Toad in the hole ehk vorstipirukas sibulakastmega

Miks mitte valmistada vahelduseks üks vanalt healt Inglismaalt pärinev pirukas Toad in the hole ehk Kärnkonn Augus?!? Brittide puhul ei ole kummaline roa nimetus midagi erilist - neid on teisigi, näiteks jam roly-poly, mida kutsutakse ka surnud mehe jalaks:)

Toad in the hole on kuulus pubides pakutav kodune roog, mis ei ole mitte kuidagi kärnkonnaga seotud nagu nime järgi võiks arvata. Et aga vorstikesed taina vahelt välja piiluvad, siis pidavat see meenutama kivide vahel oma toitu ootavaid kärnkonnasid. Nagu nimi ei riku meest, ei riku nimetus ka toitu, sest tegemist on tõeliselt mõnusa ja toeka ampsuga:) Soovitan proovida ja võin kohe ära öelda, et meestele (õlle kõrvale) see pirukas kohe eriti meeldib ;-) Just seetõttu ilmus piruka retsept ka Laupäevaleht LP-s isadepäeva puhul, mil kirja said isadele meelepärased toidud, mis samas aga on nii lihtsad, et ka lapsed nendega ideaalselt hakkama saavad.

Seda lihtsat pirukalaadset küpsetist valmistatakse vorstikestega, mida ümbritseb teise klassikalise inglisepärase roa -Yorkshire pudingu - laadne tainas. Mul olid seekord Maks & Mooritsa poolt toodetavad Chipolata pannivorstikesed (toorvorstid lambasooles), aga sobivad ka muud meelepärased grill- või verivorstid. See roog on hea viis kasutada ära eelmisest õhtust alles jäänud vorstid, mis saad siis kergelt pannil kuumutada ja sinepiga kokku määrida.

Kuigi tegemist on vähemalt paar sajandit vana toiduga, siis tegelikult leidsid vorstid tee küpsetise sisse alles 20. sajandi alguses. Enne seda oli see heaks võimaluseks ära kasutada eelmisest einest alles jäänud lihatükke olgu selleks siis küpsetatud või keedetud veis, vasikas, lammas või hoopis mõni metsloom. Vahel sobitati pudingutainasse ka rupskeid või odavaid lihalõike, kuid kahepaikseid siiski mitte, vähemalt ei ole selle kohta ajaloolistes kokaraamatutes märkmeid ;-) Traditsiooniliselt on vorstipiruka lisandiks sibulakaste ja küpsetatud või aurutatud aedviljad või värske salat. Karamelliseeritud sibulatega tummine kaste on muideks väga hea igasuguste liharoogade juurde :)

Küpsetis on lihtne valmistada ja see jõukohane suurematele lastelegi. Päris väikseid lapsi üksi “kärnkonnapiruka” juurde toimetama ei tasu jätta, kuid moraalseks abiks saavad nad vanematele ikka olla. Tegemist ei ole keeruka ega erilist keskendumist nõudva toiduga, küll aega heaks võimaluseks koos lastega lõbusalt aega veeta. Kõigile täiskavasnutele, kes just päris kauge kaarega köögist mööda ei kõnni, peaks see roog samuti igati jõukohane olema ;-)

Gluteenivabaks pirukaks asenda nisujahu maisi- ja toortatrajahu seguga ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit.

Vaja läheb: 

110 g jahu

näpuotsatäis soola

värskelt jahvatatud musta pipart

4 suurt muna

3 dl piima

peotäis värskeid tüümianilehti

12 Chipolata vm peenet pannivorstikest

2-4 sl Dijoni sinepit

30-50 g võid

Sega sõelutud jahu soola ja pipraga, tee keskele auk ja aseta sinna munad. Klopi munad puulusikaga jahu sisse, seejärel klopi vähehaaval hulka piim kuni tainas on vahukoorelaadse konsistentsiga.

Aja tainas läbi sõela, lisa hulka tüümianilehed, kata kauss toidukilega ja jäta vähemalt pooleks tunniks seisma. Eriti hea oleks, kui tainas saab 3-4 h seista. 

Kuumuta vorstikesi pannil keskmisel kuumusel, kuni need on üleni pruunistunud, vajadusel lisa pannile pisut võid. Küpsed vorstid määri kokku sinepiga.

Määri ahjuvorm paksult võiga kokku. Aseta vormi vorstikesed ja vala tainas peale. Küpseta rooga ahjus 200 kraadi juures  u 40 minutit, kuni see on kerkinud ja pealt kuldpruun. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista tüümianilehti ja aseta pinnale võitükid. Serveeri soojalt koos sibulakastme ja värske salatiga. 

Sibulakaste:

2 keskmist sibulat

1 sl võid

näpuotsatäis soola

1 tl Dijoni sinepit

pipart

5 dl vasika- vm meelepärast puljongit

Lõika sibulad õhukesteks viiludeks. Kuumuta pann madalal muumusel, lisa või, sibulad ja näpuotsatäis soola. Lase 15-20 minutit küpseda kuni sibulad on pruunistunud ja täiesti pehmed. Kui sibulad liialt kiirelt küpsevad, siis kata pann kaanega. 

Sega hulka sinep ja jahvata pisut pipart, vala peale puljong ja kase keema tõusta. Alanda kuumust ja keeda u 15 minutit kuni vedelik on vähemalt poole võrra maha keenud. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Vala segu kastmekannu vm meelepärasesse anumasse ja paku vorstipiruka kõrvale. 

Salat:

100-150 g (1 pakk) meelepäraseid salatilehti

300-500 g (1 pakk) kirsstomateid

4 sl oliiviõli

1 sl palsamiäädikat

0,5 sl mett

soola, pipart

Pese ja kuivata salatilehed ning aseta koos sektoriteks lõigatud kirsstomatitega kaussi. Sega õli,  balsamico, mesi, sool ja pipar ühtlaseks kastmeks ning vala salati peale. Sega läbi ja serveeri koheselt.

Tatrahelbepuder päikesekuivatatud tomatitega

Täna enam head uut aastat soovida ei sobivat, aga imelist ja õnnelikku alanud aastat soovin ikkagi kõigile kallitele siin lehel viibijatele!!! :)

Tõesti kahju, aga see on paraku alles esimene postitus sel aastal. Kuigi ma kokkan ja küpsetan igapäevaselt eriliselt suure hooga (palju rohkem kui detsembrikuisel pidudeperioodil), siis ei saa ikkagi kahjuks kõiki asju kohe blogisse panna, kuigi väga tahaks jagada uusi häid maitseid ka Teiega ... :) See-eest aga oli laupäeval lehes kaks superhead tervislikku retsepti - shakshouka ja tsitrussalat granaatõunaseemnetega-, mida ma ka täna õhtuseks magustoiduks tegin. Niiiii hea! Juba salatist tulev  tuba täitev aroom ja värviteraapia on mõnusad, aga iga värskusest pakatava ampsuga tunned, kuidas tervis tuleb ja keha saab tohutu portsu vitamiine :)

Seni, kuni uusi retsepte ka blogisse saan lisada, jätkan vanade heade toitudega nagu seda on tatrahelbepuder, mida päris sageli valmistan. Selle retsepti panin kirja paar aastat tagasi koostöös Tartu Mill’iga ja pean ütlema, et alles siis ka need suurepärased helbed enda jaoks avastasin. Seni olin alati kasutanud nii röstitud kui ka toortatart, kuid juba paar aastat on piimaga keedetud tatrahelbepuder sagedasti menüüs. Seda küll teiste kogustega kui retseptis, sest viimasel paaril aastal teen ma ühele inimesele 80 grammist ja kahele 150-160 grammist helvestest, et tuleks parajalt suur kausitäis imehead auravat putru ja kõht niipea tühjaks ei läheks:) Enamasti söön putrusid magusate lisanditega (mõned variandid on mul ka retseptiks vormistatud, nt see, see, see, see, see ja see), kuid tatrahelbepuder on laual alati vaid soolaste asjadega alates erinevatest juustudest lõpetades suitsukala või -singiga. 

Pean ütlema, et pudru suhtes olen tõeline snoob! Mulle meeldib kui see on enda tehtud, värske ja soe:) Seetõttu ei tellli ma putru kunagi üheski söögikohas ega võta hotelli hommikusöögil, sest see ei kunagi nii maistev kui ise tehtud ega ole värske, vaid on juba seisnud ... Puder on superhea kõhtu täitev toekas hommikusöök, kuid vahel teen seda ka lõunaks. Eriti hea just sellistel päevadel, kui on mõni raskem trenn, sest siis on suurem ports süsivesikuid igati omal kohal. See-eest aga ei söö ma ise kunagi putru õhtusöögiks, sest päeva lõpus tahaks ikkagi midagi kergemat, mida vahel ka klaasikese või paari veini või šampanjaga nautida. Ja õhtusel ajal (isegi juhul, kui päeval sai kõvasti trenni tehtud) kausitäis süsivesikuid minu jaoks reeglina end ei õigusta, see-eest aga on väike kogus teravilju (nt kruupe), toortatart, kinoad, punast riisi, (täistera)makarone, kartulit vms lisandina mõne salati või aedviljade ja liha- või kalaroa kõrvale igati ideaalne. Pealegi tahaks õhtusööki pikemalt nautida ja aeglasemalt süüa, aga puder paraku ei ole slow food, vaid ikka superhea toitaineterikas kiirtoit, mis valmib kiirelt ja eeldab ka kiiresti söömist, sest parim on just soe ja aurav, mitte jahtunud või seisnud puder. 

Tegin juunis Laupäevaleht LP-sse loo sümpaatse kulturisti Ott Kiivikasega, kellelt muuhulgas küsisin ka seda, kuidas pudru puhul makrotoitained paika saada, st et süsivesikuid, rasvad ja valgud oleksid tasakaalus. Tema soovitas järgmist: 

Ma ei tee kunagi lihtsalt veega putru. Kui teen magusat putru, siis söön juurde kohupiima või segan pudru hulka supilusikatäie vadakupulbrit, samuti lisan lusikatäie maapähklivõid ja vahel ka puuvilju. Soolasele pudrule lisan keetmise ajal munavalget, riivin peale juustu ja lisan kodujuustu. Nii tuleb palju maitsvam ja kreemjam puder, samuti on paigas valgud, süsivesikud ja rasvad.

Vot nii - sellised suurepärased ideed pudru täiustamiseks! Lisaks oli loos üldse ohtralt häid nõuandeid inimesele, kes tahab tervislikult ja tasakaalustatult süüa :) Ja igaks juhuks mainin juurde, et ikka teaduspõhiseid, sest Ott on oma tavatult pika karjääri jooksul oma nahal ära proovinud igasuguseid asju ja jõudnud lõpuks ikka välja selleni, et umbluu ei tööta, ükskõik kui veenvalt seda esitatakse :)

Head isu!

100 g tatrahelbeid
2 dl piima
0,5 tl soola
peotäis toortatart, piiniapähkleid, seedermänni- või muid meelepäraseid seemneid
4 suuremat päikesekuivatatud tomatit
peotäis rukolat vm meelepärast rohelist
u 30 g kõvemat laagerdunud juustu (nt parmesani)
värskelt jahvatatud musta pipart
extra virgin oliiviõli

Aseta helbed piima, 2 dl vee ja soolaga potti ning keeda 2 minutit. Aseta potile kaas ja lase 3 minutit seista. 

Rösti keskmisel kuumusel kuival pannil toortatart, piiniapähkleid või seemneid aeg-ajalt segades, kuni need kergelt pruunistuvad ja omandavad kuldse jume. 

Haki tomatid tükkideks ja sega pudru hulka. Jaota puder kahe kausi vahel. Puista peale röstitud tatart või seemneid ja rukolat, tõmba noaga mõned juustulaastud, jahvata peale musta pipart, nirista oliiviõli ja naudi kohe. 

Tummine šokolaadi-juustukook jõululauale

Jõululaupäev on lõpuks kätte jõudnud ja pean ütlema, et ega väga enam traditsiooniliste toitude järele isu ei olegi ... :) Alates esimesest jõulupeost, mis mul on igal aastal laupäeval enne esimest adventi, on juba nii palju hapukapsast, verivorsti, seapraadi ja ahjukartuleid söödud, et pigem isegi tahaks juba midagi muud (aga ei teagi täpselt, mida ... :D). Piparkookidest on samuti isu täis, aga õnneks maiustamisega siiski probleemi ei ole, sest kooke, mida teha, on juba mu blogiski kümneid, kui mitte sadu ... :) Eriti aga soovitan seda suus sulavat “jõulukuuske” - klassikalise vanillikreemi ja tumeda šokolaadikattega pisikesed tuuletaskud on minu arvates lihtsalt überhead! :)

Praeguses postituses olev paksu šokolaadiglasuuriga kook on eriliselt tummine, niiet magusaisu rahuldamiseks piisab ka väikesest tükikesest, mis koos tassikese espressoga on ideaalne õhtusöögi lõpetuseks. Maius meeldib ka väiksema magusaisuga inimestele, kuna ei ole liialt magus ega lääge. Pärast suuremat söömingut (nagu jõuluõhtusöögid paraku olema kipuvad) on sageli soov just nö “suu magusaks teha” ja piisab ka väikesest magusast ampsust, sest kõht on niigi juba (liiga) täis :) 

Seega on šokolaadikoogi asemel on tegelikult õhtusöögi lõpetuseks ideaalsed ka mitmesugused (šokolaadi)trühvlid, mille erinevaid retsepte mul blogis ikka päris palju on (viimane neist on toorjuustu ja kergelt vürtsika krõbeda riivleivaga). Ja miks mitte ka fudge - eriti veel kui sellele pisut piparkoogimaitseainet või mõnda vürtsi (jahvatatud kaneeli, ingverit või kardemoni) lisada?!? Fudge’i retsepte on blogis suisa kolm:

pähklite ja kuivatatud jõhvikatega

pistaatsiapähklitega 

piimašokolaadi ja metspähklitega

Kui aga on soov teha seda kreemjat, ent samas šokolaadiküllast (kõik kolm kihti on ju šokolaadiga!) kooki, siis õhtuks jõuab see ilusti ära taheneda. Igaks juhuks mainin, et:

* selle juustukoogi täidises jaoks võiksid (aga ei pea) ka vahu- ja hapukoor olla toasoojad, et koostisained paremini seguneksid;
* et vanillisuhkur ja kakaopulber tükki ei jääks, tasuks need lisada läbi sõela;
* kui šokolaad on mõrudapoolsem ja mitte eriti magus, siis soovitan lisada glasuurile ka siirupi või suhkru.

Põhi:

180 g (1 pakk) šokolaadiküpsiseid

60 g võid

1 kuhjaga sl pruuni suhkrut (tume muscovado)

Aseta tükkideks murtud küpsised, tükeldatud või ja suhkur köögikombaini ning töötle ühtlaseks massiks. Suru segu 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

100 g tumedat šokolaadi

300 g toasooja toorjuustu

1 dl vahukoort

200 g hapukoort

100 g (pruuni) suhkrut (tume muscovado)

20 g vanillisuhkrut

20 g naturaalset kakaopulbrit

4 suurt toasooja muna

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega toorjuust visplit kasutades vahu- ja hapukoore, suhkrute ja kakaopulbriga läbi, lisa ükshaaval munad ja seejärel sulatatud šokolaad. Sega täidis ühtlaseks ja vala vormi. 

Küpseta ahjus 160 kraadi juures vähemalt 50 minutit, kuni ääred on tahenenud, kuid keskelt on kook veel kergelt võdisev. Tee ahjuuks praokile ja lase koogil ahjus jahtuda. Jahtunud kooki hoia külmkapis. Soovi korral tee peale kate.

Kate:

1 dl vahukoort

200 g tumedat šokolaadi

2 sl tumedat suhkrusiirupit või tuhksuhkrut (soovi korral)

Aseta vahukoor koos tükeldatud šokolaadiga paksupõhjalisse potti ja sulata madalal kuumusel aeg ajalt segades. Või need panna ka kaussi vesivannile sulama. Sega ühtlaseks ning laota koogile ja äärtele. Lase enne söömist pisut taheneda. 

Retsept sündis koostöös D-kokaraamatuga

Vürtsikas pikkpoiss õunamahlas haudunud hapukapsaga

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, kui palju toitu me tegelikult ära viskame ... Mul on neid numbreid kuuldes alati tohutult kurb, eriti kui tegemist on mõne lihatoiduga, sest keegi on selle liharoa jaoks oma elu kaotanud. See küll kõlab väga paatoslikult, aga asjatu tapmine, isegi kui tegemist on “ainult” loomaga, teeb mind kurvaks ja häirib mind tunduvalt rohkem, kui muu toidu ära viskamine. Ja kui siinkohal veel mõelda, kui palju inimesi maailmas nälgib ... Kui oskuslikult majandada ja mitte raha üleliigsele toidule kulutada, millel laseme kodus rikneda ja siis ära viskame, vaid see summa hoopis heategevuseks annetada, oleksime igas mõttes võitnud! Ja mitte ainult meie ise, vaid ka teised :)

Siin toidus sain ära kasutada nii seisma jäänud saia kui ka toidust ülejäänud ja sügavkülma pandud toore sealiha. Sealihast tegin hakkliha, mille valmistamise kohta andsin juhtnööre siin. Seekord kasutasin abaliha ja välisfileed, millest viimane küll ei ole ideaalne hakkliha materjal, aga kuna ma alati liha, mida ei jõua õigeaegselt tarbida, sügavkülma panen, siis seekord oli mul seal ka pool kilo välisfileed. Abaliha on piisavalt rasvane ja ka välisfilee õnneks päris taine ei ole, mistõttu kokku tuli väga hea hakkliha. Hakkliha teen alati vähemalt kahest kilost lihast, et osa sellest sügavkülma panna ja alati hea võtta oleks, kui kiirelt vaja süüa teha.

Kui saia või leiba on kodus rohkem, kui jõuad ära süüa, siis soovitan selle asetada sügavkülma (räägin sellest, miks pagaritooteid sügavkülmutada, lähemalt siin) või teha nt riivsaia. Selleks on vaja lihtsalt saia või leiba köögikombainis purustada või riivida. Õhukindlas anumas säilib kodune riivsai vähemalt paar nädalat.

Pikkpoissi on lihtne valmistada ja see meeldib reeglina kõigile (st ka lastele) nagu lihapallidki. Lisandiks sobivad praegusel jõulukuul ideaalselt õunamahlas haudunud hapukapsad ja krõbedad ahjukartulid, mida saab vamistada kas nii, nii või nii. Eelmise päeva pikkpoisi võid aga viilutada ja võileivakattena kasutada. Kui soovid pisut tummisemat hapukapsast, siis õunamahla asemel sobib ka jõuluporter. 

Sepik on seekord Fazerilt (kasutasin Finest sarja 5-vilja täistera röstsepikut); ketšup Hellmanns'ilt, õunamahl Auralt.  

Pikkpoiss

1 keskmine sibul

2 küüslauguküünt

1 sl (oliivi)õli

1 sl võid

2 viilu vanemat seisma jäänud saia või sepikut

u 100 g peekonit

800 g veise- või seahakkliha

1,5 tl soola

1 tl jahvatatud tšillipipart

1 tl paprikapulbrit

4 sl paksu tomatikastet või ketšupit

2 muna 

jõhvikaid, tüümiani- või petersellilehti (soovi korral kaunistamiseks)

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Soojenda pannil või ja õli ning prae selles sibulat madalal kuumusel 7-8 minutit, kuni see on läbipaistev, lisa küüslauk ja prae veel u minut. Rösti vajadusel sai (juhul, kui see on värske ja pehme), murra tükkideks ja purusta köögikombainis. Purusta seal ka tükeldatud peekon.

Aseta hakkliha kaussi, lisa praetud aedviljad, saiapuru, purustatud peekon, sool, pipar, paprikapulber, tomatikaste ja kergelt lahti klopitud munad. Sega kõik ühtlaseks massiks. 

Määri u 15 cm pikkune vorm õliga kokku, suru segu vormi, silu pind ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 40 minutit (või kuni termomeeter, mille ots on torgatud keskossa, näitab 165 kraadi). Lase  pikkpoisil vormis taheneda, tõmba spaatliga vajadusel ääred lahti ja kummuta serveerimisalusele. Välja valgunud vedeliku võid valada kapsastele. Peale sobivad pikkpoisile ideaalselt hapud jõhvikad ja tüümianilehed või hakitud petersell. 

Õunamahlas hapukapsas

1 pakk (900 g -1 kg) hapukapsast

3-4 dl õunamahla

3 sl (pruuni) suhkrut

3 sl võid

1 tl soola

peotäis või paar (külmutatud) jõhvikaid (soovi korral)

Aseta kõik komponendid, va marjad potti ja hauta pliidil madalal kuumusel kaane all aeg ajalt segades 1-2 h sõltuvalt sellest, kas soovid pehmeid või krõmpsuvaid kapsaid. Kui kapsas on valmis, sega õrnalt hulka jõhvikad ja serveeri.

Postitus sündis koostöös Fazeriga.

Prantsuse sibulasupp

Klassikaline sibulasupp on kosutav ja soojendav ning ülimalt maitsev. Rustikaalne supp on siiani Prantsuse bistroodes ja kodudes nõutud roog, mida valmistatakse reeglina seisma jäänud ehk mitte enam värske baguette’iga. Mina valisin seekord tervislikuma variandi, milleks on Fazeri Finest sarja viievilja täistera sepik, kuid loomulikult sobivad ka muud meelepärased saiad või sepikud. Peaasi on, et toitu mitte ära visata, vaid võimalikult otstarbekalt kõik alati ära kasutada;-)

Pean ütlema, et prantslaste bistrooroad mulle tohutult meeldivad! Kui Michelini tärniga pärjatud söögikoht ei pruugi seal riigis alati oodatud (erilist) maitseelamust või vau-efekti tagada, siis bistrood on reeglina alati kindlapeale minek. Loomulikult tuleb valida ikka hea bistroo ehk selline, kus kohalikud ise käivad, mitte mõni tursitidele mõeldud söögikoht. Sellistes klassikalistes bistroodes on toit alati suhteliselt lihtne, kuid väga maitsev.

Viimane kordki, kui sel suvel Champagnes olime (eilses Eesti Ekspressi vahelehes Gurmaan kirjutan nii sellest reisist kui ka maakonnast ja joogist laiemalt), nautisime nii lõuna- kui ka õhtusööke peamiselt just Reimsi erinevates superheades bistroodes ja kordagi ei tulnud pettuda. Loomulikult olid need ka hoolikalt tuttavate soovituste järgi valitud. Üks mu lemmikuid bristootoidu seas on hakitud veiselihast böff, mida ma seegi kord ikka väga palju sõin. See on aga Prantsusmaal hoopis pearoog, mis koosneb suurest portsust maitsestatud veiselihast, salatist ja friikartulitest, mitte ei ole koos hunniku saiaga serveeritud pisike eelroog, kus liha vaid paari ampsu jagu. Kõigile böffifännidele (nagu ma isegi) on Prantsusmaa tõeline paradiis! Eriti aga Champagne maakond, sest seal saab ka igas lihtsamas söögikohas endale meelepärase šampanja kas klaasiga või pudeliga juurde tellida, sest valik on ikka väga lai ...  Kusjuures boeuf a la tartar on enamike champagne’dega perfect match! :) Täpselt nagu ka hõrk ohtra juustuga sibulsupp - meie igal juhul oleme nautinud seda kodus šampanjaga ja paremat jooki selle supi kõrvale oleks ka raske ette kujutada;-) 

Sibulaid supi jaoks võib küpsetada nii ahjus kui ka panni peal või potis, kuid oluline on lasta neil aeglaselt küpsetada ja mitte kiirustada, sest nii tuleb välja nende eriliselt hea, pehme ja magus maitse. Kui sibulad poti põhja kinni jäävad, siis lisa pisut vett või puljongit, et saaksid põhjast pannilabidaga karamelliseerunud osa lahti lükata. See tegevus, mida prantsuse keeles nimetatakse deglacer’imiseks (ingk k deglaze), on oluline osa nii selle supi kui ka paljude teiste prantsuse toitude valmistusprotsessist. Panni või poti põhjast kergelt pruunistunud “osade” lahti kraapimine annab toidule maitset juurde ja aitab samas vältida toidu põhja kõrbemist. Siin on sellest üliolulisest tehnikast natukene pikemalt räägitud.

Soovin kõigile imelist nädalavahetust! :)

Vaja läheb:

5 küüslauguküünt

1 kg sibulaid

2 dl valget veini

2 sl võid

1 tl suhkrut

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

6 petersellivart

10 tüümianioksa

2 loorberilehte

1,5 l veise- või vasikapuljongit

6 saiaviilu (Fazer Finest 5-vilja täistera röstsepik)

2 küüslauguküünt

200-400 g tugevamaitselist kõvemat juustu

tüümianilehti

Koori ja purusta küüslauguküüned noaga lapiti peale vajutades. Viiluta kooritud sibulad õhukesteks viiludeks. Aseta aedviljad koos veini ja võiga paksema põhjaga potti või suuremale pannile, maitsesta suhkru, soola ja pipraga. 

Aseta kaas potile peale nii, et see on ühest äärest pisut lahti ja küpseta madalal kuumusel u 1 h. Eemalda kaas, lase aeg-ajalt segades veel u 20 minutit küpseda, kuni sibulad on pehmed ja kuldsed. Lisa puljong ja maitsetaimed (petersell, tüümian ja loorber), mille võid omavahel pundiks kokku siduda. Lase supil keema tõusta, alanda kuumust ja keeda õrnalt podisedes u 20 minutit. Eemalda maitsetaimed ja maistesta supp veel värskelt jahvatatud pipraga, vajadusel lisa ka soola. 

Saiade ja juustuga saab toimida kahel viisil. Kui sul ei ole kuumakindlaid supikausse, siis rösti saiaviilud ahjuplaadil ära, hõõru poolitatud küüslauguga ühelt poolt, puista sama pool üle riivitud juustuga ja grilli ahjus seni, kuni juust on kergelt kuldne ja pisut mullitab. Seejärel tõsta supp kaussidesse (jätkub kuuele), aseta iga kausi peale üks krõbe juustuga saiaviil, suru pisut supi sisse, puista peale tüümianilehti ja naudi kohe.

Teine, algupärane ja prantslaste seas siiani levinud viis, on asetada krõbe juustusai supi sisse. Selleks rösti sai ja määri poolitatud küüslauguga. Jaota supp kuue kuumakindla kausi vahel, aseta igale saiaviil, puista igale kausile ühtlaselt peale paar peotäit juustu nii, et see katab (paksult) nii saia kui ka supi. Aseta kausid ahju ja grilli ülemise grillelemendiga, kuni juust on kuldne ja mullitab. Serveeri kuumakindlal alusel ja puista enne söömist peale tüümianilehti. 

Retsept sündis koostöös Fazeriga

Sinepine lõhe läätsede ja peediga

Enne, kui sellest ülimalt maitsvast (minu arust tuli tõesti väga hästi välja!:):):) ) läätsetoidust räägin, tahan öelda, et:

Hetkel on käimas Globus Eesti tarbijamäng, kus võib võita nii 1000 euro väärtuses reisitšeki kui ka ligi 1500 auhinda! Mängus osalemiseks vaadake kodulehte: http://globuseesti.ee ja toimige nii, nagu seal kirjas on - pole mõtet jätta juhust kasutamata ;-) 

Mina olen kasutanud ühte aromaatset Globuse punaste ubade, sibula jmt aedviljadega hoidist (Tšilli segu) koos hakklihaga taco’de täidises ning oma lapsepõlve lemmikut - valgeid ube tomatikastmes - inglisepärase peekoni ja praemunaga hommikusöögi juures. Kikerhernestest aga tegin hõrku šokolaadikooki, mis on üllatavalt palju tagasisidet saanud ja mitme toreda inimese (sh mu õemees) alalisse küpsetusrepertuaari jõudnud :)

Seekord lisasin toidule Globuse peeti. Krõmpsuvad peedikuubikud on hea lihtne lahendus igasuguste salatite jaoks. Säästab aega, mis kuluks peedi küpsetamise või keetmise ja koorimise peale. Samas vaakummeetod tagab, et säilinud on võimalikult palju kasulikke toitaineid. 

Panin peedi kokku läätsede ning ahjus sinepi- ja meekatte all küpsenud lõhega. Lõhet on võrreldes ülejäänud salatiga üsna palju - kui seda üle jääb, siis aseta õhukindlas anumas külmkappi ja lisa järgmisel päeval nt pasta'le või salatile või naudi võileival.

Kui aga soovid veelgi rikkalikumat rooga, siis võid hulka segada ka u 100 g rohelisi salatilehti (spinat, rukola vm meelepärane) ning valmistada oliiviõlist, balsamico’st, sinepist ja meest kastme, kuid ka ilma nende kahe lisandita on see läätseroog mahlane ja maitsekas. 

Vaja läheb:

200 g tumedaid väikseid kõvemaid läätsesid (nt Puy läätsesid)

1 loorberileht

5 tüümianivart

5 dl aedviljapuljongit (soovi korral)

1 väiksem porru

2 küüslauguküünt

võid ja õli

soola, pipart

300 g (1 purk) Globuse peedikuubikuid

tüümianilehti

peotäis röstitud seemnesegu
sidrunisektoreid (soovi korral)

Loputa läätsed, aseta koos tüümianivarte ja loorberilehega potti ning vala peale vesi või puljong. Lase keeda 20-30 minutit, kuni läätsed on parajalt pehmed, kuid mitte pudrused. Võta loorber ja tüümian potist, vajadusel maitsesta läätsesid soolaga. 

Lõika porru viiludeks ja haki küüslauguküüned peeneks. Prae porru või ja õli sees pannil pehmeks, lisa küüslauk ja kuumuta veel umbes minut. 

Nõruta läätsed vajadusel üleliigsest vedelikust ning sega läbi praetud porru ja nõrutatud peediga, jahvata peale musta pipart, puista tüümianilehti ja röstitud seemneid. Paku koos ahjus küpsetatud lõhega. Soovi korral pigista sidrunimahla peale.

800 g lõhefileed

soola, pipart

1 sl mett

2 sl (teralist) mahedamat sinepit

2 sl oliiviõli

Aseta lõhe vormi või ahjuplaadile ning maistesta kergelt soola ja pipraga. Sega kokku sinep, õli ja mesi ning laota segu kalale. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 15 minutit, lase u 10 minutit taheneda ja serveeri läätsesalatiga. 

Postitus sündis koostöös Globusegah lahendus salati valmistamiseks! Enam pole peeti vaja kee ega koorida – GLOBUS säästab aega ja muudab kokkamise mõnusamaks! Täiusliku kõva

Pdusega, krõmpsuvad  maitad. delikku on vja peeti sellevõrra rohkem.

Šokolaaditrühvlid krõbeda musta leivaga

Nonii, seekord jälle magusalainel, sest jagamist ootavad krõbeda musta leivaga trühvlid! :) Suus sulavad kergelt vürtsikad šokolaadikommid on suurepärased nii kingituseks kui ka niisama maiustamiseks. Pärast toekat jõulueinet ei tahagi ju vahel magustoiduks midagi muud, kui vaid paari ampsu midagi hõrku, mis koos tassikese espressoga magusavajaduse rahuldavad! Ma ise küll tunnen, et kui olen juba taldrikutäie (enamasti siiski paar taldrikutäit) kartulit, hapukapsast, ahjuliha ja verivorste ära söönud, siis ega väga enam suured tordilõigud või rammusad kringlitükid ei isuta, pigem tahaks ergutada seedimist tassikese kange kohviga, mille juurde aga tummine šokolaadikomm on ju suisa kohustuslik ;-) 

Krõbeda leivapuruga kommid on hea võimalus ära kasutada (pühade ajal) seisma jäänud must leib. Kasutasin trühvlite valmistamisel Fazeri neljakandilist traditsioonilist musta leiba, aga sobivad ka teised sama tootja mustad leivad. Mida vanem on leib, seda parem on seda köögikombainis puruks töödelda ja seda vähem aega kulub röstimisele, sest värske leib on oluliselt niiskem, kui juba mitu päeva vana küpsetis.

Kui trühvlite valmistamisest jääb magusat riivleiba üle, siis aseta see õhukindlasse anumasse. Kergelt vürtsikat krõmpsuvat leivapuru saad kasutada väga hästi muudes magustoitudes, nt kihilises kohupiima-, vahukoore- või toorjuustudesserdis, samuti koogikattena.

Võid lisada kommidele nii kardemoni või kaneeli kui ka mõlemat korraga, kui soovid vürtsikamat maiust. Kardemoni ja kaneeli asemel saad kasutada piparkoogimaitseainet - doseeri seda vastavalt oma maitsele, aga vähemalt üks teelusikatäis ikka ;-)

Mett lisa vastavalt šokolaadile, mida kasutad. Kui sul on 70%-ilise kakaosisaldusega ja mõrudam variant, siis tuleks mett kindlasti lisada; väiksema kakaosisladusega ja magusama šokolaadi puhul see aga vajalik ei pruugi olla. Seega soovitan trühvlisegu kindlasti enne maitsta, kui mett lisad, et magusus oleks sinu jaoks paras :)

Krõbe leivapuru:
6 viilu (200 g) Fazeri musta leiba
0,5 tl peenestatud kardemoni või 1 tl jahvatatud kaneeli või mõlemat
3 sl (pruuni) suhkrut

Aseta leivaviilud köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Lisa maitseaine(d) ja suhkur ning töötle veel u 10 sekundit, kuni need on ühtlaselt leivapuruga segunenud.

Kuumuta suurem pann, vala sellele pool leivapurust ja rösti keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades u 10 minutit, kuni see on kergelt krõbe. Korda sama teise poolega. Väiksemal pannil tasuks leivapuru röstida mitmes osas, et see ühtlaselt küpseks.

Vala leivapuru pannilt suuremasse kaussi ja lase jahtuda. Aeg-ajalt sega või pudista kätega puru nö lahti, et see tükki ei tõmbuks.

Trühvlid:
200 g tumedat šokolaadi
300 g toasooja toorjuustu
3 sl brändit, konjakit, koorelikööri või külma kanget kohvi
3 sl vedelat mett (soovi korral)
6 sl krõbedat leivapuru + kommide veeretamiseks

Tükelda šokolaad, sulata vesivannil ja sega ühtlaseks. Aseta kaussi toasoe toorjuust, alkohol või kohv ja sulatatud šokolaad, vajadusel ka mesi. Sega ühtlaseks ja lisa 6 sl leivapuru. Sega läbi, kata kauss kilega ja aseta paariks tunniks külmkappi.

Kui Sulle tundub, et leivapuru võiks olla peenem, siis aseta ülejäänud leivapuru köögikombaini ja töötle ühtlaseks jahulaadseks pulbriks. Võta teelusika täis šokolaadimassi, vormi sellest sõrmede vahel pallikesed ja veereta neid riivleivas. Kokku saab u 30 trühvlit. Hoia külmkapis õhukindlalt suletud nõus.

Retsept sündis koostöös Fazeriga

Kartulisalat koduse majoneesiga

Kui ma süüa teen, siis eelistan pigem valmistada suurema (vähemalt kahe- või kolmekordse) koguse, et saaks järgmisel päevalgi head toitu nautida ilma, et peaks selle valmistamisega eelnevalt vaeva nägema. Kartuleidki aurutan tavaliselt ahjus (mul on see Electroluxi auruahi) korraga u 2 kg, et jätkuks mitme erineva toidu valmistamiseks. Praegusel ajal ma enamasti küpsetan kartuleid pärast aurutamist ahjus, tehes kas neid, neid või neid kartuleid. Krõbedad ahjukarulid on minu arvates eriliselt heaks lisandiks nii erinevate jõulutoitudele alates seaküljest ja verivorstidest lõpetades hapu- ja vürtsika punase kapsaga, kõikvõimalikest lihatoitudest rääkimata (pardikoivad, kalkunipraad, ahjukana jms).

Selleks lihtsaks salatiks sobivad nii värskelt aurutatud või keedetud kui ka eelmisest päevast alles jäänud kartulid. Et salatit veelgi toekamaks teha, võib lisada hulka mõne keedetud muna. Salat sobib suurepäraselt grillitud või ahjus küpsetatud liha, kana ja kala kõrvale. See salat on väga hea ka koheselt, kuid parim on see siiski pärast mõne tunni (veel parem üleöö) külmkapis seismist, sest siis on maitsed intensiivsemad. 

Retsept ilmus jaanipäeva ajal Laupäevaleht LP-s, mil sobitasin seda grillitud kana ja soolakurgi ehk värske hapukurgi juurde. Loomulikult on salat suurepärane ka värskete kartulitega, mida ei ole isegi koorida vaja, kuid mulle meeldib see just kooritud kartulitega, sest need “imavad” eriti hästi erinevaid maitseid sisse ja tulemuseks on veelgi maitserikkam lisand erinevatele roogadele. Lihavaba esmaspäeva puhul võib seda koduse majoneesiga salatit suisa eraldi einena nautida, sest kõhu saab ilusti täis väiksemastki portsust ;-)

Vaja läheb:

700-800 g väikeseid kartuleid

1 keskmine punane sibul

2 küüslauguküünt

sool

1 munakollane

50-100 g hapukoort

2,4 dl oliiviõli

värskelt jahvatatud musta pipart (soovi korral)

hakitud tilli

vajadusel soola

Keeda või auruta kartulid pehmeks, soovi korral eemalda koor ning lõika u 2 cm suurusteks tükkideks. Haki sibul peeneks. 

Aseta riivitud küüslauguküüned, pisut soola ja munakollane köögikombaini ning töötle ühtlaseks. Jäta masin tööle ja vala aeglaselt peene nirena sisse oliiviõli, kuni kaste on kreemjas ja majoneesidaaldselt paks. Tõsta kaste kaussi ning sega läbi hapukoore ja sibulaga. Sega hulka tükeldatud kartulid, jahvata soovi korral peale pisut musta pipart ja puista peale hakitud tilli, vajadusel maitsesta soolaga. 

Ahjuvorm kahe juustu ja lihapallidega

Uskumatu, kuidas aeg lendab! Juba pühapäeval on teine advent, laupäeval mu selle aasta teine suurem jõulupidu ning nii palju on kogu aeg teha, et blogimiseks mahti ei jäägi. Hea, et vahel mõnda trenni jõuab :) Olen küll vahepeal kõvasti kokanud (täna õhtuks näiteks on šampanja kõrvale prantsusepärane sibulasupp) ning mõne asja pildilegi püüdnud ja retseptigi valmis teinud, aga need kõik veel alles ootavad avaldamist, niiet blogis jagada on kahjuks liiga vara. See-eest on mul siin aga üks ülimalt lihtne makaronivorm, mille valmistamine on kindlasti jõukohane kõigile kodukokkadele. Retsept ilmus aasta tagasi (novembris 2017) ajakirja Pere&Kodu retseptilisas, kuhu ma ekstra eriti lihtsad ja kogu pere jaoks sobivad toidud valisin. Makaronid ja lihapallid on alati ka kõige pirtsakamate laste söödavate asjade nimekirjas, niiet isegi kui neile vorm ei meeldi, saavad nad neid kahte asja ikka süüa ;-)

Nädalavahetusel on alati rohkem aega kokata ja kuigi laual on juba üha sagedaminini ka hapukapsas, ahjukartulid ja seapraad, siis selline toekas vormiroog on samuti igati sobiv. Siin on makaronid ja lihapallid, mida täiendavad aromaatne tomatikaste ja kaks suurepärast juustu, mis roa veelgi maitsekamaks teevad. 

Lihapallid teen ma alati ise (kasutan seda retsepti) ja hakklihagi on enda valmistatud. Tänagi on mul külmas üks suur sea abatükk ja väiksem kogus välisfileed, millest plaanin homme hakkliha valmistada, et saaks parimaid lihapalle kodus ise teha :)

Lihapallid võid soovi korral poest osta või hoopis kasutada kvaliteetseid suure sealihasisaldusega vorstikesi. Selleks võta 750 g liharikast vorsti, pressi neist sisu välja, maitsesta ja vormi segust väikesed lihapallid. 

Vaja läheb:
400 g makarone
600-700 g lihapalle
1 keskmine sibul
3 küüslauguküünt
1 tl kuivatatud tüümiani ja 1 tl kuivatatud punet või 2 tl Vahemere või Provence’i ürdisegu (Santa Maria)
3 sl tomatipastat
800 g tomateid
120 g (1 pakk) mozzarella juustu
50 g riivitud parmesani vm tugevamaitselist kõvemat juustu
serveerimiseks basiiliku- ja tüümianilehti
praadimiseks õli
maitsestamiseks soola, pipart

Keeda makaronid peaaegu pehmeks ehk al dente ja nõruta. Haki sibul ja küüslauk peeneks; tükelda tomatid. Kuumuta pannil paar sl õli ja prae selles lihapallid igalt küljelt pruuniks. 

Võta lihapallid pannilt, lisa sinna paar sl õli, alanda kuumus keskmiseni, lisa sibul ja küpseta u 4 minutit kuni see hakkab pehmeks muutuma. Aseta pannile küüslauk ja maisteained ning küpseta veel minut; lisa tomatipasta ja prae veel segades 1-2 minutit, seejärel tomatitükid ja küpseta veel mõni minut. Lisa u 2,5 dl vett, lase keema tõusta ja keeda u 10 minutit kuni segu on pisut kokku keenud. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. 

Vala tomatimass ahjuvormi, lisa makaronid ja lihapallid ning sega need tomatikastmega läbi. Rebi mozzarella tükkideks ja puista koos riivitud parmesaniga roa peale. Küpseta ahjus 220  kraadi juures 15 minutit kuni juust hakkab pealt kuldseks muutuma. Serveerimisel puista soovi korral peale tüümiani- või basiilikulehti. 

Suus sulavad kõrvitsa-pähkliruudud

Soovin kõigile toredat esimese advendi õhtut ja imeilusat jõuluaega! Nädalavahetusel jõudsid minuni juba esimesed kingitused ja peetud sai esimene jõulupidu, kuid õnneks see on alles algus. Pühadeaeg on minu jaoks tõeliselt lahe aeg, millest naudin iga hetke :)

Eile oli Laupäevaleht LP-s Eesti mõjukamatest inimestest juttu - suisa isegi tabel koostatud - ja seetõttu tegin toiduloo ühega selles nimistus olevatest inimestest. Marko Reikop on tõeliselt huvitav kuulata ja värvikas isiksus ka väljapool ekraani ning kuna ta on mulle suure toiduhuvilisena tundunud, siis olen juba ammu mõelnud ta intervjueerimisest. Mul on nimelt Laupäevaleht LP toiduosa jaoks olemas pikad nimekirjad erinevaest ideedest ja inimestest, millest ja kellest kirjutada ning Marko Reikop on seal juba pikemat aega kirjas :) Lugu saab lugeda siit ja üks asi, mis ruumipuudusel välja jäi, on see, et ta sööb liiga palju liha. Magusat ta ei armasta, saia ka mitte eriti, pitsat ei söö peaaegu kunagi, niiet kui palusin nimetada ühe asja, mis ei ole eriti tervislik või mille söömist peaks vähendama, siis oli see tema arvates liha. Kuigi kui ta välimust vaadata, siis muidugi tundub, et midagi muuta pole vaja, sest vorm on tal ikkagi kadestamisväärselt hea!:)

Eelmisel laupäeval aga olid lehes supid 2018. a Eesti parimast kokaraamatust ja lühike jutuke ka raamatu toredast autorist Kristinast ning sain taaskord targemaks. Kas teadsite, et sõna “meditsiiniõde” on “ränk viga” ja kasutada tuleb terminit “õde”? Keeletoimetaja polnud ka kahjuks asjaga kursis ja oli mu loos kirjas olnud korrektsele mõistele “õde” lisanduse “meditsiini-“ teinud, mille sain õnneks enne trükki minekut veel tagasi muuta. Liitsõna “meditsiiniõde” olevat nõukaaegne pärand, mille kasutamisest soovitakse loobuda. Olen seda mitmete inimestega arutanud ja siiani on see kõigi jaoks üllatuslik olnud, kuigi üks tuttav ütles, et tema on ka kuulnud, et “õed ei ole meditsiinitöötajad” ... Samas raamatu autor ise kirjutas mulle, et ta õppis meditsiini :) Niiet jätke siis meelde, et mitte ise samamoodi eksida, sest mulle tundub, et ÕS-s on isegi vastav muudatus tehtud. Korrektne sõnakasutus ikkagi tuleneb sellest raamatust, mitte kellegi suvast või maitse-eelistustest ...

See kõrvitsa ja pähklitega lihtne kook on kondenspiimafännidele tõeline maiuspala. Retsept valmis koostöös Electroluxiga ja ilmus portaalis Lisa elule maitset. Kõrvits annab koogile imeilusa kollase värvuse, pähklid lisavad krõmpsu tekstuuri, pruunist suhkrust saab karamellist mekki ja kaerahelvestest vajalikke tervislikke kiudaineid. Aega kulub selle hõrgutise valmistamiseks ülivähe, sest kolme kihi puhul on vaid asjade kaalumise ja kokkusegamise vaev.

Selle koogi tegemiseks on parim lauamikser Electrolux Assistent, mille tainalabaga saab ideaalse tainapuru põhja jaoks, vahustamisotsikuga vahustades aga ühtlase täidise. 

Retseptis olevate vürtside asemel võib kasutada näiteks 2 tl piparkoogimaitseainet; Kreeka pähklid võib asendada soovi korral pekani- või sarapuupähklitega.

Võimalik on teha nii nisujahuga kui ka gluteenivaba küpsetis - retseptis on toodud mõlemad variandid. Nisujahu on sellepärast 10 g rohkem, kui gluteenivabu jahusid kokku, et toortatrajahu on täisterajahu, mis imab rohkem niiskust ja seda tuleb sama konsistentsi saamiseks pisut vähem lisada. 

Kõrvitsapüree saab valmistada lihtsalt. Selleks puhasta ja tükelda kõrvits, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit, kuni see on pehme. Koori ja püreesta kõrvits ning jäta jahtuma. Jahtunud püreed saad kasutada koogi täidises, ülejäänu aga aseta sügavkülma. Kui kasutad juba sügavkülmutatud püreed, siis sulata ja nõruta see sõelal enne, kui koogile lisad.

Põhi:

180 g nisujahu või 80 g toortatrajahu, 60 g maisijahu ja 30 g riisjahu

40 g kaerahelbeid

60 g pruuni suhkrut (nt hele muscovado)

120 g toasooja võid

Sega omavahel sõelutud jahu(d), kaerahelbed ja suhkur, lisa tükeldatud või ning vahusta mikseriga madalal kiirusel paar minutit, kuni tekib tainapuru. Vajuta 20X30 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud vormi ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 15 minutit. 

Täidis:

400 g kõrvitsapüreed

397 g (1 purk) kondenspiima

2 suurt muna

1 sl maisitärklist

1 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl jahvatatud ingverit

0,5 tl peenestatud kardemoni 

Aseta kõik komponendid kaussi ja vahusta mikseriga keskmisel kiirusel, kuni moodustub ühtlane mass. Vala segu vormi ja küpseta ahjus 20 minutit kuni täidis on tahenenud (võib veel pisut võdiseda).

Kate: 

100 g Kreeka pähkleid

2-3 sl pruuni suhkrut (nt hele muscovado)

Haki pähklid ja sega suhkruga läbi. Puista kate ühtlaselt koogile ja küpseta 15-25 minutit kook on tahenenud ja keskossa sisse torgatud nuga tuleb puhtalt välja. Lase jahtuda ja lõika ruutudeks. Hoia kooki külmas õhukindlalt suletud anumas.