Kukeseente ja juustuga suvikõrvitsapasta

Suvikõrvitsast saab igasuguseid häid asju ja suvisel ajal kasutan seda igal võimalusel. Näiteks eelmisel nädalal just lisasin riivitud kabatšokki kotletitainasse - minu arvates teeb suvikõrvits hakklihast pihve mitte ainult tervislikumaks, aga ka maitsvamaks ja mahlasemaks :) Kui aga on vaja ideid, mida selle suvise viljaga peale hakata, siis siin on neid ohtralt, sh ka mitu magusat küpsetist ;-) 

Minul on mitmeid lemmikuid suvikõrvitsatoitusid, mida igal suvel korduvalt valmistan. Üks neist on tsukiini ja juustuga krõbe galett, teine "lasanje" suvikõrvitsaga ning kolmas seente ja lehttainaga pirukas,  milles mõlemas samuti ohtralt juustu sees. Magusatest küpsetistest, mida mul on blogis vähemalt viis, on vist aga lemmik see "vana", st juba pikalt blogis peesitanud mahlane šokolaadikook.

See pasta siin on üks igati aromaatne roog, mis on parajalt toitev ja toekas, kuid samas sisaldab ka värskeid ande nagu suvikõrvits ja seened. Lisaks suvikõrvitsast nuudlitele ehk suudlitele on selles ka tavalised spagetid, sest mulle meeldib nii rohkem, kuid kui on isu vaid suvikõrvitsa-spagettidega roa järele, siis võib nt seda retsepti kasutada. 

Vaja läheb:

200 g spagette

soola

2 väiksemat või keskmist suvikõrvitsat (kaal kokku 400-500 g) 

1 šalottsibul või 1 väike sibul

õli

300-400 g kukeseeni 

soola

20 g võid

4 dl (1 pakk) toidukoort

50-100 g tugevamaistelist kõvemat laagerdunud juustu (Parmesani või mõnda selle sarnast)

musta pipart

soovi korral (hakitud) maitserohelist (nt lehtpeterselli, basiilikut, tüümiani, tilli vms)

Keeda spagetid vastavalt pakendi juhistele. Need võiksid olla mitte päris pehmed, vaid nö al dente. Lisa keeduvette ka veidi soola. Nõruta spagetid korralikult. 

Tee suvikõrvitsast pikad peenikesed "nuudlid". Selleks kasuta kas spetsiaalset juurviljalõikurit või -spiraalitajat või lõika suvikõrvits pikuti õhukesteks viiludeks ja seejärel peenikesteks ribadeks. Kuumuta pannil õli ja prae selles suvikõrvitsaribasid mõni minut. Maitsesta soolaga. Eemalda need pannilt ja jäta ootele. 

Haki (šalott)sibul peeneks ja prae pannil madalal kuumusel õli sees klaasjaks. Lisa puhastatud kukeseened (suuremad seened lõika väiksemateks tükkideks) ning prae edasi, kuni seentest välja tulnud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja lisa või. Prae segades veel mõni minut.

Vala pannile koor ja kuumuta paar minutit. Lisa suvikõrvitsaribad ja spagetid ning kuumuta segades veel veidi. Lisa pannile riivitud juust, jahvata veidi musta pipart, puista soovi korral peale ka maitserohelist ning serveeri kohe. 

Suvikõrvitsast spegettidega "pasta" pestoga

Tundub, et suvi ikka kestab veel ja suvikõrvitsaidki tuleb muudkui juurde :) Mina igal juhul tegin just suvikõrvitsanuudleid ja plaanin nädalavahetusel ühte oma lemmikut juusturikast galette'i küpsetada. See suvikõrvitsaroog siin on selline, kus päris makarone pole, kuid sel suvel valmistasin korduvalt ka sellist tsukiinist nuudlitega pastat, milles ka spagetid ja kukeseened. Kusjuures, selle kohta ütles mu 7-aastane õetütar, et see on nii hea toit, et peaksin ta emale retsepti saatma :)

Suvikõrvitsanuudlid, mida võib eesti keeles ka näiteks suudliteks nimetada, sest inglise keeles on kasutusel nimetus "zoodles", mis tuleb sõnadest zucchini ja noodles. Nende valmistamiseks on palju erinevaid variante alates mandoliinist ja spetsiaalsest aedvilja spiraalitajast lõpetades köögikombaini riiviga. Loomulikult saab suudleid teha ka terava noaga hakkides tehes kõigepealt suvikõrvitsast pikuti õhukesed viilud ja need siis u 0,5 cm jämedusteks ribadeks lõigates.

Mina segan sellesse pastasse sageli ka eelmisest päevast ülejäänud liha või kala, et oleks toekam roog. Sel nädalal näiteks kasutasin ära ahjus päev tagasi küpsetatud forelli. 

Selle toidu sisse on lisatud pestot, mille mina ikka alati ise teen (sest värske pesto on parim!), kuid aja kokkuhoiu mõttes või kui lihtsalt ei viitsi ise teha, võib alati kasutada ka poes müüdavat pestot.

 

Kõigepealt tee valmis pesto, selleks on vaja:

u 100 g basiilikulehti (2 potti)

2 küüslauguküünt

1 sidruni mahl

1 dl esimese külmpressi oliiviõli

peotäis piiniaseemneid

50 g kõva laagerdunud juustu (Parmesan, Grana Padano vmt)

veisi soola ja pipart

Haki basiilikut (saab kasutada ka varsi) väiksemaks ja küüslauk peeneks. Aseta mõlemad koos sidrunimahla ja natukese soolaga köögikombaini ning töötle kiirelt (mitte üle 30 sekundi) puruks. 

Lase köögikombainil madalal kiirusel edasi töötada ja vala ühtlase nirena sisse õli. Seejärel lisa seemned ning töötle veel maksimaalselt 30 sekundit, kuni need on purustatud. Viimasena aseta anumasse juust ja sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Aseta pesto õhukindlalt suletavasse anumasse, vala peale pisut õli ja hoia seda külmkapis. 

Pastaroa jaoks on vaja:

2 keskmist suvikõrvitsat (kaal kokku u 400 g)

oliiviõli

1-1,5 dl pestot

2 küpset avokaadot

soovi korral sidrunimahla ja pipart

u 50 g kõvemat laagerdunud juustu (Parmesan, Grana Padano vmt)

Tee suvikõrvitsast nuudlid. Kuumuta pannil veidi õli ja prae selles mõned minutid suudleid. Soovitan seda teha kahes osas, et kõik suvikõrvitsa ribad ühtlaselt läbi küpseks. 

Sega küpsenud suudlid kas pannil või eraldi kausis läbi pestoga. Lõika avokaadod pooleks, eemalda kivi, võta lusikaga viljaliha välja ja jäta kas tükkideks või tee kahvliga pudruks. Lisa avokaado suudlitele ja sega läbi. Soovi korral pigista peale sidrunimahla ja jahvata pipart. Serveerimisel puista peale riivitud juustu. 

Karulaugupasta ühel pannil

Kuna karulauguaeg on kätte jõudnud, siis tundub õige aeg ka vastavaid retsepte jagada :) Seekord on pakkuda ühel suurel pannil valminud nn ühepotipasta, mille valmistamiseks kulub umbes veerand tundi. Kui soovid toekamat rooga, siis sega koos juustuga makaronide hulka veidi suitsulõhet või meelepärast sinki. 

Blogisse on aastate jooksul kogunenud omajagu karulauguga retsepte, näiteks burrata ja spargliga eriti kevadine salat, suitsulõhe-munasalat (nt pannkookide või profitroolide täidiseks, võileiva peale vms), krõbedad lehttaina keerud suitsulõhega, prosciutto ja pošeeritud munaga salat, spargli ja varajase kartuliga kanasalat, täidetud kanafilee ja loomulikult karulaugupesto! :) Need on vaid mõned retseptid ja ideed, aga tegelikult saab karulauku kasutada hooajal enam-vähem vist kõigis soolastes toitudes, alates omletist ja võileivast lõpetades igasuguste hautiste ja suppidega. Lihtsalt lisa seda toitudele küüslaugu asemel vastavalt oma maitsele ja naudi esimest kevadekuulutajat nii palju, kui saad :)

 

Vaja läheb:

300 g kirsstomateid

1-2 peotäit karulauku

200 g makarone (nt tagliatelle)

2 sl nõrutatud kappareid

2 sl oliiviõli

1 tl soola

(värskelt jahvatatud) musta pipart

500-100 g tugevamaitselist laagerdunud juustu (Parmesani või mõnda selle analoogi)

Lõika tomatid pooleks ja haki karulaugu lehed väiksemaks. Aseta kõik koostisosad, v.a juust, koos 8 dl veega suurele kõrgete äärtega pannile ja lase keema tõusta. 

Lase panni sisul aeg-ajalt segades õrnalt podisedes keeda, kuni pasta on piisavalt küps (vaata pakendil olevat aega) ja enamik vedelikust on aurustunud. Kui vaja, siis lisa veidi vett (max 2 dl). Jälgi, et makaronid oleksid keemise ajal veega enam-vähem kaetud.

Sega pasta hulka riivitud juust või juustulaastud ja lisa (hakitud) karulaugulehti. Serveeri kohe.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Spargli ja fetaga spagetid

SEE periood aastas paistab nüüd juba mõnes kohas käes olevat, teises aga kohe pärale jõudvat ... nimelt on aeg nautida kodumaist sparglit (juhul muidugi, kui seda hõrku delikatessi õnnestub üldse kuskilt hankida):) Minu kogemus näitab, et karulauku on metsa alt kerge leida, kuid Eesti sparglit saab ainult siis, kui on meeletult õnne ja kasulikke tutvuseid :D Sel aastal ma veel ei teagi, kuidas läheb, aga mõnel aastal on seda hõrku vilja suisa kilode kaupa kodus olnud nagu pildiltki näha

Foto autor Kalev Lilleorg

Muide, sparglid säilivad kõige paremini siis, kui need vart pidi vee sisse panna nii, et need on nagu lilled vaasis. Hoida tasub neid pigem külmkapis. 

Igal juhul see makaroniroog siin on eriti lihtne, kuid maitserikas ja kevadiselt kerge. Sobib hästi argiõhtukski, samuti taimsest toidust lugu pidavatele inimestele, kui päris feta mõne vegan-analoogiga asendada :) Ja mehedki pidid seda hea meelega sööma, räägivad need, kes seda sageli valmistavad ;-)

Vaja läheb:

200 g spagette

2-3 küüslauguküünt

0,5 tl tšillihelbeid

oliiviõli

soola

200-300 g sparglit

peotäis seedermänniseemneid või piiniapähkleid

100 g fetajuustu

musta pipart (soovi korral)

Keeda spagetid vastavalt pakendi juhistele peaaegu pehmeks (1-2 minutit vähem, kui pakendil kirjas). Nõruta makaronid sõelal. 

Haki küüslauguküüned peeneks. Murra spargli puised otsad ära, kuid ära neid ära viska, vaid jäta supi jaoks alles. Murra ära ka õisikuosa ja pane see kõrvale. Järele jäänud sparglivarred lõika u 1 cm pikkusteks juppideks. 

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae selles aeg-ajalt segades hakitud küüslauku ja tšillit paar minutit. Lisa sparglitükid ja prae veel u 5 minutit. Maitsesta soolaga.

Lisa pannile nõrutatud spagetid, seedermänniseemend või piiniapähklid ja spargli õisikuosa ning prae seagdes mõni minut. vajdusel lisa veel veidi õli. Lisa pannile tükeldatud või murendatud fetajuust, sega läbi, jahvata soovi korral peale musta pipart ja naudi soojalt. 

• 

  
  

  Retsept ilmus aasta tagasi siin

Klassikaline kana-nuudlisupp

Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teab kedagi, kellele ei meeldi kanasupp? :) Kindlasti selliseid inimesi leidub, aga - nagu ikka - erand kinnitab reeglit, nii et ma usun, et neid inimesi on väga vähe :) Kanasupp on ajatu klassika, millel on väidetavalt isegi tervendavad ja haiguseid ravivad omadused (vt nt siia v siia), nii et eriti hea on see just praegusel külmal viirusterohkel perioodil. Kuigi minu arvates on  kanasupp muidugi väga hea iga ilmaga ja igal aastajal. Suvel näiteks saab siia soovi korral ka erinevaid värskeid aedvilju (nt herneid, kapsalisi vms) juurde lisada.

Klimpe, mis paljude jaoks lahutamatult kanasupi sisse käivad, ei ole ma ise kunagi armastanud, seega jäävad need mul alati välja, küll aga kasutan selles supis reeglina makarone (nt spagette nagu pildil näha) mitte aga kartulit. Kuigi ka kartul sobib suurepäraselt kanasupi sisse, on lihtsalt lapsepõlvest saadik kuidagi kanasupp ja nuudlid minu jaoks kokku käinud. Eriti armastasin ma väiksena nõukaaegset poppi kukesuppi, mis tuli küll pakist, aga tundus ikkagi hullult hea. Tegemist oli defitsiidiga, mida igapäevaselt saada ei õnnestunud, ja see aitas omakorda kaasa teatud erilise oreooli loomisele selle ümber nagu nt ka fanta, merekivikeste ja paljude muude väga harva saada olevate asjade puhul :)

Rääkides aga minu kanasupist, mille retsepti jagan, siis mõned märkused mul sellega seoses on:

* Kui on soov saada tumedamat puljongit, siis tuleks konte enne ahjus röstida. Selline puljong jääb vähem rasvasem ja hägusem, kuna rasv on ahjus välja sulanud, kuigi kanapuljongil üldiselt (nagu ka pildilt näha) seda probleemi pole.  Kanapuljongi saad edukalt keeta ka kanapraest alles jäänud kontidest. Võid ka mitme söögikorra kondid kokku koguda, asetades need sügavkülma ja keetes puljongi siis, kui konte on piisav kogus. 

* Kui aga kanakonte ei ole ahjus eelnevalt röstitud, siis tuleks need kindlasti enne puljongi keetmist blanšeerida ehk enne supile lisamist korraks keeta, et kibedust ning üleliigset rasva ja hägusust eemaldada. See on muidugi kõik retseptis kirjas ;-) 

* Arvestada tuleb sellega, et puljong säilib külmkapis vaid mõned päevad, seega tuleks ülejäänud puljong asetada portsjonitena sügavkülma, kust seda saab siis vastavalt vajadusele välja võtta. Arvestades, kui paljudesse toitudesse puljongit vaja läheb, ei ole muret, et see sinna kauaks seisma jääb;-)

* Kui plaanis on puljongist ka supp teha, siis soovitan kasutada pigem liharikkamaid kanatükke, nt koibi ja kintsusid (eriti head koos seljaosaga), sest nendel olevat liha saab kasutada hiljem supi sees. Kui aga soov on vaid puljong keeta, siis tasub kasutada pigem tiibasid, kaelasid jms, sest need annavad rohkem maitsest ja saab pärast puljongi keetmist koos aedviljadega minema visata.

Puljong: 

1 suur porgand

1 suur varsseller

1 suur sibul

1 keskmine porru 

1,5 kg kanakonte

2 küüslauguküünt

peotäis petersellivarsi

loorberileht

1 nelk

12 (valge) pipra tera

Lõika puhastatud porgand, seller, sibul ja porru 1-2 cm tükkideks. 

Lõika suuremaid kanatükke väiksemaks, et need rohkem maitset annaksid, nt tiivad võiks kolmeks teha. Aseta kanatükid potti, vala peale külm vesi ja lase sel keema tõusta. Loputa kanatükid sõelal jooksva vee all, pese pott korralikult puhtaks, aseta kana tagasi potti, lisa ülejäänud komponendid, vala peale 3 liitrit vett ja pane pott tagasi pliidile. 

Lase vedelikul keema tõusta ja madalal kuumusel õrnalt podisedes u 1 h keeda. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Seejärel kurna vedelik läbi sõela. Köögiviljad viska ära, kana jäta alles ning eemalda sellel kondid ja nahk. Liha tee meelepärasteks tükkideks ja jäta supi jaoks alles.

Poolest puljongist saad keeta kanasupi, ülejäänud aseta sügavkülma. 

Kanasupp:

1 porru

2 keskmist porgandit

u 1,5 l kanapuljongit

100-150 g nuudleid

u 500 g kanaliha

soola, soovi korral pipart

maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku)

Lõika porru ja porgandid õhukesteks viiludeks ning aseta koos puljongiga potti. Keeda tasasel tulel u 10 minutit, seejärel lisa nuudlid. Lase supil õrnalt podisedes keeda kuni makaronid on parajalt pehmed. Lisa tükeldatud kana ning maitsesta soola ja soovi korral ka värskelt jahvatatud musta pipraga. 

Serveerides puista peale hakitud maitseroheline, eriti hästi sobib minu arvates roheline sibul.

Retsept ilmus eelmise aasta märtsis siin

Spagettkõrvits hakkliha-tomatikastmega

Mõtlesin just, et appi-appi, pole üldse blogisse jõudnud midagi postitada, aga siis vaatasin sissekannete arvu ühes kuus ja tuleb paraku tõdeda, et arvestades mu viimase aasta blogimistihedust, siis on septembrikuised kuus postitust juba täitsa tubli saavutus :) Vaid märtsis tuli kokku suisa kümme(!) blogi sissekannet, millega võib tõesti rahul olla. Loodan muidugi edaspidi tublim olla, kuigi ma tean juba ette, et ilmselt oktoober tuleb paraku veelgi kesisem, kui september ... 

Aga see-eest võib mu artikleid, retsepte jm toiduga seonduvat leida erinevatest väljaannetest, sh igal nädalal Nädalalõpuleht LP-st, kus eelmisel reedel ilmus mu artikkel Champagne'st ja viimasest reisist sinna. Rohkem pilte sellest ägedast makonnast on aga näha nii minu instast kui ka blogi FB-kontolt. 

Täna aga pildistame ühe ägeda jõuluajakirja jaoks kolme mu vürtsikat ja rikkalikku kooki. Mis ajakiri, kunas ilmub jms saab varsti blogist lugeda ;-)

Hetkel jagan teiega hoopis ühte kerget spagettkõrvitsaretsepti. Sügis on ideaalne aeg igasuguste kõrvitsaliste küpsetamiseks, sest neid on ohtralt aiast, turult ja isegi tavapoodides saada. Spagettkõrvits on väga tore ja lihtne variant, kuidas saada "pastaroog" eriti tervislik, st toitainerikas ja väheste süsivesikutega. Kanaga spagettkõrvits on blogis juba olemas ja selle juures räägin sellest toredast kõrvitsast ka pikemalt. Kuid blogis on üldse ohtralt erinevaid soolaseid ja magusaid kõrvitsaretsepte - vaata siia ;-)

Spagettkõrvitsa küpsetamisel on oluline, et see liiga pehmeks ei muutuks. Seega u kilose kõrvitsa kohta arvesta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Vajuta kõrvitsa koorele, siis tunned kas sisu on pehmemaks muutunud. Kui oled kõrvitsa ahjust välja võnud, siis lase sellel veel seista vormis või ahjupannil, et see jahtuks. 

Vaja läheb: 

1 väiksem spagettkõrvits (kaalub u kilo)

õli

soola, pipart

1 sibul 

2 varssellerit

2 küüslauguküünt

1 tšillipipar

600 g veisehakkliha

1 tl tšilli- või paprikapulbrit või mõlemat

1 tl meelepärast lihamaitseainet

250 g kirsstomateid

400 g tomatipüreed

1-2 tl suhkrut

u 100 g kõvemat tugevamaitselist riivitud juustu

tüümiani- või basiilikulehti

Lõika kõrvits pikuti pooleks, eemalda keskosast seemned, nirista viljalihale pisut õli ning maitsesta natukese soola ja pipraga. Aseta lõikepind allpool ahjuvormi või -plaadile, torka koore sisse kahvli või terava noaga mõned augud ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit. Võta kõrvits ahjust, lase 15-20 minutit seista ja tõmba siis kahvliga viljalihast "spagetid". Maistesta kõrvitsaspagette soola ja pipraga.

Kui oled kõrvitsa ahju pannud, haki sibul, küüslauk ja tšilli peeneks, lõika varsseller õhukesteks viiludeks. Prae pannil õli sees sibulat ja sellerit madalal kuumusel kuni see klaasistub, lisa küüsaluk ja tšilli ning prae veel mõni minut. Lisa hakkliha ja prae see läbi, maitsesta tšilli- või paprikapulbriga. Seejärel lisa pooleks või neljaks lõigatud kirsstomatid ning prae veel mõni minut. Lisa tomatipüree ja lase panni sisul 10-15 minutit küpseda. Maitsesta soola, suhkru ja musta pipraga. Viimasena lisa tüümianilehed või hakitud basiilik, sega läbi. 

Puista u pool riivitud juustust kastmele, ülejäänud pool sega läbi kõrvitsast "nuudlitega". Serveeri kaste koos spagettkõrvitsast "nuudlitega" kas kõrvitsakoore sees või tavalises kausis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Peaaegu nagu värske pasta salveiga

Lihtsuses peitub võlu! Kõige kiiremini valmiv asi võib sageli olla see kõige maitsvam. Oluline on muidugi alati kvaliteetset toorainet kasutada, kuid tihti on nii, et mida parem ja hinnalisem tooraine, seda vähem on vaja seda töödelda ja endal vaeva näha :)

Salveiga pasta on üks lihtsamaid makaronitoitusid, kuid eeldab minu arvates värsket pastat, et see ikka nauditav oleks. See roog on nii lakooniline, et selle puhul on eriti oluline, et iga komponent oleks parim. Itaalias on salvei, või, juust ja küüslauk muide värske pasta puhul suhteliselt levinud maitsekooslus, mida olen seal ka ise korduvalt nautinud. 

Kui salvei ei meeldi, siis tegelikult võib siin kasutada ka teisi ürte, näiteks peterselli või tüümianit (neid ei ole praadida vaja), samuti lisada klaasjaks praetud šalott- või tavalist sibulat, hakitud (piinia)pähkleid vmt. Igal juhul on oluline tugevamaitseline juust ning Parmesani asemel sobib hästi Pecorino, samuti selle juustu eestimaised koopiad. Praegusel ajal on väga maitsvaks lisandiks metsaseened. 

Salvei praadimisel kasuta madalat või keskmist kuumust, sest kõrgel temperatuuril kuumutamine võib selle kibedaks muuta. Makaronide, eriti sellise kvaliteetse pasta puhul, soovitan vältida liiga pehmeks ja lödiks küpsetamist, vaid jätta need nö al dente ehk kuigi väliselt peaaegu pehme, tunned ikkagi makarone süües kergelt hamba all. Tärkliserikka pasta keeduvee lisamine aga aitab ülejäänud koostisosadel paremini makaronidele nö külge jääda ja teeb kogu roa kreemjamaks. 

Hiljuti kastetasin Panzani Selezione Di Chef sarja kuuluvat pastat, mille tekstuur ja maitse on peaaegu nagu värskel pastal. Nendel makaronidel on tugevam tekstuur, sest lisatud on ka muna, mida tavaliselt poes müüdavate pastade puhul ei tehta. Sellisele pastale, mis on kas värske või enam-vähem samalaadne, ei olegi tegelikult vaja palju lisandeid, vaid piisab vähesest, et saada maitsev toit. Seega salvei oli üks mu esimesi valikuid, kuid praeguseks olen seda korduvalt ka metsaseentega teinud (männiriisikatega on kohe eriti hea) :)

Ma ei ole tegelikult kunagi suur makaronisõber olnud, kuid värsket pastat ma armastan. Kusjuures, seda sobib ka külalistele pakkuda :) Ma ei kujuta ette, et tavaliste pakimakaronidega tehtud toitu külla tulnud sõpradele serveeriksin, küll aga värske (enda tehtud) pasta on igati sobilik, samuti need tagliatelle'id (teisi selle sarja makarone lihtsalt pole jõudnud veel katsetada). 

Vaja läheb:

1 pakk (400 g) Panzani Selezione Di Chef tagliatelle'i 

soola

60 g võid (soovi korral rohkem)

2-3 keskmist küüslauguküünt

u 30 värsket salveilehte

u 100 g Parmesani või mõnda selle kodumaist analoogi + soovi korral veel lisaks peale raputamiseks

värskelt jahvatatud musta pipart

soolahelbeid (soovi korral)

Keeda pasta vastavalt pakendi juhistele ehk antud juhul 12 minutit soolaga maitsestatud vees. Nõruta makaronid ja jäta u 0,5 dl keeduvett alles. 

Haki küüslauk peeneks või lõika õhukesteks viiludeks. Kuumuta või suurel pannil, kuhu mahuvad hiljem ka makaronid, ning prae selles keskmisel kuumusel salveilehti ja küüslauku kuni või kergelt pruunistub ja salveilehed krõbedaks muutuvad. 

Lisa pannile makaronid ja pasta keeduvesi ning kuumuta segades umbes minut, kuni üleliigne vedelik on haihtunud ja makaronidesse imendunud. Viimasena lisa pannile riivitud juust, sega läbi ja serveeri. 

Jahvata peale musta pipart, vajadusel või soovi korral puista ka pisut soola(helbeid). Võid lauale asetada kausikese riivitud juustu või juustulaastudega, et saaks soovi korral juustu juurde lisada. 

Postitus valmis koostöös Panzani'ga

Aromaatne viinapasta (Pasta alla vodka)

Blogisse on küll kahjuks väga pikk "auk" tekkinud, aga ma ei ole sugugi laisklema hakanud, vaid vastupidi - teen pärast reisi tööd veelgi rohkem, et nüüd kõik asjad, mis kolm nädalat ootel olid, ära teha. Lisaks toiduartiklile on täna Nädalalõpuleht LP-s ka reisilugu minu sulest, kus räägin lähemalt, kuidas koroonajal reisimine on. Esmaspäeval aga tegin Terevisioonis oma selle aasta esimese rabarberikoogi, õigemini küll šokolaadi-juustukoogi rabarbrikastmega. Saadet saab järele vaadata ERR lehelt.

Tänase ilusa reede puhul aga pakun täitsa uue roa siin blogis - maitseküllase viinapasta :) Kuulsat viinapastat olen küll aastate jooksul korduvalt teinud, kuid nüüd otsustasin enda retsepti ikkagi lõpuks kirja panna, et seda teisedki nautida saaksid. Mõnusalt aromaatne ja maitserikas makaroniroog on paljude lemmik:) Et viinapasta on ülihea, mainis mulle näiteks ka Jüri Pootsmann, kui temaga paar kuud tagasi LP jaoks intervjuud tegin (lugu temaga on siin).

Viin, mis intensiivistab maitseid ja teeb roa minu jaoks tõeliselt aromaatseks, on mõnus täiendus kastmes, kuid muidugi on ka värskelt jahvatatud must pipar, laagerdunud juust ja värske basiilik selle juures hästi maitsvad, nii et ära nendega koonerda ;-)

Vaja läheb

200 g (pool pakki) Panzani penne gv makarone

1 sl (oliivi)õli

60 g (suitsu)sinki või peekonit (eriti hea, kui kasutad mõnda itaaliapärast sinki nt pancetta't)

pool keskmist sibulat või 2 šalottsibulat

1 suurem küüslauguküüs

u 0,8 dl viina

250 g (1 pakk) Panzani Tomacouli Bio tomatipüreed

1 tl kuivatatud punet

1-2 dl (vahu)koort

60 g laagernud kõvemat tugevamaitselist juustu (nt Grana Padano't, Parmesani või selle kodumaist analoogi)

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis varskeid basiilikulehti

Keeda makaronid vastavalt pakendi juhistele (nende penne'de jaoks kulub 13 minutit) peaaegu pehmeks ehk al dente. 

Haki sink, sibul ja küüslauk peeneks. Aseta suuurem pann pliidile, kuumuta põhjas õli ja pruunista selles keskmisel kuumusel kõigepealt sink (kulub u 3 minutit), seejärel alanda kuumust, lisa sibul ja küüslauk ning prae veel aeg-ajalt segades mõned minutid kuni sibul on klaasjas. Vala pannile viin ja lase mõni minut keeda kuni umbes pool vedelikust on ära keenud. 

Vala pannile tomatipüree ja pune ning lase veel u 10 minutit madalal tulel õrnalt podisedes keeda. Vala pannile vahukoor (esialgu soovitan kasutada 1 dl vahukoort ja vajadusel seda juurde lisada) ja kuumuta veel umbes minut. 

Lisa pannile suurem osa riivitud juustust ja keedetud makaronid, sega läbi ning maitsesta soola ja pipraga. Jaga pasta kahe kausi vahel, puista peale ülejäänud riivitud juust ja basiilikulehed. 

Postitus sündis koostöös Panzani'ga

Spagetid lihapallide ja tomatikastmega

Lihapallid tomatikastmes on üks ääretult mõnus roog, mille retsept on mul juba aastaid blogis. Seekord üritasin teha ühe eriti lihtsa ja kiire variandi sellest toidust neile, kel üldse aega või soovi kokata ei ole :) Kui on eriti kiire, siis osta lihapallid poest ja saad toidu suisa 15 minutiga lauale. Kui aga nii kiire ei ole, siis kuluta veel 15 minutit ja tee ka lihapallid ise, sest enda tehtud on ikka kõige paremad :) Lihapallid on tõesti üks asi (nagu frikadellid ja kotletidki), mida ma mitte kunagi poest ei osta. Vahel, kui mulle saadetakse, siis küll proovin, aga nende lihatoodete puhul on ikka nii suur vahe maitses, tekstuuris ja koostises, et eelistan neid ise teha. 

Ka enda keedetud tomatikaste on maitsev, kuid see on igati ok kasutada vahel ka juba valmis tehtut, eriti veel siis, kui see on maitserikas ning igasugusest jamast vaba ehk nö "puhta" koostisega. Kusjuures, olen proovinud erinevaid Panzani BIO tomatikastmeid ja need on kõik väga maitsvad. Ma poleks varem arvanudki, et võiksin sellist toodet ise kasutada, aga mõni purgist tulev asi võib positiivses mõttes üllatada. Seda enam, et tõeliselt häid kodumaiseid suus sulavaid tomateid, millest ise aromaastet kastet keeta, on meil paraku vaid suvel saada. 

USA-s on muideks spagetid lihapallide ja tomatikastmega ülipopulaarne "Itaalia toit", kuid tegelikult on sel roal Itaaliaga suhteliselt vähe pistmist. Samas on see ikkagi Itaaliast Ameerikasse emigreerunud põhiliselt Lõuna-Itaalia päritolu talunike "leiutatud" ja populaarseks tehtud, täpselt nagu pitsagi, kuigi ananass sellel on selline maitselagedus, et selles võib küll ainult ameeriklasi süüdistada:D Keda selle maitsva toidu (spagettidega lihapallid tomatikastmes) päritolu huvitab, saab siit selle kohta lähemalt lugeda. Pitsa ajaloost aga kirjutasin ise põhjalikumalt siin. 

Pann tasuks valida selline, mida saab ka ahju panna. Kui sellist ei ole, siis võid võtta kaanega panni ja madalal tulel pliidil kaane all roa valmis küpsetada. 

Vaja läheb:

pisut õli või selitatud võid praadimiseks

300-400 g (1 pakk) lihapalle

2 peenelt viilutatud küüslauguküünt

200-250 g (1 pakk) kirsstomateid

400 g (1 purk) mahedat Panzani tomatikastet

1 pall (125 g) mozzarella-juustu

peotäis värske tüümiani või basiiliku lehti 

u 200 g (pool pakki) spagette (meil on kasutusel gluteenivabad Panzani spagetid)

Kuumuta pannil rasvaine. Lisa lihapallid ja pruunista keskmisest pisut kõrgemal kuumusel lihapallid igast küljest (kulub u 5 minutit). Lisa pannile küüslauguviilud ja terved kirsstomatid ning prae paaril korral segades veel mõni minut. Lisa tomatikaste, sega läbi ja keera kuumus kinni. Puista pannile tükkideks rebitud mozzarella ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 5 minutit. 

Samal ajal keeda valmis spagetid - gluteenivabade puhul kulub 11 minutit, et saada mõnus al dente tulemus. 

Puista peale ürte, jahvata pipart ja naudi lihapalle tomati-juustukastmes koos keedetud spagettidega. 

Kui teed lihapallid ise, siis toimi nii:

300 g (1 pakk) hakkliha

1 muna

1 tl soola

u 1 tl hakitud värskeid või kuiavatud ürte (tüümiani, punet, rosmariini)

paar pipraveski keerdu musta pipart

Sega kõik koostisosad kokku ja vormi meelepärase suurusega lihapallid. Klopi neid pihkude vahel tihkemaks. 

Postitus sündis koostöös Panzaniga.

Nelja juustu kastmes lõhepasta

Kuigi selle blogi külastusnumbrid on juba sama kõrged kui jõulude ajal (nii tore!!!), mis näitab, et ilmselt päris palju tehakse ise kodus süüa ja küpsetatakse, on siiski omajagu ka neid inimesi, kel hetkel väga kiired ajad ja hoolimata pandeemiast kõvasti ringi tormamist. Just eelkõige nende jaoks on mõeldud see külluslik ja toitev kiire aja pasta! Eriti praegusel pühade-eelsel ja paljude jaoks stressirohkel ajal kuluvad sellised lihtsad ja vähese vaevaga valmivad toidud minu arvates eriti hästi ära :)

Seekord kasutasin Panzani nelja juustu kastet ja kogu toidu valmimiseks kulus vähem kui 20 minutit. Samal ajal kui makaronid keevad ja brokoliõisikud on potis (neid ma aurutan), saab juba lõhe ära puhastada ja tükkideks lõigata, maitsetohelise hakkida ja soovi korral ka kuival pannil piiniapähkleid röstida. Pärast ainult nõruta makaronid, sega kõik kokku ja lase kaane all pisut seista. Nii lihtne ongi! :)

Brokoli võib olla ka sügavkülmast. Külmutatud vilju ei tasu üldse karta - vastupidi! Meile transporditakse poes olevad "värsked" viljad enamasti kaugemalt, mis tähendab, et need on juba päevi või isegi nädalaid tagasi ära korjatud. Seega ei ole need enam kuigi toitainerikkad. See-eest aga sügavkülmutatud viljad on pärast korjamist reeglina koheseselt külmutatud, mistõttu neis on tavaliselt säilinud rohkem toitaineid (sh vitamiine ja mineraale), kui neis kaugelt maalt "värskena" siia reisinutes. Kirjutasin sügavkülmutatud viljadest ja marjadest mõni aasta tagasi LP-s pikemalt - keda teema lähemalt huvitab, saab lugeda. Loomulikult, kui on võrrelda oma aiast peenralt värskelt korjatud aedvili ja sügavkülmast tulnud, on toitainesisaldus kindlalt esimese kasuks, kuid muudel juhtudel tasub sageli just sügavkülmas olevat eelistada või vähemalt seda mitte karta kasutada:)

Minul näiteks on kogu aeg vähemalt üks pakk (400 g) spinatit, brokolit ja lillkapsasast sügavkülmas olemas. Neid köögivilju on hea lisada pastadesse, suppidesse, karridesse, pajaroogadesse, pirukatesse jm toitudesse. Saab alati võtta täpselt nii palju, kui vaja, ja mis eriti hea - need on juba puhastatud ja tükeldatud. Enamasti ei ole vaja isegi eelnevalt sulatada, va piruka täidisesse pannes. Sel juhul tuleb kindlasti sügavkülmutatud aedviljad eelnevalt sulatada ja üleliigsest vedelikust nõrutada (spinati puhul pigistada liigne vedelik välja).

Siia pastasse sobivad brokoli asemel suurepäraselt ka lillkapsas, spargel ja spinat. Krõmpsuvad sparglivarred on eriti maitsvad muidugi selle hooajal ehk kevadel, kuid tegelikult saab hetkel aastaringselt poest juba täitsa ilusaid peeneid, mahlased (st mitte puiseid) ja maitsvaid spargleid, mida võib soovi korral sellessegi pastasse lisada. Sarnaselt brokoli ja lillkapsaga tuleks neid samuti enne mõned minutid aurutada, hautada või keeta, see-eest aga spinati saab lisada niisama - kas värskete lehtedena või otse sügavkülmast.

Pipart saab kõige paremini purustada, kui asetada need lõikelauale ja noa küljega peale vajutad. Kalatoidule on just valge ja roosa pipar suurepärased lisandid.

Tegelikult võib vabalt sellesse pastasse lisada lisaks spargelkapsale ka veidi lillkapsast ja spinatit, sest juustukaste on rammus ja rikkalik. Ja teadagi - mida rohkem aedvilju sööme, seda rohkem saab meie keha hädavajalikke vitamiine, mineraal- ja kiudaineid ;-) Mida rohkem saame aga kasulikke toitaineid, seda tervemad oleme! :)

 

Vaja läheb:

200 g (pool pakki) Panzani penne makarone

soola

200-300 g (1 väike) brokoli

u 300 g lõhet

1 purk Panzani 4 Fromages ehk nelja juustu kastet

rose pipra teri 

peotäis maitserohelist (nt murukauku, tilli)

peotäis röstitud piiniapähkleid (soovi korral)

Keeda makarone soolaga maitsestatud vees kuni need on peaaegu pehmed ehk al dente - kulub u 15 minutit. Hauta, auruta või keeda natukese soolaga maitsestatud vees pehmeks (või jäta pisut krõmpsuks, kui soovid) suupärasteks tükkideks lõigatud brokoli. Lõika nahast ja luudest puhastatud lõhe u 1 cm suurusteks tükkideks. 

Vala makaronide keeduvesi ära, kuid jäta sellest u 0,5 dl potti alles. Sega makaronide hulka juustukaste ja tükeldatud lõhe, sega läbi, aseta kaas potile peale ja jäta vähemalt 5 minutiks seisma. Selle ajaga küpseb lõhe piisavalt läbi. Võta potilt kaas, sega hulka brokoli. Naudi kohe, st soojalt!

Serveerimisel puista peale purustatud roosat pipart ja hakitud maitserohelist, soovi korral ka röstitud piiniapähkleid.

‘

Postitus sündis koostöös Panzaniga

Mereandidega tomatisupp

Toekas ja maitseküllane mereanni-tomatisupp on ideaalne nii tänaseks kalapäevaks kui ka üldse praeguseks sombuseks aastaajaks. See tummine roog on toitainerikas ja mõnusalt soojendav ning täidab hästi kõhtu, nii et suurepärane supp aina jahedamaks ja pimedamaks muutuvate ilmade jaoks;-)

Krevettidega olen suppi varemgi teinud, näiteks see on üks tõeliselt mõnus vürtsikas supp, mis ilmus ka Delfis, kuna jäi sealsele toidutoimetajale silma. Eriti head on aga krevetid minu arvates niimoodi ehk vürtsika kastmega salati juures. Suppidest on ilmselt blogis olemasolevatest sarnaseim minestroone, mis on samuti aedviljarikas ja hästi hea;-)

Mu terrassil kasvab veel ohtralt basiilikut, seetõttu sai just see maitsetaim supi jaoks välja valitud, kuid selle võid vabalt asendada mõne muu endale meelepärase ürdiga. Selle supi sisse sobib minu arvates ideaalselt koriander, samuti lehtpetersell, pune ja tüümian. Aga miks mite hoopis till või murulauk?!? :)

Mul on seekord kasutusel tursafilee ja jahutatud koorimata krevetid. Tursa puhul tuleb kahjuks osta terve filee, aga õnneks kaaluvad väiksemad 300-400 g, mis on supi jaoks täpselt paras kogus. Kui kasutad sügavkülmutatud krevette, siis kindlasti sulata, nõruta ja kuivata need korralikult enne kasutamist. Kui tarvitad juba puhastatud krevette, siis piisab 200-300 grammist. Kui ise puhastad, siis ära unusta selja pealt  soolikat ära tõmbamast, mis enamasti on must või hall, aga vahel võib olla ka täitsa läbipaistmatu. Selle ära tõmbamiseks tee terava noaga selja ülaosa keskele sisselõige, võta soolikast kinni ja tõmba välja - tuleb ilusti tervena ära. 

Mina praen krevetid enne supile lisamist alati läbi, aga kui seda teha ei soovi, siis lisa need potti mõni minut enne kala. 

Kui armastad vürtsikamat toitu, siis lisa tšillipipar koos sisuga; kui tahad piegm vähem krehvtist, siis eemalda sisu ja seemned enne toidule lisamist. 

Kui kasutad teisi makarone kui mina, siis vaata kindlasti enne pakendilt konkreetset valmimisaega - oluline on, et need oleksid al dente ehk mitte päris pehmed. Minu arvates on selle supi jaoks ideaalsed just pisikesed sarvekesed (kasutasin Panzani omi). 

Puljongit lisa vastavalt sellele, kui vedelat suppi soovid. Kui lisada vaid liiter, siis on supp üsna paks, isegi pigem pajaroa-laadne, kuid kahe liitriga saab juba päris vedela supi. Kui meeldib veel rohkema vedelikuga supp, siis lisa vett.

Kui muidu pakun sarnase tummise tomati-mereannisupi juurde krõbeda koorikuga saia, siis selle supi puhul ma seda ei tee, kuna siin on niigi makaronid juba sees ja minu jaoks sellest jahukogusest täiesti piisab, eriti veel, kui suppi õhtusöögiks süüa ;-) Küll aga sobib selle supi juurde ideaalselt kuiv valge vein, samuti kerge (alkoholivaba) õlu :)

Soovin kõigile maitsvat neljapäeva! 

Vaja läheb:
1 suurem porru
1 suurem porgand või 2 varssellerit või mõlemat

4 küüslauguküünt

1 tšillikaun

200 g kirsstomateid

õli või selitatud võid praadimiseks

1 kg (2 pakki) Panzani tomatipüreed

1-2 l kala- või köögiviljapuljongit

150 g makarone (mina kasutasin Panzani gluteenivabu sarvekesi)

300-400 g (valge) kala fileed (nt tursk)

300-400 g koorimata krevette

värskelt jahvatatud musta pipart

1 sl suhkrut

vajadusel soola

paar peotäit värsket basiilikut vm meelepärast maitserohelist

Lõika porru, porgand või seller õhukesteks viiludeks; haki küüslauk ja tšilli peeneks; lõika tomatid pooleks. Kuumuta potis keskmisest pisut madalamal kuumusel õli või selitatud või ning prae selles sibulat, sellerit ja porgandit u 10 minutit (aeg-ajalt segades), kuni need on peaaegu pehmed. Lisa tšilli, küüslauk ja tomatid ning prae veel mõni minut. 

Lisa potti tomatipüree ja puljong, keera kuumust pisut juurde ning lase supil keema tõusta. Lisa makaronid ja keeda u 13 minutit kuni need on peaaegu pehmed. Maitsesta suppi suhkru, vajadusel ka soolaga.

Samal ajal, kui supp pliidil podiseb, lõika kala 1-2 cm tükkideks. Puhasta krevetid ja prae neid (st ainult krevette, mitte kala) pannil õli või selitatud või sees kummaltki poolt paar minutit, kuni need muutuvad roosaks. Maitsesta natukese soola ja pipraga.

Kui makaronid on peaaegu pehmed, keera kuumus kinni, lisa potti kala, sega läbi, aseta potile kaas ja lase supil 5-10 minutit seista. Seejärel lisa krevetid ja (soovi korral peenemaks hakitud) basiilikulehed vm meelepärane maitseroheline, sega läbi ning serveeri kohe. Jahvata peale musta pipart ja puista veel basiilikulehti. 

Retsept valmis koostöös Panzani'ga

Imemaitsev kukeseenepasta

 

Sügisel tasub ikka teha (kuke)seenepastat, seda enam, et ilmad on veel metsas käimiseks sobivad - soojad, ilusad ja kuivad. Kui aga aega pole loodusesse sõita või ühtegi seenekohta ise ei tea, saab turult abi. Täna olid küll päris mitmete müüjate ees letil kukeseenehunnikud ja usun, et järgmisel paaril nädalal ei tohiks probleemi seente hankimisega tekkida :)

Pasta on tore asi, sest valmib kiirelt (st sobib ka argiõhtuks) ja maitseb ülimalt hästi. Seda kindlasti juhul, kui oled kastmesse lisanud maitseaineid ja -rohelist, koort, veini, küüslauku, sibulat ja ohtralt juustu;-) Need on toorained, mis muidugi iga toidu heaks teevad, aga makaronide juurde on need samuti igati sobivad. 

Retsept ilmus septembri alguses siin ja kirjutasin selle juures ka kukeseene kasulikest omadustest. Kukeseen tundub olevat üks vastuoluline seen. Näiteks mükoloogiaühing on seda valinud aasta seeneks, samas mõni mükoloog leiab, et see on täiesti mõttetu seen ega kõlba üldse süüa:) Loomulikult ei ole see ei maitsvaim ega ka toitainerikkaim metsaand, kuid samas on see seen ikkagi piisavalt levinud, hästi kättesaadav, kergelt puhastatav ja töödeldav (ei ole vaja ju eelnevalt kupatada), niiet minu köögis on see seentest kõige sagedasem külaline. Ja mulle meeldib väga kukeseene erkkollane värv!

Kui on soov seentest midagi maitsvat veel teha, siis siin on mul mitu erinevat risotot, pirukat jm toitu, nii et retseptide vähesuse taha ei tohiks kokkamine jääda :) 

Vaja läheb: 

300 g meelepäraseid makarone

1 keskmine sibul

4 küüslauguküünt

õli või selitatud võid praadimiseks

1,5 dl kuiva valget veini

50 g võid

400 g seeni

2 dl (1 pakk) vahukoort

100 g parmesani vm kodumaist kõva laagerdnunud juustu + soovi korral peale riivimiseks

100 g väikeseid spinatilehti

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis tüümianilehti vm meelepärast maitserohelist (soovi korral)

Keeda makaronid vastavalt pakendi juhistele peaaegu pehmeks ehk al dente. 

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Kuumuta pannil pisut õli või selitatud võid ja prae selles sibulat madalal kuumusel u 8 minutit aeg-ajalt segades kuni see muutub klaasjaks. Lisa küüslauk, kuumuta veel u minut, seejärel kalla pannile vein. Keera kuumus veidi kõvemaks ja lase veinil paar minutit pannil keeda, kuni seda jääb poole vähemaks.

Lisa või ja seened (väiksemad jäta terveks, suuremad lõika tükkideks). Prae seeni aeg-ajalt segades 5-10 minutit kuni vedelikku hakkab vähemaks jääma. Lisa vahukoor ja riivitud juust ning alanda pisut kuumust.  Lase kastmel u 5 minutit kergelt podisedes keeda. Lisa spinatilehed ja sega korralikult läbi, et kõik lehed oleks kastemga kaetud ja närbunud. Lase umbes pool minutit veel küpseda. Keera kuumus kinni. Maitsesta soola ja pipraga ning sega hulka keedetud makaronid. 

Serveeri kohe. Soovi korral puista peale hakitud maitserohelist ja riivitud juustu. 

Singi ja juustuga kõrvitsapasta

Kõrvits on suurepärane vili, sest sobib ühtviisi suurepäraselt nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse alatest suppidest, pasta'dest, pajaroogadest ja risotodest lõpetades keekside, küpsiste, šokolaadi-, juustu-, kohupiima- ja pannkookide, muffinite ja jäätisega, imeheast vürtsikast smuutist rääkimata :)

Õnneks on praegusel ajal lisaks tavapärasele kõrvitsale, mida koduaiast saab, poelettidel olemas ka alt laienev erksa viljaga kõrvits, mida enamasti muskaatkõrvitsaks nimetatakse, kuid tegelikult on see muskaatkõrvitsa (lad k cucurbita moschata) butternut-rühma kuuluv keegelkõrvits (ing k butternut squash). Kuna aga keegelkõrvitsa nimetus paneb enamikku inimestest kulme kergitama, siis kasutan ka ise enamasti terminit muskaatkõrvits, kuigi see päris korrektne ei ole :) 

Keegelkõrvits kasvab hästi niiskes troopikas ning on üldse soojuse ja päikese suhtes väga nõudlik. See on kõrvitsaliikide seas kõige rohkem soojamaa kultuur, samuti kõige magusamate viljadega. Arvatavasti Kesk-Ameerikast pärineva keegelkõrvitsa algne nimetus viitab asjaolule, et seda söödi varasemlt täitsa toorelt ehk küpsetamata kujul. See on väga hea kiudainete, C- ja A-vitamiinide, magneesiumi ja kaaliumi allikas, erksat värvi andvast karoteenist rääkimata. 

Aromaatne ja maitseküllane makaroniroog on praegusel külmal ajal toitev ja soojendav söömaaeg. Tihke viljalihaga muskaatkõrvits hoiab küpsetamisel hästi oma kuju ega muutu liiga pehmeks ega pudruseks. Selle vilja magus maitse on aga nauditavaks kontrastiks soolase singi ja juustuga.

Tüümiani asemel on siin roas suurepärane salvei. Salveilehed soovitan võis kergelt krõbedaks praadida ja siis lisada nii pasta sisse kui ka kaunistuseks peale. 

Vaja läheb:

pool keskmist muskaatkõrvitsat (puhastatud kaal u 500 g)

1 väike sibul

80 g prosciutto’t

0,5 tl tšillihelbeid

õli ja võid

4-5 dl kana- või aedviljapuljongit

250 g makarone

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

100 g riivitud parmesani vmt kõvemat laagerdunud juustu

tüümianilehti

Haki puhastatud ja kooritud kõrvits u 1 cm tükkideks. Haki sibul peeneks ja sink ribadeks. Kuumuta suurel pannil õli keskmisest pisut madalamal kuumusel ning prae selles sibulat u 8 minutit kuni see on klaasjas ja pehme. Lisa pisut võid, tšillihelbed ja sink ning prae veel umbes minut. 

Aseta pannile tükeldatud kõrvits ja prae segades paar minutit. Lisa kuum puljong ja lase panni sisul keema tõusta. Alanda kuumust ja keeda panni sisu u 20 minutit nii, et see õrnalt podiseb, mitte ei mullita hoogsalt seni, kuni kõrvits on pehme. 

Keeda makaronid soolases vees (võid keeduveele lisada ka puljongit) vastavalt pakendi juhistele peaaegu pehmeks ja seejärel nõruta. Jäta pisut keetmisvedelikku alles. Sega makaronid kõrvitsa juurde kastme hulka, vajadusel lisa keetmisvedelikku ja kuumuta 1-2 minutit. Lisa pool juustust, sega läbi ning maitsesta soovi korral pipra ja soolaga. Puista peale ülejäänud juust ja tüümianilehed, serveerimisel jahvata veel pipart.

Vürtsikas kanapada aedviljadega

Sellised köögiviljarikkad pajaroad on ühed mu lemmikutest, mida ma päris sageli valmistan. Need valmivad suhteliselt kiirelt (aega kulub pisut üle poole tunni) ja on hästi toitvad, kuid samas ei ole liiga rammusad ega nö rasked. Kuna roas on ohtralt kiudaineid (riis, aedviljad ja oad) ning valku (kana), siis püsib kõht päris kaua täis. Mina naudin seda toitu ohtra koriandriga, aga kui see ürt sulle vastumeelne on, siis petersell on samuti igati sobiv täiendus.

Punased oad on seekord purgist ja need on üks põhilisi asju, mida ma pidevalt konserveerituna ostan. Samuti tarbin sageli nt võiube, valgeid ube tomatikastmes ja kikerherneid, kuigi viimaseid sageli  ikkagi keedan ise. Kiudaine- ja valgurikkad kaunviljad on tõeliselt head lisada nii salatitele ja suppidele kui ka panni- ja pajaroogadele, sest teevad neid toitainerikkamaks ja tummisemaks. Eriti soovitavad on oad, läätsed ja kikerherned just taimsete toitude puhul, sest teevad rooga oluliselt toitvamaks ja liha justkui ei olegi juurde vaja.

Aga mõned märkused on mul seoses toiduga veel:

* Eelistan punast või pruuni riisi, mis on tervislikumad ja minu arvates maitsvamad variandid, kuid loomulikult kasuta seda riisi, mis Sulle kõige rohkem maitseb. Samas selle toidu juures on minu arvates igati hea ka kinoa, samuti sobivad lisandiks makaronid.

* Cajun maitseiane, samuti terav kaste on Santa Maria valikust, kuid neid võib endale meelepäraste vürtsidega asendada.

* Kasutasin seekord kana sisefileed, mille jätsin terveks, st võtsin liharibad otse pakist ega hakanud tükeldama - nii jäävad need hästi mõnusalt mahlased.

* Retsepti kogusest saab söönuks neli inimest; kui sööjaid on kaks, jätkub ilusti ka järgmise päeva lõuna- või õhtusöögiks - näiteks on see roog ideaalne tööle kaasa võtmiseks.

Vaja läheb:

200 g punast või pruuni vm riisi (või kinoat või makarone)

õli praadimiseks

400 g kana (sise)fileed

1 keskmine sibul

2 küüslauguküünt

1 keskmine või suurem paprika

2 keskmist või suuremat varssellerit

2 sl tomatipastat

1-2 tl Cajun maitseainet

6 dl kanapuljongit

1 tl teravat kastet
1 purk Globuse punaseid ube

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis peeneks hakitud lehtpeterselli või koriandrit

Keeda riis pehmeks vastavalt pakendil olevatele juhistele. 

Lõika kana 1-2 cm suurusteks tükkideks. Soojenda pannil õli ja pruunista selles kanafilee ribad igast küljest. Tõsta pannilt ära

Haki sibul ja küüslauk peeneks, seller viiludeks ja paprika tükkideks. Soojenda pannil uuesti õli ja prae madalal kuumusel sibulat 5 minutit kuni see hakkab klaasistuma. Lisa küüslauk, seller ja paprika ning prae aeg-ajalt segades 3-4 minutit. Lisa tomatipasta ja maitseaine ning prae veel segades 1-2 minutit. 

Vala kanapuljong ja terav kaste pannile, lisa pruunistatud kana. Lase madalal kuumusel õrnalt podisedes u 15 minutit küpseda. Nõruta oad ja lisa need pannile, kui pada on u 10 minutit küpsenud. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga ning haki peale maitserohelist.

Postitus valmis koostöös Globus'ega.