiga soola teemal. Suhkru liigse tarvitamsie kahjulikkus on reeglina inimestel hästi teada, kuid millegipärast soola osas ei pea paljud piiri. Samas rikub aga liigne sool toidu maitse rääkimata sellest, et on tervisele kahjulik. Seega soovitan toidulaud kriitilise pilgiga üle vaadata ja vajadusel korrektuure teha, sest parim igas mõttes on ikka värske korralikust toorainest enda tehtud toit, milles on tunda maitseid ja mille maitset ei ole soolaga ära "tapetud". Tagli Pitsi muide jagab ariklis ka väga häid nippe, kuidas soola tarbimist vähendada.

See värskusest pakatav salat on piisavalt mahlane ja maitsekas, et sellele kastet ei olegi peale vaja. Vajaliku soolakuse saab täielikult kätte fetajuustust. Minu arvates on see salat suurepärane niisama süüa, kuid se sobib loomulikult ka grillitud toitude kõrvale.

500 g puhastatud arbuusi

1 keskmine kurk

300 g tomateid

u 100 g maasikaid või kultuurmustikaid

150 g fetajuustu

musta pipart

(hakitud) mündi- või koriandrilehti

Lõika arbuus kuubikuteks ning kurk ja tomat meelepärasteks tükkideks. Aseta kõik kaussi, lisa marjad ja murendatud juust. Peale jahvata musta pipart ja puista mündi- või koriandrilehti.

 

Boršisupi “põhi” talveks purki

Hetkel, kui küpsed ja maitserikkad köögiviljad turulettidel kuhjuvad, saab igasuguseid imemaitsvaid toitusid teha. Aga muidugi tasub mõelda ka hoidistamise peale, sest suvel on ju kõik "rohelne kraam" värskem ja soodsam kui muidu. Üks asi, mida ma ise suviti teen, on supipõhi, mida on talvisel kiirel ajal võimalik vähese vaevaga supiks keeta. Ma muidu poes müüdavaid purgisuppe ei valmista kodus kunagi (mitte et ma tahaks nende kohta midagi halvasti öelda, aga ma lihtsalt eelistan ise teisi asju süüa), aga enda tehtud purgisupid on midagi muud - need on tõesti hea koduse maitsega. Üks selline supipõhja retsept mul juba blogis on - vürtsikas tomatisupp-, mida peaaegu igal aastal teen. Aga nüüd jõuab siia ka mu teine ammune lemmik ehk borš :)

Panen alla kirja variandi, kuidas ise puljong keeta ja supp valmis teha. Kuid soovi korral saad võtta puljongikuubiku, -fondi või -pulbri, et maitsev supp eriti kiirelt valmis teha. Sel juhul võid lisada supi sisse kontidelt eemaldatud liha asemel näiteks hakkliha või frikadelle.

Supipõhi on selline asi, kus erinevalt küpsetamisest, kus tuleb enamasti grammi-täpsusega koostisained kirja panna, ei ole vaja ülemäära koguste pärast muretseda. Need siin on kogused nö ideaalis, aga minu arvates vahet pole, kas kaalud köögiviljad ära enne puhastamist või mitte. Mina kaalun lihtsuse huvides enne puhastamist, aga samas on mõnda asja on alati pisut rohkem, mõnda vähem - loodus ju ei tee kõiki asju nagu tehas täpselt ühe suuruse ja kujuga. Küll aga võiksid jälgida enam-vähem koostisosade proportsioone. 

Purgid peaksid olema korralikult puhtaks pestud ja steriliseeritud. Selleks kuumuta purke 120-kraadises ahjus u 20 minutit. Aseta purgid ahju restile tagurpidi. Purgikaasi keeda 5 minutit. Supipõhja jaoks soovitan kasutada suuremaid, umbes liitriseid purke; moosi jaoks sobivad igasugused purgid, kuid tasub võtta pigem pooleliitrised või veel väiksemad, sest korraga reeglina palju moosi ei sööda. 

Vaja läheb:

1 kg sibulat

1 kg porgandit

1 kg peeti

2 kg kapsast

1 kg tomatit

2-3 dl (oliivi)õli

30 musta pipra tera 

6 loorberilehte

3 sl soola

120 g suhkrut

3 sl äädikat

Haki sibul peeneks, riivi porgand ja peet, lõika kapsas peeneteks viiludeks ja haki tomatid. 

Võta suur pott, kuumuta selle põhjas õli ja prae madalal kuumusel hakitud sibulat u 10 minutit, kuni see on klaasjas . 

Lisa riivitud peet ja porgand ning kuumuta segades veel u 5 minutit. Lisa kapsas, tomatid, pipraterad, loorberilehed, sool ja suhkur. Lase aedviljadel potis küpseda aeg-ajalt segades kuni need on pehmed (kulub u 20-30 minutit sõltuvalt sellest, kui suured olid viljad). 

Lisa äädikas ja lase segul potis veel mõned minutid podiseda (ehk seni, kuni kõik köögiviljad pehmed on).    Eemalda loorberilehed ja pipraterad ning tõsta steriliseeritud purkidesse. 

Puljong:

0,5 kg searibisid või 1 kg sealihakonte

1 väiksem sibul

4 küüslauguküünt

1 varsseller

2 loorberilehte

5 musta pipra tera

0,5 tl soola

Aseta kondid või ribid külma veega potti. Kui ribid on ühe pika ribana, siis lõika neid väiksemaks. Lase veel keema tõusta ja keeda paar minutit. Kurna kondid sõelal ja loputa veega korralikult läbi. Pese pott puhtaks. 

Aseta puhtasse potti tagasi kondid, lisa kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, 2-3 cm juppideks lõigatud varsseller, kooritud ja pooleks lõigatud küüslauguküüned, loorberilehed ja pipraterad. Lisa potti 1,5-2 l külma vett ja lase sel keema tõusta. 

Keera kuumust vähemaks ja jäta puljong madalale kuumusele keema nii, et vesi õrnalt podiseks. Puljong on valmis siis, kui liha kontidel on nii pehme, et seda on kerge eemaldada. Kulub vähemalt 1 h. Kondid keevad kiiremini pehmeks, kuid ribide puhul kulub ligi 2 h. Keemise ajal eemalda vahukulbiga tekkinud vahtu. 

Kurna puljong ja eemalda liha kontide küljest.

Supi jaoks:

3-4 keskmist kartulit

u 1,5 liitrit puljongit

kontide või ribide küljest liha

vajadusel (õuna)äädikat, soola ja suhkrut

Lõika kooritud kartulid u 1 cm kuubikuteks ja keeda puljongis peaaegu pehmeks. Lisa liitrine purgitäis boršipõhja ja kontidelt eemaldatud liha ning keeda veel paar minutit. Lisa vajdusel veidi (õuna)äädikat, soola ja suhkrut. 

Serveerimiseks:

hapukoort

hakitud maitserohelist (tilli, rohelist sibulat, murulauku, lehtpeterselli)

värskelt jahvatatud musta pipart

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Gazpacho maasikatega

Suvel palavate ilmadega on minu arvates sellised jahedad ja jahutavad road igati oma kohal. Lisaks on gazpacho hästi tervislik ja toitainerikas, sest sisaldab erinevaid köögivilju. Veidi rasva (oliiviõli ja kitsejuust) aga aitab meil värskest kraamist vitamiinid ilusti kätte saada. 

Üks Hispaania juurtega külm tomatisupp gaszpacho mu blogis juba on, aga sellegipoolest otsustasin lisada  uue retsepti, sest vaheldust on ju vaja :) Kuigi mõlemas on tomatid, paprika ja maasikad, on see supp siin veidi teitsugune nii koostisosade kui ka maitse osas. Selliste suppide retseptidesse võid aga loominguliselt suhtuda - midagi (hullu) ei juhtu, kui neis näpuga järge ei aja või kogustest täpselt kinni ei pea. Erinevalt näiteks küpsetistest, mille puhul tasub alati retsepti täpselt järgida, et ideaalselt õnnestuksid. 

Soola soovitan supi sisse mõõdukalt lisada, sest kitsejuust annab samuti soolasust juurde. Lisaks tuleb soolaga ettevaatlik olla. Vajame küll veidi naatriumi, kuid pidev liigne tarbimine pole tervisele sugugi hea. Sellest, milline on maksimaalne päevane lubatud soola kogus jms, räägib TAI ekspert Tagli Pitsi viimase Nädalalõpuleht LP toiduosas. Minu jaoks isiklikult aga tapab liigne sool toidu maitse - ülesoolatud road on kõik ühe maitsega. Mulle aga meeldivad need asjad, mida valmistan ja ka tooraine on alati kvaliteetne, seega ei taha seda kuidagi soolaga ära rikkuda, vaid lisan soola vaid niipalju, kui hädavajalik :) 

Vaja läheb:

400 g küpseid tomateid

400 g maasikaid

150 g kurki

1 keskmine punane paprika

1 väike küüslauguküüs

pool väikest punast sibulat (soovi korral)

u 50 g saia

2 sl extra virgin oliiviõli (vajadusel rohkem)

1 sl punase või valge veini äädikat

1 sl suhkrut

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

Serveerimiseks:

peotäis (peeneks hakitud) basiiliku, koriandri või mündi lehti

50-100 g feta- või kitsejuustu

krõbedaid saiakrutoone või röstitud saia

Haki tomatid u 1 cm tükkideks, puhasta maasikad, lõika kurk viiludeks ja puhastatud papika väikesteks tükkideks. Haki küüslauguküüs ja punane sibul peeneks. Murra sai tükkideks. 

Sega aedviljad ülejäänud komponentidega ja proovi aedviljadest mahlad välja pigistada. Võid seda teha ka käte abil.  Kata kauss toidukilega ja lase vähemalt tunnike külmkapis seista, veel parem üleöö. 

Töötle aedviljad köögikombainis peeneks. Kui soovid vedelamat suppi, lisa veel õli või vett. Maitse ning lisa vajadusel suhkrut või pipart. Soola ära pigem lisa, sest juustus on seda juba niigi.

Serveerimiseks jaga supp kahe kuni nelja kausi vahel, puista peale (hakitud) rohelist ja murenda juustu. Puista supilee ka saiakrutoonid või paku supi kõrvale röstitud saia. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kurgisalat peedi, avokaado ja hummusega

Hetkel on see kõige parem aeg aastas, mil värsket kraami tuleb ohtralt, sh ka värsket kurki, mis kuulub muide koos suureviljaliste köögiviljadega nagu arbuus, melon ja kõrvits kõrvitsaliste sugukonda, milles on umbkaudu 850 liiki. 

Arvatavasti Põhja- või Ida-Indiast pärit kurki kultiveeritakse seal riigis juba ligikaudu 6000 aastat, kuid metsikult kasvanult on see vili juba vähemalt 10 000 aastat inimeste toidulauda rikastanud. Ka muistsed kreeklased ja roomlased kasvatasid kurki. Näiteks on teada, et 1. sajandil Roomat valitsenud keiser Tiberius soovis lõunasöögiks värsket kurki. Teistesse Euroopa riikidesse, sh Eestisse jõudis aga kurk alles 17. sajandil. 

Varasemalt oli kurk mõru. Mõrkjas maitse oli tingitud mõruaine kukurbitatsiini sisaldusest. Mõnedel sortidel kippus veel mõned aastakümned tagasi osa vilju mõruks minema, kuid hetkel on mõru maitse tänu sordiaretusele võimalik veel vaid kasvutingimuste tõttu. Nimelt võib põhjuseks olla kas vähene niiskus vilja kasvatamise ajal mullas või kõikus temperatuur, mis mõlmad põhjustavad glükosiiditaoliste ühendite taseme tõusu. Kurgid aga vajavad korraliku saagi kasvatamiseks lisaks korralikule kastmisele ja võimalikult ühtlasele temperatuurile ka toitainerikast mulda. Muld peaks olema soojenenud, kohev, hea niiskusrežiimiga liivsavimuld, mis on ideaalis kõdusõnnikuga rikastatud. Samas kasvamise alguses (juunikuus) vajab kurk vett suhteliselt vähe, kuna maa on veel jahe, mistõttu liigne kastmine võib kasvu hoopis vähendada. Et tegemist on soojanõudliku taimega, mille jaoks on parim kasvutemperatuur 25-28 kraadi, soovitatakse kurki kasvatada kas kasvuhoones või kile all. Vilju soovitatakse koristada üle kahe päeva, et need ei kasvaks üle. Lisaks aitab kurgi varakult korjamine suurendada selle saaki. 

Kurk on sarnaselt aedsalatiga kõige vesisem köögivili - selles on keskmiselt 95% vett ja 100 grammis on vaid 20 kcal. Kurgile omane lõhn on aga tingitud eeterlikest õlidest, mida kurgis on 1m%. Vitamiine leidub kurgis võrreldes teiste köögiviljadega väga vähe (vaid K-vitamiini võiks esile tuua), eriti vitamiinivaene on aga kurgi viljaliha, kuna vitamiinid on peamiselt koores ja vahetult selle all. Kurgi kuivaines on aga see-eest ligi 10% mineraalaineid, eriti hea on aga kurk kaaliumi- ja magneesiumiallikana. Kurgis olev suhkur soodustab kurkide hapendamist. Hapendmisel, marneerimisel ja soolamisel muide säilivad vitamiinid väga hästi. Kurgis olevad pektiinained (kiudained) aitavad organismil toitaineid paremini omastada ja toimivad ka kerge lahtistina. 

See salat on toitev ja sobib hästi nii lihakõrvaseks kui ka eraldi nautimiseks näiteks suvisele aia- või terrassipeole. Kõrvale sobib suurepäraselt värske (haputaina) sai või hoopis röstitud leivaviil. Serveerimiseks kasuta ühte suurt või kahte väiksemat vaagnat. Salat on mõeldud neljale, seega võid ka selle juba kohe neljale taldrikule serveerida.

Maitserikas salat sobib ka veganitele, kui feta asendada mõne taimse juustuga. 

Vaja läheb:

u 100 g salatilehti, nt beebispinatit

u 200 g hummust

poole sidruni mahl

oliiviõli

2 keskmist küpset avokaadot

100-200 g riivitud peeti või porgandit või mõlemat

pool keskmist pikka kurki

150 g fetat

peotäis piiniapähkleid, seedermänni-, päevalille- või kõrvitsaseemneid

(värskelt jahvatatud) musta pipart

Võta serveerimisalus ning laota kõige alla pestud ja kuivatatud salatilehed. Ühte vaagna ossa aseta hummus. Nirista nii salatilehtedele kui ka hummusele veidi oliiviõli ja pigista peale osa sidrunimahlast.

Laota avokaadoviilud või tükid, riivitud porgand või peet, viilutatud kurk ja murendatud või tükeldatud feta salati lehtedele. Avokaadole pigista peale ülejäänud sidrunimahl.

Rösti piiniapähklid või seemned soovi korral enne salatile lisamist kuival pannil kuldpruuniks. Puista need salatile ja jahvata kõige peale musta pipart. Naudi kohe!

Retsept ilmus mullu juunis siin

Kerge salat maasikavinegreti ja grilljuustuga

Suvisel ajal meeldib mulle ka marju salatisse lisada, näiteks eile olid mustikad ühes värskes salatis seltsiks arbuusile, kurgile, tomatile ja feta-juustule. Seetõttu on blogiski mitmeid retsepte, kus on sees kas maasikad (siin koos grillitud prosciutto ja viriskutega, siin koos avokaado ja ahjulõhega, kana ja grillitud virsikutega, siin koos burrataga ja siin koos grillitud kanaga) ja mustikad (siin koos halloumiga). Maasikatest saab muide ka imehea külmsupi, kuid vahel teen marjadest ka kastet, näiteks maasikavinegretti, sest see on soojade ilmadega kerge salati lisandiks ideaalne :)

Selle grill- või praejuustu ja maasikavinegretiga salati saab valmis umbes paarikümne minutiga.  Grill- ehk praejuust on kõige parem otse pannilt või grillilt, sest siis on ta pealt krõbe ja seest imeliselt kreemjas; jahtudes muutub aga krudisevaks, veidi kummiseks ja pisut kõvemaks. Seega soovitan kõigepealt valmis teha maasikakastme ja kõige viimasena praadida või grillida juustu, et saaks kohe sööma hakata :)

Maasikavinegrett:

1 väike küüslauguküüs

200 g värskeid maasikaid

2 sl õuna(siidri)äädikat

2 sl extra virgin oliiviõli

soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

1 sl (pruuni)suhkrut või vedelat mett

Haki küüslauguküüs peenelt, lõika suuremad maasikad väiksemaks, aseta kõik koostisosad kannmikserisse ja töötle ühtlaseks. 

Salat:

u 100 g meelepäraseid salatilehti (näiteks rukola, spinat)

300 g  grilljuustu

paar peotäit kirsstomateid ja peotäis basiilikut (soovi korral)

Pese ja kuivata roheline kraam ning aseta kas kaussi või jaota nelja taldriku vahel. 

Prae või grilli juustu kummaltki poolt mõni minut, kuni see on kuldpruun. Serveeri kohe. 

Serveerimisel vala kaste salatile ja sega läbi. Soovi korral lisa poolitatud kirsstomatid ja veidi väiksemaks rebitud basiilikulehed. Kõige peale aseta juust kohe pärast grillimist või praadimist. Võid peale niristada veel vinegretti ja jahvatada musta pipart. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Maasikamoos, aga vähema suhkruga

Ma armastan maasikamoosi! Klassikaline maasikamoos on ühtviisi hea nii hommikuse pudru ja pannkookide kui ka igasuguste muude maiustega, nt (maitsestamata) jogurti või kohupiimaga. Et moosi põnevamaks teha, võid lisada meelepäraseid maitsenüansse, nt vanilli, natukene alkoholi (nt tsitruslikööri või konjakit) vmt, kuid mulle endale meeldib kõige rohkem puhas maasikamaitse. Sest see on niiiii hea!

Suhkrut lisa vastavalt sellele, kui magusat moosi soovid. Minu jaoks on 400 g täiesti paras selle koguse maasikate kohta, kuid magusama moosi sõbrad võivad panna pool kilo suhkrut või veelgi rohkem. Kuna maasikates on pektiini väga vähe, siis aitab sidrunimahl koostöös suhkruga moosi paksemaks teha. 

Kuna mulle meeldivad ilusa värvi ja marjatükkidega vähe keedetud ning mitte liiga magusad moosid, siis kasutan hoidiste valmistamisel peaaegu alati moosisuhkrut. Tänu selles olevale pektiinile, mis moosi paksendada aitab, on seda vaja palju vähem keeta ja kõvasti vähem suhkrut lisada. Kunagine 1 osa marju ja 1 osa suhkrut on nii eilne päev, kui üks asi veel üldse saab eilne päev olla! :) 

Hiljuti viis D-kokaraamat läbi katse, kuidas toimivad moosi keetmisel erinevad suhkrud ning mis tuleb selle moosi maksumus (teatavasti ju erinevad suhkrud on erineva hinnaga). Selle tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda siit. Kuna olen juba aastaid moosi keetmisel moosisuhkrut kasutanud ja väga rahul tulemusega, siis ma üldse muid variante ei kaalugi ja nagu näha, olen õigel teel ;-) :)

Vaja läheb:

1,5 kg maasikaid (puhastatud kaal)

1 sidruni mahl

400-500 g moosisuhkrut 

Aseta puhastatud maasikad koos sidrunimahlaga potti. Suuremad maasikad lõika pooleks või neljaks. Tambi pudrunuiaga marju katki ja kuumuta neid seejärel potis kaane all 10 minut. Lisa moosisuhkur ja keeda ilma kaaneta potis veel 10-15 minutit. Keema peaks õrnalt podisedes mitte hoogsalt mullitades, seega reguleeri kuumust vastavalt. Keetmise ajal eemalda vahukulbiga vaht. 

Lase moosil potis kaane all u 10 minut seista. Kui on veel vahtu, eemalda see kindlasti. Seejärel tõsta moos steriliseeritud purkidesse ja keera puhtad kaaned peale. Moos pakseneb seistes.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Suvine kohupiima-juustukook marineeritud maasikatega

Mõnusalt pikad jaanipühad on selleks korraks läbi ja kaua-oodatud maasikaaeg kätte jõudnud :) Aastate jooksul on blogisse kogunenud suur hulk maasikatega retsepte, kusjuures omajagu neist on soolased ;-) Aga loomulikult tuleb maasikatega toitusid juurde ja otsa teen sel hooajal lahti selle maheda kohupiima-juustukoogiga. Kreemjas vanilline juustukook koos apelsinimekiga maasikatega on igati mõnus suvine maius. Kohupiim teeb kooki kergemaks ja mahedamaks; marineeritud marjad aga annavad särtsu kõvasti juurde. 

Serveerimiseks peaks juustukook olema külm, seega tasub see eelmisel päeval valmis teha. Kui juustukook aeglaselt jahutada ega ole järske temperatuurimuutusi, siis ei teki selle sisse pragusid, mistõttu tasub koogil lasta kõigepealt ahjus jahtuda.

Loomulikult ei ole vajadust maasikaid marineerida, kui sa seda teha ei soovi. Kasuta sel juhul lihtsalt värskeid küpseid (kodumaiseid) maasikaid ja ära nendega koonerda ;-)

Põhi:

200 g küpsiseid (näiteks digestiiv-, šokolaadi-, vanilli- vmt)

80 g sulatatud võid

Purusta küpsised kas köögikombainis, pudrunuiaga või muul viisil (näiteks Jamie Oliver paneb need köögiräti sisse ja tambib seda rätti vastu köögi töötasapinda), sega läbi sulatatud võiga ja suru ühtlase kihina 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga või võiga määritud ja jahuga üle puistatud. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:

400 g toasooja toorjuustu

300 g vanillimaitselist või rosinatega kohupiimapastat

3 suurt muna

1 sl vanillisuhkrut

100 g suhkrut

1 sl maisitärklist

peotäis mandlilaaste (soovi korral)

Sega täidise ained (va mandlilaastud) visplit kasutades omavahel ühtlaseks. Vala täidis vormi, puista soovi korral peale mandlilaastud ja küpseta 160-kraadises ahjus u 50 minutit, kuni kook on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel võdiseb. 

Keera ahi kinni, tee ahjuuks praokile (jäta nt pajakinnas ukse vahele) ja lase koogil ahjus jahtuda. Täielikult jahtunud kook aseta enne söömist vähemalt mõneks tunniks (veel parem üleöö) külmkappi. 

Marineeritud maasikad:

400 g maasikaid

1 apelsini peenelt riivitud koor

2 sl tsitruslikööri

2 sl vedelat mett

Lõika maasikad pooleks või neljaks. Sega ülejäänud ained omavahel, lisa maasikad ja sega õrnalt läbi. Aseta kuni serveerimiseni külmkappi. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Rabarbrikattega valge šokolaadi-kohupiima kook

See on üks neist kookidest, millega ise väga rahul olen. Esiteks muidugi on see hapuka rabarbrikatte ning mahedalt magusa kohupiima ja valge šokolaaditäidisega kook tõeliselt maitsev;-) Teiseks on seda maiust aga parajalt lihtne valmistada, sest komponente on vähe. Nii et soovitan soojalt seda rabarberikattega kohupiima-šokolaadikooki nii jaanipäevaks ja kooli lõpupeoks kui ka igaks muuks suviseks istumiseks aias, terrassil või niisama :)

Kook ei vaja küpsetamist, nii et seda on hea teha ka suvilas, kus ahju ei ole. Külmkapi olemasolu on siiski vajalik, samas kui ilma köögikombainita saab põhja ilusti tehtud. 

Arvestama peab sellega, et kevadised noored peened punase koorega rabarbrivarred annavad ilusa roosa värvuse (ära neid kindlasti koori!), kuid näiteks jaanipäevaks on rabarber juba roheliste jämedate vartega. Et siiski ilusat värvust saada, soovitan suvisel ajal rabarbrile lisada maasikaid (osa rabarberist nendega asendada). Pärast rabarberihooaega saad aga katte ära jätta ja selle asemel koogi lihtsalt meelepäraste marjadega kaunistada. 

 

Põhi:

200 g šokolaaditükkidega küpsiseid

60 g sulatatud võid

Murra küpsised tükkideks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Lisa sulatatud või ja töötle ühtlaseks. Võid põhja jaoks küpsised ka pudrunuiaga vm viisil purustada ja need siis sulatatud võiga segada. Suru küpsisesegu 20 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Kreem:

300 g valget šokoladi

200 g toasooja toorjuustu

400 g maitsestamata kohupiima

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega visplit kasutades hulka toorjuust ja kohupiim. Vala täidis vormi, silu pind ja hoia enne katte lisamist paar tundi külmkapis. 

Kate:

300 g rabarbereid 

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

4 želatiinilehte

Tükelda rabarberid ning aseta koos 1 dl vee ja suhkrutega kastrulisse. Keeda madalal kuumusel, kuni rabarber on pehme ja lagunenud. 

Aseta želatiinilehed koos 1 dl külma veega kastrulisse ja jäta 10ks minutiks seisma. Aseta kastrul pliidile ja kuumuta madalal kuumusel samal ajal segades, kuni želatiin on täiesti lahustunud. Jälgi, et segu keema ei läheks. 

Lisa paar supilusikatäit rabarbrimassi kastrulisse želatiini hulka ja sega ühtlaseks. Seejärel vala segu kastrulist ühtlase nirena rabarberisegu hulka ise samal ajal segades vispliga, et tükke ei tekiks. Vala rabarbrikate vormi koogile, silu pind ja aseta külmkappi paariks tunniks tahenema. 

Enne serveerimist tõmba noaga koogi ääre ja vormi vahelt läbi, eemalda vormi äär ja libista kook ettevaatlikult serveerimisalusele. 

Retsept ilmus kuu aega tagasi siin

Suus sulav rabarberikreem (rabarberi-curd) ja Pavlova kook

See suus sulav rabarberikreem on tehtud samal põhimõttel nagu kuulus lemon curd :) Retsepti lõin tegelikult juba aastaid tagasi ja see on juba ammu blogiski üleval (kui täpne olla, siis juba aastast 2012 ehk 11 aastat!), kuid soovisin seda suurepärast kreemi uuesti meelde tuletada. Sel kevadel olen seda mitu korda valmistanud ja täna tegin järjekordse purgitäie. Ikka megahea! Just see magusa ja hapu perfektne taaskaal ja siidjas tekstuur on need, mis selle kreemi minu jaoks täiuslikuks teevad :)

Kui rabarbri-curd'i valmistad, siis arvesta, et valmis on see siis, kui on vedelapoolse moosi konsistentsiga. Jahtudes kreem veidi pakseneb ehk muutub paksu moosi sarnaseks keediseks, mis ilusti lusikal püsib.  Isegi kui tundub, et kreem on kuumutades vedelavõitu, siis lisa kuumust või kuumuta kauem, kuid ära midagi juurde lisa ega millegagi eraldi paksendama hakka. Põhjus, miks ma seda eraldi rõhutan, on selles, et üks inimene, kes mu rabarberikreemi retsepti nii ühes oma raamatus kui ka veebis kasutab nagu enda oma (st mulle viitamata), on lisanud sellele maisitärklise, kuid see on väga halb mõte. Maisitärklis vajab ju mõjumiseks keetmist, kuid selline lemon curd'i baasil rabarberikreem ei tohi kindlasti keema minna (sest sees on ju toored munad, mis võivad tükki minna), vaid seda peab suhteliselt madalal (aga mitte liiga madalal, vaid pigem keskmisel) kuumusel küpsetama, et see pakseneks, kuid samas ei muutuks omletiks ega munapudruks. Maisitärklis rikub selle kreemi puhul nii maitset kui ka tekstuuri ega aita paksenemisele kuidagi antud juhul kaasa. 

Ma kasutan ise erinevate curd'ide puhul alati paksupõhjalist potti ega mitte kunagi vesivanni, sest muidu ei saa kreem piisavalt kuumust. Ilmselt on vähene kuumus ka üks peamisi põhjuseid, mis selline kreem vahel ei paksene. Hapu mahl ja magus suhkur vajavad omavahel reageerimiseks just kuumust; munad ja või aitavad aga paksenemisele veelgi kaasa. Kui ka tekib veidi munatükke, pole probleemi - curd tuleks niikuinii alati läbi sõela kurnata, et see oleks siidja tekstuuriga, ning mul jääb sõelale peaaegu alati veidi munavalgetükke. Sellest ei ole mitte kui midagi ja lõpptulemus on ikka alati ideaalne! :)

Ja olgu siinkohal igaks juhuks üle korratud, et olen väga rõõmus, kui keegi leiab mu blogist inspiratsiooni ja häid retsepte, mida oma koduses köögis kasutada. Kui aga on soov mõnda mu retsepti (sotsiaal)meedias avaldada, siis oleks väga kena ja viisakas, kui autor oleks ära märgitud või lisatud viide algallikale, mitte ei esitleta teise inimese loomingut enda oma pähe. Suurem osa inimestest täpselt nii teebki ja suur aitäh teile selle eest 💜

Rabarbriga curd on nagu selle sidrunist analoogki suurepärane niisama söömiseks või nautimiseks koos pannkookide, sõrnikute või (röst)saiaga. Ja eriti hea muidugi koos suus sulava pavlovaga, millest mul blogiski on terve hunnik erinevaid variante. Aga et koogi retsepti otsima ei peaks hakkama, lisasin selle ka praegu siia juurde :)

Vaja läheb:

1 dl rabarberimahla ja 20 ml sidrunimahla

või 1,2 dl rabarberimahla

100 g suhkrut

2 suurt muna

2 suurt munakollast

näpuotsatäis soola

80 g võid

Kõigepealt valmista rabarberimahl. 

Eriti mugav on rabarberimahla valmistamisel kasutada mahlapressi, aga selle puudumisel saad värske mahla kätte, kui purustad köögikombainis rabarberid pulse-režiimil. Seejärel pane saadud rabarberimass sõelale, sega läbi supilusikatäie suhkruga ja jäta sõel kausi kohale, et mahl saaks läbi tilkuda. Lase u pool tundi tilkuda, kuni enamik mahla on läbi tulnud, ja pressi suurema lusika või kulbiga ülejäänud mahl välja. Poolest kilost rabarberist saab u 3,5 dl mahla.

Võide tegemiseks on kõige parem kas paksupõhjaline pott v veevannile asetatud kauss (mina kasutan alati potti). Sega vispliga kokku sidruni- ja rabarberimahl, suhkur, sool, munad ja munakollased ning lisa tükeldatud või. Kuumuta segu madalal kuumusel pidevalt vispliga segades, kuni või on sulanud. Suurenda kuumust natukene (keskmise kuumuseni) ja sega vispliga hoogsalt, kuni segu muutub vedelamapoolse moosi sarnaseks. Tõsta pott või kauss koheselt tulelt ning suru segu läbi sõela. Lase jahtuda, kata kilega ja hoia külmas. Rabarberikreem pakseneb jahtudes ja selle konsistents muutub paksu tihke moosi sarnaseks.

Pavlova:

4 munavalget

160 g tuhksuhkrut

1 sl vanillisuhkrut

1 sl valge veini- või õunaäädikat

1 tl maisitärklist

Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks. Hakka edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkrut lisama. Vahusta, kuni vaht on läikiv ja nö tugevate tippudega, seejärel vahusta sisse vanillisuhkur, äädikas ja tärklis. 

Piserda ahjuplaadile laotatud küpsetuspaber veega ja joonista sellele 20 cm läbimõõduga ring. Laota munavalgevaht ringi sisse, jättes ääred kõrgemaks ja küpseta 120-kraadises ahjus 1 h, kuni koogi keskosa on vetruv, ääred aga kuivad ja krõbedad. 

Keera ahjul kuumus kinni, tee uks praokile ja jäta kook ahju jahtuma. Eriti hea, kui see saab üleöö rahulikult jahtuda - siis ei hakka see (liigselt) murenema, mis muidu kiire temperatuuri muutusega võib juhtuda. Kui aga tõstes Pavlova ääred pisut siiski pragunevad, ei ole ka hullu midagi - maitse ja tekstuur sellest ei muutu.

Libista täielikult jahtunud kook serveerimisalusele ja laota sellele umbes pool rabarberikreemist. Kaunista meelepäraste õite ja marjadega.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kergelt vürtsikas aedviljarikas kalahautis

Millegipärast tundub just neljapäev olevat endiselt see õige päev, mil jagada retsepte kala jt mereandidega:) Aga harjumuse jõud on teatavasti ju suur, nagu isegi vanarahvas teadis ;-) ja traditsioonidel on märkimisväärne mõju (vähemalt toidu osas olen ma konsrvatiivne) :)

See köögiviljarikas kalaroog on kerge valmistada, nii et sobib igati hästi argiõhtukski, kuid vabalt võid ka nädalavahetusel selle ette võtta, sest nt valge (mulli)vein passib selle juurde surepäraselt. Kuna roast jätkub kuni kuuele inimesel, on see igati sobiv ka külalistele pakkumiseks. 

Selle toidu valmistamiseks tasub võtta suurem kõrge äärega pann, millel on ka kaas olemas. Aromaatset kalarooga saab nii sügavkülmutada kui ka karpides tööle kaasa võtta.

Tomatikastme puhul tasub alati lisada suhkrut, et happesust tasakaalustada. On väga palju soolaseid toitusid, kuhu suhkrut tuleb tingimata lisada, et selle maitse täiustuks, ja see on kindlasti üks neist:) 

Vaja läheb:

1 keskmine sibul

2 varssellerit

4 küüslauguküünt

1 tšillipipar

2 paprikat

õli või selitatud võid praadimiseks

2 x 400 g purk purustatud tomateid

3 dl puljongit

1 sl suhkrut

400 g purk punaseid ube

peotäis lehtpeterselli

500 g kalafileed

soola (vajadusel)

värsket koriandrit (soovi korral) või lehtpeterselli

lisandiks keedetud riisi, makarone, kartuleid või kinoad

Haki sibul, küüslauk ja tšilli peeneks; lõika varsseller viiludeks ja tükelda paprika. Kuumuta pannil rasvaine ning prae selles sibulat ja varssellerit madalal kuumusel u 10 minutit aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas. Lisa küüslauk ja tšilli ning prae veel mõni minutit. 

Vala pannile purustatud tomatid ja puljong, seejärel lisa paprikatükid ja suhkur. Aseta pannile kaas ja lase 10 minutit madalal tulel küpseda. Võta kaas pannilt ja lase veel 20 minutit õrnalt podisedes keeda 

Nõruta oad sõelal ja loputa korralikult külma vee all. Haki petersell ja lõika kala 1-2 cm tükkideks. Lisa oad, kala ja petersell pannile, sega läbi ja lase kaane all veel 5-10 minutit madalal kuumusel keeda, kuni kala on läbi küpsenud. Maitse toitu ja kui vaja, siis lsia soola. 

Serveermisel puista soovi korral peale värsket koriandrit, samuti võid hakkida veel peterselli. Lisandiks sobivad nii riis, pasta, kinoa ja kartulid kui ka võib seda niisama koos krõbeda koorikuga saiaga nautida.