neljapäev, 31. august 2017

Martsipani-mandlipõhjal kahe šokolaadi kook - ideaalne maius 1. septembriks ;-)


Homme ongi esimene september!!! Õnneks ise sel aastal kooliteed ette võtma ei pea (kui ainult, siis hispaania keele kursused), küll aga on see ikkagi meie peres tähtis päev, sest kooliteed alustab väike õepoeg Fred. Alles see ju oli, kui ta sündis:) Nüüdseks on pikakasvuline sportlik, terane ja mitmekülgselt andekas (nt joonistamises ja üle 10-aastastele mõeldud legode kokkupanekus) noormees saanud endale ka juba venna Franki ja õe Freia Sofia ning kasvanud väga huvitavaks vestluskaaslaseks, kes alati oma põnevate ideedega üllatada suudab ja - mis eriti tore - ka naljadest  (sh mustast huumorist) aru saab. Tsideerides tundmatuid klassikuid ütleks, et küll aeg ikka lendab! :D 

Allolevat juustutorti aga lapsed homme kahjuks nautida ei saa, sest kuigi ma seda paar korda valmistasin, sai see mõlemal korral ülikiirelt otsa ja P nimetas seda korduvalt oma uueks lemmik-koogiks:) Küll aga võivad lapsed enne aktust tädi Silja juures kohupiima ja mustikakompotiga kooki süüa, mille retsept ka peagi blogisse jõuab ;-)

Kook on kergelt krõmpsuva martsipaniküllase põhjaga ja eriliselt kreemja täidisega, mille magusust  šokolaadis olevad hapukad mustikatükid ja värsked mustikad mõnusalt tasakaalustavad. Kuigi tavaliselt on mustikahooaeg 1. septembriks juba nädalaid tagasi läbi saanud (metsast reeglina saab mustikaid korjata heal juhul augusti alguses) ja müügil on vaid välismaiseid kultuurmarju, siis seekord on nii metsas kui ka aiandites marjad alles kasvamas. Kui aga mustikaid saada ei õnnestu, kasuta muid meelepäraseid marju, mis parajasti kätte juhtub - nt vaarikaid, maasikaid, sõstraid, põldmarju. 

Sügavkülmast tulevad marjad soovitan enne koogile lisamist sulatada ja liigsest vedelikust nõrutada; üleliigsest vedelikust vabastada soovitan ka kompotikirsid juhul, kui neid selles koogis kasutad. 


Kui sa ei soovi kasutada mustikatükkidega varianti, lisa täidisesse kas mõne muu maitsega (nt maasikatükkidega) või üldse tavalist klassikalist valget šokolaadi. Kusjuures, kook tahenes ilusti ka siis, kui täidisesse lisasin vaid 200 g šokolaadi, aga igaks juhuks ei hakanud seda restepti kirja panema, sest 250-300 g puhul on tulemus nö lollikindel. Põhjas võib kasutada nii tumedat kui ka piimašokolaadi - vali meelepärane ja just Sinu jaoks sobiva magususega šokolaad.

Sellist kogust mandleid jahvatan tavaliselt köögikombaini asemel saumikseriga kaasas olevas nõus,  milles on köögikombainiga sarnane tera sees, kuid mis on mitu korda väiksem. Kui oleks vaja päris nö peenet jahvatust ehk mandlijahu, siis sobiks kõige paremini kohviveski, aga antud juhul võib jääda ka suuremaid tükke. 

Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s.



Põhi:
200 g martsipani
100 g purustatud mandleid
100 g tumedat või piimašokolaadi

Riivi martsipan. Seda on lihtne teha, kui kasutad suure mandlisisaldusega (vähemalt 60% mandlisisaldusega) martsipani; teisi martsipane võid enne riivimist hoida külmkapis või asetada 10 minutiks sügavkülma. Purusta mandlid köögikombainis (ei ole vaja päris peeneks, võib jääda ka suuremaid tükke). Sega mandlid riivitud martsipaniga läbi.

Tükelda šokolaad ja sulata kas vesivannil või paksupõhjalises potis, sega ühtlaseks. Sega šokolaad  mandli-martsipani seguga ühtlaseks (võib jääda martsipanitükke sisse) ning suru küpsetuspaberiga kaetud 24-cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm kreemi valmistamise ajaks külmkappi. 

Kreem:
250-300 g valget šokolaadi (võib olla nt mustikaga)
200 g toasooja toorjuustu
300 g maitsestamata kohupiimapastat
200 g paksu maitsestamata jogurtit või hapukoort
u 200 g mustikaid vm marju (nt vaarikaid, sõstraid, maasikaid, kirsse)
mündilehti (soovi korral)

Tükelda šokolaad, sulata vesivannil ja sega ühtlaseks. Sega visplit kasutades toorjuust kohupiimapasta ja jogurti või hapukoorega ühtlaseks. Sega vispliga hulka sulatatud šokolaad ja tõsta segu vormi koogipõhjale. Silu pind, puista sinna peale umbes pooled marjad, vajuta neid pisut täidise sisse  ja aseta vorm külmkappi. Hoia enne söömist vähemalt kaks tundi külmkapis. Serveerimisel puista peale ülejäänud marjad ja soovi korral ka mündilehed. 



teisipäev, 29. august 2017

Vürtsikas ploomitšatni



Ploomid on hakanud valmis saama - oma esimesed peaaegu küpsed ehk mitte veel päris valmis ploomid sõin koduaias Tartus juba tegelikult paar nädalat tagasi:) Siis oli peenral veel ka ohtralt suvikõrvitsaõisi, millest valmis üks mõnus roog kukeseentega. Erinevaid toite kukeseentest sai sel aastal ikka hullult palju tehtud, enamasti muidugi lihtsalt või ja sibulaga praetult söödud, aga ikka saavad need alati kiirelt otsa ja kukeseentest tüdimuse märke ei näita keegi :)

Üks asi, mis samuti kunagi lauale seisma ei jää, on juustude juurde pakutav vürtsmoos. Kaks tomatitest valmistatud nö juustumoosi - tomatimoos vanilliga ja vürtsikas tšillimoos ingveriga - juba mu retseptivaramus on, samuti üks õuntest tehtud kreftine variant, niiet seekord tegin tšatni hoopis ploomidest, et lisaks vanadele headele retseptidele midagi uut ja teistmoodi proovida.  Olen ploomitšatnit juba mitmel korral pakkunud ja külla koos juustudega kaasa võtnud ning päris mitmelt inimeselt kuulnud, et neile see meeldib:) Vürtsmoos sobib tegelikult lisaks juustudele ka erinevate liharoogade juurde pakkumiseks, mõned söövad seda aga suisa purgist lusikaga ... :D

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Vaja läheb:
1 kg ploome
3 keskmist sibulat
50 -100 g kuivatatud rosinaid ja/või jõhvikaid
1 sl jahvatatud ingverit
1 sl musti sinepiseemneid
1 sl paprikapulbrit
1 sl tšillihelbeid
3 dl punase veini äädikat
400 g moosisuhkrut
1 kuhjaga tl soola

Poolita ploomid, võta kivi välja ja haki väikesteks tükkideks. Haki sibulad peeneks. Soovi korral haki rosinad ja jõhvikad õliga määritud nuga kasutades pisut väiksemateks tükkideks. 

Aseta kõik asjad peale suhkru ja soola suurde potti ning sega läbi. Lase aeglaselt keema tõusta, alanda kuumust, aseta kaas potile peale ja lase õrnalt podisedes moosil keeda 10 minutit kuni ploomid on pehmed.

Eemalda kaas ja keeda tšatnit veel 10-20 minutit kuni ploomitükid hakkavad lagunema. Lisa suhkur ja sool ning sega, kuni need lahustuvad. Lase vürtsmoosil keema tõusta ja veel u 10 minutit kergelt podisedes madalal tulel õrnalt keeda ehk nö podiseda aeg-ajalt segades, et see põhja kinni ei jääks, kuni moos on pisut  paksenenud. Ära kindlasti pärast moosisuhkru lisamist enam kauem keeda, sest moos taheneb ja pakseneb veel jahtudes.

Tõsta steriliseeritud purkidesse ja lase vähemalt kaks nädalat enne söömist maitsetel nö settida. 

pühapäev, 27. august 2017

Suvine mustikasmuuti


Pärast toredat nädalavahetust mere ääres üliilusas Spithamis tundub mulle küll, et suvi kestab veel, kuigi sügisesi noote nii varahommikuse/hilisõhtuse jahedama õhu, punaste pihlakate ja pohlade kui ka varasemalt pimedaks minevate õhtute näol on juba omajagu. Samas sain veel nädal tagasi hommikul pärast kella 5 pulmast koju jalutades teha seda kleidi väel ilma, et oleks pidanud jakki  selga panema (ei haaranud seda peole kaasagi) või salli kotist välja võtma, niiet eks ta selline kahe aastaaja vahepealne mõnus üleminukuperiood ole ... :)

Kasutasin smuutis tavapärase maitsestamata jogurti ja keefiri asemel hoopis rjaženkat. Olen seda mahedikku juba korduvalt teinud, aga juba esimesel korral olin üllatunud, kui mõnusa maheda maistega smuuti on - keefiri mekki on hoopis rohkem smuutis tunda, kui rjaženka oma. Kasulikke aineid olevat selles pikalt hautatud hapupiimatootes sama palju kui piimas, aga need pidavat paremini imenduma. Rjaženka sobib hästi ka selle ülimõnusa suvikõrvitsaleiva sisse, mida ma - nagu eelmisel suvelgi - pidevalt küpsetan, sest suvikõrvitsatega on jälle "uputama" hakanud :)

Smuuti jääb üsna paks, sest mulle sellised meeldivad:) Lisaks on paksud smuutid mitte ainult mõnusamad vaid ka pisut ehk kasulikumad ehk "paksud smuutid, peenikesed inimesed";-) Kui Sulle aga meeldib vedelam smuuti, siis lisa julgelt meelepärast hapupiimatoodet (rjaženkat või keefiri), et enda jaoks ideaalne konsistents saada. Kusjuures, pärast seismist läheb see mahedik eriti paksuks, täitsa tarretiselaadne konsitents tekib. Ilmselt on see tänu banaanide suurele pektiinisisaldusele, mis smuuti külmas tarretab. 

Olen teinud mustika-banaani mahedikku nii mets- kui ka kultuurmustikatega ja mõlemat pidi on hea. Samuti võib kasutada nii värskeid kui ka külmutatud marju. Mulle meeldib värsketega rohkem, sest külmutatud marjadega on see minu jaoks liiga külm, aga see on jällegi asi, mida saad vastavalt oma maitsele kohandada :) Õnneks turult saab veel värkseid marju ning metsaalusedki nii mõneski kohas veel mustikatest sinetavad, niiet tasub ära kasutada seda võimalust veel augusti lõpus värskelt korjatud mustikatega maiustada ;-)


2 suuremat küpset banaani
200 g rjaženkat või keefiri
300-400 g külmutatud või värskeid mustikaid
2 sl linaseemneid

Tükelda banaanid, aseta kõik komponendid kannmikserisse ja töötle ühtlaseks.

NB! Kuigi ma teen seda smuutit nii, nagu retseptis kirjas, siis pildistamise päeval sai just 2 asemel 3 banaani ja 200 g asemel 300 g rjaženkat kasutatud ning nendest kahest muudatusest tulenevalt on smuutil heledam värvus. Kuigi ka rohkema banaani ja rjaženkaga on väga hea, siis parim on ikkagi sellises proportsioonis tehtuna nagu retseptis kirjas, ehk mida rohkem marju, seda parem! ;-)

esmaspäev, 21. august 2017

Värske kartul ja kerge redise salat



Kirjutasin kasulikust kartulist nii Laupäevaleht LP-s, kui ka blogis sooja suitsumakrelli salati juures. Kahjuks on kartul tänapäeval üks neist asjadest, mida täiesti teenimatult maha tehakse, kuid mis tegelikult väärib kohta meie toidulaual. Olen otsustanud hakata aina rohkem igasuguseid rumalaid uskumusi ja müüte kummutama ning seetõttu kirjutasin sel laupäeval lehes piimatoodete tervislikkusest. Aga tööpõld on veel lai :) Üks järgmiseid teemasid, mida peaks käsitlema, on näiteks süsivesikute ja valkude koos söömine, mis veel üllatavalt paljude arvates on kuidagi kahjulik, ebatervislik ja/või paksuks tegev:D Uskumatu!

Kodumaist värsket kartulit tasub aga võimalikult palju just suvel süüa, sest maitsekad varajased kartulid on eriti vitamiinirikkad. Kartuli säilitamisel C-vitamiin kahjuks laguneb ja kevadel on seda  ainult 5-6 m% ehk umbakudu vaid kolmandik suvisest.

Lõuna-Ameerikast pärinev kartul, mida inkad olid juba ammu kasvatanud, jõudis Euroopasse, kus ta algselt naeriga läbi ajavate eurooplaste seas võõrastust tekitas, hispaanlaste kaudu. Alles sadakond aastat pärast Euroopasse saabumist hakati seda söögiks kasutama ja esimesed, kes seda 1660-ndatel viljelema ja põllul kasvatama hakkasid, olid iirlased. Iirimaalt omakorda viidi kartul Põhja-Ameerikasse, kus seda pikka aega nimetati iiri kartuliks. 

Mugula kuju ja nende maa-aluse asetuse pärast, mistõttu see meenutas nende lemmikrooga trühvlit, andsid itaallased kartulile nimetuse "tartuffoli". Sellest nimetusest on teisedki keeled eeskuju võtnud.

Kartulimugul on kartulitaime maa-alune lühenenud ja jämenenud vars, mille iduaukudes ehk silmades asetsevad pungad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisnud ning roheliseks läinud mugulates leidub mürgist alkaloidi solaniini. Kuigi solaniin keetmisel osaliselt laguneb, ei tohi rohelisi mugulaid toiduks tarvitada.



Kartuli-redise salat

Jätkub neljale; aega kulub 20 min

u 700 g väikeseid varajasi kartuleid
150-200 g rediseid
punt värsket tilli
200 g kodujuustu
100 g maistestamata jogurtit või hapukoort
1 kuhjaga tl mahedamat sinepit
soola, pipart

Aseta kartulid külma veega potti, lisa sool ja tillivarred, lase keema tõusta ja keeda kuni kartulid on pehmed. Nõruta ja lõika suuremad kartulid pooleks või neljaks. Võid kartulid soovi korral ka aurutada (seda meetodit kasutan enamasti ma ise keetmise asemel).

Lõika redised õhukesteks viiludeks, haki till. Aseta kodujuust ja jogurt või hapukoor kaussi, sega läbi sinepiga ning maitsesta soola ja pipraga. Sega soojad kartulid kodujuustuseguga läbi, seejärel sega hulka redised ja till. Puista peale veel hakitud tilli ja serveeri kohe. Eriti hästi sobib salat grillroogade jm lihatoitude lisandiks.



reede, 18. august 2017

Suitsusingi ja kahe juustuga muffinid (GV)


Väga palju levib viimasel ajal müüte söömise ja erinevate toitude kohta. Üks neid "kahjulikke" asju, mida lisaks gluteenile "terviseteadlikud" menüüst üldse välja jätta soovitavad, on laktoos. Kaasaegsetele tõenduspõhistele seisukohtadele tuginedes aga teeme piimatoodete vältimisega enda tervisele hoopis karuteene, niiet pole mõtet langeda isehakanud "ekspertide" väärinfo ohvriks. Kui on kahtlus, et sul võib olla laktoositalumatus ehk ainevahetushäire, mille puhul organism ei tooda piisavalt või üldse mitte koeensüüm laktaasi, tasub pöörduda arsti poole. Ise endale või - veel hullem - oma lapsele piimatoodete vaba dieet määrata on aga arstide arvates kahjulik.

Just eelmises postituses rääkisin Eesti toitumis- ja liikumissoovitustest, mida tasub igal oma tervisest ja söömisele teaduspõhisest lähenemisest huvitatul lugeda, kuid nüüd lisasin ka lingi (ja eelmisesse postitusse ka), et ei peaks ise otsima hakkama:) Minu arvates on äärmiselt kahetsusväärne, et spetsialistid, arstid, teadlased jt eksperdid tulevad kokku, näevad kõvasti vaeva ning selle tulemust nii vähe tutvustatakse ja nö promotakse. Kui riik rahva tervisest tõeliselt hooliks, siis selle asemel, et jaburaid makse (nt suhkrumaks) kehtestada, peaks hoopis inimesi harima ning suunama tervisliku toidu ja mõistlike söömisharjumuste poole. Teavitustööd on vaja teha, et inimesed ei usuks šarlatane ja sellega oma tervisele kahju ei teeks!



Homme ilmub Laupäevaleht LP-s lugu piima tervislikkusest, mis ilmselt sama palju "asjatundjaid" häirib nagu eelmine lugu sellest, kuidas teraviljad ei ole meile kahjulikud ega gluteen tervele inimesele midagi ei tee. Kui vaadata selle blogipostituse kommentaare (just allpool olevaid), siis on ikka inimesi, kes ei saa aru teaduspõhisest mitmekülgsest tasakaalustatud toitumise kontseptsioonist, vaid ikka räägivad piimatoodete ja teraviljade kahjulikkusest ning sellest, kuidas nende menüüst välja jätmine ei ole ebatervislik. Õnneks aga ei sõltu teadus mitte kellegi uskumustest! Ainult et tundub, et teaduspõhise lähenemise propageerimine toob sageli kaasa igasuguste trollide tegutsemise, kes siiralt usuvad oma tõde  ja internetist omandatud arusaamu ... Aga eks tuleb ära kannatada - see on hind, kui üritad omalt poolt tõenduspõhiseid seisukohti vahendada ja inimesi harida :) 

Mõnikord võib see aga ka väga naljakas olla:) Näiteks paar aastat tagasi sattus üks inimene sotsiaalmeedias (instas) peaaegu hüsteeriasse väite peale, et "piimatooted on tervislikud" ning hakkas "argumenteerima" lausetega, et kuidas küll elevandid luid ei murra, kuigi nad liha- ja piimatooteid ei tarbi ja et inimesed on ainus liik, kes veel peale emapiimast võõrutamist piima sööb. Kui hakata tõesti end loomariigiga võrdlema, samuti meie toidulauda nende omaga, mis on muidugi tohutult koomiline, siis mul tekib küsimus, et miks just elevantidega - miks mitte meie laiuskraadil elavate lehmadega? Nemad ka piima ja liha ei söö, samas luid ei murra. Hakkame siis ka ainult muru sööma, sest lehmad nii teevad? No naera pooleks, aga paraku sellised need "argumendid" teaduspõhiste seisukohtade vastu (ilma ühtegi neist ümber lükkamata ega sisulist vastuargumenti esitamata) kipuvad olema ... :D Kusjuures, piima biokeemiale spetsialiseerunud Eesti Maaülikooli dotsent, vanemteadur ja PhD kraadi omav Ivi Jõudu väidab, et ilma piimatooteid söömata on praktiliselt võimatu katta päevast kaltsiumivajadust, mille peamine risk on osteoporoosi oht vanemas eas. Ja mis eriti tore - piima komponendid (nt laktoos ja rasvlahustuv vitamiin D) toetavad mineraalainete (sh kaltsiumi) imendumist! :) Aga noh, elevandid ju ei söö liha ega piima ja ei murra oma luid ... :D :D :D

Ma igaks juhuks mainin, et ma ei levita siin enda arvamust asjadest, sest mina ei ole toitumisteemadel ekspert, vaid ikka nende seisukohti, kel vastav haridus. Eks teadlased ka ise järjest avastavad uusi asju, mis vanemaid aseisukohti muudavad jne, aga vähemalt toimub kõik kindlate ja arusaadavate reeglite kohaselt ning pädevate inimeste poolt, kellest muidugi kõik ei pruugi 100% ausad ja õilsa eesmärgi nimel väljas olla, aga see risk on igal pool ja igas valdkonnas. Minu jaoks on teadus usaldusväärne, aga eks igaüks valib ise, keda ja mida usaldada ;-)


Muffinite retsepti lisasin piknikuteemalise loo juurde Laupäevaleht LP-sse ja need on tõesti mõnusad värskes õhus söömiseks, sest neid on mugav kaasa võtta ning need on väga maitsvad ka jahtunult (kuid parimad on sellised küpsetised ikka otse ahjust tulnuna) :)

Kui muffinid ei pea olema gluteenivabad, siis kasuta tatra- ja maisijahu asemel 240 g nisujahu ja kolme asemel kaks teelusikatäit küpsetuspulbrit.

2 väikest või 1 keskmine suvikõrvits (u 250 g)
võid, pipart, soola
100 g toortatrajahu
140 g maisijahu
3 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 sl hakitud värsket punet või 1 tl kuivatatud punet
värskelt jahvatatud musta pipart
3 muna
1 dl piima
5 sl rapsi-, oliivi- või päevalilleõli
100 g tükeldatud suitsusinki
120-150 g (1 pakk) Brie või Camembert'i juustu
100 g tugevamaitselist riivitud juustu

Lõika suvikõrvitsad kuubikuteks ja prae pannil või sees u 5 minutit kuni need on pehmed. Maitsesta soola ja pipraga.

Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, soola ja oreganoga, jahvata sisse musta pipart. Tee jahusegu keskossa auk, vala sinna kergelt lahtiklopitud munad, piim ja õli ning sega korralikult läbi. Lisa praetud suvikõrvits, väikesteks kuubikuteks lõigatud sink, tükeldatud Brie või Camembert ja kaks kolmandikku riivjuustust ning sega ühtlaseks. 

Jaga tainas 12 küpsetuspaberiga kaetud vormi vahel, puista peale ülejäänud riivjuust ja küpseta ahjus 190 kraadi juures 25-30 minutit kuni muffinid on läbi küpsenud, pealt krõbedad ja kuldpruunid. Lase u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. 


teisipäev, 15. august 2017

Mahlane mustika-kookosekeeks (GV)


Sellel, et kõik asjad, sh suvised soojad ilmad, saabuvad või valmivad sel aastal kuu aega hiljem, on omad võlud. Näiteks saab augusti keskpaigas veel kodumaiste marjadega (sh maasikatega!) maiustada:):):) Ja mustikaid on turul müügil hetkel nii metsa kui ka nn aia omi, tänagi ostsin väikese ämbritäie kultuurmustikaid, millest enamuse juba kohupiimakreemiga lõunaks ära sõin. Ikka ülimõnus!!!

Kirjutasin just eelmises postituses sellest, kui palju levib tänapäeval müüte toitumise kohta. Luuakse endale tonte mõnest toiduainest ja samas unustatakse ära lihtsad tõed (nagu nt energia jäävuse seadus). Tegelikult on ju tervislikult söömine lihtne:) Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) lehel toitumine.ee on olemas kokkuvõte tervislikult söömise põhimõtetest, samuti tasub igal inimesel, kes vähegi oma tervisest hoolib, lugeda läbi teadlaste, arstide ja teiste PÄRIS asjatundjate (mitte isehakanud internetis "teadmised" omandanud "ekspertide") poolt välja töötatud Eesti toitumis- ja liikumissoovitused. Selles dokumendis sisalduvad teaduslikel uurimistulemustel põhinevad  nõuanded toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks.  Kopeerin siia ühe lõigu, milles pmst on minu jaoks kõik oluline ära öeldud. No on ju lihtne?!? :) 

Nüüdisaegsed teadusandmed näitavad, et tervise ja heaolu edendamiseks tuleks järgida mitmekesise kõrgema toitainete sisaldusega ja kiudaineterikka toidu tarbimise mustrit. Toidu tarbimise mustrisse peaksid kuuluma looduslikult kiudainerikkad toidud nagu köögiviljad (näiteks rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, kapsad, sibulad, juurviljad), puuviljad, marjad, seemned, pähklid ja täisteraviljatooted, samuti kala ja mereannid, erinevad piimatooted, muna, linnuliha, liha ja taimeõlid. Sellised toidu tarbimise mustrid, eriti veel madalama energiatihedusega ja kombineerituna kehaliselt aktiivse elustiiliga, aitavad vähendada ülekaalulisuse ja eriti just rasvumise riski elanikkonna seas. 

Seevastu niisugused toidu tarbimise mustrid, mida iseloomustab pidev rafineeritud teravilja- ja püülijahutoodete kõrge tarbimine, rohke töödeldud liha ja punase liha tarbimine, samuti ohtralt suhkrut, soola ning küllastunud ja transrasvhappeid sisaldavad toidud seostuvad ebasoodsate tervisemõjude ja krooniliste haiguste kujunemisega.

Keeks küll kuulub just viimasesse kategooriasse, aga kui rafineeritud jahutoodete söömine ei ole pidev, vaid tegemist on vahel harva maiustamisega ning muidu on toidulaud kaetud esimeses lõigus toodud viisil, siis ei peaks ju küll muret olema, onju?!? :) 

See on üks mõnus pehme keeks, millele sidrun ja kookoshelbed annavad erilise meki, mustikad aga mahlasuse. Kui keeks ei pea olema gluteenivaba, siis kasuta riisi-, maisi- ja toortatrajahude ning maisitärklise asemel 250 g nisujahu ja kolme asemel kaks teelusikatäit küpsetuspulbrit.

Retsept ilmus mõni nädal tagasi Laupäevaleht LP-s piknikuteemalise artikli juures. 


Vaja läheb:
250 g mustikaid
1 sl hakitud mündilehti (soovi korral)
1 suure sidruni peenelt riivitud koor ja 2 sl mahla
100 g maisijahu
100 g toortatrajahu
30 g riisijahu
15 g maisitärklist
3 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
150 g toasooja võid
200 g peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 suurt toasooja muna
1,2 dl piima
40 g kookoshelbeid

Aseta mustikad kaussi, sega sisse peeneks hakitud münt ja sidrunimahl. Sega sõelutud jahud maisitärklise, küpsetuspulbri ja soolaga. 

Vahusta või suhkrutega heledaks kohevaks vahuks (kulub u 5 minutit, sest suhkrut on palju), lisa edasi vahustades sidruni riivitud koor, seejärel ükshaaval munad lisades teise munaga koos 1 sl jahusegu. Sega spaatlit kasutades osade kaupa taina hulka piim ja jahusegu, viimasena kookoshelbed. 

Tõsta kolmandik tainast võiga määritud ja jahuga ülepuistatud vähemalt 22 cm pikkusesse keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspaberi riba. Laota sellele kolmandik mustikatest, kata teise kolmandiku tainaga, seejärel jälle mustikad ja niimoodi kolmas kord veel. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 1 h kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil u 10 minutit vormis taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma.

Hoia küpsetist toidukilesse või küpsetuspaberisse keeratuna või õhukindlas anumas toatemperatuuril. Mustika-kookosekeeks on mahlane ja maitsev veel mitu päeva. Serveerides sõelu peale tuhksuhkrut või paku kõevale vahustatud vahukoort, toorjuustukreemi, vanillijäätist või -kastet. 


neljapäev, 10. august 2017

Soe suitsumakrelli salat värske kartuli ja mee-sinepi kastmega



See on lihtsalt uskumatu, kui palju müüte levib tänapäeval söömise ja toidu kohta alates sellest, kuidas terve inimene peaks vältima teravilju ja piimatooteid, sest need on tervisele kuidagi kahjulikud lõpetades sellega, et hommikune piimaga keedetud puder või kartul teeb kedagi paksuks ... :D No ei tee! Need on tõest väga kaugel olevad arusaamad, mida paljud inimesed kas teadmatusest või pahatahtlikkusest hoogsalt levitavad, ning millel ei ole mittemingisugust teaduslikku alust! Inimene võib tõesti paksuks minna, kui ta tarbib päeva jooksul rohkem energiat kui ära kulutab, aga kindlasti ei ole selles süüdi tervislikud toiduained nagu täistera- või piimatooted (ega nende omavaheline ühendamine) ega mõni aedvili nagu näiteks kartul. Selge on see, et mitte ühegi asjaga ei tohi üle pingutada - sealhulgas ka liigne vee joomine võib hoopiski kahjulik organismile olla. Lähtuda tuleb ikka tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise põhimõtetest ning vaadata, et toidust saaks vitamiine, mineraale, kiudaineid jm, ning eriti oluline on jälgida portsjonite suuruseid, sest ka väga tervislikke asju liiga palju süües (ehk rohkem, kui kulutame) võib ikkagi kaal tõusma hakata. Kaalu tõusus aga ühtegi toiduainet ega nende gruppi süüdistada ei tasu (üksi asi, sh ka suhkur pole kuidagi paha või süüdi selles, et inimene liiga palju seda tarbib), vaid tuleb ikka oma söömisharjumused kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel korrektuurid teha. Elagu terve mõistus! :)

Praegusel ajal on kartulit jäänud meie toidulaual teenimatult väheseks, kuigi tegemist on ohtralt kasulikke toitaineid sisaldava, tervisliku ja suhteliselt kalorivaese köögiviljaga, mis on ideaalne dieettoit. Eriti just nooremad inimesed valmistavad kartuliroogi harva, peamiselt on see viimasel ajal lisand, mida saab vanematel ja vanavanematel külas käies. Riis ja makaronid, mis tänapäeval on eriti popid, jäävad kasulike toitainete sisalduse poolest kartulile kõvasti alla, samas on need aga oluliselt energiarikkamad (100 g kartulit annab keskmiselt 70 kilokalorit; riis ja makaronid aga umbkaudu 370).

Sordist ja kasvuoludest sõltuvalt sisaldavad kartulimugulad 75-80% vett, 7-20% tärklist, keskmiselt 2% bioloogiliselt täisväärtuslikku valku, 0,4-0,6% kiudainet ja 0,2% rasva, peale selle kõiki organismile vajalikke mineraalaineid, sealhulgas mikroelemente. Erilist tähelepanu väärib kõrge kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus. Kartulis on kõiki vees lahustuvaid vitamiine, sealhulgas keskmiselt 15 m% C-vitamiini, mis kõige paremini säilib koorega keedetud, aurutatud või küpsetatud kartulites. Lisaks ka B-grupi ja A-vitamiini. Kartulivalgus on olemas kõik asendamatud amonohapped ja need on bioloogiliselt sobivas vahekorras, mistõttu kartulivalk on võrreldav kõrge väärtusega loomse valguga, millest inimene omastab ligikaudu 70%.



Loomulikult ei pea siin salatis kasutama vana head skumbriat ehk makrelli, kuigi minu arvates see on väga mõnus nii selle salati sees ka muidu, samuti on see pisut alahinnatud kala, mis sarnaselt kartuligagi meie toidulauale liiga harva jõuab.

Värskeid kartuleid küpsetan reeglina auruahjus, et neis võimalikult palju toitaineid säiliks, järgmisel päeval aga lõikan ülejäänud küpsed kartulid sektoriteks, piserdan peale õli ja puistan maitseaineid (sool, pipar, ürdid) ning röstin ahjus krõbedaks. Nii esimesel päeval aurutatuna kui ka järgmisel krõbedana on värsked kartulid tõeliselt head ja sobivad suurepäraselt salatitesse ning erinevate lisanditega (suvisel ajal on mul lemmik kukeseenekaste või lihtsalt sibula ja võiga praetud kukeseened) nautimiseks.

Jätkub neljale; aega kulub 30 minutit

500 g varajasi väikeseid kartuleid
12 vutimuna
200-250 g suitsumakrelli ehk -skumbriat
400 g kirsstomateid
little gem salatipead või u 100 g muud meelepärast salatit
peotäis maitserohelist (nt tilli, murulauku, rohelist sibulat) 

Kaste:
1 sl mahedat (nt Dijoni) sinepit
1 sl vedelat mett 
3 sl extra virgin oliiviõli
värskelt jahvatatud musta pipart
soolahelbeid

Keeda või auruta kartuleid kuni need on pehmed. Nõruta ja lõika suuremad kartulid kas pooleks või neljaks.

Aseta vutimunad külma veega kastrulisse ja lase keema tõusta. Keeda soovi korral 1-2 minutit (kui soovid vedelat sisu, siis võta kastrul kohe tulelt kui vesi keema läheb). Aseta vutimunad külma veega täidetud nõusse, lase seista ja eemalda seejärel koor. 

Sega puhastatud ja tükkideks rebitud kala pooleks või neljaks lõigatud kirsstomatite ja hakitud  või tükkideks rebitud salatiga. Jahvata peale musta pipart.

Kastme jaoks sega sinep meega, maitsesta musta pipraga ning sega visplit kasutades ühtlase nirena niristades sisse oliiviõli. 

Lisa kartulid salati hulka, aseta peale (pooleks lõigatud) vutimunad, vala peale kaste, puista hakitud maitseroheline, jahvata soovi korral veel pipart ja puista soolahelbeid ning serveeri kohe.

esmaspäev, 7. august 2017

Kihiline šokolaadikook suviste marjadega



Mulle ikka hullult meeldib suvi ja seda isegi siis, kui ilmad pole päris kuumad! Just ükspäev mõtlesin, et olen saanud terve juulikuu trenni teha lühikestes pükstes ja muidu kanda kleite, mis on juba päris suur asi, arvestades viimaste aastate kliimamuutusi ja vastikult külma juunikuud. Õhtud ja ööd on küll jahedad, aga vähemalt päeval saab paljaste säärtega ringi lipata ja asi seegi. Eks kohanemisvõime ja oskus väikestest asjadest rõõmu tunda (ja üleüldse positiivne mõtlemine ja rõõmus meel) on muidugi praeguse suve jooksul hädavajalikud ning mul on vedanud, et neid kõiki on jätkunud :D

Olen nii suvisesse rütmi sisse elanud, et eriti hästi ei kujutagi ette enam teistmoodi. Tartus saab hommikut alustada aias marjade söömisega, värsket salatit ja muud kraami iga söögi korra juurde peenralt tuua, aias raamatut lugeda jma aega veeta ning mis peamine - õues süüa! :) Tartu turg on mu suur lemmik, aga Tallinnas olen nüüd harjunud Balti jaama turul käima, sest kodust 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel oleval asukohal on ka omad eelised, lisaks saab sealt ka igasugust muud head kraami alates lihast ja kalast, lõpetades kukeseente, värske leiva, maiustuste, küpsetiste, imehea kohvi ja igasuguste muude asjadega. Enam ei kujutagi elu ette ilma, et igapäevaselt värskeid aedvilju  ostaks ja neist midagi mõnusat teeks, või vähemalt kilo marju päeva jooksul ära sööks, niiet sügise saabumine saab ilmselt jälle raske olema nagu alati ...

Kui aga söömisest jääb marju üle ja sügavkülm ka juba hakkab täis saama, siis võib neid näiteks koogi peale sättida. Kihiline mahlase kakaobiskviidi ja tumeda šokolaadi-kreemiga kook on tõeline suvine maiuspala, mida võib pakkuda ka mõne pidulikuma sündmuse puhul. Kaunistamiseks saab ära kasutada meelepäraseid marju alates (mets)maasikatest, lõpetades erinevate mustikate, sõstarde ja vaarikatega, mis just praegu on parimad!


Koogi võid teha ka neljakihilise, selleks kahekordista taina ja kreemi kogused. Kook küpseta sel juhul kahes 20 cm läbimõõduga vormis ja lõika kumbki pooleks.

Kui soovid teha kooki nisujahuga, siis kasuta 130 g nisujahu ning vähenda sooda (kasuta 1,5 tl asemel 1 tl) ja küpsetuspulbri (kasuta 1 tl asemel 0,5 tl) kogust.

Kook on piisavalt mahlane ja kui see saab enne söömist mõned tunnid (veel parem üleöö) seista, siis ei ole biskviite vaja immutada. Kui aga soovid koogi serveerida u tund pärast kokku panekut, siis soovitan neid vähese kohviga (u 0,5 - 1 dl) igaks juhuks niisutada.

Soovitan selle taina tegemiseks kasutada lauamikseri (nt Electrolux'i Assistent) tainalaba, sest nii saab taina kõige lihtsamalt ja kiiremini kokku segada; kreemi vahustasin sama mikseri vahustamisotsikuga.

Postitus valmis koostöös Electroluxiga, kelle inspiratsiooni- ja retseptiportaalis Lisa elule maitset on olemas ka see retsept koos fotodega tegevuskäigu igast etapist.


Kook:
80 g riisijahu, 60 g maisijahu ja 40 g toortatrajahu
150 g peensuhkrut
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
40 g maitsestamata kakaopulbrit
0,5 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl soodat
1,2 dl keefiri
0,6 dl neutraalse maitsega õli
1 muna
1 sl konjakit või brändit
1,2 dl kuuma kohvi

Aseta sõelutud jahud suhkrute, kakaopulbri, soola, küpsetuspulbri ja soodaga kaussi ning sega korralikult läbi. Teises kausis sega keefir õli ja lahtiklopitud munaga. Lisa märg segu kuivainete juurde ja sega ühtlaseks tainaks. Lase mikseril töötada aeglasel kiirusel ja vala aeglaselt hulka alkoholiga segatud kohv. Sega kuni tainas on ühtlane. 

Vala tainas 20 cm läbimõõduga lahtikäivassse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber ning mille ääred on võiga määritud ja jahu või suhkruga üle puistatud. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogipõhjal u 30 minutit vormis taheneda, eemalda vormist ja lase restil täielikult jahtuda.

Juustkreem:
100 g tumedat šokolaadi
2 dl vahukoort
200 g toasooja toorjuustu
50 g tuhksuhkrut

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega ühtlaseks ja lase pisut jahtuda. Aseta vahukoor, toorjuust ja suhkur kaussi ning vahusta ühtlaseks kreemiks. Vala šokolaad samal ajal edasi vahustades kreemi hulka, vahusta ühtlaseks. 

Lõika jahtunud koogipõhi pooleks ja aseta üks pool serveerimisalusele. Võid ümber panna lahtikäiva vormi ääre, et kook kreemiga ilusti vormi hoiaks. Laota peale pool šokolaadi-juustukreemist. Aseta sellele omakorda teine koogipool ja kata ühtlaselt ülejäänud kreemiga.

Hoia kooki enne söömist vähemalt tund aega külmkapis, et kreem jõuaks taheneda. Võta vormi äär ümbert ning kaunista marjade ja šokolaadilaastudega. 


kolmapäev, 2. august 2017

Krõbeda leiva-mandlipuruga mustika-juustukook


See kook oli mu ema sünnipäeval. Kui olin ema aidanud ettevalmistustega - köögis toimetanud, asju aeda tassinud, lilli vaasi pannud, jooki valanud jne-, siis tundus, et võib vabalt kodust ära minna, et reede õhtul Tartu toredate kohtadega (nt Barlova) tutvuda:) Järgmise päeva lõuna ajal, kui ma üles ärgates ema jälle nägin, ütles ta esimese asjana, et hullult hea kook oli, kõik sõid ja kiitsid ning isegi mehed(!) olevat tunnustavaid sõnu öelnud. Küsiti ka juurde ja kook sai kiirelt otsa. Niiii tore!!! Kes kunagi ise mõne retsepti on välja mõelnud ja selle järgi ka koogi teinud, see ilmselt teab, mis tunne on selliseid asju kuulda:) Mul oli tõesti väga hea meel selle üle, sest ma pisut ka muretsesin, et kuidas tort reisi Tartusse üle elas, aga selle ümber paigutatud lahtikäiva vormi äär (kook ise oli mul juba taldrikule asetatud), ümber tõmmatud toidukile ja termokott tagasid siiski eduka transpordi. Niiet pole vist vaja öelda, et kook läheb kindlasti kordamisele ;-) Ja kuna on ka juba retsepti küsitud, siis on eriti hea seda siin kohe kõigile jagada!

Kui ma reeglina üritan oma kooke ikkagi pisut tervislikumaks ja nö taljesõbralikumaks tuunida, lisades nt maitsestamata jogurtit ja kohupiimapastat, et koogid liialt rammusad ei oleks, siis seekord valmistasin koogi toorjuustust, vahukoorest ja valgest šokolaadist. Kellele siis ei meeldiks selline rammus amps, mille magusust samas koogi sees olevad mustikatükid, värsked mustikad ja leiva-pähklipuru pisut tasakaalustavad ning viimane annab peale raputatuna veel krõmpsu tekstuuri ka?!? :) Niiet ehk on asi ka selles, miks "isegi meestele" meeldis ;-)

Mulle tohutult meeldib uusi asju välja mõelda ja teha midagi, mida teised teinud pole. Eranditult kõik riivleivaga koogid, mille retsepte olen ise näinud, on tehtud pannil või ja suhkruga röstitud leivast. Ma ise aga leiva eelneva röstimise vajadust ei näe, sest nagu küpsiseidki saab niisama ilma läbi praadimata kasutada, nii ka leib on samasugune valmistoode. Seega kasutasin põhjas küpsetamata ja praadimata leivapuru, mille segasin läbi või, pruuni suhkru ja jahvatatud mandlitega. Küll aga tegin samast segust, mida põhja jaoks kasutasin, ahjus koogi peale krõbeda leivapuru, mis annab krõmpsu tekstuuri ja on ausalt öeldes väga hea ka niisama süüa, samuti saab seda erinevate kookide ja magustoitude juures kasutada. Täpselt nagu šokolaadi-leivapurugi, mis sobib samuti igasuguste dessertidega, aga on ka muidu mõnus krõbistada. Ja mille puhul ma saan ikka 100% kindel olla, et keegi  teine seda kunagi varem teinud ei ole!:) Ehk tegelikult olen selle tumeda šokolaadi, musta leiva, maheda kohupiimakreemi ja marineeritud maasikate kooslusega ise veel rohkem rahul:) :) :) Seda enam, et see magustoit (tume šokolaad, must leib, marjad ja kohupiim) liigitub erinevalt siinsest koogist ikka pigem tervislike maiuste sekka ;-)


Krõbe leiva-mandlipuru:
70 g jahvatatud mandleid
u 200 g (6 viilu) Fazeri musta leiba
50 g pruuni suhkrut (nt fariinsuhkrut, heledat või tumedat muscovado't)
50 g külma võid

Jahvata mandlid köögikombainis ja vala teise kausse. Aseta neljaks murtud leivaviilud samuti köögikobaini, lisa suhkur ja purusta ühtlaseks puruks. Vala jahvatatud mandlid tagasi ja töötle veel pulse-režiimil u 10 sekundit, kuni moodustub ühtlane suuremate tükkideta puru. Tükelda või, lisa kuivainetele ja töötle ühtlaseks puruks.

Laota neljandik purust küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 12-16 minutit (paaril korral segades) kuni leivapuru on ühtlaselt pruunistunud ja hakkab krõbedaks muutuma. Võta plaat ahjust ja lase leivapurul täielikult jahtuda; puru muutub jahtudes veelgi krõbedamaks.

Ülejäänud kolm neljandikku purust suru ühtlase kihina 22-24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja (põhi võiks eelnevalt olla kaetud küpsetuspaberiga, samuti vormi ääred). Aseta koogivorm täidise valmimise ajaks külmkappi tahenema.

Juustutäidis:
600 g toasooja toorjuustu
70 g peensuhkrut
200 g mustikatükkidega valget šokolaadi
2 dl (1 pakk) vahukoort
3-4 želatiinilehte
u 100 g mustikaid
mündilehti

Vahusta toasoe toorjuust suhkruga ühtlaseks kreemiks. Haki šokolaad, sulata vesivannil ja sega, samal ajal kreemi vahustades, toorjuustukreemi hulka.

Želatiinilehtedega käitu vastavalt pakendi juhistele ehk leota külmas vees 5 minutit, pigista kuivaks ja sulata väheses keemiseni kuumutatud vees, kui ette ei ole teistmoodi nähtud. Kui soovid pehmema sisuga kooki, kasuta kolm želatiinilehte; kui kõvemat tarretunud täidist, siis on neli tükki paras kogus. 

Lase želatiinisegul pisut jahtuda ja sega see, samal ajal vahustades, samuti juustusegu hulka. Vahusta külm vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes juustukreemi hulka. Vala segu vormi leiva-mandlipõhja peale, silu pind, puista peale mustikad, suru neid pisut täidisesse ja aseta  vähemalt kolmeks tunniks külmkappi. 

Tahenenud kook aseta serveerimisalusele, puista peale jahtunud leivapuru, soovi korral ka mustikad ja (hakitud) mündilehti ning hoia serveerimiseni külmkapis. 



Postitus sündis koostöös Fazeriga.