kolmapäev, 8. september 2010

Algus

Alustan oma elu esimese blogiga:) juhuu!!!

Eile sai täis 2 nädalat Pariisi saabumisest, aga nii palju on juhtunud, et mul on selline tunne, nagu oleks vähemalt kuu aega eestist ära olnud...  Aga alustasn algusest:) Kuna esimene nädal siin möödus peamiselt süües, veini juues, vaatamisväärsustega tutvudes (Versailles, d'Orsay muuseum, jne) ja ennast sisse seades, siis sellel ma pikemalt ei peatu:)

Minu pisike stuudio asub üliheas kohas (Louvre'ist on isegi vähem kui 5 min jalutada), niiet kõigisse olulistesse kohtadesse saab jalgsi minna. Ainult koolist asub see natukene kaugel- jalgsi u 45 min, metrooga u 25 min. Kuna esimesel nädalal läks mul minu arvates liiga palju aega commute'imise peale, siis mõtlesin, et kui kauemaks jään (ehk teen ka teise ja kolmanda semestri), üürin korteri kooliga samasse piirkonda, aga nüüd ma selles enam nii kindel ei ole, sest kui õhtuti väljas käia, siis siit saan igale poole maksimum veerand tunniga kohale ja öösel taksoga ükskõik millisest baarist tulles ei lähe kunagi üle 10 euro, mis on Pariisi jaoks ikka väga odav. Pealegi, olen juba jõudnud harjuda jooksmas käima Tuileries'i aias ehk selles suures pargis, mis jääb Louvre'i ja Champs Elysee vahele. Täitsa ok koht trenni jaoks;-)

Kool algas meil juba eelmisel esmaspäeval ehk 30. augustil tutvumispäevaga, kus tehti ringkäik koolis ja tutvustati õppejõude ja kooli sisekorda ning reeglistikku lähemalt ning jagati kätte vormiriided ja muu varustus.Ametlikule osale järgnes buffet lõunasöök kooli talveaias, niiet kokkuvõttes oli esimene koolipäev ligi 5 tundi pikk. Ma ei saa küll hästi aru, miks nad seda talveaiaks nimetavad, sest selles ruumis on ainult paar palmi ja mõned üksikud muud taimed. Tegemist on täiesti tavalise kõrgete lagedega saaliga, kus ümmargused lauad ja toolid nende ümber. Talveaias toimuvad kõik kooli üritused ja see on koht, kus kõik enne ja pärast tunde istuvad, jutttu räägivad ja üksteise tehtud toitu söövad. Üks laud kohe ruumi sissekäigu juures on teistest suurem ja see on koht, kuhu jäetakse koogid jm küpsetised, mida ei taheta koju viia. Ma vist ei pea mainima, et mind näeb seal laua juures väga sageli ...;-) Talveaias asub ka hiiglaslik külmkapp (no u 6 tavalise külmkapi suurune), kus saab enda valmistehtud toitu hoida, et seda mitte päev otsa erinevatesse tundidesse kaasa ei peaks tassima. Mis õhtul ei ole ära viidud, need visatakse hommikul ära. Ilmselt kui sellist karmi korda ei oleks, siis oleks külmkapp juba peale paari päeva ääreni täis...

Varustusest nii palju, et meie vorm, mida peame koolis iga päev kandma, koosneb pintsakust, pükstest, lipsust ja spetsiaalsetest kingadest. Lisaks peab koguaeg olema pintsaku küljes pildiga õpilaspilet ja taskus kahvel, tee- ja supilusikas, et oleks igal ajal valmis roogasid maitsma (mulle see sobib:):):) ) Praktikumides on lisaks veel ka müts, mille all on pikajuukselistel juuksevõrk, põll ja käterätt. Meie lumivalge vorm peab olema koguaeg laitmatult puhas ja triigitud, vastasel korral võetakse hindamisel punkte maha. Koolivormi anti meile mitu komplekti, niiet saab selle ilusti keemilisse viia, kui mõni plekk peale tuleb. Õnneks ei pea mina seda vähemalt iga päev tegema- siiani on õnnestunud nii kokata, et pole ühetgi plekki riietele sattunud (va üks väike põllel):) 

Kõige uskumatum asi on aga meie nugadekomplekt. See on põhimõtteliselt suur kohver, kus on noad iga asja jaoks ning lisaks sisaldab see veel erinevaid vajalikke asju., nagu suur lihakahvel, hiiglaslik nõel linnu kinnisidumiseks (ik trussing needle), nugade teritaja, vispel, spaatlid, pintsel, glasuurimise tarvikud, magnetid (btw, ootamatult on magnetid köögis eriti vajalikud asjad- siiani on neid iga tund olnud vaja) jne jne Ma ei jõua ära oodata, et seda ise teile kõigile demonstreerida saan- on, mida näidata:):):) Peale nugadekomplekti anti meile veel igasugused muud intrumendid, nagu nt digitaalkaal ja elektrooniline termomeeter, samuti karbid toidu transportimiseks. Oma noad on igal ühel personaalsed (pidid olema nagu aluspesu) ja neid tuleb hoida nagu silmatera. Kõik chef'id (nii  nimetatakse siin õppejõude) panid meile esimestel päevadel südamele, et igaüks oma noad ära märgistaks. Soovitati kasutada küünelakki:) Niiet mina siis maalisin oma roosa küünelakiga igale noale pisikese "S" tähe peale:)

Kes veel ei tea, siis kooliks on mul maailma vanim kokakool Le Cordon Bleu (asutatud aastal 1895) http://www.lcbparis.com/index.cfm?fa=FrontEndMod.CampusHomePage&NavigationID=44&SetCampusID=1&SetLangID=1
Ühe tuttava Belgias resideeruva suursaadiku sõnade kohaselt pidid prantslased eriti hästi süüa tegevate inimeste kohta kasutama väljendit "cordon bleu" :)


2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere Silja!

Sattusin Sinu blogi juhuslikult lugema ning sooviksin Sinu käest küsida Le Cordon Bleu kohta. Hiljuti uurisin ka ise, et kuidas ja mismoodi oleks sinna õppimaasumine üldse võimalik ning milline on kulubaas :)

Kas oleks võimalik Sinuga e-maili teel suhelda antud teema osas?

Monika

Silja Luide ütles ...

tere, Monika! Kogu info hindade ja isegi Pariisi-eluga kaasnevate kulutuste kohta on veebilehel põhjalikult olemas ja kõigile küsimustele saab alati koolist kiire vastuse. Aga Sa võid siia oma emaili aadreesi jätta ja ma kirjutan Sulle.