Täistera-croissant’id pesto, juustu ja tomatiga

Siin on jälle üks retseptike, mis juba paar aastakümmet ehk umbes ülikooliajast saadik mu repertuaaris on :) Tegime neid ükskord emadepäeval ja sealt peale satuvad rustikaalsed croissant'id erinevate lisanditega (suitsulõhe, jamon serrano, hummus, brie juust, ahjutomatid jmt) ikka lauale.

Täistera- või seemne-croissant’id on igas poes olemas ja meie peres meeldivad need kõigile, eriti suur fänn on ema. Seetõttu on sellised lisanditega saiakesed meil alatasa menüüs, sest need on väga mõnusad nii hommikusöögiks kui ka õhtusel ajal veini kõrvale. Loomulikult võib sarvesaiad asendada meelepärase seemne- või juurikaleivaga, mida võiks eelnevalt kergelt röstida. Croissant'id võiks enne (mikrolaine)ahjus soojendada, siis on tulemus eriti maitsev. 

Pesto saab nii ise teha kui ka poest osta, samuti võib selle asendada mõne meelepärase toorjuustuga.  Minu pesto valmis seekord koduaias vohanud murulaugust ja naadist, millele lisasin basiilikulehti. Kasuta endale meelepärast rohelist kraami, mida parajasti koduaiast, metsast või turult saad, kuid karulaugu puhul jäta tavaline küüslauk lisamata. Varesejala ehk naadi puhul kasutan mina just noori veel krussis lehti, sest need pidavat olema toitainerikkamad.

Retsept ilmus emadepäeval Laupäevaleht LP-s, sel laupäeval aga jagasin lehes kahe kevadise küpsetise (rabarberikreemiga juustukook ning krõbedad suitsulõhe ja karulauguga lehetainakeerud) retsepti. 

Pesto:

100 g rohelist kraami (murulauku, karulauku, naadi-, võilille-, nõgese- või basiilikulehti, põldvõõrkapsast, lehtkapsast, spinatit)

1 küüslauguküüs

40 g tugevamaitselist juustu

20 g seedermänniseemneid või piiniapähkleid

50 g extra virgin oliiviõli (või rohkem)

värskelt jahvatatud musta pipart, soola

Haki või rebi rohelist väiksemaks, haki küüslauguküüned, riivi juust. Aseta kõik komponendid köögikombaini, töötle ühtlaseks massiks ja maitsesta. Vajadusel lisa õli. Hoia õhukindlalt suletud purgis külmkapis. 

Croissant'id:

4 (täistera) või seemnetega croissant’i 

50-100 g pestot

2 tomatit

125 g (1 pakk) mozzarella’t

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis basiilikulehti

Lõika saiad horisontaalselt pooleks nii, et üks külg jääb kinni. Määri iga saia alumisele poolele pestot. Tomat ja juust lõika õhukesteks viiludeks ning jaga nelja saia vahel. Jahvata peale pipart, puista basiilikulehti ja naudi kohe.

Järgmine veiseliha- ja kooginädal

Vaatasin selle nädala praktikumiretsepte ja avastasin, et seekord teeme ainult veiselihatoite. Ma vist hakkan varsti taimetoitlaseks, kui nii edasi läheb ... :)

Alustasime blanquette de veau a l'ancienne (ik traditional veal stew) valmistamisega, mis- nagu nimigi ütleb- on traditsiooniline (klassikalise köögi) retsept, kuid mida tänapäeval tehakse üsna harva. Keegi meie klassi prantslastest ütlest, et see on vanaemade toit ...:) 

1,2 kilone vasika õlatükk (nii ik kui pr k nimetatakse seda "paleron") tuli ükkideks lõigata, blansheerida ja siis koos aedvilajde ning maitseainetega keema panna. Lisandid (karamelliseeritud sibulad ja kiirelt sidrunivees keedetud shampinjonid) valmistasime eraldi ning segasime alles enne serveerimist küpsetatud liha ja bechamel'i laadse kastmega kokku. Katme (nagu pilaffi) tegemiseks kasutasime lihakeedupuljongit, paksendamiseks aga munakollase ja vahukoore segu. Siiani konkurentsitult kõige mittemaitsvam toit:) Chef kiitis mu toidu (kastme, pilaffi, liha maitsestuse ja küpsusastme) heaks, nii et vähemalt praktikumi võib kordaläinuks lugeda:)

Demol oli meil eile hommikul lisaks sellele mitte just kõige maitsvamale vasikahautisele ka tarte au sucre (ik sugar tart), mis kujutab endats suhkru, või, piima ja munaseguga üleküpsetatud pärmitaigent:

Ja mis otseloomulikult ka minu kookide top 100 (ilmselt isegi mitte top 200) hulka ei kuulu :) Üsna mõttetu asi:( Õnneks päästis marineeritud lõhe eilse demo:

Ilma selle lõheta oleksin täitsa nälga jäänud:):):)

Täna käisin huvi pärast ühel meie kursuse patisserie demol, kus chef tegi tordi, mille prantsusekeelne nimi on moka (ik mocha)

Tort on tehtud genoise-nimelisest (ik genois sponge) biskviidist

mille erinevus tavalise biskviidiga seisneb selles, et genoise sisaldab ka natukene võid. Biskviit on immutatud suhkrusiirupiga, mis kujutab endast kuumutatud suhkruvett. Siirupile on lisatud ka kohviekstrakti. Kihtide vahel on või-kohvikreem, mille tegemiseks oli vaja suhkur ja vesi ära keeta (poti peal on kauss, et suhkrut ei aurustuks keetmisel) ning seejärel lisada vahustatud munakollastele. Saadud vahule tuli sisse vispeldada 350 g võid (7 munakollase kohta!) ja lisada ka kohviekstrakt. Ühesõnaga- tegemist ei ole just kaalujälgijatele sobiva tordiga, aga maitses ta üllatavalt hea:) Biskviit oli mõnusalt kohvimaitseline ja üllataval kombel ei olnud kreem üldse võimaitseline nagu tavalised võikreemid, mida ma nt moorapeade v konjakitorude vahel kunagi saanud olen, vaid täiesti söödav:) Kui ma selle tordi tegemist jälgisin, siis poleks arvanud, et ma seda veel kaks tükki juurde võtan:)

Ma olen siiani käinud ainult cuisine'i demodel, sest mina patisserie kursust ei võtnud, ja mind üllatas, kui vähe see patisserie chef rääkis. Pool ajast oli vaikus. Cuisine'i chefid ei vaiki praktiliselt hetkeksi- koguaeg seletavad, põhjendavad,  õpetavad, aga tuleb välja, et küpsetamine on ikka nii lihtne, et siin pole vaja suurt midagi seletada:) Mina olen muidugi koguaeg arvanud, et see nii on, sest kooke olen ma küpsetanud sadu ja see on täiesti jõukohane tegevus tööl käivale inimesele, kes nädalas paariks tunniks kööki saab. Seda aga ei saa paraku öelda nende toitude valmistamise  kohta, mida me cuisine'i kursusel õpime...:) Ma kujutan ette, et patisserie praktikumis pole chefil ilmselt suurt midagi teha, sest seal on põhiline, et asjad oleks korralikult kaalutud ja õiged kogused saaksid kokku segatud. Cuisine'i praktikumides käivad aga chefid kogu aja ringi, õpetavad ja aitavad, kui vaja, juhendavad nii igaüht individuaalselt kui ka kogu gruppi, kui midagi on, mis vajab üle täpsustamist või veel korra ettenäitamist vms.

Igal juhul oli see tänane patisserie demo kõige igavam demo, kus ma kunagi olnud olen. Ilmselt tänu suures osas ka mitte just kõige karismaatilisemale chefile:) Chris mu kõrval võitles unega ja ütles, et see demo on sama, nagu "watching the grass grow":) üsna täpne võrdlus... Chris on muidu Havail ja Kalifornias elav ärimees, kes vahelduse mõttes tuli Pariisi elama ja kes võtab ainult patisserie kursust . Ta on Pauli, Alastair'i, Lesley jt grupis, mistõttu ta on sattunud ka meiega paaril korral peale kooli veini jooma. Chris käib minu, Alastair'i, Briani ja Mike'iga ka veinikursusel, millest ma polegi üldse jõudnud veel kirjutada... Panen siia aga ühe meie kursuse õhtusöögil Lesley poolt tehtud pildi meie laudkonnast

Minu kõrval on Charlie (jurist Seattle'st), siis Alastair, Chris'i kaaslane (jurist sellest pangast, kus ta Pariisis oma asju ajab) ja siis Chris. Ma ei pea tema puhul mainima, et tegemist on järjekordse targa ja toreda inimsega, kellega tänu koolile olen tuttavaks saanud:) Chris on õnneks üks neist, kes kõik oma retseptid korralikult arvutisse kirjutab ja ka mind nendega varustab:):):) mina ju patisserie kursusel ei ole;-)

Aga rääkides veel tänasest demost, siis teise asjana tegi chef croissant'i taigna. Ma küll armastan croissante väga (minu lemmikud on ühes meie kooli lähedal asuvas pagariäris), aga pole kunagi nende tegemist ise ette võtnud ega nende koostisesse süvenenud. Seetõttu oligi minu  jaoks  üllatav, et  croissant'i taigen (pr k detrempe, ik "detrempe" dough) sisaldab ka pärmi. Kuna seda aga rullitakse samamoodi võiga lahti nagu tavalist lehetaigent, siis võib seda liigitada aga ka lehetaignaks (nii vähemalt räägivad kooli matejalid). Originaalis (kuni 19. sajandi alguseni) tehti croissante saiataignast ja sellel ei olnud selliseid kergeid kihte ega nii krõbedat tekstuuri. Croissant on pärit hoopiski Viinist ja selle Prantsusmaale jõudmise eest tuleb tänada Marie Antoinette'i, kes Louis XVI-ga abielludes seda 1770.a. prantsuse õukonnas tutvustas. Croissant'i ostes tasub vaadata, et tegemist oleks "PUR beurre" variandiga, sest ainult see sisaldab ainult võid. "AU beurre" sisaldab tõenäoliselt ka taimseid rasvu, "ordinaire" ongi taimerasvaga (tavaliselt on selleks margariin) ja "patissier" on segu võist ja margariinist. Uskumatu, kui targaks siin koolis saab - isegi croissant'i ostmine ei ole enam endine... :):):)

Minu suureks rõõmuks tegi superior patisserie kursus eile erinevate pähklitega koore-karamellikomme ja marmelaadi ning intermediate vaarika-passioni torti, niiet mu magusavajadus sai eile ilusti rahuldatud (hoolimata sellest jubedast pärmitaigna koogist, millest ma ühe ampsu ikka igaks juhuks võtsin, et teaksin, millega tegemist on, kui keegi mulle suhkrukoogist räägib):) Järgmised demod teeb superior  suhkruskulptuure

Chef'id juba hoiatasid, et nad oleksid valmis näppe kõrvetama... 

Briani sünnipäevapidu laupäeval oli ootuspärane:):):) Mina avastasin, et  armastan portveini (tuleb juua ikka väga head asjatundjate poolt valitud jooki) ja nägin esimest korda elus, kuidas shampuse pudelit avatakse noaga nii, et sellel ühe kiire liigutusega kaela ülemine osa koos korgiga maha lõigatakse:) Millegipärast  keelduvad mu selle õhtu pildid arvutisse tulemast, nii et pilte saab siis, kui usinad pildistajad mulle neid saadavad:)

Croissantid lõhe ja avokaadoga

Ma jätkan küll täna isadepäevaks sobivate toitude lainel, kuid tahtsin kõigepealt soovitada ühte maitseseiklust, kuna see on samuti üks väga lahe variant, mida eeloleval pühapäeval koos isaga nautida. 

Nimelt on 11.-21. novembril Ida-Virumaal Maitseseiklus ehk pmst selline äge üritus nagu restoranide nädal, mil saab erinevates heades restodes praktiliselt võileiva hinna eest erinevaid toitusid nautida. Osalevate restode kontaktid ja pakkumised on siin. Ma ei ole küll kahjuks neis kõikides käinud, kuid paneksin siiski kirja mõne soovituse, sest mõni koht on kohe eriliselt meeldiv ja väga hea toiduga:)

* Mulle jättis eriti hea mulje kohviku Muna kolmekäiguline menüü, kuid seal saab 15 euro eest valida täitsa ise, millist rooga igast kategooriast (st eel- ja pearoog ning dessert) sa soovid. Mina nautisin paprikat pesto ja burrata'ga, parajalt küpset baklažaani maitserikaste läätsedega (pildil) ja õhulist vaarikavahtu kondenspiimakreemiga. Kõik kolm olid maitsvad ja loomingulised, aga samas heas mõttes lihtsad, st mitte peenutsevad ega liigsete lisanditega. See stiilne kohvik asub muideks Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kohe raekoja kõrval:)

* Igati maitsvad ja loomingulised olid ka Toila SPAs asuva restorani Mio Mare ja Narva kindluses asuva resto Rondeel kolmekäigulised menüüd. Esimeses neist olid kõik kolm käiku suurepärased - nagu pildil näha siia-äkis, krõbe seakõht ja ülimaitsev korvike õuna-pohlatäidise ja beseekihiga 

Teine mainitud kohtadest aga üllatab silmude, suus sulavate ribide ja brüleekreemi ainetel valminud õrna rosmariinimeki ja kitsejuustuga desserdiga, mis kõik kokku maksab vaid 15 eurot. Lisaks on ääretult armas pererahvas ja ajaloolises tornis eri korrustel asuvad söögisaalid. 

* Saka mõisa hõrk veisefilee ja Gruusia restorani Mimino pakutavad road on samuti väärt ekstra kohale sõitmist. Meie eelmine president olevat viimases neist suisa kaheksa korda käinud ja seda ainuüksi ametiaja jooksul ;-) 

Kui aga pühapäeval Ida-Virumaale ei jõua, siis soovitan ühe võimalusena avokaadkreemi ja lõhega croissant'e :) Need maitsva täidisega sarvesaiad sobivad nii isade- kui ka emadepäevaks, samuti igal muul ajal valmistamiseks. Lihtsamast lihtsam hommikusöök, mis viib keele alla ja annab lisaks vajalikule energiale hulga kasulikke aineid. Selliseid täidisega saiu võib muidgi ka muuks (kergeks) eineks süüa.

Kui Sulle croissant'id ei meeldi, siis kasuta rukkileiba, sepikut või (hapu)saia, mida võid ka enne röstida. Mina ostan poest alati täistera-croissant'e või siis sõidan ekstra pagariärisse (nt Crustum) või ja juuretisega sarvesaiade järgi :)

Vaja läheb:

4 (täistera) croissant'i

2 suurt küpset avokaadot

poole sidruni mahl

soola, pipart

100 g õhukesi soola- või külmsuitsulõhe viile

värskeid idusid, maitserohelist (nt murulauku) või pisirohet (nt salatikressi)

Lõika sarvesaiad horisontaalselt pooleks. Poolita avokaado, uurista sisu välja ja aseta kaussi. Purusta avokaadode viljaliha kahvliga ning sega läbi sidrunimahla, soola ja pipraga. 

Määri avokaadokreem kõigi nelja sarvesaia alumisele kihile. Aseta peale lõheviilud (neid võiks väiksemaks lõigata, et mugavam süüa oleks) ja puista peale meelepäraseid idusid, hakitud maitserohelist või pisirohet. 

Retsept ilmus pool aastat tagasi siin

Suvikõrvitsa-šokolaadi keeks

Enne kui sellest mahlasest ja šokolaadiküllasest keeksit räägin, mõtlesin küsida, kas Teie teate, kuidas on kõige parem viis leiba, saia, keeksi jmt taolisi küpsetisi säilitada?:) Õige vastus on: toatemperatuuril ja sügavkülmikus; vale vastus on: külmkapis. Minuni jõudis see info juba Pariisis maailma vanimas kokakoolis õppimise ajal, ja sai kinnitust hiljem Eesti tolleaegses parimas restos töötades, kus õhtusöögist ülejäänud mustika-rukkileivad ja speltasaiad tuli toidukilesse mässida ja sügavkülma panna. Kui mõnel õhtul polnud restos täismaja (just sügisperioodil olid vahel vaid mõned üksikud külastajad), siis sai sügavkülmast ise tehtud leivad ja saiad võetud, ahjus üles soojendatud ja lauale pandud. Mingit vahet keegi loomulikult ei märka, sh kokad ise. Muideks, suur osa söögikohtades pakutavast leivast ja saiast tulebki sügavkülmast, vähesed küpsetavad tänapäeval ise restos leiba-saia või ostavad seda värskel kujul. 

Olen leiva hoiustamise teemast varemgi kirjutanud Harold McGee erakordselt vajalikust kokandusalasest raamatust saadud info põhjal, aga siin on üks inglisekeelne põhjalik artikkel koos testiga ja siin üks eestikeelne lühikokkuvõte ühes teisest artiklist. Niiet kui soovid leiba, saia, keeksi  vmt taolist küpsetist hoida võimalikult värskena, siis mässi see paberisse (või toidukilesse või fooliumisse) ja hoia kas toatemperatuuril (sel juhul tarbi mõne päeva jooksul) või aseta sügavkülma. Aga kindlasti ära pane pagaritoodet külmkappi, sest seal läheb see kiirelt vanaks!

Kevadel olin ühel pressiüritusel, kus pakuti muuhulgas ka croissant’e. Tundusid sellised, nagu oleksid sügavkülmast, sest Röst pagari, kus ma nendega muidu aeg-ajalt maiustamas käin, saiadega võrreldes olid need ikka hoopis teistsugused. Rääkisin sellest ühe kohal olnud toiduinimesega, kes arvas, et croissant'id on ilmselt ikka kohapeal tehtud - miks muidu neid restos pakkuda. Küsisin siis peakokalt, kes on ka koha üks omanikke, kes ei hakanud eitama, et sarvesaiad tulid sügavkülmast Saksamaalt, sest “ega me mingi pagarikoda pole”, et ise nii keerulist asja teeks ... :) Teatavasti võtab ju õige croissant’i taina tegemine aega u 24 h ja seepärast ongi Röst minu teada ainus kohvik Eestis, kus need päris õiged ja parimad võised sarvesaiad saada on. Kes see viitsib nendega tavalises restos jännata? Ja nagu näha, ei saa ka kõik spetsialistid vahest aru, kas tegu on värskete või sügavkülmast tulnud saiadega, mis näitab, et sügavkülma pole vaja karta.  

Ja ega poodides lahtiselt müügil olevad pirukad ja saiad tule enamasti kuskilt mujalt kui sügavkülmast. Need küpsetatakse ahjus valmis või soojendatakse üles, et poes hõljuksid ahvatlevad aroomid, mis meid ostma meelitaksid. See on üks neist “väikestest” trikkidest alates muusikavalikust lõpetades lettide asetusega, mida poed kasutavad, et me võimalikult palju tarbiksime. Miks on kohe poodi minnes esimese asjana aed- ja puuviljaletid? Sest kui oleme juba korvi ladunud värsket kraami, siis lubame suure tõenäosusega endale rohkem maiustusi jms naudinguid. Jne jne jne. Nendel teemadel on kirjutatud palju raamatuid, olen mõnda neist lugema juhtunud, üks näiteks on “Social Animal”, mille kunagi ühest lennujaamast ostsin ja kus muuhulgas ka meie (alateadlikke) otsustamisprotsesse lahti seletatakse. 

Kuna suvel küpsetasin palju (ohhh, nii kahju on suvest juba minevikuvormis rääkida!), aga samas reisisin ka ohtralt ringi, st olin suurema osa ajast kuskil linnast väljas, siis panin pooliku keeksi enne ärasõitu sügavkülma. Mõned nädalad hiljem võtsin välja, lasin üles sulada ja see oli isegi ilma soojendamata väga hea! :) Reeglina mul enda tehtud küpsetisi sügavkülmutamiseks ei jätku, näiteks see kaneelihõnguline õunakeeks, millest eelmises blogipostituses rääkisin, oli juba üleeile õhtuks otsas;-)

Leiba ja saia on mul see-eest aga pidevalt mitut sorti sügavkülmas, sest kõik, mida me ära ei tarbi paari päeva jooksul, läheb sinna. Terved rukkileivapätsid ma muidugi panen meelega, et teha superhäid krõpse, mis meeldivad reeglina kõigile, aga muud leivad-saiad on lihtsalt tavalised ülejäägid. Kui küll enamasti söön värsket leiba või saia, kuid sügavkülmik on alati abiks reisidelt tulles või juhul, kui lihtsalt värske leib otsas, kuid kohe on süüa vaja. Või muudeks juhtudeks, mis kohe meeldegi ei tule:) Rösteritel on muideks (ka odavamatel) vastav sulatus- ja küpsetusrežiim olemas, mis garanteerib väga hea tulemuse ehk röstitul kujul pole erilist vahet.

Mis keeksi puutub, siis see on mahlane ja suvikõrvitsat selles ei oska keegi kahtlustada. Valmistasin  maiuse rohkem kui kuu aega tagasi, mil veel ohtralt suvikõrvitsat aiast võtta oli, ja retsept ilmus Laupäevaleht LP-s. Õnneks on värsket kodumaist suvikõrvitsat veel ikka saada, kuigi kasv pole enam nii hoogne, ja mis eriti tore - tänapäeval on seda vilja juba aastaringselt poodides, niiet küpsetada võib seda keeksi vabalt ka näiteks veebruaris :D

Gluteenivaba keeksi jaoks asenda nisujahu 100 g maisijahu ja 60 g toortatrajahuga ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Vaja läheb:

80 g võid

250 g suvikõrvitsat

150 g tumedat šokolaadi

160 g nisujahu

50 g maitsestamata kakaopulbrit

1 tl soodat

näpuotsatäis soola

2 suurt toasooja muna

0,6 dl neutraalse maitsega õli (nt viinamarjaseemne-, rapsi- vms õli)

100 g pruuni suhkrut

2 sl brändit, konjakit või külma kohvi

Sulata või ja lase sel pisut jahtuda. Riivi suvikõrvits ja tükelda šokolaad.

Sega sõelutud jahu kakaopulbri, sooda ja soolaga. Teises kausis klopi munad kergelt lahti ning sega sulatatud või, õli, suhkru ja alkoholi või kohviga läbi. Lisa jahusegu ning sega ühtlaseks. Seejärel vala sisse riivitud suvikõrvits ja u 3/4 tükeldatud šokolaadist ning sega läbi. 

Tõsta tainas ettevalmistatud (st võiga määritud ja jahuga üle puistatud) piklikkusse keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspaber. Puista ühtlaselt peale ülejäänud šokolaaditükid ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 50-60 minutit kuni keeksi keskossa sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase keeksil vormis 15 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Eriti hea on see kook soojalt koos vanillijäätise või -kastmega. Hoida tasub keeksi toidukilesse mässituna toatemperatuuril, kuid mitte üle nelja päeva. Pikemaks säilitamiseks tasub keeks sügavkülma panna. 

Küpsetamata šokolaadi-kaerahelbeküpsised

Käisin just ühel lühikesel, aga väga toredal matkal mere ääres Jõelähtmel (aitäh selle eest kvaliteetsete ja lahedate matkatoodete brändile Fjällrävenile!). Ja kuna sel päeval oli teemaks ka matkatoit (kõht läheb ju kohe tühjaks, kui värskes õhus end veidi liigutad😀), siis tuli mul meelde, et üks retseptike on siin juba ammu ootel🤓 Suvisel soojal ajal, kui on eriti palju metsa-, raba- jm loodusmatkasid, piknikuid jms, tasub selliseid küpsiseid ikka valmistada, seda enam, et ahju ju ei olegi vaja. Tegelikult on tegemist suisa nii lihtsa asjaga, et lapsedki saavad küpsiste tegemisega hakkama. Selle eriti kiirelt ja kergelt valmiva maiuse puhul tasuks aga meeles pidada, et tuleks kasutada just kiirkaerahelbeid, mitte tavalisi!

Kui aga on nn matkatoiduks (just magusa osas) inspiratsiooni vaja, siis toon mõned head variandid välja, mis mul blogis on :)

 * Šokolaadi-kaerahelbeküpsised

* Pähklite ja kuivatatud aprikoosidega küpsised

* Kaerahelbe-šokolaadikook aprikoosidega

* Kaerahelveste, pähklite ja datlitega kommid (lemmikud!)

* Kaerahelveste ja maapähklivõiga kommid 

Soolastest asjadest aga soovitan eelkõige neid asju:

* Wrap Caesari salatiga

* Quesadilla muna ja avokaadoga

* Täistera-croissant pesto, juustu ja tomatiga

* Täistera-croissant lõhe ja avokaadoga

* Šoti munad (eriti hea valgurohke ja kõhtu täitev amps)

* Pärmitainast pirukad (porgandi või kodujuustu-suitsulõhe)

* Lahtine porgandipirukas lehttainaga

* Maailma kõige lihtsamad juustu-croissant'id

* Kananagitsad peedi-fetadipiga

Nonii, mõtlesin, et panen mõne soovituse kirja, aga sattusin hoogu nagu alati toidu puhul :) :) :) Hetkel lõpetan, aga kui blogis ringi vaadata, leiab kindlasti palju põnevaid ideesid ;-)

Ilusat nädalavahetust ja minge metsa! :)

Nende küpsiste jaoks läheb vaja:

150 g võid

250 g suhkrut

1,2 dl piima

4 sl naturaalset kakaopulbrit

130 g maapähklivõid

350 g kiirkaerahelbeid

Aseta tükeldatud või, suhkur, piim ja kakaopulber paksupõhjalisse potti. Lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel umbes minut. Lisa maapähklivõi, sega ühtlaseks, seejärel kaerahelbed ning sega korralikult läbi. Lase segul pisut jahtuda. 

Tee supilusika abil küpsised ja aseta need küpsetuspaberile. Lase umbes pool tundi jahedas taheneda ja naudi. 

Neid küpsiseid soovitan hoida õhukindlalt suletud anumas külmkapis, säilivad nädala.

Retsept ilmus üle-eelmisel sügisel siin

Röstitud tomati-küüslaugusupp karamelliste sibulatega

Blogis ei ole vist kunagi varem nii pikalt veel vaikus olnud ... Eks ühelt poolt on sõda pmst meie koduukse all teinud väga murelikuks ja paneb kartma meie ühise naabri edasist agressiooni. Teisest küljest aga oli mul seekord nii täiuslik puhkus, et arvutit ei olnud ei võimalust, põhjust, jõudu ega ka soovi üle nädala aja kordagi kätte võtta, mistõttu polnud mul võimalik blogisse midagi postitada. Muidugi on kahju, et pole siin midagi uut avaldanud, aga samas olen aru saanud, et praegusel ajal on selline igas mõttes off-line puhkus parim asi, mida oma vaimse tervise osas teha (vähemalt minu jaoks ideaalne), nii et olen väga tänulik selle eest!

Täna aga jätkan supi lainel. Eile jagasin blogi FB-lehel oma koduse ehk emalt ja vanaemalt pärit retsepti järgi tehtud oasupi tegemisõpetust, täna aga jõuab blogisse üks soojendav, kuid samas kerge supp, milles on palju toitainerikkaid aedvilju.

Talvel, kui maitserikkaid kodumaiseid tomateid ei ole võimalik hankida ja konservtomateid ei soovi kasutada, on hea võimalus saada suurepärane tomatisupp, kui tomatid enne ahjus ära röstid. Küpsetatud tomatid on pealt kergelt karameliseerunud ja oluliselt maitsekamad. Pruunistatud sibulad, pune ja puljong annavad mekki veelgi juurde, niiet koos värske basiiliku ja murendatud fetajuustuga on see üks äärmiselt hea toit. 

Suppi võib teha ka kreemjamaks, lisades näiteks vahukoort, toorjuustu või paar supulusikatäit võid. Veganiversiooniks soovitan kasutada kookoskoort või -piima ja juustu ära jätta. Lisaks juustule võid supis ära kasutada ka praejääke, näiteks tükeldatud ahjukana või seapraadi. Kui soovid vedelamat suppi, siis lisa puljongit või vett. 

Tervisliku supi saad ka varem valmis teha, sest see säilib külmkapis mitu päeva. Samuti sobib see hästi sügavkülmutamiseks. 

Kuigi eriti hea on see supp täisterakuklite või -croissant'iga, sobivad juurde hästi ka röstsai või -leib ning neist tehtud krutoonid supile peale raputamiseks. 

Vaja läheb:

1-1,5 kg tomateid

1 suur paprika

8 küüslauguküünt

4-5 sl oliiviõli

soola, pipart, suhkrut

2 keskmist sibulat

3-4 dl aedvilja- või kanapuljongit

0,5-1 tl kuivatatud punet

100-200 g fetajuustu

paar peotäit basiiliklulehti

täistera-croissant'i, röstitud saia vmt 

Aseta neljaks lõigatud tomatid lõike pool üleval ahjuplaadile. Puhasta paprikad ja küüslauguküüned, lõika esimesed sektoriteks ja teised pooleks. Lisa ahjuplaadile ja nirista kõigile aedviljadele peale u 3 sl oliiviõli, puista soola, suhkrut ja pipart ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit kuni aedviljad hakkavad pealt pruunistuma. 

Samal ajal saad potis sibulad pruunistada. Selleks kuumuta potis 1-2 sl oliiviõli keskmisel kuumusel. Lisa viiludeks lõigatud sibul ja küpseta aeg-ajalt segades u 20 minutit kuni sibul on kuldpruuniks muutunud. 

Vala aedviljad pannilt potti, lisa ka peotäis basiilikulehti ja töötle saumikseriga püreeks. Võid kasutada ka köögikombaini või kannmikserit. 

Lisa supile puljong ja pune ning lase supi keema tõusta. Keera kuumus vaikseks ja lase u 10 minutit õrnalt podisedes keeda. maitsesta vajadusel veel soola, suhkru ja pipraga. 

Serveerides puista supile taldrikusse peale juustu ja aseta basiilikulehti. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

Šokolaadiküllane emadepäevakook

See maitsev, kuid lihtne kook, millel pole palju komponente ja milllega võiksid hakkama saada lapsedki, sai tehtud mõeldes lähenevale emadepäevale :) Kihiliste kookide puhul reeglina tuleb arvestada sellega, et koostiosi on pisut rohkem, kuid see siin on tõesti ikka päris minimalistlik küpsetis :) See sobib hästi ka igasugusteks muudeks tähtpäevadeks.

Kuid blogis on omajagu kihilisi kooke ja nt see ammune suus sulav šokolaadikook ehk on enam-vähem sarnane oma lihtsuse poolest. Kui on soov aga õige pisut keerukamat kihilist kooki teha, siis pakkuda on šokolaadibiskviidi ja -kreemiga kook ning mandlibiskviidi ja toorjuustukreemiga kook.

Enamik mu blogis olevaid kooke on aga veelgi lihtsamad, nii et eelolevaks emadepäevaks soovitaksin ka nt imehead marjade ja toorjuustuga šokolaadi-brownie't, marjade ja martsipaniga šokolaadikooki ja lihtsat küpsistega kräsupead.

Või üllata ema hoopis soolase hommikusöögiga, nt avokaado ja lõhega täistera-croissant'id on hea valik, samuti mozzarella, pesto ja tomatiga. Croissant'i-vorm võiks samuti sobida :)

Biskviidid:

80 g kartulijahu ehk -tärklist

30 g naturaalset kakaopulbrit

2 tl küpsetuspulbrit

3 muna

100 g suhkrut

Sega läbi sõela aetud tärklis, kakao- ja küpsetuspulber omavahel. 

Eralda munakollased ja -valged. Vahusta munavalged tugevate tippudega vahuks ja lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkur. Teises kausis vahusta munakollased ühtlaseks ja sega need siis õrnalt munavalgevahu hulka. Lisa pool jahusegust samuti munavalgevahule ja sega õrnalt vahtu alt üles tõstes läbi. Seejärel sega samamoodi sisse ka ülejäänud jahusegu. 

Võta kaks 20-cm läbimõõduga lahtikäivat vormi. Kata põhi küpsetuspaberiga ja määri küpsetuspabrid võiga. Määri ka vormi ääred võiga ja puista üle jahu, suhkru või kakaopulbriga. Jaota tainas ühtlaselt kahe vormi vahel ja silu taina pind.

Küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit (vajadusel mõni minut kauem), kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase ahjust võetud biskviitidel 10 minutit taheneda, eemalda need siis vormist ja jäta restile jahtuma. 

Täidis ja kate:

2 dl (1 pakk) vahukoort

200 g tumedat šokolaadi

4 sl suhkrut

20 g võid

u 300 g meelepäraseid marju (mustikaid, vaarikaid, kirsse, maasikaid)

tuhksuhkrut (soovi korral)

Täidise jaoks vahusta pool vahukoorest ühe supilusikatäie suhkruga kohevaks vahuks. Haki šokolaad peeneks ja sulata sellest pool vesivannil (st, et pane šokolaad metallkaussi ja aseta kastruli kohale, mis on pooleldi veega täidetud). Sega sulatatud šokolaad vahukoore hulka. 

Aseta üks täielikult jahtunud biskviit serveerimisalusele ja laota sellele ühtlaselt täidis. Aseta peale teine biskviit ja tõsta kook külmkappi tahenema seniks, kuni teed glasuuri.

Katte jaoks aseta ülejäänud vahukoor ja 3 sl suhkrut ning tükeldatud või kastrulisse ja kuumuta, kuni segu peaaegu keeb. Lisa tükeldatud šokolaad ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase glasuuril 5 minutit jahtuda.

Võta serveerimisalus külmkapist ja laota šokolaadikate koogile. Aseta marjad veel sooja glasuuri sisse. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. Lase koogil enne söömist vähemalt tunnike külmkapis taheneda. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Krõbe croissanti-küpsetis juustu ja prosciutto'ga

Hommikusöök on minu jaoks kõige tähtsam eine :) Armastan palavalt hommikust toidu nautimist ja    aeglast ärkamist, ilma korraliku kohvi ja rikkaliku eineta ei kujuta ma päeva algust üldse ette. Sellepärast on mul siin blogiski väga palju erinevaid hommikusööke - pannkooke (nii suuri kui ka väikeseid; nii soolaseid kui ka magusaid), pliine, putrusid, sõrnikuid, smuutisid, täidisega croissante jm maitsvaid toitusid, mis päeva alguse aitavad täiuslikuks teha. 

Seekord aga jagan ühte teistsugust võimalust hommikusi sarvesaiu nautida - nimelt neist tehtud vormi:) Croissant'i-vorm on piisavalt lihtne, et sellega lapsedki hakkama saaksid. Maitserikas küpsetis sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks. Ja see on eriti hea just ahjusoojana. 

Ilusat nädalavahetust! :)

Vaja läheb:

5-6 keskmist croissant'i

u 20 g võid

1 sl õli

200 g šampinjone

soola, musta pipart

1-2 peeneks hakitud küüslauguküünt

2 suurt muna

3 dl täispiima

1 sl mahedat (nt Dijoni) sinepit

1 sl kuivatatud tüümianit või punet

0,5 tl paprikapulbrit

125 g (1 pall) mozarella-juustu

70-100 g prosciutto't

50-100 g riivitud tugevamaitselist laagerdunud juustu, nt Parmesani või mõnda selle kodumaist analoogi (soovi korral)

Rebi sarvesaiad kolmeks, lõika või väikesteks tükkideks. Määri 20X20 cm neljakandiline ahjuvorm võiga, aseta sinna saiatükid, puista peale võitükid ja rösti saiu 180-kraadises ahjus 6-10 minutit, kuni need on kergelt pruunistunud. 

Kuumuta pannil õli ja prae selles šampinjonid kuldpruuniks. Kui šampinjonid on suured, lõika need viiludeks, kuid väiksed šampinjonid võid terveks jätta. Maitsesta seened soola ja pipraga, lisa hakitud küüslauk ja prae mõned korrad segades veel paar minutit. 

Klopi suures kausis munad kergelt lahti ning sega läbi piima, sinepi, ürtide ja paprikapulbriga. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa saiatükid, seened ning tükkideks rebitud mozzarella ja prosciutto. Sega läbi ja vala segu tagasi vormi. Suuremad juustusõbrad võivad kõige peale veel riivitud juustu puistata. 

Kata vorm fooliumiga ja küpseta ahjus 30 minutit. Eemalda foolium ja küpseta vormi veel u 10 minutit, kuni vorm on pealt kergelt pruunistunud. Puista soovi korral peale meelepäraseid värskeid ürte või maitserohelist ja naudi kohe. 

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Bruxelles

Brüsselis oli lõbus nagu alati!:) Ja minu arvates on Brüssel igati ilus linn ka, kuigi paljud, keda töö ainult Schumanni ringil asuvatesse kõrghoonetesse viib, on arvamusel, et Brüssel pole suurem asi koht. Aga ärge neid inimesi uskuge!:) Mäletan, kui Siim Kallas Brüsselisse tööle läks, siis ta ka kuskil intervjuus mainis, et ta ei saa aru, miks Brüsselit igavaks ja koledaks peetakse, kui tegelikult on tegemist väga kena linnaga... Kõige parem on aga ise järgi vaadata;-)

Üks asi, mida tõe huvides siiski tuleb mainida:), on see, et leiba jm pagaritooteid (nt croissantid )  belglased  küpsetada ei oska. Sama kehtib ka Luxembourgi pagarite kohta, sest sealsest väidetavalt parimast pagaripoest pärit erinevaid croissante, leibu jm küpsetisi sain igal hommikul. Seda, et Belgias head  leiba ei saa, ma varem ei arvanud, niiet selles osas on Pariis mulle kohe kindlasti "halvasti" mõjunud. Ei jõua ära oodata, kui saan boulangerie'st ühe krõbeda koorikuga baguette'i ja võise croissant'i osta:):):)

 

Mina käisin viimati Brüsselis u 5 a tagasi ja sellest ajast saadik on päris palju muutunud, samas paljud asjad on oma endises hiilguses nagu vanalinn, pargid jm ilusad vanad asjad:)

Oma esimeses töökohas oldud rohkem kui 4 a jooksul käisin töö tõttu Brüsselis kümneid kordi, jäin igal võimalusel nädalavahetuseks ja korra viibisin isegi kuu aega järjest kohapeal, aga sellegipoolest ei olnud ma kordagi jõudnud sealsesse kunstimuuseumisse (vähemalt see viga sai nüüd parandatud!:)) Kui ma kuuks ajaks Brüsselisse läksin, siis tundsin seal vaid paari inimest, mistõttu oli mul kaasas hunnik raamatuid ja jooksuasjad, et korralikult jooksmas käia ja raamatuid lugeda vabadel õhtutel, ning plaanisin külastada kõiki muuseume, aga välja kukkus nagu alati - jooksma jõudsin u 2 korda, ühest raamatust said loetud mõned leheküljed (teisi isegi ei jõudnud lahti teha) ja ühtegi muuseumisse loomulikult ei jõudnud...  Brüssel lihtsalt on selline koht, kus toimub koguaeg nii palju lõbusaid üritusi, et ma imestan, kuidas sealsetel inimestel üleüldse tööl käimiseks aega jääb:) Võrreldes Pariisiga, kus ka just igav ei olnud, olid aga need kaks päeva Brüsselis ikka oluliselt väsitavamad ...

Jõudsin Mariini juurde Brüsselis u keskpäeval, kus lahke pererahva asemel ootas mind hoopis Pirko (ilma kohvita). No tegelikult on Pirko ka väga lahke ja meie ühine väga vana- ikka üle 10 a- sõber:) Kõigepealt üritasime leida minu toa üles, mis aga 200 ruutmeetris kolme vannitoaga ja kümnete ustega residentsis osutus päris keeruliseks, niiet me lõpuks alla andsime ja minu asjad kabinetti maha panime (pärast selgus, et see oli ikka õige koht):) Otsingute käigus aga avastasime ühe shortcut’i kööki;-) Pärast Pariisi imepisikesi kodusid tunduvad Brüsseli inimeste elukohad hiiglaslikud. Mariini elamine on muidugi eriti suur, aga nt ka Manni korterisse minnes ahmisin ma ikka tükk aega uksel õhku, sest tema elutuba koosnes kolmest suurest võlvkaarte ja stiilsete maast laeni ulatuvate klaasustega eraldatud ruumist, lisaks veel suur koridor, magamistuba, köök, vannituba. Pariisis elaks sellise pinna peal vähemalt 3 inimest:)

Pärast Pirkoga kohvijoomist läksin mõneks tunniks kuninglikku kunstimuuseumisse ja linna peale jalutama. Kuna Reimsis käies ajas mind sealse kunstimuuseumi buklett segadusse, siis otsustasin oma silmaga ära vaadata Davidi maali "Marat' surm" originaali

Seal on teisigi Davidi maale, palju teoseid Rubensilt ja Van Dycki't ning ka moodsat kunsti. Nt sellel pildil on Mehhiko kunstniku 2004.a. pärit skulptuurid kõrvuti 17. saj maaliga:)

Ja muuseumi kohvikus sai häid kooke, nt munavalgevahuga üleküpsetatud jäätisetort

Õhtul aga oli meil juba kella 7ks (harjumatult varajane aeg õhtusöögiks:)) laud kinni pandud ühte tai retsorani nimega NOI, mis on Manni lemmik juba pikka aega (u 7 aastat?). Proovisime Manni, Mariini ja Pirkoga erinevaid mereandide ja kanaga vürtsikaid ja vähem vürtsikaid toite

ja mõnda magustoitu - puuviljasalat, shokolaadimousse ja "flambeeritud" banaanid, mis aga põlema ei tahtnud minna:)

Seal edasi jazzbaari, kus aga ei olnud jazzi ega üldse mingisugust elavat muusikat:), kuid selle eest tohutult palju lõbusaid inimesi ja hea muusika. Kuna see baar oli hoolimata kahest korrusest paksult rahvast täis ja tantsima ei mahtunud, siis läksime ööklubisse „Bazaar“ ja sealt edasi Manni juurde shampust jooma, sest temal kui juba kauaaegsel korralikul Brüsseli elanikul on loomulikult mitu kasti shampust keldris. Ja lisaks on tal veel ka imearmas süsimust kass! Nelja ajal jõudsime lõpuks läbi raskuste (kuri moslemist taksojuht) Mariini juurde, kes samuti shampuse avas, niiet magama sain alles kella 7 ajal hommikul. Ja täiesti kokkuleppimata ja ilma äratuskellata olime juba 10 üleval... Pärast vahuveiniga hommikusööki (Mariin tegi meile suurepärase singi-kitsejuustu omleti) läksime Brüsseli parimasse - kinnitatud andmetel;-) - šokolaadipoodi 

  

Ja eranditult kõik shokolaadid ja kommid olid SUPERHEAD! Superhead suurte tähtedega!:) Kunagi mulle ühed belglased rääkisid Brüsselis, et kohalikud väikesed chocolaterie'd on kõige paremad, kui aga suurtest kettidest osta, siis parim on Neuhaus, siis Godiva ja Leonidast nad eriti ei soovitanud... Mis esimesse kahte puutub, siis minu arust on need mõlemad ka väga heade kommidega:)

Kuna Pirko tahtis enne Brüsslist lahkumist kindlasti merekarpe süüa, siis valis Mariin koha (Cafe des Epices), kus need kindlasti väga head on ja olid ka ning lisaks oli neid ka hästi palju :)

Muud asjad neil aga seekord väga ei õnnestunud:( Mariini salatil oli mingi imelik õlikaste, niiet kuigi liha oli väga hea, siis kausitäis salatit jäi söömata

Minu tuunikala oli aga täielik pettumus - täiesti well-done ehk sisuliselt võiks enam-vähem samahästi ka konservi süüa:(

Üldiselt pidid seal head söögid olema ja restoran  tundus lahe ning oli rahvast puupüsti täis, aga no ikkagi... 

Sügisene Brüssel võttis mind vastu küll oma tuntud headuses ehk lahedad inimesed ja peod,  palju shampust ja head veini, veel paremaid juustusid ja maailma parimat shokolaadi, kuid ma pidin taaskord tõdema, et minu tervisele Brüssel hästi ei mõju, niiet eile surmväsinuna Luxembourgi tagasi jõudes otsustasin, et niipea ma Brüsselisse uuesti oma jalga ei tõsta:) Aga teistel (eriti tugeva tervise ja kõrge alkoholitaluvusega inimestele) soovitan ikkagi sinna minna):) Ma võin küll olla alati Brüsselist tulles väsinud, aga sellegipoolest pole ma seal veedetud ühtegi päeva kunagi kahetsenud...:):):)

Mandlibiskviidi ja kohupiimakreemiga maasikatort

Hetkel on mu lemmikaeg aastas! Kodumaised maailma parimad maasikad on küpseks saanud, ilmad on päikselised, õhtud soojad ja ööd valged. Järjest valmib värskeid ande, nii et ka söögi valmistamisega on praegusel ajal ülilihtne ega pole vaja eriti vaeva näha. Ja muidugi imelised õied - aiast, metsast ja aasalt saab palju ilusaid lilli, umbrohtu ja heina, mida vaasi või toitudele sättida. Minu selle suve suurim lemmik on naadi õis, mis sobib ideaalselt nii kimpudesse kui ka kookidele ja dessertidele kaunistuseks. Ka sellel kohupiimakreemi ja mandlibiskviidiga maasikatordil on naadi õied olemas, samuti mu värskete maasikaretseptide juures Nädalalõpuleht LP-s. 

Kusjuures avastasin, et ka professionaalide seas on naadiõied viimasel ajal popid. Kõigepealt nägin neid lahedalt rustikaalses kimbus florist Heiti Põderi juures, kellega tehtud toidulugu saab lugeda sel reedel LP-st. Ja igaks juhuks mainin, et kõigi pildil olevate roogade retseptid on muidugi samuti loo juures, sh fantaga kook ;-)

Järgmisel päeval aga nägin vana head naati kimbu sees uues pärmivabas kohvikus La Boulangerie, kus muide pakutakse lisaks värsketele suus sulavatele haputainast saiakestele (sh croissant'id) ka suurepäraseid ekleere. Kohviku pererahvale kuulub lisaks värskele saia- ja koogipoele/kohvikule Crustum pagariäri ja nendega tegin LP-sse artikli juba paar aastat tagasi. 

Rääkides aga maasika-kohupiimatordist, siis valmib see imekiirelt ja -lihtsalt. Biskviiditaina valmistamiseks kulub u 10 minutit + aeg küpsemiseks ja jahtumiseks; kreemi segad kokku ja toormoosi teed ka u 10 minutiga valmis. Ja siis veel koogi kokku panek, mille peale ilmselt üle 5 minuti ei lähe. Nii et väga kerge ja vähe aega nõudev tort! Ja mõnusalt maitsev ja mahlane ka ;-) :)

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis kasuta riisijahu ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 2 tl küpsetuspulbrit). 

Mandlibiskviit:

3 toasooja muna

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

70 g jahu

30 g mandlijahu

20 g kartulitärklist

1 tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad suhkrutega heledaks tugevaks vahuks. Sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega, lisa munavahule ja sega õrnalt ühtlaseks. Vala tainas ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 20 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi ning küpseta 170-kraadises ahjus u 25 minutit. Lase ahjust võetud biskviidil u 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja lase restil täielikult jahtuda. 

Täidis:

200 g toasooja toorjuustu

400 g vanillimaitselist kohupiima

3 sl tuhksuhkrut

400 g maasikaid

1 sl suhkrut

Sega visplit kasutades toorjuust kohupiima ja tuhkruhkruga ühtalseks kreemiks ning aseta külmkappi. 

Teises kausis purusta pooled maasikad pudrunuiaga ja sega suhkruga läbi.

Jahtunud biskviit lõika sakilise noaga horisontaalselt pooleks. Aseta üks pool koogipõhjast taldrikule ja kata see maasikatoormoosiga ning sellele laota spaatli abil pool kreemist. Aseta peale teine pool ja kata ülejäänud kreemiga. 

Kaunista ülejäänud maasikate ja meelepäraste õitega. Pane tort veel u tunnikeseks külmkappi tahenema. Eriti hea on, kui kook saab üleöö maitsestuda. 

Retsept valmis D-kokaraamatu jaoks