teisipäev, 29. november 2016

Koreapärane kana-broccolini roog koriandriga



Kirjutasin paar nädalat tagasi Laupäevaleht LP-s brokolist ja selle suhteliselt uuest ristandist broccolini'st ning jagasin ka paari retsepti. Üks neist on lihtne ja üsna kiire, aga mõnusalt vürtsikas  Koreast pärineva gochujang-pastaga kanaroog, mida mina olen teinud nii broccolini'ga (pildil) kui ka brokoliga, kuid peaaegu sama hästi sobib selle sisse ka lillkapsas, kui parajasti kahte esimest ei juhtu kodus olema :)

Gochujang on peale kimchi ilmselt üks tuntumaid ja enim kasutatavaid komponente Korea köögis. See on vürtsikas pasta, mis on valmistatud peamiselt punasest tšillipiprast, frementeeritud sojaubadest ja kleepuvast riisist. Traditsiooniliselt hapendati seda suurtes pottides (Jangdok v Onggi) mitu aastat. Korea traditsioonilisi savipotte (järgmisel pildil) kasutatakse lisaks pastale ka kimchi, sojaubade, -kastme jm söögikraami hoiustamiseks. Potid on tänu oma poorsusele eriti hästi ventileeritud, mis aitab fermenteeritud toiduainetel säilida aastaid värskena. Korea perenaistel oli piisavalt tarkust, et paigutada potid üksteisest piisavalt kaugele, et õhk saaks ringi käia ja temperatuur püsiks stabiilne ning hapendatud toit ei hakkaks kõdunema.


Käisin aasta tagasi Koreas olles ka Sunchang'is, kus siiani valmistatakse parimat traditsioonilist tšillipastat juba aastasadu. Seda nimetataksegi sageli Gochujang külaks, kuigi sealt tulevad  lisaks kuulsale pastale kvaliteetsed kääritatud sojakastmed ja sojaoa pasta ehk tenjang. Nagu järgmiselt pildilt näha, proovisime oma grupiga kuulsat Korea tšillipastat ka ise teha :)


 


Gochujang'i peetakse väga kasulikuks, kuna sisaldab erinevaid mineraalaineid ja vitamiine (nt A ja C), samuti aitavat rasvumise ja diabeedi vastu. Korea tšillipastat kasutatakse hautistes, suppides, salatites, marinaadides ja kastmena paljude traditsioonilioste roogade juures, sh bibimbap ja tteokbokki, samuti liha juurde serveeritavas ssamjang'i kastmes. Tteokbokki on pehmest kleepuvast riisit valmistatud aurutatud riisikoogist (tteok) ja kalakoogist snäkk/tänavatoit, millele gochujang annab viimase lihvi.

Mul on jube kahju, et ei ole saanud mahti veel blogisse Korea reisist eriti kirjutada, küll sai aga LP-sse üks artikkel toidust, samuti panin mõned pildid lahedast jõulutuledes Seoulist eelmisel aastal umbes samal ajal üles siia. Kusjuures, lugesin selle postituse uuesti läbi ja midagi ei ole muutunud vahepeal - armastan jõule endiselt palavalt ja sel aastal said jõulutuled (lahedad lambid ikka mitte mingid kolmnurgad) esimese korruse akende peale juba pimedaks novembriks. Ja isegi mu kõrvalmajas elavad naabrid on lambikeste üle rõõmsad - üks naabritädi ütleb iga kord, kui ühte meist näeb, et need on kohe eriti ilusad :) :) :)



Eestis saab gochujang'ipastat tellida nt umami.ee-est või asendada tavalise punase tšillipastaga Santa Maria valikust.

200-400 g brokolit või broccolini't
u 1 sl õli praadimiseks ja u 1 sl oliiviõli röstimiseks
soola, musta pipart
u 500 g nahata kana rinna- või kintsufileed
1 suur või 2 keskmist purustatud või peenelt hakitud küüslauguküünt
1 sl sojakastet
1 sl gochujang või punast tšillipastat (Santa Maria)
1 sl vedelat mett või suhkruroosiirupit
suur peotäis hakitud värsket koriandrit
1 tl musti seesamiseemneid
suur peotäis röstitud (soolaga) maapähkleid
serveerimiseks meelepärast riisi ja koriandrilehti

Sega sojakaste, gochujang või tšillipasta ja mesi või siirup omavahel korralikult läbi või aseta purki ja loksuta segamini.

Aseta pestud ja puhastatud brokoliõisikud ja kooritud ning tükeldatud varred või broccolini'd küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale u 1 sl oliiviõli, jahvata musta pipart ja puista soola. Sega aedvilju kas kahe lusika või käte abil õli ja maitseainetega segamini nii, et need oleksid õliga kaetud. Vajadusel lisa õli. Rösti brokkolit ahjus 200 kraadi juures 13-15 minutit kuni need on kergelt kuldsed.

Lõika kanaliha õhukesteks viiludeks. Prae kanatükke suuremal wok-pannil kõrgel kuumusel õli sees  4-5 minutit, lisa peenestatud küüslauk ja kuumuta veel u minut kuni tunned selle lõhna. Lisa sojakastme, pasta ja mee või suhkruroosiirupi segu, kuumuta keemiseni ja lase õrnalt podiseda 3-5 minutit, kuni kana on korralikult läbi küpsenud. Lisa röstitud brokoli ja hakitud koriander, sega korralikult läbi. Kui kasutad broccolini't, siis lõika selle vars u 1-1,5 cm juppideks, et oleks mugavam süüa. Puista peale seesamiseened, (hakitud) maapähklid ja koriandrilehti. Serveeri koheselt koos keedetud (pruuni) riisi või meelepäraste nuudlitega. 

reede, 25. november 2016

Toekam ja veelgi maitsvam Melanzane Parmigiana



Juba aastaid kuulub mu püsirepertuuari tomati ja juustuga baklažaaniroog, mille restept on blogiski ilusti olemas. Erinevalt klassikalisest melanzane parmigiana'st on sellesse vormi siin lisatud ka veisehakkliha, et teha seda veelgi tummisemaks ja toitvamaks, sest meie praegune pime polaaröö periood paneb isutama tugevamate toitude järele, mis täidaks kõhtu ja pakuks lohutaks sombuste ilmade vastu. 

Pole midagi paremat pliidil podisevast tomatikastmest, mis täidab maja mõnusa ürdise-küüslauguse aroomiga. Juba rosmariini, tüümiani ja küüslaugu pannil praadimisest saadav lõhn on võrratu, aga tummine tomatikaste annab veel vunki juurde. Kastme võib vabalt päev või paar enne valmis keeta; ka vorm ise maitseb eriti hästi just järgmisel päeval, kui maitsed on saanud veelgi nö settida.

Kusjuures, melanzane parmigiana on üks vähestest Itaalia toitudest, mis on eriti maitsev on just ise kodus tehtuna. Nii head nagu isetehtud, ei saa ma ei oma lemmikus Itaalia restos Eestis ega ole saanud ka Itaalias süües. Sama on mideks risotodega, mille retsepte üritan ka varsti blogis jagada ;-)

Kirjutasin paar kuud tagasi baklažaanist ka pikemalt Laupäevaleht LP-sse, mille toidukülgedel on homme minu sulest artikkel ülimalt andeka ja põhjaliku noore peakokk Silver Saa'ga :) Keda aga huvitab, võib enne retseptini jõudmist pisut baklažaani kohta lugeda ;-)



Baklažaan (lad k Solanum melongena), mille kohta sageli öeldakse ka inglisekeelsest sõnast "eggplant" otse tõlgituna munataim või koduselt pommu, kuulub ühte perekonda kartuli, koralltomati ja punase maavitsaga. Baklažaan on botaaniliselt mari, milles on palju korrapäratult asetsevaid pesasid. Kuigi kööviljana sarnaneb pommu kõige rohkem tomatiga, siis vilja sisu ei ole mahlnane nagu viimasel, vaid pisut urbne ja kuiva konsistentsiga. Soojuse suhtes on aga baklažaan isegi tomatist nõudlikum, mistõttu Eestis on selle kasvatamine problemaatiline, eriti avamaal. Munataime õied on aga enamikel sortidel violetsed ja sarnanevad kartuliõitega, kuid on suuremad, ligi 2,5 cm läbimõõduga, seetõttu kasvatati ka baklažaan algselt hoopis ilutaimena nagu kartulitki.

Ida-Indiast pärineva baklažaani tõid araablased Euroopasse juba 13. sajandil ja Pärsia kaupmeest kaasabil liikus see siit edasi Aafrikasse. Viljad erinevad sorditi nii kujult (ümmargused, ovaalsed, pikergused, munajad, pirnikujulised), massilt (40 g kuni 1 kg) kui ka värvuselt (kollased, valkjad, rohelised, violetsed, punased), kuid enamasti on need siiski omapäraselt läikiva tumevioletse või pruunikasvioletse kuni musta värvusega. Toiduks kasutatakse baklažaani 25-40 päeva pärast viljumist kui seemned ei ole veel kõvaks muutunud. Seda ostes tasuks vaadata, et vili oleks sileda nahaga ja prink, mitte pehme ega tumedate laikudega.

Viljades on küll toitaineid vähe, hinnatakse eelkõige selle dieetomadusi, nt sisaldab baklažaan aineid, mis reguleerivad kolesterooliainevahetust ja vähendavad selle hulka veres. Süsivesikuid on munataimes 3-5%, on ka B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini, mineraalaineid, eriti mikroelemente.

Maistelt meenutavad baklažaanitoidud seenetoite. Baklažaani saab hautada, praadida, täita, teha sellest kastet, kuivatada, soolata, marineerida, konserveerida. Baklažaani tuleb parajalt küpsetada, sest nii üleküpsenud lödi kui ka pooltoores kõva ja kibe vili võivad isu selle järele igavaveseks ära võtta. Et baklažaanist üleliigset vett eemaldada, samuti mõrkjast ja kibedast maistest lahti saada, mida vanematel viljadel võib esineda, tuleks lahtilõigatud pommu viiludele puistata soola. Soolal võiks lasta pisut seista ja seejärel eemaldada majapidamispaberit kasutades koos vilja pinnale tekkinud vedelikuga.



Vaja läheb:
õli praadimiseks
800-900 g veisehakkliha
4 purustatud küüslauguküünt
väike peotäis tüümianioksi
paar rosmariinioksa
3 loorberilehte
3 x 400 g (3 purki) hakitud tomateid
klaas (punast)  veini
1 puljongikuubik või 1 sl puljongipulbrit või fondi
1 kuhjaga sl suhkrut
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
4 baklažaani (kaal kokku u 1 kg)
2x125 g (2 pakki) mozzarellat
100 g parmesani või mõnda pikemalt laagerdunud kõvemat kodumaist juustu (nt Forte)

Purusta noaga lapiti küüslauguküüned ja haki peeneks. Kuumuta suurel pannil või potis õli ja pruunista selles hakkliha, samal ajal segades ja puulusikaga suuremaid tükke laiali vajutades. Mõistlik oleks hakkliha praadida mitmes osas, et see ikka pruunistuks, mitte ei hakkaks küpsema. Vala hakkilha kaussi, maitsesta,  kuumuta pannil uuesti pisut õli ning kuumuta selles küüslauku ja ürte (rosmariini, tüümianit ja loorberilehti). Vala pannile tomatid ja vein ning lase keema tõusta ise segades, et suuremad tükid panni külge kinni ei jääks. Lisa pruunistatud hakkliha, murendatud puljongikuubik, -pulber või -fond ja suhkur ning maitsesta pipraga.   

Alanda kuumust ja lase tomati-hakklihasegul vähemalt 1 h (kui on aega rohkem, siis 2 h) kergelt podiseda segades aeg-ajalt, pikemalt keetmisel lisa vajadusel vett juurde. Valmis kastmest eemalda rosmariini- ja tüümianivarred ning loorberilehed. 

Samal ajal, kui kastet keedad, lõika baklažaanid pikkupidi 0,5 cm paksusteks paksusteks viiludeks ja prae neid keskmisel kuumusel mõlemalt poolt pisut pruunikaks. Kuumus peaks olema selline, et baklažaanid ka läbi küpseks, mitte ainult ei pruunistuks. 

Nõruta mozzarellapallid ja rebi väikesteks tükkideks; riivi parmesan. Võta võimalikult suur ahjuvorm ja laota põhja kiht tomati-hakkliha kastet, sellele aseta ühtlase kihina baklažaaniviilud, jahvata neile musta pipart ja puista pisut soola, sellele laota omakorda uuesti tomatisegu, millele puista mozzarellatükke ja riivitud parmesani. Kata taaskord baklažaaniviiludega, maitsesta ja jätka samamoodi nii, et kõige viimaseks kihiks oleks tomatikaste, millele puista peale viimane osa juustu. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40-50 minutit kuni roa pealspind on krõbe ja kuldne ning kaste mullitab. 

Serveerimisel puista peale värskeid tüümiani- või basiilikulehti ja paku kõrvale krõbeda koorikuga saia. 

kolmapäev, 23. november 2016

Mandlijahu, kirsside ja kookoshelvestega lihtne brownie



Täna ma midagi pikemalt ei räägi, vaid jagan lihtsalt koogiretsepti :) See brownie on eriliselt šokolaadiküllane (no ikka 400 g tumedat šokolaadi läheb ju sisse lisaks kakaopulbrile!) ega ei ole liiga magus, sest hapukad kirsid nii koogi sees kui ka selle peal tasakaalustavad seda vähestki suhkrut. Eriti hea on selle sees minu arvates tume muscovado suhkur, aga teised pruunid suhkrud (hele muscovado, fariinsuhkur, demerara) sobivad ka igati hästi. Katte sisse aga segasin seekord muscovado siirupit, mis andis lisaks tekstuurile ja magususele ka mõnusat karamellist tummisust. Aga selle asemel sobib hästi ka suhkruroosiirup või tavaline tume siirup.

Kõige paremad on värsked marjad, aga kui kasutad sügavkülmutatud marju, siis sulata ja nõruta need enne tainasse lisamist; kui tarvitad kompotikirsse, siis lase neilgi sõelal üleliigselt vedelikust vabaneda. 

Kooki tuleb päris suur kogus, niiet see sobib praegusel pühadeperioodil ka suuremale seltskonnale pakkumiseks.

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Vaja läheb:
250 g võid 
250 g tumedat šokolaadi
6 suurt muna
100 g pruuni suhkrut
170 g (õlivaba) mandlijahu või 150 g toortatrajahu
50 g naturaalset magustamata kakaopulbrit
100 g kookoshelbeid
250 g kirsse vm marju

Tükelda või ja šokolaad ning sulata veevannil (ehk aseta kuumakindel kauss veega täidetud ja madalal kuumusel oleva poti peale nii, et see vette ei ulatu, ja lase sulada). Sega või ja šokolaad ühtlaseks, võta kauss poti pealt ära ja sega hulka kergelt lahti klopitud munad, suhkur, jahu, kakaopulber ja kookoshelbed, kõige viimasena lisa marjad ning sega õrnalt ühtlaseks nii, et marju ei purusta ega neist mahla välja pressi.

Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm neljakandilisse vormi, silu pind ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 25-30 minutit kuni pealispind on kuivaks muutunud. 

Lase koogil vormis 20 minutit taheneda, tõsta restile ja lase veel 20 minutit seista, kuni kook in täielikult jahtunud. Soovi korral tee peale kate, milleks on vaja:

150 g tumedat šokolaadi
200 g toasooja toorjuustu
2 sl (30 g) muscovado siirupit
100-200 g kirsse vm marju
peotäis kookoshelbeid või -laaste (soovi korral)

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil, sega visplit kasutades hulka toorjuust ja siirup ning laota jahtunud koogile. Peale puista marjad ja soovi korra ka kookoshelbeid või - laaste.


pühapäev, 20. november 2016

Põhjamaade marjad kummeliteega - soojendav talvesmuuti



Keha tunneb ära, mis on talle hea. Mida enam tarbid tervislikku sööki ja jooki, seda vähem tunned isu kõige selle järele, mis ei ole nii kasulik. Veelgi enam- sa tunned end hästi, oled energiaga laetud, kõht ei nurise, juuksed ja nahk on ilusad, küüned tugevad, immuunsüsteem vastupidav, unevajadus väiksem (kuid tunned end sellest hoolimata puhanuna) ja motivatsioon liikuda suurem, ning kõik eeltoodu aitab sul ühtlasi oma kaalu hoida. Puhta, lihtsa ja tervisliku eluviisi abil. Võib-olla ei märka sa erinevust kohe, kuid hakatuseks piisab, kui tarbid iga päev ühe smuuti või värskelt pressitud mahla.

Nii kirjutab oma trükisoojas raamatus "Talvesmuutid. Kerged ja kuumad" eestlasest smuutikuninganna Eliq Maranik. Kirjutasin nii temast endast kui ka tema kirjastus Koolibri poolt kevadel välja antud esimesest eestikeelsest smuutiraamatust "101 smuutit" pikemalt siin. Energiast pakatav rõõmsameelne Eliq on ise parimaks reklaamiks oma smuutidele ja tervislikule eluviisile!:)

Eliqu uues talvesmuutide raamatus aga leiab lisaks 50 erilisele retseptile põhjalikud juhtnöörid kuumade smuutide tegemise, koostisainete ostmise ja hoidmise, puu- ja köögiviljade käitlemise, kannmikseri valimise ja kasutamise ning ravimtaimede ja taimeteede kohta, samuti pähkli-, seemne- ja kaerapiima valmistamisõpetused. Retseptid ise on kolmes kategoorias: kõigepealt kuumad, seejärel külmad, puuviljased, vürtsikad ja kerged talvesmuutid ning kolmandaks toitvad, kreemjad ja rammusad smuutid. Eliqu smuutiretseptid oma paljude erinevate põnevate komponentega on huvitavad ja rikkalikud, suisa kutsuvad katsetama ja uusi maitseid järele proovima.

Juba sellel teisipäeval, 22. novembril saab Eliqu poolt valmistatud smuutisid mekkida, talle küsimusi esitada ja raamatusse autogrammi küsida Solarise keskuse Apollo raamatupoe juures asuvas kohvikus Blender. Ürituse täpsem info on olemas FB-s; siin on aga info järgmise kahe esitluse kohta (kolmapäeval Tartus ja neljapäeval Tallinnas).



Smuuti nimi, mida seekord katsetasin, on kuumade smuutide osas olev "Põhjamaade marjad kummeliteega", mis tundus eriti huvitav tänu meie kodumaistele komponentidele, va mandlivõi, mida mul hetkel kodus pole ja asendasin oma suure lemmiku ehk maapähklivõiga :)

Eliq kirjutab, et kummel sisaldab mitmeid ravitoimega ained ning eeterlikke õlisid nagu sinist värvi andev kamasuleen. Kummelit võib kasutada nii välis- kui ka seespidiselt põletikuvastase ja antibakteriaalse vahendina, samuti mõjub see rahustavalt. Kuna mulle endale meeldivad paksud smuutid nagu ma siin pikemalt kirjutasin, siis ma järgmine kord lisan kummeliteed 4 dl asemel 2 dl, aga vedelate mahedike fännidel tasub täpselt retsepti järgida ;-)

4 dl kummeliteed
1 jääkuubik
50 g mustikaid
50 g pampleid
50 g vaarikaid
50 g pohli
2 sl mandlivõid
1 tl mett

Valmista kummelitee vastavalt pakendi juhistele. Vala 1,5 dl teed kruusi ja jahuta see jääkuubiku abil u 50 kraadini. Kui kasutad külmutatud marju, siis sulata need enne smuutile lisamiset. Mikserda jahtunud vedelik koos ülejäänud koostisosadega blenderis ühtlaseks. Vala  nelja kuumakindlasse klaasi ja jaota ülejäänud tee samuti klaaside vahel ära. Mina lisasin ülejäänud tee kannmiksertisse ja lasin pulse-režiimil ülejäänud smuutiga ühtlaseks. Naudi soojalt!



pühapäev, 13. november 2016

Maailma lihtsaim kirsi-kohupiimakook isadepäevaks



Kui ilma uusi postitusi tegemata blogi lugejate arv ootamatult mitmekordistub, siis saab olla põhjus ainult lähenevates pühades või mõnes tähtpäevas, kuigi mulle meeldiks muidugi mõelda, et blogi ise on lihtsalt nii superhea, et päevas tuhandeid külalisi ligi meelitab :D Aga isegi kui ennast selle mõttega meelitaks, siis eks esmaspäev (ehk päev pärast isadepäeva, milleks koogiretsepte ju seekord otsitakse) tooks niikuinii maa peale tagasi ... :) Loodan südamest, et olete endale siit juba mõne hea ja lihtsa maiuse retsepti leidnud, kui aga veel mitte, siis siin on üks ülimalt tore variant, mis kõigile jõukohane on! :)

Juubeli tordipulber oli juba nõukaajal olemas ja on minu jaoks täiesti geniaalne leiutis. Eriti palju kasutasin ma seda sel suvel, sest nö suvilakokkamiseks on see ideaalne. Suvisel ajal ju saab nii palju mööda Eestit ringi käidud ja sõprade, tuttavate ja sugulaste juures (ehk nö võõras köögis võõra pliidiga) kokatud, et selline kiire ja lihtne ning alati õnnestuv küpsetis on lihtsalt super. Kui eelmisel suvel kasutasin sellistel puhkudel enamasti külmutatud (pärmi)lehttainast, siis sel aastal oli tegija just sama vana hea Juubeli tordipulber, mida annab lugematu arvu erinevate asjadega alates kondenspiimast, halvaast ja martsipanist, lõpetades toorjuustu, hapukoore, kohupiima ja kümnete muude erinevate asjadega kokku sobitada, puuviljadest ja marjadest rääkimata. Kuigi mina viisin eilse kirssidega koogi õhtul sünnipäevale (ja korralikku pilti sellest õhtuhämaruses enam ei saanudki) ja see, mida nüüd hommikul pildistasin (ehk sõstardega kook), tuleb minuga kohe külla kaasa, on küpsetis tegelikult tänaseks isadepäevaks justkui loodud - saab ruttu valmis, maitseb alati kõigile ja mis peamine - sellega saavad hakkama ka lapsed ja inimesed, kes muidu eriti ei kokka. Niiet praegu veel jõuab poes ära käia ja siis üks-kaks-kolm õhtuks koogi valmis teha ;-)


Põhi:
1 pakk Juubeli tordipulbrit (- 1 kuhjaga sl täidisesse)
2 sl naturaalset kakaopulbrit
120 g võid

Täidis:
300 g vanillikohupiimapastat
200 g maitsestamata kohupiima
100 g hapukoort
1 sl vanillisuhkrut
3 sl suhkrut
3 suurt muna
1 sl (kuhjaga) Juubeli tordipulbrit

200- 400 g (1 pakk) külmutatud kirsse vm meelepäraseid marju
1 sl (kuhjaga) maisi- v kartulitärklist

Täidise jaoks klopi munad kergelt suhkrutega lahti, lisa hapukoor, kohupiim ja -pasta ning sega ühtlaseks (nt visplit kasutades, et kohupiimatükke ei jääks). Vala tordipulber teise kaussi ja võta sellest 1 kuhjaga lusikatäis ning lisa kohupiimasegu hulka. Ülejäänud tordipulbri hulka sega kakao, seejärel kas haki noaga või näpi sõrmedega külma või kuubikud kuni moodustub ühtlane purutainas.

Marjad sulata või kui oled need otse sügavkülmast võtnud, siis aseta sõelale ning lase koos sõelga neil natukene aega kuuma veel all olla. Nõruta, vala kaussi ja sega läbi tärklisega.

Võta u 20X30 cm vorm, kata küpsetuspaberiga, laota sellele ühtlase kihina 2/3 kuni 3/4 purutainast, kata ühtlaselt kohupiimaseguga ning laota peale kirsid. Kõige peale puista ühtlase kihina ülejäänud purutainas.

Aseta vorm ahju ja küpseta 180 kraadi juures 35-40 minutit kuni kook on läbi küpsenud. Lase jahtuda, lõika ruutudeks ja naudi :)

kolmapäev, 9. november 2016

Karamelliste õuntega siidine juustukook (gluteenivaba)



Kuigi mulle just eile ütles üks inimene telefonis (aitäh, Erki!), et miks ma koguaeg koogiretsepte jagan - "pane vahel mõni söödav asi ka blogisse" -, siis ikkagi positan seekord taas ühe magusa küpsetise :) Karamelliste õunte ja pohladega kreemjas juustukook on mul siin juba ammu ootel ja õunaajal küpsetasin seda mitu korda. Täidisesse lisasin tervete munade asemel kolm munakollast, sest beseede küpsetamisest jääb neid alati täpselt nii palju üle ;-)

Juustukoogil on teatavasti ideaalse kreemja tekstuuri saavutamiseks vaja niisket küpsemiskeskkonda - siis pole ka ohtu, et see kook kuivaks muutuks või pealt praguneks nagu tavalises ahjus küpsetamisel juhtuda võib, eriti kui temperatuur ei ole õige. Sellepärast on auruahi juustukookide jaoks ideaalne, sest ei ole vaja panna ahju eraldi kaussi veega, mis võib ahju seest ära rikkuda. Kuulsin nimelt mõned kuud tagasi ühel koolitusel, et sellistes ahjudes, mis ei ole mõeldud auruahjudeks, võib see lisaniiskus tekitada pisidetailides korrosiooni ehk roostet, niiet tegelikult pole eriti hea mõte oma tavalisse ahju kausikest veega toppida. 

Mina kasutasin selle koogi puhul auruahju funktsiooni "niiskus keskmine", aga tegelikult võib küpsetada juustukooki ka päris tugeva aurutusega, kuid sel juhul peaks see olema tihedalt fooliumiga kaetud, et vesi koogi pinnale ei satuks. Järgmine kord juustukooki tehes proovin juba seda varianti :) ja annan loomulikult ka blogis teada, kuidas õnnestus ;-)



Gluteenivabade jahude asemel võid kasutada ka 180 g nisujahu (sel juhul ei ole küpsetuspulbrit vaja lisada) või rustikaalsema tulemuse saavutamiseks segada nisujahu rukkijahuga. Põhja võib teha ka sulatatud või ja natukese pruuni suhkruga segatud purustatud küpsistest.

Põhi:
100 g õlivaba mandli- vm pähklijahu või toortatra- või maisijahu
80 g riisijahu
50 g (pruuni) suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
70 g külma võid
1 külm muna

Sega sõelutud jahud suhkru, küpsetuspulbri ja soolaga, haki noaga või töötle köögikombainis hulka külm või, lisa muna, sega ühtlaseks ja suru saadud tainas ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Et tainas sõrmede külge kinni ei jääks, võid need kas märjaks teha või siis kasutada pisut jahu. Aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:
800 g toasooja toorjuustu
100 g hapukoort
2 sl (30 g) riisi- või nisujahu
150 g suhkrut
1 toasoe muna ja 3 munakollast
1 sidruni riivitud koor ja poole sidruni mahl
1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Vahusta toorjuust hapukoorega, seejärel lisa edasi vahustades osade kaupa jahuga segatud suhkur, seejärel muna ja munakollased. Viimasena sega täidise hulka sidruni peenelt riivitud koor ja -mahl ning kui soovid, siis ka vanill.

Vala juustusegu vormi ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 50 minutit kuni kook on äärtest tahenenud kuid keskelt veel võdisev. Auruahjus kasuta keskmist niiskust ja küpseta 150 kraadi juures 40-45 minutit. Küpsenud kook jäta praokil oleva uksega ahju jahtuma; jahtunud kooki hoia enne serveerimist vähemalt 4 h külmkapis, et see taheneks.

Karamelliõunad:
50 g võid
4 sl pruuni suhkrut
500 g hapukaid õunu (puhastatud õunte kaal)
1 tl jahvatatud kaneeli
1 sl brändit, calvados't, cointreau'd vm kanget alkoholi (soovi korral)

Sulata potis või, lisa suhkur ja viilutatud õunad ning küpseta neid keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades 5-7 minutit, kuni õunad hakkavad pehmeks muutuma, aga veel ei lagune. Lisa kaneel ja alkohol ning lase veel paar minutit küpseda, kuni ubinad on pehmed, kuid veel ei ole lagunenud. 


pühapäev, 6. november 2016

Torm pärast vaikust :) ja superhea pasta retsept


Nonii, tervitused kõigile! :) Olen eluga reisilt tagasi ja niiiiii pikka pausi ei ole mul veel blogimisega kordagi olnudki veel :) Hullult tore, et te ei ole mu blogi veel ära unustanud ja külastajaid siin ikka igapäevaselt üle tuhande käib - mul on tõesti hea meel selle üle! Igal juhul üritan ennast parandada, sest tingimused (ehk internet) on nüüd blogimiseks jälle olemas ja hakkan taas korralikult kirjutama:)

Aga et nii harjumatult pikk vahe on jäänud, siis ei oskagi nagu kuskilt alustada ... Äkki siis räägin oma esimesest kruiisist maailma ühe parema ja luksuslikuma kruiisikorraldajaga - Silversea'ga -, kelle laeval Silver Cloud (esimesel fotol Alanya sadamas) veetsin Vahemerel ringi seilates suisa 10 päeva. Käisime Kreetal Aghios Nikolaos'el, seejärel kahes erinevas kohas Türgis (Antalya ja Alanya), Küprosel Limassolis, veetsime kolm päeva Iisraelis Haifas (üks seal tehtud pildike on kohe järgmine) ja Ashdodis, seilasime 24 h tormisel Vahemerel ja lõpetasime oma imelise reisi Kreeka ühel omanäolisemal saarel Santorinil. 

Kruiisireis algas ja lõppes Ateena külje all Pireause sadamas, niiet sain ka esimest korda Ateenas peaaegu terve päeva ringi vaadata. Uskumatu, et olen küll mitu korda Kreekas käinud, aga selle superlahe pealinn oli mul veel külastamata. Üks päev Ateenas oli aga täpselt selline, et sai aimu kui rikkaliku ajaloo ja kultuuripärandi, imeheade söögikohtade (ma armastan Kreeka kööki!) ja toredate inimestega see 5 miljoni elanikuga linn on, niiet plaanin kindlasti tagasi minna. Pikk nädalavahetus Ateenas kõlab minu jaoks ülihästi, kuigi kõiki vaatamisväärsusi, alates muuseumitest ja lõpetades ajalooliste monumentidega, ei jõua selle aja jooksul kaugeltki ära vaadata isegi kui kõik päevad hommikust õhtuni palehigis ringi kihutada ... :)


Ütlen kohe ära (mitte ei jäta seda infot lõppu nagu tavaliselt tehakse), et postitus (ja ka minu reis) sündis koostöös Baltikumi suurima reisibürooga Estravel, kelle instagrammi kontol (Estravelgramis) sai samuti lisaks mu enda insta kontole minu reisipilte vaadata. Ja suured tänusõnad lähevad Estraveli superheale reisispetsialistile Kristi Kukk'ele, kelle ülimalt professionaalne korraldus, soe suhtumine ja hea "nina" (nt Ateena hotellide leidmisel) tegid mu reisi veel eriti toredaks! :)

Kruiisist kirjutan kindlasti pikemalt (kui mitte blogis, siis annan teda, kus seda juttu lugeda saab), samuti ilmselt ka mõnest sihtkohast eraldi, seniks aga jagan ühte laevalt saadud retsepti. Nimelt ühes laeva restodest, Itaalia söögikohas La Terrazza, kus ma alati nii hommiku- kui ka lõunasööki nautisin, samuti oli meil vahel sinna õhtuks bronn, sai lõuna ajal alati värsket kohapeal tehtud pasta't. Makaronid tehti kohapeal, samuti valmistati makaroniroog su enda silme all pärast seda, kui olid öelnud, et tahad seda saada. Kõik oli värske ja ülimalt maitsev, rikkalik ja õiges küpsusastmes (al dente). Superhea! :)

Hommikusöögiks meeldib mulle reisil olles alati süüa just värskeid puuvilju, sest Eestis ei saa enamasti nii suus sulavat ananassi ega mangot ning üldse on puuviljade puhastamine tüütu ja aeganõudev tegevus. Niiet kui saab küpseid (!) puuvilju ja värskelt pressitud mahla, lisaks veel superhea kohv, siis on minu päeva algus täiuslik :) Ja kui seda kõike saab veel nautida väljas päikese käes istudes ja merevaatega kohas, siis on see tõesti olukord, millest enam paremaks minna ei saa :D :D :D



Makaroniroa retsepti autor on Silversea kruiisilaeva Silver Cloud Itaalia restorani La Terrazza peakokk Gianluca Lenzi, kusjuures just see söögikoht on ka laeva kapten Michele Macarone Palmieri lemmik. Ühel õhtul, kui chef meie lauda jutustama tuli (meie seltskonnas ehk "our cruise family" hulgas - nagu ise ütlesime - oli ka kaks meesterahvast Itaaliast), mainisin, et tahaks eelmise ja tolle päeva lõunaks saadud pasta'de retsepte. Järgmisel päeval olid need mõlemad koos autogrammide ja käsitsi kirjutatud "buon appetito!" sooviga mu toas voodi peal. Kas pole lahe?!?

Ühe neist lisasin oma vahemere köögi teemalise artikli* juurde, mis ilmus eile Laupäevaleht LP-s, teist aga jagan siin teiega. Head isu! :)

Conchiglie con Pommodore e Cipolle

Jätkub 5-le

500 g tortellini või conchiglie makarone**
50 g võid
0,5 dl oliiviõli
3 peenelt viilutatud küüslauguküünt
4 tükeldatud kooritud tomatit, millelt seemned on eemaldatud
1 sl värsket hakitud salveid
3 rohelise sibula vart, lõigatud 3 cm juppideks
soola, pipart, salveilehti, parmesani, oliiviõli

Kuumuta pannil õli ja tükeldatud või. Lisa küüsluaguviilud, prae segades ja kui küüslauk hakkab kerget jumet omandama, siis lisa tomatikükid ning kuumuta u 5 minutit. 

Keeda tortelliinid või teokarbikujulised makaronid al dente ehk mitte päris pehmeks ja lödiks, vaid nii, et need on väljast pehmed, aga seest veel pisut kõvad. Lisa tomatisegule hakitud sibul ja salvei, lase keema tõusta, lisa makaronid, sega läbi, maitsesta vajadusel soola ja musta pipraga ning serveeri kohe. Peale puista salveilehti ja hakitud rohelist sibulat, parmesaniviile ning nirista oliiviõli. Lihtsalt imemaitsev!!! :)


* Artiklis on ühe osa lõigud kahjuks vahetusse läinud. "Oliiviõli, jumalate kingitus" esimene lõik pidi olema see, mis algab lausega "Just nii ütleb selle kohta giid Iisraelis.", kuid kahjuks on see lõik tõstetud teiseks ja seega see lause tundub täitsa out of context ... Et siis teate, kui loete - lihtsalt vahetage selle osa need kaks lõiku mõttes tagasi ;-)

** Millegipärast on palju inimesi, kellele sõna makaron ei meeldi ja ma ausalt öeldes ei saa sellest üldse aru :) Kui huvitab keeleliselt korrektne sõnakasutus, siis tasub selle sõna kohta siit ja siit lugeda.

PS: Kui keegi on siin blogis esmakordselt, siis igaks juhuks mainin, et kõik pildid avanevad suuremana, kui neil klikata. Ma küll laen blogisse alati väikesed versioonid, et blogi mitte liiga aeglaseks ei muutuks suuri faile alla laadides, aga pisut suuremana saab neid ikkagi vaadata.