NB! Ütlen kohe selle ära, et fotokat mul reisil kaasas ei olnud - kõik fotod on paraku töötlemata telefonipildid. Aga nagu ikka blogis -
kui neil klikkad, siis näeb vähemalt suuremana. Blogis on kõik fotod liiga kokku pressitud, niiet
soovitan alati kõigil fotodel klikkida ;-)
Olen teisipäevast saadik Kalifornias ja saan nüüd lõpuks tänu varasele ärkamisele, sest kell on siin ju 10 h tagapool, Portugali-postituse blogisse üles panna :) Alustasin seda juba Lissabonis, kus (ja mille lähistesl) ma jõulude ajal kokku 10 päeva olin, jätkasin võimaluste piires kodus ning saan nüüd selle siis lõpuks ära viimistleda:) Kuigi ka USA-s on ülilahe, hästi palju näha ja teha, imeline loodus, sõbralikud ja lahked inimesed jne, siis SEE TOIT, mis Portugalis on, lisaks veel stiilsed söögikohad ja suurepärane vein, on asi, mida siin tuleb tikutulega taga otsida. Muidugi suurtes linnades on hea toiduga stiilsete restode leidmine kergem, aga keskmine tase on ikka päris halb. Näiteks eile Las Vegases Gordon Ramsay burgeri-restos, mis tegelikult nägi välja nagu suvaline kiirsöögikoht ainult et hämara valgusega, kuid mille taga lookles tohutu pikk järjekord, mõtlesin pärast selle täiesti suvalise söögi söömist, kui hea, maitsev ja imeline ikka Portugal selles osas oli ... Õnneks muidugi olen siin riigis juba piisavalt palju olnud, et ei tulnudki kõrgete ootustega, aga ikkagi. Ja muidugi saab USA-s ka väga hästi süüa, kui tead õigeid kohti. Eelmisel korral, kui olin Kalifornias poolteist kuud, sain ma tänu siinsetele sõpradele ja tuttavatele superheades restodes käia nii San Diegos, San Franciscos, Santa Barbaras ja Napa Valley’s, aga ise siin selliste üles leidmine (alustasin reisi LA-st, nüüd olen Las Vegases ja sõidan täna edasi Flagstaffi) on ikka suur töö ja päris keeruline. Siiani pole veel ühtegi sellist toiduelamust, mis vau-efekti tekitaks, samas kui Portugalis algas päev sellise emotsiooniga juba hommikusöögilauas ning lõuna-ja õhtusöögid olid veelgi nauditavamad.
Mulle hakkas Portugal nii meeldima, et tahaks esimesel võimalusel kohe tagasi minna! :) Olen seal küll enne paaril korral põgusalt viibinud (mõlemad korrad u 3 päeva), kuid seekord sai kohe pikemalt kohal oldud ja kõik oli niiii tore :) :) :) Kuu aega enne sõitu tekkinud uitmõtte ajel tehtud otsus minna detsembri lõpus Portugali osutus suurepäraseks (olime tõesti hullult rahul). Kuigi algseks sooviks oli minna Portosse, siis see (kuuldavasti veel palju lahedam koht) jääb ikkagi järgmiseks korraks, sest normaalhinnaga piletid olid selleks ajaks, kui mina neid novembris lõpus ostma hakkasin, juba otsas.
Hullult hea toit (superhead värsked mereannid), suurepärased kohalikud veinid, väga palju vaatamisväärsusi alates imelise loodusega rahvusparkidest lõpetades kõigi muuseumite, ilusate ajalooliste ehitiste ja lihtsalt imeilusate tänavatega, ookeanist rääkimata! Ja inimesed on tõeliselt sõbralikud ja lahked, oskavad nii teenindada kui ka on muidu sümpaatsed, abivalmid ja hea huumorimeelega. Ja -
last but not least - hinnad on väga head, eriti kui Eestist tuled. Eriti harjumatu on veini hind, sest sealsetes söögikohtades on see enamasti odavam kui meil poes. Ja klaasi valatakse veini nii palju, et see on umbes võrdne meie söögikoha 2-3 klaasiga :)
Sooja oli Portugalis jõulude ajal igapäevaselt 17-18 kraadi, aga kui päike väljas, siis oli täitsa paras T-särgi väel olla. Esimsel päeval saime ka korraliku tormi ja vihma, kuid kuna seal on nii huvitavad muuseumid ja nii head restod, siis möödus see päev meil tubaselt ilma, et oleks õues jalutamisest puudust tundnud.
Aga et järgmisel korral oleks kogu info ühes kohas ja teistelgi oleks lihtsam, kui sinnakanti minna, siis panen mõned paremad söögikohad kirja, mida julgen soovitada. Igasugused vaatamisväärsused on kõikvõimalikel veebisaitidel ja reisiraamatutes niikuinii kirjas, seega neid ei hakka eraldi välja tooma, muidu oleks see postitus siin mitu korda pikem ja ilmselt jääkski tegemata ... Kuna häid söögikohti on aga võõras linnas keeruline leida, siis neist kirjutan hea meelega, sest enamik jõudis minuni just sõprade ja tuttavate soovituste kaudu. Väga ägedaid restosid leiab igasugustes nurgatagustes ja kõrvaltänavates, kus kõik lauad on kohalikke täis. Sattusime sellistessegi ja jäime alati väga rahule, aga kohti eraldi meelde ei jätnud. Allolevatest restodest esimesed kolm on parimad, kuhu ma igal juhul tagasi läheksin :)
Üks mu lemmikuid oli tõeliselt ehe
Eduardo das Conquilhas, mis asub Lissaboni lähedal ja kuhu saab sõita nii rongiga pealinnast kui ka autoga. Meie kasutasime viimast varianti ja tegime seal oma jõululaupäeva (24. detsembri) lõuna, mis küll algas alles kolme ajal ja lõppes u kell 5, niiet me sel päeval jätsime õhtusöögi üldse ära, sest portsud on suured ja me tellisime ka päris palju asju. Seisime peaaegu pool tundi järjekorras, et kohta saada, kuigi saale on seal kaks. Soovitan seda söögikohta soojalt - mõnusalt lihtne ja väga maitsev, superheade hindadega aus koht, kus nii leti taga kui ka kõik teenindajad on vanemad mehed. Pildil on nende üks sigantuurroogadest ehk krabi, mis oli tõeliselt suur - pole ammu korraga nii palju krabiliha söönud, lisaks oli seda haamri ja alasi abil hästi mugav kätte saada :)
Prado oli üks paremaid elamusi - supermaitsev ja loominguline toit, hästi soe teenindus ja väga õdus atmosfäär. Koht on paksult rahvast täis ja kindlasti tuleb kohad enne kinni panna. Meie saime laua alles 21:30ks (Eestis oli kell sel ajal 23:30), aga olime ülimalt õnnelikud, et üldse õnnestus seda restot külastada. Sõime seal ka palju erinevaid roogasid, aga panen vaid mõned fotod, et vähemalt aimu anda kohast.
Midori - tõeliselt maitsev Jaapani köök. See asus Lisaabonist väljas oleva hotelli, kus me mõned päevad elasime, territooriumil. Michelini tärn on sel kohal küll igati välja teenitud. Sommeljee oli tõeliselt pädev ja suurepärase veinilisti kokku pannud. Lissabonis jt restodes oli üldiselt veinivalik kas hea või väga hea, kuid selles restos on palju pärleid, mida mujal ei ole ning tasub kindlasti kuulata sommeljee soovitusi. Kuigi siiski päris kallis koht, siis tegelikult tahaksime sinna veel tagasi minna.
Enne seda õhtusööki tuli muidugi toas enne ka väike jäädvustus teha :) Fotod on aga vaid vähem kui pooltest roogadest, sest käike oli tegelikult päris palju.
Lissabonis asuv mereannikoht
Marques de Palma oli ka väga tore. Kuigi laudu katavad valged linad, on tegemist
in the middle of nowhere asuva restoga (seda ümbritsevad paneelmajad), kus värsked merannid ja parimad meeskelnerid teenindamas. Selles restos on samuti kaks söögisaali, aga need on suured (mitukümmend lauda kokku) ja hinnatase on pisut kõrgem kui Eduardo juures, kuid kõik on sama heas mõttes ehe vanakooli värk. Kui ei oleks selle kohta kohalikelt soovitusi kuulnud ja enne ka netis pisut lugenud, siis oleks ilmselt ära ehmatanud, sest mööbel on vanamoodne ja pruuni värvi ning kogu sisekujundus sai ilmselt uuenduse viimati u 80.-ndatel. Eriti nunnud on muidugi need karrad, mis ripuvad jõulude puhul seintel nii lampide kui ka piltide küljes, aga kuna mind huvitab hea toit ja vein ning kõige vähem söögikoha interjöör, siis ei lasknud end väga sellest häirida, vaid pigem muhelesime omaette, sest ammu pole nii retro sisustusega kohta sattunud.
Taberna Moderna on väga laheda interjööriga koht, kuhu tasub aga pigem õhtul minna, sest seal on üle 110 erineva džinniga baar, atmosfäär on hästi tore ja teenindus ka. Toit on samas pisut ülehinnatud - jagamiseks mõeldud portsud olid küll igati maitsvad, aga võrreldes kõigi teiste kohtadega, kus sõime, oli see toidu osas konkurentsitult nõrgim, samas aga hinnalt mitte eriti soodne. Õhtul tiksumiseks aga suurepärane, kuid kõhu soovitan enne täis süüa :)
Mini Bar on üks Portugali staarkokale
Jose Avillez'ile kuuluvatest kohtadest. Kuigi toit oli maitsev ja huvitav, siis teenindus oli nii ülbe ja asjatundmatu, et kokkuvõttes jäi pigem halb mulje. Olin kuulnud, et selle koka kohtades on küll hea toit, aga teenindus on suvaline (jätab mulje, et need inimesed ei hooli oma tööst ega klientidest) ja täpselt nii see oli ka, kuigi lootsin ikka paremat. Valisime õhtusöögiks just Mini Bar’i, sest see pidi staarkoka erinevatest söögikohtadest kõige meeldivam olema, aga ikkagi oli see ainus koht, kuhu mitte mingil juhul tagasi ei läheks ja ei soovitaks ka kellelegi. Kusjuures, Portugalis kohtasime muidu ainult väga head või suisa suurpärast teenindust, inimesed paistsid päriselt seda tööd armastavat ja klientidest hoolivat, niiet Mini Bari teenindus oli suur kontrast ülejäänud restodega. Kuna seal oli hästi pime, siis ei viitsinud ka pilte eriti teha. Aga mitmed toidud ja kogu kontseptsioon üldse (sh pintsettidega söömine, papagoipildid seintel jms) meenutas väga Tallinnas asuvat Parrot Minibar’i -
deja vu tunnet oli ikka (liiga) palju. Aga see - julgen arvata - muidugi ei ole Lissaboni Mini Bar’i “süü” ...
Kui aga Avillez'i enda restosoovitused kedagi huvitavad, siis
siin jagab ta enda lemmikute Lissaboni söögikohta nimesid igaks elujuhtumiks (lõuna, mereannid, parim vaade, kohalik toit jne).
Mercado do Ribeira ehk Time out Market on turg, kuhu soovitatakse minna. Oli tõesti täitsa tore ja sealne mereannikoht
Sea Me, kuhu soovituse peale läksime, oli toidu poolest ok, aga võrreldes nii mõnegi teise kohaga (arvestades kvaliteeti) pisut kallivõitu. Seda ütlesid ka kohalikud, et sellel turul on küll täitsa head, aga üsna kallid kohad, sest see on pigem turistikas.
Sud Lisboa on hästi tuntud suur restoran otse mere ääres, mida kõik teavad, kuid kuhu meie sattusime täitsa juhuslikult, kui
MAAT muuseumist (seda soovitan küll!) hakkasime edasi minema. Aknast näeb 25. aprilli silda ja interjöör on tore, aga toit ei ole midagi erilist. Lisaks on koht jube kallis ja näiteks tiigerkrevett (pildil) oli nii üle küpsetatud, et polegi varem nii kuiva saanud. Suvel võib-olla on mereäärsel terrassil muidu tore istuda, aga söömiseks soovitan mõne parema koha valida.
LX Factory’sse läksime samuti soovituse peale ja see piirkond oli ägedalt boheemlaslik. Väga mõnusa vaibi ja nunnude kohvikute, baaride ja disainipoodidega ala soovitan kindlasti külastada.
Lisaks leidsime seal täiesti juhuslikult maitsvate toitude ja ülilaheda interjööriga söögikoha
Taberna 1300, kus suisa kaks korda käisime:) Kõik proovitud toidud olid väga maitsvad, sommeljee tasemel, teenindus väga hea ja interjöör ülilahe. Sinna tasuks isegi bron teha, sest mõlemal korral oli see üsna suur koht paksult rahvast täis. Lisaks olid seal ka ülihead loomingulised magustoidud - proovisin neist enamiku ära ja kõik olid ideaalselt tasakaalus (magusat ja haput, pehmet ja krõbedat). Ma harva kiidan söögikoha desserte, aga need olid tõesti suus sulavad :) Samas on see ainus koht, kus arve osas eksiti meie kahjuks, st arvele olid ilmunud asjad, mida me polnud tellinud. Aga vaadates ettekandja näoilmet, kui seda mainisin, siis tundus, et see ei olnud kogemata. Ta küsis üsna ükskõikselt, et kas te siis ei võtnudki teist klaasi veini? Samas aga need asjad ei olnud mitte veinid, mis ta oli lisanud, ega ka mitte meie veinidega samas hinnas. Aga soovitan seda kohta siiski ja läheks ikka tagasi, lihtsalt arve tasub alati igaks juhuks üle vaadata:)
Autoriteetseks allikaks restode otsimisel on ka
Eater, mille restode nimistu on igati muljet avaldav. See on koostatud kohalike toiduekspertide abiga, kellest ühte (Miguel Pires) hakkasin kohe ka
instas jälgima. Selle nimekirja alusel soovisime minna
Coelho da Rocha'sse, aga see oli kahjuks 23. detsembril kinni. Seega vaatasime ringi ümbruskonnas, kus oli väike turg erinevate söögikohtadega ja palju restosid. Valisime ühe, kus oli järjekord ukse taga ja jäime igati rahule :) Seal piirkonnas oli muide palju erinevaid puupüsti täis söögikohti, mis kõik olid ka väga taskukohased
Kuigi on palju erinevaid toredaid linnaosasid, siis kohalikud soovitasid kindlasti Alfama's käia, sest see pidi kõige ehedam ja autentsem olema.
Üks lemmikhotell tekkis meil ka:) Nimelt Autograph Collection Fontecruz Lisboa jättis tõeliselt hea mulje - mõnus suur ja stiilne tuba, superhea asukoht (linna peaallee Avenida de Liberdade ääres), väga hea hommikusöök ja suurepärane teenindus. Kusjuures, rikkalikus hommiku-
buffet’s oli alati ka imehäid saiakesi ümber nurga asuvast Laduree kohvikust. Kohvikus me ise küll ei käinud (keskendusime ikka kohalikule toidule ja küpsetistele - küll Pariisis olles saab sinna ka taaskord minna), kuid sealt pärinevaid värskeid suus sulavaid küpsetisi (eriti hea oli pistaatsia-
croissant) sõin küll igal hommikul mitu tükki.
Kuigi jõudsime õnneks päris mitmesse muuseumi, siis käimata jäi seekord kahjuks
maailma suurimas keraamiliste plaatide muuseumis. Mitmest kohast lugesin hommikusöögisoovitust Comoba Lisboa osas, kuid kahjuks ise sinna ei jõudnudki. Lisaks soovitati veel sellist terrassibaari, kus pidid küll suht suvalised kokteilid olema, aga supervaated linnale:
Topo Chiado
Terraços do Carmo, 1200-288 Lisboa, Portugal
+351 21 342 0626