Kohupiima-mustikatäidisega kringel

Mul on blogis juba väga palju nii vabariigi aastapäevaks kui ka taasiseseisvumispäevaks sobivaid retsepte, kui alati on tore neid veel juurde lisada. Seda enam, et olen ise suur kringlifänn, nii et see siin on minu jaoks täpselt ideaalne maius :) Ja eeldan, et see meeldiks ka suuremale osale eestlastele, sest siin saavad kokku paljude kaks suurt lemmikut - kohupiim ja mustikad. I-le täpi paneb aga tumedast šokolaadist glasuur, nii et ühtlasi on selles küpsetises esindatud sini-must-valge trikoloor :) Tänu mahlasele täidisele ja šokolaadikattele on kringel suurepärane ka jahtunult ja isegi järgmisel päeval.

Täidises kasutan mina aastaringselt värskeid kultuurmustikaid, kuid suvisel ajal, kui värskeid mustikad on saada, lisa hoopis neid. Siia sobivad nii kultuur- kui ka metsamustikad. Kui kasutad sügavkülmast võetud mustikaid, siis sega need enne kohupiimamassile laotamist läbi 1 sl kartulitärklisega. Sulatada neid eelnevalt vaja ei ole.

Glasuuriks on eriti hea kasutada 87% kakaosisaldusega šokolaadi, kuid sel juhul lisa 1 sl tuhksuhkrut. Kui sul vahukoort kodus pole või ei oska ülejäänud vahukoorega midagi peale hakata (retseptis kulub ära ju vaid 1 dl, kuid väikseim pakk on 2 dl), siis sulata koos 6 sl täispiimaga 40 g võid, lisa hakitud šokolaadile ja sega ühtlaseks. Piima doseeri vastavalt sellele, kui vedelat glasuuri soovid, kuid ole segamisega ettevaatlik (st sega glasuuri nii vähe kui võimalik), et või ei eralduks.

Tainas:

2,5 dl täispiima

70 g võid

25 g pärmi

3 sl suhkrut

1 väike toasoe muna

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

450-500 g jahu 

Soojenda piim nö käesoojaks (u 37 c). Tükelda või, sulata ja jäta jahtuma.

Lahusta pärm ja suhkur piimas, lisa muna ja klopi läbi. Sega sõelutud jahu soola ja soovi korral ka kardemoniga, lisa piimale ja sõtku ühtlaseks. Viimasena lisa või ja sõtku taina sisse. 

Kata kauss köögirätiga ja jäta u pooleks tunniks (vajadusel kauemaks, kuid mitte üle tunni aja) toatemperatuurile tõmbetuuleta kohta kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

150 g paksu rasvast hapukoort

2 muna

4 sl suhkrut

4 sl jahu

50 g sulatatud võid

200-400 g (kultuur)mustikaid 

1 muna kringli määrimiseks

Sega kohupiim hapukoore, munade, suhkru, jahu ja sulatatud võiga ühtlaseks ning aseta taina kerkimise ajaks külmkappi tahenema. 

Puista puhtale tööpinnale jahu ja rulli tainas u 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. Laota kohupiimasegu tainale jättes kõik neli äärt u 2 cm ulatuses vabaks. Puista peale mustikad. Rulli tainas õrnalt "vorstiks", tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja keera rõngaks. Suru taina otsad kokku, et tekiks ilus ühtlane ring. Lase kringlil soovi korral veel u 15 minutit kerkida. 

Klopi muna kas 1-2 sl vee või piimaga lahti ja määri sellega tainas igast küljest (va põhi). Küpseta 190-kraadises ahjus 30 minutit, kuni kringel on pealt kuldpruun ja krõbe. Lase kringlil pärast ahjust võtmist jahtuda ja laota siis peale glasuur. 

Glasuur:

100 g tumedat vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadi 

1 dl vahukoort

mustikaid ja rukkilille õisi soovi korral kaunistuseks

Haki šokolaad peeneks ja aseta kaussi. Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni ja vala šokolaadi juurde kaussi. Sega ühtlaseks ja laota jahtunud kringlile. Kaunistuseks sobivad hästi mustikad ja rukkilille õied. Lase glasuuril enne lahti lõikamist taheneda.

Retsept ilmus üle aasta tagasi siin

Rabarberimoos ja kohupiimadessert sellega

Kuigi kodumaiseid maasikaid on juba saada ja jaanipäev on ukse ees, ei tasu veel kevadist rabarbrit maha kanda, vaid vastupidi - praegu on ideaalne aeg seda imelist hapukat vilja magustoitudesse sättida. Ja loomulikult sellest ka moosi teha, sest see hapukas keedis on imeline. Minu peagi kaheseks saav tütreke, kelle kõige magusamaks asjaks, mida talle süüa antakse, on marjad, puuviljad ja mu enda keedetud hapukad vähese suhkruga moosid hommikuse kaerahelbepudru peal, jumaldab rabarbrimoosi. Ta sööb seda vahel ka otse purgist, samuti meeldib talle seda pudru pealt lusikaga ära võtta ilma seejuures putru puutumata, nii et meil kodus läheb üks pooleliitrine purk moosi nädalas. Kusjuures, mu mees ei söö putru moosiga, vaid hoopis võiga, ja pooltel hommikutel on meil tatrahelbepuder, mida naudime kodujuustuga, nii et see purk moosi on meile kahele pmst kolmeks hommikuks nädalas :) :) :) 

Üks suurepärane moos rabarbriga, mida ma veel sel aastal ei olegi jõudnud keeta, on maasika-rabarbrimoos, mille kohta kuulen pidevalt kiitust. Ja põhjusega, sest see on tõesti üks imemaistev moos :) keedan seda igal kevadel juba vähemalt 10 aastat ja mulle see endiselt hullult meeldib. Ja maasika-rabarbrimoosiga pildil olevad kohupiimapannkoogid on samuti paljude lemmikud - alates hetkest, mil need blogisse lisasin, on need pidevalt 10 popima retsepti seas :)

Aga see rabarbrimoos siin on klassikaline ilma lisanditeta rabarbrimoos, mis mõnusalt hapukas ja täpselt parajalt magus. Suuremad magusasõbrad võivad siia vabalt kuni 200 g suhkrut veel juurde lisada, kuid päris nö vanakooli skeemi, milles üks osa suhkrut ja üks osa vilju ei soovita kasutada, et moos liialt magus ei saaks. 

Kui on soov veidi huvitavamat moosi saada, siis võib lisada nt ühe apelsini mahla ja selle tsitruse peenelt riivitud koore või hoopis vanillikauna (selle peaks enne moosile lisamist pikuti pooleks lõikama ja seemned terava noaga välja tõmbama). Samuti võib särtsu juurde anda riivitud ingveri, peenestatud kardemoni või hoopis kaneeliga. Viimane sobib keedisesse nii jahvatatult kui ka pulgana.  

Sidrunit tasub moosi sees kasutada, kui soov on paksemat moosi saada, sest hape ja suhkur reageerivad kuumutamisel. Samuti aitab moosisuhkur tekstuuri paksemaks teha, kuid peab arvestama, et seda tohib kuumutada vaid maksimaalselt 15 minutit, et selles olev pektiin oma mõju ei kaotaks. Seega ei tasu moosisuhkrut keedisele lisada mitte enne kui 15 minutit enne keetmise lõppu.  Moos ei tohiks hoogsalt kõrgel kuumusel keeda, vaid pigem vaikselt mulksuda. 

Purke steriliseerin ma ahjus. Selleks kuumutan purke ahjus 120 kraadi juures 20 minutit, asetades need ahjurestile tagurpidi. Kaasi lasen 5 minutit keevas vees olla. 

Vaja läheb:

1,5 kg rabarberit

200 g suhkrut

1 sidrun

300 g moosisuhkrut

Tükelda rabarber ning aseta potti koos 1 dl vee ja suhkruga. Pigista peale sidrunimahl. Kuumuta segades keskmisest madalamal kuumusel u 15 minutit. Moos võiks keeda õrnalt mullitades, mitte hoogsalt. 

Lisa moosisuhkur ja kuumuta veel keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades 10-15 minutit. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Lase moosil potis u 15 minutit seista ja vala siis steriliseeritud purkidesse. 

Kihiline magustoit rabarbrimoosiga

See on hästi mõnusalt mahe ja parajalt magus dessert, millele karamelliküpsised ja kohv särtsu ning rabarbrimoos mõnusat hapukust lisavad. Mu mees igal juhul ütles, et see on parim dessert, mida ta on saanud :) See on küll ilmselge liialdus, aga kuna ta mainis seda mitu korda, siis ilmselt seda süües ta ka niimoodi tundis :) Eks proovige järgi ja vaadake ise, kui hea see on ;-)

NB! Küpsistena kasutan mina neid gluteenivabu karamelliküpsiseid, et seda saaks nautida ka tsöliaakiaga pereliige.

600 g (2 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

100 g hapukoort

u 150 g (karamelli)küpsiseid

u 1,5 dl külma kohvi

100-200 g rabarbrimoosi

soovi korral söödavaid õisi jm

Sega kohupiimapasta hapukoorega läbi ja laota umbes kolmandik sellest nelja magustoidupokaali vm -anuma põhja. Murra suuremad küpsised u 1 cm suurusteks tükkideks. Kasta pooled küpised kohvisse ja aseta kohupiimakreemi peale. Soovi korral laota küpsistele kiht moosi. 

Laota peale teine kolmandik kohupiimast ja sellele ülejäänud kohvisse kastetud küpsised. Nüüd laota peale ülejäänud kohupiim ja kõige peale lisa nii palju rabarbrimoosi, kui soovid. Lase magustoitudel vähemalt paar tundi, veel parem üleöö külmas seista. Kaunista söödavate õite ja rohelise kraamiga (nt mündi ja melissi lehed). 

Retseptid ilmusid mõned nädalad tagasi siin

Rabarbri ja halvaaga kardemonisaiad

Mulle hullult meeldivad pärmitainast saiad ja just enda tehtuna, sest siis saan neid süüa ahjusoojalt. Ja minu arvates on vähe asju, mis on paremad kui ahjusoojad värsked saiad! Seekord said maitserikastes saiades kokku halvaa ja hapukas rabarber ning tulemusega olen ise väga rahul :) 

Need saiad on pehmed ja mahlased ning isegi järgmisel päeval veel igati head, kuigi reeglina pärmitainast küpsetiste "eluiga" piirdub küpsetamisepäeavaga. Küpsetada võib neid nii suurel ahjuplaadil ja eraldi saiadena kui ka vormis nii, et need on üksteise küljes kinni ehk nö pidusaiana.

Tean, et kardemon on paljudele vastunäidustatud, seega kui on seltskonnas keegi, kes seda imelist maitseainet ei armasta, siis jäta see välja või asenda soovi korral jahvatatud kaneeliga. 

Halvaa asemel võid kasutada ka martsipani. See haki enne u 1 cm tükkideks.

Tainas: 

70 g võid

2,5 dl täispiima

25 g pärmi

1 väike toasoe muna

4 sl suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

u 500 g jahu

0,25 tl soola

0,5-1,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

Sulata või ja jäta jahtuma. Soojenda piim nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta pärm soojas piimas, lisa muna ja suhkrud ning klopi läbi. Sega sõelutud jahu soolaga, soovi korral lisa kardemon. Lisa jahusegu tainale ja klopi ühtlaseks. Viimasena lisa sulatatud või ja sõtku see tainasse.

Kata kauss köögirätiga ja jäta toatemperatuurile või soojemasse kohta kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Kulub 30-60 minutit. Rulli tainas jahusel pinnal 0,3-0,4 cm paksuseks ristkülikuks. 

Täidis:

600 g rabarberit 

200 g (1 pakk) halvaad

70 g toasooja võid

4 sl (pruuni) suhkrut

1 väike muna

1-2 sl piima

tuhksuhkrut (soovi korral)

Lõika rabarbrist 0,5 cm jämedused viilud. Pikemad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks. Haki halvaa väikesteks tükkideks.

Määri või lahti rullitud tainale, puista ühtlaselt peale suhkur, seejärel rabarber ja halvaa.

Keera tainas rulli ja lõika selest 3-4 cm jämedused rullid. Tõsta rullid võiga määritud või jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või suurde ahjuvormi. Neid kardemonisaiu võib küpsetada nii eraldi kui ka koos ühe nn pidusaiana. Kui soovid, et saiad oleks eraldi ja omavahel kokku ei puutuks, siis jäta nende vahele 3-4 cm vahed, sest saiad kerkivad üsna palju.

Kata saiad köögirätiga ja jäta toatemperatuurile 15-30 minutiks kerkima. Klopi muna 1-2 sl vee või piimaga lahti ning määri sellega saiad pealt ja külgedelt ühtlaselt kokku. 

Küpseta saiakesi 200-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni need on pealt kuldpruunid ja läbi küpsenud. Soovi korral puista peale tuhksuhkrut. 

Rabarberitäidis:

600 g rabarbrit

160 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

1 kuhjaga sl maisitärklist

Puhasta rabarber ja lõika väikesteks (max 1 cm) tükkideks. Jämedad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks.

Aseta rabarber, suhkrud ja sool koos natukese (2-3 sl) veega potti ning küpseta madalal kuumusel aeg-ajalt segades 5-10 minutit (sõltuvalt tükkide suurusest), kuni rabarber on pehme ja hakkab kergelt lagunema. 

Sega maisitärklis 2-3 sl veega väikeses kausis või tassi sees läbi, nii et tükke ei ole. Lisa tärklisega vedelik samal ajal segades potti rabarberi juurde ja lase veel mõned minutid keeda, kuni keedis pakseneb. Vala rabarbrikeedis kaussi ja lase jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

 

Lumepallisupp - tõeliselt ajatu ja imemaitsev klassik

Nagu suuremal osal kuulsatest klassikalistest toitudest, on ka lumepallisupi juured Prantsuse köögis. Heal lapsel on suisa mitu nime œufs à la neige (munad lumes) ja île flottante (ujuv/hulpiv saar), kuid erinevatel ajajärkudel ja riikides on seda kutsutud veel muudegi tiitlitega, näiteks lumemunad ja linnupiim. Õhkõrnad ja õhulised munavalge pilvekesed hõljumas aromaatses vanillikastmes on küll peen dessert, mis passib restoraniski serveerimiseks, kuid samas piisavalt lihtne, et sobib nii kodukööki kui ka koolisööklasse. Kuigi täiesti Michelinikõlbulik dessert, valmib see suhteliselt kiirelt ja koostisosadki on sellised, mille järele pole vaja ekstra poodi minna või - veel hullem - mitut poodi läbi käia, vaid need on sellised tavalised asjad, mis reeglina meil kõigil kappides olemas on. Need on nii igapäevased, et isegi suisa 50 aastat kestnud okupatsiooni ajal, mil poelettidel haigutas tühjus, olid need komponendid siiski reeglina saadaval või vähemalt koju hangitavad (näiteks tuttavalt talunikult) :)

Kastmeks on klassikaline piisavalt paks ja kergelt kreemjas vanillikaste (crème anglaise), mida saab kasutada ka näiteks jäätise põhjana, kuid peamiselt on see dessertide (eriti hea just õuna- ja šokolaadikookide) lisandiks. 

Lumepallisupi laadset munavalgevahuga desserti mainiti juba 17. sajandi kokaraamatus, kuigi munakollased rändasid selle juurest vanillikastmesse alles 19. sajandil, mil sellest sai üleilmselt tuntud magustoit. Lisandeidki on olnud erinevaid, näiteks ikooniline Prantsuse kokk Auguste Escoffier lisas "hulpivale saarele" kirsilikööriga immutatud ja aprikoosimoosiga kaetud biskviitkoogikesi. Hiljem need siiski kadusid ja alles jäid vaid lumevalgepallid, mis erinevalt vettinud koogitükikestest ka päriselt "ujuvad/hulbivad" vanillikastmes. 

Paljudel kuulsatel kokkadel on sellest magustoidust oma versioon. Prantslastel kuulub lumepallisupi, mis on meie kodumaise desserdiga võrreldes niigi tunduvalt magusam, ka pannil suhkru kuumutamisel valminud krõmpsuv karamell. Tänapäeval on aga paljud tippkokad puistanud selle asemel või lisaks sellele peale pähkleid, näiteks hakitud pistaatsiapähkleid, nagu seda tegi varalahkunud Anthony Bourdain, samuti lisatakse sageli pannil kergelt röstitud mandlilaaste, hakitud pralineed või peeneid sirunikoore ribasid.

Minu jaoks on naljakas see, et Eesti vastavad retseptid on ülimalt vähese suhkru ja väga vedela kastmega, samas kui välismaistes (nt Prantsuse ja Inglise tuntud kokkade) retseptides on suhkru kogus kordades suurem ehk igati optimaalne magustoidu jaoks ning kaste on piisavalt paks ja mõnusalt kreemjas. Ja kui Eesti retseptides on soovitatud piim keema ajada, siis välismaistes vastupidi - seda just soovitatakse vältida, et munavalgest "saarekesed" üle ei küpseks ja kaste tükiliseks ei läheks. Pole siis ka ime, et nii paljud inimesed maarjamaal räägivad, kuidas neil esmakordselt seda desserti tehes see ebaõnnestus ... :(

Et see lihtne magustoit oleks ikka tõeliselt lihtne, panin kirja täpsed juhised - kui neid järgid, siis õnnestub lumepallisupp sul kindlasti juba esimesel korral! Ja oluline on see, et need "saarekesed" peavad olema siidised ja siledad - kui näete pildil krobelisi ja ebaühtlasi "lumepalle", siis soovitan seda retsepti mitte kasutada, sest ilmselgelt see ei tööta.

Lumepallisupi õnnestumise saladused

Lihtsatest koostisosadest valmiv dessert, mille puhul peab aga arvestama mõne asjaga, et see alati õnnestuks. Esiteks vesi, milles neid küpsetada, ei tohi kindlasti keeda, et "lumepallid" üle ei küpseks ja klimbitaoliseks ei muutuks! Kui vedelik on liiga kuum, siis lähevad "lumepallid" liiga kohevaks ja vajuvad hiljem kokku, kuid õige on, et need lihtsalt ühtlaselt küpseks ega liigsalt puhevile ei paisuks. Teiseks ära kastet liigselt kuumuta, et munakollane tükki ei läheks ja kaste munapudrulaadseks ei muutuks. 

Pott "lumepallide" küpsetamiseks jaoks peaks olema pigem laiem, et need omavahel kokku ei kleepuks. Võid vette ka 1-2 sl suhkrut lisada. Kui soovid perfektseid "pilvekesi", siis tee lumevalgevahust kuhjad kahe külma vette kastetud supilusika abil - ühega silu pealispind ja teisega libista vedeliku sisse. Munavalgest "pilvekesi" võid ka ahjus küpsetada nagu seda tegi legendaarne Julia Child. Selleks aseta need kergelt õlitatud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 2-3 minutit. 

Kuna kaste vajab jahtumiseks aega, siis loogiline järjekord selle desserdi valmistamiseks on tegelikult teha enne valmis kaste ja seejärel alles munavalgevahust "pilvekesed". Kindlasti kasuta vahukulpi "lumepallide" potist välja tõstmiseks ja majapidamispaberit, et nendest üleliigne vedelik välja valguks ja need vesised ei jääks.

Eriti hea vanillimeki ja autentsema tulemuse saad, kui kasutad piima sees kastme jaoks vanillisuhkru asemel vanillikauna (lõika see enne kasutamist pooleks ja tõmba seemned terava noaga välja) või vanilliekstrakti. Sel juhul lisa 1 sl suhkrut juurde.

Kui soovid kastme kiiremini maha jahutada ja samas tagada, et see enam edasi ei küpseks, vala see pärast pliidilt võtmist kaussi ja aseta kauss kastmega omakorda jääkuubikutega täidetud kaussi. 

Vaja läheb:

5 muna

näpuotsatäis soola

200 g suhkrut 

1 sl vanillisuhkrut

0,5 l piima

Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga pehmete tippudega vahuks ja lisa seejärel ühe supilusikatäie kaupa 120 g suhkrut lisades järgmise, kui eelmine on lahustunud. Tulemuseks peaks olema tugevate tippudega tugev ja läikiv vaht.

Kuumuta vesi peaaegu keemiseni, keera kuumust vähemaks ja tõsta sinna supilusika abil kuhjakesed. Lase "lumepallidel" 2-3 minutit kuumas (NB! kindlasti mitte hoogsalt keevas, vaid hästi õrnalt mullitavas ehk sellises, kus mõni üksik mullike pinnale tuleb) vees küpseda, keera ümber ja seejärel lase veel 2-3 minutit küpseda. Tõsta vahukulbiga kahekordse majapidamispaberiga kaetud suurele taldrikule või kandikule.

Vahusta munakollased ülejäänud suhkru (80 g) ja vanillisuhkruga ühtlaseks heledaks tihedaks vahuks. Kuumuta piim keemiseni ja alanda siis kuumust. Vala munakollasevaht kuuma (NB! mitte keeva) piima sisse samal ajal pidevalt segades ja kuumuta madalal tulel edasi segades, kuni kaste on paksenenud. Jahtudes läheb kaste veelgi paksemaks. Ära kastet keema lase! Vala kaste läbi sõela kaussi või kannu ja lase enne söömist täielikult jahtuda.

Retsept ilmus üle aasta tagasi siin

Ahjupannkook - elumuutev soomlaste küpsetis

Eesti sotsiaalmeedias lõi hiljuti laineid soomlaste ahjupannkook, seega katsetasin ka ise seda ülipopulaarset küpsetist ja kirjutasin suisa artikli sellest. Pean küll ütlema, et ma ise selle pannkoogi austajate sekka ei kuulu ja minu arvates on tavalised pannil praetud pannkoogid palju paremad, aga samas vahel suuremale seltskonnale ehk hea teha - jääb ära üksikute koogikeste praadimise vaev. 

Lisaks näeb see ülimalt lihtsalt ja kiirelt valmiv siiruviiruline pannkook lahe välja ja maitseb ikkagi täitsa hästi. Selle kohta saab lugeda hinnanguid nagu "lihtsalt super", "megahea", "imemaitsev", "enam kunagi ei plaani väikseid pannkooke praadida", "väikese vaevaga suurepärane tulemus", "enne ei saa pidama, kui kõik on söödud", "söödi sama kiirelt kui valmistati", "limpsisin näpud ka puhtaks", "teen kohe alati kaks plaaditäit korraga" jne. 

Soomes on selle pannkoogi nimetus pannukakku ja seda süüakse hernesupi kõrvale traditsioonilise vastlatoiduna vastlakuklite asemel või mõnede sõnul hoopis neljapäeviti maasikamoosi ja vahukoorega. Pannu tähendab panni ja kakku kooki, nii et otsetõlkes on see pannkook, kuigi mitte selline nagu meie pannkooke teame, sest soomlased küpsetavad pannukakku ahjus, mitte pliidil ja see on neljakandiline. 

Soomes tehakse seda pannkooki tihti ka nii, et asetatakse tükeldatud või ahjuplaadile küpsetuspaberile ja lastakse sulata ning tainas valatakse sinna peale. Eriti hõrgu tulemuse saab aga pruunistatud võiga, kui või alguses lasta ahjuplaadil kõrgel temperatuuril kergelt karamelliseeruda, tainas peale valada ja retseptis ettenähtud temperatuuril ära küpsetada. 

Tainal soovitatakse ka veidi (15-60 minutit) seista lasta enne küpsetamist, nagu ikka pannkookide puhul, et jahu saaks paisuda. Loomulikult tuleb see alati kasuks, kuid mitte midagi ei juhtu ja erilist vahet pole, kui see asi vahele jätta.

Tainasse võib lisada ka kodujuustu või kohupiima, samuti saab või ja piima asendad hapukoorega.

Ahjupannkoogist võid teha ka soolase või magusa rulli. Selleks lase pannkoogil enne jahtuda. Soolase täidise jaoks sobib hästi kodujuust, samuti toorjuust ja sulatatud juust koos suitsukala või -kanaga, tuunikalakonservi või singiga.

Magusaks täidiseks sobivad erinevad moosid, kohupiimakreem, pähkli-šokolaadikreem

Pannkoogitainasse võib riivida sisse õuna või pirni, suvikõrvitsat, porgandit - viimasest kahest võib teha nii soolase kui ka magusa ahjupannkoogi. 

Loomulikult sobivad lisaks vanillisuhkrule või selle asemel ka muud maitseained, näiteks jahvatatud kaneel, peenestatud kardemon, piparkoogimaitseaine.

Taina võib valmis segada ka kannmikseris - nii valmib see vaid paarikümne sekundiga. Käsitsi tainasts egades tasub kasutada visplit, et tükke vältida. 

Samast tainast saad ahjus küpsetda ka pisikesed pannkoogid - selleks läheb vaja muffinivormi. 

Kui kook saab valmis, lõika see meelepärasteks tükkideks. Mõnes peres on see rebimiskook - igaüks rebib endale meelepärase suurusega tükikese.

Kook vajab kõrget temperatuuri. Kui sul ahjul pöördõhu funktsiooni pole, siis küpseta tavalise küpsetusrežiimiga ja tõsta temperatuuri 20 kraadi võrra ehk siis tavalise kahepoolse küpsetusrežiimi puhul peaks ahju temperatuur olema 220 kraadi. 

See on magus ahjupannkook nisujahuga, tainas sai seista enne küpsetamist ligi 1 h.

See on soolane gluteenivaba pannkook

Soolase ahjupannkoogi puhul ära vanillisuhkrut lisa, tavaliset suhkrut pane tainasse 1 tl ja soola 0,3-0,5 tl. 

Gluteenivaba pannkoogi jaoks asenda nisujahu riisijahuga või riisi- ja maisijahu seguga ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Tavalise nisujahu puhul pole küpsetuspulbrit vaja üldse lisada, sest ahjupannkook kerkib niigi hästi.

See soolane rull on gluteenivaba

Vaja läheb:

4 dl piima

4 muna

3 dl jahu

1 dl suhkrut

2 tl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

100 g sulatatud võid

Vispelda munad ja piim ühtlaseks. Vahustada pole vaja, lihtsalt klopi munad piimas lahti. Lisa sõelutud jahu, suhkrud ja sool ning sega vispliga läbi (visplit tasub kasutada, et tükke ei jääks). Viimasena sega hulka sulatatud või.

Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises pöördõhuga ahjus 15-25 minutit sõltuvalt ahjuplaadi suurusest. Pannkook peaks olema tahenenud ja pealt (osaliselt) kuldpruun. 

Mina valisin tavalisest veidi väiksema ja kõrgete äärtega ahjuplaadi (40X33 cm) ja küpsemiseks kulus 20 minutit. Kõik sõltub loomulikult ka konkreetsest ahjust, kuid üldjuhul arvesta suurema ahjuplaadi (enamasti 46X38 cm) puhul väiksema ajakuluga. Aga väiksema plaadi või vormi korral, mil kook kõrgem, võib kuluda rohkem aega (maksimaalselt siiski 25 minutit).

Soolane täidis:

2 peotäit riivitud juustu

2 karpi tuunikala soolvees (tuunikala netokaal kokku u 250 g) või õlis

u 200 g kodujuustu

peotäis hakitud maitserohelist (nt murulauku või tilli)

Puista riivitud juust ühtlaselt soojale ahjust võetud koogile. Lase pannkoogil jahtuda. Laota koogile tuunikala (juhul, kui see on soolvees, siis nõruta enne) ja kodujuust, puista peale maitseroheline ning keera pannkook rulli. Lõika rull u 2 cm viiludeks ja naudi kohe. 

Magus täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

veidi piima

300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

maasikamoosi

Sega vispli abil kohupiimad piimaga ühtlaseks kreemiks, lisa kohupiimapasta ja sega läbi. Serveeri kohupiimakreem kas ahjupannkoogi kõrvale kausiga või määri jahtunud koogile ja keera see rulli. 

Lihtsad ja tervislikud kaerahelbe-banaaniküpsised

Mõiste "tervislik" on igaühele erinev. Mõne jaoks on see vaid tühi sõnakõlks, teisle mahe/öko, kolmandale vegan, neljandale gluteeni- ja laktoosivaba jne. Legaaldefinitsiooni ju sel sõnal pole ja võib-olla ongi tore, et ametlikult toite mitte lahterdada halbadeks ja headeks. Igaüks saab ise sellele sõnale omale meelepärase sisu anda, kui soovib :) Minu jaoks tähendab tervislik toit toitainerikast toitu. Need on asjad, mis sisaldavad vitamiine, antioksüdante, mineraal- ja kiudaineid; valku, nn aeglaseid süsivesikuid (ehk on madala glükeemilise indeksiga) ja küllastumata rasvu. Ja kui ma räägin tervislikust toidust oma blogis, siis pean silmas just selliseid toite, kus on sees eelpool mainitud kasulikud asjad ja võimalikult vähe kõike sellist, mida meie organism ei vaja nagu nt lisatud suhkur jt nn kiired süsivesikud, küllastunud rasvad, nn tühjad kalorid üleüldse jpm. 

Ka maiustada saab nö tervislikult ehk nii, et omastad magusat nautides vitamiine, mineraal- ja kiudaineid, mitte lihtsalt "tühje" kaloreid ja nn kiireid süsivesikuid, mis veresuhkrut tõstavad. Need lihtsamast lihtsad, kuid kasulikest toitainetest pakatavad küpsised on sellest hea näide. Sobib see maius nii magustoiduks kui ka hommikuse kohvi või tee kõrvale, samuti tööle, kooli või matkale tervislikuks vahepalaks kaasa pakkimiseks. 

Kuna tainasse pole vaja lisada mune, passivad need küpsised ideaalselt ka veganitele. Veganid saavad või asemel kasutada kookosõli ja hakkida tainasse veganišokolaadi. Šokolaadi võid asendada peotäie või paari hakitud kuivatatud puuviljade või marjade, nt jõhvikate, kirsside, ploomide, aprikooside või rosinatega ning lisada peotäie hakitud pähkleid või mandleid. Maitseks võid soovi korral lisada jahvatatud kaneeli, peenestatud kardemoni või vanilliekstrakti. 

Küpsiste jaoks sobivad nii jämedad täistera kaerahelbed kui ka kiirkaerahelbed. Ja nagu ikka kaerahelveste puhul - kui soovid gluteenivabu küpsiseid, siis kasuta gluteenivabu kaerahelbeid :)

Vaja läheb:

50-100 g tumedat 70%-ilise kakaosisaldusega šokolaadi

2 keskmist või suuremat küpset banaani (puhastatult kaal kokku 200-250 g)

200 g täistera kaerahelbeid

3 sl (pruuni) suhkrut

50 g sulatatud võid

vajadusel veidi nisu- või riisijahu küpsiste vormimiseks

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Tee banaanid kahvliga püreeks ja sega läbi ülejäänud ainetega. Lase tainal u pool tundi seista. 

Mätsi 1 sl tainast (vajadusel jahuste või märgade) käte abil palliks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vajuta tainapall lamedaks nii, et iga küpsis jääb u 1 cm paksune. Korda sama ülejäänud tainaga jättes küpsiste vahele 1-2 cm. Kokku saab u 16 küpsist. 

Küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni küpsised om kuldpruunid. Lase neil enne söömist restil jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Parimad vastlakuklid mandlitäidisega

Kätte on jõudnud vastlakukliralli aeg ja õnneks on ka minul sel puhul kohe üks uus retsept jagada :) Kui värsked ahjusoojad saiad on vastupandamatud, siis vahuoor mu lemmikute asjade hulka ei kuulu, nii et mina olen üks neist, kes reeglina ei söö ühtegi vastlakuklit, va juhul, kui neid ise teen. Sest siis saangi süüa ahjusooja kuklit, teha sinna peale kohupiimakreemi ja valida endale meelepärase täidise. Näiteks see rootslastelt saadud idee teha mandlitäidis on minu arvates superhea. Vot selliseid mandlitäidisega vastlakukleid võin lõputult süüa (no vähemalt juhul, kui kreemiks pole vahukoor 😜) ... 

Igaks juhuks mainin, et mul on siin blogis juba olemas klassikalised vastlakuklid pohlamoosiga (no moosi võib ju alati ära jätta või teist moosi kasutada) ja pohla-šokolaadikreemiga :)

Olen muidugi märganud, et Rootsipärased mandlitäidisega vastlakuklid meeldivad tõesti pea kõigile - tean isegi inimesi, kes ütlevad, et ainult neid kukleid nad söövadki. Ja eks see kipub tõesti nii olema, et need, kes juba korra suus sulavaid martsipanimekiga kukleid proovinud, ei pruugigi enam nö tavalisi vastlasaiu tahta :) 

Vastlakuklid on parimad just samal päeval ja külma neid ei tasu panna, sest see teeb saia nätskeks. Soovitan hoida saiu toatemperatuuril ja lisada täidise vahetult enne söömist, nii on need kuklid parimad.

Mandlitäidise jaoks on vaja peeneks jahvatatud (seda saab teha näiteks köögikombainis) mandleid või rustikaalsemat ehk suurema tükilist mandlijahu - peeneks jahvatatud mandlijahu, millega nt makroone teha, siia täidisesse ei passi. Ja seda mandlikreemi ei tasu segi ajada martsipaniga, kuid võib loomulikult ka viimast kasutada. Sel juhul aseta lihtsalt tükike martsipani seest õõnestatud saia sisse.

 

Tainas:

1,5 dl piima

30 g pärmi

u 500 g jahu

80 g võid

1 toasoe muna

0,5 tl soola

3 sl suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

1 muna kuklite määrimiseks

Soojenda piim koos 1 dl veega nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta selles pärm, lisa 250 g sõelutud jahu ja sega läbi. Kata köögirätiga ja jäta niiskesse tuuletõmbuseta kohta (nt eriti hea on soojendusega vannitoa põrand) kerkima, kuni tainas hakkab kergelt mullitama. Aega kulub 30-60 minutit.

Sulata või ja jäta jahtuma, sest tainale lisamiseks ei tohi see olla soojem kui toasoe. Klopi muna kergelt lahti. Sõtku need mõlemad eelkergitatud tainasse, lisa sõelutud jahu, sool ja suhkrud. Lisa alguses 200 g jahu ja vajadusel suurenda kogust kuni 250 grammini või ka veidi rohkem, kui on vaja (kogu tainas kokku peaks jahu olema u 500 g). Tainas peaks jääma ühtlane, elastne ja kerge läikega ning hakkama kausi küljest lahti lööma. Ära liigselt sõtku, sest muidu muutub tainas liiga kleepuvaks ja venivaks ning kaotab kohevuse. 

Sõelu tainale veidi jahu, kata kauss taas köögirätiga ja jäta veel u 30 minutiks kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Vajuta tainast üleliigne õhk välja (st vajuta tainast kausi äärtest keskpaiga poole ja sõtku läbi), aseta jahusele pinnale, vormi piklikuks vorstiks ja lõika terava noaga 20 ühesuuruseks tükiks. Veereta käte vahel või jahusel pinnal ühtlased siledad pallid.

Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes võimalikult suured vahed (ideaalis u 4 cm). Kata soovi korral taas köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida, kuni tainapallid on veel õhulisemad. Pintselda kuklid korralikult lahtiklopitud munaga, mis on segatud 1-2 s vee või piimaga ning küpseta 220-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni kuklid on kuldpruunid. Tõsta kuklid restile jahtuma.

Jahtunud kuklitel lõika sakilise terava noaga ülemine osa ära. Uurista kuklite keskosast sisu välja.

Mandlitäidis:

200 g peeneks jahvatatud mandleid

5 sl suhkrut

2 peotäit kuklitest välja uuristatud sisu

1,5-2 dl vahukoort või täispiima 

Sega mandlid suhkru ja purustatud saiaga. Eriti hea oleks seda teha köögikombainis, sest siis saab kuklitest välja võetud saiast piisavalt ühtlase pudi. Sega hulka koor või piim - alguses vala sisse 1,5 dl ja lisa vedelikku nii palju, et tekiks ühtlane pasta. 

Tõsta igasse kuklisse 1-2 sl mandlikreemi nii, et saad kogu kreemi kuklite vahel ära jagada.

Kuklite peale:

4 dl (2 pakki) vahukoort

5 sl suhkrut

tuhksuhkrut kuklitele 

Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks ja aseta pritskotiga või lusikaga igale kuklile. Pane vahukoore peale ära lõigatud ülemine kukli osa ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Imehead "hakkliha pirukad", milles pole hakkliha

Pean ütlema ausalt, et kuigi need hakitud kuivatatud puuviljadest täidisega koogikesed (mince pies) on mulle juba ammu tuttavad Briti köögist, siis ei tulnud mul mitte kunagi pähe neid proovida, sest need ei tundunud üldse ahvatlevad. Ma siiralt arvasin, et need ei meeldi mulle :D Kui aga seda maiust esmakordselt küpsetasin, sain aru, et need on tõeliselt head - aromaatse ja maitserikka pehme sisu ning krõbeda tainakihiga koogikesed sulasid suus! Ilmselt inimene, kes pole kuivatatud puuviljade fänn, suhtuks neisse teisiti, kuid mulle need meeldivad kohe väga:)

Inglastel on üldse mitmeid maitsvaid traditsioonilisi jõulutoite. Lisaks meilgi juba aastaid populaarsele mitu kuud varem valmis tehtud ja alkoholiga immutatud puuviljakeeksile, leiab pühade ajal laualt selliseid huvitavaid roogasid nagu põrsakesed tekkide sees ehk peekonisse mässitud sealihavorstikesed (Bigs in Blankets), klassikaline Briti aurutatud jõulupuding, mis serveerimisel kange alkoholiga üle valatakse ja süüdatakse. Loomulikult ka rostbiif või täidsetud kalkun või hani, jõhvikakaste, Yorkshire pudingud, punane kapsas ja röstitud pastinaagid või kartulid või hoopis puder neist köögiviljadest.

Lisaks klassikalisele rikkalikule kuivatatud puuviljadest pakatavale keeksile on ka puding Eestis paljude jõululaudale jõudnud. Kuigi ka selles on ohtralt kuivatatud puuvilju ja vürtse nagu kaneel, ingver, muskaatpähkel ja nelk, on see küpsetamise asemel aurutatud. Serveerimisel valatakse puding brändikastme või -võiga üle ja süüdatakse põlema. Vanasati oli pudingus ka hõbemünt, mis tõi õnne sellele, kelle taldrikule see sattus. Ka pudingu võib sarnaselt keeksile juba suisa aastakese ette valmis teha, et see saaks mõnusalt laagerduda ja maitseid koguda, ning "ainult" kuus nädalat tagasi küpsetatud keeksi või valmistatud pudingut peetakse veel liiga värskeks. Kuigi maitserikas ja hõrk, on pudingu valmistamine veidi keerulisem, sest vaja on nii kaussi kui ka resti, et seda veega pooleldi täidetud potis aurutada. Ajalooliselt oli pudingus 13 koostisosa, mis sümboliseerivad Jeesust ja tema jüngreid.

Vimane pühapäev enne esimest adventi on brittidel "Stir Up Sunday", mis on viimane hetk neile, kel veel jõulukeeks või -puding tegemata. Ajalooliselt on see aga olnud lihtsalt religioosne meeldetuletus kirikuskäijatele, et neid jõulupühadeks ette valmistada. 

Hakketäidisega pirukad

Mince(meat) pies ehk inglise magusa puuviljatäidisega koogikesed on kergelt vürtsika ja aromaatse sisuga  pirukad, mis brittide traditsioonilisele jõululaule kuuluvad ja mida süüakse enamasti just pühade ajal. Huvitav on nende puuviljaste küpsetiste puhul see, et neid serveeritakse Inglismaal koos juustuga, milleks enamasti on Cheddar, või juustuvaliku juurde. Meie jaoks on need pigem aga magustoit, mis sobib ühtviisi hästi nii pidusöögi järgselt dessertveiniga nautimiseks kui ka hommikuse kohvi või hoopis soojendava tee kõrvale. 

Mincemeat on rikkalik pirukatäidis kuivatatud puuviljadest ja marjadest, soojendavatest vürtsidest, suhkrust, alkoholist ja pähklitest, milles traditsiooniliselt leidus ka rasva, pekki või liha. Nimi pärineb 15. sajandi Inglismaalt, mil selle roa idee oligi säilitada hakitud liha suhkru ja alkoholiga, vahel lisati ka äädikat. Seda "hakkliha" saab kasutatakse lisaks "hakklihapirukatele" mitmete erinevate toitude valmistamisel. Hetkel on levinud peamiselt pisikesed pirukad, kuid algselt oli tegemist ühe suure küpsetisega, mida samuti valmistati jõulude ajal. 

Kui hakkad neid küpsetama, siis arvesta paari asjaga. Esiteks ei tohiks tainast rullida liiga õhukeseks, sest täidis on raske, kuid ka mitte üle 0,5 cm paksuks, sest muidu jäävad need maiused liiga kuivad. Täidist ei tasu pirukatesse kuhjaga laduda, vaid pigem võib tuleb jätta veidi ruumi, sest küpsemise ajal see kergelt mullitab ja läheb muidu üle piruka ääre. Taina valmistamisel võid poole või kogusest asendada searasvaga, et saada algupärasemat ja krõbedamat tulemust. Kuivatatud puuviljad (nt aprikoosid, datlid, viigimarjad, ploomid) haki väiksemaks; rosinad, jõhvikad, goji-marjad jmt võivad terveks jääda. Kui kasutad küpsetamisel tsitruse koort, siis vali poes mahedad viljad. 

Kui kõik tainajäägid kokku kogud, uuesti lahti rullid ja ära kasutad, siis jääb tainast 24 vormi puhul pigem üle. Täidis aga kulub kõik ilusti ära.

Tainas:

450 g jahu

0,5 tl soola

1 sl suhkrut

280 g külma võid

poole apelsini peenelt riivitud koor ja 4 sl apelsinimahla

Aseta sõelutud jahu, sool ja suhkur köögikombaini. Lõika või kuubikuteks, lisa köögikombaini ja töötle saiapuru laadseks seguks. Lisa apelsini koor ja töötle veel mõni sekund. Köögikombaini asemel võid taina valmistada ka näppudega pudistades või noaga hakkides. 

Lisa apelsini mahl ja 1-2 sl jääkülma vett ning töötle tainas palliks kas köögikombainis või kätega mätsides. Tõsta tainas jahusele pinnale ja töötle kätega ühtlaseks. Keera kolmandik tainast kilesse ja aseta külmkappi. Ülejäänud tainas rulli jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks. 

Määri muffinivormid võiga ja puista üle jahuga. Tee u 8 cm läbimõõdga ümmarguse (piparkoogi)vormiga 24 ratast ja aseta need muffinivormidesse. Lõika noaga ääred ühtlaseks. Ülejäänud tainast, mis oli külmkapis, tee tähekujuliste vormidega 24 tähekest. 

Täidis:

2 apelsini peenelt riivitud koor ja mahl

250 g riivitud õuna (see on puhastatud ja koritud õunte kaal)

70 g võid

1 dl brändit, konjakit, rummi või calvados'd

500 g kuivatatud puuvilju või marju

1 tl jahvatatud kaneeli

1,5 tl piparkoogimaitseainet

0,25 tl riivitud muskaatpähklit

140 g pruuni pehmet suhkrut 

100 g sarapuupähkleid või mandleid

Aseta tsitruse koor ja mahl koos õunaga potti ja sega läbi. Lisa tükeldatud või, alkohol, hakitud kuivatatud puuviljad ja vürtsid. Küpseta madalal kuumusel tihedalt segades u 45 minutit, kuni õun on lagunenud, kuivatatud puuviljad on paisunud ja vedelik kadunud. Kui vedelikku jääb juba küpsemise ajal liiga väheks, siis võid veidi apelsini- või õunamahla lisada, et segu põhja ei kõrbeks.

Lase segul täielikult jahtuda, seejärel sega hulka suhkur ja peeneks hakitud pähklid või mandlid. 

Jaota täidis vormide vahel ära. Täidis ei peaks olema vormi sees päris ääreni, vaid u 0,5 cm ülevalt peaks olema vaba, siis ei lähe see küpsemise ajal üle ääre. Aseta igasse vormi täidise peale tainast täheke. Hoia muffinivorme enne küpsetamist u 20 minutit külmkapis vm jahedas kohas.

Peale:

1 muna

tuhksuhkrut

Määri pirukad pealt lahti klopitud ja 1 sl veega läbi segatud munaga. Küpseta neid 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni pirukad on pealt ja äärtest kuldpruunid. 

Lase pirukatel pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Serveeri kohe soojalt või jahtunult, sõelu peale tuhksuhkrut.

Täiuslikud krepid soolase ja magusa täidisega

Kui ma veel koolis käisin, olid poeletid tühjad ja koduski oli kappides vaid üksikuid toiduaineid. Seetõttu sai tühja kõhuga tihti just pannkooke praetud, sest nende valmistamiseks vajalikud asjad - suhkur, munad, piim ja jahu - olid alati kodus olemas. Ja sellepärast ma ligi 20 aastat ka pannkooke praktiliselt ei söönudki, et kooliajal sai neid nälja kustutamiseks liiga tihti tehtud. 

Nüüdsel ajal õnneks enam toidu defitsiiti pole, kuid pannkoogid on siiski hea lihtne, maitsev ja suhteliselt kiire variant, kuidas mitte ainult maitsev hommikusöök saada, vaid ka koolist koju tulles nälga kustutada. Ja meeldivad need reeglina nii suurtele kui ka väikestele. Täidetud pannkooke on hea ka kooli, klassiekskursioonile või matkale kaasa võtta. Samuti sobivad need alati külla tulnud sõpradele ja klassikaaslastele pakkumiseks.

Need Prantsusepärased suus sulavad krõbedate äärtega krepid on suurepärased igaks elujuhtumiks - neid võib nautida nii soolase täidise kui ka magusate lisanditega, samuti teha neist maitsva piduliku pannkoogitordi. Kuigi teen nii muidu kui ka töö tõttu palju erinevaid väikeseid ja suuri pannkooke, siis see vahukoore ja võiga tainas on üks mu lemmikuid - neid pannkooke või lõputult ka ilma lisanditeta süüa. Kui aga soovid magusamaid pannkooke, võid lisada veidi suhkrut ja vanillisuhkrut, kui ka soolaseid, siis suurenda pisut soola kogust. 

Pannkoogid võib ka varem valmis küpsetada, et koolist tulevatel lastel need kodus kohe olemas oleks. Samuti saab soolase täidise näiteks eelmisel päeval valmis teha. Karamellised banaanid tasuks värskelt praadida, kuid ka šokolaadikaste võib juba külmkapis koolijütside või külaliste vootel olla. Tuleb aga arvestada, et seistes see kaste pakseneb.

Kuna tänavu oli suurepärane seeneaasta, siis soolaseks täidiseks on hakkliha-kukeseene segu, mis on ühtaegu toitev ja toitainerikas. Valisin kukeseened, sest neid on lihtne korjata ja turul on need seened pea igal müügiletil saada, samuti on plajud neid endale sügavkülma varunud. Loomulikult võid need asendada meelepäraste teiste seentega - näiteks puravikega või hoopis poest ostetud šampinjonidega. 

Magusatest lisanditest on seekord kergelt karamelliseeritud banaanid ja lihtne šokolaadikaste, mis koos annavad eriti küllusliku ja hõrgu tulemuse. Loomulikult võid neid pannkooke süüa klassikalise singi-juustutäidise või hoopis mooside, kondenspiima, jäätise ja marjadega, kuid need kaks on ehk pisut huvitavamad täidiseks, mida vahelduse mõttes kasutada. 

Kuigi enamike küpsetiste, sh banaanikeeks, jaoks on parimad just hästi küpsed ja musta plekilise koorega banaanid, siis karamelliseerimise jaoks sobivad pikem mitte veel päris küpsed banaanid, vaid pigem tooremad, sest need on tugevamad ja hoiavad paremini oma kuju. Ja loomulikult on kastme jaoks paslik ka tume šokolaad, kuigi lapsed kipuvad pigem magusamat piimašokolaadi eelistama. 

Kuna pannkooke saab kokku umbes 18 sõltuvalt sellest kui õhukesed need teed ja kui suurt panni kasutad, siis piisab neist mõlema täidise jaoks. Ja kui teed nii kukeseene- kui ka šokolaadikastme ja karamelliste banaanide täidise, siis saad ilusti ühe paki vahukoort (200 ml) ära kasutada. 

Kui soovid gluteenivabu pannkooke, siis asenda nisujahu riisijahuga ja lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit.

Pannkoogid 

220 g jahu

1 sl suhkrut

näpuotsatäis soola

3 muna 

5 dl täispiima

2 dl vahukoort

40 g sulatatud võid

veidi võid või õli praadimiseks

Sõelu jahu suurde kaussi ning sega selle sisse sool ja suhkur. Kui kasutad riisijahu, siis lisa nüüd ka küpsetuspulber. Klopi munad eraldi kausis lahti. 

Tee jahu sisse keskele auk, vala sinna lahtiklopitud munad ja hakka keskelt vispeldama. Kui muna ja jahu on peaaegu segunenud, siis vala aeglaselt sisse piim ja vahukoor pidevalt vispeldades, kuni tekib ühtlane tainas. Kui on aega, lase tainal tunnikene külmkapis seista. Viimasena lisa vispliga segades sulatatud või. 

Kuumuta pann keskmisel kuumusel ja pintselda kokku õli või sulatatud võiga. Tõsta väike kulbitäis tainast pannile ja keeruta panni, kuni tainas on ühtlaselt laiali. Lase paar minutit küpseda, kuni pannkook on kergelt pruunistunud, keera teine pool ja küpseta teiselt poolt veel umbes minut. Kokku saab u 18 pannkooki, millest jätkub nii soolase kui ka magusa täidise jaoks. 

Kukeseenetäidis

300 g kukeseeni

u 1 sl võid

300 g (1 pakk) (delikatess) hakkliha

2 sl nisu- või riisijahu

1 dl vahukoort

1-1,5 dl täispiima

2 sl ketšupit

soovi korral hakitud maitserohelist (lehtpeterselli, rohelist sibulat, tilli, murulauku vms)

Puhasta seened, lõika suuremad seened väiksemaks ja prae neid pannil, kuni vedelik on eraldunud. Lisa või ja prae veel umbes minut. Seejärel lisa hakkliha ja lase sel pruunistuda segades, kuni suuri tükke ei ole. Sega hulka jahu, seejärel vahukoor, piim ja ketšup ning lase mõni minut küpseda, kuni kaste pakseneb. Puista peale meelepärast hakitud maitserohelist. Täidis sobib pannkookide vahele nii soojalt kui ka jahtunult. 

Magus lisand

Karamellised banaanid

3 keskmist banaani

70 g suhkrut

Lõika banaanid diagonaalselt jämedateks viiludeks. Laota suhkur pannile ja kuumuta madalal kuumusel, kuni suhkur hakkab sulama. Aseta banaanid pannile ja lase suhkrul edasi sulada. Kui suhkur hakkab punakaks muutuma, keera banaanitükid ümber ja pruunista ka teiselt poolt. Ära banaanitükke sega ega muul viisil liiguta, sest muidu need purunevad.

Šokolaadikaste

100 g piimašokolaadi

1 dl vahukoort

soovi korral hakitud pähkleid (nt sarapuu, pekani või Kreeka) või mandleid

Tükelda šokolaad, aseta koos vahukoorega kastrulisse ja kuumuta madalal tulel, kuni šokolaad on sulanud. Sega ühtlaseks kastmeks ja serveeri kohe koos karamelliste banaanidega. Soovi korral puista pannkookide peale hakitud pähkleid või mandleid. 

Retseptid ilmusid septembri alguses siin

Suus sulav šokolaadivaht

See on üks tummine šokolaadivaht, mida on kerge valmistada ja mis reeglina meeldib ka neile, kes pole suuremad magusasõbrad, kuid samas armastavad sellega maiustada ka maiasmokad, lastest rääkimata :) Nii et minu arvates sobib see isadepäevaks suurepäraselt. Ja mitte ainult sellepärast, et see on suus sulav ja nö kõigi lemmik, vaid ka seetõttu, et seda on lihtne valmistada ja siin on mega vähe koostisosi. Enam eriti kergem ei saa üks šokolaadi-mousse olla ;-)

Et selle hõrgu desserdi valmistamine veelgi lihtsam oleks, kirjutasin mõned asjad rohkem ja täpsemalt lahti :)

* Munad peaksid olema värsked ja kvaliteetsed, võimaluse korral kasuta vabalt peetavate kanade mune. Munakollaseid ja valgeid on kergem eraldada, kui need on külmkapikülmad. 

* Sulatatud šokolaad sega koheselt pärast sulatamist munakollastega. Kollaseid eelnevalt lahti kloppida ega vahustada pole vaja. Kui segad šokolaadi kollastega, siis tegutse kiirelt, et šokolaad ei taheneks ega tükke ei jääks. Kõige mugavam on keegi appi kutsuda, kes šokolaadi kaussi munad juurde valab, sest siis saad ise ühe käega kaussi paigal hoida ja teisel kiirelt käia lasta. Kui aga šokolaad siiski veidi tükki jääb - pole üldse hullu, sest need tükid tegelikult eriti ei häiri lõpptulemuse puhul. Ja isegi kui häirivad, pole samuti hullu - kõige olulisem oma armsale isale kokkamisel on ju ikkagi eelkõige soov ise teha, idee ja ettevõtlikkus :) 

* Minule meeldib see mousse kõige rohkem valmistatuna 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadiga. Suurematel magusasõpradel soovitan aga tumeda šokolaadi asemel kasutada piimašokolaadi või siis lisada munavalgetele nende vahustamise lõpuosas mõni supilusikatäis tuhksuhkrut.

Vaja läheb:

200 g šokolaadi

6 muna

näpuotsatäis soola

2-3 sl tuhkshkrut (soovi korral)

marju, riivitud šokolaadi ja/või naturaalset kakaopulbrit kaunistamiseks

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil, st et aseta šokolaaditükid kaussi ja kauss omakorda kastrulisse vee kohale nii, et see vette ei ulatu. Sulanud šokolaad sega ühtlaseks. 

Eralda munavalged ja -kollased ning vahusta munavalged soolaga ühtlaseks tugevas vahuks. Kui kasutad ka tuhksuhkrut, siis lisa see vahustamise lõpuosas.

Munakollased aseta suuremasse kaussi (NB! munakollaseid lahti kloppida pole vaja) ja sega neile vähehaaval hulka sulanud šokolaad. NB! Segada tuleb kiirelt ja šokolaadi peab lisama vaid väikeste koguste kaupa, siis seguneb see ühtlaselt. Ära kindlasti tee vastupidist ehk lisa munakollaseid šokolaadile, sest siis lähevad need tükki.

Lisa šokolaadisegle kolmandik munavalgevahust ja sega ühtlaseks. Teine osa munavalgest sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes kreemi hulka ja seejärel toimi viimase kolmandikuga samamoodi.

Jaota vaht 4-6 väikese anuma (nt pokaali, klaasi või kausikese) vahel või jäta ühte suurde kaussi. Lase vahul külmkapis vähemalt 3 h taheneda. Enne serveerimist kaunista meelepäraselt.

     

Toorjuustukattega pohla-martsipanikook

 

Pohlad ja martsipan on superkooslus, mis mul paljudes retseptides kasutusel, nt mahlases kringlis, muffinites, selles martsipanipõhjal koorelikööriga juustukoogis, kohupiimavormis, suus sulavas juustukoogis, šokolaadikoogis, beseekattega pohla-juustukoogis ja veel nii mõneski teises retseptis, mis kas blogis või mõnes mu raamatus leidub :)

Seekord aga said need kaks kokku juustukattega lihtsas koogis. Koogis on näha veidi tumedat šokolaadi ja see tuleb sellest, et pidin kasutama Kalevi martsipanibatoone, kuna martsipani ei õnnestunud ühestki Kalamaja toidupoest hankida. Tavaliselt (praegugi) on mul martsipanist (suurem) varu, aga seekord oli kõik otsas, nii et ei jäänud muud üle, kui lähiümbruse poed tulutult läb käia ja lõpuks martsipani-šokolaadibatoonid koogi sisse hakkida. Maitseoamdusi see loomulikult ei mõjutanud - pigem vastupidi. Kooki söödi ja kiideti, nii et võib teinekordki vabalt sellise asenduse teha :)

Gluteenivaba koogi jaoks kasuta riisijahu ja lisa küpsetuspulbrit 1,5 tl; kui aga kasutad mõnda gluteenivaba jahusegu, siis piisab samast kogusest küpsetuspulbrist, mis nisujahu puhulgi retseptis kirjas. 

Põhi:

150 g toasooja võid

70 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

1 toasoe muna

200 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

Vahusta või suhkrutega heledaks kohevaks vahuks, seejärel vahusta hulka muna. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga läbi ja sega taina hulka. 

Laota tainas ümmarguse lahtikäiva 24-26 cm koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga, ja silu pind. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit. 

Täidis:

100-200 g martsipani

3 keskmist õuna (kokku u 300 g)

100 g pohli

1 sl tärklist

Lõika martsipan ja õunad väikesteks (u 1 cm) tükkideks. Sega need läbi pohlade ja tärklisega ning laota vormi eelküpsetatud koogipõhjale. 

Kate:

4 muna

200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

200 g hapukoort

150 g suhkrut

Klopi munad vispliga kergelt lahti, sega hulka toorjuust, hapukoor ja suhkur. Laota kate vormi täidise peale. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus u 40 minutit, kuni kate on äärtest tahenenud (kook võib keskoas veel kergelt võdiseda). 

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis külmkappi tahenema. Hea oleks, kui kook saaks enne söömist vähemalt paar tundi külmkapis olla.