Kohevad õllega tatrapliinid hõrgu heeringasalatiga

 

Homsele EV aastapäevale mõeldes, sobitasin maitserikka ja kerge heeringasalati õhuliste õllega tatrapliinidega. Tegemist on mu vana hea tatrapliinide retseptiga, mis on mul kasutuses olnud ligi 10 aastat ja mis on blogiski end juba aastal 2017 sisse seadnud :) Ja kuna see retsept on päris laialdast kasutust leidnud (olen saanud päris palju tagasisidet, sh teistelt toidublogijatelt, näinud seda suisa blogideski), siis saan öelda, et mu pliiniretsept töötab suurepäraselt! :) 

Kasutan tatrapliinide tainas enamasti ainult tatrajahu, et seda saaksid süüa ka need, kel gluteeni vastu allergia, kuid võin saladuskatte all öelda, et veelgi paremad ja kohevamad on tatrapliinid siis, kui poole toortatrajahu asemel lisada nisujahu. Ja kindlasti kasuta selles retseptis heledat õlut - tume õlu antud juhul ei sobi, sest teeb pliinid mõrudaks.

Kui arvad, et õlle ja pärmiga ei viitsi jännata, siis on blogis olemas üks eriti kiire küpsetuspulbriga kergitatud tatrapliinide retsept, mille juures sinepise lõhetratari retsept. Ka seda varianti olen teinud omajagu, sest kui külaliste tulekuks mitmeid erinevaid roogasid valmistad, siis mõnede toitudega saab minna kergema vastupanu teed, et ajahätta ei jääks;-) Lisaks on blogis olemas mu kunagise lemmikrestorani Põhjaka tatrapliinide retsept, mis on samuti imehea!

Ja igaks juhuks ütlen, et soovitan pliinid teha valmis võimalikult vahetult enne serveerimist, sest parimad on need loomulikult soojana. Kui oled need aga varem ära praadinud, siis soovitan enne serveerimist laotada pliinid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ahjus soojendada. 

Praadimiseks on eriti hea selitatud või, samuti neutraalse maitsega õli, nt (kodumaine) rapsiõli. Pliine saab kokku ligi 40 tk, nii et salati peaksid tegema vähemalt kahekordse koguse (või isegi kolmekordse), et seda kõigile jätkuks. 

Need pliinid on mugavad noa ja kahvliga süüa. Kui soovid suupisteks sobivad suurusega pliine, siis kasuta taina pannile panemiseks supilusika asemel teelusikat - nii saad ühe ampsu suurused pliinid, mida näpuvahelt nautida. 

Ja siingi ei tasu heeringat nõrutada ega majapidamispaberiga kuivatada, vaid võib vabalt seda õlisena kasutada. Kvaliteetse õli puhul on see täiesti ok ja nii pole heeringasalatisse vaja eraldi õli lisada. 

Tatrapliinid

1,5 dl piima

350 g toortatrajahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi

1 sl (pruuni) suhkrut

3,3 dl (1 väike pudel või purk) toasooja heledat õlut

3 muna

1 tl soola

õli või selitatud võid praadimiseks

Soojenda piim nö käesoojaks (kuivpärmi puhul u 40 kraadini). Sega 100 g sõelutud jahu pärmi ja suhkruga, lisa soe piim ja sega läbi. Sega hulka õlu ja lase tainal toatemperatuuril tunnikene seista. 

Nüüd lisa tainale munakollased, ülejäänud (st 250 g) sõelutud jahu ja sool ning sega läbi. Vahusta munavalged kohevaks ja sega need hästi õrnalt kolme osa kaupa tainasse.

Kuumuta pannil õli või selitatud või, tee supilusikaga pannile meelepärase suurusega pliinid ja prae keskmisel (või keskmisest veidi madalamal) kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Parimad on tatrapliinid soojalt. 

Salat:

240 g (1 pakk) VIČI traditsioonilist heeringafileed või roosakat külmsuitsu heeringafileed

pool keskmist punast sibulat või šalottsibul

1 keskmine marineeritud või hapukurk

poole sidruni mahl

0,5 tl mahedat (nt Dijoni) sinepit

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis hakitud tilli

Lõik heeringafilee väikesteks tükkideks (max 0,5 cm). Haki sibul peeneks ja lõika kurk väikesteks kuubikuteks. Sega heeringas läbi sibula, kurgi, sidrunimahla ja sinepiga. Jahvata salatile piart ja viimasena sega õrnalt hulka till (et see võimalikult värske välja näeks).

Serveeri heeringasalat (soojade) pliinide ja soovi korral ka hapukoorega. Võid heeringa asetada nii juba pliinidele kui ka pakkuda kõrvale.

Retsept valmis koostöös VIČI'ga

Sinepine lõhetartar õhuliste tatrapliinidega

Kodumaisest tervislikust toortatrajahust tehtud kohevad pliinid sobivad muide teisipäevaseks vastlapäevaks imeliselt, kuna meie idanaabrite juures, kust küpsetised ka pärinevad, pakutakse neid muuhulgas ka just vastlapäeval. Kuigi mulle meeldib soolaseid pannkooke enam-vähem igal ajal (brantšiks, sünnipäevaks, õhtuseks suupisteks jne) süüa, siis minu arvates on need suurepärased homsel peolaualgi pakkumiseks. Kusjuures, minu arvates sobivad need peaaegu kõigi erinevate kangemate jookidega olgu selleks siis pits viina või hoopis õlu või (vahu)vein, kuid samas on suurepärased tassikese kohvi või teega.

Tatrapliine tehakse traditsiooniliselt pärmiga, vahel lisatakse õlutki, ja see retsept on olemas siin, kuid seekord pakun välja ühe eriti lihtsa ja kiire variandi, mille tainas valmib maksimaalselt 15 minutiga. See on eriti hea retsept juhuks, kui otsus pliine teha on üsna spontaanne, või siis lihtsalt ei viitsi või pole aega pikalt tainaga “mässata”. Mulle endale meeldivad needki pliinid väga, sest on mõnusalt paksud (sellised pontšakad) ja väga maitsvad :)

Seekord tegin õrnsoola kala (blogis on kolm erinevat varianti: selline, selline või selline) asemel juurde hoopis lõhetartari, mis passib suurepäraselt ka röstitud saial või leival söömiseks, samuti soolaste profitoolide või korvikeste täidiseks. Tartarile võid lisada paar supilusikatäit nõrutatud kappareid, samuti riivitud mädarõigast.

Pliinid saab praadida vahetult enne serveerimist ja nautida soojalt, kuid võib ka varem valmis teha ja pakkuda suupistena. Pliinide nagu nt sõrnikutegi puhul on oluline, et praeksid neid keskmisel või isegi madalamal kuumusel, et koogikesed ühtlaselt läbi küpseksid ega kõrbema läheks.

Eriti hea on kasutada praadimiseks selitatud võid, sest tavaline või kipub praadimisel kõrbema minema. Seda on poes müügil, kuid võimalik ka kodus ise teha. Kui kasutad praadimiseks õli, siis võid enne praadimise lõppu pannile tükikese võid lisada, et see head maitset siiski annaks.

Retsept ilmus sel neljapäeval ajalehe Postimees vahelisas Maa Elu ja rääkisin selle juures veel kasulikust ja toitainerikkast toortatrast jms seonduvast. Lugu on olemas (ja tasuta loetav) siin. 

Lõhetartar:

1 väike punane sibul

1 sidruni mahl

500 g lõhefileed

100 g suitsulõhet

peotäis hakitud murulauku, rohelist sibulat või tilli

1 sl mahedat sinepit

0,5 tl suhkrut

musta pipart
soola (vajadusel)

serveerimisel puista peale veel maitserohelist

Haki sibul peeneks, aseta kaussi, pigista peale ühe sidruni mahl ja jätta maitsestuma. Et sibula maitse oleks veelgi mahedam, soovitan see juba paar tundi enne ülejäänud tartari tegemist sidrunimahla sisse panna. 

Eemalda lõhel nahk ja tõmba keskelt luud välja. Lõika lõhe väikesteks (u 0,5 cm suurusteks) kuubikuteks. Haki ka suitsulõhe väikesteks tükkideks. Sega kõik komponendid kokku ning maitsesta pipraga. Vajadusel lisa soola. Tartar sobib suurepäraselt kohe söömiseks, kuid võid selle soovi korral  enne söömist 1-2 tunniks külmkappi maitsestuma asetada. 

Tatrapliinid:

50 g võid

150 g toortatrajahu

1 tl suhkrut

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

2 suurt muna

1,5 dl täispiima

õli või selitatud võid praadimiseks

Sulata või. Sega sõelutud jahu suhkru, küpsetuspulbri ja soolaga läbi. Klopi munakollased kergelt piimaga lahti. Lisa kuivained ja või ning sega ühtlaseks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt ülejäänud taina hulka. 

Prae pliinid keskmisest pisut madalamal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Õige aeg on pliin ümber keerata siis, kui tainas pealt kergelt mullitab. 

Naudi kas soojalt või jahtunult lõhetartari ja paksu hapukoorega. Puista pelae peeneks hakitud maitserohelist. 

Tatrapliinid õrnsoolalõhega (graavilõhega)

Nagu sõrnikudki meeldivad ka pliinid mulle tohutult - sellest olen isegi blogis juba korduvalt kirjutanud:) Tatrajahust soolased kohevad pannkoogid on ideaalne brunch’i toit, aga samas sobivad pmst igaks elujuhtumiks, kuid eriti hästi siiski minu arvates koos kalamarja ja šampanjaga;-) Üks mu pliiniretseptidest (eriti lihtne) on olemas mu viimases raamatus, kuid nüüd saan lõpuks blogisse ka õlletainaga variandi lisada, mille retseptiga olen päris palju vaeva näinud. Kusjuures, allolev lugu koos retseptidega ilmus juba paar kuud tagasi Laupäevaleht LP-s, sest suvel avastasin, et lisaks kõigele muule on pliinid koos lõhega ka ideaalne piknikute ja aiapidude roog:)

On ajatuid klassikuid, mis on alati populaarsed ja sobivad serveerimiseks igal ajal ja igas olukorras olgu see siis pidulik sündmus või lihtne sõprade, kolleegide või perega koosviibimine, suvine brantš, aia- või terrassipidu. Üks sellistest roogadest on õrnsoola lõhe pehmete tatrapliinidega, mille puhul ei ole ilmselt kunagi vaja muretseda, et midagi üle jääb, sest külmalualt on need suupisted esimese asjana kadunud. Roog sobib nii pitsi viina kui ka klaasi šampanja kõrvaseks, kergetest valgetest ja roosadest veinidest rääkimata.
Kuigi skandinaaviapärasest kirjapildist (gravlax, gravad lax) tulenevalt on rahvasuus sageli kasutusel sõna “graavilõhe”, on õige eestikeelne mõiste siiski “õrnsoola lõhe”. Tegusõna “gräva/grave” tähendab üldsegi matmist ja kaevamist ning on kasutusel ajast, mil lõhe (lax) säilitati maa sisse kaevatud aukudes soolaga kaetult, et seda külmumise ja riknemise eest kaitsta. Nüüd keegi enam seda meetodit ei kasuta, küll aga “maetakse” kala soola ja teiste maitseainete alla. Niiet sellist asja nagu lõhe “graavimine” ei ole eesti keeles, lõhe ikka soolatakse ;-)
Meie idanaabrite toidualault pärinevad tatrajahu pannkoogid on muutunud viimasel ajal eriti populaarseks - pisikesi suupisteid pliinide ja kalamarjaga võib leida nii New Yorki peenetelt koktelipidudelt kui ka uhkete restoranide menüüdest. Erinevalt sõrnikutest, mis sarnaselt teiste kohupiimamaiustega on jahtununa paremad kui soojana, on pliinid parimad just otse pannilt tulnuna, mil need on veel eriti aromaatsed, pehmed ja kohevad. Lisaks kalamarjale ja õrnsoolalõhele sobib tatrajahust pannkookide juurde väga hästi suitsukalasalat. Hästi sobib pliinide lisandiks hapukoor, peenelt hakitud punane sibul, värske till ja murulauk.

Kui soovid gluteenivabu pliine, siis kasuta gluteenivaba õlut ja toortatrajahu. Kui aga nisujahu tervislikel põhjustel (tsöliaakia või allergia) vastunäidustatud ei ole, siis asenda pool tatrajahust nisujahuga. Sellisel juhul on tulemuseks eriti kohevad ja õhulised tatra-pannkoogid.

Soovitan kindlasti kasutada heledat õlut - tume õlu sobib küll šokolaadikookidesse, aga küpsetiste (nt krõbeda koorikuga õllesai või suus sulav juustuga õllesai) sees on hele õlu parem. Sellest kogusest saab u 35-40 keskmise suurusega pliini.


Kohevad tatrapliinid õllega

1,5 dl piima

350 g toortatrajahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi
3,3 dl (1 pudel) toasooja heledat õlut

3 muna
2 sl (pruuni) suhkrut
1 tl soola

Soojenda piim nö käesoojaks. Sega 100 g sõelutud jahu ja pärmiga, seejärel sega läbi sooja piimaga. Vala juurde õlu, sega läbi ja jäta tunniks ajaks toatemperatuurile seisma.

Sega munakollased, seejärel ülejäänud 250 g sõelutud ning soola ja suhkruga segatud jahu taina hulka. Vahusta munavalged ja sega need õrnalt kolmes osas tainasse. Kuumuta pannil õli, tõsta supilusikaga pannile meelepärase suurusega koogid ja prae keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Sinepikaste
Õrnsoola lõhe juurde traditsiooniliselt serveeritavat sinepikastet, millest on tohutu hulk erinevaid versioone, nimetataksegi rootsi keeles gravlax-kastmeks, Taanis kannab see aga otsetõlkes nimetust “rebasekaste". Äkiline magusapoolne kaste on ideaalseks kaaslaseks teistelegi kalaroogadele, kuid väga hea ka grillitud toitude ja värske kartuliga.

4 sl mahedat sinepit

4 sl pehmet pruuni suhkrut

3 sl õuna- või valge veini äädikat

0,5 tl soola

4 sl rapsiõli

Suur punt (u 100 g) peenelt hakitud tilli

Sega visplit kasutades ja kergelt vahustades kokku sinep, suhkur, äädikas ja sool, seejärel vahusta vispliga sisse õli. Eemalda tilli jämedad varred, haki till peenelt ja sega kastme hulka.

Lihtne soolalõhe viinaga

Eestlased lisavad kalale enamasti rohkelt soola ja vähe või üldse mitte suhkrut, kuid klassikaline Skandinaavia soolalõhe on tegelikult pisut isegi magusam kui soolasem. Minule meeldib kõige enam, kui soola ja suhkrut on täpselt ühepalju. Kindlasti kasuta jämedat meresoola vältimaks kala liigset soolasust. Lõhe võiks aga olla võimalikult ühtlase paksusega, et tulemus oleks parim. Õrnsoola lõhe puhul on eelistatud valge pipar, aga sobib ka must või roosa.

Üldjuhul soovitatakse lõhet soolamarinaadis hoida 48 h, mõned isegi kolm päeva, aga tegelikult saab ka 12-24 tunniga juba väga maitsva tulemuse. Kui kasutada viina nagu mina seda teen, siis tegelikult ei tasugi pikemalt kui 24 h lõhet marinaadis hoida, sest muidu teeb alkohol pealispinna pisut kõvaks. Samasugune efekt on ka tsitruste mahlal, sest nendes olev hape hakkab kala koheselt “küpsetama” nagu näiteks ceviche puhul. Ööpäev seismist aga tagab pehme tekstuuri ja õrnema meki nii, et ka kala enda maitset on tunda. Intensiivsema ja soolasema maitse austajatel aga tasub lõhet kauem marinaadis hoida.

Kuna õrnsoolatud kala süüakse ära toorelt, saab kasutada vaid väga värsket kala. Soolatud kala tuleks tarbida viie päeva jooksul, kuid reeglina saab see alati olenemata kogusest enne otsa. Külmkapis hoia õrnsoola lõhet õhukindlalt suletud anumas.

Serveeri õrnsoola lõhet röstitud rukkileiva või saiaga, sidrunisektorite, hakitud tilli ja muruluagu ning värskelt jahvatatud musta pipraga. Sobib suurepäraselt ka värsketesse salatitesse või (tatra)pliinidega nautimiseks.

u 1 kg kaaluv lõhefilee

punt tilli

ühe sidruni riivitud koor

1 dl viina

2 sl jämedalt purustatud valge või musta pipra teri

2 sl meresoola

2 sl (pruuni) suhkrut

Eemalda kalal pinsettidega keskosast luud. Haki till jämedalt ning sega sidrunikoore ja viinaga. Vala pool segust alusele, aseta sellele kala nahapool all ja seejärel laota ühtlaselt fileele kõik ülejäänud ained ehk ülejäänud pool viinasegu ning purustatud pipraterad, sool ja suhkur. Piprateri saad purustada kas uhmris või lõikelaual noaga lapiti peale vajutades.

Kata kala toidukile või küpsetuspaberiga ja aseta sellele peale taldrik, millele omakorda pane raskuseks mõni purk vms. Aseta 6-12 tunniks külmkappi. Võta kala välja, keera ümber nii, et nahapool on üleval ja aseta uuesti 6-12 tunniks külma. Tee kala pealispind majapidamispaberiga puhtaks, eemalda nahk ja lõika filee terava noaga nurga all õhukesteks viiludeks.

Krõbedad kartulipliinid suitsukalasalatiga

Blogisse on küll kogunenud suur hulk erinevaid EV aastapäevaks sobilikke retsepte, kuid küll küllale liiga ei tee, nagu juba vanarahvas teadis, nii et lisan siia sel nädalal neid veel juurde, et oleks ikka korralikult valikut :) Suitsukalasalatiga kartulipliinid on muidugi roog, mis passib ka igal muul ajal söömiseks nii hommikusöögiks kui ka (veidi pidulikumaks) brantšiks, samuti suupistena, eelroana või niisama näksimiseks. See roog on kerge valmistada ega võta palju aega, nii et pidulikul puhul saab kõvasti aega kokku hoida :)

Kuna väikese beebiga lähen õhtuti suhteliselt varakult magama, siis külalised käivad meil peamiselt päevasel ajal ja nädalavahetustel, niiet brunch on muutunud meile väga sagedaseks. Seetõttu olen viimasel ajal valmistanud suures koguses erinevaid soolaseid, nt kohevaid õllega tatrapliine ning veidi lihtsamaid ja kiiremaid tatrapliine lõhetartariga, samuti kohupiimaga pisikesi tatrapliinikesi. Koos erinevate (suitsu)kala salatite ja muude variantidega (nt lõhe-rillettes'iga) on need igati maitsvad ja passivad suurepäraselt nii vahuveini kui ka kohviga nautimiseks. Sama võib öelda ka nende kartuliga pannkookdie kohta - asju, millega neid sobitada, on tõesti palju :) Kartulipliinid on neutraalse maistega ja sobivad kokku nii kalamarja kui ka erinevate suitsu- või õrnsoola kaladega. Proovi neid nt suitsuräime, -lõhe, -forelli või hoopis sprottidega. Sama hästi võib kartulipannkookidel serveerida ka kergelt soolatud kala, näiteks siiga, lõhet või forelli. 

Soovi korral lisa tainasse mõnda maitseainet (nt küüslaugupulbrit) või peeneks hakitud maitserohelist. Eriti hea meki annab, kui hakkida sisse üks pisike (šalott)sibul. 

Pliinid võid teha ka teelusikaga, et saaks parajad ühe ampsu suurused portsud, mida saab näpu vahelt süüa. Need siin on suuremad, mida on mugavam noa ja kahvliga nautida.

Kartulipliid

500 g keedetud kooreta kartuleid

2 muna

2 sl nisu- või riisijahu

soola ja pipart

õli või selitatud võid praadimiseks

Tee pehmed kartulid kas kahvli või pudrunuiaga pudruks. Kartulid ei pea olema ühtlase püreena, vaid võivad jääda kergelt tükilisena. Klopi munad kergelt lahti ja sega kõik koostisained läbi. 

Kuumuta pannil õli, tõsta supilusikaga pannile max 1 cm paksused ümmargused pliinid ja prae need keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kokku saab u 15 kartulipannkooki.

Suitsukalasalat

2 suitsuheiki (merluusi) (kokku kaal 500-600 g)

200 g hapukoort (soovi korral rohkem)

2 sl paksu majoneesi

0,5-1 tl mahedat sinepit

musta pipart

peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli)

Puhasta kala, lõika või murenda väikesteks tükkideks ja sega läbi ülejäänud ainetega. 

 

Peedipesto Mooni moodi

Paar kuud tagasi oli meil üks eriliselt tore õhtu Moonis, millest Tuuli on väga ilusti ja talle omase põhjalikkusega kirjutanud. Toitudest ma ei hakkagi ise enam rääkima, küll aga panen kirja Mooni perenaise Jana poolt õhtusöögi juurde valitud veinid, sest häid sommeljeesid on oluliselt vähem, kui seda nime kandvaid ja vastavat diplomit omavaid inimesi, niiet ehk on need asjatundja-soovitused veinide valikul abiks mõnele blogilugejale. Ja mis seal salata - endalgi hea teinekord spikerdada, kui on vaja mõnda nö kindla-peale-mineku veini;-) Mõlemad veinid sobivad erinevate toitudega igati hästi. Eriti muidugi meeldis mulle pearoogade juurde Jana poolt valitud punane Montepulciano vein, mille täisnimi on: Vino Nobile de Montepulciano DOCG 2007. Aga ka eelroogade juurde joodud Verdicchio viinamarjast vein (täisnimega Verdicchio dei Castelli di Jesi Classico Superiore DOC 2010 Macrina Garofoli, Marche) oli tõeliselt mõnus nii toitude kõrvale kui ka vahele rüüpamiseks:)  

Ise ma muidugi, arvestades selle õhtu pikkust, ei suutnud veinide nimesid nii detailselt meelde jätta, aga kuna veinid olid tõesti sellised, mida jooks hea meelega teinekordki, siis aitas mind täpsete nimetustega abivalmis ja särasilmne Jana. Väga kena temast!:) Kogu õhtusöök ja seltskond (Mooni Jana ja Roman ning blogarditest lauakaaslased) olid nii inspireerivad, et tekkis tahtmine hakata ise kodus erinevaid Mooni toite järgi tegema. Mari-Liis nt tegi Mooni kuulsat viinalõhet, mis on minu lemmik juba Mooni algusaegadest. Vahepeal käis see lõhe küll puhkusel, aga õnneks on rahva tungival soovil taas menüüs. Ja eriti lahe on see, et Roman Zaštšerinski jättis Mari-Liisi postituse juurde ka Mooni viinalõhe PÄRIS retsepti, niiet igaüks saab kodus ise järgi teha, kuigi teades Mari-Liisi asjatundlikkust kalade osas, usun, et tema variant on samuti väga hea:) 

Piret aga tegi Mooni-ainetel tatrajahust pliine, mille piltide vaatamine on isegi täiskõhuga piin ja vägisi meenuvad Moonis pakutavad mõnusad soojad pliinid hakitud sibula, hapukoore ja siiamarjaga. Pireti retsept on ainult tatrajahuga, mistõttu sobib see ideaalselt ka gluteenitalumatusega inimestele. Ja sarnaselt Mooniga on Piret teinud kiirkääritust ehk kasutanud õlut, mis on minu arvates täiesti geniaalne nipp! Soovitan igal juhul proovida:) Kui mul kodus tatrajahu oleks, siis oleksin hetkel juba pliidi ääres:)

Mina ise aga ei hakanudki midagi leiutama, sest olin tegelikult juba ammu plaaninud valmistada peedipestot Eesti Ekspressis sügisel ilmunud Roman Zaštšerinski restepti jägi. Moonis pakutakse seda nt lisandiks veiseliha juurde. Ma ise olen peedipestot teinud teistmoodi ja pean tunnistama, et retsepti järgi pestot teha ehk kõiki koostiosi täpselt ära kaaluda on sama raske, kui pestoretsepti kirja saada:) Aga hakkama ma Romani peedipestoga sain - olen enda üle igati uhke!:D - ja tulemus oli väga hea:) 

Vaja läheb:
200 g peeti
1 küüslauguküüs
20 g parmesani
50 g extra virgin oliiviõli
20 g metsapähkleid (kasutasin röstitud ja kooritud pähkleid)
soola
2-3 pipraveski ringi musta pipart
veits sidrunimahla

Koori ja viiluta peet ning küpseta 180 kraadises ahjus 20 minutit. Mina kasutasin niimoodi ahjus küpsetatud peete. Jahuta ning töötle blenderis v köögikomainis koos kõigi teiste koostisosadega ühtlaseks. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud pipra ja sidrunimahlaga.

Mulle meeldib peedipestot süüa tatra ja kinoaga, tõmmates noaga peale veel parmesanilaaste ning tilgutades oliiviõli. Ja väga hea on see pesto ka röstleival ja sinna peale kuluvad muidugi ka parmesanilaastud v juustuviil marjaks ära:)

Väikesed tatra-kohupiima pannkoogisuupisted kaaviarikreemiga

Igasugused jõulupeod ja -istumised nii väiksemate kui ka suuremate seltskondadega on käimas ning pidevalt on vaja uusi ideid, mida lauale panna. Ma ise vaatan loomulikult alati esimese asjana oma blogisse;-), sest siit saan retsepte, mis kindlalt töötavad, aga vahete-vahel muidugi katsetan ka uusi asju:) Seekord proovisin Santa Bremor'i kaaviari-suitsulõhekreemi koos tatrajahust ja kohupiimast soolaste pannkookidega. See kooslus osutus õnneks mitte ainult väga lihtsaks, vaid ka igati maitsvaks. Kui muidu kulub aega nii pannkookide või pliinide küpsetamiseks kui ka lisandi(te) valmistamiseks, siis selle kreemi panin ma lihtsalt pritskotti, millega jaotasin seda pannkookidele. Lisasin tillioksakese ja oligi valmis! :) 

Pannkoogid peavad niikuinii jahtuma, seega võid need juba varem ära praadida. Kui külalised tulevad, on vaja vaid kreem pannkookidele panna ja ongi suupisted laual, mida eriti hea koos vahuveiniga nautida seni, kuni muud road on serveeritud. Mina kasutan kreemi jaoks pritskotti, aga võid ka lihtsalt lusikaga kreemist väikese kuhjakese teha või panna nii kreem kui ka pannkoogid lauale ning lasta igaühel endal neid meelepärase koguse kreemiga serveerida. 

Pannkookide asemel sobivad selle kreemiga ka pliinid. Mul on blogis üks eriliselt lihtne variant ning üks väheke aeganõudvam pärmi ja õllega retsept. Mõlemad on igati maitsvad ja mõnusalt kohevad, kuid esimene on kiirem, teine aga aromaatsem ja õhulisem variant ning minu arvates igati lisaaega väärt. 

Pannkoogid soovitan teha pigem väikesed, et neid oleks mugav sõrmedega võtta ja ühe ampsuga süüa. Seega tasub tainast pannile asetada pigem tee- kui supilusikaga. Aega kulub küll kauem, kuid minu arvates on see niivõrd väike vahe, et pole mõtet siinkohal mööndusi teha. Kuid loomulikult võid teha nii suured pannkoogid nagu soovid. Näiteks noa ja kahvliga söömiseks on suuremad paremad ning tainast tõsta sel juhul pannile supilusikaga. Oluline on, et koogid oleksid seest läbi küpsenud, seega võid suuremate kookide puhul kuumust pisut madalamaks keerata.

Vaja läheb:

200 g maitsestamata kohupiima

1 dl täispiima

2 keskmist muna

1 tl soola

1 sl suhkrut

100 g toortatrajahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

neutraalse maitsega õli või selitatud võid praadimiseks

Sega kohupiim piima, munakollaste, soola ja suhkruga ühtlaseks. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega ühtlaseks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega õrnalt taina hulka. 

Kuumuta pannil õli ja prae keskmisel kuumusel meelepärase suurusega pannkoogid mõlemalt poolt kuldpruuniks. Ümber keerata on õige aeg siis, kui tainas pealt mullitab. Taina kogusest saab u 30 väikest pannkooki. 

Lase kohupiimapannkookidel jahtuda ning serveeri koos kaaviarikreemi ja maitserohelise või pisirohega.

Postitus valmis koostöös Santa Bremor'iga.

Riisihelbepuder karamellise banaaniga

Ma armastan putrusid! See on tõeliselt kiire ja toitev argipäeva hommikusöök, mida ka nädalavahetusel enne trenni alati naudin. Pikkadeks mõnusateks nädalavahetuse hommikuteks, kui on aega rahulikult istuda ja kohvitada ega tule trenni kiirustada, ma kunagi putru ei keeda, sest puder on parim just kohe valminuna ja soojalt. Kausitäis värskelt keedetud sooja auravat putru koos maitsvate lisandite ja hommikukohviga on tõeline nauding! :)

Kui ma enamasti teen süüa alati võimalikult suure koguse, et rohkem kui üheks söögikorraks jätkuks, siis putru keedan alati pigem vähem kui rohkem, sest jahtunud või ülessoojendatud puder ei ole absoluutselt maitsev. Pikkadeks hommikusöökideks (eesti keeles “brantš”), mil on aega rahulikult lobiseda ja erinevaid toitusid nautida, sobivad ideaalselt igasugused muud toidud, mille retsepte blogiski juba päris palju on;-) Kuna brunch’i juurde võib ka vahel mõne mulliga joogi seltsiks võtta, siis tasub selle järgi ka menüü valida, näiteks minu lemmik sellisteks õdusateks hommikusöökideks on kohevad pliinid õrnsoola lõhega. (Jahtunud) pudru ja alko kombo aga ... tundub ausalt öeldes kergelt õõvastav, niiet aeglaste pikkade hommikusöökide puhul seda keetma ei hakka :)

Blogis on mul hommikusöökide seas juba päris palju erinevaid pudru variante, aga mitmeid draft’e on blogis veel ka ootel. Seegi retsept valmis mul juba üle aasta tagasi koostöös AS-ga Tartu Mill, aga blogipostituseks sai alles nüüd. Kui aga poodidest helbeid osta, siis retseptivihikuke, kus ka see puder ilusti olemas, pidavat olema tasuta saada paljudes poodides (ripub pudrupakkide juures). 

Loomulikult keedan ma putru alati piimaga (vahel ka piima ja vee seguga), sest nii on puder tunduvalt kreemjam ja maitsvam, lisaks ka palju tervislikum, sest piimast saab palju kasulikke toitaineid. Piimatoodete tervislikkusest kirjutasin suvel LP-s pikemalt ja ühtlasi sai artiklis piima biokeemiale spetsialiseerunud Maaülikooli õppejõu dr Ivi Jõudu abiga ümber lükatud ka mitmeid tervise seisukohast suisa ohtlikke müüte nagu näiteks kuulujutt sellest, justkui viivat piimavalgud kaltsiumi kehast välja. Tegelikult ei saa loomsed valgud kaltsiumi kuidagi kehast välja viia, sest need lõhustatakse seedekulglas aminohapeteks. Need aminohapped osalevad kaltsiumi paremas imendumises seedekulglas. Piimakaltsium on meie keha suureks rõõmuks nii oskuslikult piima mikrokeskkonda sätitud, et teiste piimas leiduvate keemiliste ühenditega koostoimes on selle kättesaadavus parim!!! 

Kindlasti ei tee ka hommikusele pudrule lisatav piim kedagi paksuks (kaugel sellest)!:) Omastame küll u 100-200 lisakalorit, aga võrreldes kogu kasuga, mida piimast saame, on see tühiasi. Kui on soov kaloreid piirata (ja iga tarbitud kalor on tõesti karmilt arvel), siis pigem soovitan lisada pudrule vähem moosi või võid, jätta päeva jooksul söömata mõni saiake või paar kommi, aga piimast loobuda kindlasti ei tasu! Pealegi, nagu ütleb üks mu kallis trennikaaslane R - veega keedetud puder on vanglatoit:D Kuigi ma ise kunagi nii resoluutne ei ole (maitse üle ju ei vaielda ja igaühele sobib oma), siis ilmselt ühineb selle arvamusega siiski enamik mehi, sest erinevalt paljudest naistest on nende jaoks toidu maitseomadused olulisemad kui selle kaloraaž ning lisaks käivad nad vähem umbluud ja valeinformatsiooni levitavates foorumites, blogides ja kahtlaste “toitumisnõustajate” jm isehakanud “ekspertide" veebilehtedel. Muidugi ei käi see jutt kõigi toitumisalast nõu andvate inimeste kohta, sest nende seas on palju ka neid, kes teaduspõhiselt inimese toitumisele lähenevad, aga üllatavalt suur on küll selle elukutse esindajate hulk, kes oma vaestele kilentidele soovitavad arutult ehk ilma arsti poolt vastava allergia tuvastamiseta gluteeni- või laktoosivaba dieeti ... :( Loodan südamest, et selliste rumalate “ekspertide” hulk jääb järjest vähemaks ja haritud spetsialiste tuleb aina juurde, kes täistera- ja piimatoodete toiteväärtusega kursis on ja neid ka klientidele täisväärtusliku, toitainerikka ja tasakaalustatud menüü osana soovitavad. Siiski soovitan alati kriitiliselt kõigisse mitte arsti, õppejõu või teadlaste poolt antud toitumisalastesse nõuannetesse suhtuda ja kahtluse korral arstiga nõu pidada, samuti teaduspõhist kirjandust lugeda. Näiteks siin lehel, mida olen korduvalt juba nii blogis kui ka oma artiklites soovitanud, on kirjas palju tarka teaduspõhist infot, mis tasub läbi töötada, kui on soov tervislikult süüa.

Piim ja tooted sellest on tervel inimesel (ehk ilma vastava haiguseta) normaalse söömise osa ja loodan väga, et need on ka kõigil blogilugejatel igapäevaselt menüüs! :) Minul igatahes on, sest ma armastan ennast ja oma keha ning tahan olla terve!!! Ja muidugi armastan ma ka teravilju (täistera rukkileiba söön iga päev) ja piimatooteid (eriti kohupiima, kodujuustu, juustu, keefiri ja kohukesi) :)

100 g riisihelbeid
4 dl piima
0,25 tl soola
1 suur või 2 väiksemat banaani
2 sl kookosõli
2 sl vahtrasiirupit või mett
0,5 tl jahvatatud kaneeli
peotäis kooshelbeid või -laaste või mõlemat

Aseta helbed piima ja soolaga potti ning keeda 2 minutit. Aseta potile kaas ja lase 3 minutit seista. 

Viiluta banaan. Kuumuta kookosõli pannil keskmisel kuumusel, lisa siirup või mesi ja kaneel ning lase natuke aega õrnalt küpseda kuni segu on kergelt vahune ja mullitav. Lisa banaaniviilud ning prae neid segus mõlemalt poolt mõned minutid. Sega pool banaanisegust pudru hulka ja jaota puder kahe kausi vahel. Ülejäänud pool banaanidest koos pannil oleva karamelliga aseta pudruportsudele. Puista peale kooshelbed ja/või -laastud ning naudi kohe kas külma piima või kuuma kohviga. 

Imehea küpsisetort - isadepäevaks ideaalne! :)

Pühapäeval on isadepäev ja selleks puhuks soovitan teha küpsisetorti :) Uskumatu, kuidas üks äärmiselt lihtne kook alati ohtralt kiita saab ja niiiii populaarne on! See on üks tortidest, mida mu ema sageli teeb, sest see valmib kiirelt ja meeldib alati kõigile. Olen ka ise korduvalt näinud, kuidas inimesed seda mitu tükki järjest söövad:) Praegune retsept pärinebki mu emalt, sest kuna ma tean, kui hästi tema küpsisetort alati vastu võetakse ja hoolimata suurusest kiirelt ära süüakse, siis ei hakanud siinkohal jalgratast leiutama, vaid küsisin, kuidas tema seda teeb :)

Tegelikult hakkasin maal vanaema juures küpsisetorti juba lasteaialapsena tegema ja see on tõesti üks neist maiustest, millega ka koolieelikud ilusti hakkama saavad, vähemalt vanemate juhendamisel kindlasti. Seega kui on soov isale pühapäeva hommikuks kohvi kõrvale tükike magusat valmistada, siis see retsept on kindlasti suurepärane variant ;-)

Selle maiuse puhul väärib ära mainimist, et see on tegelikult ju ka väga soodne ja eriti juhul, kui šokolaadiglasuur ära jätta. Mina teen tavaliselt küpsisetordile kas šokolaadist või martsipanist katte, kuid kook on muidugi väga hea ka ilma nendeta.

Kui aga küpsisetordi isu pole, siis tänases lehes on olemas veel kolm šokolaadimaiuse varianti, mis keele alla viivad, kuid mida samas on ülimalt kerge valmistada. Kui aga isa on rohkem soolase sööja (nagu nad enamasti ju on - isegi minu isa on aastate jooksul muutunud maailma suurimast magusasõbrast pigem soolast toitu nautivaks inimeseks), siis soovitan nt seda brittide kuulsat vorstipirukat (Toad in the Hole) või pisut pidulikumat kodujuustu ja suitsulõhega leivatorti. Muidugi on alati kindlapeale minek ka kalamarja või lõhega pliinid. Kohevad otse pannilt tulnud tatrapliinid viivad keele alla ja on suurepäraseks toiduks nii pikal rahulikul kodusel hommikusöögil kui ka (sõpradega) brantšil. Magusa osas aga julgen soovitada ka rummikooke, sest nende puhul on mul samuti mulje jäänud, et mehed on nende veel suuremad fännid kui naised, kuigi enamasti on magus rohkem naistele meelepärane :)

Lisaks mõned olulised näpunäited, et kook ikka täiuslik välja tuleks:

* Küpsisetort tee kindlasti eelmisel päeval valmis, sest see tort on parim siis, kui on saanud vähemalt ööpäeva külmkapis seista. Võib ka kauem, sest läheb seistes ainult paremaks.

* Lao küpsistest tort samale alusele, millega serveerid. Sobib näiteks lõikelaud või kandik. Tordi alla soovitan asetada küpsetuspaberilehe. 

* Kohv peab olema kindlasti külm (täiesti maha jahutatud), et küpsised pudiks (liiga pehmeks) ei muutuks. Kasta küpsised kohvi sisse vaid korraks.

* Retseptis toodud hapukoore kogusest jätkub ilusti nii küpsiste vahele kui ka glasuuriks. 

* Glasuur valmista umbes tunnike enne serveerimist ja hoia torti kuni söömiseni külmkapis. Eelistan kasutada tumedat šokolaadi, kuid tee kate sellest, mis meeldib - ka piima- ja valget šokolaadist saab mõnusa glasuuri. Šokolaadist kate teeb torti pidulikumaks ja minu arvates veelgi maitsvamaks, kuid vabalt võid selle asemel hoopis vahustatud vahukoort, toorjuustukreemi, hakitud šokolaadi vm meelepärast tordi katmiseks kasutada. 

* Kaunistamisel soovitan lisada värskeid marju, talvisel ajal sobivad hästi granaatõunaseemned ja (kompoti)puuvijad.

Vaja läheb:
3 pakki heledaid küpsiseid (nt kondenspiima- või vanillimaitselisi)
3 pakki šokolaadiküpsiseid
2 x 500 g hapukoort
4-5 dl külma kohvi

200 g šokolaadi 

60 g tuhksuhkrut

Võta lame serveerimisalus ja aseta sellele küpsetuspaberileht. Kasta esimese kihi küpsised korraks kergelt külma kohvisse ja aseta alusele. Laota hapukoort vahele ja määri laiali, seda võib olla üpris paks kiht. Toimi nii kõigi järgmiste kihtidega. Ülejäänud küpsised jäta kas alles ja pudista pärast kaunistuseks koogile või aseta peamisele kihile, näiteks nii, et keskosa jääb kõrgem. Määri koogi peale kiht hapukoort ja aseta vähemalt 24 tunniks külmkappi. 

Šokolaadiglasuuri jaoks tükelda šokolaad ja aseta koos tuhksuhkru, 160 g hapukoore ja 0,5-1 dl kohviga kastrulisse. Kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni tekib ühtlane segu. Laota glasuur koheselt koogile ja lase taheneda.