kolmapäev, 21. oktoober 2020

Kapsapirukas krõbeda põhja ja kahe juustuga


Kapsas on igas mõttes hea! Toitainerikas, tervislik ja kalorivaene, samas ka odav ja laialdaselt kättesaadav peakapsas võiks kuuluda meie kõigi menüüsse. Sellel on palju erinevaid kasutusvõimalusi - grillida, röstida, hautada, keeta; lisada pajarooga, supi sisse, pirukasse, serveerida prae kõrvasena või hoopis lisada toorelt salatisse. Suvel meeldib mulle eriti teha just klassikalist kodust toitu värske kartuliga - kapsast hakklihaga. Mina lisan sinna alati maitseks ka sibulat, küüslauku, riivitud porgandit ja puljongit. Kapsas hakkliha ja kartuliga on mulle juba lapsest saadik meeldinud ning suvel, kui kõik aedviljad on otse peenralt, on see veel eriti hea :)

Kirjutasin kapsast paar kuud tagasi Nädalalõpuleht LP-s. Botaaniliselt muide võib kapsapead nimetada üheks suureks pungaks. Söögikapsa (Brassica oleracea) liiginimetuse alla on koondatud kapsateisendid (pea-, lill-, nuikapsas). Kapsast kasvatatakse juba üle 4000 aasta. Algse söögikapsa koduks peetakse Vahemeremaid, aga peamiseks kujunemise kohaks siiski Hollandit, kus seda kasvatati laialdaselt juba 14. sajandil. 

Söögikapsa looduslik teisend, mis kasvab eelkõige rannikualadel, ei pruugi üldsegi olla kultuurteisendite esivanem, vaid hoopis kultuurist tagasi metsistunu. Pigem on see aga koos paari teise metsiku peata kapsa liigiga siiski tänase söögikapsa kujunemise aluseks. Valge peakapsas (Brassica oleracea ver. capitata f. alba) on välja kujunenud vanast kultuurtaimest söögikapsast, mis ei moodustanud pead; söögi ja ravimina kasutati tema mahlakaid lehti. 

Valge peakapsas sisaldab 100 g kohta üle 90% vett, 1,8% valke, 5,4% süsivesikuid (neist 2% suhkruid), 1,2% mineraalaineid (näiteks kaaliumi ja kaltsiumi) ja 30 mg C-vitamiini. Selles on foolhapet ja klorofülli, mis on antioksüdantse toimega. Tänu selles sisalduvatele kiudainetele (2 g 100 g kohta) on kapsas kasulik seedimisele. Lisaks on see vili kolesteroolivaba. 

Umbes pool Eesti valge peakapsa saagist kasutatakse hapendatult. Hapendamisel muudavad bakterid suhkru piimhappeks, mis konserveerib kapsa. Piimhape on tervisele kasulik, lisaks säilib hapendatud kapsas hästi ka C-vitamiin.  

Kui tervet kapsast korraga ära ei kasuta, siis hoia pooleks lõigatud kapsast külmkapis ja kata lõikepool toidukilega. 

See ohtra juustuga pirukas sobib nii suupisteks kui ka eraldi eineks. Kapsa asemel võib kasuta riivtud porgandit, mida tuleb enne pirukale lisamist mõned minutid võiga hautada. Värske kapsa asemel sobib ka hapukapsas. 

Põhi:
100 g kodujuustu
100 g toasooja võid
170 g nisu- või toortatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 tl suhkrut
1 muna

Sega kodujuust võiga ühtlaseks massiks. Sega sõelutud jahu kuivaientega läbi. Lisa kuivaiensegu kodujuustu-või massile, sega läbi, lisa muna ning sega ühtlaseks massiks. 

Vormi tainas palliks, keera toidukilesse ja aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:
300-350 g värsket kapsast
100 g tugevamaistelist kõvemat laagerdunud juustu
2 muna
100 g kodujuustu
100 g hapukoort
soola,  värskelt jahvatatud musta pipart
soovi korral hakitud maitserohelist (tilli, murulauku)

Haki kapsas peeneks ning hauta natukese vee ja soola pehmeks. Kulub 15-25 minutit sõltuvalt kapsatükkide suurusest. Vajadusel nõruta kapsas enne pirukasse panekut üleliigsest veest.

Riivi juust; klopi munad kergelt lahti ning sega läbi kodujuustu ja hapukoorega. Maitsesta soola ja pipraga, lisa hakitud maitserohelist. 

Rulli tainas lahti või suru see ettevalmistatud (küpsetuspberiga kaetud või määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24-26 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele u 2 cm kõrguselt. 

Laota põhjale 2/3 juustuga läbi segatud kapsas ja vala peale hapukooremass. Kõige peale puista ülejäänud riivitud juust. Küpseta pirukat 180-kraadises ahjus vähemalt 40 minutit kuni ääred on pruunistunud ja pealispind kuldpruun. 

pühapäev, 18. oktoober 2020

Jõhvika-martsipanikringel karamelli-šokolaadikattega (kringel neljal eri moel)


Minu arvates tänane ilm on suurepärane selleks, et kodus istuda ja midagi eriti head küpsetada:) Loomulikult soovitan kringlit, sest see värske ahjusoe küpsetis lihtsalt sulab suus! Lisaks täidab ahjust tulev aroom kodu veel tükk aega. Ja tegelikult ei ole ühe maitserikka ja mahlase kringli valmistmine ei ülemäära töö- ega ajamahukas. Taina kerkimine võtab küll 30-60 minutit aega, samuti kulub küpsemise peale u pool tunnikest, kuid taina kokku segamine ning pärast lahti rullimine ja täidise tegemine on tegelikult sellised asjad, mille peale kokku kulub 15-20 minutit. See nö hands on time on ikka väga lühike;-)

Loomulikult peab korraliku kringli tainas ilusti kerkima ja täidist olema palju, kuid minu arvates on parima kringli saladuseks eelkõige piisav VÕI kogus. Võiga lihtsalt ei tohi koonerdada! Olen näinud retsepte, kus kaks korda suurema taina kogusega kringli puhul on võid sama palju kui mul (kokku u 1 pakk) ja karta on, et need jäävad tõenäoliselt üsna kuivad. Kui korrutada minu poolt kasutatav taina kogus kahega, siis läheb juba ainuüksi tainasse terve pakk; koos täidesega aga juba kaks tükki. Ja paraja koguse võiga kringel on mahlane ja hea ka järgmisel päeval, mis on minu jaoks hästi oluline, kuigi enamasti seda teiseks päevaks ei jätku, sest küpsetan kringli alati siis, kui sõbrad külla tulevad, või kui ise kuskile külla lähen. 

Pärmitaina tegemist ei tasu karta, peab lihtsalt mõne nüansiga arvestama, et see ilusti kerkiks ja mõnusalt õhuline oleks. Oluline on meeles pidada, et kõik komponenid (sh pärm) peavad toasoojad olema, mistõttu tasub need vähemalt tunnike enne küpsetamist külmkapist välja võtta. Pärmitaina valmistamise nipid said mul juba ammu kirja siia - need tasub igaks juhuks üle lugeda, kui pärmitainas just liiga hästi tuttav pole;-)

Kuivatatud puuviljad ja marjad aseta kindlasti enne alkoholi sisse (seda võib ka juba päev varem teha) ja sega neid aeg-ajalt, et kõik üleni kokku saaksid. Täidises kasutan mina alati pruuni suhkrut (hele või tume muscovado või fariinsuhkur), mis annab karamellist maitset juurde, aga loomulikult sobib ka tavaline valge suhkur. Kuna kardemoni maitse paljudele ei meeldi, siis vahel asendl selle maisteaine tainas vanillisuhkruga. Sageli aga lisan vahele pisut kaneeli, et head maitset kringlile juurde anda. 

Olen tavalise nisujahu asemel kasutanud ka mahedat speltapüüli, mille tootja on Jahu Jaan. See kerkis sama hästi kui tavaline nisujahu, kuid värvus jäi tumedam ja rustikaalsem ning maitse tundus ka kuidagi iseloomukam. Jahu Jaani erinevaid mahedaid jahusid ja helbeid on päris hea valik juba poodides ning mina ostan viimaseid hommikupudru valmistamiseks päris sageli, sest need on värsked ja maitsvad. 


Kui oled täidise tainale laotanud ja taina kokku rullinud, siis eelistan mina jätta selle nii, nagu see on, sest sel juhul ei tule täidist välja, midagi ei lähe kõrbema ja kringel on palju mahlasem. Kui soovid, siis võid selle ka pikuti lahti lõigata ja palmikuks teha (õpetus all kirjas; eelmisel pildil on näha, kuids see jääb enne ahju panekut), kuid sel juhul lükka marjad, martsipan jm täidiseained ilusti kringli sisse enne ahju panekut. 

Järgmisel vasakpoolsel fotol on näha, kuidas osa martsipani on küpsetamise ajal kringlist välja sulanud, kuigi lükkasin selle ilusti kihtide vahele. Just selliste asjade vältimiseks ei tee mina enamasti palmikut, vaid jätan rulli niisama (parempoolne pilt). Tahan, et kõik ned head asjad, mida kringli vahele panen, sinna alles jääksid ning kringlit maitserikkamaks ja mahlasemaks teeksid:)

NB! Taina (ja kõigi täidiste) kogus on nn "väikese" kringli jaoks, st sobivad küpsetamiseks ka ümmarguses (u 26 cm läbimõõduga) vormis. Kui korrutad kogused kahega, saad suure kringli, mis täidab terve ahjuplaadi. Kuna aga see "väike" kogus on ka piisavalt suur, millest jätkub ilusti vähemalt kümnesele (tegelikult ka suuremale) seltskonnale, siis olen mina alati seda varianti teinud. Kui aga vaatad seda "väikest" kringlit minu kõige suuremal ahjuplaadil, siis see täidab tegelikult juba ise nii suure osa plaadist ära, et ei kujuta ette, kuidas kahekordne kogus veel ära mahuks :)



Vaja läheb: 
2,5 dl piima
25 g pärmi
80 g peensuhkrut
1 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
0,5 tl soola
450-500 g nisujahu või speltapüüli
100 g toasooja võid

Kuumuta piim käesoojaks (u 37 c). Sega pärm piimaga ühtlaseks. Lisa edasi segades juurde suhkru,  soola ja soovi korral ka kardemoniga segatud sõelutud jahu (alguses 450 g ja vajadusel lisa juurde), seejärel pehmed võitükid. Sõtku kas käte või köögikombaini abil kuni tainas nö lööb kausi küljest lahti. 

Kata kauss köögirätiga ja aseta tuulevaiksesse kohta vähemalt pooleks tunniks (kuid max 1 h) kerkima. Tainas peaks selle ajaga olema enam-vähem kahekordistunud. Puista tööpinnale jahu ja rulli tainas õrnalt vajutades u 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. 

Täidis:
100 g toasooja võid
200 g martsipani
200 g jõhvikaid või pohli
3-4 sl pruuni suhkrut ja 1-2 sl tuhksuhkrut peale (mõlemat läheb vaja juhul, kui karamellikastet ei tee)

Määri või ühtlaselt lahtirullitud tainale. Laota tükeldatud või riivitud martsipan ning marjad ja suhkur (seda soovitan kasutada siis, kui karamellikatet ei valmista) samuti ühtlaselt peale ja rulli tainas kokku. Tõsta kringel õrnalt küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud 24-26 cm läbimõõduga vormi või ahjuplaadile, aseta ringikujuliselt ja vajuta otsad kokku. 

Kringli võid soovi korral ka palmikuks teha. Selleks tee pikkupidi keskele lõige nii, et lõikad tainast tehtud rulli läbi, kuid jätad otsad kokku, ja tõstad siis pooled teineteisest üle nii, et tekib palmik. Suru täidis, mis on välja pudenenud ja kringli pinnale jäänud (martsipan ja marjad), taina vahele tagasi.

Kata kringel köögirätiga ja lase veel 15 minutit kerkida. Klopi soovi korral muna koos 1 sl vee, (vahu)koor või piimaga lahti ning määri sellega tainas äärtest ja pealt kokku. 

Küpseta kringlit 190 kraadi juures u 30 minutit, kuni see on pealt kuldpruun. Võta ahjust, lase u 10 minutit taheneda ja laota seejärel peale karamellikaste või sõelu tuhksuhkrut. 


Karamelli-šokolaadikaste: 
0,6 dl täispiima
60 g pruuni suhkrut
40 g heledat siirupit
60 g võid
100 g valget šokolaadi

Asta piim koos suhkru, siirupi ja tükeldatud võiga kastrulisse ning lase aeg-ajalt segades kergelt podisedes u 10 minutit keeda.  Lisa tükeldatud šokolaad ja sega ühtlaseks. Vala kaste kaussi, lase jahtuda ja laota seejärel kringlile. Jahtudes kaste taheneb, seega soovitan seda kringlile laotada siis, kui see on külm ja soovitavalt on ka kringel juba piisavalt jahtunud. 


Jõulukringli jaoks kasuta sama põhja retsepti. Selle kringli retsept ilmus eelmise aasta detsembris siin

Maitseaineid (nt kardemoni ja kaneeli) võib lisada kas tainasse või täidisesse, kuid jõulukringli puhul  panin vürtsi mõlemasse. Tainasse lisasin särtsu peenestatud kardemoniga, täidist aga vürtsitasin kaneeli ja apelsinikoorega, mille maitseid alkohol aitab intensiivistada ja paremini välja tuua. 

Täidis:
100 g kuivatatud puuvilju ja marju (jõhvikad, kirsid, rosinad, ananassi- ja aprikoositükid jms) 
3 sl kanget alkoholi (konjak, rumm, brändi, viin) või kohvi
200 g toasooja toorjuustu
80 g (pehmet pruuni) suhkrut
1-2 tl jahvatatud kaneeli
1 apelsini peenelt riivitud koor
1 väike muna
peotäis mandlilaaste
tuhksuhkrut (soovi korral)

Määri toorjuust noa abil ühtlaselt lahtirullitud tainale, laota ülejäänud asjad (sh kuivatatud puuviljade juurest alkohol või kohv, kui seda veel kaussi jääb) samuti ühtlaselt peale ja rulli tainas kokku. Tõsta kringel õrnalt küpsetuspaberiga kaetud 24-26 cm läbimõõduga vormi, aseta ringikujuliselt ja vajuta otsad kokku. Kata köögirätiga ja lase veel 15 minutit kerkida. 

Klopi muna koos 1 sl vee, (vahu)koor või piimaga lahti ja määri sellega tainas äärtest ja pealt kokku. Puista ühtlaselt peale mandlilaastud. Küpseta 190 kraadi juures u 30 minutit kuni kringel on pealt kuldpruun. Võta ahjust ja naudi kohe või toasoojana. 

Enne serveerimist võid soovi korral veel tuhksuhkrut peale raputada.


Šokolaadi- ja rosinakringli jaoks kasuta sama taina retsepti; peale sobib mõlemale šokolaadiglasuur. 

Šokolaaditäidis:
50 g võid
200 g tumedat või piimašokolaadi
1 dl vahukoort

Täidise jaoks tükelda või ja šokolaad, aseta koos vahukoorega kastrulisse ja sulata madalal kuumusel segades, kuni tekib ühtlane mass. Laota segu lahti rullitud tainale ja keera tainas rulli. 

Tõsta kringel õrnalt küpsetuspaberiga kaetud 24 cm läbimõõduga vormi või ahjuplaadile. Kata köögirätiga ja lase veel 15 minutit kerkida. 

Küpseta 190 kraadi juures u 30 minutit kuni kringel on pealt kuldpruun. Enne glasuuri peale panekut lase jahtuda.

Glasuur
100 g valget või tumedat šokolaadi
1 dl vahukoort
jõhvikaid või pohli või hakitud sarapuupähkleid

Tükelda šokolaad ja sulata koos vahukoorega paksupõhjalises kastrulis madalal tulel. Sega ühtlaseks, lase pisut jahtuda, laota kringlile ja lase taheneda. Soovi korral puista kaunistuseks peale jõhvikaid või pohli või hakitud pähkleid. 


Klassikaline rosinakringel

100 g rosinaid
3-4 sl rummi, konjakit, brändit või kohvi
120 g toasooja võid
80 g pruuni suhkrut
1 sl jahvatatud kaneeli

Aseta rosinad alkoholi sisse vähemalt tunnikeseks likku. Rulli tainas ristkülikuks, määri sellele või, puista ühtlaselt peale suhkur ja kaneel. Seejärel laota tainale rosinad (sh rosinate juurest alkohol või kohv, kui seda veel kaussi on jäänud). Keera tainas rulli ja aseta kas võiga määritud ja jahuga üle puistatud ümmargusse vormi või küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata köögirätiga ja lase veel u 15 minutit kerkida. Küpseta kringlit 190-kraadises ahjus u 30 minutit kuni see on peale kuldpruun. Enne šokolaadi- või karamellikatte peale panekut lase jahtuda. 


Retsept ilmus D-kokaraamatus

neljapäev, 15. oktoober 2020

Mereandidega tomatisupp


Toekas ja maitseküllane mereanni-tomatisupp on ideaalne nii tänaseks kalapäevaks kui ka üldse praeguseks sombuseks aastaajaks. See tummine roog on toitainerikas ja mõnusalt soojendav ning täidab hästi kõhtu, nii et suurepärane supp aina jahedamaks ja pimedamaks muutuvate ilmade jaoks;-)

Krevettidega olen suppi varemgi teinud, näiteks see on üks tõeliselt mõnus vürtsikas supp, mis ilmus ka Delfis, kuna jäi sealsele toidutoimetajale silma. Eriti head on aga krevetid minu arvates niimoodi ehk vürtsika kastmega salati juures. Suppidest on ilmselt blogis olemasolevatest sarnaseim minestroone, mis on samuti aedviljarikas ja hästi hea;-)

Mu terrassil kasvab veel ohtralt basiilikut, seetõttu sai just see maitsetaim supi jaoks välja valitud, kuid selle võid vabalt asendada mõne muu endale meelepärase ürdiga. Selle supi sisse sobib minu arvates ideaalselt koriander, samuti lehtpetersell, pune ja tüümian. Aga miks mite hoopis till või murulauk?!? :)

Mul on seekord kasutusel tursafilee ja jahutatud koorimata krevetid. Tursa puhul tuleb kahjuks osta terve filee, aga õnneks kaaluvad väiksemad 300-400 g, mis on supi jaoks täpselt paras kogus. Kui kasutad sügavkülmutatud krevette, siis kindlasti sulata, nõruta ja kuivata need korralikult enne kasutamist. Kui tarvitad juba puhastatud krevette, siis piisab 200-300 grammist. Kui ise puhastad, siis ära unusta selja pealt  soolikat ära tõmbamast, mis enamasti on must või hall, aga vahel võib olla ka täitsa läbipaistmatu. Selle ära tõmbamiseks tee terava noaga selja ülaosa keskele sisselõige, võta soolikast kinni ja tõmba välja - tuleb ilusti tervena ära. 

Mina praen krevetid enne supile lisamist alati läbi, aga kui seda teha ei soovi, siis lisa need potti mõni minut enne kala. 

Kui armastad vürtsikamat toitu, siis lisa tšillipipar koos sisuga; kui tahad piegm vähem krehvtist, siis eemalda sisu ja seemned enne toidule lisamist. 

Kui kasutad teisi makarone kui mina, siis vaata kindlasti enne pakendilt konkreetset valmimisaega - oluline on, et need oleksid al dente ehk mitte päris pehmed. Minu arvates on selle supi jaoks ideaalsed just pisikesed sarvekesed (kasutasin Panzani omi). 

Puljongit lisa vastavalt sellele, kui vedelat suppi soovid. Kui lisada vaid liiter, siis on supp üsna paks, isegi pigem pajaroa-laadne, kuid kahe liitriga saab juba päris vedela supi. Kui meeldib veel rohkema vedelikuga supp, siis lisa vett.

Kui muidu pakun sarnase tummise tomati-mereannisupi juurde krõbeda koorikuga saia, siis selle supi puhul ma seda ei tee, kuna siin on niigi makaronid juba sees ja minu jaoks sellest jahukogusest täiesti piisab, eriti veel, kui suppi õhtusöögiks süüa ;-) Küll aga sobib selle supi juurde ideaalselt kuiv valge vein, samuti kerge (alkoholivaba) õlu :)

Soovin kõigile maitsvat neljapäeva! 


Vaja läheb:
1 suurem porru
1 suurem porgand või 2 varssellerit või mõlemat
4 küüslauguküünt
1 tšillikaun
200 g kirsstomateid
õli või selitatud võid praadimiseks
1 kg (2 pakki) Panzani tomatipüreed
1-2 l kala- või köögiviljapuljongit
300-400 g (valge) kala fileed (nt tursk)
300-400 g koorimata krevette
värskelt jahvatatud musta pipart
1 sl suhkrut
vajadusel soola
paar peotäit värsket basiilikut vm meelepärast maitserohelist

Lõika porru, porgand või seller õhukesteks viiludeks; haki küüslauk ja tšilli peeneks; lõika tomatid pooleks. Kuumuta potis keskmisest pisut madalamal kuumusel õli või selitatud või ning prae selles sibulat, sellerit ja porgandit u 10 minutit (aeg-ajalt segades), kuni need on peaaegu pehmed. Lisa tšilli, küüslauk ja tomatid ning prae veel mõni minut. 

Lisa potti tomatipüree ja puljong, keera kuumust pisut juurde ning lase supil keema tõusta. Lisa makaronid ja keeda u 13 minutit kuni need on peaaegu pehmed. Maitsesta suppi suhkru, vajadusel ka soolaga.

Samal ajal, kui supp pliidil podiseb, lõika kala 1-2 cm tükkideks. Puhasta krevetid ja prae neid (st ainult krevette, mitte kala) pannil õli või selitatud või sees kummaltki poolt paar minutit, kuni need muutuvad roosaks. Maitsesta natukese soola ja pipraga.

Kui makaronid on peaaegu pehmed, keera kuumus kinni, lisa potti kala, sega läbi, aseta potile kaas ja lase supil 5-10 minutit seista. Seejärel lisa krevetid ja (soovi korral peenemaks hakitud) basiilikulehed vm meelepärane maitseroheline, sega läbi ning serveeri kohe. Jahvata peale musta pipart ja puista veel basiilikulehti. 


Retsept valmis koostöös Panzani'ga

esmaspäev, 12. oktoober 2020

Kohupiima-õunakook


Tänane päev on õnneks juba mitmes USA osariigis ümber nimetatud põlisrahvaste päevaks ja ei kanna enam Kolumbuse päeva nime. See on minu jaoks suurepärane uudis, sest tegemist oli ühe erakordselt jubeda inimesega, kelle "vägitegudest" saab kiire ülevaate, kui lugeda nt siit või kuulata siit. Kurb, et sellisele mehele üleüldse oli nii palju ausambaid püstitatud ning mul on tõeliselt hea meel, et neid on nii vähe alles jäänud ja järjest maha võtakse Ma ei näe, et ühele massimõrvarile püstitatud monument kuidagi osa ajaloost oleks, et need peaks alles hoidma. Kas meie jätsime pärast taasiseseisvumist mõne Lenini kuju kuskile uhkelt seisma või tähistame endiselt tema sünnipäeva?!? Vastust sellele teavad ilmselt kõik ja seega tuleb ka aru saada sellest, miks põlisrahvad ja teised vähegi ajalooga kursis olevad inimesed ei taha näha Kolumbuse kujusid ega tähistada 12. oktoobrit Kolumbuse päevana. Seda enam, et Ameerikat ju ei avastatud (täpselt nagu ristirüütlid ei avastanud paganlikku Eestimaad), vaid vallutasid, mõrvasid, vägistasid, piinasid jne seal elanud põliselanikke, et saada endale maad, maavarasid, orje jne. Keda ajalugu rohkem huvitab, sel tasub lugeda nt seda raamatut USA ajaloo kohta, mis annab genotsiidist hea ülevaate. 

Aga see selleks :) Ilmselt enamik inimesi, kes jälgib vaid Eesti meediat, isegi ei tea, et suur osa maailmast tänast päeva tähistab, aga samas natukene uusi teadmisi ei tule ju kunagi kahjuks ;-)

Olen suur kohupiima ja sellest valmistatud kookide, vormide jm maiuste fänn, nii et see küpsetis mulle endale hullult meeldib! Mahlane kohupiimamaius, mis on parajalt magus, sobib suurepäraselt nii magustoiduks kui ka hommikusöögiks. 

Kohupiimavormi-laadse tekstuuriga kook on mõnusalt kerge ja on eriti meelepärane just suurematele kohupiimasõpradele (nagu ma ise). Sellele küpsetisele passib ideaalselt pohlad ja jõhvikad, et erksat värvi ja maitset juurde anda. 

Nisujahu saad asendada riisi- või toortatrajahuga, kui soovid gluteenivaba kohupiima-õunavormi. Mina olen kasutanud toortatrajahu, et olek tervislikum :)

Vaja läheb:
3 muna
4 sl suhkrut
600 g (3 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
150 g hapukoort
130 g sulatatud võid
5 sl jahu
400-500 g hapusid õunu
1 sl jahvatatud kaneeli või kaneelisuhkrut
peotäis või paar pohli või jõhvikaid (soovi korral)

Klopi munad kergelt suhkruga lahti, sega hulka kohupiim ja hapukoor, seejärel sulatatud ja pisut jahtunud või. Viimasena lisa sõelutud jahu, sega ühtlaseks ja laota küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud 20x30 cm läbimõõduga neljakandilisse ahjuvormi. Laota peale õhukesteks viiludeks lõigatud õunad ja puista ubinatele kaneel või kaneelisuhkur. Soovi korral lisa ka marjad. 

Küpseta kohupiimakooki 180 kraadises ahjus u 50 minutit kuni see on tahenenud, hakkab äärtest pruunistuma ja õunad on pehmed. Lase vormis jahtuda ja lõika tükkideks. Parim külmana. 

kolmapäev, 7. oktoober 2020

Imemaitsev kukeseenepasta

 
Sügisel tasub ikka teha (kuke)seenepastat, seda enam, et ilmad on veel metsas käimiseks sobivad - soojad, ilusad ja kuivad. Kui aga aega pole loodusesse sõita või ühtegi seenekohta ise ei tea, saab turult abi. Täna olid küll päris mitmete müüjate ees letil kukeseenehunnikud ja usun, et järgmisel paaril nädalal ei tohiks probleemi seente hankimisega tekkida :)

Pasta on tore asi, sest valmib kiirelt (st sobib ka argiõhtuks) ja maitseb ülimalt hästi. Seda kindlasti juhul, kui oled kastmesse lisanud maitseaineid ja -rohelist, koort, veini, küüslauku, sibulat ja ohtralt juustu;-) Need on toorained, mis muidugi iga toidu heaks teevad, aga makaronide juurde on need samuti igati sobivad. 

Retsept ilmus septembri alguses siin ja kirjutasin selle juures ka kukeseene kasulikest omadustest. Kukeseen tundub olevat üks vastuoluline seen. Näiteks mükoloogiaühing on seda valinud aasta seeneks, samas mõni mükoloog leiab, et see on täiesti mõttetu seen ega kõlba üldse süüa:) Loomulikult ei ole see ei maitsvaim ega ka toitainerikkaim metsaand, kuid samas on see seen ikkagi piisavalt levinud, hästi kättesaadav, kergelt puhastatav ja töödeldav (ei ole vaja ju eelnevalt kupatada), niiet minu köögis on see seentest kõige sagedasem külaline. Ja mulle meeldib väga kukeseene erkkollane värv!

Kui on soov seentest midagi maitsvat veel teha, siis siin on mul mitu erinevat risotot, pirukat jm toitu, nii et retseptide vähesuse taha ei tohiks kokkamine jääda :) 


Vaja läheb: 
300 g meelepäraseid makarone
1 keskmine sibul
4 küüslauguküünt
õli või selitatud võid praadimiseks
1,5 dl kuiva valget veini
50 g võid
400 g seeni
2 dl (1 pakk) vahukoort
100 g parmesani vm kodumaist kõva laagerdnunud juustu + soovi korral peale riivimiseks
100 g väikeseid spinatilehti
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
peotäis tüümianilehti vm meelepärast maitserohelist (soovi korral)

Keeda makaronid vastavalt pakendi juhistele peaaegu pehmeks ehk al dente

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Kuumuta pannil pisut õli või selitatud võid ja prae selles sibulat madalal kuumusel u 8 minutit aeg-ajalt segades kuni see muutub klaasjaks. Lisa küüslauk, kuumuta veel u minut, seejärel kalla pannile vein. Keera kuumus veidi kõvemaks ja lase veinil paar minutit pannil keeda, kuni seda jääb poole vähemaks.

Lisa või ja seened (väiksemad jäta terveks, suuremad lõika tükkideks). Prae seeni aeg-ajalt segades 5-10 minutit kuni vedelikku hakkab vähemaks jääma. Lisa vahukoor ja riivitud juust ning alanda pisut kuumust.  Lase kastmel u 5 minutit kergelt podisedes keeda. Lisa spinatilehed ja sega korralikult läbi, et kõik lehed oleks kastemga kaetud ja närbunud. Lase umbes pool minutit veel küpseda. Keera kuumus kinni. Maitsesta soola ja pipraga ning sega hulka keedetud makaronid. 

Serveeri kohe. Soovi korral puista peale hakitud maitserohelist ja riivitud juustu. 

reede, 2. oktoober 2020

Kukeseenerisoto


Risoto on hullult hea ja eriti muidugi siis, kui seda ise teha! Mulle tõeliselt meeldib, kuidas selle valmistamise ajal on köögis imelised aroomid, samuti armastan selle nüansirikast maitset:) Nädalavahetuseks on risoto minu arvates ideaalne, sest saab mõnusalt rahulikult ja aeglaselt seda potis küpsetada, ilma et kuskile kiirustama peaks. 

Blogis on mul risoto retsepte küll vaid neli tükki - kuumsuitsulõhe, peedi, safrani ja kammkarpide ning trühvliga risoto -, kuid see-eest on nendesse postitustesse kirja saanud kõik peamsied näpunäited ja nipid, millega arvestada risoto valmistamisel. Eriti palju on olulist infot kirjas siin

Näiteks paljud ei tea seda, et puljong peab kindlasti kuum olema, sest külma puljongit lisades jahutad rooga ja selle valmimine võtab jube kaua aega. Samuti on oluline risoto segamine, et eralduks tärklis ja risoto oleks mõnusalt kreemjas. Lisaks veel peab olema vein korralik (selline, mida muidu ka jood), samuti on olulisel kohal juust ja või. Dieettoit risoto just ei ole, aga ilmselt minu blogist keegi ei ootagi mingit lahjat suutäit :) Toidu puhul on ikka olulisim maitse ja kalorite pealt pole vaja siin kokku hoida ;-)

Mõnusat ja maitsvat nädalavahetust!

Vaja läheb:
300 g kukeseeni
võid, õli
soola
maitserohelist (till, lehtpetersell, murulauku)
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
2 dl valget veini
200 g risotoriisi
u 0,8 l kuuma (kana)puljongit
150 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu
värskelt jahvatatud musta pipart

Puhasta seened ja prae pannil, kuni vedelik on haihtunud. Lisa pisut võid, maistesta soola ja musta pipraga ning prae veel umbes minut. Haki peale tilli, murulauku või lehtpeterselli, sega läbi ja jäta ootele.
Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat õli sees poti põhjas madalal kuumusel vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk, tükk võid ja prae veel u minut. 

Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mullitades mõni minut keeda vajadusel segades. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama kuuma puljongit kulbi täie kaupa ise risotot segades pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka, kuni riis on peaaegu pehme (al dente). 

Võta pott tulelt, sega hulka praetud kukeseened ja riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut seista. Sereveerimisel jahvata peale musta pipart ja puista soovi korral veel maitserohelist.