Suitsulõhekreemiga profitroolid

Kuna meie kalli kodumaa aastapäev ei ole enam kaugel, siis on viimane aeg hakata juba vaikselt sättima ja menüüd paika panema ;-) Kuigi blogis on terve hulk EV iseseisvuspäeva tähistamiseks sobivaid retsepte, siis järgneva nädala jooksul lisan siia neid juurde. Alustan kodumaise rukki- või toortatrajahuga soolaste tuuletaskutega, mille sees on maitserikas suitsulõhekreem. Loomulikult sobib see ka muul ajal peolaual pakkumiseks, sest eriti head on need minu arvates just vahuveiniga, aga kodumaa sünnipäevaks on need samuti igati sobivad suupisted. 

Kuigi tuuletaskute valmistamine ei ole keeruline inimesele, kes küpsetamisega tegeleb, siis võib need vabalt asendada ka soolaste küpsiste, kreekerite, (tatra)pliinide, soolaste pannkookide või hoopis röstleiva või -saiaga. Lõhekreem on eriti lihtne valmistada ja sobib suupistete valmistamiseks kõigi eelpool nimetatutega hästi kokku. Selle lõhevõide võib ka lihtsalt kausiga lauale panna ja igaüks saab ise leivale-saiale, küpsistele või pliinidele seda meelepärase koguse määrida või pritskotiga asetada. 

Kui soovid lõhetäidise pritskoti abil tuuletaskutesse, küpsistele vms panna, siis soovitan selle eelnevalt köögikombainis ühtlaseks töödelda, kui soovid eriti kreemjat konsistnetsi. Kui aga lusika abil, siis piisab kahvliga purustamisest. Mina kasutasin küll pritskotti, kuid jätsin siiski köögikombaini vahele. Võid jätta tuuletaskul ka "kaane" pealt ära lõikamata ja kasutada täidise sisse panekuks hoopis noaga tehtud sisselõiget.

Mina kasutan nii profitroolitaina kui ka kreemi jaoks metallist 11 mm läbimõõduga sakiliste servadega otsikut. 

Soolased tuuletaskud

Rukki- või toortatrajahu teevad tainast ja välimust pisut rustikaalsemaks, kuid võid selle asemel ka nisujahu kasutada. 

 Sellest taignakogusest tuleb kaks suurt plaaditäit pisikesi profitroole.

1,25 dl piima

1,25 dl vett

100 g võid

0,5 tl soola

100 g nisujahu

50 g rukki- või toortatrajahu 

4 toasooja muna + 1 muna soovi korral määrimiseks

Haki või kuubikuteks, pane koos vee ja soolaga potti ning lase keema tõusta. Sega sisse piim, klopi spaatliga sisse nii nisu- kui ka toortatra- või rukkijahu ja küpseta tainast madalal tulel pidevalt segades 5 minutit, et taigen muutuks kuivaks ja elastseks. Taigen peab poti külgedelt lahti lööma ja tekkima taignapall. NB! taigent tuleb hoogsalt segada, et see poti põhja kinni ei jääks. Kui tainast on moodustunud pall, siis küpseta seda mööda põhja keerutades. 

Võta pott pliidilt, pane taigen kaussi, lase selle u 10 minutit jahtuda ja lisa ükshaaval munad (segada spaatliga enne üks muna taignaga ühtlaseks, kui järgmise muna lisad). Pane taigen pritskotti ja tee plaadile u 2 cm vahega väikesed kuhjakesed (u kahe-eurose suurused). Pealt võid soovi korral määrida lahtiklopitud munaga. Vajuta märja sõrmega tekkinud tainatipud alla, sest need võivad kõrbeda.

Küpseta profitroole ahjus 200 kraadi juures 10 minutit, vähenda kuumust 190 kraadini ja küpseta veel 20 minutit kuni tuuletaskud on kuldpruunid. NB! ahju ei tohi keedutaigna küpsetamise ajal avada!!!

Lülita ahi välja, võta profitroolid ahjust, lõika kõigile alla äärde külje peale ava sisse ja pane veel 10 minutiks ahju kuivama. Seejärel tõsta profitroolid restile jahtuma.

Lase tuuletaskutel jahtuda ja täidise sissepanemiseks lõika tuuletaskul kas "kaas" pealt ära või kasuta alla äärde noaga tehtud sisselõiget, et täidis pritskotiga sisse panna. 

Lõhekreem

400 g kuumsuitsulõhet

100 g toasooja toorjuustu

3 sl paksu majoneesi

3 sl paksu hapukoort

valget pipart

peotäis hakitud tilli (soovi korral)

kaunistuseks soovi korral kalamarja ja hakitud tilli

Purusta suitsulõhe kahvliga ja sega läbi ülejäänud ainetega. Lase kreemil umbes tund külmkapis taheneda. Aseta see jahtunud tuuletakutesse, millel on "kaas" pealt ära lõigatud. 

Kohvimekiga ploomi-šokolaadikook sõbrapäevaks

Suus sulav tõeliselt mahlane šokolaadikook on üks selliseid, mis mulle endale hullult meeldib! Mul blogis on tegelikult üks sarnane kuivatatud ploomide ja šokolaadiga tummine küpsetis juba olemas (retsepti leiab siit), aga mulle meeldib oma lemmikutest igasuguseid variatsioone teha, seega siin on uus variant ja seekord mandlijahuga :)

Sõbrapäev ei ole küll selline päev, mida ma alati ja pidulikult tähistaks, kuid samas mulle igasugused tähtpäevad väga meeldivad. Eriti meeldivad need mulle muidugi sellepärast, et siis on põhjust midagi eriti head küpsetada ja sõpradega kokku saada. Minu arvates ei ole sündmuseid, tähtpäevi ja võimalusi tähistamiseks kunagi liiga palju (eriti veel praegusel ajal), seega on ju tore, et lisaks traditsioonilistele meile endale omastele pühadele neid tänapäeval ka välismaalt juurde tuleb ja omaks võetakse :)

Kui on soov aga homme oma kallimat, mõnda lähedast, sõpra, töökaaslast või keda iganes mõne maitsva enda tehtud toiduga üllatada, siis värskes LP-s on suisa kolm head varianti selleks :) On üks tõeliselt mõnus vaarikatega kausismuuti, mis sobib ka täitsa eraldi eineks; on krõbeda peekoni ja südamekujulise munaga hommikusöök ning kolmandaks üks suus sulav šokolaadikattega šokolaadikook. 

Aga blogissegi on aastate jooksul terve hulk retsepte kogunenud, mis on ideaalsed ka valentinipäevaks, näiteks böff, kammkarbid, ceviche, carpaccio, šokolaadikook, kohvi ja koorelikööriga tort ning palju muud head. Need sobivad loomulikult igal ajal nautimiseks, aga samas väga maitsvad ja üsna lihtsad  ka homseks valmistada. 

Soovin igal juhul kõigile maailma parimat sõbrpäeva ja palju toredaid sõpru! :)

Vaja läheb:

180 g kuivatatud ploome

0,8 dl kohvi

1-2 sl konjakit, rummi vm kanget alkoholi

200 g tumedat šokolaadi

140 g võid

140 g pruuni suhkrut (kasutasin tumedat muscovado't)

5 muna

180 g jahvatatud mandleid/mandlijahu

1-2 sl naturaalset kakaopulbrit

vaarikaid või granaatõunaseemneid (soovi korral)

Haki ploomid väikesteks tükkideks. Aseta koos kohvi ja alkoholiga kaussi ning lase vähemalt tunnike maitsestuda. Sega ploomitükke vedelikus aeg-ajalt, et kõik oleksid ühtlaselt kaetud. 

Haki šokolaad ja või, aseta kastrulisse või vesivannile ning lase madalal kuumusel aeg-ajalt segades sulada. Sega ühtlaseks ja lase u 5 minutit jahtuda.

Vahusta munakollased suhkruga kohevaks vahuks. Sega hulka ploomid koos kohviga, šokolaadisegu ja jahvatatud mandlid. Vahusta munavalged puhtas anumas heledate tippude tekkimiseni ja sega õrnalt ülejäänud taina hulka. Seda tasub teha kolmes osas, et võimalikult palju õhku vahu sisse jääks. 

Vala tainas ettevalmistatud (ääred määritud võiga ja jahu või kakaopulbrigaga üle puistatud ning põhjas küpsetuspaber) 22-24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures 45 minutit. Kauem ei ole mõtet küpsetada - see kook on parim, kui on seest niiske.

Lase koogil vormis 15 minutit taheneda. Seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud koogile raputa läbi sõela kakaopulbrit ja puista soovi korral kaunistuseks peale vaarikaid või granaatõunaseemneid.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

 

Maitserikkad kõrvitsapannkoogid

Kuna kõik ümberringi räägivad muudkui kütte-, gaasi- ja elektriarvetest, siis otsustasin ka tubli olla ja kokku hoida ning sel aastal keldris oleva sügavkülmiku enne kevadet juba tühjaks süüa :) Nagu selgus, oli kasutusjuhendil kirjas, et sügavkülmikut tuleks suisa kaks korda aastas üles sulatada, aga mina võtsin selle alles nüüd esmakordselt ette. Kohe selline hea tunne on :D Suvel saab selle muidugi jälle sisse lülitada, kui uus värske kraam sügavkülma läheb, kuid vähemalt paar kuud see kapp meil seekord puhkab. Abiks ikka raskel ajal ;-) :D 

Tegelikult muidugi tasubki sügavkülmikusse varuks pandud viljad ja marjad mõne kuu jooksul tarbida, et neis oleks ikka vitamiine ja muid kasulikke aineid säilinud oleks, nii et edaspidi üritan selles osas eeskujuliku(ma)lt käituda :) Mul tegelikult saavad kõik sügavkülmutatud asjad reeglina kevadeks ilusti söödud ja suveni ei säilita ma kunagi midagi, aga seekord siis on juba veebruari alguses kapp tühi, nii et minu jaoks uus rekord :)

Lisaks marjadele on minu sügavkülmas alati ka ahjus küpsetatud kõrvitsast püreed, sest tädi Tiinalt saadud kõrvitsad on nii suured, et saan püreed tavaliselt mitu suurt karpi. Hiljuti tegin just sügavkülmikust võetud püreest kõrvitsasuppi (lisasin ka sibulat, küüslauku, porgandit, lillkapsast ja brokolit, millest kaks viimast olid samuti sügavkülmikust), täna aga pakun nädalavahetusele mõeldes välja kõrvitsapannkoogid juhuks, kui sügavkülmas on veel kõrvitsapüreed. Kui ei ole, siis võib teha seda värskest kõrvitsast. Kui aga kodus kapi otsas tõesti veel mõni kõrvits on ootel, siis praegu on ikka juba päris viimane aeg see ära kasutada. 

Mainin igaks juhuks ka seda, et kui enamike kõrvitsast küpsetiste jaoks (neid on siin päris palju) peab kõrvitsapüree pärast sulatamist ka üleliigsest vedelikust nõrutama, siis pannkookide jaoks seda teha ei ole vaja. 

Kõrvitsapannkooke valmistades peab arvestama muidugi kõigi tavaliste nö reeglitega, mis tagavad parima tulemuse pannkookide puhul nagu taina ülesegamisest hoidumine (eriti oluline on see just nisujahu korral), kuuma panni kasutamine ja nende ümber keeramine siis, kui tainas kergelt mullitab pealt poolt. Aastate jooksul on kogunenud blogisse päris palju erinevaid soolaseid ja magusaid pannkoogiretsepte,  kuid eriti soovitaksin just kohupiima, porgandi ja keefiriga variante, aga ka mõlemad banaaniga pannkoogid on väga head (nii viilutatud banaanidega kui ka püreestatud banaanidega) ja muidugi on maitsvad ka õunte ja kaeraga ning mandlijahuga pannkoogid ;-) Õhukeste pannkookide sõpradele on aga need siin. 

Kaneeli asemel või lisaks sellele võid kasutada ka piparkoogimaitseianet, samuti sobib nendesse kookidesse hästi kardemon. 

Kui soovid gluteenivabu pannkooke, siis kasuta maisijahu või sega seda mõne teise gluteenivaba jahuga ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. 

Vaja läheb:

150 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 sl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

2,4 dl täispiima

1 dl kõrvitsapüreed

1 suur muna 

2 sl vedelat mett

30 g sulatatud võid

u 50 g hakitud šokolaadi (soovi korral)

õli või selitatud võid praadimiseks

vedelat mett ning soovi korral hakitud metspähkleid ja šokolaadi serveerimiseks

Sega sõelutud jahu kuivainetega. Teises kausis klopi omavahel korralikult läbi ülejäänud ained ehk piim, kõrvitsapüree, muna, mesi ja sulatatud või. Lisa jahusegu ja soovi korral ka hakitud šokolaad ning sega ühtlaseks.

Kuumuta keskmisel kuumusel pannil õli või selitatud või ning tõsta supilusikaga tainas pannile jättes kookidele u 1 cm vahed, et need paremini küpseks. Lase mõned minutid küpseda kuni ääred on kergelt pruunistunud ja tainas peal kergelt mullitab. Keera kook ümber ja prae veel paar minutit ka teiselt poolt. 

Naudi koheselt koos mee ning soovi korral ka hakitud pähklite ja šokolaadiga. 

Oa-aedviljasalat suitsuforelliga

Kui on soov täna midagi kiiret ja tervislikku süüa, siis pakun välja ühe salati retsepti. See on meeldivalt lihtne roog, milles saab ära kasutada näiteks eelmisest päevast järele jäänud toitu, sest forelli asemel sobib sellesse salatisse näiteks küpsetatud kana vm linnu liha, samuti kala, veise- või sealiha. 

Mulle väga meeldib kuumsuitsuforell, kuid sidruni-küüslaugukaste annab salatile veelgi mõnusat mekki juurde. Kokku saab üks igati maitsev salat, mis valmib kiirelt ja sobib suurepäraselt argiõhtukski.

Kui lisad kastmele ka sidruni koore, siis soovitan valida mahedad vahatamata koorega viljad. Tavaliste sidrunite puhul tuleks aga koor väga hoolikalt kuuma vee ja harjaga puhastada.

Kaste:

peotäis peenelt hakitud lehtpeterselli

1 väiksem purustatud küüslauguküüs

1 sidruni mahl

poole sidruni peenelt riivitud koor

1-1,5 dl esimese külmpressi oliiviõli

soola, musta pipart

Sega kõik ained omavahel, maitsesta natukese soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Õli lisa vastavalt sellele, kui vedelat kastet soovid, kas rohkem või vähem.

Salat:

400 g kuumsuitsuforelli

u 400 g (1 purk) valgeid ube

2 väikest punast sibulat

1 lühem värske kurk

u 100 g noori spinatilehti vm meelepärast mahedat salatit

Murenda kala ning eemalda luud ja nahk. Loputa valged oad sõelal korralikult konservvedelikust ja nõruta. Lõika puhastatud sibulad õhukesteks viiludeks. Koori kurk, lõika pikuti pooleks, tõmba soovi korral seemned välja ja lõika viiludeks. 

Aseta kõik komponendid kaussi, sega läbi ja jahvata soovi korral peale veidi pipart. Sega kohe läbi kastmega või serveeri kaste salati kõrvale. 

Lillkapsapõhjal pitsa

Veebruar on käes ja jätkame ikka tervisliku söömise lainel, onju?!? :) Või äkki võiks teha veebruarist suisa   veganitoidu kuu? Viimasel ajal on päris popp pidada vegaanuari (vegan +jaanuar), millest aasta tagasi siin kirjutasin, aga veebruar sobib taimetoidu kuuks minu arvates sama hästi kui aasta esimene kuu ;-)

Lillkapsapõhjal pitsa (vähemalt juhul, kui tavaliste juustude asemel taimseid "juustusid" kasutada) sobib taimseks eineks suurepäraselt. Lisaks on see pitsa hea näide sellest, et see toit ei pea olema kindlasti ebatervislik - saab teha ka kasulikest ainetest pakatava küpsetise, mis sulab suus;-) Lillkapsapitsat saab mugavalt süüa käte vahel nii soojalt kui ka juba jahutununa. Erinevalt tavalisest pitsast on see aga igati maitsev ja nauditav ka külmalt.

Muide, kui lillkapsas Vahemeremaade kaubanduses juhtpositsioonil olnud genualaste kaudu Ees-Aasiast Euroopasse jõudis, olid kapsapead umbes tennisepalli suurused. Nüüd kaalub aga juba väiksem lillkapsas (nt selline, mida retsepti jaoks vaja) u 400 g!

Lillkapsas on üks C-vitamiinirikkamaid köögivilju, sisaldades seda 100 g kohta suisa 70 mg. Lillkapsast  rohkem on seda vitamiini vaid punapipras, mädarõikas, petersellilehtedes, aedtillis ja rooskapsas. Kuna C-vitamiin ei talu kuumutamit, siis on eriti kasulik lilkapsast just toorelt süüa.  Kuid ka aurutamine ja kerge blanšeerimine sobivad selle vilja töötlemiseks hästi, kui on soov lillkapsast võimalikult palju kasulikke aineid saada. 

Pitsa katte osas pole piire. Suvisel ajal saad šampinjonid näiteks kukeseente või muude metsaseentega asendada. Võid lisada pitsale suvikõrvitsat, punast sibulat, paprikat, tomateid, lehtkapsast - mille järgi parajasti isu on või midagi kodus leidub. Juustudest, mis lähevad katteks, sobivad loomulikud kõik alates tavalisest riivjuustust lõpetades sinihallitus- või hoopis kitsejuustuga. Nii põhja kui ka täidise sisse sobib suurepäraselt ka peeneks hakitud või puruks pressitud küüslauk.

Lisaks sobib pitsale hästi meelepärane vorst ja sink, samuti küpsetatud või grillitud liha. Lihatooted võiksid olla kas õhukesteks viiludeks või väikesteks tükkideks lõigatud, et pitsat parem süüa oleks ja see liiga raskeks ei muutuks. 

Pune asemel võid kasutada pitsamaitseainet, samuti mõnda meelepärast Vahemere, Provence'i vmt ürdisegu. Lisaks basiilikule või selle asemel sobivad pitsa peale ka tüümiani- ja lehtpetersellilehed. 

Vaja läheb:

1 väiksem lillkapsas (u 400 g)

2 muna

100 g tugevamaitselist kõvemat juustu

soola, pipart

1 tl kuivatatud punet

Puhasta lillkapsas, aseta õisikud köögikombaini ja töötle peeneks saiapurulaadseks puruks (kulub 10-20 sekundit). Võid lillkapsa soovi korral ka käsitsi riivida. 

Laota lillkapsas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus u 10 minutit. Lase u 10 minutit jahtuda. Tõsta lillkapsas köögirätikusse või marlisse ja vääna sellest nii palju vett välja kui võimalik.

Klopi munad kausis lahti, riivi juust. Lisa lillkapsas, juust ja maitseained kaussi munade juurde ning sega läbi. Tõsta segu küpssetuspaberiga kaetud ahjuplaadi keskossa ja vajuta ümmarguse kujuga 0,5 cm paksuseks kettaks. Küpseta 200-kraadises ahjus u 15 minutit kuni pitsapõhi on kuldpruun. 

Kate:

u 5 sl meelepärast tomatikastet või -salsat või ketšupit

u 100 g šampinjone

1 mozarella pall (u 120 g)

1 tl kuivatatud punet

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis basiilikulehti

Lõika seened õhukesteks viiludeks, rebi juust tükkideks. Määri tomatikaste ühtlase kihina küpsetatud pitsapõhjale. Puista sellele pune, seejärel laota seened ja neile omakorda juustutükid. 

Küpseta pitsat 200-kraadises ahjus veel u 5 minutit. Jahvata peale musta pipart ja puista basiilikulehti ning naudi. 

Retsept ilmus juulis siin

Klassikaline kana-nuudlisupp

Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teab kedagi, kellele ei meeldi kanasupp? :) Kindlasti selliseid inimesi leidub, aga - nagu ikka - erand kinnitab reeglit, nii et ma usun, et neid inimesi on väga vähe :) Kanasupp on ajatu klassika, millel on väidetavalt isegi tervendavad ja haiguseid ravivad omadused (vt nt siia v siia), nii et eriti hea on see just praegusel külmal viirusterohkel perioodil. Kuigi minu arvates on  kanasupp muidugi väga hea iga ilmaga ja igal aastajal. Suvel näiteks saab siia soovi korral ka erinevaid värskeid aedvilju (nt herneid, kapsalisi vms) juurde lisada.

Klimpe, mis paljude jaoks lahutamatult kanasupi sisse käivad, ei ole ma ise kunagi armastanud, seega jäävad need mul alati välja, küll aga kasutan selles supis reeglina makarone (nt spagette nagu pildil näha) mitte aga kartulit. Kuigi ka kartul sobib suurepäraselt kanasupi sisse, on lihtsalt lapsepõlvest saadik kuidagi kanasupp ja nuudlid minu jaoks kokku käinud. Eriti armastasin ma väiksena nõukaaegset poppi kukesuppi, mis tuli küll pakist, aga tundus ikkagi hullult hea. Tegemist oli defitsiidiga, mida igapäevaselt saada ei õnnestunud, ja see aitas omakorda kaasa teatud erilise oreooli loomisele selle ümber nagu nt ka fanta, merekivikeste ja paljude muude väga harva saada olevate asjade puhul :)

Rääkides aga minu kanasupist, mille retsepti jagan, siis mõned märkused mul sellega seoses on:

* Kui on soov saada tumedamat puljongit, siis tuleks konte enne ahjus röstida. Selline puljong jääb vähem rasvasem ja hägusem, kuna rasv on ahjus välja sulanud, kuigi kanapuljongil üldiselt (nagu ka pildilt näha) seda probleemi pole.  Kanapuljongi saad edukalt keeta ka kanapraest alles jäänud kontidest. Võid ka mitme söögikorra kondid kokku koguda, asetades need sügavkülma ja keetes puljongi siis, kui konte on piisav kogus. 

* Kui aga kanakonte ei ole ahjus eelnevalt röstitud, siis tuleks need kindlasti enne puljongi keetmist blanšeerida ehk enne supile lisamist korraks keeta, et kibedust ning üleliigset rasva ja hägusust eemaldada. See on muidugi kõik retseptis kirjas ;-) 

* Arvestada tuleb sellega, et puljong säilib külmkapis vaid mõned päevad, seega tuleks ülejäänud puljong asetada portsjonitena sügavkülma, kust seda saab siis vastavalt vajadusele välja võtta. Arvestades, kui paljudesse toitudesse puljongit vaja läheb, ei ole muret, et see sinna kauaks seisma jääb;-)

* Kui plaanis on puljongist ka supp teha, siis soovitan kasutada pigem liharikkamaid kanatükke, nt koibi ja kintsusid (eriti head koos seljaosaga), sest nendel olevat liha saab kasutada hiljem supi sees. Kui aga soov on vaid puljong keeta, siis tasub kasutada pigem tiibasid, kaelasid jms, sest need annavad rohkem maitsest ja saab pärast puljongi keetmist koos aedviljadega minema visata.

Puljong: 

1 suur porgand

1 suur varsseller

1 suur sibul

1 keskmine porru 

1,5 kg kanakonte

2 küüslauguküünt

peotäis petersellivarsi

loorberileht

1 nelk

12 (valge) pipra tera

Lõika puhastatud porgand, seller, sibul ja porru 1-2 cm tükkideks. 

Lõika suuremaid kanatükke väiksemaks, et need rohkem maitset annaksid, nt tiivad võiks kolmeks teha. Aseta kanatükid potti, vala peale külm vesi ja lase sel keema tõusta. Loputa kanatükid sõelal jooksva vee all, pese pott korralikult puhtaks, aseta kana tagasi potti, lisa ülejäänud komponendid, vala peale 3 liitrit vett ja pane pott tagasi pliidile. 

Lase vedelikul keema tõusta ja madalal kuumusel õrnalt podisedes u 1 h keeda. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Seejärel kurna vedelik läbi sõela. Köögiviljad viska ära, kana jäta alles ning eemalda sellel kondid ja nahk. Liha tee meelepärasteks tükkideks ja jäta supi jaoks alles.

Poolest puljongist saad keeta kanasupi, ülejäänud aseta sügavkülma. 

Kanasupp:

1 porru

2 keskmist porgandit

u 1,5 l kanapuljongit

100-150 g nuudleid

u 500 g kanaliha

soola, soovi korral pipart

maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku)

Lõika porru ja porgandid õhukesteks viiludeks ning aseta koos puljongiga potti. Keeda tasasel tulel u 10 minutit, seejärel lisa nuudlid. Lase supil õrnalt podisedes keeda kuni makaronid on parajalt pehmed. Lisa tükeldatud kana ning maitsesta soola ja soovi korral ka värskelt jahvatatud musta pipraga. 

Serveerides puista peale hakitud maitseroheline, eriti hästi sobib minu arvates roheline sibul.

Retsept ilmus eelmise aasta märtsis siin

Hurmaa-fetajuustu salat

See vitamiinidest pakatav värske salat on igati mõnus praegusel ajal, mil poes on mesimagusaid küpseid hurmaasid ja korralikke granaatõunu ilusti saada. See on värviline ja pidulik ning oli näiteks ka meie pere jõululaual, sobides ülihästi ahjus küpsetatud pardiga. Tegelikult on see salat hea ka näiteks kalkuni- ja lampaprae juurde, kui aga lisada suitsu- või ahjukana, saab sellest täitsa eraldi kerge eine. Koostisosade kogused panin retsepti küll kirja, kuid need on - nagu ikka salati puhul - paindlikud ;-)

Tahaksin täna ühte väga lahedat biograafilist dokumentaalfilmi soovitada, mida saab vaadata Jupiterist. See räägib 98-aastasest Diana Kennedyst, kes on Mehhiko köögi ekspert, kirglik austaja ja paljude kokaraamatute autor. Film "Ei mingit peenutsemist. Diana Kennedy" (Nothing Fancy: Diana Kennedy) annab sellest legendaarsest ja siiani vitaalsest daamist suurepärase pildi ning on üleüldse üks soe, positiivne, armas ja inspireeriv vaatamine. Ma ise olen seda juba kaks korda jõudnud vaadata ja kindlasti teen seda veel, sest nii ägedaid naisi igapäevaselt just ei kohta ega filmides näe :) Ja loomulikult tekkis seda filmi vaadates vastupandamatu tahtmine Mehhikosse reisida ja sealseid hõrgutisi proovida. Siiani olen kõige autentsemat Mehhiko kööki saanud Floridas ja Kalifornias, kus on suured latiinokogukonnad, aga kohapealne toiduskeene, eriti aga turud, on oluliselt ehedam ja ilmselt veelgi maitsvam :)

Seni tuleb aga kodumaal end kättesaadavate toitudega turgutada. Hurmaasalat on selleks hea võimalus, eriti veel, kui näiteks pardirinnafilee või -koivad siia juurde küpsetada :) Terve pardi tegemisõpetuse aga loodan samuti lähiajal blogisse lisada. 

Vaja läheb:

u 50 g rukolat vm meelepärast salatit

1 hurmaa

pool apelsini (soovi korral)

poole granaatõuna seemned

100 g fetajuustu

peotäis hakitud Kreeka pähkleid

Kaste:

poole sidruni mahl

2 sl ökoloogilist heledat siirupit

5 sl oliiviõli

soola

värskelt jahvatatud musta pipart

Rebi salatilehed väiksemateks tükkideks. Lõika kooritud hurmaa ja apelsin neljaks ning seejärel õhukesteks viiludeks. Murenda juust ja haki pähklid. Sega kastme ained omavahel.

Soovitan rukola kausis kastmega läbi segada, aga võib ka kastme pärast salati valmis tegemist sellele peale niristada. 

Aseta rukola serveerimisalusele, laota peale hurmaa ja apelsin, seejärel murendatud juust ja granaatõunaseemned. Viimasena puista hakitud pähklid ja jahvata veel musta pipart. 

Retsept ilmus D-kokaraamatus

Vana hea frikadellisupp

Praegusel külmal ajal on soe leem koos erinevate toitainerikaaste aedviljadega minu arvates kohe eriti mõnus!:) Kuna nädalavahetusel on veidi rohkem aega süüa teha kui tööpäeval, siis soovitan selle supi plaani võtta, kuigi see sobib oma lihtsuse ja kiiruse tõttu ka muidugi argipäeva õhtuks. Plaanin ise homme kindlasti frikadellisuppi keeta ja lisada seekord nii brokolit kui ka lillkapsast, sest aedvilju ei ole supis kunagi liiga palju;-) 

Kusjuures, frikadellisupp on mulle juba väiksest peale hullult meeldinud. Vahel teen frikadellisuppi küll ka peediga, aga lapsepõlves valmistati meil alati just sellist "täiesti tavalist" kartuli ja porgandiga suppi, mille retsepti täna jagan. 

Ma ei ole tegelikult väga suur supifänn, kuigi ilmselt korra nädalas ikka seda keedan. Mulle meeldivad just enda tehtud kodused supid ja restoranis ei telli ma suppi peaaegu mitte kunagi. Blogissegi on juba aastat jooksul kogunenud omajagu erinevaid supi retsepte ja neid on veelgi lähiajal siia juurde tulemas ;-) 

Panin igaks juhuks mõne frikadellisupi valmistamise nipi ka kirja:

* Kui soovid suppi eriti kiirelt valmis saada, siis jäta sibul supi seest välja. Sel juhul riivi (mitte ära viiluta) porgand ja lisa see supile samal ajal koos kartuliga. 

* Keemise ajaks võid supile lisada ka loorberilehe, samuti pundiks seotud tilli- ja petersellivarsi. Kokku tasuks need siduda selleks, et oleks võimalikult lihtne eemaldada, kui supp on valmis.

* Suvisel ajal, kui on imemaitsvaid värskeid kapsalisi saada, samuti juhul, kui soovid suppi köögiviljarikkamaks teha, soovitan lisada supile ka pool viilutatud peakapsast või ühe väiksema lill- või spargelkapsa õisikud. Kellele meeldivad rohelised herned supi sees, saab ka neid supi sisse panna. 

* Sibula võid asendada porruga, samuti võid kohe alguses koos sibula ja porgandiga lisada õhukeselt viilutatud varssellerit. 

* Puljongi võid ise keeta (väga hästi sobib kodune kanapuljong), kuid selle valmistamiseks võib kasutada ka pulbrit või fondi. Soovitan siiski lugeda tähelepanelikult pakendil olevat infot toote koostise kohta, sest väga suur vahe on nn mahedatel ehk ökopuljongitel ja nö tavalistel odavatel pulbritel.

* Soovitan kasutada kas kodus ise tehtud või poest ostetud võimalikult kvaliteetset hakkliha. Rasvasema hakkliha puhul soovitan frikadellid kindlasti enne supile lisamist kergelt läbi praadida, et üleliigset rasva eemaldada. Mina praen frikadellid enamasti ikka enne ära, sest õrn pruunistamine teeb need minu arvates veelgi maitsvamaks. 

Vaja läheb:

1 keskmine sibul

2-3 keskmist porgandit

õli või selitatud võid

4-5 keskmist kartulit

1,5-2 l meelepärast puljongit

500-600 g hakkliha

2 muna

1 tl soola

pipart

hakitud maitserohelist (tilli, murulauku, rohelist sibulat, lehtpeterselli)

Haki sibul peeneks, porgand õhukesteks viiludeks. Kuumuta poti põhjas pisut rasvainet ja prae selles madalal kuumusel sibulat ja porgandit kuni sibul on klaasjas (kulub u 10 minutit). 

Samal ajal tükelda kartul 1-2 cm kuubikuteks ja tee valmis frikadellid. Selleks klopi hakkliha munade ja maitseianetega läbi ning vormi sellest väikesed pallikesed. Soovi korral prae need enne supile lisamist pannil kergelt läbi.

Vala potti puljong, lisa kartulid ja keeda suppi madalal kuumusel u 10 minutit kuni kartulid on peaaegu pehmed. Seejärel lisa supile frikadellid (kui eelnevalt praadimata, siis tõsta ükshaaval) ja keeda veel 5-10 minutit kuni kartul on pehme ja frikadellid läbi küpsenud.

Serveerides puista supile peale meelepärast maitserohelist, soovi korral jahvata musta pipart ja lisa hapukoort. 

Kodune aedviljahautis kalkuniga

Külmade talveilmadega on minul eriti suur isu just toekate ja soojendavate toitude järele. Aasta algusele kohaselt aga võiksid need olla toitainerikkad ja tervislikud, sest pärast pikka pidusöömingute perioodi lihtsalt tahaks väheke kergemaid roogasid. Seega see lihtne köögivilja ja kalkuniga pajaroog on ideaalne, sest vastab kõigile neile kriteeriumitele (toekas, soojendav, toitainerikas, tervislik, kerge):) Lisaks on see ka soodne ja aitab hästi ümber lükata müüdi, nagu oleks tervislikult söömine kallis. Tegelikult on aga täpselt vastupidi! Kui ma vaatan poes värske kraami lettide juures ringi, siis enam-vähem ainsad kallid asjad on värsked marjad, nt vaarikad, samas aga saab neid talveperioodil osta sügavkülmutatult. Suurem osa kööviljadest, eriti aga selles roas kasutusel olevad, on väga soodsad, eelkõige võrreldes kogu magusa kraamiga (šokolaad, koogid, küpsised jne), valmistoidu ja poolfabrikaatidega. Ka tervislikud piima- ja täisteratooted on väga mõistliku hinnaga, samuti puuviljad ja värske liha (kui veise sisefilee jmt välja arvata). Nii et rahakoti paksust ei tasu kindlasti ebatervisliku toidulaua vabanduseks tuua ;-) 

Küll aga on vaja tervislikult söömiseks aega - millegi ise tegemine on ju ikka aeganõudvam, kui juba kellegi poolt valmis tehtud toidu tarbimine või võileiva tegemine. Selle roa puhul on vaja aedviljad puhastada ja lõigata väiksemaks, kui küpsemise ajal ei ole tule pidevalt juures passida. Lisaks saab suurest potitäiest süüa sõltuvalt pere suurusest rohkem kui ühel toidukorral, samuti on võimalik osa toidust panna sügavkülma, et siis kiiremal ajal oleks hea võtta. 

Kui eelmisel reedel oli lehes kaks lihtsat retsepti (tomatisupp ja aedviljasalat), siis seekord räägib Nädalalõpuleht LP-s toiduteadlane sellest, mis on tervislik söömine ja kuidas hoida oma mikrobioom õnnelikuna. Sain ka ise selles osas palju targemaks, näiteks ei teadnudki ma varem, et ligi 80% meie immuunsüsteemist töötab soolestikus. Nii et kõigil, kel on küsimusi tervisliku söömise kohta, tasub seda lugu lugeda :)

Ja kindlasti tasub lugeda seda artiklit, mille eile juhuslikult ERR-portaalis avastasin. See annab lisaks tervisliku söömise aluspõhimõtele ka kiire ja lihtsa ülevaate vitamiinidest - mis need on, miks tarbida ja millisest toidust saab. 

See ühepajatoit on üks mu kooliajast pärit roog, ainult et mitte tavapärase hakklihaga, vaid seekord hoopis kalkuniga. Kuna ainus külmkapis olev lihatükk oli sel hetkel pisut üle kilo kaaluv kalkuni kintsufilee tükk, millega mul niikuinii muid plaane polnud. Tavaliselt teen seda lihtsat kodust hautist hakklihaga, mis on kokkuvõttes kiirem ja kergem variant. Hakkliha ei ole vaja eraldi enne pruunistada ja soovitan selle lisada potti samal ajal koos küüslauguga ning siis aeg-ajalt segades mõni minut pruunistada. Selle koguse peale kasutan mina 600-900 g ehk 2-3 pakki kvaliteetset veisehakkliha või veise- ja sealiha segu.

Vaja läheb:

u 1 kg kalkuni kintsufileed

praadimiseks õli või selitatud võid

soola, pipart jm maitseaineid (kasutasin jahvatatud tšillit)

2 keskmist sibulat

3 suurt porgandit

5 küüslauguküünt

1 suur kaalikas

6 keskmist kartulit

1 sl kvaliteetset (ilma lisaaineteta) puljongipulbrit või -fondi

maitserohelist (lehtpeterselli, muru- või karulauku, rohelist sibulat)

Puhasta kalkun kõigest üleliigsest, mida oma toidu sisse ei taha (kelmed, rasv, sooned) ja lõika u 1,5 cm tükkideks. Soojenda suures potis (vähemalt 6 l) õli või selitatud või ning pruunista selles kalkun kahes osas. Maistesta soola, pipra jm meelepärase maitseainega. Eemalda kalkun potist koos poti põhjas olevate jääkidega (lükka need spaatliga lahti).

Haki sibul peeneks ja lõika porgand õhukesteks ratasteks. Soojenda poti põhjas rasvaine ning kuumuta selles sibulat ja porgandit madalal kuumusel vähemalt 10 minutit kuni sibul on klaasjas. Võid potile ka kaane peale panna, aga kontrolli ja sega aeg-ajalt.

Haki küüslauk peeneks, lisa potti, sega läbi ja kuumuta veel paar minutit. Samal lõika kaalikas väikesteks (u 1 cm) kuubikuteks ja lisa koos kalkuniga potti. Lisa ka puljongipulber- või fond ning tassitäis vett. Kuumuta (kaane all) u 5 minutit. Samal ajal lõika kartul kuubikuteks (samuti u 1 cm) ning lisa potti. Aseta soovi korral kaas peale ja kuumuta seni, kuni kõik aedviljad on parajalt pehmed. 

Süües jahvata peale musta pipart ja haki meelepärast maitserohelist. Lisaks sobib toidu juurde hästi hapukoor. 

Mango-spinatismuuti

Kõigepealt muidugi soovin ka siit kaudu kõigile suurepärast uut aastat! :) 

Et aga aasta alguses soovib enamik inimesi reeglina rohkem või vähem tervislikumalt süüa/sööma hakata, siis loomulikult alustan minagi ühe igati tervisliku retseptiga. Seda enam, et tõesti on jaanuar ilmselt kuu, kus ma kõige tervislikumalt söön. Suvel on ilmselt värskeid asju rohkem menüüs, aga samas on siis ka väga palju grill-liha, ohtralt maiustusi (eriti jäätist) ja juustu, millest minu aasta esimene kuu enamasti suhteliselt vaba on :) Eks need detsembri peod, õhtusöögid jm üritused loomulikult võivad jätta kehasse nö raskema tunde, eriti veel, kui sel perioodil end vähem liigutada, nii et tervislikum toitumine parandab nii enesetunnet kui ka annab nö kergema tunde. 

Toitainerikas smuuti, mille retsepti täna jagan, ei ole kindlasti detox-smuuti, olgugi, et see on rohelist värvi ja tervislik:) Toidule (ükskõik kui kasulik ja toitainerikas see on), ei saa kahjuks omistada kuidagi üleloomulikke võimeid, nt et see toimib ka harja, torusiili või survepsurina ja oleks võimeline mürke eemaldama. Ja olgem ausad - isegi kui sööme ebatervislikult ja teeme seda pikka aega ning joome kõvasti alkoholi, ei jää meie kehasse sellest mürke, mida nn "puhta toiduga" välja saaks. Enamike mürkidega saavad meie ainevahetuseks mõeldud organid (nt maks ja neerud) ilusti hakkama. Kui aga tekib tõesti mürgistus, millega keha toime ei tule ilma kõrvalise abita, siis on juba meditsiinilist sekkumist vaja. 

Olen detox-müüdist aastate jooksul nii oma blogis kui ka mujal väljaannetes (nt siin, siin, siin jne - toksi mu blogis otsingusse sõna "detox", kui rohkem huvitab) palju kirjutanud ega hakka siin taaskord enam sel teema pikalt lobisema. Küll aga jagan ühte artiklit, mis mulle eile FB-s silma jäi, ja mis ilusti teema kokku võtab:) 

Retsept ilmus algselt LP-s minu loo juures, milles räägin ühest oma suurest lemmikust ehk keefirist. Olen seda juba lapsepõlvest saadik armastanud ja joon igapäevaselt, nii et mul on kohe eriti hea meel selle üle, et see on lisaks heale maistele ka üks eriliselt tervislik asi. 

Külmutatud spinatit kasutades soovitan alguses kasutada kannmikseri jääpurustusrežiimi ja alles seejärel smuutirežiimi. Kui kasutad värsket spinatit, siis saab ka tavalise kannmiskeriga ilusti hakkama, kuid kui lisad külmutatud spinatit, mis on sageli suurte tükkidena, ei pruugi nõrgem blender sellest jagu saada. 

Spirulinat vm pulbrit lisa vaid siis, kui seda kodus on; kui ei ole, siis eraldi selle smuuti jaoks osta pole mõtet.

Linaseemned on selleks, et lisada rasva, et smuutis olevatest aed-ja puuviljadest vitamiine (paremini) omastada. Lisaks on linaseemned samuti väga kasulikud, kuid neist saab toitained kätte vaid siis, kui neid purustad. Linaseemnete asemel sobivad smuutisse hästi ka kooritud kanepiseemned. 

Kulub 10 minutit; jätkub neljale

4 dl keefiri

2 suurt hästi küpset banaani

200 g (külmutatud) mangokuubikuid

60 g (külmutatud) spinatit

2 sl linaseemneid

1-2 sl spirulinapulbrit vmt, nt mõnda rohelist smuutisegu pulbrit (soovi korral)

Vala keefir kannmikserisse. Tükelda banaanid ja aseta koos kõigi koostisainetega kannmikserisse.  Töötle ühtlaseks püreeks ja naudi.