teisipäev, 22. juuni 2021

Suvine salat juustu ja maasikatega


Praegusel ajal, mil nii palju on imehead värsket toidukraami saada, on eriti mugav valmistada igasuguseid erinevaid kergeid salateid. Oma suureks rõõmuks avastasin, et müügile on lisaks suus sulavatele maasikatele jõudnud juba ka kodumaiseid aromaatseid ja maitserikkaid tomatid. Minu arvates on need  sama head kui maasikad - neid võib ka lihtsalt niisama ilma muude lisanditeta lõputult süüa. 

Kuna mu rõdul vohab basiilik, siis otsustasin nii turult tulnud värsked viljad kui ka koduse kraami kokku panna ja valmis sai salat, mis sobib nii kergeks eineks kui ka tugevama toidu juurde lisandiks. Samuti on see üks hea lihtne idee, mida näiteks jaanipäeval lauale panna. Kuigi kõige mõnusam on see juusturikas värske salat soojal valgel suveõhtul õues istudes koos klaasikese külma mulli või kerge roosa veiniga ;-) Ei ole liiga toitev, aga samas tänu juustule ikkagi parajalt toekas amps, mis kõhtu tõhjaks ei jäta.

Kodumaised maasikad on muidugi parimad ja neid on eelkõige hea niisama süüa. Aga samas muidugi saab neid vabalt ka nii soolastesse kui ka magusatesse toitudesse lisada. Kui soovid ideid maasikate toidus kasutamiseks, siis siin on neid ohralt :) 

Igal juhul soovin omal poolt kõigile ülimalt toredat jaanipäeva! Nautigem seda mõnusat suvesooja, mille järele muidu kalli raha eest kaugele maale sõidame ;-)



Vaja läheb:
u 200 g kirsstomateid
1 suur kollane tomat
paar peotäit maasikaid
240 g (2 pakki) NaTurek Camembert juustu
peotäis basiilikulehti
värskelt jahvatatud musta pipart

Kaste:
1 sl valge veini- või õunaäädikat
2-3 sl sidruni või laimi mahla
5 sl extra virgin oliiviõli
1 sl vedelat mett
soola (soovi korral), värskelt jahvatatud musta pipart

Tükelda salati koostisosad meelepärasteks tükkideks ja laota kas serveerimisalusele või pane kaussi. Jahvata peael musta pipart

Sega vispliga omavahel kastmeained ja nirista salatile. Naudi kohe :)


Postitus sündis koostööd NaTurek juustudega

neljapäev, 17. juuni 2021

Suus sulav rabarberikook martsipaniga


Selle kevade lemmikrabarberikook on just see - magusa martsipani ja hapuka rabarbriga mahlane küpsetis. Arvestades, kui palju olen erinevaid rabarberikooke sel hooajal teinud, on lemmikutiitlile kõva konkurents, nii et see peab ikka üks eriti hea kook olema, kui suured magusasööjad parimaks peavad ;-) :D Martsipan on tõesti rabarberiga perfect match ja mandlijahu veel võimendab selle mõnusat mandlimekki. Kuna kook on ka hästi lihtne, siis soovitan igal juhul seda katsetada, kui on vaja mõnda magusat ampsu. Ja kui rabarber enam ei isuta, siis lisa selle asemel sõstraid, vaarikaid, mustikaid, tikreid või kivideta kirsse. Sügisel aga passivad koogi sisse suurepäraselt hapud õunad koos paari peotäie pohlade või jõhvikatega. 

Panen igaks juhuks mõned näpunäited ka kirja:

* Martsipani on mugav lõigata ja riivida siis, kui see on külm. Toasooja martsipani saab kiirelt külmaks, kui see 10-15 minutiks sügavkülma asetada.

* Peeneid punase koorega varsi ei soovita koorida, sest need annavad küpsetisele ilusa roosa värvi. See-eest aga jämedamatelt vartelt tasub koor eemaldada, samuti oleks mõttekas need enne viilutamist pikuti pooleks või isegi kolmeks lõigata, kui tegemist on eriti paksude vartega. 

* Kaneeli asemel või lisaks sellele võib lisada tainasse ka 0,5 tl jahvatatud ingverit või peenestatud kardemoni. Vürtsikamate kookide sõbrad võivad lisada ka mõlemat. 

* Gluteenivabaks koogiks asenda nisujahu maisi- ja riisijahu seguga (kumbagi võrdselt) ja lisa 2 tl küpsetuspulbrit. 

* Tavalise kahepoolse küpsetamise režiimi asemel võib kasutada ka pöördõhu režiimi, kuid sel juhul peaks ahju temperatuur olema 160 kraadi. 

* Võid kasutada ka sügavkülmast võetud marju, kuid need soovitan enne kas sulatada ja nõrutada üleliigsest vedelikust või 1 sl kartulitärklisega läbi segada. Samuti tasuks külmutatud marjade puhul nende kogust vähendada - 300 g on sel juhul täiesti piisav. 

Vaja läheb:
200 g martsipani
400 g rabarbrit (puhastatud kaal)
3 suurt toasooja muna
150 g suhkrut
150 g võid
150 g jahu
100 g mandlijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl kanget alkoholi, nt brändit (soovi korral)
1 tl jahvatatud kaneeli 
2 sl tuhksuhkrut

Lõika martsipan u 1 cm tükkideks ja rabarbrivarred u 0,3-0,5 cm jämedusteks viiludeks. 

Vahusta munad suhkruga kergelt vahtu (kulub mõni minut). Tükelda või, sulata, lase pisut jahtuda ja sega munavahu hulka. Teises kausis sega sõelutud jahu mandlijahu ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivained samuti munavahu hulka ja sega õrnalt ühtlaseks tainaks. Viimasena sega hulka martsipan ja rabarber, soovi korral ka alkohol.

Vala tainas kas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud) u 20x30 cm neljakandilisse vormi. Silu pind ja puista sellele ühtlaselt kaneel. Küpseta 180-kraadises ahjus 30-35 minutit kuni koogi keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldpruun. 

Lase koogil vormis jahtuda. Sõelu peale tuhksuhkrut, lõika tükkideks ja naudi. 


Retsept ilmus kuu aega tagasi siin

pühapäev, 13. juuni 2021

Mahlane mandli-rabarberikook


Esimesed kodumaised maasikad on juba valmis, aga õnneks on ka rabarberid hetkel väga head, st ei ole veel liigselt puitunud, vaid saab veel noori ja mahlaseid peeneid punase koorega varsi :) Eile keetsin järjekordse potitäie kisselli, aga olen küpsetanud ka lugematu arvu kooke. Üks neist on see suus sulav mandlijahuga rabarberikook, mis on ka lihtne valmistada. Mandlijahu teeb kooki nii mahlasemaks kui ka tervislikumaks, kuna sisaldab erinevalt tavalisest valgest nisujahust meile vajalikke toitaineid. Mandlijahu saab nii poest osta kui ka mandlilaastudest ise kodus köögikombainis jahvatada. 

Tavalise valge suhkru võib koogis asendada ka meelepärase pruuni roosuhkruga. Kui soovid gluteenivaba kooki, sis kasuta nisujahu asemel toortatra- või riisijahu ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit. Pildil olev kook on ikka gluteenivaba, et kõik mu pereliikmed seda süüa saaksid :)

Retseptis kirjas olev "neutraalse maitsega õli" tähendab, et see võiks olla õli, mille maitse ei jää domineerima. Seega ei soovita kasutada oliiviõli, küll aga sobivad ideaalselt näiteks viinamarjaseemne- ja rapsiõli, mida mõlemat on igas poes (st väiksemates) saada. 

Soovitan kevadist rabarberit mitte koorida - punane koor annab koogile ilusa roosa värvuse. Rabarberit tasub koorida suvisel ajal, kui varred hakkavad puisemaks ja jämedamaks muutuma ning koor ei ole enam punane. 

Koogi juurde sobib väga hästi vanillijäätis, -kreem ja -kaste, samuti vahukoore- või toorjuustukreem :) Kuid see küpsetis on igati maitsev ka niisama ilma lisanditeta nautimiseks. 

Rabarberi võid suvel asendada näiteks sõstarde, mustikate või vaarikatega; sügisel aga sobivad ideaaalselt hapud õunad, nt Antonovkad. Alati võid lisada värviks ja maitseks ka peotäie või paar pohli või jõhvikaid. 


Kook: 
300-350 g rabarberit (u 3 keskmist peenemat vart)
2 toasooja muna
120 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
120 g mandlijahu
80 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
150 g hapukoort
0,5 dl neutraalse maitsega õli 
1-2 sl brändit, konjakit või külma kanget kohvi 

Kate:
1 tl jahvatatud kaneeli
suur peotäis mandlilaaste
1 sl tuhksuhkrut

Lõika rabarber õhukesteks (max 0,5 cm viiludeks). Jämedamad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks. 

Vahusta mune suhkrutega mõni minut. Sega mandlijahu sõelutud nisujahu ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivained munavahule ja sega õrnalt läbi. Sega hulka ka hapukoor ja õli. 

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Laota peale rabarber ja suru seda pisut taina sisse. Puista rabarbrile omakorda kaneel ja mandlilaastud. 

Küpseta kooki 200-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Küpsemisaeg sõltub alati ahjust (need on väga erinevad) ja vormi suurusest, näiteks 20 cm läbimõõduga vormis kulub ligi 40 minutit, kuid 22 cm läbimõõduga vormis saab vähema ajaga hakkama. 

Lase koogil vormis u 15 minutit taheneda, tõsta seejärel serveerimisalusele ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

reede, 11. juuni 2021

Kevadsuvine sparglirisoto


Kohe varsti on suvi käes ja nädala-paari pärast juba kodumaine spargel otsas, seega kasutan seda toitudes praegusel ajal nii palju, kui vähegi saan, st peaaegu iga päev:) Blogissegi on omajagu spargliretsepte kogunenud, aga lisan neid ikka koguaeg juurde, sest nii palju on ju erinevaid variante, kuidas seda toitainerikast vilja kasutada;-) 

Seekord tegin lisasin hooajalised sparglid isegi risoto sisse, olles inspireeritud itaallaste Risotto Primaverast. Sinna lisatakse enamasti ka noori porgandeid, rohelisi herneid ja ube ning kuigi värsket porgandit on juba poes saada, siis minu jaoks pole need aedviljad asjad, mida tahaks risotos näha ... Mitte et mul midagi porgandite, herneste või ubade vastu oleks, aga pigem tahaks sellele aromaatsele riisiroale lisada (kuke)seeni, trühvlit, suitsulõhet, kitsejuustu, safranit ja kammkarpe jms :) Kui aga aedvilja, siis näiteks peeti või kõrvitsat!

Spargli puhul arvesta, et see võiks olla võimalikult värske ja eriti hästi sobivad just peened varred, kuid samas ka jämedad küpsevad ilusti ära selle ajaga. Sel juhul lihtsalt pane sparglitükid (va õisikud) koos risotoga kohe alguses küpsema ehk lisa need potti juba siis, kui riis on koos veiniga küpsenud. Päris otsad (ehk nö õisikud) pane risoto hulka alles kõige lõpus, et need liiga pudruks ei läheks ja ilusa kuju säilitaksid. 

Ideaalse risoto valmistamise nipid on mul korra juba põhjalikult kirja pandud ja neid ma iga retsepti juures üle ei korda, sest muidu oleksid kõik risoto-postitused kilomeetri pikkused, aga paari punkti pean siiski eraldi rõhutama :) Üks olulisemaid asju, mille alati üle kordan, on see, et puljong peab olema kuum, et see küpsevale riisile lisades seda ei jahutaks ja riisiroog saaks ikkagi valmis normaalse ajaga (kulub u 20 minutit), mitte ei peaks tunnikest pliidi ääres seisma. Ja teiseks - tasub siiski üsna palju segada, et risoto oleks kreemjam, kuna nii eraldub tärkliserikkast riisist rohkem tärklist. Samas ära sega kogu aeg - lase ikka risotol küpseda ka - sest liigne segamine jahutab ja pikendab jällegi valmimisaega. 

Kuigi tavapäraselt lisan risotole 1-1,5 dl veini, siis seekord veiniga ei "koonerdanud", vaid pigem just tahtsin sellest saadavaid maitsenüansse lisada. Enamasti kasutan risoto valmistamisel mõnda kergemat valget veini, reeglina just Pinot Grigio marjast valminut. Seda nii soodsa hinna kui ka selle mitte liigselt pealetükkiva maitse tõttu. Seekord oli selleks veiniks pisut ehk tavapärasest pinot gris'st puuviljasem, kerge magusa maitsenüansiga, kuid ikkagi piisavalt happeline Casa Charlize Pinot Grigio. Minu jaoks domineerib selles mõnus rohelise õuna mekk ja kevadiselt kergesse risotosse sobis see igati hästi. Hapet on ka piisavalt, et sidrunimahla risotole eraldi lisada vaja ei ole, aga samas mitte liiga palju. 

Casa Charlize on muideks enim müüdud Itaalia veinide sari Eestis ja seda saab osta nii enamikest poodidest kui ka näiteks siit lehelt või Finewine'i PÄRIS poest, kus on hästi suur valik kvaliteetseid veine, sh palju nn HoReCa (hotellid, restod, catering-firmad) sektori omi, mida tavapoodidest üldse ei saa. Mina soetan vist enam vähem kõik oma veinid (eelkõige just kvaliteetsed vahuveinid - cremant ja cava, sest klassikalisel meetodil valminud mulliveinid on mu lemmikud!) selle poe valiku hulgast. Regasin end püsikliendiks juba mõned aastad tagasi, mis annab kohe 10% soodukat, aga aeg-ajalt on veelgi paremaid pakkumisi ;-)


Vaja läheb:
1 suurem šalottsibul
2 keskmist küüslauguküünt
1-2 sl (oliivi) õli
200 g risotoriisi
u 0,8 l meelepärast kuuma puljongit
200 g sparglit
100 g rivitud kõvemat laagerdunud juustu (Parmesan või mõni selle kodumaine analoog)
30 g võid 
soola vajadusel
värskelt jahvatatud pipart
hakitud peterselli (soovi korral)

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Kuumuta poti põhjas õli ja prae madalal kuumusel mõni minut sibulat, kuni see muutub klaasjaks. Lisa hakitud küüslauk ja prae segades veel paar minutit. Lisa riis ja kuumuta seda segades mõni minut. Vala peale vein, tõsta kuumus keskmiseks ja lase riisil veinis küpseda seni, kuni see on aurustunud. Sega aeg-ajalt.

Kuumuta puljong teises anumas ja jäta see pliidile. Puljongi anuma all võiks olla õrn kuumus nii, et see pidevalt õrnalt mullitades kergelt keeks. Hakka kulbi täie kaupa riisile puljongit lisama. Riis peaks õrnalt podisedes keema ja sega seda vahete-vahel, kuid mitte kogu aeg. Kui puljong on imendunud, lisa järgmine kulbitäis. Kulub kokku u 20 minutit.

Murra sparglitel ära puine alumine ots. Lõika sparglid u 2 cm pikkusteks tükkideks, aseta õisikud eraldi. Kui risoto on u 15 minutit küpsenud, lisa spargelitükid (va õisikud) puljongisse ja lase u 4 minutit selles küpseda. Samal ajal küpseta risoto edasi vähehaaval puljongit lisades. Lisa spargel vahukulbiga risotole ja proovi, kas riis on juba piisavalt pehme. Päris pehmeks ei tohiks see minna, vaid peaks jääma al dente, ehk keskosast veel pisut nö vastupanu osutama. 

Keera kuumus kinni ning sega risoto hulka spargliõisikud ja u 4/5 riivitud juustust. Sega risotosse ka tükeldatud või ja maitsesta vajadusel soolaga (kuna puljong ja juust on niigi soolased, siis mina ei lisa risotosse soola enam juurde). Puista peale ülejäänud juust, jahvata musta pipart ja soovi korral lisa ka hakitud peterselli.


Postitus valmis koostöös Casa Charlize'iga.

esmaspäev, 7. juuni 2021

Pesto-juustu sai röstitud küüslauguga


See on maitserikas sai, mis sobib eriti hästi suvisel aia- või terrassipeol suupisteks seniks, kuni liha ja muu kraam grillil küpseb. Kuigi seda saab süüa muidugi igal aastaajal nii suupistena kui ka näiteks mõne soojendava püreesupi lisandina. 

Ma ise enamikes poodides müüdavat "tavalist" ciabatta't eriti ei armasta - miks peaks sööma sügavkülmast tulnud saia, kui on juba nii paljudes kohtades võimalik saada värskelt küpsetatud tõeliselt maitsvat (haputainast) saia?!?:) Küll aga pakun välja variandi, kuidas sellest ciabatta'st saab eriliselt maitsva küpsetise, millest viile endale rebida;-) Sama saad muideks teha ka mõne saiaga, mis pole enam esimeses värskusastmes. Suurem osa saiadest (eriti just pärmitainast, aga ka haputainast valmistatud) on parimad ikka just sel esimesel ehk küpsetamise päeval ning et ka järgmisel sobiks seda külalistele pakkuda või et ennast isutaks, kuluvad juust, või, pesto ja küüslauk marjaks ära :) Tulemus on väga mõnus ;-)

Kui ei soovi kasutada röstitud küüslauku, siis võta lihtsalt 2-4 küüslauguküünt ja purusta need või haki peenelt enne saia vahele panekut. Sellega hoiad ka kõvasti aega kokku ja saad saia pmst ka siis pakkuda, kui külasliste tulekuks pole aega pikalt ette valmistada:) Muus osas toimi täpselt samamoodi nagu retseptis on kirjas. 

Vaja läheb:
1 terve küüslauk
(oliivi)õli
1 ciabatta või muu meelepärane sai
100 g toasooja võid
1 purk pestot (150-200 g)
200 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu

Kõigepealt rösti ahjus küüslauk. Selleks lõika ära pealmine osa nii, et küüslauguküüned on näha. Nirista igale küünele peale pisut oliiviõli, mässi küüslauk fooliumisse ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 40 minutit kuni küüslauguküüned on pehmed ja kuldsed.

Tee saia sisse iga 1 cm järel sisselõiked nii, et lõikad läbi u kolmveerandist saiast ja jätad alumise osa puutumata. 

Suru küüsaluguküüned peadest välja ja sega kausis läbi või ja pestoga. Tõsta segu saia sisse igasse vahesse ja puista peale riivitud juustu. Ülejäänud riivjuust puista saia peale.

Küpseta saia ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni see on pruunistunud ja juust mullitav. Naudi soojalt, kuid ka jahtunult on see väga hea.

    laupäev, 5. juuni 2021

    Klassikalised kodused keefiripannkoogid


    Keefir on üks tõeliselt väärtuslik toiduaine, mille kohta on teadlased (nt selles raamatus, mis võiks igal vähegi toiduhuvilisel inimesel olemas olla) isegi öeldud, et see kuulub parimate toiduainete hulka. Keefirit soovitavad mõned arstid suisa igapäevaselt tarvitada ja muide mina seda ka teen - isegi sel kevadel, kui kolm nädalat Hispaanias olin, leidsin toidupoest selle piimatoote ilusti üles :)

    Keefir on ideaalne toidus kasutamiseks, aga ka niisama joomiseks. Joogina on see suurepärane janukustutaja (parem kui vesi), sest keefiris olev vesi on seotud, mistõttu toimub vee doseerimine seedetraktist organismi aeglaselt. 

    Minul on keefir ka toitudes kastusel, sest see sobib küpsetistesse ja pannkookidesse, samuti smuutidesse ja liha marinaadidesse. Suvel saab sellega maitsvat külmsuppi valmistada. Eriti hea on keefirist marinaad just tuimemate lihatükkide puhul nagu seda on kanafilee, sest selle mõõdukas happesus aitab lihakudet pehmendada, kuid ei tee seda liialt vesiseks ega muuda eriti maitseomadusi. 

    Keefirist kirjutasin aga pikemalt mõni kuu tagasi Nädalalõpuleht LP-s - seal saab pikemalt lugeda, mis keefiris kasulikku on ja miks seda juua tasub :) Aga selle ma mainiksin siiski ära, et organism omastab keefiri hästi. Keefiris leiduvad piimavalgud on kõrge bioväärtusega ja kergelt seeditavad, sest need on osaliselt juba mikroorganismide ensüümide poolt lõhustatud. Keefiri valkudest saab sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh neidki, mida inimese organism ise ei tooda.

    Rääkides aga nendest pannkookidest, siis on need sellised, mida ilmselt kõige sagedamini ise teen. Mul on blogis terve hunnik erilisi pannkooke näiteks banaanist (banaanipannkooke on veel teinegi variant), õuntega, kohupiimaga, kookospiimaga, spinatiga, mandlijahuga, õhukesed, porgandi-kaera, aga selliseid "vanu häid" traditsioonilisi vana kooli pannkooke nagu polegi veel. Et seda viga parandada, lisan retsepti ka siia, sest need on meil päris tihti pühapäeviti menüüs. Praen neid selitatud võis, mis annab eriliselt hea meki. Väljast on mõnusalt krõbedad, seest aga pehmed pannkoogid on suurepärased nii erinevate (koduste) moosidega kui ka näiteks mee või kondenspiimaga. Mina armastan neid pohla-õunamoosiga süüa, aga mõni teine eelistab pigem magusamat maasika-rabarberikeedist.

    Kui soovid teha nisujahuga, siis ei ole küpsetuspulbrit vaja. 

    2 keskmist muna
    5 dl keefiri
    3 sl suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    220 g toortatrajahu (või rohkem)
    0,5 tl soodat
    1,5 tl küpsetuspulbrit
    näpuotsatäis soola
    selitatud võid või õli praadimiseks
    serveerimiseks meelepärast moosi või mett, värskeid marju

    Klopi munad kergelt lahti, sega läbi suhkrute ja keefiriga. Aja jahu läbi sõela ning sega läbi sooda, küpsetuspulbri ja soolaga. Lisa kuivained tainale ja sega ühtlaseks. 

    Kuumuta pannil meelepärane rasvaine ja prae pannkooke kõigepealt ühelt poolt mõni minut kuni tainas pealt kergelt mullitab. Keera ümber ja prae ka teiselt poolt kuldpruuniks.