Kohupiimakarask munakreemiga, kevadel seltsiks ka karulauk :)

Selle nädala esmaspäeval rääkisin ETV hommikuprogrammis (Terevisioonis) karulaugust ja tegin munakreemi karulauguga. Põhimõtteliselt on tegemist selle sama "munavõiga", mis siin postituses allpool kirjas, kuid lihtsalt paar peotäit karulauku on peeneks hakituna sees:) Saates tutvustasin ka karulaugupestot ja juustuga muffineid, mille retsept on olemas selles raamatus. Lihtsalt spinati asemel kasutasin seekord karulauku :)

See on nüüd üks kodune kiire telefoniklõps sellest karulauguga munakreemist, aga mis teha - paremat pole hetkel lihtsalt kuskilt võtta ... :)

Selle munakreemiga karaski aga, mille retsept siin alla kirjas on, tegin mullu EV aastapäevaks. Mul oli siis plaanis kiigata esimese vabariigi aegset EV sünnipäeva menüüd - kuidas siis Eeesti Vabariigi aastapäeva tähistati ja mida lauale pandi? Tuleb aga välja, et see ei olnudki tollal pidupäev nagu meil praegu. Siis olid olulised kirikupühad, samuti rahvakalendrist tulenevad tähtpäevad, kuid iseseisvuspäeva koguneti riiklikult tähistama vaid paaril korral enne selle taas kaotamist.

Kui aga sirvida nö eestiaegsed kokaraamatuid, jääb silma lihtsate köögiviljatoitude rohkus, samuti see, et tol ajal tehti tohutult hoidiseid - lisaks keetmisele ka hapendati ja soolati. Liha polnud küll enam ainult pidupäevatoit, kuid ega talurahvas seda siiski igapäevaselt süüa ei saanud. Põhiliseks toiduks olid siiski aed-, kaun- ja teraviljad, samuti marjad ja pähklid, peamine leivakõrvane aga soolatud räim ehk silk. Kala põhiliseks sälitusviisideks oli tollal soolamine ja vinnutamine ehk tuule ja päikese käes kuivatamine. Linnainimeste toidulauale jõudis ka heeringas, mis oli importkaup. Muide, tegelikult elas heeringas kuni 15. sajandini ka Läänemeres, seega sajandeid tagasi oli see rasvane kala siiski ka talurahva toidulaual ja ilmselt seetõttu meile siiani südamelähedane.

Piimatoodetest oli enim levinud hapupiim. Mõnes piirkonnas valmistati ka sõira ehk kohupiimajuustu või isegi nö tavalist juustu, kuid see oli pigem harv. Ka võid tehti, kuid seda ei söödud igapäevaselt, ammugi ei kasutatud seda küpsetamisel ja muudes totudes sellises koguses nagu praegu. Suvisel ajal, mil lehmad piima andsid, sai lüpsijärgselt isegi rõõska piima nautida. 

Kuna munaga kiluleivad on 24. veebruaril pea iga "korraliku eestlase" pühadelaual, siis mõtlesin pakkuda nö vahelduseks suupisted meie mitteametliku rahvuskalaga, kuid seekord pakkuda seda suitsutatult ehk sprottidena. Tegelikult valmistatakse sprotte nii kilust kui ka rahvuskalast räimest, kuid enamasti on siiski tegemist esimese kalaliigiga. Ja kuigi soolasilk oli eestlaste peamine leivakõrvane, suisa selle sünonüüm (st et öeldi "leivakõrvane" ja mõeldi silk), siis suitsuräim on Maarjamaal pigem uus asi ja levis alles veidi üle 100 aasta tagasi. 

Kohupiim teeb meie traditsioonilise odrajahust karaski mahlasemaks ja veelgi maitsvamaks. Kuna aga sprotid on rasvased (nii kala ise on suure rasvasisaldusega kui ka õlis seismine teeb oma töö), siis pole mõtet juurde pakkuda munavõid, vaid tegin natukese hapukoore ja majoneesiga hoopis taljesõbralikuma munakreemi. 

Kui soovid gluteenivaba karaskit, siis asenda nisu- ja odrajahu toortatrajahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Kohupiimakarask

100 g nisujahu
70 g odrajahu
1 tl soodat
1 tl soola
150 g maitsestamata kohupiima
200 g täispiima 
1 suur muna
1 sl vedelat mett või suhkrut
50 g sulatatud võid

peotäis meelepäraseid seemneid (soovi korral)

Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja mee või suhkruga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspaber. Soovi korral puista karaski pinnale seemneid.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.

Munakreem sprottidega

4 suurt kõvaks keedetud muna

2 sl paksu majoneesi

70 g hapukoort
1 tl Dijoni (teralist) või muud mahedat sinepit
1 väike purustatud või hästi peeneks hakitud küüslauguküüs (soovi korral)
soola, pipart
suurem peotäis hakitud tilli 

1 karp (u 240 g) sprotte

Aseta kooritud munad kaussi ja vajuta kahvliga puruks. Lisa majonees, hapukoor, sinep ja soovi korral ka peenestatud küüslauk ning sega kahvliga ühtlaseks kreemiks. 

Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Viimasena lisa hakitud till ning sega õrnalt ühtlaseks. Tõsta munakreem serveerimiskaussi, kata toidukilega ja hoia kuni söömiseni külmkapis.

Serveerimisel lõika karask viiludeks, määri igale viilule munakreemi ja aseta peale 1-2 sprotti, millel oled eelnevalt sama eemaldanud. Võid need kolm ka kõik eraldi lauale asetada, et igaüks saab endale karaskist meelepärase koguse munakreemi ja sprottidega suupiste teha. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Lihtne õunakook pohlade ja mandlijahuga

Seda kooki olen sel sügisel (vabandust - suve lõpus, sest ametlikult ju sügis alles algas) juba mitu korda teinud ja teen kindlasti veel :) Sobib see küpsetis nii veidi suuremale seltskonnale (kuna olen nüüd beebiga kodune, siis on meie jaoks 6 inimest juba päris suur seltskond ;-) ) kui ka väiksemale, kuid viimasel juhul olen teinud poole kogusest (sellise ümmarguse, nagu on jägmisel pildil). Sel juhul on see kook paras kolmele-neljale inimesele üheks õhtuks (beebit siinkohal ei arvesta, aga eks tema saab ka ju sellest koogist kaudselt osa läbi minu) :)

Kook on lihtne teha ja et kodust kooki veidi huvitavamaks muuta, olen lisanud retsepti mandlijahu, konjaki ja vanillisuhkru. Ja loomulikult poetan tainasse ka vähemalt peotäie pohli, sest need on hetkel mu lemmikmarjad :) Juba mitu nädalat lisan pohli oma hommikupudrule ja söön neid ka päeva jooksul vähemalt korra veel, nt jogurti või kohupiimaga, samuti on palukad ideaalsed smuuti sisse. Pohli varun igal aastal sügavkülma ja alati keedan ka moosi - pohlamarmelaadi ja traditsioonilist pohla-õunamoosi. 

Kook on gluteenivaba, kuid võid seda teha ka nisujahuga, kui on soov. Selleks asenda maisi- ja riisi- või toortatrajahu 180 g nisujahuga. Küpsetuspulbrit on sel juhul vaja vaid 1 tl. 

Kui soovid väiksemat kooki, jaga tooraine kogused kahega ja tee kook 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi. Siis on kook selline nagu sel fotol ;-)

Vaja läheb:
150 g sulatatud võid
4 toasooja muna
170 g suhkrut

2 sl vanillisuhkrut
200 g hapukoort
2 sl brändit, konjakit või külma kanget kohvi
60 g mandlijahu
80 g toortatra- või riisijahu

100 g maisijahu 

3 tl küpsetuspulbrit 

u 100 g pohli (soovi korral)
700-800 g puhastatud ja tükeldatud (u 1 cm) või viiludeks lõigatud hapusid õunu (parim on Antonovka)
1 sl kaneelisuhkrut VÕI 1 tl jahvatatud kaneeli segatud 2 tl pruuni suhkruga

tuhksuhkrut (soovi korral)

Tükelda ja sulata või ning lase u 15 minutit jahtuda. Vahusta munad suhkrutega heledaks kohevaks vahuks. Lisa või, hapukoor ja alkohol või kohv, seejärel omavahel segatud kuivained. Sega õrnalt läbi, soovi korral lisa ka pohlad ja tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud 20x30 cm ahjuvormi. Laota peale õunad (suru neid õrnalt veidi taina sisse, et kõik ära mahuks), seejärel puista õuntele kaneelisuhkur.

Küpseta kooki 200 kraadises ahjus u 30 minutit, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil enne lahti lõikamist u 15 minut taheneda ja naudi seejärel kohe soojalt, kuid see on hea ka jahtunult. Eriti hea on õunakook koos vanillijäätise, -kastme või -kreemiga. Kui soovid, puista koogi peale ka tuhksuhkrut.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Murulaugu-lõhe-pirukas juustuga

Kuna murulauk (Allium schoenoprasum) juba vohab isegi Põhja-Eestis (vähemalt minu peenral küll), siis mõtlesin sellest kasulikust taimest veidi lähemalt kirjutada :) See on laugu perekonda kuuluv sibultaim, mille ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest schoinos (kõrkjas) ja prason (sibul). Laukude perekonnast leiab veel ka populaarsed karu-, küüs- ja porrulaugud, samuti hariliku ja talisibula. Võrreldes teiste laukudega on murulaugu maitse ja lõhn vähem vängemad. Kõigil laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, kuid murulaugul on see nõrk. 

Murulauku on ilmselt kasutatud juba üle 5000 aasta, kuigi kultiveerima hakati seda Euroopas tõenäoliselt alles keskajal. Kuid praegugi võib murulauku veel looduseski kasvamas näha. Eurooplaste toidulauale jõudis murulauk Hiinast tänu Marco Polo rännakutel, kus see on menüüs olnud juba vähemalt 3000 aastat. 

Kalorivaeses murulaugus on ligi 90% vett, umbes 4% süsivesikuid, kuni 3% valkusid ja ainult 0,5 % rasvu. Selles rohelises maitsetaimes leidub ohtralt C-vitamiini. Kuna see vitamiin on tundlik töötlemise ja külmutamise suhtes, tasub seetõttu murulauku eelkõige värskena nautida.  Lisaks sisaldab murulauk ka A-vitamiini, samuti kaltsiumit, rauda ja eeterlikke õlisid, mis aitavad seedimist soodustada ja annavad murulaugule iseloomuliku aroomi. Ravimtaimena kasutati murulauku varasemalt mürgistuste leevendamiseks, verejooksu raviks, seedimise soodustamiseks ja vererõhu alandamiseks. 

Murulauku kasutatakse mereandide ja liharoogade, samuti suppide, salatite, võileibade ja munatoitude maitsestamiseks. Hakitud murulauku tasub panna sügavkülma, kust seda siis toitudele talveperioodil peale raputada. 

Kasvamiseks vajab murulauk pigem rammusat mulda ja päikest. Et murulauk kosuks ja muld oleks viljakas, tasub murulauku umbes nelja-viie aasta tagant uude kohta istutada. Lisaks tasub murulauku sagedasti kasutada, sest tihe lõikamine ergutab pealsete arengut ja kasvu ning tagab nende mahlakuse ja hea maitse. 

Kevadised peened maitserikkad murulaugupealsed muutuvad edasi kasvades ja õite saabudes jämedamaks ja puisemaks. Selle vastu aitab, kui lõigata murulauk 2-3 cm kõrguselt kääridega ära. Seda peaks kordama, kui pealsed on taas pikaks kasvanud. Nii võib hõrku murulauku suisa sügiseni nautida. Sel juhul jäävad küll imeilusad õrnad murulaugu õied nägemata, kuid maitsemeeled ja keha on tänulikud :)

Murulaugu-lõhe quiche juustuga

Krõbeda põhja ja maitserikka täidisega lahtine pirukas sobib nii hommikukohvi kõrvale kui ka õhtuseks eineks näiteks koos värske salatiga.  

Gluteenivaba piruka jaoks võta 210 g toortatrajahu, 10 g maisitärklist ja 1 tl küpsetuspulbrit. 

Põhi:

220 g jahu

1 tl kuivatatud oreganot (soovi korral)

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

120 g külma võid

70 g tugevamaitselist riivitud juustu (näiteka Parmesani või mõnda selle Eestimaist analoogi)

Aseta jahu koos maitseainetega köögikombaini, sega läbi, lisa tükeldatud või ja töötle kiirelt riivsaia meenutavaks puruks. Lisa riivitud juust ja 2-4 sl jääkülma vett ning töötle ühtlaseks massiks. 

Määri u 26 cm läbimõõduga ümmargune (lahtikäiv) vorm võiga, raputa üle jahuga ning suru tainas ühtlase kihina põhjale ja u 2 cm kõrguselt äärtele. Torka põhi kahvliga tihedalt läbi ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Aseta tainale küpsetuspaberileht, mis ulatub üle vormi äärte. Paberile pane raskuseks kas kuivatatud oad, herned või keetmata riis ja küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5 minutit, kuni see kergelt kuldne. Võta vorm ahjust ja keera temperatuur 180 kraadile.

Täidis:

250 g lõhefileed

4 muna

4 dl (vahu)koort või täispiima

100 g riivitud juustu

1 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

punt hakitud murulauku

Eemalda kalalt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. 

Klopi munad kausis lahti ning sega läbi koore või piima, juustu, soola ja pipraga. Viimasena sega õrnalt hulka hakitud murulauk.

Laota kalatükid küpsetatud pirukapõhjale, vala peale muna-kooresegu ning küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni täidis on enam-vähem tahenenud (keskelt võiks veel veidi nö võdiseda) ja hakkab äärtest kuldseks muutuma. 

Võta pirukas ahjust ja lase sel enne lahti lõikamist 15 minutit taheneda. Enne söömist puista soovi korral peale veel hakitud murulauku. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohevad õllega tatrapliinid hõrgu heeringasalatiga

 

Homsele EV aastapäevale mõeldes, sobitasin maitserikka ja kerge heeringasalati õhuliste õllega tatrapliinidega. Tegemist on mu vana hea tatrapliinide retseptiga, mis on mul kasutuses olnud ligi 10 aastat ja mis on blogiski end juba aastal 2017 sisse seadnud :) Ja kuna see retsept on päris laialdast kasutust leidnud (olen saanud päris palju tagasisidet, sh teistelt toidublogijatelt, näinud seda suisa blogideski), siis saan öelda, et mu pliiniretsept töötab suurepäraselt! :) 

Kasutan tatrapliinide tainas enamasti ainult tatrajahu, et seda saaksid süüa ka need, kel gluteeni vastu allergia, kuid võin saladuskatte all öelda, et veelgi paremad ja kohevamad on tatrapliinid siis, kui poole toortatrajahu asemel lisada nisujahu. Ja kindlasti kasuta selles retseptis heledat õlut - tume õlu antud juhul ei sobi, sest teeb pliinid mõrudaks.

Kui arvad, et õlle ja pärmiga ei viitsi jännata, siis on blogis olemas üks eriti kiire küpsetuspulbriga kergitatud tatrapliinide retsept, mille juures sinepise lõhetratari retsept. Ka seda varianti olen teinud omajagu, sest kui külaliste tulekuks mitmeid erinevaid roogasid valmistad, siis mõnede toitudega saab minna kergema vastupanu teed, et ajahätta ei jääks;-) Lisaks on blogis olemas mu kunagise lemmikrestorani Põhjaka tatrapliinide retsept, mis on samuti imehea!

Ja igaks juhuks ütlen, et soovitan pliinid teha valmis võimalikult vahetult enne serveerimist, sest parimad on need loomulikult soojana. Kui oled need aga varem ära praadinud, siis soovitan enne serveerimist laotada pliinid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ahjus soojendada. 

Praadimiseks on eriti hea selitatud või, samuti neutraalse maitsega õli, nt (kodumaine) rapsiõli. Pliine saab kokku ligi 40 tk, nii et salati peaksid tegema vähemalt kahekordse koguse (või isegi kolmekordse), et seda kõigile jätkuks. 

Need pliinid on mugavad noa ja kahvliga süüa. Kui soovid suupisteks sobivad suurusega pliine, siis kasuta taina pannile panemiseks supilusika asemel teelusikat - nii saad ühe ampsu suurused pliinid, mida näpuvahelt nautida. 

Ja siingi ei tasu heeringat nõrutada ega majapidamispaberiga kuivatada, vaid võib vabalt seda õlisena kasutada. Kvaliteetse õli puhul on see täiesti ok ja nii pole heeringasalatisse vaja eraldi õli lisada. 

Tatrapliinid

1,5 dl piima

350 g toortatrajahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi

1 sl (pruuni) suhkrut

3,3 dl (1 väike pudel või purk) toasooja heledat õlut

3 muna

1 tl soola

õli või selitatud võid praadimiseks

Soojenda piim nö käesoojaks (kuivpärmi puhul u 40 kraadini). Sega 100 g sõelutud jahu pärmi ja suhkruga, lisa soe piim ja sega läbi. Sega hulka õlu ja lase tainal toatemperatuuril tunnikene seista. 

Nüüd lisa tainale munakollased, ülejäänud (st 250 g) sõelutud jahu ja sool ning sega läbi. Vahusta munavalged kohevaks ja sega need hästi õrnalt kolme osa kaupa tainasse.

Kuumuta pannil õli või selitatud või, tee supilusikaga pannile meelepärase suurusega pliinid ja prae keskmisel (või keskmisest veidi madalamal) kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Parimad on tatrapliinid soojalt. 

Salat:

240 g (1 pakk) VIČI traditsioonilist heeringafileed või roosakat külmsuitsu heeringafileed

pool keskmist punast sibulat või šalottsibul

1 keskmine marineeritud või hapukurk

poole sidruni mahl

0,5 tl mahedat (nt Dijoni) sinepit

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis hakitud tilli

Lõik heeringafilee väikesteks tükkideks (max 0,5 cm). Haki sibul peeneks ja lõika kurk väikesteks kuubikuteks. Sega heeringas läbi sibula, kurgi, sidrunimahla ja sinepiga. Jahvata salatile piart ja viimasena sega õrnalt hulka till (et see võimalikult värske välja näeks).

Serveeri heeringasalat (soojade) pliinide ja soovi korral ka hapukoorega. Võid heeringa asetada nii juba pliinidele kui ka pakkuda kõrvale.

Retsept valmis koostöös VIČI'ga

Gluteenivaba rullbiskviit valge šokolaadi ja kohupiimaga ning šarlott

Blogis on nüüd nädalake pausi olnud, aga ma pole mitte laisaks muutunud (ausõna!) 😄, vaid lihtsalt kevadisel ajal on nii kohutavalt palju tegemist ainuüksi kodus - vaja kõik maja aknad ära pesta (ja mul on kahele korrusele lisaks ju ka kelder ja veranda, millel on suured aknad), rohida ja koristada peenrad, seemneid külvata, toalilli hooldada ning käia metsas karulauku korjamas, rääkimata sajast muust asjast. Näiteks kirjutasin homsesse Nädalalõpuleht LP-sse seedermänniseemnetest ja tegin nendega ühe mahlase Itaaliapärase koogi 😊

Aga selle rullbiskviidi ja šarloti tegin juba eelmisel nädalal ja sööjad kiitsid, nii et pole ühtegi põhjust jätta retsepti jagamata ;-) Ma aeg-ajalt, aga samas mitte kuigi sageli, küpsetan ka rullbiskviite - näiteks see on šokolaadiga ja jahuvaba & see on klassikaline nisujahu ja karamelli-kohupiimakreemiga 😊 Praegusest gluteenivabast šokolaadi ja tatrajahuga rulli keeratud biskviidist, mille vahele sai šokolaadi-kohupiima täidis, otsustasin teha aga šarlott-tordi. Šarloti täidisesse lisasin samuti kohupiima ja otsustasin selle tarrendada - üllatus, üllatus - šokolaadiga, nii et želatiini ma üldse ei kasutanudki. 

Kui kasutad külmutatud marju, siis sulatada neid enne täidisesse lisamist ei ole vaja, kuid piirdu siis 150 grammiga. 

Vaja läheb:

80 g valget või piimašokolaadi

4 suurt toasooja muna

1 sl vanillisuhkrut

80 g suhkrut

70 g toortatrajahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 sl külma kanget kohvi või alkoholi (nt brändit)

Haki ja sulata šokolaad vesivannil, sega ühtlaseks ja lase veidi jahtuda. 

Vahusta mune suhkrutega u 10 minutit, kuni saad heleda ja koheva vahu. Sega õrnalt sisse sulatatud šokolaad, seejärel kohv või alkohol ning viimasena sõelutud ja küpsetuspulbriga segatud jahu. 

Määri küpsetuspaber võiga. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 180-kraadises ahjus 15-17 minutit, kuni biskviit on katsudes vetruv. 

Pane valmis ahjuplaadi suurune küpsetuspaber, raputa see üle suhkruga ja kummuta biskviit kohe pärast ahjust eemaldamist sellele. See paber, mis oli küpsemise ajal ahjuplaadil, tõmba ettevaatlikult biskviidi küljest lahti. Keera biskviit suhkruga üle puistatud paberi abil rulli ja lase sel täielikult jahtuda. 

Kreem:

100 g valget šokolaadi

400 g vanillimaitselist kohupiima

3-4 sl piima

150-200 g vaarikaid või mustikaid või granaatõunaseemneid

Kreemi jaoks sulata hakitud šokolaad vesivannil. Sega kohupiim piimaga ühtlaseks kreemiks ja sega vispliga ühtlaselt hulka sulatatud šokolaad. Keera jahtunud biskviit rullist lahti ja laota sellele kreem jättes ääred 1 cm kauguselt vabaks. Puista peale marjad ja rulli biskviit ettevaatlikult uuesti rulli (seekord ilma paberita). 

Aseta rullbiskviit külmkappi ja lase sel enne serveerimist paar tundi taheneda. Soovi korral sõelu peale tuhksurhkrut ja puista marju ning lõika u 1,5 cm jämedusteks viiludeks. Kui soovid, siis aga tee rullbiskviidiga šarlott.

Šarloti täidise jaoks on vaja:

200 g valget šokolaadi

400 g toasooja toorjuustu

300 g vanillikohupiimapastat

Haki ja sulata šokolaad ning toorjuustu ja kohupiimapastaga ühtlaseks kreemiks.

Kata paraja suurusega (vähemalt 1,5 l mahutavusega) kauss toidukilega jättes ääred üle kausi ja lao sinna rullbiskviidiviilud. Vala kaussi kreem ja lõika rullbiskviidi üle kreemi latuvad ääred ära. Need ääred, samuti ülejäänud rullbiskviit lao ühtlase kihina kohupiima-šokolaadikreemi peale, et koogil oleks põhi. Keera toidukile ääred kõige peale ja aseta vähemalt kolmeks tunniks külmkappi tahenema. 

Võta kile ääred lahti, kummuta kook serveemisalusele ja koori kile ümber ära. Soovi korral puista peale marju ja granaatõunaseemneid. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus 

Kiire sai juustu ja kuivatatud tomatitega

Selle saia retsept ilmus juba peaaegu poolteist aastat tagasi siin, kui kirjutasin teemal, kas gluteenivaba on tervislik või mitte. Kuigi suurem gluteenivaba toitumise haip on küll mööda läinud, siis minu jaoks on see uskumatu, kuidas ikka kohtab veel aeg-ajalt mõnda inimest, kes usub siiralt, et gluteen teeb tervele inimesele midagi halba või on kuidagi ebatervislik. Loomulikult pole nisujahus (nagu nt suhkruski) midagi kasulikku, kuid see ei tähenda, et seda iga hinna eest vältima peab. Lihtsalt selliste toitainete vaeste asjadega peaks olema pigem ettevaatlik - süüa tasub siiski peamiselt ikka toitu, millest saab vitamiine, mineraal- ja kiudaineid ning muud meile vajalikku ja kasulikku. 

See sai siin on rikas nii maitsete kui ka toitainete poolest :) Seda võib süüa niisama suupistena, aga ka näiteks püreesupi kõrvale nautida. 

Kui sai ei pea olema gluteenivaba, siis võta maisi- ja toortatrajahu asemel 270 g nisujahu ja piisab 1 tl küpsetuspulbrist. Segamisega ole siis hästi ettevaatlik, kuna hoogsa segamise korral gluteen aktiveerub juba taina sees, mistõttu küpsemise ajal kerkib see vähem ega jää nii õhuline. 

Tomatid võid asendada ka hakitud oliividega. 

Vaja läheb:

100 g laagerdunud tugevamaitselist juustu

6-8 kuivatatud tomatit õlis

100 g võid

170 g toortatrajahu

100 g maisijahu

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

1 tl kuivatatud ürdisegu või punet

peotäis päevalille- või kõrvitsaseemneid või mõlemat

1 suur muna

2,4 dl täispiima

1 sl vedelat mett 

Riivi juust ja haki tomatid väikesteks tükkideks. Tükelda või ja sulata.

Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, soola, ürtide, seemnete ja riivitud juustuga. Teises kausis klopi muna kergelt lahti ning sega läbi piima, u 50 g sulatatud või ja meega. Lisa hakitud tomatid ning sega läbi. Seejärel sega hulka jahusegu.

Tõsta tainas etevalmistatud (st ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud ning põhjas küpsetuspaberi riba, mille otsad ulatuvad otstest üle ääre) piklikkusse keeksivormi, silu pind ja laota ühtlaselt üljäänud või peale. Küpseta 200-kraadises ahjus 25-30 minutit kuni sai on pealt pruunistunud. Lase saial vormis u 15 minutit taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma.

See sai on väga maitsev nii soojalt kui ka jahtunult. Sobib nii suupisteks kui ka püreesupi kõrvale nautimiseks. Jahtunud sai keera kas kilesse või küpsetuspaberisse ja hoia toatemperatuuril.

Sidruni- tartelette'id beseevahuga

Hapukas siidjas sidrunikreem, krõbe põhi ja õhuline besee on minu arvates imehea kooslus, mis mind pärast jaanuari Miamis-käiku juba pikalt isutab. Seekord tegin aga ekstra gluteenivaba põhja ja hoolimata sellest, et nisujahu taina sees ei ole, ei ole põhi pudisev ja kooke saab ilusti vormidest eemaldada. 

Aga mainiks ära ka selle, milline on selle küpsetise nimetuse korrektne kirjaviis, sest see on ikka uskumatu, kui palju näeb valesid vorme (eriti levinud on nt tartalett). Ehk siis eesti keeles on antud koogi puhul grammatiliselt korrektsed kolm varianti:

* tartelette sidruniga

* sidrunitartlett

* sidruni-tartelette

Pole ju keeruline, onju!?! :)

Kui aga homsele naitsepäevale mõelda, siis sobivad need koogikesed valmistamiseks pigem inimesele, kes sagedamini küpsetab, sest tartlettide valmistamine pole päris nii lihtne nagu mõne brownie, keeksi või juustukoogi, et lihtsalt taina kokkusegamise vaev ja that's it! Siin tuleb eraldi teha põhi, täidis ja kate, mis kõik on tegelikult kerged, aga kokku ikka veidi aega kulub.

See-eest aga viimases Nädalalõpuleht LP-s on olemas imehea lõhe-rillettes ja tummine suus sulav šokolaadikook, mis minu arvates on jõukohasd kõigile inimestele. 

Head küpsetamist ja imeilusat naistepäeva kõigile! :)

Põhi:

70 g toasooja võid

2 sl suhkrut

2 munakollast

100 g toortatrajahu

80 g riisijahu

35 g maisitärklist

1 tl küpsetuspulbrit

Vahusta tükeldatud või suhkruga kohevaks vahuks, lisa edasi vahustades ükshaaval munakollased. Sega sõelutud jahud tärklise ja küpsetuspulbriga omavahel ning sega seejärel vahu hulka. Lisa 2-4 sl jääkülma vett supilusikatäie kaupa, kuni tainas on piisavalt niiske. Märsi tainas käte abil palliks, keera kilesse, vajuta lapikuks ja aseta külmkappi tunniks tahenema. 

Jaota tainas neljaks võrdseks tükiks. Suru iga tainatükk ühtlaselt võiga määritud ja jahuga üle puistatud tartletivormi põhja ja äärtele. Torka koogipõhjad tihedalt kahvliga läbi.

Aseta igasse vormi küpsetuspaber, sellele raskuseks keetmata riis või kuivatatud oad või herned ning küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda paber koos raskusega. 

Täidis:

2,2 dl sidrunimahla (4-5 sidruni mahl)

2 sidruni peenelt riivitud koor

40 g maisitärklist

2 munakollast

120 g suhkrut

Aseta sidruni mahl ja koor kastrulisse või potti ning sega vispliga hulka tärklis. Lisa 1 dl vett ja lase keema tõusta. Keera kuumus väiksemaks ja lase vedelikul õrnalt podisedes keeda pidevalt segades, kuni see taheneb. Võta kastrul pliidilt ja sega vispliga munakollased ja suhkur vedeliku hulka. Aseta pott tagasi pliidile ja kuumuta madalal kuumusel samal ajal segades veel mõni minut, kuni segu on paksenenud. 

Seejärel jaota täidis vormide vahel. Juhul, kui sidrunikreemi üle jääb, siis hoia seda külmas ja naudi nt marjade, pannkookide, maitsestamata jogurti või kohupiimaga.

Küpseta tartlette 150-kraadises ahjus 10 minutit. 

Kate: 

4 munavalget

200 g tuhksuhkrut

Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks ja hakka seejärel supilusikatäie kaupa suhkrut lisama, kuni vaht on tugev ja läikiv. 

Aseta munavalgevaht õrnalt lusikaga vormidesse sidrunikreemi peale. Võid selle kas ühtlaselt laiali laotada või teha hoopis keskossa kuhjakesed. 

Küpseta kooke 150-kraadises ahjus 15-20 minutit, kuni munavalge on pealt kergelt kuldne. Lase ahjust välja võetud tartlettidel u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Need sidrunikoogid on suurepärased nii soojalt kui ka jahtunult või külmalt. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Krõbeda rukkileivakattega kohupiimakook EV aastapäevaks

Viimaste aastate pehmelt öeldes keeruline olukord on inimestele erinevalt mõjunud - kes on maale kolinud või suve/maakodu soetanud, kes hakanud rohkem süüa tegema ja küpsetama, kes avastanud enda jaoks teleka ja netflixi (nt mina), kes loeb (veel) rohkem raamatuid (jälle mina), kes hakanud rohkem alkoholi tarbima (mina mitte) või kes hoopis sporti tegema jne jne :) Samas pole inimesed vist kunagi nii palju ja avameelselt oma vaimsest tervisest rääkinud ja nii korralikult käsi pesnud, mis mõlemad on muidugi väga positiivsed ja tervislikud arengud! 

Toiduvaldkonnas on aga toimunud üks eriti suur muutus - nimelt päris palju inimesi on hakanud kasutama toidu ostmiseks e-poode. Pean ütlema, et olen siin teistest maha jäänud. Ilmselt eelkõige seetõttu, et elan enam-vähem kesklinnas ning kodust u 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel asub mitu erinevat poodi - kaks väiksemat Rimi kauplust, kus ma põhiliselt käin, ning Balti jaam oma erinevate ostlemisvõimalustega, sh keldrikorrusel asuv supermarket. Teiseks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mul on millegipärast alati olnud soov ise toidukaupu (eriti värsket kraami) valida ning toidu osas tundus kuidagi imelik või harjumatu, et keegi teeb seda minu eest. Toit on ju minu jaoks üks olulisemaid asju elus, sest see on nii mu töö kui ka hobi ja suur armastus. Seega on kõik sellega seonduv mulle kohe ERILISELT tähtis. Samas kartsin, et asjade virtuaalses keskkonnas üles leidmine tohutu valiku hulgas võtab liiga kaua aega. Poes, kus juba aastaid pea igapäevaselt käid, on sul ju täpselt selge, kus mingi asi asub, ja otsimisele kulub aega minimaalselt. 

Kuna aga olin viimased kaks nädalat pmst koduseinete vahele naelutatud, siis otsustasin lõpuks ära proovida Rimi e-poe. Pärast väikest tõuget (koostööettepanek) võtsingi lõpuks kätte ja tegin oma elu esimese e-toidupoe tellimuse ära, mis osutus üllatavalt kiireks ja lihtsaks. Täna hommikul tegin juba õhtuks uue ostu :)

Esiteks olid mugavalt kohe olemas nii mu isiklikud soodustooted kui ka mu enda lemmikud ehk need asjad, mida koguaeg ostan. Lisaks olid aga kohe nähtaval ka üleüldised soodustooted ja neid ei pidanud kuskilt otsima. Samas kõik ülejäänud kaubad olid niimoodi kategoriseeritud, et kõik asjad sain hästi kiirelt kätte. Ja mis mulle eriti meeldis, oli see, et kategooria "kampaaniad" all oli alamrubriik "Eesti toit", mille all oli muuhulgas eraldi välja toodud Eesti parimad toiduained, samuti kodumaised köögiviljad ja väiketootjad. Eesti toidu armastajale nagu mina on see superlahendus, sest poes nii lihtne neid asju leida ei ole, st et kõik parimad toiduained või väiketootjad oleks ühes kohas eraldi välja toodud. Saan aru, kui tänapäevaste kõrgete hindade tingimustes jääb eestimaise soetamine ja toetamine tagaplaanile, kuid kui üks kord aastas teha teadlik otsus Eesti asju osta ja nende tegijaid toetada, siis võiks see olla just sel nädalal, mil on meie kalli kodumaa aastapäev.

Enne esimest tellimust eelmisel nädalal vaatasin kõigepealt õhtul üle, kuidas e-poes asjad käivad; tellimuse aga mõtlesin teha hommikul, kui olen puhanud ja värske :) Hakkasin siis järgmisel päeval pärast esimest einet, kohvitass veel kõrval, asju e-poest välja valima, aga millegipärast ühtegi soodukat ostukorvis ei näinud - kõik asjad kajastusid täishinnaga, kuigi ekraanil näitas neid mulle ikka sooduspakkumistena. Sel hetkel mõtlesin küll, et võrreldes tavapoega paistab e-poes ostlemine ikka kõvasti kallim olema, sest kes meist ei vaataks praegusel ajal enamike kaupade puhul ikka esimese asjana soodushinnaga tooteid, kui kvaliteedi osas vahet ei ole?!? Õnneks oli olemas kontaktnumber, kuhu helistada, kui abi on vaja, ja - mis eriti tore - kõnele ka kohe vastati. Olin end vaimselt valmis seadnud ootamiseks, sest reeglina info/abiliinile helistamine tähendab pikka ooteaega toru otsas. Igal juhul soovitati mul vaadata, kas olen ikka oma Rimi kontole sisse logitud. Ja mis selgus - ei olnudki. Mulle küll näitas kõiki sooduspakkumisi, kuid tegelikult pidin ikkagi uuesti sisse logima, kuna eelmise õhtu login enam ei kehtinud. Nii et enne tellimust kindlasti kontrolli alati, et oleksid ikka kontole sisse loginud, sest siis rakenduvad ka kliendikaardiga seonduvad soodustused!

Kõik muu aga oli lihtne - valid ajavahemiku, kuna soovid kaupa saada, ja maksad arve. Kui tellimus on piisavalt suur (üle 58 euro), siis ei ole vaja kauba kohale toimetamise eest maksta (sõltuvalt kellaajast on see tasu 1.99-4.99), nii et mina tellisin juurde ka Värska vett, mida ma muidu suurte six-pack'idega koju vean (see on päris raske ja tüütu, muide). Päeval, mil pakki ootad, saadetakse ka meeldetuletus. Ja kõik puu- ja köögiviljade kogused ümmardatakse ülespoole, nt apelsini automaatne kogus tellimisel on 1,2 kg, aga pakis on 1,33 kg, sest ilmselt on keeruline leida apelsine, mis kokku täpselt 1,2 kg kaaluksid. 

Enamiku igapäevaseid toiduasju olen siiani ostnud kahest kodulähedastest Rimist, mis mõlemad on mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kui on midagi rohkemat vaja, siis olen sõitnud autoga Sõpruse pst Rimisse, sest väiksemates alati kõiki asju ei ole. Nüüd tagantjärele  tundub see mulle ausalt öeldes veidi kilplaslikuna, sest kogu ajakulu (rääkimata raskete kottide tassimisest) oleks võinud juba ammu olemata olla, kui oleksin e-poodi kasutanud ... Eks ma ilmselt edaspidi, kui on vaja üksikuid asju osta, teen ikkagi jalutuskäigu kodu lähedal asuvasse kauplusesse, kuid ma ei näe eriti mõtet hakata suuremate ostude jaoks kaugemale sõitma, sest e-poes on kõik asjad mugavalt olemas, ammugi ei plaani ma edaspidi raskeid toidukotte ja pooleteise liitrise Värska vee kuuspakke tassima hakata. Seda enam, et alati kui juba Sõpruse Rimisse siit Kalamajast sõidan, kulub ju kokku vähemalt tund aega ja ostan reeglina nii suure summa eest, mille kohale toomine oleks niikuinii tasuta, samas kui kauba valimine toimuks mugavalt diivanil ja saaksin hakkama u veerand tunniga :) 

See pealt krõbeda rukkilievakattega kohupiimakook on mõnusalt mahe ja sobib muidugi igal ajal tarbimiseks. Eriti hea on see just koos hapukate kodumaiste marjadega (nt vaarikad, mustikad, sõstrad, pohlad, jõhvikad). Kuna enamik EV aastapäevaks mõeldud kooke jm küpsetisi on just mustikatega (ikkagi meie lipuvärv sinine ju!), siis mõtlesin vahelduse mõttes kasutada just meie oma imelisi pohli, mis on juba astasadu meie esivanemate toidulaual olnud. Lehtedega pohlavarred on kaunistamiseks ideaalsed ja neid saab metsast aastaringselt. Minu pohlavarred koos marjakobaratega on sügavkülmast, kuhu ma neid suvel varusin.

Mul oli seekord kasutusel tavaline nisujahu, kuid soovi korral võid asendada selle mõne rustikaalsema  ja toitainerikkama variandiga, nt rukki-, kaera- või toortatrajahuga. Sel juhul lihtsalt lisa gluteeni kompenseerimiseks 0,5 tl küpsetuspulbrit. 

Et teha musta leivaga kooke jt küpsetisi gluteenivabalt, olen kasutanud seda GV leiba. Selle kohupiimakoogi puhul töötab see asendus väga hästi. See GV seemnetega täisteraleib muide on ka mu elukaaslase lemmik gluteenivaba leib (poes müüdavatest), sest see on hea maitsega ega ole liigselt kuiv nagu nii mõnigi teine gluteenita sai olema kipub. Kuna aga see konkreetne GV leib on tunduvalt (üle 20 x suisa) rasvasem (seemneid ju rohkem) kui retseptis kasutusel olev leib, kuid samas oluliselt vähem magus, siis peaksid asenduse korral vähendama või kogust (vähemalt 20 g) ja lisama 1 sl suhkrut. Jahudest soovitan GV variandi puhul kasutada toortatrajahu. Ja kuna see seemnetega leib on nii palju raskem kui rukkileib, mis retseptis kirjas, siis 140 g saab juba kahest viilust. 

Põhi:

140 g (4 viilu) musta leiba

4 sl pruuni suhkrut

100 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

2 sl kakaopulbrit

120 g külma võid

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Lisa kuivained ja töötle veel mõned sekundid, kuni kõik on ühtlaselt segunenud. Haki või kuubikuteks, lisa köögikombaini ja töötle kiirelt saiapurulaadseks tainaks. Aseta tainas täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

300 g hapukoort

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 sl jahu

4 muna

Sega kohupiim hapukoore, suhkrute, jahu ja munakollastega läbi. Teises kausis vahusta munavalged tugevate tippudega vahuks ja sega õrnalt kohupiimamassi hulka. 

Laota 1/2 - 2/3 tainast 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Patsuta vormi põhjas olev purutainas kergelt kinni. Vala peale kohupiimatäidis ja sellele laota ühtlaselt ülejäänud tainas. Küpseta 180-kraadises (kui pöördõhu režiimi kasutad, siis 160-kraadises) ahjus u 1 h ja 15-20 minutit, kuni täidis on tahenenud (keskelt võib kohupiimamass veel kergelt võdiseda).

Lase koogil vormis jahtuda ja seejärel aseta kook enne söömist vähemalt paariks tunniks külmkappi. Kaunistuseks sobivad kodumaised marjad (pohlad, jõhvikad, mustikad, sõstrad, vaarikad) ja rukkilille õied.

Postitus sündis koostöös Rimiga

Õhukesed pannkoogid krevetisalatiga

Õhukesed krõbeda äärega pannkoogid koos hõrgu krevetisalatiga on suurepärane hommikuiene või brantšitoit. Kuna krevetisalatiga tatrapannkookide kõrvale sobib lisaks kohvile ka mõni nooblim vahuvein, siis passib see roog ka toekamaks eelroaks või hoopis kergemaks õhtu- või lõunaeineks. 

Mul blogis on juba ühed õhukesed ülepannikoogid. Need on samuti soolased, kuid riisijahuga ja täidiseks on karulauguga suitsulõhe-munasalat (et kasutada ära pühadest üle jäänud keedetud munad). Too retsept on samuti väga hea, kuid see siin meeldib mulle rohkem, kuna tänu sellele, et taina sees on või, kulub õli praadimisel ülivähe. Korralikku panni kasutades on seda vaja vaid alguses õhukeselt pannile määrida ja hiljem enam juurde lisada ei tule.

Salati jaoks soovitan valida pigem käsitsi kooritud krevetid, aga sobivad muidugi ka teised. Selle salati jaoks kulub kaks pakki kooritud marineeritud krevette, mida isegi väiksemate poodide riiulil on suur valik.

Kui soovid sama tainaga teha magusaid pannkooke, siis suurenda suhkru kogust (2 tl asemel lisa 2-3 sl) ja soola ära üle 0,5 tl tainasse pane. 

Pannkoogid:

40 g võid 

100 g toortatrajahu

2 muna

2,5 dl piima

1 tl soola

2 tl suhkrut

õli 

Sulata või, lase sel jahtuda. Aseta sõelutud jahu kaussi, lisa munad ja 3-4 sl piima ning sega vispliga korralikult läbi. Lisa vähehaaval sisse ülejäänud piim kuni tekib vedel ühtlane tainas.  Sega või taina hulka, seejärel lisa sool ja suhkur, klopi vispliga veel mõni minut ja jäta siis vähemalt tunniks ajaks seisma. 

Kuumuta pann, määri ühtlaselt õhukese õlikihiga (võib kasutada nt pintslit), lisa piisavalt tainast (väike kulbitäis) ja keeruta panni nii, et tainas valgub ühtlaselt kuni äärteni õhukese kihina laiali. Küpseta keskmisest pisut kõrgemal kuumusel, kuni alumine pool on kuldpruun ja peamine kiht mullitab. Keera spaatliga ümber ja küpseta ka teine pool kuldpruuniks. 

Sellest kogusest saab 10 õhukest ülepannikooki. Naudi soojalt või jahtunult. Eriti head on need koos krevetisalatiga.

Krevetisalat:

300 g (2 pakki) kooritud krevette 

3 sl paksu majoneesi

100 g hapukoort

1 sl mahedat sinepit

1 tl suhkrut

veidi soola 

värskelt jahvatatud musta pipart

paar peotäit hakitud murulauku või peotäis hakitud tilli

Nõruta krevetid sõelal korralikult. Sega majonees hapukoore, sinepi, suhkru ja soolaga läbi. Sega kastme hulka krevetid, maitsesta musta pipraga ja viimasena sega õrnalt hulka hakitud maitseroheline. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Mahlane kõrvitsakook pähklite, porgandi ja kohupiimakreemiga

Ilmad lähevad järjest jahedamaks, päevad lühemaks ja loodus üksluisemaks (kuigi pildil olevad saialilled korjasin oma aiast alles eelmisel nädalal), nii et tuleb ennast lähinädalatel pigem tubaste tegevustega rõõmustada. Mind hetkel tõesti enam eriti õue ei kisu, samas kui suvel näiteks üritan iga võimalust vältida siseruumides aja veetmist. Just praegu on kuidagi eriti mõnus sooja teki all end kerra tõmmata, nautida head enda korjatud taimedest tehtud teed (viimasel ajal on peamiselt nurmenukutee mu tassis) ja võta kätte mõni köitev raamat, mis end käest panna ei lase (hetkel loen Obama teost "A Promised Land", mida väga soovitan). Hea raamat on muidugi igal aastaajal mu truu kaaslane, sest ega muidu ju jõuaks aastas üle 50 teose lugeda, kui seda iga ilmaga ei teeks;-)

Ja sombusel sügisõhtul sobib sooja tee kõrvale loomulikult ideaalselt üks mõnusalt mahlane ja maitserikas kook, kus köögivilju suisa kaks - kõrvits ja porgand. Kokku on aedvilju küpsetises pool kilo(!), nii et seda võib vist kohe päris tervislikuks koogiks pidada;-) Ja krõmpsuvaid metspähkleid leiab selles maiuses suisa kahes kohas - nii koogi sees kui ka selle peal:) Kuna toorjuustukreem pole tehtud võiga, vaid hoopis kohupiimaga, siis seda enam võib selle küpsetise puhul välja tuua selle kasulikkust ja taljesõbralikkust. Kui nii palju maiustada nagu mina seda teen, siis on ühe koogil puhul päris oluline, et see on toitainerikas ega pole ülemäära rammus, nii et võib vabalt kasvõi õhtul süüa:D 

Eriti hõrguks teevad selle koogi minu arvates aromaatsed maitseained, mida võib loomulikult rohkem lisada, kui retseptis kirjas on. Nii kõrvitsa kui ka porgandi seltsiliseks sobivad erinevad vürtsid suurepäraselt; lisaks kaneelile ja muskaatpähklile võib vabalt sobitada tainasse näiteks kardemoni, nelgi ja ingveri. Kui soovid magusamat kooki, siis soovitan hakkida sisse 100 g (valget) šokolaadi või lisada 100 g rosinaid või tükeldatud kuivatatud aprikoose. Igaks juhuks mainin, et see kook on üksnes mõõdukalt magus (vähemalt siis, kui täpselt retsepti järgi teha), nii et suurematel magusasõpradel tasub täitsa mõelda lisandite poole, kuigi mulle endale meeldib see kook sellisena nagu see on:)

Sarapuupähklite asemel võid kasutada Kreeka või pekaanipähkleid, samuti sobivad mandlid. Tainasse lisamiseks hakin pähklid üsna jämedalt, sest mulle meeldivad koogi sees suured pähklitükid, kuid katte peale tuleb pähklid üsna peeneks teha. Loomulikult - kui eelistad pigem peenemat pähklipuru koogi sees, siis haki ka taina jaoks pähklid väiksemaks, kuid vabalt võid pähklid ka üldse välja jätta :) 

Gluteenivaba koogi jaoks võta 1,5 tl küpsetuspulbrit rohkem (kokku 3 tl). Kasutasin seekord toortatrajahu, kuid sobivad ka muud meelepärased gluteenivabad jahud. 

Koogi võib vabalt ka horisontaalselt pooleks lõigata ja kreemi nii vahele kui ka peale panna. Kuigi kreemikiht on siis õhem, jätkub sellest siiski ilusti. 

Vaja läheb:

3 muna

180 g suhkrut

1 dl neutraalse maitsega õli

200 g kõrvitsapüreed

180 g jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

1,5 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl riivitud muskaatpähklit

näpuotsatäis soola

300 g peenelt riivitud porgandit

100 g hakitud sarapuupähkleid

Klopi munad suhkruga kergelt lahti ning sega läbi õli ja kõrvitsapüreega. Teises kausis sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega ning seejärel sega õrnalt ülejäänud taina hulka. Viimasena lisa riivitud porgand ja hakitud pähklid ning sega kergelt läbi.

Vala segu 22-24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on ette valmistatud (st et põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud). 

Küpseta 180-kraadises ahjus 40-45 minutit (sõltuvalt eelkõige vormi suurusest), kuni kook on pealt kuldne ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. 

Jahtunud koogile võid raputada tuhksuhkrut, kuid soovi korral tee koogi peale kate. Selleks on vaja:

200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima

200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

50 g tuhksuhkrut

u 50 g peenelt hakitud sarapuupähkleid

Sega visplit kasutades kohupiim, toorjuust ja tuhksuhkur. Laota kreem jahtunud koogi peale ja soovi korral ka äärtele. Puista peale ja äärtele hakitud pähklid. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kardemoni ja martsipaniga õunagalett

Krõbe põhi ja hapukas magus pehme täidis - mis saaks siin mitte meeldida?!? :) Mitte ainult see konkreetne õunte ja martsipaniga galette, vaid sellised vabas vormis lahtised pirukad ehk galetid on mulle viimasel ajal sümpatiseerima hakanud, sest need on väga head, neid on lihtne teha ja aega kulub vähe. Tõsi, tainas tahab veidi aega külmkapis olla ja küpsemine võtab samuti aega, kuid just seda ajakulu, mil ise tuleb midagi teha (ehk nö "käed kküljes aega"), on väga vähe. Tainas valmib köögikombainis vähem kui viie minutiga ning täidise tegemiseks läheb vaevalt 10 minutit.

Asendasin osa nisujahust toortatrajahuga (sellest ka pildil oleva galeti tumedam ja rustikaalsem välimus), ent seda pigem ei soovita teha, sest tainas ei olnud teise jahu lisamisega kergelt rullitav ja muidu töödeldav. Galeti puhul kka töötab kõige paremini nisujahu - sellega tehtud tainast on lihtne töödelda  ja see on elastne, st ilusti ühes tükis ega pragune.

Kui sulle kardemon ei meeldi, siis jäta see ära või asenda jahvatatud kaneeliga.

Tainas:

200 g jahu

40 g suhkrut

0,5 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni 

120 g külma võid

1 sl õunaäädikat

Aseta jahu, suhkur ja sool kaussi või köögikombaini ning sega läbi. Lisa tükeldatud või ja haki noaga või töötle ühtlaseks tainaks. Töötle täpselt nii vähe, kui saad - pigem las olla mõni suurem võitükk kui ületöödeldud tainas.

Lisa äädikas ja 2 sl jääkülma vett, mätsi palliks (kehtib sama reegel, st töötle nii vähe, kui saad), keera tainas kilesse, vajuta lapikuks ja aseta pooleks tunniks külmkappi.

Täidis:

50-100 g külma martsipani 

4 keskmist haput õuna (parim on loomulikult Antonovka, aga Granny Smith sobib ka)

veidi sidrunimahla

1-2 sl pruuni suhkrut (hele või tume muscovado)

30 g külma võid

peotäis pohli (soovi korral)

1 muna (määrimiseks)

tuhksuhkrut (peale raputamiseks)

Rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga ringiks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Lõika martsipan õhukesteks viiludeks ja laota tainale jättes äärtest 3-4 cm vabaks. 

Puhasta õunad, soovi korral ka koori ja lõika õhukesteks viiludeks. Laota kolm õuna koogile laiali (jäta 3-4 cm äärtest ikka vabaks) ja siis neljanda õuna viiludega võid tühimikke täita, kui neid on. Pigista õuntele sidrunimahla. 

Puista suhkur ühtlaselt õuntele, tee sama tükeldatud võiga. Soovi korral lisa ka pohlad. Tõsta taina ääred pirukale. Klopi muna natukese vee või piimaga lahti ja pintselda sellega galeti ääred. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni õunad on pehmed ja küpsetise ääred kuldpruunid. Lase galetil u 10 minutit taheneda ja naudi siis kohe soojalt. Eriti hea on see küpsetis minu arvates vanilli- või karamellijäätisega.

 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kõrvitsa-kaerahelbeküpsised

Kõrvitsast saab igasuguseid maitsvaid soolaseid ja magusaid toitusid (mul blogis on neid tõesti palju), aga seekord tegin taaskord küpsiseid:) Ühed kõrvistapüreega kaerahelbeküpsised mul blogis juba on, mille tainasse sai lisaks šokolaadile ka pähkleid pandud, kuid seekord proovisin neid väheke teistmoodi teha. 

Need seest mõnusalt pehmed küpsised on igati maitsvad nii soojalt kui ka juba jahtunult. Kasutada tasuks nende valmistamisel kõrvitsapüreed, mille oled varem valmis teinud. Selleks lihtsalt küpseta kõrvitsa viljaliha pehmeks (180-kraadises ahjus kulub 30-40 minutit) ja püreesta. Püree tuleks kindlasti enne tainale lisamist nõrutada üleliigsest vedelikust. Eriti oluline on see sügavkülmast võetud püree puhul, kuna see muutub vesiseks. Lase püreel tihedal sõelal nõrguda ja vajadusel vajuta veel lusikaseljaga, et rohkem vett välja tuleks.

Šokolaadi asemel sobivad nendesse küpsistesse hästi ka tükeldatud pähklid või kuivatatud marjad, nt jõhvikad. Šokolaad võib olla nii tume kui ka piima- või hoopis valge šokolaad, kuid viimase kahe puhul arvesta sellega, et need on magusamad, mistõttu oleks vaja suhkrukogust pisut vähendada, et küpsised liiga magusad ei jääks. Samuti võib šokolaad olla pähklitükkidega. 

Kui soovid eriti šokolaadiküllaseid küpsised, siis võid ahjust võetud maiusele koheselt veel mõned šokolaaditükid peale panna ja veidi sisse suruda. 

Gluteenivabade küpsiste puhul võta kaks teelusikatäit küpsetuspulbrit ja soovitan kasutada ühe konkreetse jahu asemel pigem erinevate jahude segu, et küpsised liialt pudisevad ei tuleks. Mina kasutasin maisi- ja toortatrajahu. 

Sellest kogusest tainast saab 2-3 plaaditäit küpsiseid sõltuvalt plaadi suurusest ja sellest, kui suured on küpsised. 

Vaja läheb:

270 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl piparkoogimaitseainet

näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

0,5 tl soola

120 g kaerahelbeid

230 g võid

230 g pruuni suhkrut

1 muna

1-2 sl kanget alkoholi või külma kohvi

200 g kõrvitsapüreed (nõrutatud)

200-300 g tükeldatud tumedat šokolaadi või šokolaadinööpe

Sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega.

Sulata või, vala kaussi ning sega suhkru, muna, alkoholi või kohvi ja kõrvitsapüreega ühtlaseks. Lisa kuivained nin g sega läbi. Viimasena sega hulka hakitud šokolaad.

Aseta kas supilusika või jäätisekulbiga tainast kuhjakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes nende vahele 7-8 cm. Küpseta ahjus 180 kraadi juures sõltuvalt küpsiste suurusest 12-15 minutit kuni nende ääred on pruunistunud. 

Lase küpsistel plaadil u 10 minutit taheneda ja tõsta need siis restile jahtuma.