Veidi teistmoodi kana-lillkapsasupp

Supp on muidugi igal ajal hea, kuid selliste külmade ilmadega maitsev kausitäis soojendavat ja toitvat suppi kohe eriti hea :) Kanasupile ja -puljongile on omistatud suisa tervendavaid omadusi ning kanaleemest ei ütle reeglina ka tõbisevõitu inimesed ära. Tervislik kanasupp meeldib enamasti nii suurtele kui ka väikestele, on mõnusalt kerge kõhule, kuid samas toitainerikas. Seekord on klassikalise selge kanasupi asemel hoopis köögviljadega püreesupp, milles tooni annab puljongis keenud lillkapsas.

Et saada selget puljongit, on hästi oluline kana kondid enne keetmist blanšeerida ehk asetada koos külma veega potti ja vesi keema lasta, paar minutit keeta ning seejärel kondid sõelal külma vee all ära loputada. Pott tuleks puhtaks pesta, sest see hall ollus ju kleepub poti äärtele, ja siis kanatükid koos külma vee ja ülejäänud puljongi koostisainetega uuesti tulele panna. See protsess aitab eemaldada nii üleliigset rasva kui ka hägusust ja kibedust ning tasub kasutada ka teiste puljongite puhul. Seda muidugi juhul, kui pole konte enne ahjus röstinud, mis aga näiteks veisepuljongi puhul on suisa kohustuslik. 

Kui kasutad juba küpsetatud kana konte, siis pole muidugi blanšeerimine enam vajalik. Mina asetan tavaliselt kanapraest alles jäänud kondid sügavkülma ja kui puljongi keetmiseks läheb, on alati neid hea sealt võtta. Ka sellele puljongile lisasin sügavkülmikust suisa kahe ahjukana kondid ja sain seetõttu eriti maitseküllase puljongi. Seega alati, kui pere sööb küpsetatud kana, tasub kondid kokku koguda ja sügavkülmikusse panna, et need siis puljongile lisada. 

Kuigi kanapuljongit on hea keeta pigem tiibadest, kaeladest jm väiksematest kondistest tükkidest, sest kondid annavad rohkem maitset, siis supi jaoks on parimad just kanakintsud, -koivad ja poolkoivad, sest sel juhul saab pärast ka liha supi sees kasutada. Supi jaoks kulub ära u 2/3 saadud puljongist. Ülejäänud pulongi (u 1 liiter) soovitan panna sügavkülma, sest tavalises külmikus säilib värske puljong vaid mõne päeva. 

Peterselli varsi leidub mul samuti alati sügavkülmikus, sest toitudes on ju reeglina vaja lehti kasutada ja varred jäävad üle. Seega lisa neid puljongisse siis, kui sul neid kodus on, aga ekstra ostma pole vaja hakata. Kui sul on aga värsket lehtpeterselli, siis lisa varred puljongisse ja lehed haki supile peale.

Kindlasti tasub nii suppi kui ka puljongit keeta just madalal tulel nii, et vedelik kergelt mullitab. Eriti oluline on see just viimase puhul, sest nii tekib ka vähem vahtu. Oluline on muidugi kogu tekkinud vaht keetmise ajal eemaldada. 

Või annab supile imehead mekki, samuti aitab maitseid võimedada ja köögiviljadest paremini toitaineid omastada. Kindlasti tuleks või lisada supile keetmise lõpus ja siis mitte enam keeta. Soovi korral võid aga või asemel või sellele lisaks segada supi sisse hoopis sulatatud või toorjuustu või mõnda meelepärast riivitud juustu, samuti võid peale niristada kvaliteetset extra virgin oliiviõli. 

Maitsestamiseks võid lisaks soolale, piparale ja muskaatpähklile kasutada ka muud meelepärast alustades küüslaugust või sellest tehtud pulbrist lõpetades jahvatatud paprika või tšilliga - peaasi, et supp sulle endale meeldib. Mina isiklikult piirdun nende kolmega, mis ka retseptis kirjas, sest kanapuljong on niigi aromaatne ja köögiviljade enda maitse mulle ka väga meeldib, nii et ma ei soovi seda tugevate maitseainetega varjutada. Heledale supile - nagu ka kastmetele ja muudele roogadele - sobib paremini just valge pipar; must pipar passib paremini tumedamatele ja värviküllastele toitudele. 

Puljong:

2 keskmist porgandit

2 keskmist varssellerit

1 suur sibul

u 1 kg kana koibi, -poolkoibi või -kintse

4 küüslauguküünt

peotäis peterselli varsi (juhul, kui neid on)

loorberileht

1 nelk

8 (valge) pipra tera

Lõika puhastatud porgand, seller ja sibul 1-2 cm tükkideks. 

Aseta kanatükid potti, vala peale külm vesi ja lase sel keema tõusta. Loputa kana sõelal jooksva vee all, pese pott korralikult puhtaks, aseta kana tagasi potti, lisa ülejäänud komponendid, vala peale 3 liitrit vett ja pane pott tagasi pliidile. 

Lase vedelikul keema tõusta, keera kuumus väiksemaks ja lase madalal kuumusel õrnalt podisedes u 1 h keeda. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Seejärel kurna vedelik läbi sõela. Köögiviljad viska ära, kuid kana jäta alles ning eemalda sellel kondid ja nahk. Liha tee meelepärasteks tükkideks ja jäta supi jaoks alles.

Kanasupp:

4 väikest või keskmist pastinaaki

1 suur lillkapsas

2-4 keskmist porgandit

u 2 l kanapuljongit

u 500 g kanaliha

soola, riivitud muskaatpähklit ja (valget) pipart

värsket, kuivatatud või külmutatud maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku, tüümianit) või mõnda ürdisegu (nt Provence'i oma)

3 sl võid

Lõika pastinaak ja porgandid õhukesteks viiludeks ning aseta koos puljongiga potti. Tee lillkapsas õisikuteks ja lisa samuti puljongisse. Keeda tasasel tulel u 20 minutit (vajadusel rohkem), kuni aedviljad on parajalt pehmed. Keetmisaeg sõltub sellest, kui suured on köögiviljade tükid ja kui hoogsalt puljong keeb, seega kontrolli kindlasti kahvliga köögiviljade pehmust.

Püreesta saumikseriga supp potis või hoopis köögikombainis või kannmikseris. Aseta pott tagasi pliidile ja lase supil veel korraks keema tõusta. Keera pliidil kuumus maha ja sega sisse või. Maitsesta soola, muskaatpähkli ja soovi korral ka pipraga. 

Jaota supp taldrikutesse või kaussidesse, lisa tükeldatud kana ning puista peale hakitud maitseroheline või tüümiani lehed. Juurde on eriti hea krõbeda koorikuga või röstitud sai.

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Suitsulihaga hernesupp

Hernesuppi võib (ja tasubki!) loomulikult aastaringselt süüa, kuid vastlapäeval, mis sel aastal on 13. veebruaril ehk juba mõne päeva pärast, on see eriti omal kohal. Meie vana hea traditsiooniline leem on toitev ja soojenddav, nii et pärast pikka õues viibimist ja vastlaliugu kulub eriti hästi ära :)

Kuigi seda suppi saab ka toore liha (näiteks abaliha) ja suitusingiga teha, siis soovitan mina siiski võtta suitsuliha. Näiteks mul on selles supis kasutusel suitsutatud seapõsk (u 800-grammine pakk), kuid hästi sobivad ka suitsukoot ja - ribi. Poes müüakse ka suisa erladi hernesupikogu, mis on samuti 800-grammises pakis.

See supp on ilma tangu ja kruupideta, et seda saaks süüa ka need, kellele gluteen on vastunäidustatud. Ma ise armastan tegelikult kruupe väga ja tahaks neid ka supis näha, aga samas on supp ka autentsem ja traditsioonilisem, kui need ikkagi välja jätta. Kuid loomulikult võid ka kruubid supi sisse lisada, kuid arvestama peab, et keetmisaeg on neil lühem, kui hernestel, eriti juhul, kui oled kruupe enne vees leotanud. 

Supp on tänu hernestele piisavalt toekas ja järgmiseks päevaks on veelgi tummisem ja paksem, samuti maitserikkam. 

Keetmisel jälgi suppi - keetmisaeg sõltub herne sordist ja sellest, kui hoogsalt supp keeb ehk milline kuumus on poti all. 

Supi jaoks sobivad nii kollased kui ka rohelised herned - kasuta neid, mis endale rohkem meeldivad. Mul olid kasutusel seekord kollased.

Juurde sobivad igasugused värsked saiakuklid, sh haputainast, aga ka rukkileib ja sepik. 

Vaja läheb:

500 g kuivatatud rohelisi või kollaseid herneid või nende sugu

u 800 g suitsuliha 

2 keskmist sibulat

2 suuremat porgandit

2 suurt loorberilehte

musta pipart

soola (vajadusel)

Aseta herned kaussi, vala peale külm vesi ja lase vähemalt paar tundi, veel parem üleöö liguneda. Loputa herned enne supile lisamist jooksva vee all. 

Aseta liha koos külma veega potti. Lase keema tõusta, siis vala vesi ära, loputa liha voolava vee all ja pese pott puhtaks. Aseta liha puhtasse potti tagasi. Võid selle soovi korral ka väiksemateks tükkideks lõigata. 

Haki sibulad peeneks. Lõika porgandid pikuti pooleks ja seejärel viiludeks. Aseta aedviljad potti liha juurde koos 1,5-2 l külma vee, leotatud herneste ja loorberilehtedega. Lase keema tõusta, alanda kuumust ning keeda suppi madalal tulel nii, et see õrnalt podiseb, kuni herned on peaaegu pehmed. Kulub u 1,5  h, kuid keetmisaeg võib suuresti varieeruda sõltuvalt kuumusest ja herneste sordist. Kui keetes vahtu tekib, siis eemalda see vahukulbiga.

Pisut enne keetmise lõppu, võta liha välja, lõika tükkideks või viiludeks ja pane potti tagasi. Kui on kondiga liha, siis eemalda kondid. Keeda suppi veel, kuni herned on täitsa pehmeks ja pisut katki keenud; liha on aga nii pehme, et seda saab lusikaga süüa. 

Kui supp tundub paks, siis lisa soovi korral vett. Võta loorberilehed välja ning jahvata supile musta pipart; vajadusel lisa soola. 

Retsept ilmus kolm aastat tagasi siin

Vana hea hapukapsasupp ja kasulikud kruubid

Ilmad on külmad, nii et toekad ja soojendavad toidud kuluvad igati hästi ära :) Traditsiooniline hapukapsasupp on praegusel ajal igati sobiv ja hästi toitev, samas aga tervislik ja muidugi maitsev ka ;-)

Supis on odrakruubid, mis on mulle juba väiksest peale väga meeldinud, kuigi ma kasutan neid pigem harva, et kõik pereliikmed ikka tehtud toitu süüa saaksid (neis nimelt on gluteen, mis kõigile ei sobi). Kui aga armastad samuti kruupe, siis soovitan seda orsotot proovida ;-) Ja hapukapsasuppi muidugi ka :)

Vanad head odrakruubid olid küll nõukogudeaegse toidunappuse ajal meie kodusel toidulaual sagedased külalised, kuid paraku vahepealsetel aastakümnetel vajus see täisväärtuslik tooraine suhteliselt unustuste hõlma. Nüüd on aga toitainerikkad kruubid õnneks taas au sees, kuigi vahel võib veidi segadusse ajada, et mõned inimesed neid tänapäeval "pärlodraks" nimetavad, mis on lihtsalt otsetõlge inglisekeelsest sõnast "pearl parley" ja tegelikult ei ole tegemist millegi muuga, kui ikka samade kruupidega, mida meie esiisad juba sõid. 

Oder on muide üks vanemaid teravilju, mida on kultiveeritud üle 9000 aasta, Läänemere ümbrusesse jõudis see vili 2500-3300 aastat e. Kr. Põhjamaade pikkade valgete päevadega küpses oder nisust kiiremini ja selle saagikadu oli väiksem, mistõttu oli see siinsete rahvaste põhitoidus suisa ajandeid, kui mitte aastatuhandeid. Veel ligikaudu 500 aastat tagasi oli oder peamine leivavili Euroopas, kuid tänapäeval on see kasutusel peamiselt õlle ja viski algaine maltoosa valmistamiseks. 

Meie esivanemate toidulaual oli odral väga oluline koht. Odrajahust valmistati eelkõige karaskit ja körti, kuid kruubid olid hinnaline tooraine, kuna nende saamiseks tuli kõvasti vaeva näha. Kruupide saamiseks tuli viljatera kesta seest käsitsi välja võtta ehk terad sõkaldest eemaldada nii, et tera terveks jäi. Veskite tulekuga muutus protsess muidugi lihtsamaks ja praegu toimub viljatera kroovimine ehk kesta ja idu eemaldamine loomulikult masinatega. Hetkel on odrakruubid üks soodsamaid tooraineid - 800 grammine pakk maksab veidi üle euro ja sellest pakist jätkub mitmeks eineks, näiteks selle maitserikka potitäie supi jaoks kulub vaid 100 g. 

Oder on rikas täisväärtuslike valkude ja kiudainete poolest ning sisaldab palju asendamatuid aminohappeid. Selles on ohtralt vitamiine (eriti B-grupi vitamiine) ja mineraalaineid. Näiteks nisuga võrreldes on odras kaks korda rohkem kaltsiumi ja poolteist korda enam magneesiumi, samuti leidub fosforit, rauda ja tsinki.

Odrakruupe saab lisada suppidele, pajaroogadele, hautistele ja salatitele, et neid toekamaks muuta. Kruubid keevad pehmeks umbes tunniga, kuid seda protsessi saab veidi kiirendada neid enne vees leotades, seega soovitan kruubid juba eelmisel õhtul külma vette likku panna. Eriti hea on, kui sul on aega kruupe üleöö leotada, kuid ka paar tundi on juba päris hea. Kui aga leotamiseks aega ei ole, siis kindlasti loputa kruubid sõelal külma vee all korralikult läbi. Korralikult loputa sõelal loomulikult ka leotatud kruubid. 

 

Vaja läheb:

1-1,2 kg seakonte

700-800 g toorest hapukapsast

2 loorberilehte

10 musta pipra tera

1 tl soola

2 tl suhkrut

1 suurem porgand

1 keskmine sibul

100 g odrakruupe

värskelt jahvatatud musta pipart 

hakitud maitserohelist

hapukoort

Aseta kondid külma veega suurde potti ja lase veel keema tõusta. Keeda umbes minut, seejärel eemalda kondid, aseta sõelale ja loputa külma veega. Pott pese korralikult puhtaks. 

Pane kondid poti tagasi, lisa hapukapsas, loorberilehed, pipraterad, sool, suhkur ja 2,5-3 l vett ning lase keema tõusta. Keera kuumus väiksemaks ja jäta õrnalt podisedes keema. 

Lõika puhastatud porgand õhukesteks viiludeks. Lõika sibul pooleks ja seejärel samuti õhukesteks viiludeks. Loputa (leotatud) kruubid sõelal külma vee all korralikult. Kui supp on 45 minutit keenud, lisa kruubid, sibul ja porgand supile ning lase veel tund aega keeda. Tunniga keevad kruubid ja kõik muud komponendid pehmeks ning liha tuleb kontidelt enam-vähem ise lahti. Keera kuumus kinni, võta kondid välja ja eemalda nendelt liha. Pane liha supi sisse tagasi. Võta loorberilehed ja pipraterad supi seest välja. 

Maitse ning lisa vajadusel veel soola või suhkrut. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista hakitud maitserohelist ja paku hapukoort. 

Retsept ilmus aasta alguses siin

Boršisupi “põhi” talveks purki

Hetkel, kui küpsed ja maitserikkad köögiviljad turulettidel kuhjuvad, saab igasuguseid imemaitsvaid toitusid teha. Aga muidugi tasub mõelda ka hoidistamise peale, sest suvel on ju kõik "rohelne kraam" värskem ja soodsam kui muidu. Üks asi, mida ma ise suviti teen, on supipõhi, mida on talvisel kiirel ajal võimalik vähese vaevaga supiks keeta. Ma muidu poes müüdavaid purgisuppe ei valmista kodus kunagi (mitte et ma tahaks nende kohta midagi halvasti öelda, aga ma lihtsalt eelistan ise teisi asju süüa), aga enda tehtud purgisupid on midagi muud - need on tõesti hea koduse maitsega. Üks selline supipõhja retsept mul juba blogis on - vürtsikas tomatisupp-, mida peaaegu igal aastal teen. Aga nüüd jõuab siia ka mu teine ammune lemmik ehk borš :)

Panen alla kirja variandi, kuidas ise puljong keeta ja supp valmis teha. Kuid soovi korral saad võtta puljongikuubiku, -fondi või -pulbri, et maitsev supp eriti kiirelt valmis teha. Sel juhul võid lisada supi sisse kontidelt eemaldatud liha asemel näiteks hakkliha või frikadelle.

Supipõhi on selline asi, kus erinevalt küpsetamisest, kus tuleb enamasti grammi-täpsusega koostisained kirja panna, ei ole vaja ülemäära koguste pärast muretseda. Need siin on kogused nö ideaalis, aga minu arvates vahet pole, kas kaalud köögiviljad ära enne puhastamist või mitte. Mina kaalun lihtsuse huvides enne puhastamist, aga samas on mõnda asja on alati pisut rohkem, mõnda vähem - loodus ju ei tee kõiki asju nagu tehas täpselt ühe suuruse ja kujuga. Küll aga võiksid jälgida enam-vähem koostisosade proportsioone. 

Purgid peaksid olema korralikult puhtaks pestud ja steriliseeritud. Selleks kuumuta purke 120-kraadises ahjus u 20 minutit. Aseta purgid ahju restile tagurpidi. Purgikaasi keeda 5 minutit. Supipõhja jaoks soovitan kasutada suuremaid, umbes liitriseid purke; moosi jaoks sobivad igasugused purgid, kuid tasub võtta pigem pooleliitrised või veel väiksemad, sest korraga reeglina palju moosi ei sööda. 

Vaja läheb:

1 kg sibulat

1 kg porgandit

1 kg peeti

2 kg kapsast

1 kg tomatit

2-3 dl (oliivi)õli

30 musta pipra tera 

6 loorberilehte

3 sl soola

120 g suhkrut

3 sl äädikat

Haki sibul peeneks, riivi porgand ja peet, lõika kapsas peeneteks viiludeks ja haki tomatid. 

Võta suur pott, kuumuta selle põhjas õli ja prae madalal kuumusel hakitud sibulat u 10 minutit, kuni see on klaasjas . 

Lisa riivitud peet ja porgand ning kuumuta segades veel u 5 minutit. Lisa kapsas, tomatid, pipraterad, loorberilehed, sool ja suhkur. Lase aedviljadel potis küpseda aeg-ajalt segades kuni need on pehmed (kulub u 20-30 minutit sõltuvalt sellest, kui suured olid viljad). 

Lisa äädikas ja lase segul potis veel mõned minutid podiseda (ehk seni, kuni kõik köögiviljad pehmed on).    Eemalda loorberilehed ja pipraterad ning tõsta steriliseeritud purkidesse. 

Puljong:

0,5 kg searibisid või 1 kg sealihakonte

1 väiksem sibul

4 küüslauguküünt

1 varsseller

2 loorberilehte

5 musta pipra tera

0,5 tl soola

Aseta kondid või ribid külma veega potti. Kui ribid on ühe pika ribana, siis lõika neid väiksemaks. Lase veel keema tõusta ja keeda paar minutit. Kurna kondid sõelal ja loputa veega korralikult läbi. Pese pott puhtaks. 

Aseta puhtasse potti tagasi kondid, lisa kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, 2-3 cm juppideks lõigatud varsseller, kooritud ja pooleks lõigatud küüslauguküüned, loorberilehed ja pipraterad. Lisa potti 1,5-2 l külma vett ja lase sel keema tõusta. 

Keera kuumust vähemaks ja jäta puljong madalale kuumusele keema nii, et vesi õrnalt podiseks. Puljong on valmis siis, kui liha kontidel on nii pehme, et seda on kerge eemaldada. Kulub vähemalt 1 h. Kondid keevad kiiremini pehmeks, kuid ribide puhul kulub ligi 2 h. Keemise ajal eemalda vahukulbiga tekkinud vahtu. 

Kurna puljong ja eemalda liha kontide küljest.

Supi jaoks:

3-4 keskmist kartulit

u 1,5 liitrit puljongit

kontide või ribide küljest liha

vajadusel (õuna)äädikat, soola ja suhkrut

Lõika kooritud kartulid u 1 cm kuubikuteks ja keeda puljongis peaaegu pehmeks. Lisa liitrine purgitäis boršipõhja ja kontidelt eemaldatud liha ning keeda veel paar minutit. Lisa vajdusel veidi (õuna)äädikat, soola ja suhkrut. 

Serveerimiseks:

hapukoort

hakitud maitserohelist (tilli, rohelist sibulat, murulauku, lehtpeterselli)

värskelt jahvatatud musta pipart

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Gazpacho maasikatega

Suvel palavate ilmadega on minu arvates sellised jahedad ja jahutavad road igati oma kohal. Lisaks on gazpacho hästi tervislik ja toitainerikas, sest sisaldab erinevaid köögivilju. Veidi rasva (oliiviõli ja kitsejuust) aga aitab meil värskest kraamist vitamiinid ilusti kätte saada. 

Üks Hispaania juurtega külm tomatisupp gaszpacho mu blogis juba on, aga sellegipoolest otsustasin lisada  uue retsepti, sest vaheldust on ju vaja :) Kuigi mõlemas on tomatid, paprika ja maasikad, on see supp siin veidi teitsugune nii koostisosade kui ka maitse osas. Selliste suppide retseptidesse võid aga loominguliselt suhtuda - midagi (hullu) ei juhtu, kui neis näpuga järge ei aja või kogustest täpselt kinni ei pea. Erinevalt näiteks küpsetistest, mille puhul tasub alati retsepti täpselt järgida, et ideaalselt õnnestuksid. 

Soola soovitan supi sisse mõõdukalt lisada, sest kitsejuust annab samuti soolasust juurde. Lisaks tuleb soolaga ettevaatlik olla. Vajame küll veidi naatriumi, kuid pidev liigne tarbimine pole tervisele sugugi hea. Sellest, milline on maksimaalne päevane lubatud soola kogus jms, räägib TAI ekspert Tagli Pitsi viimase Nädalalõpuleht LP toiduosas. Minu jaoks isiklikult aga tapab liigne sool toidu maitse - ülesoolatud road on kõik ühe maitsega. Mulle aga meeldivad need asjad, mida valmistan ja ka tooraine on alati kvaliteetne, seega ei taha seda kuidagi soolaga ära rikkuda, vaid lisan soola vaid niipalju, kui hädavajalik :) 

Vaja läheb:

400 g küpseid tomateid

400 g maasikaid

150 g kurki

1 keskmine punane paprika

1 väike küüslauguküüs

pool väikest punast sibulat (soovi korral)

u 50 g saia

2 sl extra virgin oliiviõli (vajadusel rohkem)

1 sl punase või valge veini äädikat

1 sl suhkrut

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

Serveerimiseks:

peotäis (peeneks hakitud) basiiliku, koriandri või mündi lehti

50-100 g feta- või kitsejuustu

krõbedaid saiakrutoone või röstitud saia

Haki tomatid u 1 cm tükkideks, puhasta maasikad, lõika kurk viiludeks ja puhastatud papika väikesteks tükkideks. Haki küüslauguküüs ja punane sibul peeneks. Murra sai tükkideks. 

Sega aedviljad ülejäänud komponentidega ja proovi aedviljadest mahlad välja pigistada. Võid seda teha ka käte abil.  Kata kauss toidukilega ja lase vähemalt tunnike külmkapis seista, veel parem üleöö. 

Töötle aedviljad köögikombainis peeneks. Kui soovid vedelamat suppi, lisa veel õli või vett. Maitse ning lisa vajadusel suhkrut või pipart. Soola ära pigem lisa, sest juustus on seda juba niigi.

Serveerimiseks jaga supp kahe kuni nelja kausi vahel, puista peale (hakitud) rohelist ja murenda juustu. Puista supilee ka saiakrutoonid või paku supi kõrvale röstitud saia. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Spargliga vichyssoise

See on üks täiesti geniaalne Prantsuse juurtega retsept, mis mul juba aastaid kasutusel ja ammusest ajast isegi blogis olemas on. Selles kreemjas supis saab ära kasutada spargli puise varreosa, mille muidu ära viskad. Spargleid kasutades jätangi enamasti need otsad, mille ära murran, alles ja kui neid on juba piisavalt kogunenud, siis keedan seda hõrku suppi. Ja see on üks tõeliselt maistev supp, kuigi koostisosai vaadates seda ilmselt ei eeldaks :)

Klassikaline Vichyssoise või teise nimetusega Potage Parmentier on porru-kartulisupp, mille päritolu on vaieldav. Mõningate andmete kohaselt on see juba 18.sajandi Prantsusmaalt pärinev supp, mida näiteks Louis XV nautis külmalt, sest pärast mitmete toidumaitsjate käest läbi käimist oli see juba jahtunud. Samas aga gastronoomia entsüklopeedia Larousse'i kohaselt on tegemist Ameerika Ühendriikides elanud koka Louis Diat' leiutisega, kes seda seda suppi lapsepõlves Prantsusmaal Vichy külas hommikueineks olevat söönud. Igal juhul on supp kulinaariamaailmas piisavalt oluline, et seda on kiitnud ka sellised legendid nagu Julia Child ja Anthony Bourdain ;-)

Seda tervislikku püreesuppi süüakse enamasti jahtunult, kuid loomulikult on see ka soojana igati maitsev. Suitsulõhe on eriti hea lisand ja seda võib nii supi sisse panna kui ka röstitud saia või leivaga supi kõrvale süüa. Olen supile lisanud lõhe asemel ka sinki või keedetud vutimune. 

Vaja läheb: 

8 dl täispiima

1 suur porru

300-400 g spargli jääke

4 suurt kartulit

1 tl soola

oliiviõli

100 g suistulõhet

musta või valget pipart

hakitud maitserohelist, nt murulauku (soovi korral)

Lõika porru õhukesteks viiludeks ja kooritud kartulid 1-2 cm tükkideks. Jämedamad spargli varreotsad lõika kas pooleks või neljaks. 

Kuumuta potis pool piimast (4 dl) keemiseni, lisa porru ja kuumuta keskmisel kuumusel u 5 minutit. Lisa spargel ja lase veel 5-10 minutit küpseda, seejärel aseta potti kartul ja sool. Küpseta kartulit samal ajal segades u 5 minutit, lisa siis 8 dl vett ja lase supil õrnalt podisedes u 30 minutit edasi keeda kuni kartul on pehme. NB! Piima pärast ära muretse - see on ok, et see tundub olevat tükki läinud vms. 

Lisa ülejäänud piim, püreesta (nt köögikombainis või kannmikseris) ja suru läbi sõela, et sparglikiude eemaldada. Võid lisada supile veel vett, kui see paks tundub, samuti lisa vajadusel soola. 

Lisa supile igasse taldrikusse suitsulõhet, jahvata pipart ja soovi korral puista hakitud maitserohelist.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Traditsiooniline oasupp

Kuna juba varsti on vastlapäev (sel aastal 21. veebruaril), siis on viimane aeg jagada vana hea oasupi retsepti. See oasupp valmis nii, nagu meil kodus seda alati on tehtud, st et vaatasin eelkõige, kuidas mu ema seda keedab. Tema muidugi kasutab alati suitsulihakonte, aga mul oli seekord suitsutatud seapõsk, kuid muidu on kõik sama ja supp on selline, mida lapsepõlvest juba mäletan :)

Oasupp on üks lihtsamaid ja soodsamaid suppe. Ajakulu on küll kokkuvõttes suur, sest koostisosade pehmeks keemine võtab aega, kuid endal ei ole vaja enam-vähem muud vaeva näha, kui aeg-ajalt supilt vahtu eemaldada ja liha tükkideks lõigata või kondid lihast puhastada. Loomulikult võib siia lisada sibulat või porgandit, kuid ka niisama on minu arvates väga hea.

Kuigi oasuppi saab ka toore liha (näiteks abaliha) või hoopis suitsusingiga teha, siis soovitan mina siiski võtta suitsuliha või suitsuliha kondid. Näiteks mul on selles supis kasutusel suitsutatud seapõsk (u 800-grammine pakk), kuid hästi sobivad ka suitsukoot ja - ribi. Poes müüakse ka suisa eraldi suitsuliha konte nime all "hernesupikogu", mis on samuti 800-grammises pakis, ja need sobivad sellesse suppi suurepäraselt. 

NB! Kui soovid ise vastlakukleid teha, siis nende retsepte on mul blogis suisa kaks: traditsioonilised ja pohla-šokolaadikreemiga :)

Vaja läheb: 

300 g kuivatatud ube

200 g odrakruupe

u 800 g suitsuliha 

2 suurt loorberilehte

musta pipart

soola (vajadusel)

lehtpeterselli, murulauku vm maitserohelist (soovi korral peale raputamiseks)

Aseta oad kaussi, vala peale külm vesi ja lase vähemalt paar tundi, veel parem üleöö liguneda. Loputa oad enne supile lisamist jooksva vee all. Aseta kruubid samal ajal samuti külma veega likku ja enne supile lisamist loputa korralikult sõelal külma vee all. 

Aseta liha koos külma veega potti. Lase keema tõusta, siis vala vesi ära, loputa liha voolava vee all ja pese pott puhtaks. Aseta liha puhtasse potti tagasi. Kui on suur tükk, siis lõika väiksemateks tükkideks. Vala potti 1,5-2 l külma vett, lisa loorberilehed. Lase veel keema tõusta ja keeda madalal tulel 1-1,5 h kuni liha on peaaegu pehme. Eemalda tekkinud vaht vahukulbiga. 

Aseta oad ja kruubid potti liha juurde ning keeda suppi madalal tulel nii, et see õrnalt podiseb, kuni oad ja kruubid on pehmed. Kui nii oad kui ka kruubid on eelnevalt leotatud, siis kulub 1-1,5  h, kuid keetmisaeg võib suuresti varieeruda sõltuvalt kuumusest ning ubade suurusest ja sordist. Keetes tekib päris palju vahtu ja see tuleb kindlasti vahukulbiga eemaldada.

Pisut enne keetmise lõppu, võta liha välja, lõika väiksteks tükkideks või viiludeks ja pane potti tagasi. Kui on kondiga liha, siis eemalda kondid. Keeda suppi veel veidi, kuni oad on täitsa pehmeks ja pisut isegi katki keenud; liha on aga nii pehme, et seda saab lusikaga murda ja süüa. 

Kui supp tundub paks, siis lisa soovi korral vett. Võta loorberilehed välja ning jahvata supile musta pipart; vajadusel lisa soola. Soovi korral haki peale maitserohelist. 

Boršisupp on alati hea mõte!

Sel korral ei ole taasiseseisvumispäev kindlasti meist kellelegi sama, mis varasematel aastatel, mil meie armsa Eesti vabadus paistis hoolimata verejanulisest idanaabrist siiski loomulik ja normaalne nähtus. Ilmselt on kõik eestlased nüüdseks aru saanud, kui õhkõrn iseseisvus siiski on ja kui palju peaks tegelikult meist igaüks panustama, et seda hoida. 

Kui ma mõtlesin selleks nädalavahetuseks sobivate uute retseptide peale, siis tundus boršisupp eriti hästi sobivat. Esiteks on hetkel valmis kõik värske kraam, mis selleks supiks vajalik on. Minu jaoks seostubki borš just suvega, sest maal vanaema juures sai seda põllult kasvavatest aedviljadest tehtud ja see viis keele alla. Lapsepõlves oli borš mu lemmiksupp, ja on siiani üks neist toitudest, mida palavalt armastan. Teiseks on aga borši retsepti avaldamine just Eesti taasisesevumispäeval seotud austusavaldusega Ukrainale, kust see imeline supp pärit on. 

Ukrainas keedetakse muidugi tuhandeid erinevaid borši variante, sest igal piirkonnal ja majapidamisel on oma retsept. Riigi idaosas valmistatakse erinevaid borše kalaga, Poltava piirkonnas kanaga, Karpaatidest pärinevas sakarpazky boršis on aga kartulid asendatud hapukapsa ja aedubadega. Lisaks piirkonnale varieerub borši sisu ka vastavalt aastaajale ja hooajalistele köögiviljadele. Kevadel saab kasutada noori peedilehti ja hapuoblikat, suvel porgandit, rohelisi ube ja tomatit, sügisel aga seeni, kapsast ja juurvilju. 

Borši valmistati Ukrainas algselt üldsegi metsikute taimede ja kaeraga ning peet on saanud borši lahutamatukse osaks alles hiljem. Peeti ei ole sees vaid üksikutes borši variantides, näiteks rohelises boršis, mida valmistatakse hapuoblikatega. Peet on juba sajandeid vaieldamtult Ukraina köögiviljakuniganna. Ukrainas ei ole vist kodu- ega suvilaaeda, kus seda juurvilja ei kasvatataks. Peete täidetakse, püreestatakse, riivitakse salatite jaoks ja küpsetatakse ning kasutatakse väga paljudes erinevates roogades, eriti sageli koos mädarõika, juustu ja Kreeka pähklitega. Ilmselt ei leidu Ukrainas ka zakuska valikut ilma, et selles leiduks mõnda peediga rooga, näiteks marineeritud kurgi, ubade või õuntega või mõne liharoa lisandina. Ja ilmselt iga ukrainlase kapis ja keldris leidub purgike marineeritud peete.

Kuldreegel on, et peeti tuleb küpsetada teistest aedviljadest eraldi. Peeti küpsetatakse ja keedetakse alati koos koorega. 

Peedilehti kasutatakse samuti laialdaselt, näiteks suppides, pirukates või hoopis liha ja riisiga rullides. Sarnaselt Kreeka köögis tuntud viinamarjalehtedesse keeratud dolmadega, valmistatakse Ukrainas peedilehtedega erinevate täidistega maitsvaid rulle. Peedilehed tuleks enne söömist puljongis blanšeerida. 

See borši retsept ei kandideeri kuidagi autentsusele, vaid on pigem kodune eestindatud variant. Õige borši sisse käib alati ka laagerdunud pekk ning parim viis riivitud peet supile lisada on see enne peki ja äädikaga pannil õlis läbi küpsetada. Lisaks kuuluvad borši supi juurde kohevad pärmitainast saiakesed pampuškad (pampushky) ning hakitud küüslaugu, peterselli, soola ja õliga tehtud kaste. 

Tegelikult sobib kontide asemel suurepäraselt ka kondita liha (nt veise kintsu- või rinnakuliha), kuid viimase puhul (näiteks poole kilone tükk) võib puljongi keemise aeg olla isegi u 8 tundi. Ukraina retseptides olen näinud, et erimevaid lihasid ka kombineeritakse. Lisaks sea- ja veiselihale võivad olla (ühes supis) kasutusel ka lamba- ja kanatükid. 

Borši puhul on oluline just kerge magusus ja hape ning nende tasakaal. Eelistan mahedamaid äädikaid lisada, aga tegelikult loomulikult on originaalis tavaline lauaäädikas ja seda võib loomulikult kasutada, kuid sel juhul piisab ühest supilusikatäiest.

Puljong:

u 1 kg veise- või searaguud (konte) või ribisid

1 keskmine sibul

1 varsseller

3 loorberilehte

10-15 musta pipra tera

1 tl soola

Aseta kondid külma veega potti. Lase veel keema tõusta ja keeda paar minutit. Kurna kondid sõelal ja loputa veega korralikult läbi. Pese pott puhtaks. Kui kasutad veisekonte, siis need tasuks blanšeerimsie asemel enne ahjus röstida (200 kraadi juures 30-60 minutit).

Aseta puhtasse potti tagasi kondid, lisa kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, 2-3 cm juppideks lõigatud varsseller, loorberilehed ja pipraterad. Lisa potti u 3 l külma vett ja lase sel keema tõusta. 

Keera kuumust vähemaks ja jäta puljong madalale kuumusele keema nii, et vesi õrnalt podiseks. Puljong on valmis siis, kui liha kontidel on nii pehme, et seda on kerge eemaldada. Kulub u 2-3 h. Keemise ajal eemalda kulbiga tekkinud vahtu. Kurna puljong ja eemalda liha kontide küljest.

Supp:

1 keskmine sibul

2 keskmist porgandit

2-3 küüslauguküünt

õli praadimiseks

2 sl tomatipastat

1 väike varajane kapsas (max 500 g)

3-4 keskmist kartulit

400 g riivitud keedetud peeti

1-2 sl õuna või valge veini äädikat

1 sl suhkrut

1 tl soola

1 purk (400 g) punaseid ube (soovi korral)

Serveerimiseks:

värskelt jahvatatud musta pipart

paksu hapukoort

hakitud lehtpeterselli, rohelist sibulat või tilli

Haki sibul ja küüslauk peeneks ning lõika porgand õhukesteks viiludeks. Kuumuta suurema poti põhjas õli ja prae selles madalal kuumusel aedvilju u 8 minutit, kuni sibul hakkab klaasjaks muutuma. Lisa tomatipasta ja prae segades veel mõni minut. 

Vala potti aedviljade juurde puljong, lisa kontidelt eemaldatud liha ja lase keema tõusta. Lõika kapsas peeneteks ribadeks ja kooritud kartulid u 1 cm kuubikuteks. Lisa mõlemad supile ja lase madalal tulel õrnalt podisedes keeda, kuni kartul on pehme (kulub u 20 minutit). Lisa potti peet, suhkur, sool ja äädikas ning lase veel u 5 minutit keeda. 

Lisa vajadusel supile veel soola. Soovi korral lisa ka nõrutatud ja jooksva vee all külma veega läbi loputatud punased oad. 

Serveerimisel jahvata peale musta pipart, paku kõrvale hapukoort ja puista peale meelepärast hakitud maitserohelist. 

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Värske kapsa supp

Värske kapsa supp maitseb eriti hea suvel, kui kõik komponendid on värskemast värskemad, äsja valmis saanud toitainete- ja maitserikkad noored viljad. Porgand on magus, kapsas erkroheline ja mahlane ning kartul nii õrna koorega, et seda ei ole vaja isegi eemaldada. Kõik köögiviljad tuleks lisada supile valmimise järjekorras, et ükski ei jääks tooreks ega kõvaks, kuid samas ei keeks liialt pehmeks ega lödiks.

Värske kapsa supi jaoks saab keeta puljongi ise kasutades kondiga liha (nt searibid, kanakintsud), kuid see siin on kiire suvine variant hakklihaga. Hakklihast võid teha frikadellid - sel juhul toimi kõige muu osas vastavalt retseptile, kuid hakklihast pallid lisa alles koos kartuliga. 

Puljongitest sobib minu arvates eriti hästi veiseliha puljong, kuid ka aedvilja- ja kanapuljongid on head. Lisada võib teisigi aedvilju, näiteks varssellerit (lõika õhukesteks viiludeks ning lisa potti koos sibula ja porgandiga), lillkapsast (lõika õisikuteks ja lisa koos kartuliga), suvikõrvitsat (lõika u 1 cm kuubikuteks ja lisa mõni minut enne supi valmimist).

Kellele meeldib nö koorene supp, võib panna paki või kaks sulatatud juustu supi sisse või pakkuda juurde hapukoort.

1 väiksem sibul

3 keskmist noort porgandit

õli praadimiseks

300 g (1 pakk) veisehakkliha

2 l (või rohkem) meelepärast puljongit

1 väike (u 500 g) noor kapsas

3 suurt kartulit

soola (soovi korral)

peotäis hakitud tilli

värskelt jahvatatud musta pipart 

Haki sibul peeneks ja lõika porgandid õhukesteks ratasteks. Kuumuta suure poti põhjas paar supilusikatäit õli ning prae madalal kuumusel sibulat ja porgandit, kuni sibul on klaasjas (kulub u 10 minutit). Lisa hakkliha, keera kuumust kõvemaks (võiks olla veidi üle keskmise) ning prae poti sisu segades mõned minutid.

Lisa potti puljong ja õhukesteks ribadeks lõigatud kapsas. Lase keema tõusta ja keeda madalal kuumusel u 10 minutit. Seejärel lisa u 1 cm kuubikuteks lõigatud kartul ja keeda veel u 10 minutit kuni kartul on pehme. 

Lisa supile soovi korral soola. Puista peale hakitud till ja jahvata pipart ning naudi. 

Röstitud tomati-küüslaugusupp karamelliste sibulatega

Blogis ei ole vist kunagi varem nii pikalt veel vaikus olnud ... Eks ühelt poolt on sõda pmst meie koduukse all teinud väga murelikuks ja paneb kartma meie ühise naabri edasist agressiooni. Teisest küljest aga oli mul seekord nii täiuslik puhkus, et arvutit ei olnud ei võimalust, põhjust, jõudu ega ka soovi üle nädala aja kordagi kätte võtta, mistõttu polnud mul võimalik blogisse midagi postitada. Muidugi on kahju, et pole siin midagi uut avaldanud, aga samas olen aru saanud, et praegusel ajal on selline igas mõttes off-line puhkus parim asi, mida oma vaimse tervise osas teha (vähemalt minu jaoks ideaalne), nii et olen väga tänulik selle eest!

Täna aga jätkan supi lainel. Eile jagasin blogi FB-lehel oma koduse ehk emalt ja vanaemalt pärit retsepti järgi tehtud oasupi tegemisõpetust, täna aga jõuab blogisse üks soojendav, kuid samas kerge supp, milles on palju toitainerikkaid aedvilju.

Talvel, kui maitserikkaid kodumaiseid tomateid ei ole võimalik hankida ja konservtomateid ei soovi kasutada, on hea võimalus saada suurepärane tomatisupp, kui tomatid enne ahjus ära röstid. Küpsetatud tomatid on pealt kergelt karameliseerunud ja oluliselt maitsekamad. Pruunistatud sibulad, pune ja puljong annavad mekki veelgi juurde, niiet koos värske basiiliku ja murendatud fetajuustuga on see üks äärmiselt hea toit. 

Suppi võib teha ka kreemjamaks, lisades näiteks vahukoort, toorjuustu või paar supulusikatäit võid. Veganiversiooniks soovitan kasutada kookoskoort või -piima ja juustu ära jätta. Lisaks juustule võid supis ära kasutada ka praejääke, näiteks tükeldatud ahjukana või seapraadi. Kui soovid vedelamat suppi, siis lisa puljongit või vett. 

Tervisliku supi saad ka varem valmis teha, sest see säilib külmkapis mitu päeva. Samuti sobib see hästi sügavkülmutamiseks. 

Kuigi eriti hea on see supp täisterakuklite või -croissant'iga, sobivad juurde hästi ka röstsai või -leib ning neist tehtud krutoonid supile peale raputamiseks. 

Vaja läheb:

1-1,5 kg tomateid

1 suur paprika

8 küüslauguküünt

4-5 sl oliiviõli

soola, pipart, suhkrut

2 keskmist sibulat

3-4 dl aedvilja- või kanapuljongit

0,5-1 tl kuivatatud punet

100-200 g fetajuustu

paar peotäit basiiliklulehti

täistera-croissant'i, röstitud saia vmt 

Aseta neljaks lõigatud tomatid lõike pool üleval ahjuplaadile. Puhasta paprikad ja küüslauguküüned, lõika esimesed sektoriteks ja teised pooleks. Lisa ahjuplaadile ja nirista kõigile aedviljadele peale u 3 sl oliiviõli, puista soola, suhkrut ja pipart ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit kuni aedviljad hakkavad pealt pruunistuma. 

Samal ajal saad potis sibulad pruunistada. Selleks kuumuta potis 1-2 sl oliiviõli keskmisel kuumusel. Lisa viiludeks lõigatud sibul ja küpseta aeg-ajalt segades u 20 minutit kuni sibul on kuldpruuniks muutunud. 

Vala aedviljad pannilt potti, lisa ka peotäis basiilikulehti ja töötle saumikseriga püreeks. Võid kasutada ka köögikombaini või kannmikserit. 

Lisa supile puljong ja pune ning lase supi keema tõusta. Keera kuumus vaikseks ja lase u 10 minutit õrnalt podisedes keeda. maitsesta vajadusel veel soola, suhkru ja pipraga. 

Serveerides puista supile taldrikusse peale juustu ja aseta basiilikulehti. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

Klassikaline kana-nuudlisupp

Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teab kedagi, kellele ei meeldi kanasupp? :) Kindlasti selliseid inimesi leidub, aga - nagu ikka - erand kinnitab reeglit, nii et ma usun, et neid inimesi on väga vähe :) Kanasupp on ajatu klassika, millel on väidetavalt isegi tervendavad ja haiguseid ravivad omadused (vt nt siia v siia), nii et eriti hea on see just praegusel külmal viirusterohkel perioodil. Kuigi minu arvates on  kanasupp muidugi väga hea iga ilmaga ja igal aastajal. Suvel näiteks saab siia soovi korral ka erinevaid värskeid aedvilju (nt herneid, kapsalisi vms) juurde lisada.

Klimpe, mis paljude jaoks lahutamatult kanasupi sisse käivad, ei ole ma ise kunagi armastanud, seega jäävad need mul alati välja, küll aga kasutan selles supis reeglina makarone (nt spagette nagu pildil näha) mitte aga kartulit. Kuigi ka kartul sobib suurepäraselt kanasupi sisse, on lihtsalt lapsepõlvest saadik kuidagi kanasupp ja nuudlid minu jaoks kokku käinud. Eriti armastasin ma väiksena nõukaaegset poppi kukesuppi, mis tuli küll pakist, aga tundus ikkagi hullult hea. Tegemist oli defitsiidiga, mida igapäevaselt saada ei õnnestunud, ja see aitas omakorda kaasa teatud erilise oreooli loomisele selle ümber nagu nt ka fanta, merekivikeste ja paljude muude väga harva saada olevate asjade puhul :)

Rääkides aga minu kanasupist, mille retsepti jagan, siis mõned märkused mul sellega seoses on:

* Kui on soov saada tumedamat puljongit, siis tuleks konte enne ahjus röstida. Selline puljong jääb vähem rasvasem ja hägusem, kuna rasv on ahjus välja sulanud, kuigi kanapuljongil üldiselt (nagu ka pildilt näha) seda probleemi pole.  Kanapuljongi saad edukalt keeta ka kanapraest alles jäänud kontidest. Võid ka mitme söögikorra kondid kokku koguda, asetades need sügavkülma ja keetes puljongi siis, kui konte on piisav kogus. 

* Kui aga kanakonte ei ole ahjus eelnevalt röstitud, siis tuleks need kindlasti enne puljongi keetmist blanšeerida ehk enne supile lisamist korraks keeta, et kibedust ning üleliigset rasva ja hägusust eemaldada. See on muidugi kõik retseptis kirjas ;-) 

* Arvestada tuleb sellega, et puljong säilib külmkapis vaid mõned päevad, seega tuleks ülejäänud puljong asetada portsjonitena sügavkülma, kust seda saab siis vastavalt vajadusele välja võtta. Arvestades, kui paljudesse toitudesse puljongit vaja läheb, ei ole muret, et see sinna kauaks seisma jääb;-)

* Kui plaanis on puljongist ka supp teha, siis soovitan kasutada pigem liharikkamaid kanatükke, nt koibi ja kintsusid (eriti head koos seljaosaga), sest nendel olevat liha saab kasutada hiljem supi sees. Kui aga soov on vaid puljong keeta, siis tasub kasutada pigem tiibasid, kaelasid jms, sest need annavad rohkem maitsest ja saab pärast puljongi keetmist koos aedviljadega minema visata.

Puljong: 

1 suur porgand

1 suur varsseller

1 suur sibul

1 keskmine porru 

1,5 kg kanakonte

2 küüslauguküünt

peotäis petersellivarsi

loorberileht

1 nelk

12 (valge) pipra tera

Lõika puhastatud porgand, seller, sibul ja porru 1-2 cm tükkideks. 

Lõika suuremaid kanatükke väiksemaks, et need rohkem maitset annaksid, nt tiivad võiks kolmeks teha. Aseta kanatükid potti, vala peale külm vesi ja lase sel keema tõusta. Loputa kanatükid sõelal jooksva vee all, pese pott korralikult puhtaks, aseta kana tagasi potti, lisa ülejäänud komponendid, vala peale 3 liitrit vett ja pane pott tagasi pliidile. 

Lase vedelikul keema tõusta ja madalal kuumusel õrnalt podisedes u 1 h keeda. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Seejärel kurna vedelik läbi sõela. Köögiviljad viska ära, kana jäta alles ning eemalda sellel kondid ja nahk. Liha tee meelepärasteks tükkideks ja jäta supi jaoks alles.

Poolest puljongist saad keeta kanasupi, ülejäänud aseta sügavkülma. 

Kanasupp:

1 porru

2 keskmist porgandit

u 1,5 l kanapuljongit

100-150 g nuudleid

u 500 g kanaliha

soola, soovi korral pipart

maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku)

Lõika porru ja porgandid õhukesteks viiludeks ning aseta koos puljongiga potti. Keeda tasasel tulel u 10 minutit, seejärel lisa nuudlid. Lase supil õrnalt podisedes keeda kuni makaronid on parajalt pehmed. Lisa tükeldatud kana ning maitsesta soola ja soovi korral ka värskelt jahvatatud musta pipraga. 

Serveerides puista peale hakitud maitseroheline, eriti hästi sobib minu arvates roheline sibul.

Retsept ilmus eelmise aasta märtsis siin

Vana hea frikadellisupp

Praegusel külmal ajal on soe leem koos erinevate toitainerikaaste aedviljadega minu arvates kohe eriti mõnus!:) Kuna nädalavahetusel on veidi rohkem aega süüa teha kui tööpäeval, siis soovitan selle supi plaani võtta, kuigi see sobib oma lihtsuse ja kiiruse tõttu ka muidugi argipäeva õhtuks. Plaanin ise homme kindlasti frikadellisuppi keeta ja lisada seekord nii brokolit kui ka lillkapsast, sest aedvilju ei ole supis kunagi liiga palju;-) 

Kusjuures, frikadellisupp on mulle juba väiksest peale hullult meeldinud. Vahel teen frikadellisuppi küll ka peediga, aga lapsepõlves valmistati meil alati just sellist "täiesti tavalist" kartuli ja porgandiga suppi, mille retsepti täna jagan. 

Ma ei ole tegelikult väga suur supifänn, kuigi ilmselt korra nädalas ikka seda keedan. Mulle meeldivad just enda tehtud kodused supid ja restoranis ei telli ma suppi peaaegu mitte kunagi. Blogissegi on juba aastat jooksul kogunenud omajagu erinevaid supi retsepte ja neid on veelgi lähiajal siia juurde tulemas ;-) 

Panin igaks juhuks mõne frikadellisupi valmistamise nipi ka kirja:

* Kui soovid suppi eriti kiirelt valmis saada, siis jäta sibul supi seest välja. Sel juhul riivi (mitte ära viiluta) porgand ja lisa see supile samal ajal koos kartuliga. 

* Keemise ajaks võid supile lisada ka loorberilehe, samuti pundiks seotud tilli- ja petersellivarsi. Kokku tasuks need siduda selleks, et oleks võimalikult lihtne eemaldada, kui supp on valmis.

* Suvisel ajal, kui on imemaitsvaid värskeid kapsalisi saada, samuti juhul, kui soovid suppi köögiviljarikkamaks teha, soovitan lisada supile ka pool viilutatud peakapsast või ühe väiksema lill- või spargelkapsa õisikud. Kellele meeldivad rohelised herned supi sees, saab ka neid supi sisse panna. 

* Sibula võid asendada porruga, samuti võid kohe alguses koos sibula ja porgandiga lisada õhukeselt viilutatud varssellerit. 

* Puljongi võid ise keeta (väga hästi sobib kodune kanapuljong), kuid selle valmistamiseks võib kasutada ka pulbrit või fondi. Soovitan siiski lugeda tähelepanelikult pakendil olevat infot toote koostise kohta, sest väga suur vahe on nn mahedatel ehk ökopuljongitel ja nö tavalistel odavatel pulbritel.

* Soovitan kasutada kas kodus ise tehtud või poest ostetud võimalikult kvaliteetset hakkliha. Rasvasema hakkliha puhul soovitan frikadellid kindlasti enne supile lisamist kergelt läbi praadida, et üleliigset rasva eemaldada. Mina praen frikadellid enamasti ikka enne ära, sest õrn pruunistamine teeb need minu arvates veelgi maitsvamaks. 

Vaja läheb:

1 keskmine sibul

2-3 keskmist porgandit

õli või selitatud võid

4-5 keskmist kartulit

1,5-2 l meelepärast puljongit

500-600 g hakkliha

2 muna

1 tl soola

pipart

hakitud maitserohelist (tilli, murulauku, rohelist sibulat, lehtpeterselli)

Haki sibul peeneks, porgand õhukesteks viiludeks. Kuumuta poti põhjas pisut rasvainet ja prae selles madalal kuumusel sibulat ja porgandit kuni sibul on klaasjas (kulub u 10 minutit). 

Samal ajal tükelda kartul 1-2 cm kuubikuteks ja tee valmis frikadellid. Selleks klopi hakkliha munade ja maitseianetega läbi ning vormi sellest väikesed pallikesed. Soovi korral prae need enne supile lisamist pannil kergelt läbi.

Vala potti puljong, lisa kartulid ja keeda suppi madalal kuumusel u 10 minutit kuni kartulid on peaaegu pehmed. Seejärel lisa supile frikadellid (kui eelnevalt praadimata, siis tõsta ükshaaval) ja keeda veel 5-10 minutit kuni kartul on pehme ja frikadellid läbi küpsenud.

Serveerides puista supile peale meelepärast maitserohelist, soovi korral jahvata musta pipart ja lisa hapukoort. 

Mereandidega tomatisupp

Toekas ja maitseküllane mereanni-tomatisupp on ideaalne nii tänaseks kalapäevaks kui ka üldse praeguseks sombuseks aastaajaks. See tummine roog on toitainerikas ja mõnusalt soojendav ning täidab hästi kõhtu, nii et suurepärane supp aina jahedamaks ja pimedamaks muutuvate ilmade jaoks;-)

Krevettidega olen suppi varemgi teinud, näiteks see on üks tõeliselt mõnus vürtsikas supp, mis ilmus ka Delfis, kuna jäi sealsele toidutoimetajale silma. Eriti head on aga krevetid minu arvates niimoodi ehk vürtsika kastmega salati juures. Suppidest on ilmselt blogis olemasolevatest sarnaseim minestroone, mis on samuti aedviljarikas ja hästi hea;-)

Mu terrassil kasvab veel ohtralt basiilikut, seetõttu sai just see maitsetaim supi jaoks välja valitud, kuid selle võid vabalt asendada mõne muu endale meelepärase ürdiga. Selle supi sisse sobib minu arvates ideaalselt koriander, samuti lehtpetersell, pune ja tüümian. Aga miks mite hoopis till või murulauk?!? :)

Mul on seekord kasutusel tursafilee ja jahutatud koorimata krevetid. Tursa puhul tuleb kahjuks osta terve filee, aga õnneks kaaluvad väiksemad 300-400 g, mis on supi jaoks täpselt paras kogus. Kui kasutad sügavkülmutatud krevette, siis kindlasti sulata, nõruta ja kuivata need korralikult enne kasutamist. Kui tarvitad juba puhastatud krevette, siis piisab 200-300 grammist. Kui ise puhastad, siis ära unusta selja pealt  soolikat ära tõmbamast, mis enamasti on must või hall, aga vahel võib olla ka täitsa läbipaistmatu. Selle ära tõmbamiseks tee terava noaga selja ülaosa keskele sisselõige, võta soolikast kinni ja tõmba välja - tuleb ilusti tervena ära. 

Mina praen krevetid enne supile lisamist alati läbi, aga kui seda teha ei soovi, siis lisa need potti mõni minut enne kala. 

Kui armastad vürtsikamat toitu, siis lisa tšillipipar koos sisuga; kui tahad piegm vähem krehvtist, siis eemalda sisu ja seemned enne toidule lisamist. 

Kui kasutad teisi makarone kui mina, siis vaata kindlasti enne pakendilt konkreetset valmimisaega - oluline on, et need oleksid al dente ehk mitte päris pehmed. Minu arvates on selle supi jaoks ideaalsed just pisikesed sarvekesed (kasutasin Panzani omi). 

Puljongit lisa vastavalt sellele, kui vedelat suppi soovid. Kui lisada vaid liiter, siis on supp üsna paks, isegi pigem pajaroa-laadne, kuid kahe liitriga saab juba päris vedela supi. Kui meeldib veel rohkema vedelikuga supp, siis lisa vett.

Kui muidu pakun sarnase tummise tomati-mereannisupi juurde krõbeda koorikuga saia, siis selle supi puhul ma seda ei tee, kuna siin on niigi makaronid juba sees ja minu jaoks sellest jahukogusest täiesti piisab, eriti veel, kui suppi õhtusöögiks süüa ;-) Küll aga sobib selle supi juurde ideaalselt kuiv valge vein, samuti kerge (alkoholivaba) õlu :)

Soovin kõigile maitsvat neljapäeva! 

Vaja läheb:
1 suurem porru
1 suurem porgand või 2 varssellerit või mõlemat

4 küüslauguküünt

1 tšillikaun

200 g kirsstomateid

õli või selitatud võid praadimiseks

1 kg (2 pakki) Panzani tomatipüreed

1-2 l kala- või köögiviljapuljongit

150 g makarone (mina kasutasin Panzani gluteenivabu sarvekesi)

300-400 g (valge) kala fileed (nt tursk)

300-400 g koorimata krevette

värskelt jahvatatud musta pipart

1 sl suhkrut

vajadusel soola

paar peotäit värsket basiilikut vm meelepärast maitserohelist

Lõika porru, porgand või seller õhukesteks viiludeks; haki küüslauk ja tšilli peeneks; lõika tomatid pooleks. Kuumuta potis keskmisest pisut madalamal kuumusel õli või selitatud või ning prae selles sibulat, sellerit ja porgandit u 10 minutit (aeg-ajalt segades), kuni need on peaaegu pehmed. Lisa tšilli, küüslauk ja tomatid ning prae veel mõni minut. 

Lisa potti tomatipüree ja puljong, keera kuumust pisut juurde ning lase supil keema tõusta. Lisa makaronid ja keeda u 13 minutit kuni need on peaaegu pehmed. Maitsesta suppi suhkru, vajadusel ka soolaga.

Samal ajal, kui supp pliidil podiseb, lõika kala 1-2 cm tükkideks. Puhasta krevetid ja prae neid (st ainult krevette, mitte kala) pannil õli või selitatud või sees kummaltki poolt paar minutit, kuni need muutuvad roosaks. Maitsesta natukese soola ja pipraga.

Kui makaronid on peaaegu pehmed, keera kuumus kinni, lisa potti kala, sega läbi, aseta potile kaas ja lase supil 5-10 minutit seista. Seejärel lisa krevetid ja (soovi korral peenemaks hakitud) basiilikulehed vm meelepärane maitseroheline, sega läbi ning serveeri kohe. Jahvata peale musta pipart ja puista veel basiilikulehti. 

Retsept valmis koostöös Panzani'ga