Pärast kooli

Eile oli meil ainult üks demo ehk kool kestis koos pildistamisega kella 12st 3ni. Peale demot olid koogilaual shokolaadi- ja kohvikreemitäidisega koogid, millest me ühe Lesley juurde minnes kaasa võtsime:

See kook oli nii hea, et isegi Brian, kes magusat ei söö, sõi mitu tükki:) Selle pildi tegin Juliest toidupoes, kust me möödaminnes mõned kotitäied süüa ja veini kaasa ostsime. Alastaire elab ka kooli lähedal ning tema käis kodust läbi ja tõi oma koera ka kaasa:

Alastaire'ist ei olegi ma veel pikemalt rääkinud, sest kuigi ta meiega peale kooli on mõned korrad koos oma väga toreda abikaasa Victori ja imearmsa koeraga drinkimas v söömas käinud, ei ole ta õhtuti välja tulnud. Kuna aga Victor töötab reisijuhina (nagu Alastaire'gi on viimased 20 a teinud), siis läks ta just esmaspäeval kaheks kuuks araabiamaadesse ja Aasiasse tööreisile, mistõttu Alastaire'il on nüüd rohkem aega meiega hängida). Alaistare meenutab mulle raamatu "Eat, Pray, Love" tegelast Richard Texasest, sest ta on oma elus pidanud uskumatult paljusid erinevaid ameteid, sh näitleja, ooperilaulja, ettekandja, disaineri. Ta abiellus Victoriga juba 2003.a ehk kohe, kui Kanada seadused seda võimaldasid ning neil on ühel Kreeka saarel maja, mille sisekujunduse A ise tegi ja mille terrassilt avaneb vaade Mykenes'e saarele. Ei jõua ära oodata , millal talle külla lähme:) Kuna tal on reisijuhina tohutult kogemusi ja ta on lisaks Aasiale, Ladina-Ameerikale ning Araabia maadele ka kogu Euroopa risti-põiki läbi sõitnud, siis organiseerib ta meile hetkel nädalavahetuse reisi Burgundiasse ja on meile üldse siin isa eest:) Btw, ülemisel pildil on ka Alfonso, kes on kuulus chefi lõikumise poolest:)

Lesley pool tegime peal söömise ja veinijoomise ka plaane edspidiseks (reisid, restoranid) ja avastasime, et Lesley vannitoa ja köögi akendest näeb Eiffeli torni, millest tal endal seni aimugi ei olnud:

Saime ka teada, et Brianil on araabiakeelne tätoveering:), mille tähendus vabatõlkes on umbes selline, et olulised ei ole mitte aastad, vaid see, mis nendes aastates on (ma täpse inglisekeelse tõlke küsin üle, sest praegusel kellajal Brian veel magab ja skype'is ei ole):

Briani tätoveeringutele tuli ka täiendust:

U 7-8 ajal läks meil kõht tühjaks ja vein oli ka otsakorral ning kuna Brian teadis ühte ümber nurga asuvat Michelini raamatu poolt soovitatud restorani Le Castroquet http://gastroquet.canalblog.com/, siis otsustasime sinna minna

Üks naljakamaid asju Prantsusmaal on minu arvates see, et kui enamikes Pariisi parkides on keeld sinna koeraga siseneda, siis söögikohtades (nagu näha ka sellistes "valgelinaga" restoranides) ei ütle mitte keegi kunagi mitte midagi selle peale, et sa sinna koera kaasa võtad! Nagu piltidelt näha, siis koer võib rahulikult inimestega söögilaua taga istuda.:)

Restoran oli tihedalt rahvast täis ja toit oli tõesti väga hea! Eelroaks valis enamik meist (ilma kokkuleppimata) kas lõheterriini või foie gras, pearoaks sõin mina loomaliha rosmariinikastmes. Kõige parem aga oli minu arvates Jihyuni karameliseeritud sibulakastmega monkfish, mida sinna restoni sattudes kindlasti soovitan proovida. Magustoiduks sõin mina väga maitsva shoklaadikreemi (see oli küll vahukoorega, aga selle õnneks sõi Brian ära). Paul nt tellis valiku sorbeesid, mis olid ka tõeliselt head (minu lemmik oli vaarikamaitseline):

Restorani peakokk chef Dany Bulot käis meiega juttu ajamas, saatis meile paar suurt taldrikutäit trühvleid, beseesid ja shokolaadiküpsiseid, tegi meile restorani mõlemas köögis ekskursiooni ja andis meile oma mütsi proovida:

Jihyun rääkis aga eile sellisest asjast nagu Harvardis olevad baarmäni kursused http://www.harvardstudentagencies.com/hbc/bartending/default.asp. Ta läheb Harvardisse järgmisel sügisel õppima ja mõtles, et äkki võtaks need ka, et kooli kõrvalt natukene tööd teha. Tahab äkki keegi veel cv-sse kirja saada, et on Harvardis õppinud v äkki isegi sealset PhD-d omandada? :)

Kesköö paiku restoranist koju jalutades tegin aga mööda minnes oma "profikaameraga" ühe turistipildi ka, sest see oli lihtsalt niiiiiiiii ilus: