Eriti head šokolaadi-kaerahelbeküpsised

Kui on vaja mõtteid, mida homme aastavahetuse-lauale (veel) panna, siis eelmise nädala lehte said kirja mul mõned uued retseptid (krõbeda tainaga pirukad, jõhvika-šokolaadi keeks ja magustoit), kus saab ära kasutada ka ülejääke (verivorstid, piparkoogid). Nädal enne aga jagasid Nädalalõpuleht LP-s maitsvate roogade retsepte, mis kõik kodukokkadelegi jõukohased, neli toredat peakokka. Seega uusi, põnevaid ja maitsvaid ideid on kõvasti :) Ja kui puudu jääb, siis soovitan siin blogis ringi vaadata ;-) 

Kui aastavahetusel sooviks lauale midagi magusat näksimiseks pakkuda, siis on küpsised samuti üks väga hea variant. Neid pole keeruline valmistada, aga samas on šokolaadiküllased küpsised megahead! Pühade ajal võib vabalt lisada vürtsi - piparkoogimaitseainet, jahvatatud kaneeli või ingverit või hoopis peenestatud kardemoni, et maitset "jõululikumaks" tuunida. 

Tainast tasub hoida 30-60 minutit enne küpsetamist külmas, et tainas küpsetamisel liiga laiali ei valguks. Nende küpsiste puhul soovitan kindlasti kasutada just nö traditsioonilisi, mitte kiirkaerahelbeid, sest siis on tekstuur mõnusam. 

Kui teed gluteenivabad küpsised, asendades nisujahu näiteks riisi- või maisijahuga, siis lisa ka 1 tl küpsetuspulbrit. Need küpsised on aga kõige paremad siiski just nisujahuga, nii et kui kellelgi sööjatest ei ole gluteenitalumatust, soovitan ikka seda kasutada. Kuid ka gluteenivabad on igati head ega mitte liialt pudisevad.

Vaja läheb:

230 g toasooja võid

200 g (pruuni) suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

2 sl külma kanget kohvi või brändit

190 g jahu

1 tl soodat

1 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsatäis soola

240 g täistera kaerahelbeid

100 g tumedat šokolaadi

Vahusta või suhkrutega ühtlaseks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad (lisa järgmine, kui esimene on segunenud). Lisa ka kohv või alkohol ning sega ühtlaseks. 

Sega sõelutud jahu sooda, soola ja kaneeliga. Lisa kuivained võivahule ja sega ühtlaseks. Viimasena sega hulka kaerahelbed ja hakitud šokolaad. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks (parem veel, kui saaks kauemaks) külmkappi. 

Rulli käte abil u 1 sl tainast pall, korda sama ülejäänud tainaga ja aseta 5 cm vahega küpsetupaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 15 minutit kuni küpsised on äärtest pruunistunud. Võta plaat ahjust, lase küpsistel u 5 minutit taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Tainast saab kaks plaaditäit küpsiseid. Õhukindlalt suletud anumas säilivad need kuni nädala. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin. 

Jõulustollen aprikooside ja martsipaniga

Aromaatne ja maitserikas jõulu-stollen on samuti üks mu lemmikuid! Saan isegi aru, et kasutan sõna "lemmik" üsna ohtralt :D, aga toit (eriti magusad küpsetised) tekitavadki minus vaimustust ja mul on lemmikuid omajagu:) Ja usun, et siin blogis ilmselt käivadki peamiselt inimesed, kes minu emotsioone kas jagavad või siis vähemalt pahaks ei pane - eks hädaldamiseks, kiritiseerimiseks, pahameele väljaelamiseks jne on kohutvalt palju teisi kohti juba olemas. See siin võib olla üks nurgake internetis, kus toit on kõige tähtsam ja siirad emotsioonid käivad sinna juurde:)

Mulle tohutult meeldivad nii maitserikkad kuivatatud puuviljad (eriti just mahedad aprikoosid) ja martsipan kui ka värske pärmitainast sai, seega stollen on minu jaoks ideaalne :) Kui Sulle samad asjad sümpatiseerivad, siis võid kaaluda selle hõrgu küpsetise valmistamist ka jõululauale ;-) Seda enam, et midagi keerulist siin ei ole ja enamik ajakulust on taina kerkimine - nagu ikka pärmitainast küpsetiste puhul on sellegi nö hands on ehk see aeg, kui pead ise midagi tegema, minimaalne. 

Stollen on pärit Saksamaalt ning üks sealseid olulisemaid jõuluküpsetisi. Saksakeelse nimetusega "Christsollen" on väidetavalt juba 700 aastat jõululaua ehe olnud. Erinevates Saksa piirkondades valmistatakse seda pisut erinevalt, näiteks on saadaval kohupiima, mooniseemnete, mandlitega jm lisanditega küpsetised, kuid tuntuim ja levinuim on just Dresdenist pärinev martsipaniga variant.

Dresdenis toimus muide 1434. aastal Saksamaa esimene jõuluturg ja igal aastal peetakse seal teise advendipüha ajal Stollenfesti. Pidustuste ajal küpsetatakse Saksamaa suurim christstollen, mida hobukaarikuga mööda linnatänavaid ringi veetakse. Siiani hoiab esikohta 2013. aastal valminud üle 4000 kilo kaaluv küpsetis. Stollen'i esimese ampsu õigus on linnapeal, ülejäänu müüakse tuhandete tükkide kaupa maha ja tulu läheb heategevuseks. 

Traditsiooniliselt mässiti stollen pärast küpsetamist tihedalt paberisse ja hoiti 2-3 nädalat enne söömist jahedas kohas. Selle ajaga jõuab vedelik alkoholiga immutatud kuivatatud puuviljadest küpsetisse imbuda, andes juurde nii maitset kui ka niiskust. 

Aprikoosid võid asendada rosinate, kuivatatud jõhvikate või kirssidega. Kange alkoholi asemel sobib jõulu-stollen'isse ka kodumaine liköör Vana Tallinn. 

Muide, stollen talub hästi sügavkülmutamist. Siinkohal olen eriti tänulik oma suurepärasele Electroluxi auruahjule, kuna selle sulatamisrežiim on auruga ja sellised rikkalikud pärmitainast küpsetised jäävad ka sügavkülmast võetuna eriliselt mahlased ehk nagu värsked. Mina olen selle viiludeks lõiganud enne külmutamist ja siis pärast sulatamiseks viilud ahjuplaadile laotanud, kuid ilmselt saab ka nii, et stollen terveks jätta.

Ja kui juba Electroluxi auruahju mainida, siis see on väga mugav pärmitaina kergitamiseks. Retsepti panen alati kirja, kuidas seda niisama ilma ahjuta teha, sest enamikel inimestel ei ole kahjuks auruahju, kuid ise kasutan kergituseks ahju kerge auruga spetsiaalset tainakergitusrežiimi. 

Igal juhul soovin kõigile ilusat ja rahulikku jõuluaega! Ja loomulikult hästi palju maitsvaid küpsetisi;-)

Vaja läheb: 

200 g kuivatatud aprikoose

1 apelsini peenelt riivitud koor ja mahl

6 sl brändit, konjakit või rummi

9 g kuivpärmi

70 g suhkrut

1,4 dl täispiima

350-400 g jahu 

1 tl piparkoogimaitseainet

1 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsatäis soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

70 g toasooja võid

1 keskmine toasoe muna

100 g erinevaid hakitud pähkleid

300-400 g martsipani

3 sl tuhksuhkrut

Tükelda aprikoosid. Aseta apelsini koor ja mahl ning 3 sl alkoholi kastrulisse. Kuumuta (ära keema lase) ja vala segu kuivatatud aprikooside peale. Lase vähemalt 1 h maitsestuda. 

Sega kuivpärm suhkruga. Kuumuta piim u 40 kraadini (ehk pisut kuumemaks kui nn käesoe), kalla pärmi peale ja sega vispliga ühtlaseks. Lase 10 minutit seista. 

Aseta sõelutud jahu, piparkoogimaitseaine, kaneel, sool ja soovi korral ka kardemon kaussi. Lisa pärmiga segatud piim ja tükeldatud või, muna ja 1 sl akoholi ning sõtku tainast kas käte või lauamikseri abil, kuni see on ühtlane ja elastne. 

Kata kauss toidukile või köögirätiga ja aseta sooja tuuletõmbuseta kohta u tunnikeseks seisma, kuni tainas on kahekordistunud. 

Võta aprikoosid vedelikust välja (jäta vedelik samuti alles) ja lisa tainale koos hakitud pähkliseguga. Sõtku pähklid ja aprikoosid tainasse ning tõsta tainas jahusele pinnale. Suru tainas käte abil 30-40 cm laiuseks ristkülikuks. Tee martsipanist u 30 cm pikk "vorst" ja aseta see taina keskossa. Tõsta tainas kummaltki poolt üle martsipani ja suru otsad tihedalt kokku. 

Aseta stollen nii, et taina liitekoht jääks allapoole, küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata köögirätiga ja lase veel u 30 minutit kerkida kuni stollen on kahekordistunud. Küpseta 180-kraadises ahjus 35 minutit, kuni see on pealt kuldpruun.

Sega viimased kaks supilusikatäit alkoholi apelsinimahlaga, milles seisid aprikoosid. Pintselda sellega ahjust võetud sooja stollen'it, seejärel sõelu peale paks kiht tuhksuhkrut. Lõika viiludeks ning naudi soojalt või jahtunult. 

Retsept ilmus mõni nädal tagasi siin. 

Suus sulav jõhvika-brownie

Mul on blogis (ja mujalgi, nt raamatutes) brownie retsepte ikka väga palju, aga see jõhvikatega eriti mahlane ja mõnus šokolaadikook on nende seas kindlasti üks mu lemmikuid! Võib-olla sellepärast, et siin domineerib mandlijahu, mis teeb koogi eriti mahlaseks. Ja muidugi tummise šokolaadikoogiga harmoneeruvad hapukad marjad. Kui veel pallike vanillijäätist või hoopis mõned supilusikatäied vanillikastet või -kreemi juurde lisada, on minu arvates tegemist üsna ideaalilähedase magustoiduga :) 

Igal juhul soovitan seda brownie't jõululaualegi valmistada, sest tegemist on üsna kiirelt ja lihtsalt valmiva maiusega, nii et põhitähelepanu saab pöörata olulistele ehk pidusöögi keskmes olevatele eel- ja pearoogadele. Ma tean, et paljud ei armasta neid eriti rikkalikke inglisepäraseid jõulukeekse, kus ohtralt erinevaid kuivatatud puuvilju sees, lisaks on need pärast suuremat söömaaega ka üsna rasked seedimisele, seega minu arvates igasugused sellised maiused, mis rahuldavad magusaisu ka juba väikese tükiga, on eriti sobilikud pühade ajal. Igaks juhuks mainin, et ma ise olen muide suur kuivatatud puuviljadega traditsiooniliste Briti jõulukeekside austaja, kuid paraku söön ma alati suurema osa neist ise ära, sest külalised piirduvad reeglina väiksema tükiga ja oma pereringis mul selle küpsetise söömise osas eriti mõttekaaslasi ei ole ... :D

Brownie puhul on oluline, et seda liigselt ei küpseta, sest muidu jääb see kuiv ja keeksilaadse tekstuuriga. Ideaalne brownie on seest mahlane ja kergelt kleepuv. Ära karda seda šokolaadikooki aegsasti ahjust välja võtta, sest vormis küpseb see veel edasi ega ole ohtu, et tooreks jääb. 

Jõhvikate asemel võid kasutada ka muid marju, näiteks pohli, vaarikaid, kirsse või musti sõstraid. Võid lisada koogile külmutatud marju, kuid siis vähenda nende kogus 100 grammini või siis sulata eelnevalt ja nõruta korralikult üleliigsest vedelikust. 

Kui armastad piimašokolaadi, siis võid tumeda asemel seda kasutada, kuid vähenda siis suhkru kogust 100 grammini. Pruun suhkrur annab karamellise maitse ja lisab tummisust, kuid selle võid asendada ka tavalise valge suhkruga. Suhkru lahustumise pärast ei ole vaja muretseda - lisa see sulanud šokoaladi- või segule ning sega kergelt läbi. Kui pruunist suhkrust jäävad tükid, siis las need olla - need ei tee midagi. Samas aga liigne ja eriti hoogne segamine mõjub küpsetise tekstuurile halvasti ning võib põhjustada ka või eraldumise tainast. 

Küpsetuspulbri kasutamine ei ole otseselt vajalik, kuid kui soovid pisut kohevamat tekstuuri või kui kasutad nisujahu asemel riisijahu, soovitan seda siiski lisada. Mina lisan seda peaaegu alati gluteenivabade küpsetiste puhul, sest see toimib ka sidusainena.

Vaja läheb:

200 g tumedat šokolaadi

150 g võid

150 g pruuni suhkrut

1 sl konjakit, brändit, rummi või külma kohvi

3 toasooja muna

150 g mandlijahu

50 g riisi- või nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit 

150-200 g jõhvikaid

tuhksuhkrut

Tükelda või ja šokolaad ning aseta kaussi; kauss aseta omakorda kastruli peale, mille allosas on vesi ehk vesivannile. Sulata šokolaad ja või madalal kuumusel ning sega ühtlaseks.

Võta kauss pliidilt ning sega hulka suhkur ja alkohol või kohv. Seejärel klopi ükshaaval sisse munad lisades järgmise, kui eelmine on segunenud. Viimasena lisa tainasse mandlijahu, mis on eelnevalt segatud nisu- või riisijahu ja küpsetuspulbriga. 

Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm vormi, silu pind, puista peale marjad ja küpseta 180-kraadises ahjus 25 minutit, kuni kook on äärtest tahenenud. 

Lase koogil toatemperatuuril jahtuda, lõika ruutudeks ja sõelu peale tuhksuhkrut. Eriti hästi sobivad koogi lisandiks vanillijäätis, -kreem või -kaste. Hoia kooki külmkapis õhukindlalt suletud anumas. 

Retsept ilmus mõned kuus tagasi siin. 

Suus sulav šokolaadist "salaami"

Naljakas, et vaid mõni üksik päev on veel kauaoodatud pühadeni, kuid seda õiget jõulutunnet nagu üldse veel ei ole ... Samas on kodu juba pikalt jõulukaunistustega ehitud ning küünlad põlevad igapäevaselt. Lisaks on kõik nn “jõulutoidud” alates pehmest ahjulihast ja krõbedatest ahjukartulitest, verivorstist ja hapukapsast, lõpetades igasuguste vürtsikate küpsetistega (keeksid, kringlid, küpsised, piparkoogid jne jne) peaaegu igapäevaselt laual. Nii et jõuluhõngu on kodus kohe kõvasti, sest kõik need hõrgutised ju levitavad mõnusat aroomi elamisse juba valmimise ajal:) Aga tunne tundeks - küll see lõpuks ikka saabub ja kui ei, ega siis ka midagi lahti ei ole :D 

Üks uus retsept, mis sel aastal jõulude puhul blogisse jõuab ja mida olen juba mitu korda teinud, sest see maitseb tõesti kõigile, on šokolaadist “salaami”. Šokolaadist "vorstike" on mõnusalt tummine ja maitseküllane. Seda vana head Kirjut Koera meenutavat maiust on õnneks ka lihtne valmistada, nii et vabalt võib lapsed appi võtta või selle tegemise hoopis neile jätta. Kirju Koera retsept on loomulikult ammu juba blogis;-) ja neid kahte maiust eristab eelkõige see, et see "salaami" on šokolaadiga, samas kui nostalgilises desserdis on vaid kakaopulber.

Šokolaadist ning muust heast ja paremast valmistatud dessert sobib tee ja kohvi kõrvale; nii kodus maiustamiseks kui ka külakostiks, samuti jõulukingituseks. Kuna see on küpsetuspaberisse keeratud, saab lihtsalt otsad mõne ilusa (punase) nööriga kokku siduda ja seda on väga mugav kaasa võtta või kingikotti sättida.

Siin desserdis saab ära kasutada nii järele jäänud piparkoogid kui ka marmelaadikommid. Kuigi ma ise olen suur marmelaadist sisu ja šokolaadist õhukese ümbrisega šokolaadikommide armastaja (ainus mure nendega on, kuidas paberist kätte saada), siis tean inimesi, kes neid kohe üldse ei armasta. Küll aga maitseb tavaliselt kõigile, kui need samad šokolaadis olevad marmelaadikommid panna selle “salaami” või Kirju Koera sisse, sest erinevalt “tavalistest” ehk suhkruga marmelaadikommidest on juures ka mõnus krõmpsuv tekstuur.

Vabalt võib lisada šokolaadimaiuse sisse martsipani (olen seda korra teinud ja väga hea sai), samuti kuivatatud puuvilju (olen lisanud tükeldatud aprikoose ja jõhvikaid, mida enne on alkoholis või kohvis või nende segus hoitud). Ära seda maiust kuidagi rikkuda ei saa, küll aga on see igat moodi väga hea ja võin tõesti julgelt öelda, et nii minu enda kui ka teiste suur lemmik (vähemalt minu sõbrad, tuttavad ja pereliikmed on kõik kiitnud) :)

Vaja läheb: 

100 g võid

250 g tumedat šokolaadi

30 g suhkrusiirupit või mett

2 sl konjakit, brändit, rummi või külma kanget kohvi

0,7 dl täispiima

150 g meelepäraseid küpsiseid

100 g marmelaadi šokolaadis/marmelaadi-šokolaadikomme

100 g mandleid või röstitud sarapuupähkleid või pähklisegu

1-2 sl tuhksuhkrut

Tükelda või ja šokolaad, aseta kaussi ja kauss omakorda vesivannile ning lase madalal kuumusel sulada. Lisa alkohol või kohv ja piim ning sega ühtlaseks. Lisa tükkideks murtud küpsised, tükeldatud marmelaadi-šokolaadikommid ja hakitud mandlid või pähklid või pähklisegu, sega läbi ning aseta kauss u 20 minutiks külma kuni šokolaadi mass on jahtunud ja paksenenud.

Võta küpsetuspaberileht ja tõsta sellele supilusikaga šokolaadimass ühtlase 30 cm pikkuse ribana. Keera segu küpsetuspaberisse rulliks, otsad seo keerdu. Aseta "salaami" vähemalt viieks tunniks külmkappi. Võta sel ajal mõnel korral külmast välja ja rulli vorstikest nii, et see oleks ikka ümara kujuga. 

Sõelu tuhksuhkur küpsetuspaberile. Eemalda šokolaadist "salaami" paberist ja veereta seda tuhksuhkrus. Vajadusel sõelu seda veel peale. Aseta "vorst" lõikelauale ja lõika meelepärasteks viiludeks. Hoia "salaamit" külmkapis kas küpsetuspaberisse keeratuna või viiludeks lõigatuna õhukindlas anumas. 

Retsept ilmus mõni nädal tagasi siin.

Nelja juustu kastmes lõhepasta

Kuigi selle blogi külastusnumbrid on juba sama kõrged kui jõulude ajal (nii tore!!!), mis näitab, et ilmselt päris palju tehakse ise kodus süüa ja küpsetatakse, on siiski omajagu ka neid inimesi, kel hetkel väga kiired ajad ja hoolimata pandeemiast kõvasti ringi tormamist. Just eelkõige nende jaoks on mõeldud see külluslik ja toitev kiire aja pasta! Eriti praegusel pühade-eelsel ja paljude jaoks stressirohkel ajal kuluvad sellised lihtsad ja vähese vaevaga valmivad toidud minu arvates eriti hästi ära :)

Seekord kasutasin Panzani nelja juustu kastet ja kogu toidu valmimiseks kulus vähem kui 20 minutit. Samal ajal kui makaronid keevad ja brokoliõisikud on potis (neid ma aurutan), saab juba lõhe ära puhastada ja tükkideks lõigata, maitsetohelise hakkida ja soovi korral ka kuival pannil piiniapähkleid röstida. Pärast ainult nõruta makaronid, sega kõik kokku ja lase kaane all pisut seista. Nii lihtne ongi! :)

Brokoli võib olla ka sügavkülmast. Külmutatud vilju ei tasu üldse karta - vastupidi! Meile transporditakse poes olevad "värsked" viljad enamasti kaugemalt, mis tähendab, et need on juba päevi või isegi nädalaid tagasi ära korjatud. Seega ei ole need enam kuigi toitainerikkad. See-eest aga sügavkülmutatud viljad on pärast korjamist reeglina koheseselt külmutatud, mistõttu neis on tavaliselt säilinud rohkem toitaineid (sh vitamiine ja mineraale), kui neis kaugelt maalt "värskena" siia reisinutes. Kirjutasin sügavkülmutatud viljadest ja marjadest mõni aasta tagasi LP-s pikemalt - keda teema lähemalt huvitab, saab lugeda. Loomulikult, kui on võrrelda oma aiast peenralt värskelt korjatud aedvili ja sügavkülmast tulnud, on toitainesisaldus kindlalt esimese kasuks, kuid muudel juhtudel tasub sageli just sügavkülmas olevat eelistada või vähemalt seda mitte karta kasutada:)

Minul näiteks on kogu aeg vähemalt üks pakk (400 g) spinatit, brokolit ja lillkapsasast sügavkülmas olemas. Neid köögivilju on hea lisada pastadesse, suppidesse, karridesse, pajaroogadesse, pirukatesse jm toitudesse. Saab alati võtta täpselt nii palju, kui vaja, ja mis eriti hea - need on juba puhastatud ja tükeldatud. Enamasti ei ole vaja isegi eelnevalt sulatada, va piruka täidisesse pannes. Sel juhul tuleb kindlasti sügavkülmutatud aedviljad eelnevalt sulatada ja üleliigsest vedelikust nõrutada (spinati puhul pigistada liigne vedelik välja).

Siia pastasse sobivad brokoli asemel suurepäraselt ka lillkapsas, spargel ja spinat. Krõmpsuvad sparglivarred on eriti maitsvad muidugi selle hooajal ehk kevadel, kuid tegelikult saab hetkel aastaringselt poest juba täitsa ilusaid peeneid, mahlased (st mitte puiseid) ja maitsvaid spargleid, mida võib soovi korral sellessegi pastasse lisada. Sarnaselt brokoli ja lillkapsaga tuleks neid samuti enne mõned minutid aurutada, hautada või keeta, see-eest aga spinati saab lisada niisama - kas värskete lehtedena või otse sügavkülmast.

Pipart saab kõige paremini purustada, kui asetada need lõikelauale ja noa küljega peale vajutad. Kalatoidule on just valge ja roosa pipar suurepärased lisandid.

Tegelikult võib vabalt sellesse pastasse lisada lisaks spargelkapsale ka veidi lillkapsast ja spinatit, sest juustukaste on rammus ja rikkalik. Ja teadagi - mida rohkem aedvilju sööme, seda rohkem saab meie keha hädavajalikke vitamiine, mineraal- ja kiudaineid ;-) Mida rohkem saame aga kasulikke toitaineid, seda tervemad oleme! :)

 

Vaja läheb:

200 g (pool pakki) Panzani penne makarone

soola

200-300 g (1 väike) brokoli

u 300 g lõhet

1 purk Panzani 4 Fromages ehk nelja juustu kastet

rose pipra teri 

peotäis maitserohelist (nt murukauku, tilli)

peotäis röstitud piiniapähkleid (soovi korral)

Keeda makarone soolaga maitsestatud vees kuni need on peaaegu pehmed ehk al dente - kulub u 15 minutit. Hauta, auruta või keeda natukese soolaga maitsestatud vees pehmeks (või jäta pisut krõmpsuks, kui soovid) suupärasteks tükkideks lõigatud brokoli. Lõika nahast ja luudest puhastatud lõhe u 1 cm suurusteks tükkideks. 

Vala makaronide keeduvesi ära, kuid jäta sellest u 0,5 dl potti alles. Sega makaronide hulka juustukaste ja tükeldatud lõhe, sega läbi, aseta kaas potile peale ja jäta vähemalt 5 minutiks seisma. Selle ajaga küpseb lõhe piisavalt läbi. Võta potilt kaas, sega hulka brokoli. Naudi kohe, st soojalt!

Serveerimisel puista peale purustatud roosat pipart ja hakitud maitserohelist, soovi korral ka röstitud piiniapähkleid.

‘

Postitus sündis koostöös Panzaniga

Muskaatkõrvitsa-kitsejuustu salat

Mul on selle talve ja lumega vastakad tunded ... ühelt poolt oleks lumevaip ilus (vähemalt looduses), suusatada lahe ja valged jõulud on ju kõigi unistus, aga teisest küljest tahaks, et see külm ja pime talv ükskord juba läbi saaks:) Linnatänavatel muutub lumi kiirelt ebameeldivaks pruuniks olluseks ja pluss-kraade on ikkagi tunduvalt kergem üle elada, vähemalt soojalembesel inimesel nagu mina ... Nii et ei teagi, mida soovida ja oodata ilma osas, kuid see on kindel, et üks suur soov on, et koroonaõudus kiirelt läbi saaks ja jälle mõnusates soojades maades reisida saaks. Ükski sügis pole mulle kunagi nii pikk tundunud kui praegune! Ja kui sügise algus ehk septembrikuu on ilus värviline, sageli üsna päikseline ja veel meeldivalt soe, siis oktoober ja novermber on sellised kuud, mida hea meelega Eestis ei veedaks ... Pimedad, sombused, külmad, tuulised ja vihmased ilmad ikka ei ole üldse minu jaoks, eriti kui isegi nädalakeseks siit minema ei saa ... :)

Aga üks asi, millega end igapäevaselt rõõmustada saab, on eriti maitsev ise tehtud toit! Tänaseks taimseks teisipäevaks sobib selline toitev ja toitainerikas salat suurepäraselt. Selles on nii erinevaid kasulikke vitamiine kui ka vajalikke mineraal- ja kiudaineid. See tervislik taldrikutäis sobib nii koduseks lõuna- kui ka õhtusöögiks, samuti karbiga tööle kaasa võtmiseks. Lähenevatele jõuludele mõeldes on see värvikirev salat minu arvates igati tore pühade ajal (liharoogade lisandina) lauale panekuks. "Liharoogade lisandina" on sulgudes, sest tegelikult on see salat ise piisavalt toekas, et kõhtu ilusti täita ilma lihatagi:)

Muskaatkõrvits on magusama maitse, tumedama värvuse ja tugevama tekstuuriga kui tavaline kõrvits. See sobib hästi ahjus röstimiseks, sest hoiab ilusti nö kuju ehk ei muutu liialt lödiks ja pudruseks. Röstitud kõrvits sobib suurepäraselt salatitesse, riisi- ja pastaroogadesse, samuti veise-, sea- ja ulukilihast roogade lisandiks. Soolaka feta- või kitsejuustuga on ahjus röstimisel veelgi magusamaks muutunud mustkaatkõrvits mõnusalt kontrastne.

Röstitud kõrvits:

1 väike või pool suuremat muskaatkõrvitsat

1 punane sibul

1-2 sl oliiviõli

soola, pipart

1 tl jahvatatud koriandrit (soovi korral)

Puhasta ja koori kõrvits ning lõika u 1-2 cm kuubikuteks. Lõika puhastatud sibul sektoriteks. Sega aedviljad läbi õli ja maitseainetega ning laota  ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi või -plaadile. 

Küpseta ahjus 220 kraadi juures u 20 minutit kuni viljad on parajalt pehmeks küpsenud. Küpsemisaeg sõltub aedviljade suurusest, seega katsu kindlasti enne noaga, kas on parajalt pehmed.

Salat:

200 g (pruuni) riisi, kruupe, toortatart või kinoad (keetmata kuivaine kaal)

1 väikese või poole suure granaatõuna seemned

peotäis värsket koriandrit või peterselli

peotäis mandleid või röstitud metspähkleid

1-2 sl oliiviõli

poole sidruni mahl

150 g feta- või kitsejuustu (võib ka rohkem)

soola, pipart

Keeda riis vm kuivaine soolaga maitsestatud vees pehmeks. Puhasta granaatõunast seemned välja. Haki koriander või petersell ja pähklid või mandlid peeneks, murenda juust. Sega oliiviõli sidrunimahlaga. 

Aseta keedetud ja jahutatud riis vm kaussi, lisa hakitud maitseroheline ja pähklid, granaatõunaseemned ja oliiviõli-sidrunimahla segu ning sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Viimasena puista peale röstitud kõrvits ja juust ning soovi korral veel koriandri- või petersellilehti.

Retsept ilmus mõned nädalad tagasi Nädalalõpuleht LP-s

Mahlane šokolaadikeeks

See mõnusalt mahlane ja tummine kook sulab suus! Peedi osalust ei oska siin reeglina keegi kahtlustada ja suurematele köögiviljapõlguritele ei ole seda vaja isegi mitte mainida;-) Kusjuures, mõned inimesed ei armasta peeti, sest see on nende jaoks enamasti nn mullamaitsega, kuid isegi nemad ei tunne selles keeksis peedi septsiifilist maitset. Minule muidugi meeldivad peediga koogid alati, sest see aedvili lisab mahlasust ja tummisust ning sealjuures teeb küpsetist tervislikumaks ja toitainerikkamaks. 

Blogis on mul juba kolm erinevat kooki šokolaadi ja peediga: mandlijahuga, šokolaadiglasuuriga ja brownie. Ja tegelikult on veel terve hulk erinevaid soolaseid toitusid peediga alates suppidest ja kotlettidest lõpetades risoto ja pestoga. Praegusel ajal, kui vitamiine ja mineraale on meie kehal kohe eriti vaja, soovitan soojalt ka peeti oma menüüsse lisada. Mina nt teen päris sageli vinegretti, kuid pühade ajal on kasukasalat suurpärane nautimiseks. Täna aga valmistasin ahjukartulite ja köögiviljadega seaprae kõrvale peedi-küüslaugusalati, mis on mu suur lemmik juba lapsepõlvest saadik :)

Kui soovid aega kokku hoida, võid osta poest juba keedetud ja kooritud peedi. Sel juhul piisab 300 grammist, sest retseptis on kirjas puhastamata ja koorimata peedi kaal. Ülejäänud peeti saab kasutada nt salati valmistamisel (kasukas, rosolje, vinegrett, peedi-küüslaugusalat vms). 

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis asenda nisujahu riisi- ja maisijahu seguga ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku 3 tl). Ideaalne oleks selle koogi puhul 70%ilise kakaosisaldusega mõru šokolaad. Kui kasutad magusamat šokolaadi, siis soovitan retseptis suhkru kogust pisut vähendada. 

Kasutada tasuks suuremat sorti rõngasvormi, mis tuleb enne korralikult võiga määrida ning suhkru, jahu või kakaopulbriga üle puistata. Hoia vormi pärast ettevalmistamist külmkapis ja võta see välja alles vahetult enne taina sisse panekut, sest siis saab valminud küpsetise eriti lihtsalt kätte. 

Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin ja selle juures rääkisin ka lähemalt peedist (omadused, kuidas valmistada jms). 

Keeks: 

400-500 g väikeseid tooreid puhastamata peete 

230 g võid

100 g tumedat šokolaadi 

270 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

60 g naturaalset kakaopulbrit

näpuotsatäis soola

230 g pruuni suhkrut

4 suurt muna

250 g maitsestamata jogurtit

Koori peet ja lõika u 2 cm tükkideks, keera fooliumisse ja küpseta ahjus 200 kraadi juures pehmeks. Kulub u 30 minutit (sõltub peeditükkide suurusest, niiet kontrolli kindlasti enne ahjust välja võtmist, kas on pehmed). Lase peetidel jahtuda. Aseta 300 g puhastatud peeti köögikombaini, lisa u 5 sl vett ja töötle püreeks. 

Tükelda või ja šokolaad ning sulata kas paksupõhjalises kastrulis või vesivannil ühtlaseks. Lisa segu koos munade ja jogurtiga köögikombaini peedipüree juurde ning töötle kiirelt ühtlaseks massiks. 

Sega sõelutud jahu küpsetus- ja kakaopulbri, soola ja suhkruga. Tee kuivainete keskossa auk ja vala sinna peedi-šokolaadisegu. Sega õrnalt ühtlaseks tainaks. 

Vala tainas ettevalmistatud (võiga määritud ja suhkru või jahuga üle puistatud) keeksivormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 30 minutit. Alanda ahju kuumus 160 kraadini ja küpseta veel u 30 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase keeksil vormis u 30 minutit taheneda, seejärel võta vormist välja ja jäta restile jahtuma. Enne serveemist tee peale šokolaadikate. 

Gasuur:

100 g tumedat šokolaadi

50 g võid

50 g maitsestamata jogurtit või hapukoort

30 g (u 2 sl) tuhksuhkrut

marju või šokolaadilaaste kaunistuseks (soovi korral)

Tükelda šokolaad ja või, aseta kaussi ning kauss omakorda vesivannile. Lase sulada, lisa suhkur ja jogurt ning sega ühtlaseks. Lase kattel pisut jahtuda ja laota siis koogile. 

Jõuluhõngulised jõhvika-mandli küpsised valge šokolaadiga

Sel aastal on jõuluaeg küll hoopis teistsugune, aga õnneks vanad head vürtsised, aromaatsed ja maitsvad jõulusöögid, sõbrad ja tuttavad, kodukaunistused, jõulutuled ja -laulud - kõik need asjad on meil vähemalt olemas nagu alati. Nii et tuleb see keeruline aeg kuidagi üle elada, ennast ja oma lähedasi hoida ning rõõmus meel säilitada ja küll jõulud tulevad sama ilusad nagu alati! :)

Kui Sa ei ole eriti suur piparkoogifänn (nagu nt mina), aga vürtsika glögi, külma piima, kuuma tee või kange kohvi kõrvale soovid siiski mõnda maiust nautida, siis need küpsised on just Sulle. Erinevalt piparkookidest on need mahlased, samas mõnusalt nüansirikkad, sest kokku saavad kaerahelbed, šokolaad, pähklid ja jõhvikad. Kes proovib, see juurde soovib :) 

Kindlasti tuleks kasutada tavalisi täistera, mitte kiirkaerahelbeid. Kiirkaerahelbed küpsevad kiiresti ja nendega võivad küpsised liialt kuivad jääda, samas kui tavalised kaerahelbed annavad mõnusalt tekstuuri.

Lisasin tainasse maisteks piparkoogimatseainet, kuid sobib selle asemel või ka sellele lisaks (kui on soov saada vürtsikamaid küpsiseid) jahvatatud kaneel, ingver ja peenestatud kardemon. Kuid võid ka vürtside asemel lisada 1-2 sl vanillisuhkrut või 1 tl vanilliekstrakti. 

Kui sulle meeldivad paksemad, pehmemad ja tihkemad küpsised (nagu mulle), siis kindlasti aseta tainas pärast valmimist külmkappi. Isegi pool tundi kümas seismist teeb juba tekstuuri nätskemaks ja küpsised ei vaju ahjus nii laiali, kuid eriti hea, kui tainas saab üleöö külmkapis nö puhata. 

Eriti mugav on tainapalle teha jäätisekulbiga. 

Gluteenivabade jahude asemel võid kasutada ka nisujahu. Sel juhul ei ole küpsetuspulbrit vaja lisada. 

Vaja läheb:

230 g toasooja võid 

200 g suhkrut (pool suhkru kogusest võib olla pruun, nt hele muscovado)

2 toasooja muna

1 tl soodat

250 g riisi- ja maisijahu

2 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soola

1 tl piparkoogimaitseainet

120 g täistera kaerahelbeid

1 sl konjakit, brändit või rummi 

100-150 g kuivatatud jõhvikaid

100-150 g valget šokolaadi

100 g röstitud sarapuupähkleid või mandleid

Tükelda või ja vahusta suhkruga ühtlaseks vahuks (kulub 3-4 minutit). Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Lahusta sooda 1-2 sl kuumas vees ja sega võivahu hulka.

Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, soola ja piparkoogimaitseainega. Sega jahusegu kahes osas võivahu hulka, seejärel lisa kaerahelbed, alkohol ja jõhvikad ning tükeldatud šokolaad ja mandlid. 

Kata tainakauss toidukilega ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. 

Tee tainast ühesuurused pallikesed ja aseta need 4-5 cm vahega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180 kraadi juures 15-20 minutit kuni küpsised on kuldpruunid. Lase ahjust võetud küpsistel u 5 minutit pannil taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Taina kogusest saab kaks ahjuplaaditäit küpsiseid, küpseta need ükshaaval.

Jahtunud küpsiseid hoia õhukindlalt suletud anumas toatemperatuuril. Säilivad umbes nädala. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Õhulised banaanipannkoogid

Pannkoogid on üllatavalt populaarsed :) Mul on siin blogis mitmeid erinevaid väikeseid pannkooke (nt kookospiimaga, õunte ja kaerajahuga, kohupiimaga, baanidega, spinatiga), lisaks veel ühed suured ning mitu erinevat kohupiimasõrniku ja tatrapliini retsepti ning kõiki neid vaadatakse igapäevaselt. Paar retsepti on isegi blogi paremal alumises ääres nähtava TOP 10 hulgas. Lisaks leiab erinevaid versioone neist ka Nädalalõpuleht LP toiduküljel, mida ma iganädalaselt teen. Viimati näteks Jüri Muttika üliahvatlevad soolased pannkoogid. Tänases lehes, mis on pühendatud Eesti elu enim mõjutavatele inimestele, leiab toiduosas hästi toredate inimeste hommikusöögieelistused. Ja ka neist mitmele on pannkoogid vägagi meelepärased;) Kahjuks täna veel loole linki jagada ei saa, sest online'i läheb mu artikkel homme, aga paberil on samuti kõik ilusti olemas :-)

Seega olen aru saanud, et häid pannkoogiretsepte ei ole kunagi liiga palju ja kuna niikuinii küll küllale liiga ei tee, siis panen neid ikka juurde. Seda enam, et ise tahan pidevalt erinevaid põnevaid ja maitsvaid asju katsetada, mitte ühe või paari kindla retsepti või roa külge takerduda. Mitte et see ka kuidagi halb oleks, kui inimesel on üks või mitu nö lollikindlat retsepti, mida ta koguaeg teeb, vaid asi on ikka minus - mulle lihtsalt meeldib pidevalt midagi uut ja põnevat toiduvaldkonnas avastada, välja mõelda, katsetada jne :) 

Ühed banaaniga pannkoogid mul siin tõesti juba on (üleval link), aga need on jälle teistsugused, sest ma mitte ei püreestanud banaani kahvliga, vaid lõikasin hoopis viiludeks :) Tulemus oli igati hea, nii et julgen soovitada, kui nädalavahetusel on väheke vaheldust vaja. 

Seest kohevad ja pehmed, väljast krõbedad pannkoogid on parajalt magusad ning sobivad kokku erinevate lisanditega alates värsketest marjadest, vanillijäätisest ja kondenspiimast lõpetades mee, vahtrasiirupi ja maasikamoosiga. 

Tasub kasutada võimalikult küpseid tumeda koorega mesimagusaid banaane; kui banaanid ei ole veel mesimagusad, siis soovitan 1-2 supilusikatäit suhkrut lisada. 

Gluteenivabade pannkookide jaoks soovitan kasutada maisi- ja riisijahu ning lisada ühe teelusikatäie küpsetuspulbrit.

Vaja läheb:

150 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

2 muna

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2,5 dl täispiima 

1 sl õli

2 viilutatud banaani

selitatud võid või õli praadimiseks

serveerimiseks marju, tuhksuhkrut, vedelat mett, röstitud pähkleid, moosi, jäätist, kondenspiima vms

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis klopi vispliga munakollased, suhkrud, piim ja õli omavahel. Vala kuivained piimasegusse hulka ja sega õrnalt läbi. Aja tainas läbi sõela, et oleks kindel, et ei ole tükke. Aseta pooleks tunniks tahenema.

Vahusta munavalged pehmeks vahuks, viiluta banaanid. Sega mõlemad õrnalt taina hulka. 

Kuumuta pannil u 1 sl selitatud võid või õli keskmisest madalamal kuumusel ja tõsta pannile supilusikaga koogid. Küpseta kooke ühelt poolt paar-kolm minutit, seejärel pööra ümber ja lase veel umbes minut küpseda kuni pannkook on mõlemalt poolt kuldpruun. Serveeri meelepäraste lisanditega. Mina sõelusin peale pisut tuhkshkrut, niristasin veidi mett ja puistasin mõned marjad :)

Ahjus röstitud aedviljad sinepise kalaga ja toidulisanditest

Sügisel on köögiviljad eriti maitsvad ja toitainerikkad, seega tasub neid nautida igal võimalusel. Aedviljade ahjus röstimine on hea võimalus saada roogadele tervislik lisand, mille peale samas eriti vaeva pole vaja näha. Küpsemine küll ise võtab aega, kuid samal ajal, kui juurikad ahjus küpsevad, saab igasuguseid muid vajalikke asju teha. 

Aedviljad võib ka jätta koorimata - siis on need vitamiinirikkamad -, kuid sel juhul tee need harjaga hästi korralikult puhtaks.

See ahjuroog on igas mõttes suurepärane - lihtne valmistada ja samas hästi tervislik. Sellest saab kätte vajalikud makrotoitained ehk süsivesikud, valgud ja rasvad ülivajalikud (sh ülivajalikud oomega-3-rasvhapped), kuid samas ka vitamiinid ja mineraalained.  See on ka suhteliselt energiavaene ehk mitte liiga kaloririkas. Mõni sarnane aedviljaroog võiks iga päev menüüs olla, sest ideaalne oleks ju süüa võimalikult mitmekesiselt, st igapäevaselt vähemalt viis portsjoni (5 X 100 g) värskeid puu- ja juurvilju ning marju, lisaks täistera- ja piimatooteid, pisut liha, kala ja tervislikke rasvu jne, et saada kätte kõik vajalikud toitained, eelkõige vitamiinid ja mineraalid. Aga ilmselt pole ma ainus, kes ei suuda nii tervislikust toidusedelist igapäevaselt kinni pidada. Pealegi armastan ma magusat, mis aga teadupärast on kaloririkas, samas aga toitainevaene. Ja kui juba kõht head-paremat (nt jäätis, koogid jms) täis, siis jääb ikka ju väga palju tervislikku toitu söömata ... :(

Üritan küll mitmekesiselt süüa, samuti tarbida võimalikult palju toitainerikkaid toiduaineid, aga ilmselt ei saa mu organism siiski kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale kätte ning viirused kipuvad (eriti just külmal ajal) tülitama. Kui võtan NEID vitamiine, siis on tervis korras. Nutrilite DOUBLE X multivitamiinidega tegin koostööpostituse ligi kaks aastat tagasi ja olen neid tooteid sellest ajast edasi kasutama jäänud (kuigi mitte aastaringselt ja pidevalt, vaid pigem kuuridena korra-paar aastas). Mulle tundub, et need aitavad mul ilmselt teatud puudujääke toitumises kompenseerida, sest viirused hoiavad need minust igatahes eemale ja viimasel paaril aastal pole ausalt öeldes nagu päriselt haige olnudki. Vahel küll tunned, et nohu hakkab tulema või on kerge külmetus, aga reeglina saab sellele enne jaole, kui asi tõsiseks läheb. 

Toidulisanditesse olen muidu enamasti kriitiliselt suhtunud ega ole neid ka eriti tarbinud, sest reeglina ei ole nende puhul oma tervisele mõju märganud. Ja oma immuunsust saab ju ikkagi nö tugevdada eelkõige tervisliku mitmekülgse toidu, liikumise ja piisava unega, mitte mõne toidulisandiga. Ilmselt on asi Nutrilite vitamiinide puhul selles, et mul on organismis puudujääke, mida need vitamiinid aitavad kompenseerida. Lisaks ei ole Double X valmistatud nn "keemiast", vaid on erinevat värvi taimedest (mis loomulikult on kasvatatud mahedalt kemikaalide ja pestitsiidideta). Kokku on neis 22 taime fütotoitainete kombinatsioon, mis minu puhul paistab töötavat. Ilmselt on see loogiline, arvestades, et keha omastab ju toitaineid just toidust ning kui toidulisand ongi valmistatud taimedest, siis seetõttu need ka imenduvad hästi (ehk keha saab omandab neist kasulikku nagu päris toidust). 

Aga siin siis mina nende vitamiinidega - iga päev võtan ühest sahtlist ühe ehk kokku 3 tk :)

Nende kahe foto autor on Andres Raudjalg

Retsept, mis ilmus paar kuud tagasi ka Nädalalõpuleht LP-s, näeb välja selline. 

Vaja läheb:

500-600 g kartulit

2 suuremat porgandit 

2 keskmist pastinaaki

1-2 keskmist punast sibulat

1 väiksem lillkapsas või pool lillkapsast ja pool brokolit

head oliiviõli

soola, pipart

1 tl küüslaugupulbrit

1 tl kuivatatud punet vm ürte

4 nahata lõhe- või forellifileed (kokku 500-600 g)

1-2 sl mahedat sinepit

3 sl hapukoort

peotäis hakitud tilli

soola, pipart

Lõika kartulid u 2 cm, porgandid ja pastinaak u 1 cm tükkideks ning sibulad sektoriteks. Laota köögiviljad  ahjuvormi, maitsesta ja lisa paar supilusikatäit oliiviõli. Sega kõik korralikult läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 30 minutit. 

Lõika lill- ja spargelkapsas väikesteks õisikuteks, maitsesta soola ja pipraga ning nirista peale oliiviõli. Lisa ahjuvormi, sega kõik läbi ja küpseta ahjus veel 15 minutit.

Maitsesta kala soola ja pipraga. Sega sinep ja hapukoor omavahel, lisa hakitud till. Aseta kala köögiviljadele ja laota sinepisegu kala peale. 

Küpseta ahjus veel 10-15 minutit kuni kala on läbi küpsenud. Puista peale veel hakitud tilli ja naudi soojalt.

Spinatipannkoogid suitsulõhega

See retsept on mitmes mõttes tore. Esiteks on see ideaalne tänaseks kalapäevaks, sest spinatist erksa rohelise värvuse saanud pannkoogid sobivad imehästi kokku just külmsuitsu või õrnsoola lõhe v forelliga ning kalamarjaga. Samuti on need tegelikult suurepärased ka muna-suitsukalasalati, suitsukalamäärde ja lõhetartariga ning väikese viinaga õrnsoolalõhe ja sinepikastmega. Teiseks on nädalavahetus praktiliselt ukse ees, nii et siit on üks võimalik variant, kuidas teha pikal vabal hommikul pannkooke või hoopis valmistada lisand brantši menüüsse. Mõnusad soolased pannkoogid sobivad nii hommikusöögiks kui ka suupisteks, nt mõne mõnusa mulliveini juurde :)

Pannkoogi tainasse kulub 100 g spinatit, mis on korralik karbitäis, kuid pärast selle kuuma veega ülevalamist ja kuivaks pigistamist jääb sellest hunnikust järgi täpselt peotäis. Sellest aga piisab, et anda  piisavalt rohelist värvust tainale. 

Gluteenivabade pannkookide jaoks asenda nisujahu maisi- ja riisijahuga ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit. 

 

Vaja läheb:

100 g väikeseid spinatilehti

60 g võid

2,5 dl piima

2 muna

200 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

praadimiseks selitatud võid

Serveerimiseks:

150 g hapukoort

200 g külmsuitsu- või õrnsoolalõhet või -forelli

1-2 sidrunit

värskelt jahvatatud musta pipart

maitserohelist (tilli, murulauku, sibulat)

Aseta spinatilehed suurele sõelale ja vala peale kannutäis keeva vett. Lase jahtuda ja pigista lehtedest välja nii palju vett, kui saad. Haki spinatilehed väiksemaks. 

Sulata või ja lase pisut jahtuda. Aseta piim, munad, või ja spinat kannmikserisse ning tööle ühtlaseks püreeks. Teises kausis sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Vala spinatimass aeglaselt kuivainete hulka ja sega õrnalt läbi.

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel u 1 sl selitatud võid ja aseta tainas supilusikaga pannile. Prae ühte poolt kuni tekivad väikesed mullid koogi pinnale. Seejärel keera pannkook ümber ja prae ka teiselt poolt. 

Serveerimiseks lõika kala väiksemaks, sidrun sektoriteks, haki maitseroheline. Aseta igale koogile hapukoort, lõheviil, jahvata pipart ja puista maitserohelist. Peale pigista sidrunimahla. 

Hooajaline risoto kõrvitsa ja kahe juustuga

Alati, kui risotot tegema hakkan, vaatan kõigepealt enda kirja pandud nippe ja oma retsepte, et kõik ikka õigesti teha :) Mulle küll risoto meeldib, aga igapäevaselt ega isegi mitte iga-nädalaselt ma seda ei valmista. Seetõttu ongi hea üle vaadata olulised asjad, et risoto alati täiuslik tuleks. Risoto on selline toit, mis vajab valmistamise ajal hoolt ja tähelepanu ning pidevat kohaolekut, et seda segada ja jälgida. See on üks neist toitudest, mis on kindlasti ise tehtuna kõige parem ja reeglina ükski restorani versioon sellega võistelda ei saa ;-)

Kuigi saab ka ilma veinita (selle asemel võib kasutada puljongit), siis kõige parem on ikka korralik valge vein avada, et seda risotole lisada ja pärast ülejäänu kõrvale juua. Kuna igapäevaselt veini joomine ei ole kasulik, siis see on ka üks põhjuseid, miks ma liiga sageli risotot ei tee:) Kodus (vahu)veini avamine on pigem ikka erand, va muidugi juhul, kui keegi külas on. Samas võib osta ka väikse pudeli, nt mõnda kvaliteetset Pinot Gris'd, mis sobib Itaalia riisitoidu sisse väga hästi, sest siis pole muret ülejäänud veini ära kasutamisega. Muidugi sõna "mure" ei ole just päris täpne öelda selle kohta, kui sul on lahtine pudel head veini kodus tarbimiseks, aga samas on ju tore, kui kõik toiduained saavad alati ilusti ära kasutatud ja midagi ära ei tule visata. Alkoholi pärast toidu sees ei ole vaja muretseda, sest see aurustub ja veinist jääb roa sisse vaid hõrk maitse. Seda juhul, kui vein on ikka hea ja kvaliteetne. Ku kasutad toidus kehva veini, siis sellele vastav maitse on ka roas. Mina lisan risotole Itaaliast pärinevate Pinot Grigio ja Gavi di Gavi kõrval tegelikult enamasti Chablis'd, sest see sobib imehästi ja seda on alati kodus olemas. Lisaks meeldib see alati kõigile sõpradele, sest risotot teen sageli ka siis, kui keegi külas on. Prantslaste seas on muide risoto väga popp toit - seda leiab enamike bistroode ja restode menüüs (viimases küll pigem pearoa lisandina) ning kui mõnele sõbrale või tuttavale külla minna, siis ei tasu imestada, et seda rooga pakutakse. Eriti sageli just seente ja trühvlitega (kusjuures blogis on mul samuti olemas nii seente kui ka trühvlitega risotode retseptid). Kõige populaarsem ja enim söödav roog Prantsusmaal on üldsegi aga kuskuss, nagu vastavad uuringud on näidanud ... :)

Risoto puhul on eriti oluline, et oleks õige risotoriis, sest see on tärkliserikas. Sel juhul on tulemus kreemjas, kui risotot piisavalt tegemise ajal segada, et tärklis eralduks. Mina kasutan Risella risotoriisi, mis on täpselt õige tekstuuriga. Tähtis on ka, et lisatav puljong on kuum, sest muidu läheb riisiroa valmimisega megakaua aega. Puljong võiks samuti olla kvaliteetne, st mitte tehtud mõnest ohtrate lisaainetega pulbrist või kuubikust, vaid kas ise keedetud või kasutatud korralikku konsentraati. Minu arvates sobib eriti hästi kanapuljong, aga samas kasutan sageli ka vasika- ja köögiviljaleent. 

Ja igaks juhuks mainin, et eesti keeles on Itaaliast pärit riisiroog nimetusega RISOTO ja sõna risotto tuleks kasutada kursiivis, sest tegemist on tsitaatsõnaga. See on kahjuks üks neist välismaistest toidunimedest, mis siiani ikka üllatavalt paljude söögikohtade menüüdes ja ka mujal valesti kirjutatakse sarnaselt nt brüleekreemiga (armastatakse kirjutada "kreembrülee", mille kohta on siin pikem selgitus) või sorbeti ehk mahlajäätisega, mille puhul kasutatakse sõna "sorbee". Õnneks enamik inimesi juba teab, et sõna "KOHV" on nimetavas käändes kohv, mitte kohvi - asi seegi, aga samas on hämmastav, kuidas inimestele on sisse juurdunud inglise vm keelest otse tõlgitud vormid. Samas õpin ise ka igapäevaselt juurde - näiteks olen kogu aeg arvanud, et eesti keeles on sgagettkõrvits, kuid just  eile sain teada, et tegelikult on õige spagetikõrvits ... nii et arenguruumi on meil kõigil:) :) :) 

Teen kõrvitsarisotot alati juba eelnevalt valmis tehtud püreega. Tavaline koduaias kasvanud kõrvits on ju  reeglina suur ja enamike roogade jaoks läheb vaja vaid väikest osa sellest. Samas aga lahti lõigatud kõrvits kuigi kaua ei säili. Seega alati kasutan ära kogu kõrvitsa, küpsetades selle ahjus pehmeks (180 kraadises ahjus kulub sõltuvalt tükkide suurusest 30-40 minutit), puhastan, koorin ja püreestan. Jahtunud püree aga asetan karpides sügavkülma, et siis igal ajal hea võtta oleks. Näiteks erinevate küpsetiste ja risoto jaoks, aga siit leiab terve hulga erinevaid võimalusi kõrvitsast midagi maitsvat teha.

Vaja läheb:

1 väiksem sibul

selitatud võid või õli praadimiseks

1-2 küüslauguküünt

u 1 sl võid

u 1 dl kvaliteetset valget veini (võid asendada puljongiga)

200 g Risella risotoriisi
u 0,6 l kuuma puljongit

200 g kõrvitsapüreed

100 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu (parmesani või mõnda selle eestimaist analoogi)

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis tüümianilehti

u 150 g kitsejuustu

vajadusel soola

Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat paari supilusikatäie õli või selitatud või sees poti põhjas madalal kuumusel, vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk ja tükk võid ning prae veel u minut. 

Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mõni minut keeda, vajadusel segades. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama kuuma puljongit kulbi täie kaupa, ise risotot segades, pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka kuni riis on peaaegu pehme (al dente). Sega hulka kõrvitsapüree ja küpseta veel 1-2 minutit.

Võta pott tulelt, sega hulka riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut seista. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista murendatud või hakitud kitsejuustu ja tüümianilehti. 

Postitus sündis koostöös Risellaga

Imelihtsad juustusaiad

Kõigepealt soovin imelist isadepäeva kõigile tublidele isadele! :) Ja pakun välja kohe ühe imelihtsa retsepti, mida veel kasvõi täna isale valmistada. 

Juustusaid jõuab valmis küpsetada hommikul ja just ahjusoojana on need parimad. Soovitan kasutada võiga valmistatud tainast, kuid kui seda ei leia poest või ei soovi, siis loomulikult sobib ka margariiniga variant. Olen ise kasutanud 400 grammist võiga pärmi-lehttainast, kuid viimasel ajal on poes silma jäänud, et enamik tootjaid pakub just 500 g külmutatud tainast. Kui sul on samuti suurem pakk, siis lihtsalt lisa rohkem täidist.

Lisaks riivitud juustule võib lisada ka hakitud sinki või suitsulõhet. Võimalusel kasuta tugevamaitselist kõvemat juustu, aga sobib loomulikult ka mahadam. 

Võib teha ka magusaid saiu, pannes taina vahele šokolaadi, nutellat või martsipani.

Soolaseid sarvesaiu sab süüa ka koos täidisega, nt siin on üks väga maitsev variant, kuis sobib ka singi- või lõheviil, salatileht või hapukurk.

Head küpsetamist!

Vaja läheb:

400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast

u 100 g juustu

meelepäraseid värskeid või kuivatatud ürte (tüümianit, organot, basiilikut vms)

1 muna

Kui kasutad sügavkülmutatud tainast, siis võta see mõned tunnid enne küpsetamist tavalisse külmkappi sulama. Laota tainplaadid kergelt jahusele pinnale ja soovi korral rulli neid õhemaks. Lõika need ristkülikuteks ja poolita need keskelt nii, et tekiksid piklikud kolmnurgad. Puista tainale ürte ja riivitud juustu. Rulli kolmnurgad tugevalt kokku alates laiemast äärest.

Aseta saiakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kinnituskoht allpool, määri lahtiklopitud munaga (mis on eelnevalt segatud 1 sl vee või piimaga). Kui riivjuustu jäi täidisest üle, võib seda ka saiakestele peale raputada. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni saiakesed on kerkinud ja kuldpruunid.