esmaspäev, 28. august 2023

Kukeseenekaste porruga

 

Kes ei armastaks (kuke)seene kastet?!? :) Tänavu tundus seenesaak veel kuu aega tagasi olevat üsna kesine olevat, kuid sel nädalavahetusel sain kummalgi päeval ämbritäie kukeseeni ning ühel päeval ka haavapuravikke ja timpnarmikuid, nii et suisa patt oleks nuriseda :) Ja iga suve juurde kuulub kukeseeenekaste värske kartuliga - kui sellest isu täis, alles siis hakkan igasuguseid muid asju valmistama (nt pirukat, risotot, pastat, orsotot, panniroogasid jm). Siit leiab igal juhul palju variante, kuidas seeni maitsvalt ära kasutada ;-)

Üks klassikaline kukeseenekaste mul blogis juba on. See siin on veidi teistsugune, sest tegin vahelduse mõttes kastet hoopis porruga. Kui aga soovid veidi luksuslikumat seenekastet, siis lisa ka valget veini ja merevaiku nagu nt Luisa Rõivas teeb. Minu jaoks käib suvine kukeseenekaste lahutamatult kokku lisaks värskele kartulile ka tomati-kurgisalatiga, aga loomulikult tuleb valida endale meelepärane variant.

Mis aga eelpoolmainitud timpnarmikusse puutub, siis see on minu jaoks täitsa uus seen, mida sain seekord päris palju. See on kukeseenega pealt vaadates veidi sarnane ja mõne arvates isegi parem seen, kui kõigi lemmik kukekas. Nii et olen jälle ühe seene võrra targem :)

Vaja läheb:
1 porru
1 sl (oliivi)õli
400 g kukeseeni
1 sl võid
soola
2 dl (1 pakk) vahukoort
1 dl täispiima
1 sl nisu- või riisijahu
värskelt jahvatatud musta pipart
hakitud tilli

Lõika porru õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli keskmisest pisut madalamal kuumusel ja prae selles porrut mõni minut, kuni see on pehme ja klaasjas. Lisa puhastatud kukeseened ja keera kuumust kõvemaks. Lase seentel aeg-ajalt segades küpseda kuni neidt välja tulnud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja sega hulka või.

Vala pannile vahukoor. Sega jahu läbi piimaga nii, et tükke ei jää. Vala piim pannile ise samal ajal panni sisu segades. Kuumuta mõni minut, kuni kaste veidi pakseneb. Jahvata peale musta pipart ja puista hakitud tilli. Naudi koos värske kartuliga. 


teisipäev, 22. august 2023

Pehme ploomi-mandlikook


Ploomiaeg on käes ja siit tuleb kohe ka uus ploomikoogi retsept :) Seekord annavad ploomidele lisaks küpsetisele vunki juurde mandlijahu ja vanad head lehmakommid. Kooki saab nautida nii soojalt kui ka jahtunult. Kuigi see mandlimekiga ploomimaius on mõnusalt mahlane, võid siiski juurde pakkuda vanillijäätist, -kastet või -kreemi.  

Ma ise armastan koduaia ploome, kuigi viimastel aastatel kipub neid napivõitu olema. Aga kodumaised ploomid on kuidagi teise (st hoopis parema) maitsega, kui imporditud viljad, nii et hetkel tasub mõni kook ka ploomidest valmistada.

Igal juhul blogis on veel teisigi imemaitsvaid ploomikooke nagu näiteks:






* vana hea ploomi-galette :)

Lisaks veel ploomimarmelaad, mis on suurepärane nii pannkookide kui ka sõrnikutega. Ja vürtsikas ploomitšatni, mis sobib eelkõige just juustudega, kuid on väga hea ka erinevate liharoogadega.

Vaja läheb:
300 g ploome (puhastatud kaal)
100 g lehma- ehk piimakomme (u 6 kommi)
120 g mandlijahu
100 g nisu- või maisijahu
2 tl küpsetuspulbrit
3 toasooja muna
120 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
1 dl neutraalse maitsega õli
1 dl maitsestamata jogurtit või keefiri
1 tl vanilli- või mandliekstrakti (soovi korral)
tuhksuhkrut

Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid. Lõika kommid tükkideks. 

Sega mandlijahu sõelutud nisu- või maisijahu ja küpsetuspulbriga. Vahusta munad suhkrutega heledaks kohevaks vahuks, sega hulka õli ja jogurt või keefir ning soovi korral ka ekstrakt. Seejärel lisa jahusegu ja sega õrnalt ühtlaseks. Viimasena sega ettevaatlikult hulka tükeldatud kommid.

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Aseta ploomid tainale nii, et lõikepool on all.

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus u 45 minutit, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldpruun. lase küpsetisel vormis u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud koogile sõelu tuhksuhkrut.


Retsept ilmus u aasta tagasi siin

teisipäev, 15. august 2023

Mustika-kohupiimakook musta leiva põhjal


Peagi on käes Eesti taasiseseisvu(mi)späev, mille tähistamiseks loomulikult igasugused kodumaisest toorainest, rahvuslikud või lipuvärvides toidud ja küpsetised passivad. Blogisse on aastate jooksul kogunenud terve hulk igasuguseid hõrgutisi, mida sel päeval valmistada.

Sel koogil on mõnusalt tummine musta leiva ja tumeda šokolaadiga põhi, kreemjas kohupiimakiht ja kergelt hapukad mustikad. Minu arvates on see suurepärane kooslus, mida EV aastapäeva või taasiseseisvuspäeva või mõne muu (täht)päeva hommikul kohvi kõrvale nautida või millega hoopis (pidulik) õhtusöök lõpetada. Ühesõnaga: mulle see kook maitseb ja minu arvates sobib see igaks elujuhtumiks, sh pidupäevadeks :)

Kasutasin seekord traditsioonilise rukkileiva asemel gluteenivaba tumedat seemnetega leiba. See on üks vähestest poes müüdavatest gv leibadest, mis maitseb nagu päris ja sobib ka asendamiseks tavalisele rukkileivale, kuigi arvestama peab, et kuna selles on nii palju seemneid, siis on see tunduvalt rasvasem, kui harjumuspärane must leib. Tegin selle gv leivaga muide talvel ühe mahlase kohupiima-leiva koogi ja ka see sobib eelolevaks pidupäevaks suurepäraselt. 

Vahukoor tuleks kindlasti eraldi vahustada ja segada kohupiimamassi hulka viimasena pärast želatiini lisamist, sest siis jääb see õhulisem ja täidis kohevam. 

Rukkilille õisi saad suvel loomulikult värskelt, kuid kui neid ka muul ajal soovid, siis tasub suvisel ajal õisi kas kuivatada või asetada sügavkülma. Pildil olevad rukkililled on otse sügavkülmast. Mõnes poes müüakse ka kuivatatud rukkilille õielehti, mis samuti sobivad koogile EV aastapäeva puhul raputamiseks. 


 
Põhi:õ
200 g musta seemnetega (rukki)leiba
50 g võid
60 g tumedat šokolaadi
3 sl pruuni suhkrut
1 tl naturaalset kakaopulbrit

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Tükelda või ja šokolaad, aseta koos suhkruga kaussi ja kauss vesivannile. Lase šokolaadil sulada, sega ühtlaseks, lisa koos kakaopulbriga leivamassi hulka, töötle köögikombainis ühtlaseks ja suru 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
600 g (2 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima
3 sl suhkrut
8 želatiinilehte
1,2 dl piima
2 dl (1 pakk) vahukoort
u 200 g mustikaid + kaunistamiseks

Sega kohupiimapasta, kohupiim ja suhkur omavahel läbi. 

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos külma piimaga kastrulisse. Soojenda kastrulis olevat piima pliidil pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära vedelikku keema lase.

Vala piim ühtlase nirena samal ajal kohupiima segades selle hulka. Viimasena sega kohupiimakreemi sisse spaatliga õrnalt tugevaks vahuks vahustatud vahukoor.

Vala kohupiimasegu vormi leiva-šokolaadi põhjale. Silu pind ja aseta peale mustikad surudes neid õrnalt veidi kohupiima sisse. Aseta kook paariks tunniks külmkappi tahenema. Tahenenud kook eemalda vormist, aseta serveerimisalusele ning kaunista mustikate ja rukkilille õitega. 


Retsept ilmus talvel siin

    neljapäev, 10. august 2023

    Värske suvine salat kergelt marineeritud lõhega


    Suvel ilmselt on enamikel inimestel veelgi vähem aega süüa teha, seega igasugused kerged ja kiirelt valmivad, kuid toitainerikkas road kuluvad marjaks ära. Aega kulub selle lõhe ja suvise värske kartuliga salati jaoks suhteliselt vähe, ahju pole vaja sisse lülitada ning meeldib see ka meestele :)

    Kergelt marineeritud lõhe on meeldivalt lihtne ja maitsev ning olen seda varemgi kasutanud, näiteks poke-kausi jaoks on see igati autentne variant. 

    Kui aga on vaja suvisel ajal mõnda eriti head pirukat, siis soovitan suvikõrvitsa ja kahe juustuga maitserikast galetti, mille retsept just viimases Nädalalõpuleht LP-s ilmus. See muide sobib ka suurepäraselt šampanja kõrvale;-) Ja see tomati-feta galette on samuti suurepärane! Mulle sellised rustikaalsed vabas vormis pirukad tohutult meeldivad, sest neid on lihtne teha, aega kulub vähe, need on tõeliselt maitsvad ja minu kogemuse kohaselt meeldivad kõigile (lastele pole siiski pakkunud, aga täiskasvanud võtavad küll kõik vähemalt kaks tükki). Nii et soovitan proovida järgmisel korral, kui mõni tore õhtune istumine on. Seniks aga tasub teha suvistest aedviljadest salatit, mis koos pošeeritud muna ja värske kiitmarinaadis lõhega on supermõnus :)


    Marineeritud lõhe:
    250-300 g lõhefileed
    4 sl sidrunimahla
    1 sl sojakastet
    1 sl heledat suhkrusiirupit
    musta pipart

    Eemalda lõhefileelt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. Sega marinaadiained omavahel, aseta sisse lõhetükid, sega läbi ja lase u 10 minutit seista. 

    Salat:
    u 600 g värsket kartulit
    2 väikest värsket kurki
    1-2 keskmist tomatit
    1 keskmine (kollane) suvikõrvits
    4 suuremat muna
    värsket tilli

    Kaste:
    4 sl oliiviõli
    1 sl valge veini või õunaäädikat
    1 sl heledat siirupit
    1 tl mahedat sinepit
    soola, (värskelt jahvatatud) musta pipart

    Keeda või auruta kartulid pehmeks. Lõika kartulid meelepärasteks tükkideks. 

    Lõika kurk õhukesteks viiludeks ja tomat meelepärasteks tükkideks. Lõika suvikõrvitsast õhukesed viilud ja pruunista neid pannil natukese õliga mõni minut. Kui soovid, siis prae pannil kergelt ka kartulid läbi.

    Keeda või pošeeri munad. Haki till peeneks. Sega kokku kaste. 

    Jaga kartulid nelja taldriku vahel. Puista ühtlaselt peale ülejäänud aedviljad ja nirista neile kaste. Jaga lõhe samuti nelja taldiku vahel, aseta igale taldrikule muna ja puista kõige peale hakitud tilli. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      esmaspäev, 7. august 2023

      Alkovabad suvejoogid - smuuti ja jäätisekokteil

       

      Tänasel ülipalaval päeval soovitaksin kahte värskendavat jooki. Saan aru, et kuumad ilmad röövivad nii mõneltki söögiisu (mina kahjuks või õnneks nende inimeste hulka ise ei kuulu), seega pakun väja kaks sellist jooki, mis võivad isegi kerge eine eest olla, kuid promille ei sisalda, nii et sobivad ka tööpäeval ja autojuhtidele nautimiseks :)

      Mulle meeldib valmistada smuutisid - seda on ilmselt näha blogiski, kuhu uusi retspte aeg-ajalt juurde jõuab. Kuigi mu smuutid on paksud, on need enamasti siiski joodavad, kuid aeg-ajalt teen ka kausismuutisid, mida saab lusikaga süüa. Igal juhul valikut on blogis omajagu ja nagu näha, siis üks smuuti tuleb praegu juurde :) 

      See toitainerikas smuuti sobib suurepäraselt nii toekaks vahepalaks ja kergeks magustoiduks kui ka hommikueineks. Lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele leiab sellest kiudaineid ja kasulikke baktereid, nii et tegemist on ühe igati tervisliku joogiga :)

      Vaja läheb:
      3 dl keefiri, petti või hapupiima
      2 küpset suuremat banaani
      5 mündilehte
      200 g maasikaid
      100 g külmutatud punaseid marju (maasikaid, vaarikaid, pohli, jõhvikaid)
      1 sl linaseemneid
      2 sl kama

      Vala kõigepealt kannmikserisse keefir vm piimatoode, lisa tükeldatud banaanid ja tükkideks rebitud mündilehed. Puhasta maasikad ja suuremad lõika pooleks või neljaks. Lisa ka marjad jm koostisosad kannmiskerisse ja töötle ühtlaseks. Vala smuuti klaasidesse ja naudi kohe. 





      See kergelt mõrkja alatooniga jäätisekokteil on eriti mõnus just praeguste palavate ilmadega. See on ühtaegu värskendav ja samas toitev. Ma tegelikult plaanisin seda kokteili teha alkovaba porteriga, mis on üks mu lemmikuid alkovabu jooke, kuid seda ei õnnestunud sel päeval poest saada. Seega valisin tavalise lager-tüüpi õlle, mis sobib samuti väga hästi, kuigi porteriga on kokteil tummisem. 

      Muide teine alkovaba jook, mis mulle väga meeldib ja mis on ka suurepärane spordijook, on alkovaba Alexander. Mõlemad mu lemmik alkovabad õlled muide passivad väga hästi ka toitude kaaslaseks, eriti aga just Alexander, sest on kerge ja aromaatne; porter aga on eriti hea seltsiline pigem tummisematele pajaroogadele ja magustoitudele. 

      Vaja läheb:
      3 dl alkoholivaba lager-õlut (nt A. Le Coq Premiumi)
      1 küpse suurem banaan
      300 g šokolaadi-, karamelli- või vanillijäätist

      Vala õlu kannmikserisse, lisa tükeldatud banaan ja jäätis supilusikatäie kaupa. Töötle ühtlaseks ja naudi kohe. 


      Mõlemad retseptid ilmusid juunis siin

      neljapäev, 3. august 2023

      Suvine salat fetajuustuga



      Suvine kerge imehea salat, mida jõuab vabalt argiõhtulgi valmistada. Arbuusiga toidud on minu arvates suvel igati mõnusad ja üks arbuusi-feta salat punase sibulaga on mul blogis juba olemaski. Seekord lisasin ka kurki ja tomatit, maasikate asemel aga sain poest mustikaid, mis samuti salatisse igati hästi sobivad. 

      Salati retsept ilmus mõni nädal tagasi mu loo juures, mille tegin TAI ekspert Tagli Pitsiga soola teemal. Suhkru liigse tarvitamsie kahjulikkus on reeglina inimestel hästi teada, kuid millegipärast soola osas ei pea paljud piiri. Samas rikub aga liigne sool toidu maitse rääkimata sellest, et on tervisele kahjulik. Seega soovitan toidulaud kriitilise pilgiga üle vaadata ja vajadusel korrektuure teha, sest parim igas mõttes on ikka värske korralikust toorainest enda tehtud toit, milles on tunda maitseid ja mille maitset ei ole soolaga ära "tapetud". Tagli Pitsi muide jagab ariklis ka väga häid nippe, kuidas soola tarbimist vähendada.

      See värskusest pakatav salat on piisavalt mahlane ja maitsekas, et sellele kastet ei olegi peale vaja. Vajaliku soolakuse saab täielikult kätte fetajuustust. Minu arvates on see salat suurepärane niisama süüa, kuid se sobib loomulikult ka grillitud toitude kõrvale.


      500 g puhastatud arbuusi

      1 keskmine kurk

      300 g tomateid

      u 100 g maasikaid või kultuurmustikaid

      150 g fetajuustu

      musta pipart

      (hakitud) mündi- või koriandrilehti


      Lõika arbuus kuubikuteks ning kurk ja tomat meelepärasteks tükkideks. Aseta kõik kaussi, lisa marjad ja murendatud juust. Peale jahvata musta pipart ja puista mündi- või koriandrilehti.


       

      kolmapäev, 19. juuli 2023

      Boršisupi “põhi” talveks purki


      Hetkel, kui küpsed ja maitserikkad köögiviljad turulettidel kuhjuvad, saab igasuguseid imemaitsvaid toitusid teha. Aga muidugi tasub mõelda ka hoidistamise peale, sest suvel on ju kõik "rohelne kraam" värskem ja soodsam kui muidu. Üks asi, mida ma ise suviti teen, on supipõhi, mida on talvisel kiirel ajal võimalik vähese vaevaga supiks keeta. Ma muidu poes müüdavaid purgisuppe ei valmista kodus kunagi (mitte et ma tahaks nende kohta midagi halvasti öelda, aga ma lihtsalt eelistan ise teisi asju süüa), aga enda tehtud purgisupid on midagi muud - need on tõesti hea koduse maitsega. Üks selline supipõhja retsept mul juba blogis on - vürtsikas tomatisupp-, mida peaaegu igal aastal teen. Aga nüüd jõuab siia ka mu teine ammune lemmik ehk borš :)

      Panen alla kirja variandi, kuidas ise puljong keeta ja supp valmis teha. Kuid soovi korral saad võtta puljongikuubiku, -fondi või -pulbri, et maitsev supp eriti kiirelt valmis teha. Sel juhul võid lisada supi sisse kontidelt eemaldatud liha asemel näiteks hakkliha või frikadelle.

      Supipõhi on selline asi, kus erinevalt küpsetamisest, kus tuleb enamasti grammi-täpsusega koostisained kirja panna, ei ole vaja ülemäära koguste pärast muretseda. Need siin on kogused nö ideaalis, aga minu arvates vahet pole, kas kaalud köögiviljad ära enne puhastamist või mitte. Mina kaalun lihtsuse huvides enne puhastamist, aga samas on mõnda asja on alati pisut rohkem, mõnda vähem - loodus ju ei tee kõiki asju nagu tehas täpselt ühe suuruse ja kujuga. Küll aga võiksid jälgida enam-vähem koostisosade proportsioone. 

      Purgid peaksid olema korralikult puhtaks pestud ja steriliseeritud. Selleks kuumuta purke 120-kraadises ahjus u 20 minutit. Aseta purgid ahju restile tagurpidi. Purgikaasi keeda 5 minutit. Supipõhja jaoks soovitan kasutada suuremaid, umbes liitriseid purke; moosi jaoks sobivad igasugused purgid, kuid tasub võtta pigem pooleliitrised või veel väiksemad, sest korraga reeglina palju moosi ei sööda. 

      Vaja läheb:
      1 kg sibulat
      1 kg porgandit
      1 kg peeti
      2 kg kapsast
      1 kg tomatit
      2-3 dl (oliivi)õli
      30 musta pipra tera 
      6 loorberilehte
      3 sl soola
      120 g suhkrut
      3 sl äädikat

      Haki sibul peeneks, riivi porgand ja peet, lõika kapsas peeneteks viiludeks ja haki tomatid. 

      Võta suur pott, kuumuta selle põhjas õli ja prae madalal kuumusel hakitud sibulat u 10 minutit, kuni see on klaasjas . 

      Lisa riivitud peet ja porgand ning kuumuta segades veel u 5 minutit. Lisa kapsas, tomatid, pipraterad, loorberilehed, sool ja suhkur. Lase aedviljadel potis küpseda aeg-ajalt segades kuni need on pehmed (kulub u 20-30 minutit sõltuvalt sellest, kui suured olid viljad). 

      Lisa äädikas ja lase segul potis veel mõned minutid podiseda (ehk seni, kuni kõik köögiviljad pehmed on).    Eemalda loorberilehed ja pipraterad ning tõsta steriliseeritud purkidesse. 

      Puljong:
      0,5 kg searibisid või 1 kg sealihakonte
      1 väiksem sibul
      4 küüslauguküünt
      1 varsseller
      2 loorberilehte
      5 musta pipra tera
      0,5 tl soola

      Aseta kondid või ribid külma veega potti. Kui ribid on ühe pika ribana, siis lõika neid väiksemaks. Lase veel keema tõusta ja keeda paar minutit. Kurna kondid sõelal ja loputa veega korralikult läbi. Pese pott puhtaks. 

      Aseta puhtasse potti tagasi kondid, lisa kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, 2-3 cm juppideks lõigatud varsseller, kooritud ja pooleks lõigatud küüslauguküüned, loorberilehed ja pipraterad. Lisa potti 1,5-2 l külma vett ja lase sel keema tõusta. 

      Keera kuumust vähemaks ja jäta puljong madalale kuumusele keema nii, et vesi õrnalt podiseks. Puljong on valmis siis, kui liha kontidel on nii pehme, et seda on kerge eemaldada. Kulub vähemalt 1 h. Kondid keevad kiiremini pehmeks, kuid ribide puhul kulub ligi 2 h. Keemise ajal eemalda vahukulbiga tekkinud vahtu. 

      Kurna puljong ja eemalda liha kontide küljest.

      Supi jaoks:
      3-4 keskmist kartulit
      u 1,5 liitrit puljongit
      kontide või ribide küljest liha
      vajadusel (õuna)äädikat, soola ja suhkrut

      Lõika kooritud kartulid u 1 cm kuubikuteks ja keeda puljongis peaaegu pehmeks. Lisa liitrine purgitäis boršipõhja ja kontidelt eemaldatud liha ning keeda veel paar minutit. Lisa vajdusel veidi (õuna)äädikat, soola ja suhkrut. 

      Serveerimiseks:
      hapukoort
      hakitud maitserohelist (tilli, rohelist sibulat, murulauku, lehtpeterselli)
      värskelt jahvatatud musta pipart


      Retsept ilmus aasta tagasi siin

      kolmapäev, 12. juuli 2023

      Gazpacho maasikatega


      Suvel palavate ilmadega on minu arvates sellised jahedad ja jahutavad road igati oma kohal. Lisaks on gazpacho hästi tervislik ja toitainerikas, sest sisaldab erinevaid köögivilju. Veidi rasva (oliiviõli ja kitsejuust) aga aitab meil värskest kraamist vitamiinid ilusti kätte saada. 

      Üks Hispaania juurtega külm tomatisupp gaszpacho mu blogis juba on, aga sellegipoolest otsustasin lisada  uue retsepti, sest vaheldust on ju vaja :) Kuigi mõlemas on tomatid, paprika ja maasikad, on see supp siin veidi teitsugune nii koostisosade kui ka maitse osas. Selliste suppide retseptidesse võid aga loominguliselt suhtuda - midagi (hullu) ei juhtu, kui neis näpuga järge ei aja või kogustest täpselt kinni ei pea. Erinevalt näiteks küpsetistest, mille puhul tasub alati retsepti täpselt järgida, et ideaalselt õnnestuksid. 

      Soola soovitan supi sisse mõõdukalt lisada, sest kitsejuust annab samuti soolasust juurde. Lisaks tuleb soolaga ettevaatlik olla. Vajame küll veidi naatriumi, kuid pidev liigne tarbimine pole tervisele sugugi hea. Sellest, milline on maksimaalne päevane lubatud soola kogus jms, räägib TAI ekspert Tagli Pitsi viimase Nädalalõpuleht LP toiduosas. Minu jaoks isiklikult aga tapab liigne sool toidu maitse - ülesoolatud road on kõik ühe maitsega. Mulle aga meeldivad need asjad, mida valmistan ja ka tooraine on alati kvaliteetne, seega ei taha seda kuidagi soolaga ära rikkuda, vaid lisan soola vaid niipalju, kui hädavajalik :) 

      Vaja läheb:
      400 g küpseid tomateid
      400 g maasikaid
      150 g kurki
      1 keskmine punane paprika
      1 väike küüslauguküüs
      pool väikest punast sibulat (soovi korral)
      u 50 g saia
      2 sl extra virgin oliiviõli (vajadusel rohkem)
      1 sl punase või valge veini äädikat
      1 sl suhkrut
      0,5 tl soola
      värskelt jahvatatud musta pipart

      Serveerimiseks:
      peotäis (peeneks hakitud) basiiliku, koriandri või mündi lehti
      50-100 g feta- või kitsejuustu
      krõbedaid saiakrutoone või röstitud saia

      Haki tomatid u 1 cm tükkideks, puhasta maasikad, lõika kurk viiludeks ja puhastatud papika väikesteks tükkideks. Haki küüslauguküüs ja punane sibul peeneks. Murra sai tükkideks. 

      Sega aedviljad ülejäänud komponentidega ja proovi aedviljadest mahlad välja pigistada. Võid seda teha ka käte abil.  Kata kauss toidukilega ja lase vähemalt tunnike külmkapis seista, veel parem üleöö. 

      Töötle aedviljad köögikombainis peeneks. Kui soovid vedelamat suppi, lisa veel õli või vett. Maitse ning lisa vajadusel suhkrut või pipart. Soola ära pigem lisa, sest juustus on seda juba niigi.

      Serveerimiseks jaga supp kahe kuni nelja kausi vahel, puista peale (hakitud) rohelist ja murenda juustu. Puista supilee ka saiakrutoonid või paku supi kõrvale röstitud saia. 


      Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      esmaspäev, 10. juuli 2023

      Kurgisalat peedi, avokaado ja hummusega



      Hetkel on see kõige parem aeg aastas, mil värsket kraami tuleb ohtralt, sh ka värsket kurki, mis kuulub muide koos suureviljaliste köögiviljadega nagu arbuus, melon ja kõrvits kõrvitsaliste sugukonda, milles on umbkaudu 850 liiki. 

      Arvatavasti Põhja- või Ida-Indiast pärit kurki kultiveeritakse seal riigis juba ligikaudu 6000 aastat, kuid metsikult kasvanult on see vili juba vähemalt 10 000 aastat inimeste toidulauda rikastanud. Ka muistsed kreeklased ja roomlased kasvatasid kurki. Näiteks on teada, et 1. sajandil Roomat valitsenud keiser Tiberius soovis lõunasöögiks värsket kurki. Teistesse Euroopa riikidesse, sh Eestisse jõudis aga kurk alles 17. sajandil. 

      Varasemalt oli kurk mõru. Mõrkjas maitse oli tingitud mõruaine kukurbitatsiini sisaldusest. Mõnedel sortidel kippus veel mõned aastakümned tagasi osa vilju mõruks minema, kuid hetkel on mõru maitse tänu sordiaretusele võimalik veel vaid kasvutingimuste tõttu. Nimelt võib põhjuseks olla kas vähene niiskus vilja kasvatamise ajal mullas või kõikus temperatuur, mis mõlmad põhjustavad glükosiiditaoliste ühendite taseme tõusu. Kurgid aga vajavad korraliku saagi kasvatamiseks lisaks korralikule kastmisele ja võimalikult ühtlasele temperatuurile ka toitainerikast mulda. Muld peaks olema soojenenud, kohev, hea niiskusrežiimiga liivsavimuld, mis on ideaalis kõdusõnnikuga rikastatud. Samas kasvamise alguses (juunikuus) vajab kurk vett suhteliselt vähe, kuna maa on veel jahe, mistõttu liigne kastmine võib kasvu hoopis vähendada. Et tegemist on soojanõudliku taimega, mille jaoks on parim kasvutemperatuur 25-28 kraadi, soovitatakse kurki kasvatada kas kasvuhoones või kile all. Vilju soovitatakse koristada üle kahe päeva, et need ei kasvaks üle. Lisaks aitab kurgi varakult korjamine suurendada selle saaki. 

      Kurk on sarnaselt aedsalatiga kõige vesisem köögivili - selles on keskmiselt 95% vett ja 100 grammis on vaid 20 kcal. Kurgile omane lõhn on aga tingitud eeterlikest õlidest, mida kurgis on 1m%. Vitamiine leidub kurgis võrreldes teiste köögiviljadega väga vähe (vaid K-vitamiini võiks esile tuua), eriti vitamiinivaene on aga kurgi viljaliha, kuna vitamiinid on peamiselt koores ja vahetult selle all. Kurgi kuivaines on aga see-eest ligi 10% mineraalaineid, eriti hea on aga kurk kaaliumi- ja magneesiumiallikana. Kurgis olev suhkur soodustab kurkide hapendamist. Hapendmisel, marneerimisel ja soolamisel muide säilivad vitamiinid väga hästi. Kurgis olevad pektiinained (kiudained) aitavad organismil toitaineid paremini omastada ja toimivad ka kerge lahtistina. 


      See salat on toitev ja sobib hästi nii lihakõrvaseks kui ka eraldi nautimiseks näiteks suvisele aia- või terrassipeole. Kõrvale sobib suurepäraselt värske (haputaina) sai või hoopis röstitud leivaviil. Serveerimiseks kasuta ühte suurt või kahte väiksemat vaagnat. Salat on mõeldud neljale, seega võid ka selle juba kohe neljale taldrikule serveerida.

      Maitserikas salat sobib ka veganitele, kui feta asendada mõne taimse juustuga. 

      Vaja läheb:
      u 100 g salatilehti, nt beebispinatit
      u 200 g hummust
      poole sidruni mahl
      oliiviõli
      2 keskmist küpset avokaadot
      100-200 g riivitud peeti või porgandit või mõlemat
      pool keskmist pikka kurki
      150 g fetat
      peotäis piiniapähkleid, seedermänni-, päevalille- või kõrvitsaseemneid
      (värskelt jahvatatud) musta pipart

      Võta serveerimisalus ning laota kõige alla pestud ja kuivatatud salatilehed. Ühte vaagna ossa aseta hummus. Nirista nii salatilehtedele kui ka hummusele veidi oliiviõli ja pigista peale osa sidrunimahlast.

      Laota avokaadoviilud või tükid, riivitud porgand või peet, viilutatud kurk ja murendatud või tükeldatud feta salati lehtedele. Avokaadole pigista peale ülejäänud sidrunimahl.

      Rösti piiniapähklid või seemned soovi korral enne salatile lisamist kuival pannil kuldpruuniks. Puista need salatile ja jahvata kõige peale musta pipart. Naudi kohe!



      Retsept ilmus mullu juunis siin

      kolmapäev, 5. juuli 2023

      Kerge salat maasikavinegreti ja grilljuustuga



      Suvisel ajal meeldib mulle ka marju salatisse lisada, näiteks eile olid mustikad ühes värskes salatis seltsiks arbuusile, kurgile, tomatile ja feta-juustule. Seetõttu on blogiski mitmeid retsepte, kus on sees kas maasikad (siin koos grillitud prosciutto ja viriskutega, siin koos avokaado ja ahjulõhega, kana ja grillitud virsikutega, siin koos burrataga ja siin koos grillitud kanaga) ja mustikad (siin koos halloumiga). Maasikatest saab muide ka imehea külmsupi, kuid vahel teen marjadest ka kastet, näiteks maasikavinegretti, sest see on soojade ilmadega kerge salati lisandiks ideaalne :)

      Selle grill- või praejuustu ja maasikavinegretiga salati saab valmis umbes paarikümne minutiga.  Grill- ehk praejuust on kõige parem otse pannilt või grillilt, sest siis on ta pealt krõbe ja seest imeliselt kreemjas; jahtudes muutub aga krudisevaks, veidi kummiseks ja pisut kõvemaks. Seega soovitan kõigepealt valmis teha maasikakastme ja kõige viimasena praadida või grillida juustu, et saaks kohe sööma hakata :)

      Maasikavinegrett:

      1 väike küüslauguküüs

      200 g värskeid maasikaid

      2 sl õuna(siidri)äädikat

      2 sl extra virgin oliiviõli

      soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

      1 sl (pruuni)suhkrut või vedelat mett


      Haki küüslauguküüs peenelt, lõika suuremad maasikad väiksemaks, aseta kõik koostisosad kannmikserisse ja töötle ühtlaseks. 


      Salat:

      u 100 g meelepäraseid salatilehti (näiteks rukola, spinat)

      300 g  grilljuustu

      paar peotäit kirsstomateid ja peotäis basiilikut (soovi korral)


      Pese ja kuivata roheline kraam ning aseta kas kaussi või jaota nelja taldriku vahel. 


      Prae või grilli juustu kummaltki poolt mõni minut, kuni see on kuldpruun. Serveeri kohe. 


      Serveerimisel vala kaste salatile ja sega läbi. Soovi korral lisa poolitatud kirsstomatid ja veidi väiksemaks rebitud basiilikulehed. Kõige peale aseta juust kohe pärast grillimist või praadimist. Võid peale niristada veel vinegretti ja jahvatada musta pipart. 



      Retsept ilmus aasta tagasi siin