Veise, paksoi ja brokoliga lihtne panniroog

Olen esimest korda elus Aosta orus Itaalias, mis on üks erakordselt lahe koht. Mitte ainult ajaloo, kultuuriväärtuste ja kliima poolest (siin mägedes saab suusatada, samas kui all on temperatuur mõnel päeval juba kahekümne soojakraadi ringis), vaid minu jaoks ikkagi eelkõige toidu ja veini osas. Selles kakskeelses piirkonnas on ka mõlema köögi mõjud tunda, kuigi Itaaliapärast toitu leiab siiski rohkem kui Prantsuse päriolu. Loomulikult on siin nii imelisi pagariärisid kui ka autentseid pererestorane ja rustikaalseid söögikohti (trattoria'd ja osteria'd), Michelini soovitusega toidukohtadest rääkimata. Mis on aga minu jaoks eriti huvitav, et lisaks tavapärastele roogadele leiab siinsete restode menüüst alati eraldi rubriigina ka polenta-toidud. Kunagine lihtne veest ja maisijahust talupojatoit polenta on ka pearoogade juures sagedane lisand. 

Igal juhul nagu ikka oma Itaalia-reisidel, söön ma seekord igapäevaselt tohutus koguses saiatooteid alustades hommikusest krõbedast röstsaiast ja võisest croissant’ist lõpetades pasta või hiiglasliku panini’ga suusamäel ning erinevate saiakestega korvist õhtusöögi juures :) Aga kuna Eestis sellist tüüpi asju söön ikka väga vähe, siis naudin siin absoluutselt iga ampsu:) Ja magusaid asju naudis siin see-eest palju vähem kui Eestis, nii et mingi tasakaal ilmselt ikka on ;-) :D

Kui aga on soov nädalavahetusel (või - miks mitte? - ka nädala sees) minna loodusesse (nt metsa, rabasse vm mujale), siis tasub seal ka süüa teha, sest värskes õhus läheb kõht tühjaks, samas aga kõik maitseb seal eriti hästi. Mida ja kuidas valmistada, sellest räägivad spetsialistid viimases Nädalalõpuleht LP-s, nii et soovitan pilk peale visata ;-)

See on üks kiire ja kerge argiõhtuks sobiv toit. Kui soovid, asenda veiseliha kanaga; veganiversiooniks aga sobib liha asemele sellesse rooga väga hästi tofu. 

Paksoi on toitainerikas, küpseb kiiresti ja seda on väga mugav kasutada. Kuigi see on nüüd enamikes poodides pidevalt saada, siis juhul, kui Hiina lehtnaerist siiski osta ei õnnestu, asenda see vili suhkruhernestega. 

Võid kasutada nii tavalist kui ka vokpanni. Juurde sobib eriti hästi riis. Mina soovitan alati kasutada pruuni, punast vm täisterariisi, et saada võimalikult palju kasulikke aineid. 

Vaja läheb:

300-500 g veise sise- või välisfileed

soola, musta pipart

õli või selitatud võid praadimiseks

2-3 keskmist küüslauguküünt

1 tšillipipar

1-2 cm jupp ingverit

1 väiksem või keskmine brokoli 

2 keskmist (kaal kokku 250 g) paksoid

3 sl sojakstet

peotäis (musti) seesamiseemneid (soovi korral)

Lõika liha õhukesteks viiludeks või tükkideks. Maitsesta soola ja pipraga. 

Puhasta küüslauguküüned ja haki peeneks. Lõika tšilli õhukesteks viiludeks. Kui soovid vähem vürtsikamat, siis eemalda piprakaunast enne hakkimist selle sisu ja seemned. 

Riivi ingver. Lõika brokoli väikesteks õisikuteks. Koori brokoli vars ja lõika see õhukesteks viiludeks. Lõika paksoi peeneteks viiludeks, aga hoia heledam varre osa ja roheline lehtede osa eraldi. 

Kuumuta pannil õli või selitatud või (kuumus võiks olla üle keskmise kõrge) ja pruunista selles liha (kulub mõni minut). Tõsta liha pannilt, vala pannile õli või võid juurde ning prae selles küüslauku, tšillit ja ingverit 1-2 minutit. 

Seejärel lisa paksoi heledam osa ja brokoli, vala peale 1-2 dl vett ning kuumuta 5-10 minutit kuni aedviljad on peaaegu pehmed ja vesi ära keenud. Nüüd lisa pannile paksoi roheline osa ja sojakaste. Kuumuta segades mõni minut. Lisa veiseliha tagasi pannile ja kuumuta ae-ajalt segades veel mõni minut. 

Puista soovi korral peale (musti) seesamiseemneid ja paku kõrvale kas keedetud (täistera)riisi või meelepäraseid nuudleid. 

Kiire sai juustu ja kuivatatud tomatitega

Selle saia retsept ilmus juba peaaegu poolteist aastat tagasi siin, kui kirjutasin teemal, kas gluteenivaba on tervislik või mitte. Kuigi suurem gluteenivaba toitumise haip on küll mööda läinud, siis minu jaoks on see uskumatu, kuidas ikka kohtab veel aeg-ajalt mõnda inimest, kes usub siiralt, et gluteen teeb tervele inimesele midagi halba või on kuidagi ebatervislik. Loomulikult pole nisujahus (nagu nt suhkruski) midagi kasulikku, kuid see ei tähenda, et seda iga hinna eest vältima peab. Lihtsalt selliste toitainete vaeste asjadega peaks olema pigem ettevaatlik - süüa tasub siiski peamiselt ikka toitu, millest saab vitamiine, mineraal- ja kiudaineid ning muud meile vajalikku ja kasulikku. 

See sai siin on rikas nii maitsete kui ka toitainete poolest :) Seda võib süüa niisama suupistena, aga ka näiteks püreesupi kõrvale nautida. 

Kui sai ei pea olema gluteenivaba, siis võta maisi- ja toortatrajahu asemel 270 g nisujahu ja piisab 1 tl küpsetuspulbrist. Segamisega ole siis hästi ettevaatlik, kuna hoogsa segamise korral gluteen aktiveerub juba taina sees, mistõttu küpsemise ajal kerkib see vähem ega jää nii õhuline. 

Tomatid võid asendada ka hakitud oliividega. 

Vaja läheb:

100 g laagerdunud tugevamaitselist juustu

6-8 kuivatatud tomatit õlis

100 g võid

170 g toortatrajahu

100 g maisijahu

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

1 tl kuivatatud ürdisegu või punet

peotäis päevalille- või kõrvitsaseemneid või mõlemat

1 suur muna

2,4 dl täispiima

1 sl vedelat mett 

Riivi juust ja haki tomatid väikesteks tükkideks. Tükelda või ja sulata.

Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, soola, ürtide, seemnete ja riivitud juustuga. Teises kausis klopi muna kergelt lahti ning sega läbi piima, u 50 g sulatatud või ja meega. Lisa hakitud tomatid ning sega läbi. Seejärel sega hulka jahusegu.

Tõsta tainas etevalmistatud (st ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud ning põhjas küpsetuspaberi riba, mille otsad ulatuvad otstest üle ääre) piklikkusse keeksivormi, silu pind ja laota ühtlaselt üljäänud või peale. Küpseta 200-kraadises ahjus 25-30 minutit kuni sai on pealt pruunistunud. Lase saial vormis u 15 minutit taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma.

See sai on väga maitsev nii soojalt kui ka jahtunult. Sobib nii suupisteks kui ka püreesupi kõrvale nautimiseks. Jahtunud sai keera kas kilesse või küpsetuspaberisse ja hoia toatemperatuuril.

Sidruni- tartelette'id beseevahuga

Hapukas siidjas sidrunikreem, krõbe põhi ja õhuline besee on minu arvates imehea kooslus, mis mind pärast jaanuari Miamis-käiku juba pikalt isutab. Seekord tegin aga ekstra gluteenivaba põhja ja hoolimata sellest, et nisujahu taina sees ei ole, ei ole põhi pudisev ja kooke saab ilusti vormidest eemaldada. 

Aga mainiks ära ka selle, milline on selle küpsetise nimetuse korrektne kirjaviis, sest see on ikka uskumatu, kui palju näeb valesid vorme (eriti levinud on nt tartalett). Ehk siis eesti keeles on antud koogi puhul grammatiliselt korrektsed kolm varianti:

* tartelette sidruniga

* sidrunitartlett

* sidruni-tartelette

Pole ju keeruline, onju!?! :)

Kui aga homsele naitsepäevale mõelda, siis sobivad need koogikesed valmistamiseks pigem inimesele, kes sagedamini küpsetab, sest tartlettide valmistamine pole päris nii lihtne nagu mõne brownie, keeksi või juustukoogi, et lihtsalt taina kokkusegamise vaev ja that's it! Siin tuleb eraldi teha põhi, täidis ja kate, mis kõik on tegelikult kerged, aga kokku ikka veidi aega kulub.

See-eest aga viimases Nädalalõpuleht LP-s on olemas imehea lõhe-rillettes ja tummine suus sulav šokolaadikook, mis minu arvates on jõukohasd kõigile inimestele. 

Head küpsetamist ja imeilusat naistepäeva kõigile! :)

Põhi:

70 g toasooja võid

2 sl suhkrut

2 munakollast

100 g toortatrajahu

80 g riisijahu

35 g maisitärklist

1 tl küpsetuspulbrit

Vahusta tükeldatud või suhkruga kohevaks vahuks, lisa edasi vahustades ükshaaval munakollased. Sega sõelutud jahud tärklise ja küpsetuspulbriga omavahel ning sega seejärel vahu hulka. Lisa 2-4 sl jääkülma vett supilusikatäie kaupa, kuni tainas on piisavalt niiske. Märsi tainas käte abil palliks, keera kilesse, vajuta lapikuks ja aseta külmkappi tunniks tahenema. 

Jaota tainas neljaks võrdseks tükiks. Suru iga tainatükk ühtlaselt võiga määritud ja jahuga üle puistatud tartletivormi põhja ja äärtele. Torka koogipõhjad tihedalt kahvliga läbi.

Aseta igasse vormi küpsetuspaber, sellele raskuseks keetmata riis või kuivatatud oad või herned ning küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda paber koos raskusega. 

Täidis:

2,2 dl sidrunimahla (4-5 sidruni mahl)

2 sidruni peenelt riivitud koor

40 g maisitärklist

2 munakollast

120 g suhkrut

Aseta sidruni mahl ja koor kastrulisse või potti ning sega vispliga hulka tärklis. Lisa 1 dl vett ja lase keema tõusta. Keera kuumus väiksemaks ja lase vedelikul õrnalt podisedes keeda pidevalt segades, kuni see taheneb. Võta kastrul pliidilt ja sega vispliga munakollased ja suhkur vedeliku hulka. Aseta pott tagasi pliidile ja kuumuta madalal kuumusel samal ajal segades veel mõni minut, kuni segu on paksenenud. 

Seejärel jaota täidis vormide vahel. Juhul, kui sidrunikreemi üle jääb, siis hoia seda külmas ja naudi nt marjade, pannkookide, maitsestamata jogurti või kohupiimaga.

Küpseta tartlette 150-kraadises ahjus 10 minutit. 

Kate: 

4 munavalget

200 g tuhksuhkrut

Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks ja hakka seejärel supilusikatäie kaupa suhkrut lisama, kuni vaht on tugev ja läikiv. 

Aseta munavalgevaht õrnalt lusikaga vormidesse sidrunikreemi peale. Võid selle kas ühtlaselt laiali laotada või teha hoopis keskossa kuhjakesed. 

Küpseta kooke 150-kraadises ahjus 15-20 minutit, kuni munavalge on pealt kergelt kuldne. Lase ahjust välja võetud tartlettidel u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Need sidrunikoogid on suurepärased nii soojalt kui ka jahtunult või külmalt. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Vaarikatega kausismuuti

Peagi on naistepäev, nii et proovin järgmised retseptid postitada blogisse mõeldes just selle tähtpäevale :) Kuigi võrreldes varasema ajaga on 8. märtsi olulisus tohutult palju vähenenud, on see siiski üks tore võimalus teisi (naisi) meeles pidada ja koos aega veeta. Tähistamist ega sõprade või lähedastega aja veetmist ei ole minu arvates kunagi liiga palju, seega iga ettekääne sobib, olgu selleks siis kasvõi nõukaaegne relikt nagu seda naistepäev kahtlemata on ;-)

Nädalalõpuleht LP-sse (poodides saada veel neljapäevani) said seekord eriti hea lõhe-rillettes ja jahuta tummine šokolaadikook, mis kumbki ei ole ka keeruline valmistada. Blogisse aga jõuab tervislik kausismuuti, mis on veelgi kergem igas mõttes :)

See kausismuuti on toitev ja sisaldab ohtralt kiud- ja mineraalaineid ning vitamiine. Seega sobib see toitainerikas kausitäis täitsa eraldi hommikuseks eineks. Valmis saab smuuti ülikiirelt, nii et see on eriti hea võimalus nii sõbra- või naitsepäeval kui ka igal muul ajal oma kallist kaasat ja teisi pereliikmeid hommikusöögiga üllatada, kui just kannmikser väga kõva häält ei tee ;-)

Jogurtite hulgast soovitan valida nn heade ehk piimhappebakteritega variandi, kuid selle võib ka keefiriga asendada. Kindlasti aseta see kannmikserisse kõige esimesena, et masin korralikult tööle hakkaks. Kui sul aga kodus olev kannmikser ei ole eriti võimas, siis pigem kasuta köögikombaini, et see kogu massi püreestamisega ilusti hakkama saaks. 

Vaja läheb: 

2 keskmist küpset banaani

300 g külmutatud vaarikaid

1 tops (380 g) maitsestamata jogurtit 

100 g kaerahelbeid

2 sl mett

vaarikaid, kookoshelbeid, mandlilaaste jmt kaunistamiseks

Koori banaan ja lõika u 2 cm tükkideks. Aseta kõik komponendid kannmikserisse või köögikombaini ja töötle ühtlaseks. Jaga kahe kausi vahel ja kaunista meelepäraste lisanditega. 

Retsept ilmus eelmise aasta veebruaris siin

Kodune ühepajatoit

Nädalavahetusel soovitan valmistada lihtsat köögivilja-hakkliha hautist, mis on tõeliselt maitsev ja toitev, samas aga on komponendid odavad ja igas poes olemas. Loomulikult on selles koduses roas ka kaalikat :) Mind on juba pikalt häirinud, et kaalikas, kuigi väga kasulik ja soodne köögivili, nii vähe kasutust ja tunnustust leiab. Seetõttu kirjutasin sügisel kaalikast lähemalt siin. 

Eriti tasub kaalikat süüa just praegu, sest see ei ole mitte ainult juurviljadest kõige C-vitamiinirikkam (30 m%), vaid C-vitamiin selles ka säilib ja ületalve seismine selle sisaldust suurt ei mõjuta (erinevalt näiteks kartulist). Kaalikas on ka omajagu suhkrut (6%) ja ohtralt mineraalaineid (1,2%), samuti karotiine ja B-grupi vitamiine. 

Kaalikat (Brassica napus ssp. napobrassica) aetakse sageli segamini naerisega või peetakse neid kahte  isegi üheks ja samaks viljaks. Naeris (Brassica rapa rapa) kuulub küll samuti ristõieliste sugukonda, kuid selle juurikas on enamasti lapiku kuju ja valge viljalihaga. Naeri lehed kinnituvad otse juure ülaossa, on helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised ja vahakirmeta ning kõlbavad süüa. Kaalika lehed on see-eest aga hallikasrohelised, kaetud vahakirmega ja pikarootsulised, mis tähendab, et süüa kõlbavad vaid selle taime noored lehed. Arvatatvasti on kapsasrohu perekonda kuuluv kaalikas üldsegi saadud söögikapsa (isastaim) ja naeri (emastaim) ristamisel. Kaalika ehk söögikaalika ehk kaali lähim sugulane on aga õlikaalikas ehk raps (Brassica napus oleifera). 

Kuna aga varasematel aegadel ei tehtud kaalika ja naeri vahel tõesti selget vahet, siis on raskendatud ka selle taime jälgede ajamine ajaloos, kuid arvatakse, et kaalikat tunti juba Vanas kreekas ja Roomas. Kultiveerima hakati seda Madalmaades juba 1696. aastal, pisut hiljem juba ka Kesk-Euroopas, kuid Briti saartele jõudis see alles 17. sajandil. Šotimaal on kaalikatamp üks lambarupskitest rahvusroa haggis'e olulisi lisandeid. 

Kaalikas on igati maitsev ka toorelt, kuid sobib hästi erinevatesse köögiviljatoitudesse. Mulle meeldib seda kasutada eelkõige püreesupis ja ühepajatoidus, samuti ahjus koos teiste aedviljadega röstida.

Sellele kodusele ühepajatoidule sobib peale hakitud maitseroheline, näiteks nii nö klassikalised (lehtpetersell, till, murulauk, roheline sibul jt) kui ka basiilik, tüümian, rosmariin ja salvei. Talvisel ajal võid kasutada maitsestamiseks kuivatatud ürte, eriti hästi sobib pune. 

Suvikõrvitsa asemel või lisaks sellele võid lisada juurde näiteks tomatit. Samuti sobivad hautisesse erinevad kapsad, nt pea-, lill- ja spargelkapsas.

NB! Küpsemisajad on kõik umbkaudsed, sest palju sõltub sellest, kui värsked on viljad, kui suured tükid, mis kuumus jne

Vaja läheb:

2 sl õli või selitatud võid

1 keskmine sibul

2 varssellerit

2 porgandit

1 väike kaalikas

2-3 küüslauguküünt

1-2 loorberilehte

300 g hakkliha

3 keskmist kartulit

1 sl kvaliteetset (lisaaineteta) puljongipulbrit või -fondi

1 keskmine suvikõrvits (300-400 g)

soola (vajadusel)

maitserohelist

värskelt jahvatatud musta pipart

Haki sibul peeneks ja lõika varsseller viiludeks. Kuumuta poti põhjas madalal kuumusel õli või selitatud või kuumuta selles sibulat ja sellerit u 10 minutit kuni sibul on klaasjas. Lisa u 1 cm tükkideks hakitud porgand ja kaalikas, peeneks hakitud küüslauk ja loorberilehd ning kuumuta aeg ajalt seagdes veel 10 minutit. 

Keera kuumust kõvemaks, lisa hakkliha ja prae aeg-ajalt segades poti sisu u 10 minutit kuni hakkliha on pruunistunud. Lisi puljongipulber või -fond, u 3 dl vett ja tükeldatud kartulid. Sega kõik korralikult läbi ja lase poti sisul aeg-ajalt segades u 20 minutit küpseda kuni aedviljad on parajalt pehmed. Vajadusel lisa vett.

Lisa tükeldatud suvikõrvits, sega läbi, kuumuta mõni minutit, aseta potile kaas ja lase pajaroal u 10 minutit kaane all potis seista. Vajadusel lisa soola. 

Serveerimisel haki peale maitserohelist ja jahvata musta pipart. 

Kaks ühes - banaanikeeks ja juustukook, seltsiks kahte sorti šokolaadi

Pühad selleks korraks peetud ja aeg hakata juba järgmisele tähtpäevale mõtlema ... :) Tuleval nädalal on ju naistepäev ja selleks puhuks tegin just Nädalalõpuleht LP-sse ühe eriliselt maitserikka lõhe-rillettes'i ja tõeliselt tummise šokolaadikoogi, mille mõlema valmistamine on kahtlemata jõukohane ka neile, kes igapäevaselt süüa ei tee või muidu end kokkamises väga tugevalt ei tunne ;-)

Samas muidugi on enamik mu retsepte sellised, mis ei eelda suuremaid teadmiseid või spetsiaalseid oskuseid, vaid nendega peaksid saama hakkama lapsedki. Vahel on muidugi tore borši keeta või midagi pärmitainast küpsetada (kohupiimakorpe, kringlit vms), aga enamasti kuuluvad mu enda igapäevasele toidulauale pigem lihtsamad asjad alates salatitest, karridest ja panniroogadest lõpetades erinevate suppidega (nt frikadelli-, tomatisupp vms). Külalistele aga meeldib mulle pakkuda pigem midagi mereandidest nt veinikastmes sinimerekarpe, krevetisalatit või lõhetartari tatrajahust pliinidega või hoopis mõni soolane pirukas küpsetada. Kusjuures, eriti kiire ja lihtne variant, mille jõuab ahju lükata ka enne lühidalt ette teatanud külaliste saabumist, on see mõnus juustupirukas. 

Aga rääkides veel EV aastapäevast, siis seekord möödus see mul täitsa ilma kiluta (ei söönud ei võileibu ega pirukat), vaid hoopis sprottidega, mis ju tegelikult on ka kilud enamasti, kuid mitte nö tavalised kilud, vaid suitsutatud ja õlis:) Sportid on muide väga head võileivatordis, samuti on igati tore ja nostalgiahõnguline neid niisama saiaga nautida. Lapsepõlv tuleb kohe meelde ... :) Samuti meenub see, et siis olid sprotid ikkagi defitsiit - neid ei saanud mitte igapäevaselt osta, vaid pigem harva ja näiteks laatadelt jms kohtadest. 

Mahlane banaanikeeks (eriti siis, kui selles on šokolaadi) ja juustukook on kaks sellist küpsetist, mida reeglina kõik armastavad. Panin seekord need lemmikud kokku ja koos kahe šokolaadiga (tume põhja sees ja kattes; täidises valge šokolaad) sai sellest ikka päris hea kombo ;-) Kes ei usu, võib ise järele proovida :) 

Tumeda šokolaadi põhja sees võid asendada piima- või valge šokolaadiga, kuid siis vähenda veidi ka suhkru kogust, kuna need kaks on magusamad. 

Gluteenivaba koogi jaoks kasutasin riisijahu ja lisasin 1 tl küpsetuspubrit.

Suvisel ajal, kui on soojem, või kui kooki on vaja transportida või kui kook peab muidu (pikemalt) soojas seisma, tasub igaks juhuks lisada täidisesse 50-100 g valget šokolaadi.

Banaanikeeks: 

50 g toasooja võid

50 g pruuni suhkrut

1 muna

120 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

2 küpset banaani

50 g tumedat šokolaadi (soovi korral)

Vahusta või ja suhkur heledaks vahuks. Edasi vahustades lisa muna. Seejärel vahusta hulka küpsetuspulbri ja soolaga segatud jahu ning püreestatud (nt kahvli abil) banaanid, viimasena lisa soovi korral šokolaad.

Sega tainas ühtlaseks ja vala 20 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. 

Silu taina pind ja küpseta 180-kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil u 15 minutit vormis taheneda, seejärel eemalda vormist ja lase restil täielikult jahtuda. 

Juustukook:

300 g toasooja toorjuustu

300 g vanillimaitselist kohupiimapastat

200 g valget šokolaadi

Sega toorjuust kohupiimapastaga läbi. Tükelda šokolaad, sulata vesivannil ja sega juustu-kohupiimamassi hulka. 

Aseta jahtunud banaanikeeks serveerimisalusele ja pane ümber sama vormi, milles koogipõhja küpsetasid, äär. Vormi äär võiks olla õliga määritud, et kook pärast lihtsamalt lahti tuleks. Vala täidis banaanikeeksi peale ja aseta kook paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Kaunistamiseks:

1-2 banaani 

tumedat šokolaadi

pähkleid või marju (soovi korral)

Enne serveerimist eemalda vormi äär. Kaunista viilutatud või tükeldatud banaanide ja riivitud või tükeldatud šokolaadiga, soovi korral lisa ka (hakitud) pähkleid või meelepäraseid marju. 

Retsept sündis koostöös D-kokaraamatuga

Krõbeda rukkileivakattega kohupiimakook EV aastapäevaks

Viimaste aastate pehmelt öeldes keeruline olukord on inimestele erinevalt mõjunud - kes on maale kolinud või suve/maakodu soetanud, kes hakanud rohkem süüa tegema ja küpsetama, kes avastanud enda jaoks teleka ja netflixi (nt mina), kes loeb (veel) rohkem raamatuid (jälle mina), kes hakanud rohkem alkoholi tarbima (mina mitte) või kes hoopis sporti tegema jne jne :) Samas pole inimesed vist kunagi nii palju ja avameelselt oma vaimsest tervisest rääkinud ja nii korralikult käsi pesnud, mis mõlemad on muidugi väga positiivsed ja tervislikud arengud! 

Toiduvaldkonnas on aga toimunud üks eriti suur muutus - nimelt päris palju inimesi on hakanud kasutama toidu ostmiseks e-poode. Pean ütlema, et olen siin teistest maha jäänud. Ilmselt eelkõige seetõttu, et elan enam-vähem kesklinnas ning kodust u 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel asub mitu erinevat poodi - kaks väiksemat Rimi kauplust, kus ma põhiliselt käin, ning Balti jaam oma erinevate ostlemisvõimalustega, sh keldrikorrusel asuv supermarket. Teiseks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mul on millegipärast alati olnud soov ise toidukaupu (eriti värsket kraami) valida ning toidu osas tundus kuidagi imelik või harjumatu, et keegi teeb seda minu eest. Toit on ju minu jaoks üks olulisemaid asju elus, sest see on nii mu töö kui ka hobi ja suur armastus. Seega on kõik sellega seonduv mulle kohe ERILISELT tähtis. Samas kartsin, et asjade virtuaalses keskkonnas üles leidmine tohutu valiku hulgas võtab liiga kaua aega. Poes, kus juba aastaid pea igapäevaselt käid, on sul ju täpselt selge, kus mingi asi asub, ja otsimisele kulub aega minimaalselt. 

Kuna aga olin viimased kaks nädalat pmst koduseinete vahele naelutatud, siis otsustasin lõpuks ära proovida Rimi e-poe. Pärast väikest tõuget (koostööettepanek) võtsingi lõpuks kätte ja tegin oma elu esimese e-toidupoe tellimuse ära, mis osutus üllatavalt kiireks ja lihtsaks. Täna hommikul tegin juba õhtuks uue ostu :)

Esiteks olid mugavalt kohe olemas nii mu isiklikud soodustooted kui ka mu enda lemmikud ehk need asjad, mida koguaeg ostan. Lisaks olid aga kohe nähtaval ka üleüldised soodustooted ja neid ei pidanud kuskilt otsima. Samas kõik ülejäänud kaubad olid niimoodi kategoriseeritud, et kõik asjad sain hästi kiirelt kätte. Ja mis mulle eriti meeldis, oli see, et kategooria "kampaaniad" all oli alamrubriik "Eesti toit", mille all oli muuhulgas eraldi välja toodud Eesti parimad toiduained, samuti kodumaised köögiviljad ja väiketootjad. Eesti toidu armastajale nagu mina on see superlahendus, sest poes nii lihtne neid asju leida ei ole, st et kõik parimad toiduained või väiketootjad oleks ühes kohas eraldi välja toodud. Saan aru, kui tänapäevaste kõrgete hindade tingimustes jääb eestimaise soetamine ja toetamine tagaplaanile, kuid kui üks kord aastas teha teadlik otsus Eesti asju osta ja nende tegijaid toetada, siis võiks see olla just sel nädalal, mil on meie kalli kodumaa aastapäev.

Enne esimest tellimust eelmisel nädalal vaatasin kõigepealt õhtul üle, kuidas e-poes asjad käivad; tellimuse aga mõtlesin teha hommikul, kui olen puhanud ja värske :) Hakkasin siis järgmisel päeval pärast esimest einet, kohvitass veel kõrval, asju e-poest välja valima, aga millegipärast ühtegi soodukat ostukorvis ei näinud - kõik asjad kajastusid täishinnaga, kuigi ekraanil näitas neid mulle ikka sooduspakkumistena. Sel hetkel mõtlesin küll, et võrreldes tavapoega paistab e-poes ostlemine ikka kõvasti kallim olema, sest kes meist ei vaataks praegusel ajal enamike kaupade puhul ikka esimese asjana soodushinnaga tooteid, kui kvaliteedi osas vahet ei ole?!? Õnneks oli olemas kontaktnumber, kuhu helistada, kui abi on vaja, ja - mis eriti tore - kõnele ka kohe vastati. Olin end vaimselt valmis seadnud ootamiseks, sest reeglina info/abiliinile helistamine tähendab pikka ooteaega toru otsas. Igal juhul soovitati mul vaadata, kas olen ikka oma Rimi kontole sisse logitud. Ja mis selgus - ei olnudki. Mulle küll näitas kõiki sooduspakkumisi, kuid tegelikult pidin ikkagi uuesti sisse logima, kuna eelmise õhtu login enam ei kehtinud. Nii et enne tellimust kindlasti kontrolli alati, et oleksid ikka kontole sisse loginud, sest siis rakenduvad ka kliendikaardiga seonduvad soodustused!

Kõik muu aga oli lihtne - valid ajavahemiku, kuna soovid kaupa saada, ja maksad arve. Kui tellimus on piisavalt suur (üle 58 euro), siis ei ole vaja kauba kohale toimetamise eest maksta (sõltuvalt kellaajast on see tasu 1.99-4.99), nii et mina tellisin juurde ka Värska vett, mida ma muidu suurte six-pack'idega koju vean (see on päris raske ja tüütu, muide). Päeval, mil pakki ootad, saadetakse ka meeldetuletus. Ja kõik puu- ja köögiviljade kogused ümmardatakse ülespoole, nt apelsini automaatne kogus tellimisel on 1,2 kg, aga pakis on 1,33 kg, sest ilmselt on keeruline leida apelsine, mis kokku täpselt 1,2 kg kaaluksid. 

Enamiku igapäevaseid toiduasju olen siiani ostnud kahest kodulähedastest Rimist, mis mõlemad on mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kui on midagi rohkemat vaja, siis olen sõitnud autoga Sõpruse pst Rimisse, sest väiksemates alati kõiki asju ei ole. Nüüd tagantjärele  tundub see mulle ausalt öeldes veidi kilplaslikuna, sest kogu ajakulu (rääkimata raskete kottide tassimisest) oleks võinud juba ammu olemata olla, kui oleksin e-poodi kasutanud ... Eks ma ilmselt edaspidi, kui on vaja üksikuid asju osta, teen ikkagi jalutuskäigu kodu lähedal asuvasse kauplusesse, kuid ma ei näe eriti mõtet hakata suuremate ostude jaoks kaugemale sõitma, sest e-poes on kõik asjad mugavalt olemas, ammugi ei plaani ma edaspidi raskeid toidukotte ja pooleteise liitrise Värska vee kuuspakke tassima hakata. Seda enam, et alati kui juba Sõpruse Rimisse siit Kalamajast sõidan, kulub ju kokku vähemalt tund aega ja ostan reeglina nii suure summa eest, mille kohale toomine oleks niikuinii tasuta, samas kui kauba valimine toimuks mugavalt diivanil ja saaksin hakkama u veerand tunniga :) 

See pealt krõbeda rukkilievakattega kohupiimakook on mõnusalt mahe ja sobib muidugi igal ajal tarbimiseks. Eriti hea on see just koos hapukate kodumaiste marjadega (nt vaarikad, mustikad, sõstrad, pohlad, jõhvikad). Kuna enamik EV aastapäevaks mõeldud kooke jm küpsetisi on just mustikatega (ikkagi meie lipuvärv sinine ju!), siis mõtlesin vahelduse mõttes kasutada just meie oma imelisi pohli, mis on juba astasadu meie esivanemate toidulaual olnud. Lehtedega pohlavarred on kaunistamiseks ideaalsed ja neid saab metsast aastaringselt. Minu pohlavarred koos marjakobaratega on sügavkülmast, kuhu ma neid suvel varusin.

Mul oli seekord kasutusel tavaline nisujahu, kuid soovi korral võid asendada selle mõne rustikaalsema  ja toitainerikkama variandiga, nt rukki-, kaera- või toortatrajahuga. Sel juhul lihtsalt lisa gluteeni kompenseerimiseks 0,5 tl küpsetuspulbrit. 

Et teha musta leivaga kooke jt küpsetisi gluteenivabalt, olen kasutanud seda GV leiba. Selle kohupiimakoogi puhul töötab see asendus väga hästi. See GV seemnetega täisteraleib muide on ka mu elukaaslase lemmik gluteenivaba leib (poes müüdavatest), sest see on hea maitsega ega ole liigselt kuiv nagu nii mõnigi teine gluteenita sai olema kipub. Kuna aga see konkreetne GV leib on tunduvalt (üle 20 x suisa) rasvasem (seemneid ju rohkem) kui retseptis kasutusel olev leib, kuid samas oluliselt vähem magus, siis peaksid asenduse korral vähendama või kogust (vähemalt 20 g) ja lisama 1 sl suhkrut. Jahudest soovitan GV variandi puhul kasutada toortatrajahu. Ja kuna see seemnetega leib on nii palju raskem kui rukkileib, mis retseptis kirjas, siis 140 g saab juba kahest viilust. 

Põhi:

140 g (4 viilu) musta leiba

4 sl pruuni suhkrut

100 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

2 sl kakaopulbrit

120 g külma võid

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Lisa kuivained ja töötle veel mõned sekundid, kuni kõik on ühtlaselt segunenud. Haki või kuubikuteks, lisa köögikombaini ja töötle kiirelt saiapurulaadseks tainaks. Aseta tainas täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

300 g hapukoort

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 sl jahu

4 muna

Sega kohupiim hapukoore, suhkrute, jahu ja munakollastega läbi. Teises kausis vahusta munavalged tugevate tippudega vahuks ja sega õrnalt kohupiimamassi hulka. 

Laota 1/2 - 2/3 tainast 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Patsuta vormi põhjas olev purutainas kergelt kinni. Vala peale kohupiimatäidis ja sellele laota ühtlaselt ülejäänud tainas. Küpseta 180-kraadises (kui pöördõhu režiimi kasutad, siis 160-kraadises) ahjus u 1 h ja 15-20 minutit, kuni täidis on tahenenud (keskelt võib kohupiimamass veel kergelt võdiseda).

Lase koogil vormis jahtuda ja seejärel aseta kook enne söömist vähemalt paariks tunniks külmkappi. Kaunistuseks sobivad kodumaised marjad (pohlad, jõhvikad, mustikad, sõstrad, vaarikad) ja rukkilille õied.

Postitus sündis koostöös Rimiga

Kihiline musta leiva kodujuustu-kohupiimakreemi dessert

Pidupäev on juba vaid mõne päeva kaugusel, seega on just paras aeg jagada ühte selleks puhuks sobivat retsepti. See on lihtsamast lihtsam magustoit, mis pole liigselt magus ega rammus ja sobib suurepäraselt ka hommikusöögiks. Selle jaoks ei ole vaja ahju sisse lülitada, mis praegusel ajal on ju suurepärane, samuti pole tarvis mingeid erilisi oskusi. Tegelikult ei pea isegi köögikombaini kodus olema, sest leiva võid ka noaga peeneks hakkida või hoopis riivida. Lihstalt köögikombain purustab röstitud leiva paraja suurusega puruks umbes minutiga, kuid käsitsi kulub veidi rohkem aega. 

Hea oleks kasutada siin värskeid mustikaid, kuid kui võtad marjad sügavkülmast, siis kindlasti sulata ja nõruta need liigsest vedelikust enne magustoidule lisamist. 

Magustoidu soovitan vahetult enne serveerimist anumatesse asetada, et leivapuru krõbedam oleks, kuid loomulikult võid selle ka varem valmis teha. 

Vaja läheb:

400-500 g (kultuur)mustikaid

Leivakiht:

6 viilu (u 200 g) musta leiba 

u 50 g ehk peotäis (kooritud) sarapuupähkleid

Rösti leivaviilud rösteris krõbedaks ja lase jahtuda. Murra tükkideks, aseta köögikombaini, lisa peotäis (kooritud) sarapuupähkleid ja töötle puruks. Puru ei pea olema ühtlaselt peen - midagi ei juhtu, kui mõni leivatükk on veidi suurem.

Kreem:

200 g (1 pakk) vanilli-kohupiima

300 g (1 toru) vanilli-kohupiimapastat

200 g (1 karp) klassikalist või hapukoorega kodujuustu

3 sl tuhksuhkrut

1 tl vanilliekstrakti või 1 sl Vana Tallinna likööri (soovi korral)

Seta kõik komponendid kaussi ja sega ühtlaseks. Hoia kreemi kuni magustoidu kokkupanekuni külmkapis. 

Aseta kreem, leivapuru ja mustikad 4-6 magustoidukaussi või -pokaali kihiliselt, nii et tekiks sini-must-valge muster. Kaunista kuivatatud või külmutatud rukkililledega. Enne söömist soovitan magustoidu läbi segada. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Musta leiva-metspähkli tort kohupiimakreemiga

Juba nädala pärast on meil võimalus tähistada taaskord vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi aastapäeva. Pärast mullust 24. veebruari on see muidugi hoopis teise tähendusega - ilmselt saavad kõik aru, kui tänulikud  oma vabaduse eest olema peame. Loodetavasti on kodumaa sünnipäev sel aastal hoopis rõõmsam, sest lootust on, et peagi on sõjaõudused lõppenud ka Ukrainas. 

Mul on blogisse aastate jooksul kogunenud väga palju iseseisvuspäevaks sobivaid retsepte, kuid lisan siia  juba esimese selle aasta küpsetise, kus loomulikult sees ka meie oma traditsiooniline rukkileib. Šokolaadiküllane metspähklikook koos õrna kohupiimakreemi ja mahlaste mustikatega sobib nii aastapäevaks kui ka muudeks tähtpäevadeks ideaalselt. Seda pidulikku torti ei ole keeruline valmistada ja selle saab juba eelmisel õhtul valmis teha.

Hetkel on röstitud sarapuupähkleid enamikes poodides saada. Võid kasutada ka nö tavalisi metspähkleid, kuid need tuleks enne ahjus röstida ja koor eemaldada. 

Soovitan kasutada 70%ilise kakaosisaldusega tumedat šokolaadi. Sobivad loomulikult ka väiksema kakaosisaldusega šokolaadid, kuid need on tavaliselt magusamad ja siis võid ka suhkru kogust veidi vähendada. 

EV aastapäeva puhul võiks kasutada pigem mõnda kodumaist alkoholi, näiteks Vana Tallinna likööri või viina, kuid ka konjak või brändi sobib koogi sisse hästi. Kui aga alkoholi ei soovi tainasse lisada, siis asenda see külma kange kohviga. 

Koogi võib teha ka väiksemasse vormi (nt 20-22 cm läbimõõduga), kuid sel juhul on küpsemisaeg pikem (võib kuluda u 1 h). 

Kook:

150 g röstitud ja kooritud sarapuupähkleid

2 viilu musta leiba 

300 g tumedat (70%ilise kakaosisaldusega) šokolaadi 

2 sl Vana Tallinna likööri või viina

150 g toasooja võid

150 g (pruuni) suhkrut

4 toasooja muna

200 g toasooja toorjuustu

(kultuur)mustikaid kaunistamiseks

Kui pähklid on koorega, siis aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti 150-kraadises ahjus 10 minutit, kuni koor hakkab lahti tulema ja pähklid õrnalt pruunistuma. Aseta pähklid köögiräti sisse ja hõõru neilt koor ära. 

Aseta jahtunud ja kooritud pähklid koos tükkideks murtud leivaga köögikombaini ning töötle ühtlaseks riivsaia meenutavaks puruks. 

Tükelda šokolaad, aseta koos alkoholiga kaussi ja sulata vesivannil. Sega ühtlaseks ja lase veidi jahtuda.

Vahusta või suhkruga kohevaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel šokolaad ja toorjuust. Viimasena sega hulka pähkli-leivasegu. 

Tõsta tainas 22-24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber ja ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Silu taina pind ja küpseta 170-kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni kook on tahenenud. Lase koogil vormis jahtuda, aseta serveerimisalusele ning kaunista kreemi ja mustikatega. 

Kreem:

200 g toasooja toorjuustu

200 g vanilli-kohupiima

3 sl tuhksuhkrut

Vahusta kõik koostisosad ühtlaseks. Kreemi võid asetada kas pritskotiga või laotada spaatliga koogile või pakkuda hoopis koogi kõrvale, et igaüks saab ise meelepärase koguse võtta. Kaunistuseks puista koogile mustikaid. 

 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Traditsiooniline oasupp

Kuna juba varsti on vastlapäev (sel aastal 21. veebruaril), siis on viimane aeg jagada vana hea oasupi retsepti. See oasupp valmis nii, nagu meil kodus seda alati on tehtud, st et vaatasin eelkõige, kuidas mu ema seda keedab. Tema muidugi kasutab alati suitsulihakonte, aga mul oli seekord suitsutatud seapõsk, kuid muidu on kõik sama ja supp on selline, mida lapsepõlvest juba mäletan :)

Oasupp on üks lihtsamaid ja soodsamaid suppe. Ajakulu on küll kokkuvõttes suur, sest koostisosade pehmeks keemine võtab aega, kuid endal ei ole vaja enam-vähem muud vaeva näha, kui aeg-ajalt supilt vahtu eemaldada ja liha tükkideks lõigata või kondid lihast puhastada. Loomulikult võib siia lisada sibulat või porgandit, kuid ka niisama on minu arvates väga hea.

Kuigi oasuppi saab ka toore liha (näiteks abaliha) või hoopis suitsusingiga teha, siis soovitan mina siiski võtta suitsuliha või suitsuliha kondid. Näiteks mul on selles supis kasutusel suitsutatud seapõsk (u 800-grammine pakk), kuid hästi sobivad ka suitsukoot ja - ribi. Poes müüakse ka suisa eraldi suitsuliha konte nime all "hernesupikogu", mis on samuti 800-grammises pakis, ja need sobivad sellesse suppi suurepäraselt. 

NB! Kui soovid ise vastlakukleid teha, siis nende retsepte on mul blogis suisa kaks: traditsioonilised ja pohla-šokolaadikreemiga :)

Vaja läheb: 

300 g kuivatatud ube

200 g odrakruupe

u 800 g suitsuliha 

2 suurt loorberilehte

musta pipart

soola (vajadusel)

lehtpeterselli, murulauku vm maitserohelist (soovi korral peale raputamiseks)

Aseta oad kaussi, vala peale külm vesi ja lase vähemalt paar tundi, veel parem üleöö liguneda. Loputa oad enne supile lisamist jooksva vee all. Aseta kruubid samal ajal samuti külma veega likku ja enne supile lisamist loputa korralikult sõelal külma vee all. 

Aseta liha koos külma veega potti. Lase keema tõusta, siis vala vesi ära, loputa liha voolava vee all ja pese pott puhtaks. Aseta liha puhtasse potti tagasi. Kui on suur tükk, siis lõika väiksemateks tükkideks. Vala potti 1,5-2 l külma vett, lisa loorberilehed. Lase veel keema tõusta ja keeda madalal tulel 1-1,5 h kuni liha on peaaegu pehme. Eemalda tekkinud vaht vahukulbiga. 

Aseta oad ja kruubid potti liha juurde ning keeda suppi madalal tulel nii, et see õrnalt podiseb, kuni oad ja kruubid on pehmed. Kui nii oad kui ka kruubid on eelnevalt leotatud, siis kulub 1-1,5  h, kuid keetmisaeg võib suuresti varieeruda sõltuvalt kuumusest ning ubade suurusest ja sordist. Keetes tekib päris palju vahtu ja see tuleb kindlasti vahukulbiga eemaldada.

Pisut enne keetmise lõppu, võta liha välja, lõika väiksteks tükkideks või viiludeks ja pane potti tagasi. Kui on kondiga liha, siis eemalda kondid. Keeda suppi veel veidi, kuni oad on täitsa pehmeks ja pisut isegi katki keenud; liha on aga nii pehme, et seda saab lusikaga murda ja süüa. 

Kui supp tundub paks, siis lisa soovi korral vett. Võta loorberilehed välja ning jahvata supile musta pipart; vajadusel lisa soola. Soovi korral haki peale maitserohelist.