Pirni-sinihallitusjuustu salat

Pirn ja sinihallitusjuust on klassikaline kooslus, mis mitte kunagi alt ei vea. Olen seda kombinatsiooni kasutanud ka kahes hõrgus pirukas, millest üks on muretainapõhjal ja teine eriti kerge pärmi-lehttainaga küpsetis - mõlemad on väga head! Viimane on ka suurepärane juhul, kui külalised tulekul ja aega napib - väga palju ei ole suupisteid/kergeid pirukaid, mis kiiremini valmiksid ;-)

See pirni-sinihallitusjuustu salat figureerib siin täitsa esimest korda, kuigi valmistanud olen seda päris palju kordi. Kui praegusel ajal saab seda teha suus sulavate värskete kodumaiste pirnidega, siis talvisel ajal pruunistan neid enne veidi pannil. Mõlemad versioonid on muidugi retseptis kirjas ka :) Kusjuures, tehes salatite (nii sinihallitus- kui ka kitsejuustuga) jaoks mõnusalt mesised pirnid, on juba see kodus hõljuv võis praadimise aroom niiiii mõnus :)

See on salat, milles on täpselt paigas nii värskus ja maitserikkus kui ka magusus ja soolakus, lisaks on mõnusat krõmpsu tekstuuri tänu pähklitele. Eelroaks sobiv salat on parajalt toitev ka, eriti kui mõni mõnus krõbeda koorikuga sai, nt ciabatta, kõrvale võtta. 

Sama salat on tegelikult väga hea ka kitsejuustuga, mida ma enamasti enne kergelt pruunistan pannil mõlemalt poolt. Kitsejuustu võiks olla siis ikka rohkem, nii 300-400 g.

Kaste:

1,5 sl punase või valge veini äädikat

1 tl mahedat sinepit

1 munakollane

6 sl oliiviõli

Salat: 

100 g lambasalatit ehk põldkännakut

2-4 küpset pirni 

võid ja mett (soovi korral)

200 g sinihallitusjuustu

50-100 g Kreeka, pekani või röstitud sarapuupähkleid

värskelt jahvatatud musta pipart (soovi korral)

Kastme jaoks sega vispli abil kokku äädikas, sinep ja munakollane. Edasi vispeldades vala ühtlase peene joana sisse õli ja vahusta ühtlaseks emulsiooniks. 

Jaota pestud salat nelja taldriku vahel. 

Lõika pirnid neljaks sektoriks, eemalda südamik ja tee neist seejärel õhukesed viilud. Aseta pirniviilud salatile. Kui soovid, võid pirnid enne salatile lisamist pannil läbi praadida, kuid sel juhul jäta viilud veidi paksemad. Selleks sulata pannil veidi (15-20 g) võid, lisa pirnid ja nirista peale u 1 sl mett. Prae pirne aeg-ajalt segades mõni minut, kuni need on mõlemalt lõike poolelt kuldsed või kergelt pruunistunud.

Murenda peale juust ja puista pähklid. Kõige peale jahvata soovi korral veidi musta pipart ja nirista vinegett. 

See retseptike ilmus üle-eelmisel sügisel siin

Sparglisalat kruupidega

Sparglifännidele on lõpuks saabunud õnnis hetk - Eesti spargel on valmis! Sel aastal on see küll veidi hilisem, sest mai oli külm, kuid lõpuks on see kauaoodatud vili kohal. Kodumaist sparglit saab nautida just hetkel, mil see valmib, seega tasub seda igal võimalikul juhul roogadele lisada. Koos vanade heade kruupidega, aromaatse murulaugu, suitsukala ja munaga saab neist suurepärase salati, mis sobib ka hommikusöögiks.

Kuna spargel mulle meeldib, siis on blogisse aastate jooksul kogunenud palju erinevaid retsepte sellega - salateid, suppe, pastasid, põhiroogasid, risotot ja muidugi erinevaid pirukaid! :) Salatitest soovitan eelkõige seda värske kartuliga varianti, pirukatest on see lihtne küpsetis väga hea, aga ka kodujuustu ja suitsulõhega pirukas on üks lemmikuid! Kui retsepte vaadata, siis on muidugi näha, et (kuum)suitsulõhe, munad ja Parmesan (või sellelaadne juust) on need, mida spargliga kõige enam sobitan, aga need tõesti sobivad omavahel ka suurepäraselt kokku :)

 

Kui pošeeritud ehk kooreta keedetud munad ei meeldi või neid teha ei soovi, siis jäta need ära või asenda nö tavalise keedetud muna või härjasilmaga.

Soovi korral lisa salatile kappareid, (tükeldatud) oliive või kuivatatud tomateid, et maitset veelgi juurde anda ja seda rikkalikumaks teha, kuid minu arvates on spargel ja lõhe juba ise nii maitsekad, et ma ise midagi siia salatile juurde ei soovigi.

Vaja läheb:

200 g odrakruupe

soola

250 g sparglit

õli

musta pipart

poole sidruni mahl

250 g kuumsuitsulõhet 

peotäis hakitud murulauku või tilli või mõlemat

4 pošeeritud muna

1 sl äädikat

Kruubid võid juba eelmisel õhtul külma veega likku panna. Enne keetmist loputa need jooksva külma vee all sõelal ja keeda siis soolaga maitsestatud vees pehmeks.

Murra ära spargli puised varreotsad. Nirista sparglile õli ning maitsesta soola ja pipraga. Lõika sparglid kaheks või kolmeks tükiks ning grilli, prae või küpseta ahjus u 10 minutit. Nirista peale umbes pool sidruni mahlast.

Tükelda lõhe ja nirista peale ülejäänud sidrunimahl. Seejärel sega kala läbi kruupide, hakitud maitserohelise ja küpsetatud spargliga. 

Kui soovid mune pošeerida, siis aseta u kolmeliitrine pott veega tulele, lase veel keema tõusta, lisa äädikas ja 1 tl sool ning tee vispliga keskele nö tsentrifuug, et vesi hakkaks keerlema. Löö muna noaga pooleks ja libista pöörleva vee keskossa. Keeda muna u 5 minutit, kuni valge on täielikult hüübinud, kuid munakollane veel seest vedel. Võta vahukulbiga potist ja aseta majapidamispaberile nõrguma. Võid korraga küpsetada ka mitu muna või teha seda ükshaaval. 

Jaga salat nelja taldriku vahel ja aseta igale peale kas keedetud või praetud muna. Soovi korral jahvata ka veidi pipart ja puista veel murulauku ning naudi kohe. 

Retsept ilmus paar aastata tagasi siin

Läätsesalat grillitud juustuga

Nüüd on ametlikult grillihooaeg käes, kuigi ilmad on veel kohati veidi jahedad ja tuulised ning täna isegi sadas vihma. Kuid grillida saab ka muidugi nii, et seltskond on toas, kui keegi usin inimene grilli juures toimetab - just sellised on need viimaste nädalate grillõhtud olnud :) 

Kui on soov lisaks traditsioonilisele lihale nt juustu grillida ja sellest nt salat teha, siis siin on üks idee. See taimne salat on nii toitev, et sobib ka eraldi eineks. Grillpeol võid seda aga juustu asemel serveerida liha ja vorstikeste või nende taimsete analoogidega. Kui soov on vegansalat valmistada, siis asenda juust taimse juustuga ning kastmes kasuta jogurti asemel samuti mõnda taimset alternatiivi. 

Loomulikult on see läätse ja kikerhernestega toekas salat ideaalne lihavabaks esmaspäevaks ja seda igal aastaajal, sest juustu saab krõbedaks praadida ka pannil. 

Pisikesed mustad Beluga läätsed on nime saanud samanimelise kaaviari järgi. Need on enamikest teistest läätsesortidest tugevama maitsega ja hoiavad keetes paremini oma kuju. Sarnaselt teist värvi läätsedega on need väga toitainerikkad, sisaldades nii erinevaid vitamiine kui ka mineraal- ja kiudaineid. 

Halloumi ja teised sarnased prae- või grilljuustud on parimad just värskelt praetuna või grillituna. Soojalt on need pealt krõbedad ja seest kreemjad, kui jahtudes võib see juust veidi kummiseks muutuda. Seega kõigepealt sega valmis salat ja kaste ning viimasena prae või grilli juust, et saaks koheselt sööma hakata ja juust oleks süües veel soe! :)

Vaja läheb:

150 g Beluga läätsesid

1 keskmine porru

õli praadimiseks

250 g kirsstomateid

1 tl paprikapulbrit

soola, musta pipart

u 250 g (u 400-grammine purk) konserveeritud kikerherneid

väike peotäis mündilehti

300 g halloumi't vm praejuustu

Keeda läätsed soolvees vastavalt pakendi juhistele. Oluline on, et need lödiks ei läheks ja katki ei keeks, vaid säilitaksid oma kuju.

Lõika porru õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli ja prae selles porrut, kuni see on pehme ja klaasjas. Lia kirsstomatid ja prae, kuni need hakkavad katki minema. Sega hulka paprikapulber ning küpseta segades veel paar minutit. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Tõsta segu pannilt kaussi ja jäta jahtuma.

Vala kikerherned purgist või pakist sõelale, loputa korralikult külma veega ja nõruta. Haki mündilehed peeneks. Sega kikerherned, läätsed ja hakitud münt salati hulka. 

Kõige viimasena lõika juust 0,5 cm jämedusteks viiludeks. Prae halloumi kuumal pannil vähese õliga mõlemalt poolt või grilli. 

Serveeri juust soojalt koos salatiga. Kastme võid pakkuda nii kõrvale kui ka segada juba ise salatiga läbi. 

Kaste:

1 küüslauguküüs

5 kuhjaga sl paksu maitsestamata jogurtit

1-2 sl vedelat mett 

1 sidruni mahl

peotäis hakitud murulauku (soovi korral)

soola ja pipart

Purusta või haki küüslauguküüs peeneks. Sega kõik komponendid kokku ning maitsesta soola ja pipraga. 

Sitsiillaste kuulus caponata ja veidi lähemalt baklažaanist

Baklažaani, mida mõned hellitavalt ka "pommuks" kutsuvad, kas armastatakse või vihatakse, aga külmaks ei jäta see vili mitte kedagi. Baklažaani süüakse ilmselt vähe ka teadmatuse tõttu - nii selle välimus kui ka mekk tekitavad paljudes võõristust. Näiteks Inglismaal läbi viidud uuringu kohaselt ei söö 2/3 peredest baklažaani, sest selle maitse on võõras. Ilmselt Eestis on see number veelgi suurem, sest eriti levinud see vili siin kahjuks pole ja kasvatada on seda kasvuhoones keeruline, kuna baklažaan on isegi veel soojanõudlikum kui tomat. 

Köögiviljana sarnaneb baklažaan kõige rohkem tomatiga, millega ta ühte perekonda kuulub. Samast perest leiab ka kartuli. Botaaniliselt on aga baklažaani puhul tegemist marjaga, milles on palju korrapäratult asetsevaid pesasid. Vilja sisu on pigem kuivemapoolne ja seemneid on enamasti vähe ning need on pruunikaskollased ja läätsekujulised. Ühel taimel võib olla sõltuvalt suurusest 1-25 vilja, mis võivad kaaluda isegi kilo. Viljad korjatakse söögiks enne seemnete valmimist ja kõvaks muutumist ehk 25-40 päeva pärast viljumist. 

Baklažaane on üle 10 erineva sordi. Vili võib-olla pikergune, munajas või pirnikujuline, näiteks Aasias kasvavad nii piklikud, peenikesed ja helelillad kui ka väikesed, ümmargused ja rohelised. Meil on aga kõige levinumad tumevioletse värvusega läikivad munajad pontšakad viljad. Itaalias kasutatakse peamiselt nelja sorti pommusid, mille seast triibuline ja ümmargune on tähelapanuväärseimad. 

Toitainete poolest on see vili kahjuks üsna vaene. Selles on veidi B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini ja mõningaid mineraalaineid, näiteks kaaliumi. Vähevõitu on selles ka energiat - 100 grammi kohta 26 kcal, kuid see on loomulikult tänapäeval enamike inimeste arvates pigem boonus. Õnneks aga vähemalt antioksüdante baklažaanis ei napi, vaid - vastupidi! - neid leidub selles viljas omajagu, mistõttu mõned seda suisa supertoiduaineks  nimetavad.

Kasutamine

Baklažaani poes valides vaata, et vili oleks sile ja pirnikujuline, mitte pehme ega tumedate laikudega. Baklažaan hakkab õhu käes kiirelt tumenema, seega tasuks see lahti lõigata vahetult enne kasutamist. 

Küpsetamiseks on aga kaks peamist reeglit. Esiteks ei tasu õli pealt kokku hoida, sest küpsetatud baklažaan peaks olema kuldpruun ja siidise tekstuuriga, mitte kuiv ega kärsanud. Baklažaan on nagu käsn, mis maitseid endasse imeb, ja kuivale seda svammi juba jätta ei tasu. Kuna baklažaan imab endasse pannil praadimisel üsna suure koguse õli, siis soovitatakse sageli seda hoopis frittida, sest kõrgemal temperatuuril nii palju õli vilja sisse ei imendu ja tulemus on vähem rasvane. Teiseks, ära kindlasti baklažaani pooltooreks jäta, sest kellelegi ei meeldi kõva või kummine vili. Seega veendu alati, et vilja sisu on täitsa pehme. 

Tänapäeval on juba suuremal osal poes müügil olevatest baklažaanisortidest mõrkjas maitse välja aretatud, kuid sellegipoolest tasub vanematel viljadel lahtilõigatud viiludele soola puistata ja veidi seista lasta. Sool aitab lisaks kibedale mekile eemaldada ka liigset vett. Lase soolal vilja peal pisut seista, seejärel tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. 

Sitsiilia au ja uhkus caponata

Baklažaan on põhikomponent ka Sitsiilia kuulsas Caponata's, mida peetakse üheks selle saare olulisemaks roaks. See hõrk salat või suupiste, milles soolakus, magusus ja hapusus on ideaalselt paigas, on sitsiillastele ilmselt sama tähtis kui ukrainlastele borš ning igal perenaisel on oma retsept, mille järgi just selle "õige" versiooni saab. 

Caponata on maitsvam pigem jahtunult kui soojalt ja enamasti öeldakse, et parim on see just järgmisel päeval külmana, kui maitsed on saanud seguneda.

Enamasti on selles roas ka oliivid; šalottsibula võid aga soovi korral asendada kas tavalise valge või hoopis punase sibulaga. Maitserohelisest on kõige sagedamini kasutusel basiilik ja münt, mina aga eelistan tüümianilehti. Vaja läheb suurt panni, millel on kaas.

Vaja läheb:

1 suur baklažaan (kaal vähemalt 400, aga hea oleks 500 g)

1 suur suvikõrvits (kaal vähemalt 350 g)

soola

1-1,5 dl oliiviõli 

2 keskmist šalottsibulat

2 varssellerit

2 suurt või 4 keskmist tomatit (kaal kokku 400-500 g)

1 sl suhkrut

2 sl kappareid

2 sl rosinaid

1 dl punase veini äädikat

musta pipart

seedermänniseemneid

maitserohelist 

Lõika baklažaan ja suvikõrvits u 2 cm suurusteks tükkideks. Aseta need aedviljad sõelale, puista peale soola ja jäta kraanikausi kohale 30 minutiks seisma. Seejärel tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. 

Kuumuta suurel pannil keskmisest veidi kõrgemal kuumusel õli ning küpseta selles suvikõrvitsat ja baklažaani aeg-ajalt segades 15-20 minutit, kuni need on pehmed ja kuldpruunid. Võta aedviljad pannilt ja jäta majapidamispaberile nõrguma. 

Samal ajal, kui pommu ja suvikõrvits küpsevad, lõika sibulad viiludeks, varssellerid u 1 cm tükkideks ja tomatid väikesteks tükkideks. Prae pannil keskmisest madalamal kuumusel baklažaanist alles jäänud õlis tükeldatud sibulat ja varssellerit, lisa veidi soola. Lisa tomatid ja prae veel mõned minutid. 

Sega hulka suhkur, kapparid, rosinad ja äädikas, lase panni sisul keema tõusta ning lisa baklažaan ja suvikõrvits. Maitsesta soola ja pipraga, keera kuumus madalaks, aseta pannile kaas peale ning lase aedviljadel 50-60 minutit õrnalt podisedes küpseda, kuni kõik aedviljad on pehmed.

Lase caponata'l jahtuda, kuni see on umbes toatemperatuuril. Maitse ning lisa vajadusel soola ja pipart. Sega õrnalt, et aedviljad liigselt ei laguneks. Rösti seedermänniseemned kuival pannil ja lisa need koos (hakitud) maitserohelisega caponata'le. Serveeri jahtunult koos ciabatta'ga. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Peedi - heeringa salat kodujuustukastmega

Eesti Vabariigi aastapäevani on veel vaid loetud päevad, nii et jagan taaskord ühte uut ideed, mida lauale panna. Lisaks kilupirukale ja -võileibadele tasub valmistada midagi ka heeringast ning see kerge (igas mõttes, st nii valmistamise kui ka rasvasuse osas) kodujuustukastmega salat on üks igati hea variant. Kõik pidupäeva road ei pea alati olema rasked ja rammusad, vaid vabalt võib lauale sättida ka nö taljesõbralikumaid toite :) Kokkuvõttes sööme ju niikuinii tähtpäevadel alati tunduvalt rohkem kui hea oleks (vähemalt ma ise teen seda) :)

Heeringas on hästi kasulik, kuid samas ka rasvane kala, mille puhastatud filee on müügil enamasti õli sees. Seega ei ole mulle hapukoor heeringa lisandina esimene valik (mis muidugi ei tähenda, et neid kahte ei võiks koos pakkuda), kuna see on minu jaoks rooga liialt rammusaks tegev. Ma ise eelistan alati heeringat kodujuustuga, mis on minu jaoks piisava (st võrreldes hapukoorega väikese) rasvasusega ja koos heeringaga ideaalne kooslus. Loomulikult passivad juurde hästi ka keedetud munad, peet, (punane) sibul, kartul ja must leib, nii et need kõik ma hetkel siin ka kokku panin. Olen taolist salatit teinud juba paar aastat ja mul on hea meel, et seegi retseptike lõpuks blogisse jõuab.

Kasutasin seekord VIČI traditsioonilist heeringafileed, mis sobib ülejäänud komponentidega igati hästi kokku. Mina jätan kalafilee õliseks, sest aedviljades niikuinii rasva pole ning kui on kvaliteetne ilma kõrvalmaitseta ja rääsumata õli, siis ei riku see ka roa maitset. Aga vabalt võib heeringa, kui on viitsimist ja soovi, ka üleliigsest õlist nt majapidamispaberil kuivaks teha.

Kodujuustukaste:

500 g klassikalist või hapukoorega kodujuustu

1 sl majoneesi

1 tl sinepit

100 g hapukoort või paksu maitsestamata jogurtit

Sega kõik ained omavahel ühtlaseks.

Salat:

240 g (1 pakk) VIČI traditsioonilist heeringafileed

500 g keedetud kartulit

500 g riivitud keedetud peeti

1 keskmine (punane) sibul

2 keedetud muna

peotäis maitserohelist (till, murulauk, roheline sibul)

Lõika heeringafileed ja kartulid viiludeks või tükkideks ning sibul õhukesteks viiludeks. Purusta munad kahvliga ja haki maitseroheline peeneks. 

Laota serveerimisalusele kartul, seejärel peet, sellele heeringas ja puista ühtlaselt peale sibul. Laota nendele kodujuustukaste, sellele aga muna ja maitseroheline. 

Olen teinud seda salatit ka nii, et jätan kartuli ära ja teen peale hoopis musta leiva kuubikud. Selleks on vaja 2 viilu musta leiba. Lõika leivaviilud u 1 cm tükkideks ja pruunista pannil väheses õlis või selitatud võis. Lase jahtuda. Lao salat kihiti taldrikule ja aseta leivakrutoonid kõige peale. Selline salat sobib nii keedetud kartuliga pearoana kui ka mustal leival suupistena söömiseks. 

Retsept valmis koostöös VIČI'ga

Hapukapsaga tervisesalat

Vahelduseks pühadeaja rammusatele roogadele ja magusatele küpsetistele lisan blogisse ühe hästi tervisliku salati. Tõesti, kõik salati koostisosad on kasulikest ainetest pungil ja seda süües juba tunned, kuidas tervis tuleb :) See tervisesalat sobib väga hästi nii liha- kui ka kalatoitudega, aga ka niisama süüa on minu arvates igati maitsev.

Vaja läheb:

300 g toorest hapukapsast

700 g keedetud ja riivitud peeti

1-2 küüslauguküünt (soovi korral)

peotäis hakitud murualuku või rohelist sibulat

Kaste:

2 sl oliiviõli

1 sl vedelat mett

soola

värskelt jahvatatud pipart

Sega hapukapsas kausis peediga läbi, soovi korral lisa peenelt hakitud või purustatud küüslauguküüned. Sega kastmeained omavahel ja lisa salatile. Sega läbi, puista peale hakitud maitserohelist ja jäta kas külmkappi maitsestuma või naudi kohe. 

Salat ahjupeedi ja fetaga

See salat, mis tegelikult on põhiroa mõõtu, on talviselt toekas ja tõeliselt toitainerikas. Koostisosi ei ole küll palju - kinoa, ahjupeet, feta ja roheline kraam - kuid see-eest on selles toidus meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid omajagu :)

Õlidest on minu köögis kasutusel extra virgin oliiviõli ja (kodumaine) rapsiõli, vahel harva ostan küpsetiste jaoks ka neutraalse maitsega viinamarjaseemne õli, kuigi rapsiõli täidab ka selle kriteeriumi ilusti ära. Siin toidus kasutasin samuti rapsiõli, mis on aga hoopis pihustiga pudelis. Kui muidu peab õli hoidma päikesevalguse eest, et see paremini säiliks, siis see pudel on läbipaistmatu kattega, mistõttu saab seda ka suvisel ajal õues istudes rahulikult lauale panna ega pea muretsema kasulike ainete kao pärast. Samuti ei pääse tänu pihustile õhk õlile ligi. Nende kahe omaduse tõttu säilib õli kauem värskena. 

Rapsiõli on igati populaarne ka (tipp)kokkade seas, näiteks Jamie Oliver on selle suur fänn. Miks aga rapsiõli hea on, seda tasub lugeda siit.

Peetidele võid lisada enne nende ahju panekut ka paar peenelt viilutatud küüslauguküünt, et need veelgi maitsekamad oleksid, samuti saab niimoodi veidi kasulikke toitaineid juurde. Ahjupeete saab päris suure koguse, nii et jätkub lisaks sellele salatile ka muude roogade kõrvale. Hoida tasuks küpsetatud peeti külmkapis ja tarbida mõne päeva jooksul. 

Ahjupeedid:

4 keskmist või veidi suuremat peeti

rapsiõli 

soola

värskelt jahvataud pipart

kuivatatud tüümiani või punet või mõned tüümianioksad

Koori peedid ja lõika 1,5-2 cm tükkideks. Pihusta peetide peale õli, raputa maitseianed ja sega kõik segamini.

Küpseta 180-kraadises ahjus 50 minutit, kuni peedid on peaaegu pehmed. Võid peete ka küpsemise ajal segada, et need ühtlaselt läbi küpseks. 

Lisa nüüd:

1 sl palsamiäädikat 

veel veidi õli

1-2 sl piiniaseemneid

Sega kõik korralikult läbi ja aseta veel 15 minutiks ahju. Soovi korral võid nüüd lisada ka murendatud fetajuustu, kui eelistad, et juust on küpsenud.

Salat:

150-200 g fetajuustu

100-150 g kinoad, täistera riisi või kruupe

paar peotäit rukolat või spinatilehti

veidi õli ja pipart (soovi korral)

Keeda kinoa, riis või kruubid pehmeks. Aseta suurde kaussi või jaga nelja taldriku või kausi vahel. Murenda peale feta, lisa ahjupeeti, puista rohelist ja jahvata soovi korral veidi pipart. Kõige peale võid soovi korral veel veidi õli pihustada. 

Postitus sündis koostöös Dava Foods'iga.

Värske suvine salat kergelt marineeritud lõhega

Suvel ilmselt on enamikel inimestel veelgi vähem aega süüa teha, seega igasugused kerged ja kiirelt valmivad, kuid toitainerikkas road kuluvad marjaks ära. Aega kulub selle lõhe ja suvise värske kartuliga salati jaoks suhteliselt vähe, ahju pole vaja sisse lülitada ning meeldib see ka meestele :)

Kergelt marineeritud lõhe on meeldivalt lihtne ja maitsev ning olen seda varemgi kasutanud, näiteks poke-kausi jaoks on see igati autentne variant. 

Kui aga on vaja suvisel ajal mõnda eriti head pirukat, siis soovitan suvikõrvitsa ja kahe juustuga maitserikast galetti, mille retsept just viimases Nädalalõpuleht LP-s ilmus. See muide sobib ka suurepäraselt šampanja kõrvale;-) Ja see tomati-feta galette on samuti suurepärane! Mulle sellised rustikaalsed vabas vormis pirukad tohutult meeldivad, sest neid on lihtne teha, aega kulub vähe, need on tõeliselt maitsvad ja minu kogemuse kohaselt meeldivad kõigile (lastele pole siiski pakkunud, aga täiskasvanud võtavad küll kõik vähemalt kaks tükki). Nii et soovitan proovida järgmisel korral, kui mõni tore õhtune istumine on. Seniks aga tasub teha suvistest aedviljadest salatit, mis koos pošeeritud muna ja värske kiitmarinaadis lõhega on supermõnus :)

Marineeritud lõhe:

250-300 g lõhefileed

4 sl sidrunimahla

1 sl sojakastet

1 sl heledat suhkrusiirupit

musta pipart

Eemalda lõhefileelt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. Sega marinaadiained omavahel, aseta sisse lõhetükid, sega läbi ja lase u 10 minutit seista. 

Salat:

u 600 g värsket kartulit

2 väikest värsket kurki

1-2 keskmist tomatit

1 keskmine (kollane) suvikõrvits

4 suuremat muna

värsket tilli

Kaste:

4 sl oliiviõli

1 sl valge veini või õunaäädikat

1 sl heledat siirupit

1 tl mahedat sinepit

soola, (värskelt jahvatatud) musta pipart

Keeda või auruta kartulid pehmeks. Lõika kartulid meelepärasteks tükkideks. 

Lõika kurk õhukesteks viiludeks ja tomat meelepärasteks tükkideks. Lõika suvikõrvitsast õhukesed viilud ja pruunista neid pannil natukese õliga mõni minut. Kui soovid, siis prae pannil kergelt ka kartulid läbi.

Keeda või pošeeri munad. Haki till peeneks. Sega kokku kaste. 

Jaga kartulid nelja taldriku vahel. Puista ühtlaselt peale ülejäänud aedviljad ja nirista neile kaste. Jaga lõhe samuti nelja taldiku vahel, aseta igale taldrikule muna ja puista kõige peale hakitud tilli. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Suvine salat fetajuustuga

Suvine kerge imehea salat, mida jõuab vabalt argiõhtulgi valmistada. Arbuusiga toidud on minu arvates suvel igati mõnusad ja üks arbuusi-feta salat punase sibulaga on mul blogis juba olemaski. Seekord lisasin ka kurki ja tomatit, maasikate asemel aga sain poest mustikaid, mis samuti salatisse igati hästi sobivad. 

Salati retsept ilmus mõni nädal tagasi mu loo juures, mille tegin TAI ekspert Tagli Pitsiga soola teemal. Suhkru liigse tarvitamsie kahjulikkus on reeglina inimestel hästi teada, kuid millegipärast soola osas ei pea paljud piiri. Samas rikub aga liigne sool toidu maitse rääkimata sellest, et on tervisele kahjulik. Seega soovitan toidulaud kriitilise pilgiga üle vaadata ja vajadusel korrektuure teha, sest parim igas mõttes on ikka värske korralikust toorainest enda tehtud toit, milles on tunda maitseid ja mille maitset ei ole soolaga ära "tapetud". Tagli Pitsi muide jagab ariklis ka väga häid nippe, kuidas soola tarbimist vähendada.

See värskusest pakatav salat on piisavalt mahlane ja maitsekas, et sellele kastet ei olegi peale vaja. Vajaliku soolakuse saab täielikult kätte fetajuustust. Minu arvates on see salat suurepärane niisama süüa, kuid se sobib loomulikult ka grillitud toitude kõrvale.

500 g puhastatud arbuusi

1 keskmine kurk

300 g tomateid

u 100 g maasikaid või kultuurmustikaid

150 g fetajuustu

musta pipart

(hakitud) mündi- või koriandrilehti

Lõika arbuus kuubikuteks ning kurk ja tomat meelepärasteks tükkideks. Aseta kõik kaussi, lisa marjad ja murendatud juust. Peale jahvata musta pipart ja puista mündi- või koriandrilehti.

 

Kurgisalat peedi, avokaado ja hummusega

Hetkel on see kõige parem aeg aastas, mil värsket kraami tuleb ohtralt, sh ka värsket kurki, mis kuulub muide koos suureviljaliste köögiviljadega nagu arbuus, melon ja kõrvits kõrvitsaliste sugukonda, milles on umbkaudu 850 liiki. 

Arvatavasti Põhja- või Ida-Indiast pärit kurki kultiveeritakse seal riigis juba ligikaudu 6000 aastat, kuid metsikult kasvanult on see vili juba vähemalt 10 000 aastat inimeste toidulauda rikastanud. Ka muistsed kreeklased ja roomlased kasvatasid kurki. Näiteks on teada, et 1. sajandil Roomat valitsenud keiser Tiberius soovis lõunasöögiks värsket kurki. Teistesse Euroopa riikidesse, sh Eestisse jõudis aga kurk alles 17. sajandil. 

Varasemalt oli kurk mõru. Mõrkjas maitse oli tingitud mõruaine kukurbitatsiini sisaldusest. Mõnedel sortidel kippus veel mõned aastakümned tagasi osa vilju mõruks minema, kuid hetkel on mõru maitse tänu sordiaretusele võimalik veel vaid kasvutingimuste tõttu. Nimelt võib põhjuseks olla kas vähene niiskus vilja kasvatamise ajal mullas või kõikus temperatuur, mis mõlmad põhjustavad glükosiiditaoliste ühendite taseme tõusu. Kurgid aga vajavad korraliku saagi kasvatamiseks lisaks korralikule kastmisele ja võimalikult ühtlasele temperatuurile ka toitainerikast mulda. Muld peaks olema soojenenud, kohev, hea niiskusrežiimiga liivsavimuld, mis on ideaalis kõdusõnnikuga rikastatud. Samas kasvamise alguses (juunikuus) vajab kurk vett suhteliselt vähe, kuna maa on veel jahe, mistõttu liigne kastmine võib kasvu hoopis vähendada. Et tegemist on soojanõudliku taimega, mille jaoks on parim kasvutemperatuur 25-28 kraadi, soovitatakse kurki kasvatada kas kasvuhoones või kile all. Vilju soovitatakse koristada üle kahe päeva, et need ei kasvaks üle. Lisaks aitab kurgi varakult korjamine suurendada selle saaki. 

Kurk on sarnaselt aedsalatiga kõige vesisem köögivili - selles on keskmiselt 95% vett ja 100 grammis on vaid 20 kcal. Kurgile omane lõhn on aga tingitud eeterlikest õlidest, mida kurgis on 1m%. Vitamiine leidub kurgis võrreldes teiste köögiviljadega väga vähe (vaid K-vitamiini võiks esile tuua), eriti vitamiinivaene on aga kurgi viljaliha, kuna vitamiinid on peamiselt koores ja vahetult selle all. Kurgi kuivaines on aga see-eest ligi 10% mineraalaineid, eriti hea on aga kurk kaaliumi- ja magneesiumiallikana. Kurgis olev suhkur soodustab kurkide hapendamist. Hapendmisel, marneerimisel ja soolamisel muide säilivad vitamiinid väga hästi. Kurgis olevad pektiinained (kiudained) aitavad organismil toitaineid paremini omastada ja toimivad ka kerge lahtistina. 

See salat on toitev ja sobib hästi nii lihakõrvaseks kui ka eraldi nautimiseks näiteks suvisele aia- või terrassipeole. Kõrvale sobib suurepäraselt värske (haputaina) sai või hoopis röstitud leivaviil. Serveerimiseks kasuta ühte suurt või kahte väiksemat vaagnat. Salat on mõeldud neljale, seega võid ka selle juba kohe neljale taldrikule serveerida.

Maitserikas salat sobib ka veganitele, kui feta asendada mõne taimse juustuga. 

Vaja läheb:

u 100 g salatilehti, nt beebispinatit

u 200 g hummust

poole sidruni mahl

oliiviõli

2 keskmist küpset avokaadot

100-200 g riivitud peeti või porgandit või mõlemat

pool keskmist pikka kurki

150 g fetat

peotäis piiniapähkleid, seedermänni-, päevalille- või kõrvitsaseemneid

(värskelt jahvatatud) musta pipart

Võta serveerimisalus ning laota kõige alla pestud ja kuivatatud salatilehed. Ühte vaagna ossa aseta hummus. Nirista nii salatilehtedele kui ka hummusele veidi oliiviõli ja pigista peale osa sidrunimahlast.

Laota avokaadoviilud või tükid, riivitud porgand või peet, viilutatud kurk ja murendatud või tükeldatud feta salati lehtedele. Avokaadole pigista peale ülejäänud sidrunimahl.

Rösti piiniapähklid või seemned soovi korral enne salatile lisamist kuival pannil kuldpruuniks. Puista need salatile ja jahvata kõige peale musta pipart. Naudi kohe!

Retsept ilmus mullu juunis siin

Kerge salat maasikavinegreti ja grilljuustuga

Suvisel ajal meeldib mulle ka marju salatisse lisada, näiteks eile olid mustikad ühes värskes salatis seltsiks arbuusile, kurgile, tomatile ja feta-juustule. Seetõttu on blogiski mitmeid retsepte, kus on sees kas maasikad (siin koos grillitud prosciutto ja viriskutega, siin koos avokaado ja ahjulõhega, kana ja grillitud virsikutega, siin koos burrataga ja siin koos grillitud kanaga) ja mustikad (siin koos halloumiga). Maasikatest saab muide ka imehea külmsupi, kuid vahel teen marjadest ka kastet, näiteks maasikavinegretti, sest see on soojade ilmadega kerge salati lisandiks ideaalne :)

Selle grill- või praejuustu ja maasikavinegretiga salati saab valmis umbes paarikümne minutiga.  Grill- ehk praejuust on kõige parem otse pannilt või grillilt, sest siis on ta pealt krõbe ja seest imeliselt kreemjas; jahtudes muutub aga krudisevaks, veidi kummiseks ja pisut kõvemaks. Seega soovitan kõigepealt valmis teha maasikakastme ja kõige viimasena praadida või grillida juustu, et saaks kohe sööma hakata :)

Maasikavinegrett:

1 väike küüslauguküüs

200 g värskeid maasikaid

2 sl õuna(siidri)äädikat

2 sl extra virgin oliiviõli

soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

1 sl (pruuni)suhkrut või vedelat mett

Haki küüslauguküüs peenelt, lõika suuremad maasikad väiksemaks, aseta kõik koostisosad kannmikserisse ja töötle ühtlaseks. 

Salat:

u 100 g meelepäraseid salatilehti (näiteks rukola, spinat)

300 g  grilljuustu

paar peotäit kirsstomateid ja peotäis basiilikut (soovi korral)

Pese ja kuivata roheline kraam ning aseta kas kaussi või jaota nelja taldriku vahel. 

Prae või grilli juustu kummaltki poolt mõni minut, kuni see on kuldpruun. Serveeri kohe. 

Serveerimisel vala kaste salatile ja sega läbi. Soovi korral lisa poolitatud kirsstomatid ja veidi väiksemaks rebitud basiilikulehed. Kõige peale aseta juust kohe pärast grillimist või praadimist. Võid peale niristada veel vinegretti ja jahvatada musta pipart. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Mozzarella-karulaugu salat

See on üks eriliselt kerge kevadine värske salat, milles karulaugule seltsiks spargel ja redis. Ma ise ei ole enam mitu nädalat karulauku korjamas käinud, kuid laupäeval nägin sõprade juures, et karulauku on veel ilusti saada. Ise olen praeguseks rabarbrilainel ja olen kahe päeva jooksul juba kolm rabarbrikooki valmistanud :) Tartus oli sel nädalavahetusel rabarber juba päris suureks kasvanud, nii et ilmselt saab varsti Põhja-Eestiski esimesed koogid kodumaise rabarberiga küpsetada. 

See marineeritud aedvilajdega salat aga on nii lihtne ja kiire, et sobib argiõhtukski. Eriti hea on see roog burrata'ga, sest selle seest välja voolav straciatella ehk mozarella-juustu ja rõõsa koore segu on salatile kastme eest. Nii mozarella-juustu kui ka selle hõrgumat ja hinnalisemat sugulast burrata't valmistatakse nüüd ka Eesti väiketootjate poolt, seega on võimalus valida kodumaine variant. Mul kahjuks on pildil tavaline mozzarella, sest burrata't polnud sel päeval poes saada, mil oli vaja salat pildistada.

Vaja läheb:

250 g sparglit

kimp rediseid

2 mozzarella-palli

paar peotäit karualuku

paar peotäit Lutserni idusid

extra virgin oliiviõli

(värskelt jahvatatud) musta pipart

soolahelbeid (soovi korral)

Murra sparglitel ära puised varreotsad (võid need alles jätta ja neist seda suppi keeta). Aseta sparglid kaussi, vala peale keev vesi ja lase 1 minut seista. 

Lõika suuremad redised pooleks. 

Kiirmarinaad:

1,5 dl valge veini äädikat

5 sl suhkrut

1 sl sinepiseemneid (soovi korral)

Aseta marinaadiained koos 1,5 dl veega potti ja lase keema tõusta. Lase õrnalt podisedes 3 minutit keeda, võta pott pliidilt ja aseta sellesse sparglid. Pane potile kaas peale ja lase marinaadil toatemperatuurini jahtuda. Lisa puhastatud redised ja hoia neid 5 minutit spargli juures marinaadis. 

Nõruta sparglid ja redised ning laota koos karulaugu ja idudega taldrikule. Aseta aedviljadele juust, nirista peale oliiviõli ja jahvata musta pipart. Sooi korral puista ka veidi soola(helbeid). Serveeri koos krõbeda koorikuga saiaga. 

Retsept ilmus kuu aega tagasi siin

Suvine salat grilljuustu ja maasikatega

Suvine kokkamine on ikka lihtne! Väike tiir turul, kotitäis head ja paremat värsket kraami koju kaasa ning saabki kerge maitsva eine valmis. Olgu selleks siis kukeseened, kartulid, aedoad, kurgid, kapsas, suvikõrvits, maasikad vms - kõigist neist saab vähese vaevaga midagi maitsvat teha :)

Õnneks maasikaaeg veel kestab ja mis eriti tore - need marjad sobivad nii soolastesse kui ka magusatesse toitudesse. See retsept on üks lihtne variant, kuidas maasikaid salatisse sobitada, aga tegelikult võid maasikaid praegusel ajal peaaegu iga salati juurde lisada. Maasikad on ühtviisi maitsvad nii erinevate juustudega (nt mozzarella, feta, lapijuust) kui ka teiste viljadega (aprikoosid, virsikud, nektariinid, õunad, banaanid jms). Blogisse on juba kogunenud terve hulk soolaseid ja magusaid maasikaretsepte - loodan, et saad  ideid ja inspiratsiooni :)

Nn grilljuustu võib nii grillida kui ka praadida, samuti ahjus küpsetada. Oluline on, et salat koheselt serveerida, kui juust on valmis saanud, sest juust on parim just pärast küpsetamist - seest kreemjas, pealt krõbe. Seistes muutuvad aga sellist tüüpi juustud kahjuks nätskemaks. 

Soola pole vaja salatile lisada, sest sink ja juust on niigi soolased. See-eest värskelt jahvatatud must pipar sobib selle juurde ideaalselt, kuna aitab maitseid välja tuua. 

Vaja läheb:

4 küpset virsikut või nektariini

u 0,5 kg maasikaid

pool keskmist punast sibulat

u 100 g õhukest sinki (jamon serrano't, prosciutto't vms)

200 g (1 pakk) halloumi't või mõnda muud meelepärast prae- või grilljuustu 

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis värsket basiilikut või münti

Kaste: 

4 sl extra virgin (esimese külmpressi) oliiviõli

1 sl vedelat mett

1 sl valge veini äädikat

Sega kastmeained omavahel.

Lõika virsikud sektoriteks, maasikad pooleks. Punane sibul lõika õhukesteks viiludeks. Lao kõik viljad serveerimisalusele. Lisa singiviilud.

Lõika juust u 1 cm viiludeks ja küpseta kas grillil või prae pannil pruuniks. Tõsta juust samuti salatile

Jahvata salatile musta pipart, puista värsket basiilikut või münti ja nirista peale kaste. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Värske kapsa-kreveti salat

Värske tumeroheline krõmpsuv varajane kapsas on soojematest kohtadest meie poe- ja turulettidele juba vähemalt kuu aega tagasi jõudnud ning suuremad kapsafännid sellega juba erinevaid toitusid valmistanud. Ma küll ise nende (ehk suuremate kapsafännide) hulka ei kuulu, aga samas teen aeg-ajalt selle viljaga ikka üht-teist head ja paremat, näiteks seda sama krevettidega salatit siin, kahe juustuga pirukat või hoopis suppi. Kapsast panen enamasti ka borši sisse. 

See siin on üks hästi lihtne ja maitsev variant, mida maitserikka värske kapsaga peale hakata. Retsepti-idee sain Tiinalt (aitäh veelkord!), kes seda eelmisel suvel valmistas. Suur kausitäis salatit haihtus koos  esimese suvise kartuli ja grillitud lõhega laualt üsna kiirelt, kusjuures mehedki kiitsid seda ja tõstsid isegi juurde, mis ei ole salati puhul just igapäevane nähtus ;-) Olen nüüdseks seda salatit juba päris palju kordi valmistanud ja viimastel kordadel on see värske kapsaga nii maitsev olnud, et pole kastmesse isegi soola ega suhkrut lisanud. Eks krevetid ja majonees anna juba piisavalt soolasust ka, samas on noor kapsas ise juba meeldivalt magus:)

Ütlen ausalt, et tegelikult on muidugi kõik kogused (nagu ikka salatiretseptis) suhtelised ja vastavalt maitsele, st ma ise tegelikult panen kõike tunde ja maitse järgi. Retsepti kirja sanud kogused on aga hea alguses aluseks võtta, kuid kõike saab alati oma maitse järgi paika timmida. 

Et kapsas jääks hästi mahlane, tuleks see noaga peeneks hakkida mitte riivida, ja käega läbi muljuda/pigistada, et mahlasemaks teha.

Krevetid võib asendada makraga või makrat ka lihtsalt salatisse juurde lisada. Ostes juba kooritud krevette, mis tavaliselt on soolvees, vaata nende netokaalu, mis reeglina on umbes poole väiksem kogukaalust.

Lisada võib ka peenelt riivitud porgandit. Praegusel kevadisel ajal, mil murulauk juba aias vohab, olen tilli asemel seda kasutanud ja see sobib salatisse suurepäraselt. 

See värske salat on eriti hea noorte kartulite ja grillitud kalaga.

Vaja läheb:

1 väiksem noor kapsas (u 500 g)

200 g krevette (nõrutatud kaal)

suur punt tilli

Kaste:

u 100 g majoneesi

u 150 g hapukoort

u 1 tl soola

pipart

1 tl suhkrut

1 tl sinepit

Haki kapsas õhukesteks viiludeks, nõruta krevetid sõelal korralikult ja haki till peeneks. Pane kapsas kaussi ja mulju seda käte vahel, et see mahlasemaks muutuks. Lisa till ja krevetid ning sega läbi.

Sega kastme ained omavahel ja sega seejärel salati hulka. Lase enne söömist salatil umbes tunnike maitsestuda. Külmkapis seistes läheb salat järjest paremaks (maitserikkamaks) :)

Retsept ilmus eelmisel suvel siin.

Oa-aedviljasalat suitsuforelliga

Kui on soov täna midagi kiiret ja tervislikku süüa, siis pakun välja ühe salati retsepti. See on meeldivalt lihtne roog, milles saab ära kasutada näiteks eelmisest päevast järele jäänud toitu, sest forelli asemel sobib sellesse salatisse näiteks küpsetatud kana vm linnu liha, samuti kala, veise- või sealiha. 

Mulle väga meeldib kuumsuitsuforell, kuid sidruni-küüslaugukaste annab salatile veelgi mõnusat mekki juurde. Kokku saab üks igati maitsev salat, mis valmib kiirelt ja sobib suurepäraselt argiõhtukski.

Kui lisad kastmele ka sidruni koore, siis soovitan valida mahedad vahatamata koorega viljad. Tavaliste sidrunite puhul tuleks aga koor väga hoolikalt kuuma vee ja harjaga puhastada.

Kaste:

peotäis peenelt hakitud lehtpeterselli

1 väiksem purustatud küüslauguküüs

1 sidruni mahl

poole sidruni peenelt riivitud koor

1-1,5 dl esimese külmpressi oliiviõli

soola, musta pipart

Sega kõik ained omavahel, maitsesta natukese soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Õli lisa vastavalt sellele, kui vedelat kastet soovid, kas rohkem või vähem.

Salat:

400 g kuumsuitsuforelli

u 400 g (1 purk) valgeid ube

2 väikest punast sibulat

1 lühem värske kurk

u 100 g noori spinatilehti vm meelepärast mahedat salatit

Murenda kala ning eemalda luud ja nahk. Loputa valged oad sõelal korralikult konservvedelikust ja nõruta. Lõika puhastatud sibulad õhukesteks viiludeks. Koori kurk, lõika pikuti pooleks, tõmba soovi korral seemned välja ja lõika viiludeks. 

Aseta kõik komponendid kaussi, sega läbi ja jahvata soovi korral peale veidi pipart. Sega kohe läbi kastmega või serveeri kaste salati kõrvale.