Suvine kukeseenepirukas

Minu lemmikud on kukeseened olnud juba väiksest peale, kui neid imelisi kollaseid seeni ise metsas korjamas käisime. Erinevalt muidugi mitmesugustest riisikatest ja puravikest on kukeseeni tüütum puhastada, aga samas olid need pannil koos või ja maisterohelisega praetult kastme sees koos värske kartuli ja kurgisalatiga üks parimaid toitusid, mida maal vanaema juures suviti sõime. Siiani veel mäletan neid maitseid ja lõhnasid, samuti seda elevust, mis alati kollaseid seeni maas lehtede jm "prahi" varjus metsas nähes tundsin. Aga juba väikesest peale olen hrajunud sellega, et metsas käies on nuga alati kaasas, sest kunagi ei tea, kuna seeni võib näha. Kui nuga ei ole, siis seeni ei korja, sest seeneniidistikule ei tohi viga teha. Ma siiralt imestan, nähes inimesi, kes tulevad metsast seentega, mis ei ole mitte lõigatud, vaid mille puhul on näha mullane ots. See tähendab paraku vaid seda, et seened selles kohas enam järgmisel aastal ei kasva. Eriti üllatav on seda aga näha siis, kui inimesel on nuga tegelikult olemas. Miks siis peab ometi seene maast välja tõmbama, kui saaks ka ilusti lõigates seda teha?!?

Aga see selleks, tegelikult tahan täna soovitada hoopis ühte mõnusat juustuküllast pirukat, mis sobib suurepäraselt suupisteks või eelroaks (vahu)veini juurde aia- või terrassipeole. Eriti mõnus on see loomulikult ahjusoojana:) Kuna suvel kasutan suviseid imemaitsvaid kodumaiseid aedvilju (tomat, suvikõrvits, lillkapsas, kartul jt) igapäevaselt, siis loomulikult lisasin tsukiinit ka kukeseenepirukale. 

Kiiresti valmiva piruka jaoks võid kasutada nii toorjuustu kui ka riivitud juustu (eriti hea on just tugevamaisteline laagerdunud juust nagu parmesan või mõni selle eestimaine analoog). Kui soovid eriti rikkalikku küpsetist, siis võid mõlemat lisada, kuid sel juhul piisab piruka peale puistamiseks vaid 50-100 grammist juustust. 

Tainas võta paar tundi enne küpsetamist sügavkülmast külmkappi sulama, et see oleks küpsetamise ajaks parajalt sulanud, kuid mitte veel liiga pehme. Tainast võib ka õhemaks rullida, aga seda ma ise ei tee, sest täidist on omajagu ja tainas ei ole rullimatagi liiga paks, pigem vastupidi. Aga valmista loomulikult selline pirukas, nagu just Sulle meeldib - see on selline lihtsamast lihtsam küpsetis, mille puhul minu "retsept" on lihtsalt üks võimalus, kuidas seda valmistada. Peaasi, et ise rahule jääd :)

Vaja läheb:

400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast

200 g kukeseeni

1 väike suvikõrvits

1-2 küüslauguküünt

võid

soola, pipart

150-200 g kõvemat laagerdunud juustu või 150 g toasooja küüslaugu- vm maitsega toorjuustu

Puhasta kukeseened pintsliga, lõika suuremad väiksemateks tükkideks ja aseta pannile. Prae, kuni eraldunud vedelik on haihtunud, lisa u 1 sl võid ja maitsesta soolaga. Prae segades läbi ja võta pannilt ära.

Kuumuta pannil õli, lisa viilutatud suvikõrvits ja peeneks hakitud küüslauk. Prae mõned korrad segades mõni minut, praadimise lõpu poole lisa võid ning maitsesta soola ja pipraga. 

Laota tainaplaadid küpsetuspaberiga kaetud pannile. Aseta ääred üksteise peale ja vajuta kokku nii, et tekib ühtlane suur tainaplaat. Tee taina äärtest u 1 cm kaugusele terava noaga sisselõige tainast mitte päris läbi lõigates. Torka keskosa tihedalt kahvliga läbi. Laota u pool juustust või määri toorjuust tainale nö raami sisse, sellele omakorda puista praetud suvikõrvits ja kukeseened. Lõpuks puista peale ülejäänud juust.

Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni ääred on kuldpruunid. Võta ahjust, lõika ruutudeks ja naudi. 

Suviselt mõnus kukeseenepasta

Suvi kestab, aiad ja peenramaad pakuvad imelist värsket kraami, turuletid on heast-paremast lookas ja igapäevaselt saab ülilihtsa vaevaga ülimaitsvat toitu. Kuigi võiks juba harjuma hakata, siis ma ikka igapäevaselt vaimustun sellest, et saan igapäevaselt värskeid marju, kukeseeni, aedvilju, sh päris küüslauku ja sibulat, mis lõigates pisarad korralikult voolama paneb. Supermarketi sibulaid võid mitu tükki ära tükeldada ilma, et silma ka pilguks ... Elu on ikka ilus! :) Peaaegu igal hommikul (vahel ka lõuna paiku) turul käies olen avastanud, et Tallinna turgudest on mu lemmik ikkagi Nõmme turg. See on lihtsalt kõige sarnasem Tartu omale - mulle tundub, et rohkem on talukaupa ja oma aiasaadusi pakkuvaid inimesi, vähem aga hulgikauba edasimüüjaid ... Mitte et esimene alati kindlasti parem oleks (ei pruugi olla), aga lihtsalt sisendab pisut rohkem kindlustunnet ja üldse on kuidagi kodusem, meeldivam ja isiklikum ... :)

Aga nüüd, kui kauaoodatud kuumalaine tõesti käes on, kes ikka viitsiks pikalt pliidi ääres passida?! Kuna värsket kartulit juhtumisi kodus ei olnud, siis tegin hoopis ühe lihtsa pasta, kuhu kogu turult toodud saagi sisse sain segada. Nagu ikka, kõik käib tunde ja maitse järgi vastavalt sellele, millised asjad just sel päeval ahvatlesid, aga üritasin retsepti ikka kirja panna. Aedubade kaalu ma enam kahjuks ei mäleta, aga ostsin neid u sama palju nagu tavaliselt ja reeglina neid on kuksil 400 g ringis. Pastat sai suur potitäis, millest jätkub ilusti neljale inimesel. 

Kukeseente puhastamiseks on parim pintsel, millega praht kuivadelt seentelt maha pühkida. Väikesed seened jätan terveks, suuremad lõikan pooleks, aga üldiselt ma eriti seeni ei tükelda, sest mulle meeldib, kui seentel on toidu sees nende kuju säilinud, mitte ei ole ühtlane hakitud mass :) Niikuinii tõmbuvad need praadimisel korralikult kokku, niiet isegi üsna suured seened näevad pärast taldrikul nunnud välja. Piruka täidisesse kukeseente tükeldamisel on küll praktiline väärtus, aga mina jätan ka siis seened nii terveks, kui saan. Kukeseened on hullult maitsvad ja inspireerivad, niiet nendega saab igasuguseid asju teha alates risotost ja omletist lõpetades igasuguste küpsetistega,  nt soovitan proovida seda suvikõrvitsa ja juustuga rooga ;-) 

1 pakk (250 g) meelepärast pastat

600-700 g kukeseeni

u 300 g valgeid ja rohelisi aedube

kanapuljongit

võid

1 keskmine sibul

2 keskmist küüslauguküünt

musta pipart, soola

50-150 g parmesani või mõnda sarnast juustu, nt Valio Forte't

peotäis värsket tilli

soovi korral 1 väike v suur karp sulatatud juustu Merevaik v meelepärast toorjuustu

Puhasta seened ja lõika suuremad väiksemaks. Puhasta ja tükelda sibul peeneks, samuti üks küüslaugu küüs. Prae hakitud sibul või sees madalal kuumusel klaasjaks (kulub u 8 minutit), lisa küüslauk, prae veel u minut ja seejärel seened. Prae aeg-ajalt segades seni, kuni seentest välja tulnud vesi on aurustunud. Maitsesta seened soola ja pipraga, puista peale hakitud tilli. 

Keeda aedoad puljongis nii pehmeks, kui soovid ning nõruta. Haki teine küüslauguküüs ka peeneks ja prae madalal kuumusel või sees pisut, lisa keedetud ja nõrutatud aedoad ning pruunista kergelt. 

Keeda pasta pakendi vastavalt juhistele, nõruta ja aseta potti tagasi. Sega hulka praetud kukeseened, praetud aedoad (suuremad lõika kolmeks), maitsesta soola ja pipraga, lisa parmesanilaaste ja ülejäänud hakitud till (osa laastudest ja hakitud tillist puista serveerimisel pastale peale). Soovi korral sega hulka ka Merevaik, et jääks kreemjam. Merevaigu võib segada ka praetud seente hulka enne, kui need pastale lisad. Kui aga sulatatud juustu ei kasuta, siis lisa parmesani tunduvalt rohkem - Valio Forte puhul riivi või lõika laastudeks terve tükk (180 g). Naudi koos külma valge veiniga heas seltskonnas :)

Kukeseenekaste porruga

 

Kes ei armastaks (kuke)seene kastet?!? :) Tänavu tundus seenesaak veel kuu aega tagasi olevat üsna kesine olevat, kuid sel nädalavahetusel sain kummalgi päeval ämbritäie kukeseeni ning ühel päeval ka haavapuravikke ja timpnarmikuid, nii et suisa patt oleks nuriseda :) Ja iga suve juurde kuulub kukeseeenekaste värske kartuliga - kui sellest isu täis, alles siis hakkan igasuguseid muid asju valmistama (nt pirukat, risotot, pastat, orsotot, panniroogasid jm). Siit leiab igal juhul palju variante, kuidas seeni maitsvalt ära kasutada ;-)

Üks klassikaline kukeseenekaste mul blogis juba on. See siin on veidi teistsugune, sest tegin vahelduse mõttes kastet hoopis porruga. Kui aga soovid veidi luksuslikumat seenekastet, siis lisa ka valget veini ja merevaiku nagu nt Luisa Rõivas teeb. Minu jaoks käib suvine kukeseenekaste lahutamatult kokku lisaks värskele kartulile ka tomati-kurgisalatiga, aga loomulikult tuleb valida endale meelepärane variant.

Mis aga eelpoolmainitud timpnarmikusse puutub, siis see on minu jaoks täitsa uus seen, mida sain seekord päris palju. See on kukeseenega pealt vaadates veidi sarnane ja mõne arvates isegi parem seen, kui kõigi lemmik kukekas. Nii et olen jälle ühe seene võrra targem :)

Vaja läheb:

1 porru

1 sl (oliivi)õli

400 g kukeseeni

1 sl võid

soola

2 dl (1 pakk) vahukoort

1 dl täispiima

1 sl nisu- või riisijahu

värskelt jahvatatud musta pipart

hakitud tilli

Lõika porru õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli keskmisest pisut madalamal kuumusel ja prae selles porrut mõni minut, kuni see on pehme ja klaasjas. Lisa puhastatud kukeseened ja keera kuumust kõvemaks. Lase seentel aeg-ajalt segades küpseda kuni neidt välja tulnud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja sega hulka või.

Vala pannile vahukoor. Sega jahu läbi piimaga nii, et tükke ei jää. Vala piim pannile ise samal ajal panni sisu segades. Kuumuta mõni minut, kuni kaste veidi pakseneb. Jahvata peale musta pipart ja puista hakitud tilli. Naudi koos värske kartuliga. 

Kukeseente ja tühvlitega risoto

Itaaliast pärit riisiroog on ka Eestis väga populaarne, kuid kahjuks näeb siin sagedamini kui tahaks korraliku kreemise risoto asemel suvalist keedetud riisi või hoopis pudrulaadset toodet. Risoto valmistamine ei ole kindlasti raketiteadus, kuid selleks, et saada autentset risotot, on vaja arvestada siiski teatud põhitõdedega. Õige risoto on küll rikkalik ja kreemjas, kuid mitte liiga raske; riis ei tohiks olla keenud pehmeks pudruks, kuid samas ei ole riis sõmer. Kirjutasin sellest, kuidas saada täiuslik risoto, sel laupäeval Laupäevaleht LP-s - koondasin sinna kõik aastate jooksul kogunenud teadmised.

Minu jaoaks on risoto eriti hea just ise tehtuna (ei ole isegi Itaalias nii head saanud, kui enda valmistatud), sest siis saab kokku panna endale meelepärased maisted ning valmistada seda hoole, armastuse ja täieliku pühendumusega, mida restoköögis alati ei pruugi roale jätkuda. Vaja on pidevat juuresolekut ja tähelepanu, et saada riisi pidevalt segades just see õige kreemine tekstuur ilma, et pärast peaks koort, (toor)juustu vms lisama. Risoto valmistamine on selline mõnus ajaviide, millega saab tegeleda ise samal ajal sõpradega jutustades ja klaasi veini nautides. Kusjuures, korralik vein on risoto juures väga oluline - kehv vein annab roale viletsa äädikase maitse. Mina soovitan kulutada risotole klaasikese veini, mida pärast plaanid kõrvale juua, mul on see tavaliselt mõni hea Gavi di Gavi.

Nautima peaks risotot kindlasti kohe pärast valmistamist, sest potti jäädes küpseb riis edasi ja muutub peagi pudruks (liiga pehmeks ja kaotab õige tekstuuri) - parim on al dente küpsusaste ehk pisut on tera seestpoolt veel kõva.

Artikli juurde lisasin ühe lihtsama ja kiirema suitsulõhega riisiroa tegemisõpetuse, siin aga jagan ühe suvel valminud mõnusa risoto restepti, kuhu lisasin maitseks hakitud trühvlit, samuti kukeseeni ja parmesani (õigemini küll selle kodumaist analoogi Valiolt ehk Fortet).

500 g kukeseeni
võid, soola, musta pipart
maitserohelist (till, lehtpetersell, murulauk)
1 keskmine sibul
1 suur küüslauguküüs
2,5 dl valget veini
400 g risotoriisi
vähemalt 1,5 l kuuma (kana)puljongit
50-100 g riivitud parmesani + soovi korral laastud peale
vähemalt 10 g hakitud trühvlit
värskelt jahvatatud musta pipart
extra virgin oliiviõli

Puhasta seened ja prae pannil või sees läbi. Maistesta soola ja musta pipraga, haki peale murulauku või lehtpeterselli, sega läbi ja jäta ootele.

Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat või sees poti põhjas madalal kuumusel vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk ja prae veel u minut. Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mullitada vajadusel segades, kuni alkohol on haihtunud. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama puljongit kulbi täie kaupa ise risotot segades pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka, kuni riis on peaaegu pehme (al dente).

Võta pott tulelt, sega hulka praetud kukeseened, hakitud trühvlid ja riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut või paar seista. Sereveerimisel jahvata peale musta pipart, puista juustulaaste ja nirista oliiviõli. Soovi korral haki peale ka lehtpeterselli, tilli või murulauku.

Kukeseenepirukas

Kukeseened on ühed mu lemmikutest ja sel vihmasel jahedal suvel oli neid eriti palju nii metsas kui ka turul saada. Augustis oli pikalt kuiv ja seeni jäi vähemaks, aga loodetavasti toovad juba homme algavad sügisvihmad kaasa rohkem kukekaid ja teisigi metsaseeni, mida pirukasse sättida.

Kukeseentes on rikkalikult C- ja D-vitmaiini, samuti kaaliumi. Enamik nende seente maitset andvatest osakestest on rasvlahustuvad, mistõttu tuleks neid kindlasti kas võis, õlis või vahukoores küpsetada. Maitsvad kuldkollased seened sobiavd hästi külmutamiseks ja kuivatamiseks, sest säilitavad oma aroomi ja tekstuuri. Kuivatatud seened võib jahvatada ja kasutada roogade maitsestamiseks.

Kukeseentele piisab vaid võist, sibulast, natukesest soolast ja mustast piprast - mitte midagi muud pole vaja, sest need on niigi niiiii head! Puhastamiseks soovitan kasutada pintslit või hambaharja, millega kuivad seened purust puhtaks pühkida. Enamiku kukeseeni jätan terveks, suuremad lõikan pooleks. Seened tõmbuvad praadimisel kõvasti kokku ja mulle hullult meeldib söögi sees - olgu selleks siis kaste, pirukas vm roog - näha terveid seeni, mitte ainult ebamääraseid tükke. Samas lõigata on pirukat mugavam, kui seened on peeneks hakitud. 

Täidisesse olen lisanud erinevaid toorjuustusid, nt La Fresca soolakurgi-tilli toorjuustu ja nii tavalist kui ka kukeseenemaitselist Merevaiku, kuid sobivad ka maitsestamata toorjuustud - sel juhul sega täidisesse ka soola ja haki midagi rohelist, nt tilli, lehtpeterselli, murulauku, või lisa tüümianilehti või kuivatatud oreganot. Kui soovid gluteenivaba pirukat, siis kasuta tatra- ja gluteenivaba kaerajahu. 

Põhi:
90 g nisu- või toortatrajahu
50 g kaerajahu
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl kuivatatud punet, (külm)kuivatatud tüümiani vms  (soovi korral)
100 g külma võid
2-3 sl jääkülma vett

Sega sõelutud jahud soola ja teitse kuivainega, lisa tükeldtud või ja haki noaga või töötle köögikombainis ühtlaseks puruks. Lisa külm vesi, sega kokku tainapalliks, vajuta see lapikuks, keera toidukilesse ja aseta tunniks külmkappi. Seejärel suru tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 24-cm suuruse (lahtikäiva) vormi põhja ja u 2 cm kõrguselt äärtele, torka keskosa tihedalt kahvliga läbi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 10 minutit. 

Täidis:
1 väiksem sibul
võid
300-400 g kukeseeni
soola, musta pipart
3 muna
1 dl (vahu)koort või vähemalt 3,5 %-ilise rasvasisaldusega piima
200 g toasooja toorjuustu

Tükelda sibul peeneks ja prae pannil või sees madalal kuumusel klaasjaks (kulub u 8 minutit). Lisa  puhastatud kukeseened ja prae edasi, kuni seentest välja tulnud vedelik on aurustunud. Maitsesta soola ja musta pipraga, lisa veel paar tükki võid ja sega läbi. Klopi munad kergelt lahti, lisa koor või piim ja toasoe toorjuust ning sega ühtlaseks. Kui kasutad maitsestamata toorjuustu või tavalist merevaiku, siis haki hulka ka meelepärast rohelist kraami (nt tilli, lehtpeterselli vms). Tõsta seened eelküpsetatud põhjale, aja ühtlaselt laiali, vala peale täidis ja küpseta pirukat ahjus 200 kraadi juures 30 minutit kuni täidis on hüübinud ja hakkab kuldseks muutuma.

Koorene ja juustune pastaroog seentega

Et viimane, möödunud reedel ilmunud Nädalalõpuleht LP oli pühendatud Balti keti 30-ndale aastapäevale, sai toiduossa tehtud tolle aja maiused - krõbedad vahvlid, aromaatsed rummikoogid ja rammusad kohupiimapallid. See on tegelikult uskumatu, kui palju häid asju sai valmistada, kasutades vaid poes (peaaegu alati) saada olevaid tooraineid nagu munad, piim, hapukoor, kohupiim, jahu, või. Tolleaegsed perenaised ja kokad pidid olema ikka eriliselt loomingulised, et niivõrd piiratud toiduvaliku ja tühjade poelettide kiuste suurepäraseid hõrgutisi meisterdada. Õnneks hetkel tundub see kõik nagu halb unenägu, mida kiirelt unustada tahaks. Elagu Eesti Vabariik!

Kuigi kukeseeni pole mul sel aastal veel metsast leida õnnestunud, olen neid siiski omajagu söönud. Kukeseened on lihtsalt nii head! Mulle meeldivad need nii tavalise kastmega värske kartuli juurde kui ka pasta- või riisiroogadega (sh risoto lisandiks), pirukasse pistmisest rääkimata. Seekord aga tegin juustuküllase ja koorese pasta, millele kreemisust lisavad röstimata piiniapähklid ning maitset annavad küüslauk, sidrun ja tüümian.

Piiniapähkleid ja seedermänniseemneid lisan enamasti roogadele röstitud kujul, aga idee neid toidu sisse niisama panna sain Jamie Oliverilt, kes pesto jaoks sama teeb. Idee on just selles, et röstitult annavad need pähklist mekki, aga röstimata kujul kreemisust. Sõltub sellest, mida sa eelistad. Sellele kukeseenepastale otsustasin lisada röstimata ja jäin igati rahule :)

Vaja läheb:

200 g meelepäraseid makarone

500 g kukeseeni

3-4 küüslauguküünt

võid

oliiviõli

u 20 g piiniapähkleid või seedermänniseemneid

200 ml (1 pakk) (vahu)koort

u 60 g (+ peotäis peale puistamiseks) parmesani või muud tugevamaitselist laagerdunud juustu

peotäis tüümianilehti

ühe sidruni riivitud koor

värskelt jahvatatud musta pipart

Keeda makaronid vastavalt pakendi juhistele parajalt pehmeks (st ideaalis võiks olla al dente). Puhasta seened pintsliga ja lõika suuremad seened väiksemaks, et need ühtlaselt küpseksid. 

Haki küüslauk peeneks. Soojenda pannil keskmisel kuumusel tükike võid koos oliiviõliga, lisa seened ja küüslauk ning küpseta neid aeg-ajalt segades kuni seened on pehmed. Lisa veel tükike võid, maitsesta soolaga ja sega läbi. Seejärel aseta pannile seente juurde piiniapähklid ja koor ning kuumuta kuni kaste kergelt mullitama hakkab.

Keera panni all kuumus kinni ning sega seente hulka makaronid, riivitud juust, tüümianilehed ja sidruni riivitud koor. Jahvata peale musta pipart ning puista veel riivitud juustu ja tüümianilehti.

Kartuli-seene panniroog

Viimaste nädalate vihmad on loodusele hästi mõjunud ja õnneks on kukeseeni rikkalikult saada. Olen juba teinud nendega nii kastet kui ka pirukat, kuid ka paar uut kukeseentega retsepti on sel reedel Nädalalõpuleht LP-s ilmumas. Seni aga tasub blogis ideede saamiseks ringi kiigata, sest (kuke)seentega retsepte on siin ikka omajagu olemas (saab seentega pastat, pitsat, risotot, pirukat jne jne). Kuigi ma armastan ka erinevaid riisikaid ja puravikke, siis kõige lihtsam on tavaliselt kukeseentega, sest neid lisaks muudele headele omadusetle müüakse poes ja turul, samas kui teisi seeni näeb müügilettidel pigem harva. 

Minu arvates on ka see panniroog siin eriti hea just kukeseentega. Kunagi ühest välismaisest toiduajakirjast leitud retseptist, mida olen vastavalt oma maitsemeelele kohandanud, on saanud sügisene ja suvine lemmik. Kogu hõrk roog valmib vaid ühel pannil ning eriti mugavalt - tuleb vaid küpsemise järjekorras asju juurde lisada. 

Kui seened vajavad kupatamist, siis kindlasti tee seda. Pannile saab ilma eelnevalt keetmata lisada vaid selliseid seeni, mille puhul pole eelnev töötlemine vajalik, näiteks erinevat liiki kukeseeni, puravikke, šampinjone. Küll aga lisa juba keedetud seened lõpuosas koos spinati ja juustuga, sest eraldi küpsemist need ei vaja.

Vaja läheb:

u 0,5 kg kartuleid

soola

tšillihelbeid

1-2 sl õli

200-300 g seeni

1 suurem küüslauguküüs

100 g väikseid spinatilehti

u 50 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu

2 muna

(värskelt jahvatatud) pipart (soovi korral)

Lõika kartulid u 2 cm suurusteks tükkideks, aseta pannile, maitsesta soola ja tšillihelvestega ning nirista peale õli. Küpseta ahjus 220 kraadi juures 10-15 minutit.

Lõika seened tükkideks ja haki küüslauk peeneks ning sega need kartulite hulka. Vajadusel nirista veel pisut õli juurde. Küpseta ahjus veel 10 minutit kuni kartul on peaaegu pehme. 

Võta pann ahjust ning sega spinat kartulite ja seentega läbi. Kui spinat on närbunud, sega hulka riivitud juust. Tee pannil olevasse rooga kaks auku ja löö nendesse munad. Maistesta panni sisu soovi korral veel soolaga ja jahvata peale pipart. Küpseta ahus u 6 minutit kuni munavalge on läbi küpsenud (kollane võiks jääda vedel). Serveeri kohe, sest see toit on parim soojalt. 

Kukeseente ja juustuga suvikõrvitsapasta

Suvikõrvitsast saab igasuguseid häid asju ja suvisel ajal kasutan seda igal võimalusel. Näiteks eelmisel nädalal just lisasin riivitud kabatšokki kotletitainasse - minu arvates teeb suvikõrvits hakklihast pihve mitte ainult tervislikumaks, aga ka maitsvamaks ja mahlasemaks :) Kui aga on vaja ideid, mida selle suvise viljaga peale hakata, siis siin on neid ohtralt, sh ka mitu magusat küpsetist ;-) 

Minul on mitmeid lemmikuid suvikõrvitsatoitusid, mida igal suvel korduvalt valmistan. Üks neist on tsukiini ja juustuga krõbe galett, teine "lasanje" suvikõrvitsaga ning kolmas seente ja lehttainaga pirukas,  milles mõlemas samuti ohtralt juustu sees. Magusatest küpsetistest, mida mul on blogis vähemalt viis, on vist aga lemmik see "vana", st juba pikalt blogis peesitanud mahlane šokolaadikook.

See pasta siin on üks igati aromaatne roog, mis on parajalt toitev ja toekas, kuid samas sisaldab ka värskeid ande nagu suvikõrvits ja seened. Lisaks suvikõrvitsast nuudlitele ehk suudlitele on selles ka tavalised spagetid, sest mulle meeldib nii rohkem, kuid kui on isu vaid suvikõrvitsa-spagettidega roa järele, siis võib nt seda retsepti kasutada. 

Vaja läheb:

200 g spagette

soola

2 väiksemat või keskmist suvikõrvitsat (kaal kokku 400-500 g) 

1 šalottsibul või 1 väike sibul

õli

300-400 g kukeseeni 

soola

20 g võid

4 dl (1 pakk) toidukoort

50-100 g tugevamaistelist kõvemat laagerdunud juustu (Parmesani või mõnda selle sarnast)

musta pipart

soovi korral (hakitud) maitserohelist (nt lehtpeterselli, basiilikut, tüümiani, tilli vms)

Keeda spagetid vastavalt pakendi juhistele. Need võiksid olla mitte päris pehmed, vaid nö al dente. Lisa keeduvette ka veidi soola. Nõruta spagetid korralikult. 

Tee suvikõrvitsast pikad peenikesed "nuudlid". Selleks kasuta kas spetsiaalset juurviljalõikurit või -spiraalitajat või lõika suvikõrvits pikuti õhukesteks viiludeks ja seejärel peenikesteks ribadeks. Kuumuta pannil õli ja prae selles suvikõrvitsaribasid mõni minut. Maitsesta soolaga. Eemalda need pannilt ja jäta ootele. 

Haki (šalott)sibul peeneks ja prae pannil madalal kuumusel õli sees klaasjaks. Lisa puhastatud kukeseened (suuremad seened lõika väiksemateks tükkideks) ning prae edasi, kuni seentest välja tulnud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja lisa või. Prae segades veel mõni minut.

Vala pannile koor ja kuumuta paar minutit. Lisa suvikõrvitsaribad ja spagetid ning kuumuta segades veel veidi. Lisa pannile riivitud juust, jahvata veidi musta pipart, puista soovi korral peale ka maitserohelist ning serveeri kohe. 

Värsked hapukurgid ehk soolakurgid ning üks lihtne keefirimarinaad kanale

Avastasin oma blogist taaskord mõned vanad head retseptid, mis veel postituseks saamata ja alles draft'ina ootel. Üks on kergelt vürtsikas keefiriga kana marinaad, mida olen üsna palju kasutanud. Teine on kiirete soolakurkide tegemisõpetus, mis mul suviti pidevalt käiku läheb. Ilmusid need retseptid tegelikult juba rohkem kui paar aastat tagasi siin, aga tore ju, kui need lõpuks blogissegi jõuavad - endalgi lihtsam üles leida, kui jälle neist mõnda kasutan:)

Rääkides veel aga suvetoitudest, siis lisaks krõmpsule suvikõrvitsale, aromaatsetele tomatitele ja värskele kartulile kasutan toitudes praegusel ajal hästi palju kukeseeni ja erinevaid marju. Eelmisel reedel olid Nädalalõpuleht LP-s hõrgud kukeseenetoidud, sel nädalal aga ootavad toiduhuvilisi suus sulavad marjamaiused. Nimelt leiab LP toidurubriigis kohupiima ja vaarikatega tartletid, mustikate ja martsipaniga saiakesed ning sõstardega mahlase keeksi. Kuna ma palavalt armastan pärmitainast, siis muidugi ahjusoojad martsipanikeerud on neist kolmest mu lemmikud, kuid teised kaks kooki on ka väga head ;-)

Seda kefirimarinaadis kana saab aga vihmase ilma korral või ka muidu ahjus küpsetada. Keefir vm bakteritega piimatoode teeb kana eriliselt pehmeks, seetõttu kasutan seda alati eelkõige kana rinnafilee puhul. Kintsufilee on oluliselt mahlasem ja rasvasem ning mu köögis tinduvalt sagedamini kasutusel. Ka sisefilee meeldib mulle rohkem, kui tavaline rinnafilee, kuid keefir ja vürtsid teevad isegi viimasest täiesti söödava tooraine :) 

Keefirimarinaadis kana

800 g kana sise-, kintsu- või rinnafileed
3-4 küüslauguküünt
2 dl keefiri, hapu- või petipiima, Skyr AB jooki
1-2 sl karripulbrit
0,5 tl cayenne’i pipart

Tükelda kana meelepärasteks tükkideks või jäta taerveks. Haki puhastatud küüslauguküüned peeneks, sega kausis läbi keefiri ja maitseainetega ning aseta kana marinaadi sisse. Sega korralikult läbi nii, et kanatükid oleks kõigist külgedest marinaadiga kaetud. Kata kauss kaane või toidukilega ning aseta vähemalt neljaks tunniks külkmkappi maitsestuma.

Enne grillimist lase kanal u pool tundi toatemperatuuril seista, eemalda seejärel üleliigne marinaad, puista peale soola ja grilli liha keskmisest kõrgemal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks ja seest küpseks. 

Kana võib küpsetada ka ahjus valmis, kui ilm õues grillimist ei soosi. Ahjus 220 kraadi juures kulub sõltuvalt tükist 10-20 minutit, et liha valmis saaks. Kõige kiiremini küpseb sisefilee, seejärel kintsufilee ja kõige rohkem kulub aega rinnafilee puhul. 

Värsked hapukurgid ehk soolakurgid

Olen vahel kasutanud ka ühe sõbra soovitatud nippi, et kurke enne marineerimist mõned tunnid (veel parem üleöö) jääkülmas vees hoida. Siis pidavat tulemuseks olema eriti krõmpsud kurgid, sest kuum vesi pärast jääkülma pidi niimoodi mõjuma. 

Kui kurkidega on kiire, siis tasub neil otsad ära lõigata.  Sellisel juhul on kurgid kindlalt juba 12 h pärast valmis, alloleva retsepti järgi on need parimad 24 h pärast. 

Vaja läheb
1 kg kurke
2 sl (mere)soola
1 sl suhkrut
peotäis mustsõstralehti
2-3 küüslauguküünt
peotäis tilliõisikuid ja -varsi

tükike mädarõikajuurt (soovi korral)

Lahusta ühes liitris keedetud vees sool ja suhkur. Lao anumasse (klaaspurki, potti, vms) kurgid kihiti mustsõstralehtede, puhastatud ja tükeldatud või lõikelaual noaga lapiti puruks vajutatud küüslauguküünte, tillivarte ja -õisikutega ning kooritud ja viiludeks lõigatud mädarõikaga. Vala soe soolvesi peale. Kurgid peavad olema üleni veega kaetud, need võib ka vajutuse alla panna. Mina hoian kurke köögis toasoojas marineerumas ja juba 12 h pärast on kurgid söömiseks valmis. Süüa tasuks soolakurgid ära ühe päeva jooksul, sest siis ei ole need veel liiga pehmed ega hapud.

Kukeseene-juustukaste praetud suvikõrvitsaõitega

Pildil oleva toidu valmistasin tegelikult juba mitu nädalat tagasi, aga et retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s, siis on selle blogisse lisamine viibinud. Olen seda rooga erinevates variatsioonides teinud väga palju kordi ja pruun riis on viimasel ajal üha sagedamini lisandiks, sest väikestest maitseküllastest ja vitamiinirikastest kartulitest on isu juba juunis-juulis täis söödud. Kuigi ka augustis tulid kartulid ikka aeg-ajalt minuga turult kaasa või sain neid talunikelt, siis ikkagi pole augustikuine kartul enam see, mis esimesed varajased mugulad.

See lihtne suvine kukeseenekaste sobib ka keedetud makaronide hulka segamiseks, samuti nautimiseks röstsaial bruschetta-stiilis. Seente puhul on oluline meeles pidada, et neid tuleb maitsestada alles pärast praadimist, sest kuna seened kaotavad palju vedelikku, siis võib varem soola peale pannes need üle soolata. 

Juhul, kui veel õnnestub hankida ka mõned suvikõrvitsaõied (mina korjasin enda omad koduaiast), siis puhasta need korralikult ka seestpoolt, keeruta kahvli abil lahtiklopitud munas (munale lisa eelnevalt soola ja pipart) ning prae õli ja või segus pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks. Tõsta taldrikule ja naudi kasvõi niisama suupistena:)

Vaja läheb:
u 150 g pruuni riisi, toortatart või kinoad
1 väiksem sibul
1 küüslauguküüs
u 500 g kukeseeni
1 väiksem suvikõrvits
200 g (1 pakk) sulatatud juustu
soola, pipart
õli, võid
värsket tilli

Keeda riis, tatar või kinoa soolaga maistestatud vees vastavalt pakendi juhistele ning vajadusel nõruta.

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Prae hakitud sibulat keskmisest pisut madalamal kuumusel õli ja või sees kuni see on klaasjas (kulub u 8 minutit), lisa küüslauk ja prae veel minut. Lisa puhastatud seened (suuremad võid väiksemaks hakkida) ja prae neid, kuni seentest eraldunud vedelik on ära keenud. 

Lõika suvikõrvits väiksemateks viiludeks või tükkideks ning lisa seentele. Lisa ka võid, maitsesta soola ja pipraga ning prae veel mõned miutid aeg-ajalt segades kuni suvikõrvits on läbi küpsenud (võib jääda krõmps). Lisa hulka pakk sulatatud juustu ja kuumuta segades pisut, et tekiks ühtlane kaste. 

Serveeri kohe koos riisi, tatra või kinoaga, haki peale värsket tilli ja paku kõrvale praetud suvikõrvitsaõisi, kui neid veel saada õnnestub. 

Kukeseenerisoto

Risoto on hullult hea ja eriti muidugi siis, kui seda ise teha! Mulle tõeliselt meeldib, kuidas selle valmistamise ajal on köögis imelised aroomid, samuti armastan selle nüansirikast maitset:) Nädalavahetuseks on risoto minu arvates ideaalne, sest saab mõnusalt rahulikult ja aeglaselt seda potis küpsetada, ilma et kuskile kiirustama peaks. 

Blogis on mul risoto retsepte juba päris palju - kuumsuitsulõhe, spargli, peedi, kõrvitsa, safrani ja kammkarpide ning trühvliga risoto -, ja nendesse postitustesse kirja saanud kõik peamsied näpunäited ja nipid, millega arvestada risoto valmistamisel. Eriti palju on olulist infot kirjas siin. 

Näiteks paljud ei tea seda, et puljong peab kindlasti kuum olema, sest külma puljongit lisades jahutad rooga ja selle valmimine võtab jube kaua aega. Samuti on oluline risoto segamine, et eralduks tärklis ja risoto oleks mõnusalt kreemjas. Lisaks veel peab olema vein korralik (selline, mida muidu ka jood), samuti on olulisel kohal juust ja või. Dieettoit risoto just ei ole, aga ilmselt minu blogist keegi ei ootagi mingit lahjat suutäit :) Toidu puhul on ikka olulisim maitse ja kalorite pealt pole vaja siin kokku hoida ;-)

Mõnusat ja maitsvat nädalavahetust!

Vaja läheb:

300 g kukeseeni
võid, õli
soola
maitserohelist (till, lehtpetersell, murulauku)
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
2 dl valget veini
200 g risotoriisi
u 0,8 l kuuma (kana)puljongit

150 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu

värskelt jahvatatud musta pipart

Puhasta seened ja prae pannil, kuni vedelik on haihtunud. Lisa pisut võid, maitsesta soola ja musta pipraga ning prae veel umbes minut. Haki peale tilli, murulauku või lehtpeterselli, sega läbi ja jäta ootele.

Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat õli sees poti põhjas madalal kuumusel vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk, tükk võid ja prae veel u minut. 

Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mullitades mõni minut keeda vajadusel segades. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama kuuma puljongit kulbi täie kaupa ise risotot segades pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka, kuni riis on peaaegu pehme (al dente). 

Võta pott tulelt, sega hulka praetud kukeseened ja riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut seista. Sereveerimisel jahvata peale musta pipart ja puista soovi korral veel maitserohelist. 

Suvine roog kukeseentest ja suvikõrvitsast

Suvikõrvits oli mul seekord suuremat sorti, sest üks juba ülekasvanud vili oli ennast nii kavalalt suurte lehtede ja kõrvalpeenral vohavate aedubade varju ära peitnud, et oli mu emale täitsa märkamata jäänud. Aga oma aia suvikõrvits on oma aia suvikõrvits - maitseb ikkagi imeliselt, eriti pärast väikest grillimist ;-) Ideaalsed on muidugi väikesed ja veelgi krõmpsumad tsukiinid, nagu sellel pildil näha. Ja soovitan seda eelmise aasta koduaia suvikõrvitsate ja kinoga rooga ka proovida - on igati hea (ja lihtne ka) :)

Basiilik on samuti oma aiast ja selle üle olen ma ka väga rõõmus, kuigi kodused ürdid ei ole üldse nii kaubandusliku välimusega, kui poes müüdavad, aga mulle meeldivad need pisikesed kellegi poolt näritud augud lehtedes ja muud sellised "iluvead", sest tead ju, et see on puhas kraam ning kasvanud ilma igasuguste taimekaitsevahendite, väetiste jm keemiata.

Kuna ma niimoodi õnnelikult koos värske kraami ja kukeseentega Tallinnasse kihutasin, siis oli selge, et nendest tuleb midagi mõnusat valmistada. Tuli välja selline salatilaadne toit, mis läheb kindlasti kordamisele, sest mulle öeldi, et see on nii hea, et võiksin seda iga päev valmistada:D 

Kogused ei ole olulised, aga panen igaks juhuks kirja, palju ma ise iga koostisainet kasutasin. Salatist jätkus ideaalselt kahele inimesele.

Vaja läheb:

200 g kukeseeni

1 küüslauguküüs 

võid praadimiseks

2-3 väikest krõmpsuvat suvikõrvitsat või üks suurem isend, mille koor on veel pehme ja söödav

200 g juustu (nt parmesani, pecorino't, Farmi salatijuustu vms - mul oli see viimane)

extra virgin oliiviõli

sidrunimahla, soola(helbeid) ja pipart

peotäis basiilikulehti

Viiluta suvikõrvits, sega kausis soola(helveste), värskelt jahvatatud musta pipra ja oliivõliga ning prae viilud kuumal pannil või hoopis grilli kergelt pruunikaks. 

Kukeseened haki vajadusel ja asetat koos peeneks hakitud küüslauguga pannile, prae kuni eraldunud vesi on haihtunud (kui soovid, võid osa vett ka ära valada pannilt) lisa või ja prae veel natukene. Lisa natukene soola ja sega läbi. 

Jaota kõik kahele taldrikule, puista peale basiilikulehti (suuremad rebi väiksemateks tükkideks), maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja soola(helvestega), nirista peale oliiviõli ja sidrunimahla. Sega kõik enne söömist läbi, kui soovid.

Kukeseenepirukas tsukiini ja sinihallitusjuustuga

 

See on mul blogis juba mitmes kukeseenepirukas :) Kuigi seda pirukat võib teha ka muude seenetega, on minu jaoks see kõige parem kukeseentega. Kukeseen on juba lapsest saadik olnud mu lemmikseen ja on seda siiani, kuigi armastan ka erinevaid riisikaid ja puravikke. 

Selle suve esimeses suvikõrvitsat sisaldavas postituses u kuu aega tagasi kirjutasin, et tavapärast tsukiini-uputust veel pole. Nüüdseks on see muidugi juba ammu käes ja pisikesi maitsvaid rullkõrvitsaid tuleb juurde kiiremini, kui jõuab ära süüa, kuigi mul on see vili peaaegu igapäevaselt menüüs:) Suvikõrvitsast "lasanjetki" olen nüüdseks juba kaks korda teinud ja valmistan peagi jälle, sest lihtsalt nii hea on! :) 

Mul on blogis väga palju soolaseid ja magusaid suvikõrvitsaretsepte, aga laupäeval kirjutas Kersti Eero ajalehes "Õhtuleht" samuti sellest suvisest viljast ning sealt leiab päris mitu head ideed ja retsepti, mida head ja paremat valmistada. Minagi andsin oma 5 senti mõne nõuande näol ;-)

Mina lisasin suvikõrvitsat seekord ka kukeseenepirukasse, kus kaaslaseks ka noor kartul. Ekstra vunki annab juurde sinihallitusjuust, kuid kui sa seda ei armasta, siis asenda see mõne muu meelepärase juustuga. Eriti hästi sobivad siia pirukasse feta- ja kitsejuust, kui ka mõni kõvem pikalt laagerdunud juust on riivitult täidisesse ideaalne. 

Igaks juhuks mainin, et blogis on mul juba ees suisa kaks kukeseenepirukat - üsna klassikaline quiche ja üks juusturikas lehttainaga küpsetis. 

Nisujahu asemel kasutasin mina riisi- ja maisijahu segu ning lisasin 1 tl küpsetuspulbrit. Põhi tuleb küll pudisev, aga vähemalt saavad seda nautida ka need inimesed, kellele nisuajhu vastunäidustatud. 

Põhi:

100 g külma võid

100 g keedetud kartulit

150 g jahu

0,5 tl soola

0,5 tl kuivatatud punet, tüümiani vms

Tükelda või ja kartulid. Aseta kõik komponendid köögikombaini ja töötle ühtlaseks. Vajadusel lisa 1-2 sl külma vett. Taina saad teha ka käsitsi. Selleks sega kuivained, lisa kahvliga purustatud kartulid ja tükeldatud või ning haki kas noaga või näpi sõrmedega kiirelt ühtlaseks. 

Mätsi tainas palliks, keera toidukilesse, vajuta lapikuks ja aseta pooleks tunniks külmkappi. Seejärel rulli tainas lahti või suru kohe 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja ja u 2 cm kõrguselt äärtele. Vorm peaks olema eelnevalt võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhja võid asetada küpsetuspaberi. 

Torka põhi kahvliga tihedalt läbi ja küpseta 200-kradises ahjus 5 minutit.

Täidis:

300 g kukeseeni

u 1 sl (oliivi)õli

1 väike suvikõrvits (kaal 150-200 g)

1 sl võid

soola, pipart

3 muna

2 dl (1 pakk) vahukoort 

2 sl nisu- või riisijahu

100 g sinihallitusjuustu

Kuumuta pannil õli ja pra selles seeni kuni neist välja tulnud vedelik on peaaegu aurustunud. Lõika suvikõrvits u 1 cm tükkideks, lisa pannile ja prae veel u 5 minutit. Lisa või, maitsesta soola ja pipraga ning kuumuta paar minutit.

Klopi munad kausis lahti ning sega need läbi vahukoore ja jahuga, lisa murendatud juust. 

Laota seened koos suvikõrvitsaga pirukapõhjale, vala peale muna-juustusegu ja küpseta 180-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni täidis on peaaegu tahenenud ja hakkab kergelt kuldseks muutuma. 

Lase pirukal enne lahti lõikamist 20 minutit vormis taheneda. 

Retsept ilmus mõni nädal tagasi siin

Kukeseenekaste

On toitusid, mis on nii lihtsad, et neist blogida pole nagu mõtet, kuigi olen oma silmaga näinud toidublogides nii singi sisse keeratud meloni kui ka tiku otsa torgatud mozzarella ja tomati “retsepti”, mille kõrval näiteks minu lapsepõlve üks magustoitusid - hapukoorekreem kakaoga - tundub juba täitsa nagu päris retsept! :) :) :) Mitte, et mulle magus hapukoor hullult maitseks, aga need, kes vähegi nõuka-aega mäletavad, nende jaoks on see ka arusaadav, et sellist desserti tehti, sest lihtsalt poes ei olnud mitte midagi saada! Ja ka taskuraha polnud nii palju, et iga päev saaks endale šokolaadi või jäätist lubada, aga kui päev otsa õues veeta, siis läheb ikka kõht päris tühjaks ja magusaisu on suur ... :)

Aga see selleks :) Tegelikult tahtsin ma täna rääkida seenekastmest, sest kuigi see on paljude jaoks sama elementaarne nagu hakklihakaste või kapsahautis, sest oli samuti nn vene ajal pidevalt koduses menüüs, siis on tänapäeval üsna tavaline, et lihtsate ja vanemate inimeste jaoks igapäevaste toitude retsepte otsitakse internetist. “Kukeseenekaste” on praktiliselt sama levinud otsingusõna nagu “kukeseenepirukas” nagu pidevalt oma blogi statistikast näen, niiet otsustasin oma igasuvise versiooni siia kirja panna. Kes oleks muidugi arvanud, et ma kunagi kukeseenekastmest blogima hakkan, aga samas minu arvates hästi tore, kui inimesed vähemalt üritavad teha ise võimalikult palju süüa kodus (eriti suvel, kui niiiii palju head värsket kraami saada on), mitte ei telli kogu söödavat toitu restoranist koju või ei osta poest valmistoitu :)

Mina valmistan seda kastet nagu mu ema, va paar nüanssi. Seenekastmesse ei lisa mu ema jahu, kuigi nt hakklihakastmes on see tal alati sees. Igal juhul mina lisan ühe supilusikatäie toortatrajahu ja segan selle alati enne piima või koorega läbi, et see lahustuks korralikult ja tükke ei jääks. Võid jahu ka vabalt ära jätta, eriti juhul, kui vahukoort kasutad - siis seda tõesti eriti vaja ei lähe. Piima ja tavalise koore korral vaata ise, kuidas tundub - kas tahad paksemat kastet või mitte :) Teine erinevus on küüslauk, mida ma palavalt armastan ja peaaegu igale soolasele toidule lisan - seda meie peres teised kukeseenekastmesse ei lisa.

Ja selline oluline asi veel ehk üks koolitarkus kokakoolist, et seentele tuleb soola lisada alati alles pärast praadimist. Seened kaotavad pannil nii palju vedelikku, mistõttu võib praadimise alguses maitsestamine lõppeda ülesoolamisega. Sama kehtib ka nt spinati ja sibula kohta ;-)

Mina naudin kukeseenekastet värske kartuli ja mõne hea salatiga, seekord klassikaline tomat, kurk, till, hapukoor ja maitseained.

Vaja läheb:

1 väiksem sibul

1-2 küüslauguküünt (soovi korral)

1-2 sl õli 

500 g kukeseeni

u 1 sl võid

1 sl nisu- või toortatrajahu

4 dl (2 pakki) (vahu)koort või täispiima

soola, musta pipart

suur peotäis hakitud tilli

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Puhasta seened (nt pintsliga) ja haki suuremad seened väiksemaks.

Kuumuta pannil 1-2 sl õli ja prae keskmisest pisut madalamal kuumusel hakitud sibulat aeg-ajalt segades u 8 minutit kuni see on klaasjas. Lisa hakitud küüslauk ja seened ning kuumuta aeg-ajalt segades kuni seentest eraldunud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja lisa tükike võid ning sega läbi.

Lisa koor või piim pannile, kuid jäta u 0,5-1 dl alles. Sega alles jäänud vedeliku sisse jahu ja sega hoolikalt segamini, et tükke ei jääks. Vala jahuga segatud koor või piim pannile samal ajal panni sisu segades, et see ühtlaselt jaotuks. Kuumuta veel kergelt, võta kaste pliidilt, jahvata peale musta pipart ja puista hakitud tilli. 

Superhea veise-tomatihautis

Veise esiselg on tõeliselt tänuväärne tooraine - äärmiselt maitsev ja samas ülilihtne valmistada. See veise kaela juures asuv tükk on küll samamoodi nö läbikasvanud, kuid on pisut pehmema ja õrnema lihaskiuga. Eelmisel korral Liivimaa Lihaveise toorianet kasutades oli bavette minu jaoks supertore avastus, mis tavapärasest mugavustsoonist (ehk veise välisfilee) välja tõi ja maitseelamusi pakkus, seekord aga oli veise esiselg suure rõõmu allikas:) Aega praktiliselt ei kulu, sest liha küpseb ise ahjus, ning tulemuseks on suussulav kahvliga murtav liharoog. Kusjuures, minu lihahimu, millest bavette'i-postituses kirjutasin, pole kuhugi kadunud, vaid ainult suurenenud ... :D

Mulle meeldivad sellised "lihtsad" lihatükid:), sest mulle üldse meeldivad lihtsad asjad ja mu eesmärk on inspireerida eelkõige neid kokkama, kes muidu seda teha ei viitsi või arvavad, et söögi tegemine on midagi ülemäära keerulist. Oma teisest raamatust rääkivas blogipostituses ka lahkasin seda teemat pisut, viidates Susani Luitsalu postitusele, mis oli jube naljakas (mõni lihtsalt oskab kohe eriti mahlakalt ja kaasakiskuvalt kirjutada), ning selles osas ei ole midagi vahepeal muutunud. Nagu "Ratatouille" multikaski öeldi: "anyone can cook!" :) Vahel on vaja vaid väikest tõuget, lihtsat ja loogilist retsepti, sest tõepoolest - igaüks saab söögi tegemisega hakkama!

Vahel olen teinud jänest kokakoolist saadud retsepti järgi ja ausalt öeldes tohutut ajakulu arvestades ning pärast mustade nõude hulka vaadates ei saa ma küll aru, miks ma seda teen, kuigi roog on muidugi imemaitsev. Lihtsama retsepti järgi tehtud jänes pole sugugi mitte (oluliselt);-) halvem, sama muideks kehtib ka kõigi muude asjade kohta ehk kulutatud aeg ei pruugi sugugi olla võrdeline tulemuse maitseomadustega!:) Seda enam, et soolaste asjade jaoks pole niikuinii enamasti retsepti vaja. Ma küll aeg-ajalt saan vahel mõne tegemisõpetuse kirja ja pildi tehtud (nagu eelmisel esmaspäeval sööjaid oodates selle pasta retsepti), aga see on pigem erand kui reegel. Sööma peab ju iga päev ehk õnneks on mul võimalus süüa teha päevast päeva, aga hoopis teine asi on soolaste toitude retsepte kirja saada (neis on väga harva kogused olulised) või sellel jahtuda lastes pilti teha. Ega selles, et inimene, kes ise igapäevaselt köögis ei askelda, vajab retsepti, ei ole loomulikult midagi taunimisväärset - täiesti normaalne!  Sellepärast ma neid retsepte ju kirja panengi, et kõigi elu oleks lihtsam ja kokkajad siit uusi ideid saaksid ;-) Minul õnneks on mu töö ühtlasi ka hobi - saan hommikust õhtuni tegeleda oma lemmiktegevuse ehk kokkamise, küpsetamise, toidust, kokkadest ja restodest kirjutamise jm sellisega. Supertore!!! :)

Kusjuures, parimad toiduelamused ongi enamasti need kõige lihtsamad asjad: värske kartul võis praetud kukeseentega, otse pannilt või ahjust tulnud hommikuse püügi lest, siig või räim, peotäis mustikaid või vaarikaid metsas või hoopis puu alt muru seest korjatud küps ja mahlane valge klaar. Ja kuigi vahel on tõesti tore ja huvitav käia ka mõnes peenes restos, siis mulle meeldivad pigem lihtsat (aga väga head) toitu pakkuvad kohad. Viimase aja üks toredamaid uusi avastusi oli Haapsalus Kärme Küülik, kuhu ma täitsa juhuslikult tänu ühtedele hästi toredatele tuttavatele sattusin. Toidud olid ülimalt maitsvad ja väga heast toorainest, lihtsad ja mõnusad, ohtra küüslaugu ja ürtidega. Ma käin Haapsalus küll väga tihti, aga välja sööma seal eriti ei satu, kuid selle resto pärast võiks täitsa ekstra kohale kihutada!:) Ma niikuinii sõidan suvekuudel iga nädal sõna otseses mõttes sadu kilomeetreid maha - asi see siis "kõigest" 100 km kaugusele õhtust sööma minna :D Suvel on ikka tore, kui Tallinnas üle 2-3 päeva nädalas olema ei pea, nt eile alles tulin Otepäält ja lähen juba homme õhtul tagasi:)

Veisehautise lisandiks sobiks suurepäraselt värske kartul, siis ostan seda ise suhteliselt harva. Mulle küll suvised pisikesed kartulid väga meeldivad, aga kuna neid nii tihti saab igal pool (eelkõige muidugi sõprade juures), siis ma  ise kodus keedan kartulit harva. Rohkem aga valmistan toidu kõrvale värsket salatit,  krõmpsu suvikõrvitsat, kukeseeni, brokkolit, lillkapsast või aedube.  Et sel päeval, kui liha küpsetasin (u kuu aega tagasi vist) jäid mulle hommikusel turulkäigul silma (ja tulid koju kaasa ka) ülimalt ahvatlevad kollased ja rohelised Türgi oad, siis kasutasin seekord neid. Keetsin ube u 5 minutit puljongis, nõrutasin ja seejärel praadisin pannil või sees koos natukese küüslauguga kergelt läbi (täpsem õpetus sai mul eelmisel suvel juba kirja). Jube head! :)

Esiselg sobib sarnaselt kaelatükiga samuti pikemaks hautamiseks, niiet mina tegin sellest ühe mõnusa tomatikastmega pajaroa. Kuna mul keldris oli ootamatult vaid 1 purk purustatud tomateid, siis lisasin hautisele ka ühe Salvesti hõrkude köögiviljadega pastakastme, mis sobis siia suurepäraselt. Sel juhul pole muidugi suhkrut ega soola enam vaja lisada. Liha juurde ahjupotti võib tomatikastmesse küpsema panna ka muid meelepäraseid köögivilju, nt porgand, kartul vm.

Liha võtan tavaliselt u pool tundi enne küpsetmist külmkapist välja, et see ühtlaselt küpseks. Eemaldasin kelmed ja suuremad rasvatükid, aga osa rasvast jätsin lihale, et see küpsemise ajal mahlasust annaks. 

1 suur sibul

4-6 küüsluaguküünt

1 rosmariinioks

u 1,3-1,5 kg tükk veise esiselga

soola, musta pipart 

1 sl pruuni suhkrut

800 ml (2 purki) tomateid pürees, purustatud tomateid vmt (1 purgi asemel ehk u 400 ml võib olla ka mõni valmis tomatikaste)

Puhasta ja lõika sibul sektoriteks. Lõika puhastatud küüslauguküüned pikuti pooleks, suuremad neljaks. Võta rosmariinioksalt lehed ja haki need peeneks. Eemalda veiselt kelmed ja lõika tükk risti pooleks. Kuumuta pannil u 1 sl õli ja prae selles veisetükid igast küljest pruuniks (kulub kuskil 6 minutit). Maitsesta soola ja pipraga. Aseta liha koos ülejäänud komponentidega ahjupotti, pane kaas peale ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 3 tundi ehk kuni liha saab kahvliga murda. Tõsta liha lõikelauale ja lõika viiludeks või murra sellest lusikaga tükid. Eemalda kastmelt rasv ja serveeri koos liha ja meelepäraste lisanditega.