esmaspäev, 20. september 2021

Suus sulav ploomikook kohupiimaga



Ploomid teevad minu arvates küpsetised kohe eriti mõnusalt mahlaseks :) Sellele ploomikoogile siin tegin küll vanillikastme juurde, kuid tegelikult seda otseselt vaja polekski, sest tegemist on niigi mahlase maiusega. Kuid samas võid vanillikastet soovi korral siiski pmst alati lisandiks valmistada, sest see on nii universaalne, et sobib paljude erinevate küpsetistega, sh ka näiteks praeguse kohupiimaga koogi juurde.  

Viimases Nädalalõpuleht LP-s kirjutasin praeguse aja ühel kõige asjakohasemal teemal ehk metsaseentest. Lapsena maal vanaema juures sai pidevalt metsas seenel ja marjul käidud ning olen siiani elanud teadmises, et seeni tohib korjata vaid nii, et lõikad noaga varre läbi, sest seda välja tõmmates kahjustad seeneniidistikku, kuid tegelikult tuleb välja, et lood on hoopis vastupidised. Kõige kasulikum ja seeneniidistikku säästvam on hoopis seene väljatõmbamine! Nii palju siis vanarahva tarkusest .... Vanaema õpetused tulevad reeglina alati kasuks, aga vahel tuleb neid ikka uute teaduspõhiste teadmiste valguses revideerida :) 

See kook siin on aga lihtne teha, magus ja hapu on tasakaalus ning mahlasust on ka piisavalt, niiet soovitan viimaste kodumaiste ploomide ära kasutamiseks.

Kui kasutad nisujahu, siis ole segamisega väga ettevaatlik (sega nii vähe, kui saad), kuid gluteenivaba koogi puhul see ei ole oluline. Sel juhul asenda nisujahu näiteks toortatrajahu ja maisijahu seguga (enam vähem võrdselt kumbagi jahu) ning lisa veel 1,5 tl küpsetuspulbrit. 

Vaja läheb:
12-14 keskmist ploomi
200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
1,5 dl neutraalse maitsega õli (nt viinamarjaseemne)
140 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
2 sl konjakit, rummi või külma kanget kohvi
2 muna
220 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
tuhksuhkrut peale raputamiseks 

Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivi. Sega kohupiim läbi õli, suhkrute, kardemoni ja alkoholi või kohviga. Sega ükshaaval hulka munad.

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega õrnalt ühtlaseks.

Vala tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi. Aseta tainale ploomid lõikepind allpool (neid võib ka üksteise peale panna, kuna küpsedes vajuvad viljad niikuinii tainasse). 

Küpseta 170-kraadises ahjus u 45 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Sõelu enne serveerimist peale tuhksuhkrut. 


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

neljapäev, 16. september 2021

Peaaegu nagu värske pasta salveiga


Lihtsuses peitub võlu! Kõige kiiremini valmiv asi võib sageli olla see kõige maitsvam. Oluline on muidugi alati kvaliteetset toorainet kasutada, kuid tihti on nii, et mida parem ja hinnalisem tooraine, seda vähem on vaja seda töödelda ja endal vaeva näha :)

Salveiga pasta on üks lihtsamaid makaronitoitusid, kuid eeldab minu arvates värsket pastat, et see ikka nauditav oleks. See roog on nii lakooniline, et selle puhul on eriti oluline, et iga komponent oleks parim. Itaalias on salvei, või, juust ja küüslauk muide värske pasta puhul suhteliselt levinud maitsekooslus, mida olen seal ka ise korduvalt nautinud. 

Kui salvei ei meeldi, siis tegelikult võib siin kasutada ka teisi ürte, näiteks peterselli või tüümianit (neid ei ole praadida vaja), samuti lisada klaasjaks praetud šalott- või tavalist sibulat, hakitud (piinia)pähkleid vmt. Igal juhul on oluline tugevamaitseline juust ning Parmesani asemel sobib hästi Pecorino, samuti selle juustu eestimaised koopiad. Praegusel ajal on väga maitsvaks lisandiks metsaseened. 

Salvei praadimisel kasuta madalat või keskmist kuumust, sest kõrgel temperatuuril kuumutamine võib selle kibedaks muuta. Makaronide, eriti sellise kvaliteetse pasta puhul, soovitan vältida liiga pehmeks ja lödiks küpsetamist, vaid jätta need nö al dente ehk kuigi väliselt peaaegu pehme, tunned ikkagi makarone süües kergelt hamba all. Tärkliserikka pasta keeduvee lisamine aga aitab ülejäänud koostisosadel paremini makaronidele nö külge jääda ja teeb kogu roa kreemjamaks. 

Hiljuti kastetasin Panzani Selezione Di Chef sarja kuuluvat pastat, mille tekstuur ja maitse on peaaegu nagu värskel pastal. Nendel makaronidel on tugevam tekstuur, sest lisatud on ka muna, mida tavaliselt poes müüdavate pastade puhul ei tehta. Sellisele pastale, mis on kas värske või enam-vähem samalaadne, ei olegi tegelikult vaja palju lisandeid, vaid piisab vähesest, et saada maitsev toit. Seega salvei oli üks mu esimesi valikuid, kuid praeguseks olen seda korduvalt ka metsaseentega teinud (männiriisikatega on kohe eriti hea) :)

Ma ei ole tegelikult kunagi suur makaronisõber olnud, kuid värsket pastat ma armastan. Kusjuures, seda sobib ka külalistele pakkuda :) Ma ei kujuta ette, et tavaliste pakimakaronidega tehtud toitu külla tulnud sõpradele serveeriksin, küll aga värske (enda tehtud) pasta on igati sobilik, samuti need tagliatelle'id (teisi selle sarja makarone lihtsalt pole jõudnud veel katsetada). 


Vaja läheb:
soola
60 g võid (soovi korral rohkem)
2-3 keskmist küüslauguküünt
u 30 värsket salveilehte
u 100 g Parmesani või mõnda selle kodumaist analoogi + soovi korral veel lisaks peale raputamiseks
värskelt jahvatatud musta pipart
soolahelbeid (soovi korral)

Keeda pasta vastavalt pakendi juhistele ehk antud juhul 12 minutit soolaga maitsestatud vees. Nõruta makaronid ja jäta u 0,5 dl keeduvett alles. 

Haki küüslauk peeneks või lõika õhukesteks viiludeks. Kuumuta või suurel pannil, kuhu mahuvad hiljem ka makaronid, ning prae selles keskmisel kuumusel salveilehti ja küüslauku kuni või kergelt pruunistub ja salveilehed krõbedaks muutuvad. 

Lisa pannile makaronid ja pasta keeduvesi ning kuumuta segades umbes minut, kuni üleliigne vedelik on haihtunud ja makaronidesse imendunud. Viimasena lisa pannile riivitud juust, sega läbi ja serveeri. 

Jahvata peale musta pipart, vajadusel või soovi korral puista ka pisut soola(helbeid). Võid lauale asetada kausikese riivitud juustu või juustulaastudega, et saaks soovi korral juustu juurde lisada. 


Postitus valmis koostöös Panzani'ga

    reede, 10. september 2021

    Spinati-fetapirukas filotainaga


    Soolased pirukad (eriti veel spinatiga) mulle hullult meeldivad! :) Kui vaadata selliste küpsetiste hulka blogis, siis on näha, et olen aastate jooksul neid kõvasti teinud, kuid tegelikult on mul veel mitmeid retsepte oma virtuaalsesse toidupäevikusse lisamata ja mõned veel ootavad alles katsetamist. Igal juhul soolaseid maitserikkaid küpsetisi tuleb kindlasti juurde, sest ma ju ise olen nende kõige suurem fänn :D

    Aga lisaks soolastele küpsetistele hindan kõrgelt ka Kreekat ja selle imelise riigi kööki :) Eriti meeldivad mulle sealsed liharoad ja mereannid, kuid põhimõtteliselt on kõik, mida nad teevad, minu jaoks väga hea. Ei ole Kreekas veel kunagi halba toitu saanud, aga siin tuleb muidugi arvestada asjaolu, et ma väldin alati turistikaid ja üritan kohalike restodes süüa ;-)

    Kreekast pärit spanakopita ainetel valminud pirukas sobib nii eelroaks kui ka täitsa eraldi eineks, sest on piisavalt toitev. Väga maitsev niikuinii - pole ime, et kreeklased seda küpsetist palavalt armastavad. Krõbe kihiline tainas, mahlane rikkalik sisu - mis ikka ühelt pirukat veel võiks oodata;-) Kuigi enamasti ei ole see pirukas seal riigis tehtud filotainaga, on see alati väga maitsev ja igati mõnus "mugavustoit", mida pagariäridest või turulettidelt kiireks nälja kustutamiseks kaasa haarata. 

    Filotaina lehtede vahele võib ka oliiviõli niristada, kui ei soovi võid kasutada. Rasvaine on aga oluline, et filotaina lehed kokku ei kleepuks ja nende vahele õhust "taskud" tekiksid. Nii jääb tainas oluliselt krõbedam ja mõnusam. 

    Lisaks spinatile sobivad pirukasse ka muud rohelised taimed, nt võib lisada kevadisi umbrohtusid (naat, nõges, võilillelehed), samuti lehtkapsast ja suvikõrvitsaviile. Maitsetsamiseks võib pirukasse hakkida värsket tilli, murulauku, rohelist sibulat või petersellilehti. 

    Kui kasutad väikesed spinatilehti, siis võid need lihtsalt väiksemaks hakkida ja täidisele lisada, kuid suuremad lahed tuleks enne kindlasti pannil läbi praadida. Kuna nii saab vett eemaldada, siis tasub spinati kogust suurendada. Retsepti jaoks vajalik kogus spinatit tundub suur kogus seni, kuni see on värske, kuid kuumutamisel tõmbub see kokku ja nn närbub üsna kiirelt. Seega võib tegelikult 250 g asemel ka 300 g spinatit täidise jaoks kasutada või isegi veelgi rohkem.

    Kui kasutad sügavkülmutatud spinatit, siis sulata ja nõruta see ning pigista vesi käte abil korralikult välja. Ka külmutatud spinati kasutamisel peaks selle vilja kogus olema suurem - vähemalt 400 g kindlasti. 

    Filotainas peab olema kindlasti toatemperatuuril, kui seda kasutama hakkad. Seda tainast on lihtne käsitseda ja see on vähemalt suuremate poodide sügavkülma letis olemas. Kui aga soovid, siis asenda see pärmi-lehttainaga. 


    Vaja läheb:
    50 g võid
    150 g (1 pakk) feta-juustu
    300 g ricotta't
    6 suurt filotaina lehte 
    1-2 keskmist küüslauguküünt
    250 g väikesi spinatilehti (nn beebispinatit)
    4 suurt muna
    peotäis piiniapähkleid või seedermänni seemneid
    1 tl hakitud (kuivatatud) punet
    musta pipart, värskelt riivitud muskaatpähklit, soola

    Tükelda või ja sulata. Nõruta feta ja ricotta korralikult

    Määri ümmargune 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm kergelt võiga. Vooderda vorm filotaina lehtedega määrides kihtide vahele kergelt võid, samuti määri võid üle vormi ääre rippuvatele tainalehtedele. 

    Haki küüslauguküüned peeneks ja spinatilehed väiksemaks. Klopi munad kergelt lahti. Murenda feta-juust kaussi munade juurde, lisa ülejäänud koostisosad ja sega läbi. Maitsesta pipra, soola ja muskaatpähkliga. Tõsta täidis vormi. 

    Keera taina ääred piruka peale ja kortsuta neid pisut (st ära neid sirgeks silu, vaid lase jääda kihiliselt) määri neid ka pealt võiga. Küpseta pirukat ahjus 190 kraadi juures 20 minutit kuni filolehed on pealt kuldpruunid ja krõbedad. Lase pirukal pärast ahjust võtmist u 20 minutit taheneda ja lõika seejärel tükkideks. 


    Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

    esmaspäev, 6. september 2021

    Mahlane ploomikook koduse vanillikastmega


    See ploomikook on üks mu selle sügise lemmikuid:) Ma tean küll, et ametlikult pole see aastaaeg veel alanud, kuid tunne on juba mitu nädalat, nagu oleks - õhk on karge, päike käib madalal, pidevalt on sajuhood, õunad valmivad ja aias on tunda juba kerget läheneva kõduperioodi hõngu ... Esimesi ploome sain oma aiast juba vähemalt kolm nädalat tagasi, kuid nüüd on koduaias valmis saanud juba ka mu lemmikõunad kuldrenetid jt sügisesed ubinad, mida ma igapäevaselt täiesti mõõdutundetult naudin:)

    Seda mahlast ploomikooki on aga lihtne teha ja tegelikult siia kastet juurde ei olegi vaja, kuid koos sellega on küpsetis muidugi eriti hea:) Vanillikaste meeldib mulle eriti just puuviljadest ja marjadest kookidega ning viimane aeg on kõige kergem versioon sellest ka blogisse lisada. Kuigi nö õige kaste valmib vanillikauna ja sellest värskelt välja võetud seemnetega, siis see kaste on lihtsam ja kiirem kodune variant. Erinevalt vanillikreemist ma kastmele kunagi tärklist ei lisa, sest see tuleb niigi mõnusalt paks ja jahtununa pakseneb veelgi, niiet seda saab ilusti vajadusel ka lusikaga tõsta. 

    Vannilikaste soovitatakse valmis teha vahetult enne koogi serveerimist, sest seda pakutakse traditsiooniliselt soojalt. Minule aga meeldib kaste just külmalt rohkem, sest siis on see veelgi  kreemjama konsistentsiga ja saanud ka juba pikemalt nö maitseid koguda. Seega toimi kastmega täpselt nii nagu Sulle meeldib - reeglid ongi selleks, et neid rikkuda või endale meelepäraseks kohandada, eriti toiduvallas;-) Aga kui kaste on juba jahtunud, siis ära seda uuesti üles soojenda, vaid tarbi külmalt. 

    Gluteenivabaks koogiks kasutasin maisi- ja toortatrajahu segu ning lisasin 1,5 tl küpsetuspulbrit. 


    Vaja läheb:
    8-10 keskmist ploomi (u 400 g)
    120 g toasooja võid
    120 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    2 suurt toasooja muna
    150 g jahu
    1 tl küpsetuspulbrit
    1 tl jahvatatud kaneeli või 0,5 tl peenestatud kardemoni (või mõlemat)
    1-2 sl brändit, konjakit või rummi või külma kanget kohvi
    suurem peotäis mandlilaaste
    tuhksuhkrut 

    Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid. Kata 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga; ääred määri võiga ja puista üle jahuga. Aseta vorm taina valmistamise ajaks külmkappi. 

    Vahusta või suhkrutega heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sõelu jahu ning sega teises kausis läbi küpsetuspulbri ja maitseaine(te)ga. Lisa kuivained võivahule ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega hulka alkohol või kohv.

    Tõsta tainas vormi, aja ühtlaselt laiali, silu pind ja laota ploomid lõikepind allpool koogile. Võid neid ka üksteise peale asetada, sest küpsedes vajuvad need niikuinii koogi sisse. Puista peale mandlilaastud. 

    Küpseta 170-kraadises ahjus 1 h kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Lase koogil enne lahtilõikamist vähemalt 10 minutit restil seista. 

    Enne serveerimist sõelu koogile tuhksuhkrut. Võid seda kooki nii soojalt kui ka jahtunult nautida. Eriti hea koos vanillijäätise, -kreemi või -kastmega. 

    Lihtne variant vanillikastmest

    2,5 dl täispiima või (vahu)koort
    3 munakollast
    50 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut

    Kuumuta piim või (vahu)koor peaaegu keemiseni. 

    Vahusta munakollased suhkrutega heledaks vahuks. Vala kolmandik piimast aeglaselt munavahu hulka ise samal ajal vispliga segandes. Seejärel lisa ülejäänud piim ja sega ühtlaseks.

    Kalla piima-munasegu puhtasse kastrulisse või väiksesse potti. Kuumuta madalal kuumusel pidevalt puulusikaga segades kuni kaste on kergelt paksenenud (umbes tavalise vahukoore paksune). Kurna läbi sõela puhtasse kaussi ja serveeri soojalt. Jahtunud kaste aseta õhukindlasse anumasse ja hoia külmkapis.


    Retsept ilmus mõned nädalad tagasi siin

    neljapäev, 2. september 2021

    Mahlane suvikõrvitsakook juustukreemiga



    Suvikõrvitsataimed annavad veel saaki, kuigi erinevalt iga-aastasest "suvikõrvitsauputusest" on sel aastal vilju tunduvalt vähem kui nö tavalistel aastatel. Mõnes mõttes on sellest kahju, et ei saagi nii palju maitsvaid tsukiinitoitusid valmistada, teisest küljest jälle aga pole pidevalt seda suurt "muret", mida viljadega peale hakata, sest koguaeg tuleb neid ju juurde. 

    Muide, mida rohkem sa normaalsuuruses vilju ära korjad, seda rohkem taim neid toodab, seega ei soovita lasta viljadel kasvada hiigelsuureks kõva koorega isenditeks, mida on ebamugav kasutada, sest koor on kõva, viljaliha lödi ja seemneosa sees välja arenenud, vaid tuleb ikka pidevalt u 300-grammiseid suvikõrvitsaid ära korjata. Soovi korral ka väiksemaid muidugi, näiteks mulle väga meeldivad just sellised 100-200 grammised nagu pildil:) Need maitserikkad ja krõmpsud noored viljad on minu arvates parimad;-)


    Ja muide, heal lapsel on ikka mitu nime. Tsukiini ehk suvikõrvits peaks reageerima ka nimetustele kabatšokk, rull- või melonkõrvits:) Ja botaaniliselt kuulub see taim suvi-põõsaskõrvitsate rühma. Kui suvikõrvits - selle omadused ja kasutusvõimalused - lähemalt huvitavad, siis siit saab lugeda. 

    Suvikõrvits on neutraalse maitse ja mahlasuse tõttu suurepärane lisaks soolastele ka magusatesse küpsetistesse. Lisab roogadele toitainelist väärtust, mistõttu minul on see suvisel ajal pidevalt erinevates toitudes kasutusel. 

    Selle koogi jaoks võid vilju riivida nii peenema kui ka jämedama riiviga. Enne tainale lisamist seda nõrutada ei ole vaja. 

    Kreemi on koogi jaoks nii palju, et saab kas paksu kihi koogi peale või kui kook horisontaalselt pooleks lõigata, siis jätkub nii alumisele kihile kui ka peale. Samas on see kook nii mahlane, et tegelikult ei olegi kreemi vaja teha, kui just eraldi ei soovi, vaid võib näiteks lihtsalt tuhksuhkrut peale raputada. 

    Kui kasutad gluteenivabu jahusid, siis lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 3 tl). Pildil olev kook on valmistatud riisi- ja maisijahuga. 


    Põhi:
    2 väiksemat või 1 keskmine suvikõrvits (kokku kaal 300-400 g)
    180 g toaosooja võid
    150 g suhkrut
    1 sidruni või apelsini peenelt riivitud koor
    4 toasooja muna
    220 g jahu
    2 tl küpsetuspulbrit
    näpuotsatäis soola

    Riivi suvikõrvits. Vahusta või suhkruga heledaks vahuks. Lisa peenelt riivtud tsitruse koor ning seejärel ükshaaval munad lisades järgmise siis, kui eelmine on tainasse segunenud. 

    Teises kausis sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Sega jahusegu õrnalt võivahu hulka, viimasena lisa riivitud suvikõrvits. Tõsta tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. 

    Küpseta 170-kraadises ahjus u 40 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja selle keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

    Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda. Seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud biskviit lõika soovi korral terava sakilise noaga horisontaalselt pooleks. 

    Kreem:
    100 g toasooja võid
    200 g toasooja toorjuustu
    100 g tuhksuhkrut
    marju kaunistamiseks

    Aseta tükeldatud või koos toorjuustu ja suhkruga kaussi ning vahusta ühtlaseks kreemiks. Laota kreem jahtunud koogile. Kui kook on pooleks lõigatud, siis määri pool kreemist alumisele kihile. Kaunista marjadega. 


    Retsept ilmus paar kuud tagasi siin