Teisipäev, 30. juuni 2015

Kohupiima-halvaakreem maasikatega


Minu arvates on hetkel käes aasta parim aeg - valmis on saanud kodumaised maasikad!!! Kogu oma teadliku elu olen sel õndsal perioodil söönud alati nii palju maasikaid kui jõuan ehk isu täis, et ülejäänud osa aastast järgmise maasikahooajani kuidagi vastu pidada:) Loomulikult on ka mu sügavkülmikud suhkruta maasikatoormoosi täis, et talvisel ajal igatsust natukene leevendada. 

Minu jaoks on hästi oluline, kust ma oma marjad ostan. Olles kuulnud tuttavatelt maasikakasvatajatelt  huvitavaid lugusid sellest, kuidas asjad nii Tartu kui ka Tallinna turgudel (ilmselt mujalgi) käivad, mul enam eriti ei ole usku sellesse, et kõik turul müüdavad Eesti maasikad ka tegelikult Eesti maasikad on. Näiteks ostavad teatud müüjad kohalikelt kasvatajatelt mõned kastid maasikaid, et saada saatekirja ja siis müüvad neid koos odavate Poola maasikatega. Muidugi on turul ka neid müüjaid, kelle maasikad tõesti on Eestis (ja mahedalt) kasvatatud, aga kuidas neil vahet teha, seda mina ei tea ... Seepärast ostangi oma marjad (mitte ainult maasikad, vaid ka kultuurmustikad ja vaarikad) alati otse aiandist, et teaks, mida ma saan :)

Need maasikad on pärit Vasula aiast. Ostsin nende marju juba eelmisel suvel ning ainus asi, mida ma tookord kahetsesin, oli asjaolu, et ainult ühe kastiga piirdusin, sest Tallinnas neid ei saa (müüakse vaid Tartu turul, Kõrveküla poe ees ja Tartu-Jõgeva maantee viiendal kilomeetril). Suured, puhtad, terved, magusad ... Mulle eriti ei meeldi, kui tuleb tunde veeta pisikesi marju puhastades või kui osa (kalli raha eest) ostetud maasikatest raisku läheb, aga nende marjade puhul oli kadu praktiliselt olematu. Niiet julgen soovitada!:) 


Üks mahlane halvaa ja maasikatega juustukoogi retsept sai laupäval LP-sse koos väikese jutuga maasikate kasulikkusest. Halvaaga kohupiimakreem on erakordselt lihtne, aga ega kodumaised magusad maasikad vajagi enda kaaslaseks midagi peent - need on ka niisama hullult head!!! Et magustoit on kiire ja kerge valmistada, siis sobib see suurepäraselt ka hommikusöögiks. Pokaalide asemel võib kreemi serveerida purkides, et saaks piknikule või aiapeole kaasa võtta. Maasikate asemel sobivad loomulikult ka muud marjad, nt vaarikad ja mustikad.

Vaja läheb:
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g vanillikohupiima
100 g maitsestamata jogurtit
150-200 g (1 pakk) halvaad
5 sl vedelat mett või kookosõiesiirupit
vähemalt pool kilo magusaid maasikaid

Tükelda halvaa ja sega kõigi ülejäänud komponentidega, va maasikad. Lõika maasikad pooleks, suuremad neljaks ja kata nendega kuue magustoidupokaali või -kausi põhi. Tõsta peale kohupiimakreem ja seejärel ülejäänud maasikad. Võid maasikad ja kreemi ka kihiti laduda, st maasikad, kreem, maasikad, kreem, maasikad - igat moodi on väga hea:) Haki soovi korral juurde värsket münti.

Esmaspäev, 22. juuni 2015

Maapähklivõiga juustukook mandlipõhjal (gluteenivaba)


Ma tõeliselt armastan maapähklivõid!!! See on lihtsalt niiiiii hea:) Ei saa küll öelda, et minu ja peanut butter'i suhte puhul oleks tegemist armastusega esimesest silmapilgust, vaid pigem on see omapärase soolaka maitsega rasvane kreem mu südame aastate jooksul võitnud. Ma ei teagi, kas süüdistada selles Kaliforniat või LAV-i, aga tean kindalt, et mõlemas kohas sain jube head maapähklivõid, mis mul peaaegu igapäevaselt menüüs oli. Nüüd leidub aga purgike kas isetehtud või poest ostetud maapähklivõid alati mu kodus ja lisaks röstsaiale ja -leivale määrimisele ning niisama söömisele kasutan seda ka igasugustes küpstistes jm toitudes, sest kreem annab igale roale omapärase maitsenüansi. 

Blogis on olemas juba kaks retsepti, mis maapähklivõid sisaldavad - superhead šokolaadiküpsised ja mahlane banaanikeeks -, kuid neid tuleb kindlasti juurde ;-) 

Kirjutasin paar kuud tagasi LP-s ka selleteemalise artikli ja kopeerin sellest paar lõiku siia:

Maapähklivõi on reeglina valmistatud röstitud maapähklitest. See on suure rasva-, päris korraliku valgu- ja tagasihoidliku süsivesikutesisaldusega. Kreemis on kiudaineid, antioksüdante, vitamiine ja mineraalaineid, eelkõige E ja B grupi vitamiine ning magneesiumi, kaaliumi ja kaltsiumi. Et tegemist on üsna kaloririkka toiduainega, tasub koguse osas pigem ettevaatlik olla. Teelusikatäis või paar maapähklivõiet on omal kohal hommikusöögil, sest annab energiat ja aitab kõhtu kauem täis hoida. Sama kogus maapähklivõid päevas aitavat ka vähendada diabeedi riski umbkaudu 30% võrra.
Maapähklivõid peetakse heaks südamele kasulike küllastumata rasvhapete allikaks, kuigi selles on ka küllastunud rasva, kusjuures tükkidega variandis (ik crunchy) on rohkem siiski esimest liiki rasva kui kreemjas (ik smooth) võides. Samuti on viimases vähem kiudaineid. Maapähklivõis sisalduva küllastunud rasva pärast ei ole aga põhjust paanikasse sattuda, sest täpselt sama rasvade suhe on ka oliiviõlil, mida üldiselt igati tervislikuks peetakse.
Maapähklivõi võib liigitada n-ö töötlemata toidu hulka, kuna pähklitele lisatakse nende kreemiks purustamisel vaid pisut õli, soola ja suhkrut. Samas on seda hästi lihtne ise kodus valmistada ja just sel juhul saab enda jaoks parima maitse ja paksusega kreemi paika timmida. Selleks töötle 400-500 g maapähkleid u poole teelusikatäie soolaga köögikombainis või kannmikseris ühtlaseks, lisa 1-2 sl meelepärast õli, et võidele kreemjamat tekstuuri anda, ja soovi korral 1-2 tl mett või muud meelepärast magustajat. Pähkleid võiks enne purustamist ahjus 170 kraadi juures 10 minutit röstida, et saada tummisemat maitset ja selles sisalduvad õlid nö lahti läheksid, et konsistents pehmem oleks.


Kuigi mu blogis on igasuguseid gluteenivabu juustukoogi põhjasid (nt mandlilaastude ja kookoshelvestega, kaerahelvestega, šokolaadiga), siis mandlijahust põhi on ikkagi mu absoluutne lemmik! Kui sellele veel mandliekstrakti lisada, siis on tulemus veelgi parem - jääb mulje, nagu tegemist oleks martsipanist koogipõhjaga. Vanilliekstrakt annab jällegi täidisele mõnusat mekki juurde, kuid olen teinud seda kooki ka ilma ekstraktideta ja on ikka väga hea! :)

Kui soovid, võid vabalt katte koogi peale tegemata jätta - sel juhul lihtsalt küpseta vajadusel natukene kauem. Mina olen sellisel juhul küpsetanud u 50 minutit, keeranud ahju kinni, teinud ukse praokile ja jätnud koogi ahju aeglaselt jahtuma, et pealispind ei praguneks.

Kasutan selle koogi puhul heledat muscovado't, aga võid lisada ka tavalist valget peensuhkrut või mõnda muud pruuni suhkrut (nt tume muscovado, fariinsuhkur). Täidises on mul olnud Marks&Spencer'i pähklitükkideta kreemjas maapähklivõi, aga lesscarbs.eu saab tellida 100% pähkleid sisaldavat ehk ilma ühegi lisandita kreemi, mis samuti peaks siia koogi sisse väga hästi sobima, rääkimata niisama söömisest ;-)

Põhi:
1 muna
3 sl pruuni suhkrut
150 g mandlijahu
50 g sulatatud võid või kookosrasva
0,5 tl mandliekstrakti (soovi korral)

Klopi muna suhkruga kergelt lahti, sega mandlijahu, mandliekstrakti ja sulatatud rasvainega ühtlaseks ning suru 23-25 cm läbimõõduga vormi põhjas, mille põhjas on küpsetuspaber. Küpseta ahjus 180 kraadi juues 10-12 minutit, kuni ääred hakkavad kergelt pruunistuma. Võta põhi ahjust ja alanda ahju temperatuur 170 kraadini. 

Täidis:
600 g toasooja toorjuustu
4 toasooja muna 
150 g pruuni suhkrut 
100 g hapukoort või paksu maitsestamata jogurtit (nt Farmi Keeka jogurt)
200 g toasooja kreemjat maapähklivõid
1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Sega täidiseained vispliga ühtlaseks kreemiks, vala vormi eelküpsetatud põhjale ja küpseta  ahjus 170 kraadi juures u 50 minutit kuni täidis on tahenenud (keskelt võib võdiseda) ja ääred on kuivad. Võta kook ahjust (ära ahju veel kinni keera) ja laota peale šokolaadi-hapukoore segu. 

Kate:
100 g tumedat šokolaadi
200 g hapukoort
3 sl pruuni suhkrut

Katte jaoks tükelda ja sulata šokolaad, lisa hapukoor ja suhkur ning sega ühtlaseks. Laota õrnalt koogile ja aseta kook veel 10 minutiks ahju. Võta kook ahjust, lase jahtuda, aseta seejärel vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Eriti hea, kui kook saab külmas olla üle öö. Lõika tükkideks ja naudi :)


Teisipäev, 16. juuni 2015

Kama-juustukook beseekatte ja marjadega


Naljakas, olen selle aastanumbri sees veetnud vist rohkem aega välismaal kui Eestis - Itaalias, Indias, Hispaanias, Viinis ja nüüd pika nädalavahetuse Münchenis -, aga kuidagi ei jõua blogis enam reisidest kirjutada, muljeid ega pilte jagada, kuigi neid on alati tohutult palju. Indiast olen küll ühe väikse postituse teinud ja isegi LP-s kirjutanud, aga blogisse pole põhjalikumat lugu postitada jõudnud. Kahju!!! Kasvõi juba sellepärast, et jagada restorani- ja ööbimissoovitusi, omandatud uusi teadmisi (nt kokakursustel) ja kohapeal elavatelt sõpradelt-tuttavatelt kuuldut, mida üheski reisiraamatus kirjas pole. On teistel lihtsam võõrasse kohta minna ja ka endal on hiljem hea vaadata, kui samasse kohta uuesti peaksin sattuma. Kuigi reisilt tulles alati tundub, et kõik jääb meelde, siis elu on paraku näidanud, et ega ikka ei jää küll ... :(

Kusjuures, München oli mõnes mõttes veel palju hämmastavam linn, kui oleks osanud arvata. See on üks maailma inimsõbralikumaid kohakesi sõna otseses mõttes - suured pargid ja üldse ohtralt rohelust, puhtad ja korras tänavad, majad ja aiad, toredad inimesed, perfektselt toimiv ühistransport, meeletult palju söögi-ja joogikohti igale maitsele jne jne. Aga kui ma varem arvasin, et rahvariided tõmmatakse selga vaid Oktoberfesti jm oluliste sündmuste ajaks, siis seda ma kindlasti ei osanud arvata, et nahkpükstes (enamasti lühikestes) mehi ei kohta mitte ainult  biergarten'ites jm õllekates ettekandjatena, vaid neid jalutab suisa tänaval vastu ja mitte vähe. Sama on rahvuslikes riietes naistega. Ja ma pole ilmselt viimaste jõulude ajal kokku nii palju seapraadi jmt söönud, kui nende päevade jooksul Baierimaa pealinnas. Sekka muidugi ka Itaalia kööki (mõned vitello tonnato'd, saltimbocca'd ja antrekoodid siin-seal), ehedate jäätisekohvikute hõrgutistest rääkimata. Aga see, milliseid koguseid õlut, bratwurst'e ja sealiha erinevates variatsioonides suudavad sakslased nii kuumadel päevadel kui ka mõnusalt soojatel suveõhtutel-öödel väljas sumisedes hävitada, on minu jaoks täiesti hoomamatu suurusjärk. Kõik söögikohad, terrassid, aiad jmt on pidevalt paksult rahvast täis, mõnedes kohtades suisa järjekord näljaseid ja januseid ootel, liitrised õllekannud ja lookas liuad/praetaldrikud aina rändavad laudadesse. Täiesti epic kogemus!!! Ma vist kõndisin enamiku ajast ammuli sui ringi ja ega isegi väga ei pildistanud - ma pole vist ühelgi reisil veel nii vähe (toidu)fotosid teinud,  samas ise nii meeletetutes kogustes õginud, kuigi söömine on põhiasi, millega alati reisides tegeleme ... Mõtled küll, et olen siin ja seal käinud, aga siis "suurim" :) kultuurišokk ootab sind hoopis vanal heal Saksamaal, kus ma olen ikka väga palju varasemalt juba olnud erinevates linnades alates sügisesest Frankfurdist, kevadisest Hamburgist, suvisest Berliinist jm linnadest, lõpetades imeilusa Aacheniga, mis oli üheksakümendate keskpaiku üldse mu elu esimene paarinädalane reis Lääne poole. Siin on üks väike artikkel sellest, mis välismaalasele Saksamaal pisut kummaline tundub (jah, mullet on tõesti tavaline nähtus seal):) Et oma äärmist laiskust piltide tegemisel kompenseerida, panen siia foto ühest täiesti tavalisest Viinis asuva viinamarjaistanduse söögikoha ettekandjast, kes ennast lahkelt pildistada lubas:) Et see siis annab ehk aimu natukene ka Baierimaa rahvuslikest riietest, milles eespool rääkisin ;-)


Ühtegi rabarberikoogi retsepti ei olegi veel sel kevadel jõudnud postitada, kuigi olen neid ikka päris omajagu küpsetanud, aga selle-eest on siin eelmistest aastatest kenake hulk mõnusaid variante rabarberiküpsetistest kogunenud, niiet loodetavasti igaüks leiab endale midagi olgu selleks siis halvaa või martsipaniga kook, mahlane ja vürtsikas keeksmaitsvad nisujahuta muffinid või suussulav magustoit või hoopis midagi muud:)

Üks suvine värskete marjade ja beseekattega juustukook mul siin blogis on, kuid seekord tegin vabariigi aastapäeva eelõhtul sünnipäevale minnes üsna sarnase koogi kamaga. Nüüdseks olen seda juba 3-4 korda teinud, aga et ma alati selle külla kaasa võtan, siis tegin lõpuks lahti lõikamata koogist foto, et saaks ikka blogis retsepti jagada, sest ettenägelikult sai see mul juba esimesel korral kirja pandud;-) Põhjaks olen kasutanud Kalevi täistera ehk Digestive' küpsiseid, mis juhuslikult just veebruaris poes avastasin.

Värsked marjad sobivad koogi sisse suurepäraselt; sügavkülmutatud marjad olen enne sulatanud ja nõrutanud, aga võid need ka külmununa koogile lisada - siis lihtsalt lisa 1 sl kamajahu. Kuid vabalt võid asendada hapud marjad hoopis tükeldatud rabarberiga ;-)

Põhi:
200 g täistera või digestive vm meelepäraseid küpsiseid
60 g võid
1 kuhjaga sl fariinsuhkrut (soovi korral)

Täidis:
400 g toasooja toorjuustu
300 g paksu maitsestamata jogurtit (kasutasin Farmi Kreeka jogurtit) või hapukoort või maitsestamata kohupiimapastat
120 g suhkrut
3 munakollast
3 sl kamajahu
1 tl vanilliekstrakti
200 g punaseid v musti sõstraid vm meelepäraseid marju v viilutatud rabarberit

Kate:
3 munavalget
120 g tuhksuhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Aseta murendatud küpsised ja tükeldatud või köögikombaini, lisa soovi korral suhkur  ja töötle ühtlaseks massiks. Võid küpsised ka tainarulli abil või köögiräti sees purustada, kuid sellisel juhul sulata või enne küpsistele lisamist. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse 24-26 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Sega visplit kasutades toasoe toorjuust suhkru ja jogurti või hapukoorega ühtlaseks, lisa ükshaaval munakollased, seejärel kamajahu ja vanilliekstrakt. Viimasena sega täidisesse õrnalt punased sõstrad vm marjad. Vala toorjuustusegu vormi ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 45 minutit. 

Vahusta munavalged pehmeks vahuks, lisa vähehaaval suhkur ning vahusta veel, kuni munavalgevaht hakkab hakkab õrnalt läikima ja tekivad tugevad tipud. Kui kasutad ekstrakti, siis lise see vahustamise lõpus.

Tõsta munavalgevaht küpsetatud koogile, aseta uuesti ahju ning küpseta 170 kraadi juures veel u 15 minutit kuni besee on kahvatukuldne. Tee ahjuuks praokile ja jäta kook ahju jahtuma. Lase koogil enne serveerimist täielikult jahtuda. Lõikamise ajal võib besee veid praguneda - pole põhjust ehmatada, see on normaalne :)

Teisipäev, 9. juuni 2015

Tõeliselt hea kanaroog läätsede ja rosmariiniga ning parim detox-retsept ;-)


Olen juba aastaid tagasi arstidelt kuulnud, et tegelikult meie organism mingisugust detox-kuuri ei vaja, vaid saab ise kõigega hakkama, va tõsine mürgistus (nt alkoholist, kodukemikaalidest, ravimitest), mille puhul on vaja meditsiinilist sekkumist. Kindlasti on inimesel parem ja kergem olla, kui ta nt saiakesed, rasvase liha vmt mahla ja puuvilja vastu vahetab, kuid mingeid "mürke" selline toitumise muudatus kehast ei väljuta ega muul viisil kuidagi organismi "puhasta". Meie sooled saavad ise väga hästi enda puhastamisega hakkama. Pigem mulle isiklikult tundub, et ka värske kraami söömine (nt Hispaaniast pärit maasikad v tomatid) võib olla praegusel ajal üsna suur terviserisk. Näiteks Kristel kirjutas oma blogis väga hariva loo, aga siin on üks eriti põhjalik ja hirmutav artikkel, kus muuhulgas räägib ka pestud värskest salatist, mida meil poes müüakse. Õõvastav!!!

Seega on mul hullult hea meel, et hiljuti ilmus ajalehes Eesti Ekspress artikkel, mis sellest "toredast" detox-müüdist räägib. Olen selle-teemalisi artikleid juba üsna palju välisajakirjanduses lugenud (nt see on väga hea ja see ka), aga pole veel ise kirjutamiseni jõudnud. Eks need detox-kaubad olegi samasugune äri nagu "tervislikud" gluteenivabad tootedki - saab lihtsalt inimestelt palju (rohkem) raha küsida. Ja viimase viidatud artikli viimane lõik on kohe nii hea, et kopeerin selle siiagi (paksem kiri on minu poolt) ja selle väljavõtte lõpus on ka lubatud parim detox-retsept ;-)

Most people, thank heavens, will never suffer from an eating disorder, but plenty will go though at least a period of disordered eating, which encompasses everything from obsessive calorie counting, emotional overeating to starving and bingeing. These kinds of detox diets are similarly disordered: they do not teach healthy eating – they advocate obsessive and unrealistic eating and therefore contribute to the problem. They combine nutritional ignorance with weight obsession and are therefore morally repellant. Any diet that suggests cutting out food groups or components of food – such as gluten or actual solids – for the purpose of losing weight is, unless prescribed by an actual doctor, absolute nonsense. It does no one any favours other than food manufacturers who happily charge more for gluten-free products. Eat healthily, by all means, but you know what would make everyone feel a lot better? If detoxes were detoxed from our world.

Seda, et gluteen tervele inimesele midagi ei tee, kirjutasin paar kuud tagasi, aga tundub, et paljud inimesed on internetis leiduva "info", mille on kirjutanud "eksperdid", kes inimese anatoomiat ja füsioloogiat on samuti vaid interneti vahendusel õppinud, põhjal juba nii veendunud selles kui paha nisuvalk on, et ega nad ennast eriti häirida sellest ei lase. Samuti nagu ollakse arvamusel, et keha vajab hädasti "mürkidest" puhastamist - tühja neist arstidest ja teadlastest - niikuinii on ju kõik ravimifirmade poolt ära ostetud ega tea niikuinii, kuidas asjad tegelikult käivad :D :D :D Aga minu asi polegi kedagi ümber veenda, ma lihtsalt vahendan infot (mis on minu jaoks autoriteetsest allikast), sest mul on tõeliselt hea meel, kui vahelduseks igasugusele umbluule vahel keegi midagi asjalikku ja mõistusepärast nendel teemadel kirjutab nagu eelpool viidatud kirjatükid Kristeli blogis, the Guardian'is ja EE-s :) Ehk on kellelegi veel peale minu abiks ... :)


Mis aga sellesse läätsedega kanaroa retsepti puutub, siis sain ülihead sarnast toitu sõpradel Viinis külas olles ja loomulikult üritasin kohe ise kodus järele teha. Mul üldse on komme alati oma sõprade pool saadud maitseelamuste korral valmistusviisi või retsepte (küpsetiste puhul) küsida, et neid asju, mis külas eriti head tunduvad, saaks ise kodus proovida. Selle roa jaoks tegelikult otseselt retsepti vaja ei ole, aga olen juba päris mitu korda teinud ja tulemusega igati rahule jäänud. Suisa nii rahule, et mõõtsin kõik kogused täpselt ära ja panin kirja, et tegemisõpetust jagada saaks. Kuigi nendest ei pea üldse kinni pidama, vaid võib vabalt oma maitse-eelistuste ja külmkapi sisu arvestades kohandada ;-)

Piisab ilusti ka ühest pakist kanafileest (u 400 g), aga mulle meeldib, kui liha ja läätsede (vm kraami, nt pasta, riis, kartul - sõltub parasjagu toidust) suhe on tugevalt liha või kala poole kaldu. Olen seda rooga teinud kahel viisil - koos tomatipüreega (sel juhul lisa suhkrut, et happesust tasakaalustada) ja ilma (sel juhul lisa sinepit, et roale särtsakust anda) - mõlemat pidi on hea.

Läätsedest eelistan reeglina kuumutamisel ilusti oma kuju hoidvaid kerge pähklise mekiga Le Puy läätsesid, millest kirjutasin blogis pikemalt juba üle kolme aasta tagasi. Suurepärast maitset annab aga roale suitsupeekon ja mul on tõeliselt hea meel, et lõpuks tehakse ka Eestis korralikke toorsuitsutatud singikuubikud. Need on superhead omlettidesse, pastadesse, pirukatesse ja loomulikult igasugustesse sellistesse toitudesse nagu see läätsedega kanaroog. Peekonitükid on lõigatud seaküljetükist, esmalt kuivatatud ja seejärel suitsutatud külma suitsuga, hetkel olid need just poes (nt Prismas) soodushinnaga ka, niiet tasub proovida. Mul on igal juhul viimased kuu aega pidevalt paar pakki külmkapis olemas, et alati kohe võtta oleks.

Rosmariini asemel võid kasutada ka värsket tüümianit; ka sellel eemalda lehed varre küljest. Varred võid küll küpsemise ajaks pannile panna, kuid enne sööma hakkamist võta need välja. Sobib ka lehtpetersell (hakituna), kui see lisa alles enne serveerimist. 

400-800 g kana kintsu- või sisefileed (eemalda kindlasti kelmed!!!)
pipart (musta, cayenne'i vm meelepärast)
1 keskmine sibul
2-3 küüslauguküünt
140 g (1 pakk) toorsuitsutatud peekonikuubikuid (Rakvere)
250 g läätsesid
6-7 dl kanapuljongit või 3 dl kanapuljongit ja 500 ml (1 pakk) tomatipüreed või purustatud tomateid
värske rosmariini oks
1 (kuhjaga) sl sinepit või 1 kuhjaga tl suhkrut

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika kanafileed u 3 cm tükkideks. Pruunista kanatükid pannil mõlemalt poolt, maitsesta cayenne'i vm pipraga ja tõsta ära. Prae seejärel hakitud sibulat keskmisel kuumusel pannil või sees u 5 minutit, lisa küüslauk ja toorsuitsupeekon ning prae veel u 5 minutit nii, et singist hakkab rasva eralduma, aga sibul ei pruunistu. Lisa pannile kuum puljong, tomatipüree, läätsed, kana ja rosmariini lehed (võid küpsemise ajaks ka varre pannile panna, aga enne sööma hakkamist võta see välja), aseta kaas pannile peale ja lase u 30 minutit roal aeglasel tulel küpseda.

Võta kaas, keera kuumus kõrgemaks ning lase pajaroal õrnalt podiseda kuni enamik puljongist on imendunud, kana läbi küpsenud ja läätsed piisavalt pehmed. Sega hulka sinep või suhkur (suhkur juhul, kui kasutad tomatipüreed) ja naudi maitsestamata jogurti või hapukoorega.

Esmaspäev, 8. juuni 2015

Kerge hommikusöök muscovado ja marjadega


Hommik ei ole reeglina just mu lemmik-aeg päevas isegi nendel vähestel nädalavahetusel, kui  ei pea kella peale ärkama ... vähemalt mitte selle hetkeni, kui olen midagi korralikku söönud ja ühe hea kange kohvi joonud - siis tundub elu jälle ilus, inimesed toredad ja päike tuleb välja:) Kuigi toidu valmistamine on üks mu lemmiktegevusi, siis enne hommikusööki ei taha ma reeglina eriti kokata, vaid pigem söön midagi, mis kiirelt valmis saab või - veelgi parem - juba on valmis! Isegi sõrnikud praen alati eelmisel õhtul ära, sest erinevalt kohevatest tatrapliinidest, mida ma samuti palavalt armastan, on need külmalt veelgi paremad kui soojalt otse pannilt võetuna. Kusjuures, tatrapliinid kalamarja, enda graavitud kala ja šampusega on mu lemmik brunch'i toit! Mul on kaks retsepti, mille järgi pliine valmistan, millest ühe panin ka oma viimasesse raamatusse, mis tähendab, et teise peaks ikkagi esimesel võimalusel blogisse lisama ... üritan ennast kokku võtta;-) Samas on tatrapliinide juures tore see, et need sobivad suurepäraselt ka õhtu- või lõunasöögiks ja külalistele pakkumiseks ehk pmst igal ajal igaks elujuhtumiks :)

Ka selle mõnusa (ja täpselt parajalt magusa) hommikusöögi jaoks saab samuti marjasegu juba õhtul valmis teha (kulub max 10 min), et hommikul kohe külmast võtta oleks - paks Kreeka jogurt või kohupiim ning muscovado peale, ja ongi valmis! Marja-kohupiima kooslus karamellise tumeda muscovado suhkru ja -siirupiga sobib suurepäraselt ka magustoiduks, eelkõige kergemaks (õhtuseks) maiustamiseks, samuti purki tehtuna piknikule kaasavõtmiseks.


Vaja läheb:
300 g mustikaid v mustsõstraid
4 sl muscovadosiirupit 
1 tl maisitärklist (vajadusel)
300-400 g paksu maitsestamata jogurtit või maitsetamata kohupiimapastat
4 tl tumedat muscovado suhkrut

Aseta marjad ja siirup kastrulisse ning kuumuta kergelt segades, kuni marjad muutuvad pehmeks ja mahlad hakkavad välja tulema. Mustsõstardega läheb kauem aega kui mustikatega ja neist eraldub rohkem mahla, niiet võid kuumutamise lõpupoole soovi korral maisitärklise marjade hulka segada, et segu pakseneks.

Lase marjasegul natukene jahtuda, jaga see nelja vähemalt 1,5 dl suuruse  serveerimisanuma vahel ja jäta seejärel lõplikult jahtuma. Tõsta jogurt või kohupiimapasta jahtunud marjadele ja raputa igale  portsule peale üks teelusikatäis tumedat muscovado't. Suhkur hakkab seistes sulama ja tekib mõnus karamelline "kaste". Hoia hommikusööki/magustoitu kuni serveerimiseni külmas. 


Reede, 5. juuni 2015

Tervislikud kommid mandlivõiga



Et nädalavahetus on kohe-kohe algamas, siis lisan siia ühe hästi mõnusa ja ülilihtsa trühvliretsepti, mida vabal päeval kodus katsetada saab :) Kui tihti juhtub, et tervislikke maiusi vaid naised naudivad, siis neid komme fännavad ka mehed! Ja üks tore lugu ka, mida kokkamise ajal kuulata. Kahjuks ma ise seda saadet, mis juba mitmendat hooaega telekas on, pole vaatama sattunud, aga mõningaid laule sealt kuulan pidevalt youtube'is. See on üks mu lemmikutest (aga neid lemmikuid on kokku u kümmekond) - lugu on ise ka väga lahe, aga ML-i räppimisoskus on samuti muljetavaldav ;-)

Mulle tohutult meeldib maapähklivõi, aga mandlivõi on veelgi parem! Kasutasin seekord 100% mandleid sisaldavat kreemi trühvlikommides, kuid see sobib suurepäraselt ka igasugustesse muudesse maiustesse, samuti röstsaiale määrimiseks ning on hullult hea niisama purgist lusikaga söömisekski ;-) Magustasin kommid kookosõie siirupiga, mis on tervislikum alternatiiv suhkrule, kuid vedel mesi sobib igati hästi. Kuivatatud ploomid võid asendada pehmete kuivatatud datlitega ning sel juhul ei ole siirupit ega mett vaja lisada. Veeretasin komme 70%-lise kakaosisaldusega tumedas šokolaadis, mida on vaja 150-200 g, sõltuvalt sellest, kui suured kommid teed.

Toredat nädalavahetust!!! :)


200 g kuivatatud ploome
2 sl naturaalset kakaopulbrit
3 sl mandlivõid
4 sl kookosõie siirupit
150-200 g tumedat šokolaadi (soovi korral), võid asendada purustatud pähklite või mandlite, kookoshelvetse või naturaalse kakaopulbriga

Aseta ploomid köögikombaini ja purusta; lisa mandlivõi, kakaopulber ja siirup ning töötle ühtlaseks massiks. Vormi märgade näppude vahel meelepärase suurusega pallikesed ja kasta need kas vesivannil sulatatud šokolaadi sisse või veereta nt kookoshelvestes või kakaopulbris. Lase taheneda ja hoia õhukindlalt suletud karbis külmkapis. 

Kolmapäev, 3. juuni 2015

Lihtne omlett mineraalveega ja aeglaselt küpsetatud brokkolifrittata


Olen juba mõni aeg tagasi põhjalikult lahti kirjutanud, kuidas korralikku omletti valmistada, ega hakka siin seda üle kordama, aga põhiline on, et praadimise alguses seda spaatliga äärtest sissepoole lükata ja ainult ühelt poolt küpsetada. Täidis vahele (mul on seekord spinat ja feta, aga (maa)suitsusink ja tomat, suitsukala ja spargel, riivitud parmesan jne jne on kõik igati head) ja ongi suurepärane mahlane omlett valmis:) Kui vähegi võimalik, soovitan kasutada vabalt elavate kanade mune ja lisada omleti sisse lisaks soolale ja piprale ka korralik sorts mineraalvett. 

Mina valin alati loodusliku mineraalvee, eelistades kas kodumaist vett või Gruusiast pärit Borjomit. Borjomi on vulkaanilise päritoluga, tänu millele toimivat see ka organismi sisemise puhastajana, aidates mürkaineid kehast väljutada. Üks mu lähedane räägib igal juhul sellest mineraalveest alati kui imerohust, sest Gruusias reisil viibides, kus igal õhtul ohtralt kohalike võõrustajate pakutavat veini ära joodi, kuid alati alkoholi juurde ka suures koguses Borjomi mineraalvett alla kulistati, olevad hommikud ilusad ja kerged olnud ... :) Mina ise nii suures koguses veini ega muud kangemat ei tarbi, et ennast hommikuti kuidagi kahtlaselt tunneks, aga sellegipoolest olen suur Borjomi-sõber. Üks põhjusi on ka selles, et kuna ma jooksmisega tegelen, siis joon üsna palju looduslikku mineraalvett, et keha väljahigistatavad soolad paremini taastada saaks. Näiteks enne maratoni jooksmist tulebki paar nädalat iga päev väga korralik kogus mineraalvett nö ette ära juua, et end pika kurnava võistluse ajal paremini tunda, sest muuhulgas aitab selline "laadimine" ka krampe ennetada. 


Omlett on ilmselt enim valmistav roog mu kodus - üks korralik võis praetud, maitsva täidisega ja üleküpsetamata munaroog on väga mõnus igal kellaajal igaks elujuhtumiks ;-) Peale pannil praetava omleti küpsetan vahel ka suuri ja väikeseid frittata'sid. Erinevalt tavalisest ahjuomletist, kus munad kiirelt kuumas ahjus ära küpsetatakse, on see frittata aeglaselt madalal temperatuuril küpsetatud ja tekstuur seega eriti kreemine. Retsept ilmus viimases ajakirjas Naerata, mida apteekides tasuta saab. Blogis on olemas ka kevadine mõnus spargliga variantklassikaline paprika ja fetajuustuga frittata ja pisikesed suitsulõhega ahjuomletikesed - igati maitsvad on need kõik ;-)


Vaja läheb:
1 keskmine brokkoli (puhastatult u 300-350 g)
õli (mina kasutan siin extra virgin oliiviõli)
8 muna
u 30 g riivitud parmesani
1 tl soola
musta pipart
1 väike sibul
2 väiksemat küüslauguküünt
tšillihelbeid (soovi korral)
sidrunimahla

Lõika brokkoliõisikud väikesteks (u 1-2 cm suurusteks) tükkideks ja prae pannil keskmisel kuumusel (oliivi)õlis pruuniks. Maitsesta soolaga. Tõsta brokkoli pannilt ahjuvormi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 15 minutit kuni aedvili on pehme. Võta vorm ahjust ja alanda ahju temperatuur 150 kraadini.

Klopi munad riivitud juustu, soola ja musta pipraga lahti. Haki sibul ja küüslauk. Prae sibulat pannil õlis keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades u 5 minutit kuni see on kergelt pruunistunud. Võta sibul pannilt, lisa sellele õli, tšillihelbed ja hakitud küüslauk ning prae u 1 minut. Vala küüslauk, sibul ja munasegu vormi brokkoli juurde ning kui ahjuvorm seda võimaldab, siis küpseta pliidil kõrgel kuumusel u 30 sekundit. Tõsta vorm ahju ja küpseta u 25-30 minutit kuni muna on kergelt tahenenud. Võta vorm ahjust ja tõsta frittata spaatli abil taldrikule. Nirista peale sidrunimahla ja oliiviõli ning puista riivitud parmesani. Kevadisel ajal lisa ka peotäis või paar umbrohtu ;-)

Esmaspäev, 1. juuni 2015

Imeline banaanikeeks - gluteeni-, teravilja-, laktoosi- ja suhkruvaba


See tõeliselt mahlane keeksike on küll gluteeni-, laktoosi- ja suhkruvaba, aga hoolimata sellest hullult hea, sest mandlijahu annab mõnusa "õige" konsistentsi ja banaanid loodusliku magususe, mida kookosõie siirup veelgi täiendab. Soovitan soojalt, sest see on üks näide sellest, et väide nagu kõik hea olevat paksukstegev, ebaseaduslik või amoraalne vms, ei pea alati paika ;-)

Kasutasin seekord hästi peent orgaanilist mandlijahu, mis vähendatud rasvasisalduse tõttu on oluliselt kuivem kui tavaline mandlijahu. Muud mandlijahud (nt blanšeerimata mandlitest valmistatud Prismas müüdav üsna jämedakoeline jahu, mida ma muidu alati kasutan) selle küpsetise puhul teistsuguse konsistentsi tõttu tõenäoliselt ei tööta. Ehk et saada sama tulemust, peaks kasutama sedasama jahu, mida saab lesscarbs.eu veebilehelt mugavalt ja väga soodsalt tellida - see peene tekstuuriga ja küpsetamiseks ideaalne jahu on sama hinnaga (või isegi odavam), kui muud mandlijahud.

Magustasin küpsetise kookospalmi õitest tilkuvast mahlast saadud loodusliku kookosõie siirupiga, mis on sügava ja väga hea maitsega. Mulle endale tõeliselt meeldib! Sobib ka niisama hommikuse jogurti, kohupiima või pudru peale niristamiseks, aga kõigis magustoitudes (nt trühvlid, juustukook), kus seda olen proovida jõudnud, töötab superhästi. Kui sul on hästi küpsed banaanid (sellised täitsa pruuni koorega) või juhul, kui keeksi magusus ei ole sulle oluline, võid kookosõie siirupit vähem panna või selle üldse ära jätta. Siirupi võid asendada ka vedela meega. 

Kui aga on soov küpsetada teistmoodi banaanikeeksi, siis näiteks maapähklivõiga küpsetis on jube hea, aga ka klassikaline banaanileib saab alati sööjatelt kiita. Kaerahelvestega banaani-porgandimuffinid on samuti igati mõnusad ja tavapärasest erinevad - tasub proovida ;-)


Vaja läheb:
4 keskmist küpset banaani
70 g extra virgin ehk rafineerimata kookosõli
4 muna
1,5 tl vanilliekstrakti või 1 tl mandliekstrakti
1 tl soodat
5 sl kookosõie siirupit või vedelat mett
90 g mandlijahu
peotäis või paar hakitud šokolaadi, pähkleid, mandleid või kuivatatud puuvilju (soovi korral)

Tee kahvliga banaanid püreeks, lisa sulatatud kookosõli, kergelt lahtiklopitud munad ja ülejäänud ained. Sega läbi ning vala võiga määritud ja mandlijahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga vooderdatud keskmise suurusega (u 24 cm pikkune) keeksivormi. Küpseta ahjus 175 kraadi juures u 45 minutit kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil vormis u 10 minutit taheneda ja tõsta seejärel vormist välja restile jahtuma. Naudi soojalt või külmalt :)



PS Postituses mainitud lesscarbs.eu lehel müüdavad tooted sain katsetamiseks tasuta.