reede, 23. juuli 2021

Mandlipõhjal vaarikakook auhinnatud rose'ga


Vaarikaaeg on lõpuks käes :) Imelised punased marjad ei ole mitte lihtsalt ilusad ja suus sulavad, vaid ka väga tervislikud (vaarika kasulikest omadustest olen näiteks siin kirjutanud). Seega soovitan neid süüa nii palju kui saab, sest imemaitsvate kodumaiste vaarikate aeg on peaaegu sama napp kui maasikaperiood. Kui aga vaarikaid niisama nautida ei soovi, siis sobita neid toitude sisse (blogis on terve hulk vaarikatega retsepte) või küpseta hoopis seda kerget suus sulavat maiust :)

Seekordseks kaaslaseks vaarika-mandlikoogile on tüüpilisest Toskaana viinamarjasordist Sangiovese (lisatud on ka Syrah'd) valmistatud puuviljane Casa Charlize roosa vein. Selle aromaatse veini puhul on eriti tähelepanuväärne asjaolu, et hetkel müügil olev aastakäik (2019) valiti Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) poolt üheks hõbedase medali väärilistest veinidest. Kokku maitsesid Eesti paremikku kuuluvad sommeljeed pimedegustatsioonil 408 veini 35 erinevalt maaletoojalt, hinnates neid 100 punkti skaalal. Üle 90 punkti saanud veinid said kuldse, üle 83 punkti hõbedase ja üle 77,5 punkti pronksmedali. Vähema punktide hulgaga jäänud veinid jäid tunnustuseta ja neid olid peaaegu pooled. Seega arvestades tihedat konkurentsi, on medalile jõudmine suur tunnustus, eriti veel hõbedase saavutamine ;-) Ning võttes arvesse veel selle rosé hinnaklassi, on tegemist ülihea hinna-kvaliteedi suhtega joogiga. Ja näeme ühtlasi ka seda, et saab küll alla 10 euro eest ikkagi häid veine (vähemalt Eesti tippsommeljeede arvates) :)


Selles puuviljases veinis on kerget magusust, mis on just perfect match vaarikatega. Seega sobitasin selle  kokku mandlite ja vaarikatega koogiga, mis on suviselt kerge ja värske. Veini kulub koogi jaoks vaid väike klaasitäis, kuid loomulikult saad ülejäänud veini kas kõrvale või niisama või hoopis enne maiustamist koos mõne sobiva grillroaga (nt lõhe) ära tarbida ;-) Kusjuures, see rosé oli just üllatavalt hea vaarika-mandlikoogi kõrvale jooduna - soovitan proovida! :)

Kuigi tegemist on äärmiselt lihtsa ning vähe aega ja vaeva nõudva koogiga, panen siiski igaks juhuks mõne nipi ja soovituse kirja, et küpsetamine veelgi libedamalt kulgeks :)

* Et munakollaseid valgetest paremini eraldada, võta munad otse külmkapist. Külmadel munadel, erinevalt toasoojatest, on munakollane reeglina ilusti eraldi. Samas vahtu läheb just toasoe muna paremini, kuid see vahe on väga väike ;-)

* Vorm valmista kõige alguses ette ja aseta see põhja valmistamise ajaks külmkappi, sest nii jääb või ilusti vormi külge kinni. Vormi korralik võiga määrimine on oluline, sest koogis eraldi rasvainet pole, seega määrimata vormist võib olla seda raske eemaldada (see võib sinna kinni jääda). 

* Veinisegu soovitan pärast valmimist kastrulist kaussi valada, et see kiiremini jahtuks. Võid selle korraks ka külmkappi panna, aga ole ettevaatlik, et see liigselt ei tarretuks enne koogile lisamist. 

Põhi:
100 g jahvatatud mandleid
50 g tuhksuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 munavalget

Sega jahvatatud mandlid suhkrutega ja vahusta munavalged. Sega mandlisegu ettevaatlikult munavahu hulka. Laota tainas ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, millel on põhjas küpsetuspaber. Nii see paber kui ka vormi ääred peaksid olema võiga määritud; äärtele raputa ka kergelt jahu. 

Küpseta koogipõhja ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit kuni põhi on äärtest ja pealt kergelt pruunistunud. Lase põhjal jahtuda ja aseta see siis serveerimisalusele.

Kate:
400-500 g värskeid vaarikaid
4 lehte želatiini
1 sl suhkrut

Laota vaarikad ühtlaselt koogipõhjale. 

Vala vein ja 1 dl vett kastrulisse, lisa suhkur ja kuumuta madalal kuumusel, kuni suhkur on lahustunud. Leota želatiinilehti külmas vees u 10 minutit, pigista vesi välja ja sulata need nõrgal tulel veinisegus samal ajal segades. 

Lase vedelikul jahtuda, kuni see hakkab kergelt tarretuma. Tõsta veinisegu supilusikaga marjadele ja pane kook veel pooleks tunniks külma. Serveerides puista soovi korral peale mündi- või melissilehti, samuti sobivad söödavad õied. 


Postitus valmis koostöös Casa Charlize'iga.

kolmapäev, 14. juuli 2021

Kohupiimaga vaarikatartletid


Suvisel ajal on blogimine ausalt öeldes vägagi keeruline 😊 Nii palju on suurepärast värsket kraami, millest toidu tegemiseks ei ole vaja ei aega ega oskusi, rääkimata retseptidest. Värske kartul, porgand, kapsas, suvikõrvits, tomatid, aedoad, salat jne jne - ainus vaev on need aiast, turult, talunikult või poest koju tuua, kuid toidud nendest valmivad praktiliselt ise 😁 See viimane on nüüd küll väike liialdus, aga no ei ole ju vaja suurt vaeva näha, et keeta värske kartul, teha juurde kukeseenekaste ja mõni suvine salat. Või viilutada aromaatne tomat, korjata rõdult või aiast basiilikut ja nautida seda headust burrata'ga?!? Seega on keeruline ka retsepte jagada, sest neid lihtsalt ei ole ju suviseks kokkamiseks eriti vaja 😊

Kui aga on soov midagi tavapärasest teistmoodi teha, siis on blogisse aastate jooksul kogunenud terve hulk erinevaid retsepte, näiteks maasikatest ja suvikõrvitsast. Kui on soov valmistada mõnda "keerukamat" salatit, siis eelmisesse LP-sse panin kirja retsepti maasikate, virsikute, jamon serrano ja grilljuustuga. Küpsetamisefännidele on aga viimases lehes tomati-juustu galette ning kirsstomatitega focaccia. Sel reedel aga on staariks noor kapsas, millest saab nii salatit ja suppi kui ka grilltoitu teha 😎

Et aga vaarikad on valmis saanud, siis on aeg nendega ka küpsetada 😉 Vaarikate ja kohupiimaga väikesed tartletid on väga mõnusad - krõbeda põhja ja mahlase sisuga. Vaarika-tartelette on maitselt mahe, sest hapukad marjad tasakaalustavad magusat kooki hästi. Vaarikatartlett on igati hea ka mandli- ehk frangipane-täidisega, kuid kohupiimaga on see kuidagi kergem ja suviseks maiustamiseks eriti hästi sobiv 😊 

NB! Mainin siinkohal ka igaks juhuks ära, et see väike muretainapõhjal koogike on eesti keeles tartlett, mitte "tartalett" (sest omlett, mitte omelette). Väike asi, aga tekitab palju segadust 😀 Teisedki minu poolt kasutatud sõnad (vaarikatartlett ja vaarika-tartelette) on õiged muide 😉


Kui teed gluteenivabu kooke, siis kasuta riisi- ja maisijahu segu ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Vaarikate asemel võid kasutda mustikaid, kivideta kirsse või sõstraid. 

Põhi:
180 g jahu
100 g jahvatatud mandleid
40 g tuhk- või peensuhkrut
120 g külma võid
1 külm muna

Sega sõelutud jahu mandlite ja tuhksuhkruga. Haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis tükeldatud külm või jahuseguga nii, et tekib purutainas. Lisa kergelt lahti klopitud muna, sega läbi ja mätsi ühtlaseks tainaks. Tee sellest tainapall, vajuta lapikuks, mässi kilesse ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Määri kas kuus 8-sentimeetrist või neli 12-sentimeetrist lahtikäivat ümmargust vormi võiga ja puista üle jahuga. Jaga tainas kas neljaks või kuueks võrdseks tükiks ja rulli kahe küpsetuspaberi vahel lahti nii, et sellega saaks katta vormi põhja ja ääred. Torka põhi tihedalt kahvliga läbi ja aseta vormid taas 30ks minutiks külmkappi. 

Aseta igasse vormi tükk küpsetuspaberit ja sellele omakorda raskuseks kuivatatud herned, oad või riis. Küpseta põhja ahjus 180-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega. 

Täidis:
300 g kohupiimapastat
1 sl vanillisuhkrut
2 muna
100 g peensuhkrut
200 g vaarikaid
tuhksuhkrut (soovi korral)
mündilehti

Sega kohupiim suhkrute ja lahtiklopitud munadega. Jaga kohupiimasegu võrdselt vormide vahel ja tee sama 100-150 g marjadega. Küpseta kooke ahjus 25-30 minutit (sõltuvalt vormi suurusest), kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel kergelt pehme, aga mitte enam võbelev. 

Lase kookidel vormis 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud kookidele puista peale ülejäänud marjad, mündilehed ja sõelu soovi korral enne serveerimist tuhksuhkrut. 

kolmapäev, 7. juuli 2021

Krõbedal põhjal mahlane porgandipirukas


See küpsetis on maiuspala kõigile porandipiruka fännidele! 😍 Ohtralt mõnusat mahlast porganditäidist ja suhteliselt õhuke krõbe kihiline võiga valmistatud põhi on väga maitsev kooslus. Nüüd on juba üle kuu aja ka värskeid eriti mahlaseid ja toitainerikkaid porgandeid saada, nii et pirukas saab eriti maitsev 😉 Seda küpsetist on muide hea ka (raba)matkale ja piknikule kaasa võtta, samuti aia- või terassipeol (eelroaks) pakkuda. Nagu fotol näha, sai see pirukas pildistatud märtsis, et anda kevadpühadeks idee ülejäänud keedumunade ära kasutamiseks, aga loomulikult on see hetkel veelgi parem just nimelt värskete porgandite tõttu, mis on eriliselt maitserikkad. Ja muide, keha saab porgandist kõige rohkem toitaineid just siis, kui see on kuumutatud ja koos rasvainega 😎

Pärmi-lehttainast tasub sulatada aeglaselt külmkapis mitte toatemperatuuril, samuti ei tasu seda liiga vara sügavkülmast välja võtta (piisab reeglina paarist tunnist). Liiga pikalt soojas olnud tainas hakkab juba enne küpsetamist kerkima, mis tähendab, et pärast küpsemise ajal kerkib see vähem, ning tulemuseks on kuivem, tihkem (st vähem õhulisem) ja tuimem küpsetis. 

Vaja läheb: 
400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
selitatud võid või õli praadimiseks
400-500 g riivitud porgandit
1 muna
100 g hapukoort
2-3 keedetud muna
0,5 tl soola
1 sl suhkrut
0,25 tl riivitud muskaatpähklit
värskelt jahvatatud pipart  

Lase tainal külmkapis sulada. Võta pakendist ja kas rulli jahusel pinnal pisut suuremaks või aseta kohe küpsetuspaberiga vooderatud 20X30 cm vormi ning laota selle põhja ja 1-2 cm kõrguselt ka äärtele. 

Kuumuta suurel pannil keskmisel kuumusel rasvaine, lisa riivitud porgandid ja prae neid aeg-ajalt segades u 10 minutit. Võid porgandit praadida ka kahes osas, kui sul on väike pann.

Klopi muna kergelt lahti, sega hulka hapukoor, porgandid ja maitseained. Tee keedetud munad kahvliga puruks ja lisa ülejäänud täidisele.

Laota porgandisegu ühtlaselt vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit kuni ääred on pruunistunud. Lase enne ruutudeks lõikamist u 10 minutit taheneda. Eriti hea on pirikas ahjusoojalt, kuid ka jahtunult on igati nauditav. 


Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

neljapäev, 1. juuli 2021

Maasika-šokolaaditort kohupiimaga (küpsetamata)


Kodumaiste maasikate kõrghooaeg on käes! Hetkel on need minu arvates parimad ja ka odavaimad, seega soovitan talvevarudele mõelda (juhul muidugi, kui Sa seda veel teinud pole) 😊 Ma ise panin juba üle 15 kg-st maasikatest tehtud suhkruta toormoosi sügavkülma, samuti olen keetnud paar portsu maasika-rabarberimoosi. Isu ma veel neist marjadest täis ei ole söönud (kuigi olen maasikaid juba kilode kaupa tarbinud), aga see vist ei olegi võimalik?!? 😊 Vähemalt mitte minu puhul, sest kuigi ma armastan muidki marju (vaarikaid, sõstraid, mustikaid jt), siis Eesti maasikad on midagi sellist, mis hoolimata igapäevasest söömisest paneb ka hetkel samme turu poole seadma 😊

Maasikatega saab väga palju erinevaid soolaseid ja magusaid toitusid teha - mul on blogisse aastate jooksul päris hea hulk erinevaid retsepte kogunenud. Eriti meeldib mulle neid salatitesse lisada, kuid loomulikult on maasikaad ideaalsed kookidesse ja dessertidesse, samuti nende kaunistamiseks. Homses Nädalalõuleht LP-s on kaks uut retsepti - grilljuustuga salat ja kohupiimaga küpsetamata šokolaadikook, täna aga pakun välja hoopis valge šokolaadiga suus sulava tordi, mida on tõeliselt lihtne valmistada. 

Mainin aga veel sedagi, et eelmisel reedel ilmunud lehe toiduosas oli mu lugu Põhja-Eesti toidust koos kahe ahvatleva retseptiga (mõlemad road - nõgeseupp ja šokolaadikook - on muideks ka ülimaitsvad - see on järele proovitud!). See aasta on pühendatud Eesti põhjaosa paepealsetele maitsetele ja toimub palju huvitavaid (toidu)sündmusi - nendega saab end kurssi viia siin

 
Nagu ilmselt blogilugejad on ammu aru saanud 😉, on siinse kirjutaja näol tegemist suure magusasõbraga. Mitte et kooki peaks igapäevaselt sööma, kuid samas on mul kurb vaadata, kuidas mõnest toiduainest tehakse enda joaks "vaenlane", mida peaks iga hinna eest vältima ja kartma ning mille söömine on "patustamine" (juba see sõna on kole, sry!). Tegelikult võib kõike nautida! Kui sööd kooki, siis naudi seda,  ära muretse ega tee endale etteheiteid! Elu on liiga lühike, et süüa halba toitu või end pidevalt piitsutada, kui lubad endale (toidu)naudinguid. Loomulikult tasub toituda taskaalustatult (vähemalt viis portsjonit värskeid vilju päevas + nn head rasvad, piima- ja täisteratooted jne), millest olen korduvalt kirjutanud (näiteks siin ja siin), aga paksuks läheme ikka juhul, kui tarbime energiat rohkem kui kulutamine, mitte siis, kui lubame endale tüki kooki, paar viilu saia vms. Sai, suhkur vms asi iseenesest ei tee kedagi paksuks, küll aga teeb seda (pikaajaline) vale toitumine. Pole siin mõtet ühtegi toiduainet eraldi rasvumises süüdistada 😎 Mõne konkreetse asja menüüst eemaldamine aitab ikkagi kehakaalu osas üksnes siis, kui oled seda eelnevalt liigsalt tarbinud.

Loen hetkel oma selle aasta 30-ndat raamatut, milleks on Tõnu Õnnepalu "Flandria päevik", ja mulle väga meeldis see koht, kui ta arutles söömise üle: "... heaolu on väga raske määratleda. Sest seda pole. Ta on seal, kus meid ei ole. Kui kõht on head-paremat täis, hakkab ta valutama, tervis läheb käest ära, tuleb ennast piirata. Ja vist miljonid lääne inimesed vaevlevad toitumishäirete küüsis ja miski ei müü paremini kui toit, mis maitseb hea, aga kus on 0% rasva, 0% seda ja 0% teist. Ühesõnaga, mis polegi toit. Toit, mis oli tuhandete inimpõlvede fantaasia, unistus, on muutunud hirmu allikaks. Söömine kohutab. Ja kui ollekase ennast täielikult vabastanud "raskest ja alandavast füüsilisest tööst" ja ainsad kehaosad, mis veel ennast arvuti ees vaevavad, on tagumik, sõrmed, kael ja silmad (ja juba on hulk raskeid haiguseid seoses arvutitööga, nagu vanasti olid omad kondihädad kangrutel ja ketrajatel), siis tormatakse õhtul end piinama hirmsatel masinatel, mis suurlinnades võtavad enda alla juba terved suured majad nagu vanasti vabrikud oma masinatega." 

Siia mul nuud midagi lisada ei olegi kui, et nautigem oma toitu ja elu ning muretsegem ja piitsutagem end vähem! 😍


Põhi:
200 g šokolaadiküpsiseid
60 g sulatatud võid

Purusta küpsised köögikombainis, pudrunuiaga või muul viisil. Lisa sulatatud või, töötle ühtlaseks ja suru segu 20-24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhja. Põhi võiks olla eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga ja vormi ääred kergelt õliga määritud, et kooki oleks lihtsam pärast kätte saada. Pressi segu ühtlaseks kihiks. 

Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
400 g (2 pakki) toasooja toorjuustu
300 g (1 toru) vanillikohupiimapastat
300 g valget šokolaadi
200 g tükeldatud maasikaid

Aseta toorjuust kohupiimapastaga kaussi ning sega vispliga ühtlaseks. Sulata šokolaad ja sega toorjuustuseguga läbi. Viimasena sega õrnalt hulka pooleks või neljaks lõigatud maasikad. Ära  marju väiksemaks lõika, sest muidu jääb kook liiga vesine.

Vala täidis vormi põhjale ja aseta vähemalt neljaks tunniks külmkappi tahenema. 

Kaste:
250 g maasikaid
50 g moosisuhkrut

Lõika maasikad pooleks (suuremad neljaks, väiksemad jäta terveks). Aseta koos paari supilusikatäie vee ja moosisuhkruga potti ning lase madalal tulel õrnalt podisedes 10-15 minutit keeda. 

Vala segu kaussi ja lase jahtuda. Serveeri maasikakaste koos koogiga või naudi seda näiteks mõne magustoidu või pannkookidega. 


Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus

teisipäev, 29. juuni 2021

Mahlane kohupiima-purukook kookoshelveste ning rabarberi, marjade või õuntega :)


See ajatu kohupiimakook on olnud mu küpsetusrepertuaaris juba üle 20 aasta. Kuigi enamasti soovin siiski põnevamaid kooke katsetada ja uusi retsepte välja mõelda, siis teen seda vana head kooki ikkagi päris sageli, sest see meeldib alati kõigile ja võtab vähe aega:) Ei ole palju kooke, mille valmistamine oleks nii lihtne ja kiire ning mille võib vabalt ka laste hooleks usaldada;-)

Selle koogi populaarsuse saladus on õhukeses tainas ja ohtras kohupiimatäidises, mis teeb koogi hästi mahlaseks, samuti ideaalses magusa ja hapu tasakaalus, mis on desserdi puhul ülioluline. Kui plaanid aga retseptis mõne osa, nt taina kogust suurendada, siis kindlasti suurenda proportsionaalselt ka teiste komponentide (nt täidise) hulka, sest muidu pole see enam see suus sulav kook, vaid midagi muud. 

Üks suuri boonuseid selle mahlase koogi puhul on seegi, et seda saab pakkuda suuremale seltskonnale. Loomulikult on see ideaalne suviseks aia- või terrassipeoks, samuti näiteks piknikule või matkale kaasa võtmiseks, sest seda on mugav näppude vahelt süüa. Soovitan selle valmis teha eelmisel päeval või hommikul, sest kohupiimakook peaks olema jahtunud ja ideaalis ka paar tunnikest külmkapis tahenenud. Eelmise päeva kook on hommikul kohvi kõrvale ideaalne ;-)

Vana hea retsept on siin, aga olen seda täpsustanud ja täiendanud ning praeguse postituse variant on see, mida olen viimasel ajal teinud. Viimati näiteks mitmepäevasel jaanipäevapeol mitu korda, sest see on  peoperemees Marguse lemmikkook ja külalised nõudsid kordust, kuigi olin esimesel päeval juba kolm (!) plaaditäit küpsetanud :)

Sügisel valmistasin kooki Terevisioonis hapude õunte ja pohladega, kevadel aga ilmus rabarberiga variant sellest koogist siin. Kahjuks Terevisioonis enam eraldi retseptivideosid ei tehta - muidu oleks hea jagada. Aga võin öelda nii palju, et seda kiideti sealgi päris palju ;-)

Peale rabarberi ja hapude õunte sobivad täidisesse ka vaarikad, sõstrad, mustikad ja kirsid, mis võivad olla ka sügavkülmast võetud. Sulatada neid enne ei ole vaja, kuid soovitan enne koogile lisamist segada külmunud marjad läbi 2 sl jahu või 1 sl tärklisega. Värskete marjade puhul seda teha ei ole vaja. 


Purutainas:
240 g võid
300 g nisu- või riisijahu
70 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
150 g (1 pakk) kookoshelbeid

Tükelda või; sega sõelutud jahu suhkrute, soola ja küpsetuspulbriga. Haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis purutaoliseks tainaks. Sega juurde kookoshelbed.

Täidis:
1 kg (5 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima 
500 g (1 pakk) hapukoort
6 muna
150-200 g suhkrut
400-500 g tükeldatud või õhukesteks viiludeks lõigatud rabaerberit või hapusid õunu või marju 

Sega kohupiim hapukoore, munade ja suhkruga läbi. 

Laota u 2/3 purutainast küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, sellele ühtlaselt kohupiim ning peale puista õunatükid või -viilud ja marjad. Kõige peale ülejäänud purutainas nii, ets ee kataks kogu täidise. 

Küoseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit. Lase koogil pärast ahjust võtmist u 15 minutit taheneda ja lõika ruutudeks. Eriti hea just jahtunult või külmalt. Hoia kooki külmas. 

teisipäev, 22. juuni 2021

Suvine salat juustu ja maasikatega


Praegusel ajal, mil nii palju on imehead värsket toidukraami saada, on eriti mugav valmistada igasuguseid erinevaid kergeid salateid. Oma suureks rõõmuks avastasin, et müügile on lisaks suus sulavatele maasikatele jõudnud juba ka kodumaiseid aromaatseid ja maitserikkaid tomatid. Minu arvates on need  sama head kui maasikad - neid võib ka lihtsalt niisama ilma muude lisanditeta lõputult süüa. 

Kuna mu rõdul vohab basiilik, siis otsustasin nii turult tulnud värsked viljad kui ka koduse kraami kokku panna ja valmis sai salat, mis sobib nii kergeks eineks kui ka tugevama toidu juurde lisandiks. Samuti on see üks hea lihtne idee, mida näiteks jaanipäeval lauale panna. Kuigi kõige mõnusam on see juusturikas värske salat soojal valgel suveõhtul õues istudes koos klaasikese külma mulli või kerge roosa veiniga ;-) Ei ole liiga toitev, aga samas tänu juustule ikkagi parajalt toekas amps, mis kõhtu tõhjaks ei jäta.

Kodumaised maasikad on muidugi parimad ja neid on eelkõige hea niisama süüa. Aga samas muidugi saab neid vabalt ka nii soolastesse kui ka magusatesse toitudesse lisada. Kui soovid ideid maasikate toidus kasutamiseks, siis siin on neid ohralt :) 

Igal juhul soovin omal poolt kõigile ülimalt toredat jaanipäeva! Nautigem seda mõnusat suvesooja, mille järele muidu kalli raha eest kaugele maale sõidame ;-)



Vaja läheb:
u 200 g kirsstomateid
1 suur kollane tomat
paar peotäit maasikaid
240 g (2 pakki) NaTurek Camembert juustu
peotäis basiilikulehti
värskelt jahvatatud musta pipart

Kaste:
1 sl valge veini- või õunaäädikat
2-3 sl sidruni või laimi mahla
5 sl extra virgin oliiviõli
1 sl vedelat mett
soola (soovi korral), värskelt jahvatatud musta pipart

Tükelda salati koostisosad meelepärasteks tükkideks ja laota kas serveerimisalusele või pane kaussi. Jahvata peael musta pipart

Sega vispliga omavahel kastmeained ja nirista salatile. Naudi kohe :)


Postitus sündis koostööd NaTurek juustudega

neljapäev, 17. juuni 2021

Suus sulav rabarberikook martsipaniga


Selle kevade lemmikrabarberikook on just see - magusa martsipani ja hapuka rabarbriga mahlane küpsetis. Arvestades, kui palju olen erinevaid rabarberikooke sel hooajal teinud, on lemmikutiitlile kõva konkurents, nii et see peab ikka üks eriti hea kook olema, kui suured magusasööjad parimaks peavad ;-) :D Martsipan on tõesti rabarberiga perfect match ja mandlijahu veel võimendab selle mõnusat mandlimekki. Kuna kook on ka hästi lihtne, siis soovitan igal juhul seda katsetada, kui on vaja mõnda magusat ampsu. Ja kui rabarber enam ei isuta, siis lisa selle asemel sõstraid, vaarikaid, mustikaid, tikreid või kivideta kirsse. Sügisel aga passivad koogi sisse suurepäraselt hapud õunad koos paari peotäie pohlade või jõhvikatega. 

Panen igaks juhuks mõned näpunäited ka kirja:

* Martsipani on mugav lõigata ja riivida siis, kui see on külm. Toasooja martsipani saab kiirelt külmaks, kui see 10-15 minutiks sügavkülma asetada.

* Peeneid punase koorega varsi ei soovita koorida, sest need annavad küpsetisele ilusa roosa värvi. See-eest aga jämedamatelt vartelt tasub koor eemaldada, samuti oleks mõttekas need enne viilutamist pikuti pooleks või isegi kolmeks lõigata, kui tegemist on eriti paksude vartega. 

* Kaneeli asemel või lisaks sellele võib lisada tainasse ka 0,5 tl jahvatatud ingverit või peenestatud kardemoni. Vürtsikamate kookide sõbrad võivad lisada ka mõlemat. 

* Gluteenivabaks koogiks asenda nisujahu maisi- ja riisijahu seguga (kumbagi võrdselt) ja lisa 2 tl küpsetuspulbrit. 

* Tavalise kahepoolse küpsetamise režiimi asemel võib kasutada ka pöördõhu režiimi, kuid sel juhul peaks ahju temperatuur olema 160 kraadi. 

* Võid kasutada ka sügavkülmast võetud marju, kuid need soovitan enne kas sulatada ja nõrutada üleliigsest vedelikust või 1 sl kartulitärklisega läbi segada. Samuti tasuks külmutatud marjade puhul nende kogust vähendada - 300 g on sel juhul täiesti piisav. 

Vaja läheb:
200 g martsipani
400 g rabarbrit (puhastatud kaal)
3 suurt toasooja muna
150 g suhkrut
150 g võid
150 g jahu
100 g mandlijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl kanget alkoholi, nt brändit (soovi korral)
1 tl jahvatatud kaneeli 
2 sl tuhksuhkrut

Lõika martsipan u 1 cm tükkideks ja rabarbrivarred u 0,3-0,5 cm jämedusteks viiludeks. 

Vahusta munad suhkruga kergelt vahtu (kulub mõni minut). Tükelda või, sulata, lase pisut jahtuda ja sega munavahu hulka. Teises kausis sega sõelutud jahu mandlijahu ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivained samuti munavahu hulka ja sega õrnalt ühtlaseks tainaks. Viimasena sega hulka martsipan ja rabarber, soovi korral ka alkohol.

Vala tainas kas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud) u 20x30 cm neljakandilisse vormi. Silu pind ja puista sellele ühtlaselt kaneel. Küpseta 180-kraadises ahjus 30-35 minutit kuni koogi keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldpruun. 

Lase koogil vormis jahtuda. Sõelu peale tuhksuhkrut, lõika tükkideks ja naudi. 


Retsept ilmus kuu aega tagasi siin

pühapäev, 13. juuni 2021

Mahlane mandli-rabarberikook


Esimesed kodumaised maasikad on juba valmis, aga õnneks on ka rabarberid hetkel väga head, st ei ole veel liigselt puitunud, vaid saab veel noori ja mahlaseid peeneid punase koorega varsi :) Eile keetsin järjekordse potitäie kisselli, aga olen küpsetanud ka lugematu arvu kooke. Üks neist on see suus sulav mandlijahuga rabarberikook, mis on ka lihtne valmistada. Mandlijahu teeb kooki nii mahlasemaks kui ka tervislikumaks, kuna sisaldab erinevalt tavalisest valgest nisujahust meile vajalikke toitaineid. Mandlijahu saab nii poest osta kui ka mandlilaastudest ise kodus köögikombainis jahvatada. 

Tavalise valge suhkru võib koogis asendada ka meelepärase pruuni roosuhkruga. Kui soovid gluteenivaba kooki, sis kasuta nisujahu asemel toortatra- või riisijahu ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit. Pildil olev kook on ikka gluteenivaba, et kõik mu pereliikmed seda süüa saaksid :)

Retseptis kirjas olev "neutraalse maitsega õli" tähendab, et see võiks olla õli, mille maitse ei jää domineerima. Seega ei soovita kasutada oliiviõli, küll aga sobivad ideaalselt näiteks viinamarjaseemne- ja rapsiõli, mida mõlemat on igas poes (st väiksemates) saada. 

Soovitan kevadist rabarberit mitte koorida - punane koor annab koogile ilusa roosa värvuse. Rabarberit tasub koorida suvisel ajal, kui varred hakkavad puisemaks ja jämedamaks muutuma ning koor ei ole enam punane. 

Koogi juurde sobib väga hästi vanillijäätis, -kreem ja -kaste, samuti vahukoore- või toorjuustukreem :) Kuid see küpsetis on igati maitsev ka niisama ilma lisanditeta nautimiseks. 

Rabarberi võid suvel asendada näiteks sõstarde, mustikate või vaarikatega; sügisel aga sobivad ideaaalselt hapud õunad, nt Antonovkad. Alati võid lisada värviks ja maitseks ka peotäie või paar pohli või jõhvikaid. 


Kook: 
300-350 g rabarberit (u 3 keskmist peenemat vart)
2 toasooja muna
120 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
120 g mandlijahu
80 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
150 g hapukoort
0,5 dl neutraalse maitsega õli 
1-2 sl brändit, konjakit või külma kanget kohvi 

Kate:
1 tl jahvatatud kaneeli
suur peotäis mandlilaaste
1 sl tuhksuhkrut

Lõika rabarber õhukesteks (max 0,5 cm viiludeks). Jämedamad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks. 

Vahusta mune suhkrutega mõni minut. Sega mandlijahu sõelutud nisujahu ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivained munavahule ja sega õrnalt läbi. Sega hulka ka hapukoor ja õli. 

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Laota peale rabarber ja suru seda pisut taina sisse. Puista rabarbrile omakorda kaneel ja mandlilaastud. 

Küpseta kooki 200-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Küpsemisaeg sõltub alati ahjust (need on väga erinevad) ja vormi suurusest, näiteks 20 cm läbimõõduga vormis kulub ligi 40 minutit, kuid 22 cm läbimõõduga vormis saab vähema ajaga hakkama. 

Lase koogil vormis u 15 minutit taheneda, tõsta seejärel serveerimisalusele ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

reede, 11. juuni 2021

Kevadsuvine sparglirisoto


Kohe varsti on suvi käes ja nädala-paari pärast juba kodumaine spargel otsas, seega kasutan seda toitudes praegusel ajal nii palju, kui vähegi saan, st peaaegu iga päev:) Blogissegi on omajagu spargliretsepte kogunenud, aga lisan neid ikka koguaeg juurde, sest nii palju on ju erinevaid variante, kuidas seda toitainerikast vilja kasutada;-) 

Seekord tegin lisasin hooajalised sparglid isegi risoto sisse, olles inspireeritud itaallaste Risotto Primaverast. Sinna lisatakse enamasti ka noori porgandeid, rohelisi herneid ja ube ning kuigi värsket porgandit on juba poes saada, siis minu jaoks pole need aedviljad asjad, mida tahaks risotos näha ... Mitte et mul midagi porgandite, herneste või ubade vastu oleks, aga pigem tahaks sellele aromaatsele riisiroale lisada (kuke)seeni, trühvlit, suitsulõhet, kitsejuustu, safranit ja kammkarpe jms :) Kui aga aedvilja, siis näiteks peeti või kõrvitsat!

Spargli puhul arvesta, et see võiks olla võimalikult värske ja eriti hästi sobivad just peened varred, kuid samas ka jämedad küpsevad ilusti ära selle ajaga. Sel juhul lihtsalt pane sparglitükid (va õisikud) koos risotoga kohe alguses küpsema ehk lisa need potti juba siis, kui riis on koos veiniga küpsenud. Päris otsad (ehk nö õisikud) pane risoto hulka alles kõige lõpus, et need liiga pudruks ei läheks ja ilusa kuju säilitaksid. 

Ideaalse risoto valmistamise nipid on mul korra juba põhjalikult kirja pandud ja neid ma iga retsepti juures üle ei korda, sest muidu oleksid kõik risoto-postitused kilomeetri pikkused, aga paari punkti pean siiski eraldi rõhutama :) Üks olulisemaid asju, mille alati üle kordan, on see, et puljong peab olema kuum, et see küpsevale riisile lisades seda ei jahutaks ja riisiroog saaks ikkagi valmis normaalse ajaga (kulub u 20 minutit), mitte ei peaks tunnikest pliidi ääres seisma. Ja teiseks - tasub siiski üsna palju segada, et risoto oleks kreemjam, kuna nii eraldub tärkliserikkast riisist rohkem tärklist. Samas ära sega kogu aeg - lase ikka risotol küpseda ka - sest liigne segamine jahutab ja pikendab jällegi valmimisaega. 

Kuigi tavapäraselt lisan risotole 1-1,5 dl veini, siis seekord veiniga ei "koonerdanud", vaid pigem just tahtsin sellest saadavaid maitsenüansse lisada. Enamasti kasutan risoto valmistamisel mõnda kergemat valget veini, reeglina just Pinot Grigio marjast valminut. Seda nii soodsa hinna kui ka selle mitte liigselt pealetükkiva maitse tõttu. Seekord oli selleks veiniks pisut ehk tavapärasest pinot gris'st puuviljasem, kerge magusa maitsenüansiga, kuid ikkagi piisavalt happeline Casa Charlize Pinot Grigio. Minu jaoks domineerib selles mõnus rohelise õuna mekk ja kevadiselt kergesse risotosse sobis see igati hästi. Hapet on ka piisavalt, et sidrunimahla risotole eraldi lisada vaja ei ole, aga samas mitte liiga palju. 

Casa Charlize on muideks enim müüdud Itaalia veinide sari Eestis ja seda saab osta nii enamikest poodidest kui ka näiteks siit lehelt või Finewine'i PÄRIS poest, kus on hästi suur valik kvaliteetseid veine, sh palju nn HoReCa (hotellid, restod, catering-firmad) sektori omi, mida tavapoodidest üldse ei saa. Mina soetan vist enam vähem kõik oma veinid (eelkõige just kvaliteetsed vahuveinid - cremant ja cava, sest klassikalisel meetodil valminud mulliveinid on mu lemmikud!) selle poe valiku hulgast. Regasin end püsikliendiks juba mõned aastad tagasi, mis annab kohe 10% soodukat, aga aeg-ajalt on veelgi paremaid pakkumisi ;-)


Vaja läheb:
1 suurem šalottsibul
2 keskmist küüslauguküünt
1-2 sl (oliivi) õli
200 g risotoriisi
u 0,8 l meelepärast kuuma puljongit
200 g sparglit
100 g rivitud kõvemat laagerdunud juustu (Parmesan või mõni selle kodumaine analoog)
30 g võid 
soola vajadusel
värskelt jahvatatud pipart
hakitud peterselli (soovi korral)

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Kuumuta poti põhjas õli ja prae madalal kuumusel mõni minut sibulat, kuni see muutub klaasjaks. Lisa hakitud küüslauk ja prae segades veel paar minutit. Lisa riis ja kuumuta seda segades mõni minut. Vala peale vein, tõsta kuumus keskmiseks ja lase riisil veinis küpseda seni, kuni see on aurustunud. Sega aeg-ajalt.

Kuumuta puljong teises anumas ja jäta see pliidile. Puljongi anuma all võiks olla õrn kuumus nii, et see pidevalt õrnalt mullitades kergelt keeks. Hakka kulbi täie kaupa riisile puljongit lisama. Riis peaks õrnalt podisedes keema ja sega seda vahete-vahel, kuid mitte kogu aeg. Kui puljong on imendunud, lisa järgmine kulbitäis. Kulub kokku u 20 minutit.

Murra sparglitel ära puine alumine ots. Lõika sparglid u 2 cm pikkusteks tükkideks, aseta õisikud eraldi. Kui risoto on u 15 minutit küpsenud, lisa spargelitükid (va õisikud) puljongisse ja lase u 4 minutit selles küpseda. Samal ajal küpseta risoto edasi vähehaaval puljongit lisades. Lisa spargel vahukulbiga risotole ja proovi, kas riis on juba piisavalt pehme. Päris pehmeks ei tohiks see minna, vaid peaks jääma al dente, ehk keskosast veel pisut nö vastupanu osutama. 

Keera kuumus kinni ning sega risoto hulka spargliõisikud ja u 4/5 riivitud juustust. Sega risotosse ka tükeldatud või ja maitsesta vajadusel soolaga (kuna puljong ja juust on niigi soolased, siis mina ei lisa risotosse soola enam juurde). Puista peale ülejäänud juust, jahvata musta pipart ja soovi korral lisa ka hakitud peterselli.


Postitus valmis koostöös Casa Charlize'iga.

esmaspäev, 7. juuni 2021

Pesto-juustu sai röstitud küüslauguga


See on maitserikas sai, mis sobib eriti hästi suvisel aia- või terrassipeol suupisteks seniks, kuni liha ja muu kraam grillil küpseb. Kuigi seda saab süüa muidugi igal aastaajal nii suupistena kui ka näiteks mõne soojendava püreesupi lisandina. 

Ma ise enamikes poodides müüdavat "tavalist" ciabatta't eriti ei armasta - miks peaks sööma sügavkülmast tulnud saia, kui on juba nii paljudes kohtades võimalik saada värskelt küpsetatud tõeliselt maitsvat (haputainast) saia?!?:) Küll aga pakun välja variandi, kuidas sellest ciabatta'st saab eriliselt maitsva küpsetise, millest viile endale rebida;-) Sama saad muideks teha ka mõne saiaga, mis pole enam esimeses värskusastmes. Suurem osa saiadest (eriti just pärmitainast, aga ka haputainast valmistatud) on parimad ikka just sel esimesel ehk küpsetamise päeval ning et ka järgmisel sobiks seda külalistele pakkuda või et ennast isutaks, kuluvad juust, või, pesto ja küüslauk marjaks ära :) Tulemus on väga mõnus ;-)

Kui ei soovi kasutada röstitud küüslauku, siis võta lihtsalt 2-4 küüslauguküünt ja purusta need või haki peenelt enne saia vahele panekut. Sellega hoiad ka kõvasti aega kokku ja saad saia pmst ka siis pakkuda, kui külasliste tulekuks pole aega pikalt ette valmistada:) Muus osas toimi täpselt samamoodi nagu retseptis on kirjas. 

Vaja läheb:
1 terve küüslauk
(oliivi)õli
1 ciabatta või muu meelepärane sai
100 g toasooja võid
1 purk pestot (150-200 g)
200 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu

Kõigepealt rösti ahjus küüslauk. Selleks lõika ära pealmine osa nii, et küüslauguküüned on näha. Nirista igale küünele peale pisut oliiviõli, mässi küüslauk fooliumisse ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 40 minutit kuni küüslauguküüned on pehmed ja kuldsed.

Tee saia sisse iga 1 cm järel sisselõiked nii, et lõikad läbi u kolmveerandist saiast ja jätad alumise osa puutumata. 

Suru küüsaluguküüned peadest välja ja sega kausis läbi või ja pestoga. Tõsta segu saia sisse igasse vahesse ja puista peale riivitud juustu. Ülejäänud riivjuust puista saia peale.

Küpseta saia ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni see on pruunistunud ja juust mullitav. Naudi soojalt, kuid ka jahtunult on see väga hea.

    laupäev, 5. juuni 2021

    Klassikalised kodused keefiripannkoogid


    Keefir on üks tõeliselt väärtuslik toiduaine, mille kohta on teadlased (nt selles raamatus, mis võiks igal vähegi toiduhuvilisel inimesel olemas olla) isegi öeldud, et see kuulub parimate toiduainete hulka. Keefirit soovitavad mõned arstid suisa igapäevaselt tarvitada ja muide mina seda ka teen - isegi sel kevadel, kui kolm nädalat Hispaanias olin, leidsin toidupoest selle piimatoote ilusti üles :)

    Keefir on ideaalne toidus kasutamiseks, aga ka niisama joomiseks. Joogina on see suurepärane janukustutaja (parem kui vesi), sest keefiris olev vesi on seotud, mistõttu toimub vee doseerimine seedetraktist organismi aeglaselt. 

    Minul on keefir ka toitudes kastusel, sest see sobib küpsetistesse ja pannkookidesse, samuti smuutidesse ja liha marinaadidesse. Suvel saab sellega maitsvat külmsuppi valmistada. Eriti hea on keefirist marinaad just tuimemate lihatükkide puhul nagu seda on kanafilee, sest selle mõõdukas happesus aitab lihakudet pehmendada, kuid ei tee seda liialt vesiseks ega muuda eriti maitseomadusi. 

    Keefirist kirjutasin aga pikemalt mõni kuu tagasi Nädalalõpuleht LP-s - seal saab pikemalt lugeda, mis keefiris kasulikku on ja miks seda juua tasub :) Aga selle ma mainiksin siiski ära, et organism omastab keefiri hästi. Keefiris leiduvad piimavalgud on kõrge bioväärtusega ja kergelt seeditavad, sest need on osaliselt juba mikroorganismide ensüümide poolt lõhustatud. Keefiri valkudest saab sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh neidki, mida inimese organism ise ei tooda.

    Rääkides aga nendest pannkookidest, siis on need sellised, mida ilmselt kõige sagedamini ise teen. Mul on blogis terve hunnik erilisi pannkooke näiteks banaanist (banaanipannkooke on veel teinegi variant), õuntega, kohupiimaga, kookospiimaga, spinatiga, mandlijahuga, õhukesed, porgandi-kaera, aga selliseid "vanu häid" traditsioonilisi vana kooli pannkooke nagu polegi veel. Et seda viga parandada, lisan retsepti ka siia, sest need on meil päris tihti pühapäeviti menüüs. Praen neid selitatud võis, mis annab eriliselt hea meki. Väljast on mõnusalt krõbedad, seest aga pehmed pannkoogid on suurepärased nii erinevate (koduste) moosidega kui ka näiteks mee või kondenspiimaga. Mina armastan neid pohla-õunamoosiga süüa, aga mõni teine eelistab pigem magusamat maasika-rabarberikeedist.

    Kui soovid teha nisujahuga, siis ei ole küpsetuspulbrit vaja. 

    2 keskmist muna
    5 dl keefiri
    3 sl suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    220 g toortatrajahu (või rohkem)
    0,5 tl soodat
    1,5 tl küpsetuspulbrit
    näpuotsatäis soola
    selitatud võid või õli praadimiseks
    serveerimiseks meelepärast moosi või mett, värskeid marju

    Klopi munad kergelt lahti, sega läbi suhkrute ja keefiriga. Aja jahu läbi sõela ning sega läbi sooda, küpsetuspulbri ja soolaga. Lisa kuivained tainale ja sega ühtlaseks. 

    Kuumuta pannil meelepärane rasvaine ja prae pannkooke kõigepealt ühelt poolt mõni minut kuni tainas pealt kergelt mullitab. Keera ümber ja prae ka teiselt poolt kuldpruuniks. 

    esmaspäev, 31. mai 2021

    Mahlane ja lihtne rabarberi-halvaakook


    Rabarberihooaeg on täis hoos! Olen viimaste nädalate jooksul valmistanud erinevaid kooke jm küpsetisi rabarberiga (nt siin ilmus rabarbrberi-kohupiimakoogi retsept), nädalavahetusel aga tegin kisselli, mis koos maheda kohupiimakreemiga on ülihea :) Kuigi hapukas kissell on ka niisama mõnus juua või hoopis mõne kohupiimavormiga nautida - erinevaid variante sellest desserdist leiab mu blogist ;-)

    Tegelikult on see uskumatu, kui lihtne võib ikkagi üks kook olla :) Väga palju lihtsam enam vist olla ei saa, kui see mahlane küpsetis siin ... :D Juubeli tordipulbriga koogid on sellised, millega saavad lapsedki hakkama ehk täitsa nö lollikindlad. Taina saab valmis u 10 minutiga, mistõttu sobib see halvaa ja rabarberiga maius nii ootamatutele külalistele pakkumiseks kui ka niisama soojadel pikkadel suveõhtutel nautimiseks, kui soovid köögis veedetava aja miinimumini viia. 

    Kui sööd kooki kodus, võib juurde pakkuda ka vanillijäätist, -kreemi või -kastet, kuid ka niisama on hea. Lisaks on see küpsetis suurepärane matkale ja piknikule kaasa pakkimiseks, sest seda saab lõigata väikesteks tükkideks, mida on mugav käe vahelt süüa.

    Maasikad võid vabalt ära jätta asendades need rabarberiga; halvaa asemel sobib tainasse ka martsipan. Lisaks võib tainasse segada 1 tl jahvatatud kaneeli või 0,5 tl peenestatud kardemoni. Samuti võib tainale puistata enne küpsetamist 50-100 g hakitud sarapuupähkleid, mandleid või mandlilaaste. 

    Suvel võid rabarbri asemel proovida kooki sõstarde või tikritega, sügisel aga saad imemaitsva koogi asendades rabarberi hapude õunte ja peotäie pohlade või jõhvikatega.


    Rabarberikook:
    2 toaosooja suurt muna
    180 g võid
    1 pakk Juubeli tordipulbrit
    50 g jahu
    200 g halvaad
    500 g tükeldatud rabarberit ja maasikaid
    tuhksuhkrut (soovi korral)

    Klopi munad kahvliga kergelt lahti, sega hulka sulatatud ja pisut jahtunud või, seejärel tordipulbriga segatud jahu. Sega ühtlaseks tainaks, lisa hakitud halvaa ning seejärel sega õrnalt hulka rabarber ja maasikad. 

    Laota tainas neljakandilisse küpsetuspaberiga ketud 20X30 cm vormi, silu pind ja küpseta 180-kraadises ahjus u 35 minutit. Kook on valmis, kui sisse torgatud tikk jääb kuivaks ja küpsetise pealispind on kuldpruun. 

    Enne lahti lõikamist lase koogil vähemalt 15 minutit vormis taheneda. Kook on suurepärane ka külmalt. Jahtunu koogile puista soovi korral tuhksuhkrut. 

    neljapäev, 27. mai 2021

    Täisterariisiga täidetud paprikad


    Kuna õhtud on viimasel ajal suhteliselt jahedad ja vihmased, siis grillimiseks sobivaid retsepte veel jagama ei hakka, küll aga pakun täidetud paprikaid ;-) See suhteliselt tervislik toit on kiire ja lihtne ning sobib taaskord ka tööpäeva õhtuks, samuti kiireks lõunaks. Aega täidetud paprikate valmistamiseks eriti ei kulu, aga kõhu saab täis, sest tänu hakklihale ja riisile on tegemist vägagi toitva roaga :)

    Kiirkeedu täisterariis saab pehmeks ülikiirelt (kulub vaid 10 minutit), seega saad samal ajal, kui paprikad ahjus küpsevad, täidise juba valmis teha. Avastasin muide selle riisi juba paar kuud tagasi (kasutasin lõhe ja spargliga toidus) ja see on aidanud mul köögis omajagu aega kokku hoida :)

    Kui kasutad veisehakkliha nagu mina, siis see võib seest kergelt roosakaks jääda, kuid sea-, kana-, kalkuni- jt hakklihad prae kindlasti korralikult läbi.

    Väga palju sõltub paprikate suurusest - kui kõik täidis ei mahu ära, siis jäta see alles ja paku niisama paprikate juurde. Lisaks sobib juurde ka värske salat.


    Vaja läheb:
    4-5 keskmist või 3-4 suurt paprikat
    u 3 sl (oliivi)õli
    soola, pipart

    Puhasta paprikad (jäta roheline vars alles) ja lõika pikuti pooleks. Aseta paprikad vormi lõikepind üleval pool ja nirista nii paprikate peale kui ka vormi õli. Keeruta paprikaid õlis, et need saaksid üleni kokku ning maitsesta soola ja pipraga. 

    Küpseta ahjus 190 kraadi juures 20 minutit kuni paprikad hakkavad äärtest kergelt pruunistuma. 

    Täidis:
    soola
    1 varsseller 
    1 suur šalottsibul või pool keskmist tavalist sibulat
    u 2 sl (oliivi)õli
    2 küüslauguküünt
    1 tl tšillihelbeid või 1 väiksem tšillipipar
    300 g (veise)hakkliha
    5 kuivatatud tomatit
    3 sl meelepärast ketšupit
    värskelt jahvatatud pipart
    u 100 g riivitud laagerdunud juustu või murendatud fetat
    värskeid ürte (nt tüümiani- või basiilikulehti, murulauku vms)

    Keeda riis soolaga maitsetsatud vees pehmeks.

    Lõika varsseller õhukesteks viiludeks. Lõika sibul kõigepealt pooleks ja seejärel viiludeks. Kuumuta pannil õli ning prae selles sellerit ja sibulat u 5 minutit kuni need klaasjaks muutuvad. Lisa peenelt hakitud küüslauk ja tšillihelbed või peeneks hakitud tšilli ning prae segades veel umbes minut. Seejärel lisa pannile hakkliha ja prae segades kuni liha on pruunistunud. 

    Sge hulka peeneks hakitud tomatid ja ketšup, maitsesta soovi korral veel soola ja pipraga. Sega hulka riis ja juust ning aseta segu küpsetatud paprikate sisse. 

    Suru riisisegu korralikult paprikate sisse nii, et kogu paprika oleks täidetud ja täidis ära kasutatud. Küpseta paprikaid 190-kraadises ahjus veel 10 minutit. Puista peale värskeid ürte ja naudi kohe. Kõrvale sobib hästi toorsalat. 


    Postitus sündis koostööd Risellaga

      teisipäev, 25. mai 2021

      Vanillikreemi ja särtsaka rabarberiga pavlova


      See kooslus, st pehme sisuga pavlova, siidine vanillikreem ja apelsinimekiga hapu rabarber, sai tõeliselt maitsev! :) Aga mis siin saakski väga valesti minna kui kolm niiiii head asja kokku panna?!? :)

      Kook sai tegelikult alguse sellest, et eelmisel nädalal tuli mul tohutusuur vanillikreemi isu, sest see on hapuka rabarberiga perfect match. Kuigi alguses plaanisin teha kihilise magustoidu beseega (kreemi valmistamisel ülejäänud viis munavalget on ju vaja ära kasutada), siis hiljem otsustasin ikkagi vana hea pavlova kasuks. Pavlova kook on samuti üks mu lemmikuid, eriti muidugi selle suus sulav vahukommilaadne sisu ;-)

      Vanillikreemi retsept on mul tegelikult blogis olemas juba aastaid (10 aastat, kui täpne olla) olemas, sest armastan seda väga palju kasutada. Näiteks pavlova peal koos hapude õuntega on see imemaitsev, samuti tuuletaskute täidisena (samuti ka croquembouche'i sees). Loomulikult sobib see ka igasugustesse muudesse magustoitudesse.

      Selle koogi valmistamine ei kuulu kahjuks kategooriasse "kiire ja lihtne", kugi midagi keerulist selles ka ei ole. Iga komponendi (Pavlova kook, vanillikreem ja küpsetatud rabarber) valmistamine võtab pisut aega, lisaks on vaja neid ka jahutada enne, kui koogi nö "kokku paned", kuid samas ei ole siin mitte midagi, mis kodukokale jõukohane ei peaks olema :) Soovitan kõigepealt küpsetada Pavlova koogi, sest jahtumiseks kulub aega, ning seejärel teha valmis vanillikreemi ja rabarberi.

      Ja kõrvale (nii küpsetamisel kui ka söömisel) võib nautida viimast Eurovisiooni võidulugu - poleks arvanudki, et ka niiii head rocki (ja nii ilusa mehe esituses) sel konkursil võib kohata :D Tõesti, rock'n'roll never dies!  :) :) :)


      Vanillikreem:
      5 munakollast
      130 g suhkrut
      2 sl vanillisuhkrut
      4 sl maisitärklist
      5 dl (täis)piima
      1-2 sl brändit või konjakit

      Vahusta munakollased suhkrutega heledaks vahuks. Lisa maisitärklis ja vahusta ühtlaseks.

      Kuumuta piim potis keemiseni, lisa edasi vahustades munavahule ja sega ühtlaseks. 

      Vala muna-piimasegu paksupõhjalisse puhtasse potti, lisa lakohol ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt vispliga segades u 10 minutit kuni segu pakseneb. Kuumus võiks olla pisut alla keskmise, kuid pigem madalam, kui kõrgem, et kreem aeglaselt pakseneks. Kui kuumus on liiga kõrge, on oht, et munad hakkavad küpsema ja tulemuseks on omletilaadne toode, mis tuleb ära visata. Kümne minutiga peaks kreem olema parajalt paks. Kui esimese viie minutiga tundub, et kreem ei paksene, siis lisa pisut kuumust. Samuti võid kuumust lõpuosas juurde lisada, et kreem ikka piisavalt pakseneks.  

      Kui kreem on piisavalt paks, siis kurna segu läbi sõela puhtasse kaussi ja lase jahtuda. Eriti hea on, kui saad kausi kreemiga asetada teise kaussi, mis on täidetud jääkuubikutega - nii jahtub kreem kiiremini ega küpse edasi. 

      Kata jahtunud kreem (mitte kauss, vaid aseta kile kreemi peale) toidukilega ja hoia seda enne serveerimist paar tundi külmkapis. 

      Pavlova:
      5 munavalget
      200 g tuhk- või peensuhkrut
      1 sl vanillisuhkrut
      2 sl sidrunimahla
      1 tl maisitärklist

      Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks. Hakka edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkrut lisama. Vahusta, kuni vaht on läikiv ja nö tugevate tippudega, seejärel vahusta sisse vanillisuhkur, sidrunimahl ja tärklis. 

      Piserda ahjuplaadile laotatud küpsetuspaber veega ja joonista sellele 22-24 cm läbimõõduga ring. Laota munavalgevaht ringi sisse (ääred võivad jääda kõrgemad) ja küpseta 120-kraadises ahjus u 1 h kuni koogi keskosa on vetruv, ääred aga kuivad ja krõbedad. 

      Keera ahjul kuumus kinni, tee uks praokile ja jäta kook ahju jahtuma. Eriti hea, kui see saab üleöö rahulikult jahtuda - siis ei hakka see (liigselt) murenema, mis muidu kiire temperatuuri muutusega võib juhtuda. Kui aga tõstes pavlova ääred pisut siiski pragunevad, ei ole ka hullu midagi - maitse ja tekstuur sellest ei muutu.

      Libista täielikult jahtunud kook serveerimisalusele ja laota sellele umbes pool vanillikreemist. Kreemile omakorda aga küpsetatud rabarber. 

      Küpsetatud rabarber:
      u 300 g rabarbrit (3-4 pikka peenet vart)
      3 sl suhkrut
      1-2 sl brändit, konjakit või mõnta tsitruslikööri (nt Cointreau)
      1 apelsini mahl ja peenelt riivitud koor

      Lõika rabarberivarred u 2 c tükkideks, jämedamad varred enne aga pikuti pooleks. Aseta koos kõigi komponentidega väikesesse kastrulisse ja küpseta madalal kuumusel u 10 minutit kuni rabarber on pehme ja pisut lagunenud. Ära selle koogi puhul rabarbrit krõmpsuks jäta, sest muidu on pehmet kooki ebamugav süüa.

      Tõsta rabarber potist kaussi ja lase potti jäänud vedelik keema. Keeda seda 5-10 minutit kuni see on vähemaks keenud ja pisut paksem (kergelt siirupine). Lase jahtuda ja nirista koogile või paku selle kõrvale. 


      Mu retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      neljapäev, 20. mai 2021

      Maitsev ja lihtne argiõhtu kalaroog


      Naljakas on mõelda, et mitte väga palju aastaid tagasi valitses meil siin poodides pmst tühjus ja saada oli vaid üksikuid loetud toiduaineid. Ja neljapäev oli kalapäev (eelkõige sööklates) :) Nüüd muidugi pole enam mingit põhjust ega vajadust kala vaid neljapäeviti süüa - vastupidi, vähese kalorsusega ja toitainerikast kala soovitatakse tarbida vähemalt kolmel korral nädalas. Kui see-eest on ikka tore millegipärast just nädala neljandal päeval oma kalaretsepte jagada ... :)

      Eestlased muide tarbivad kala kordades vähem kui liha, viimastel aastatel u 15 kg aastas inimese kohta. Euroopas oleme sellega kuskil keskel, jäädes kõvasti alla Lõuna- Euroopa riikidele, kus see number on isegi üle 60 nagu näiteks Portugalis, samas aga edestades siiski Ida-Euroopa riike. Arstid ja teadlased soovitavad kala süüa 35-40 kg inimese kohta aastas, mis teeb u 100 g päevas. 

      Kala puhul on kõige olulisem selle värskus! Parim kala on ikka ise püütud, otse kalurilt saadud või kasvanduses äsja tiigist välja tõmmatud. Kala kõhukoopas olevate seedemahlade lisanditena tegutsevad biokeemilisi protsesse tingivad orgaanilised ained (fermendid) tekitavad kala elutegevuse lõpetmisel juba mõne tunni jooksul viimase lihaskude lagundava protsessi (autolüüsne protsess), mille tulemusena avaneb kalas soodne pinnas kahjulikele mikroobidele. Eriti kiiresti arenevad mikroobid juhul, kui kala asub soojas keskkonnas. Kala juures tekib terve rida väliselt nähtavaid muudatusi, näiteks kaotab kala loomuliku elstsuse, kattub väljastpoolt kleepuva limaga, suu avaneb, lõpused kaotavad loomuliku värvuse jne. Ilma säilitamisabinõude rakendamiseta võib kala juba mõne tunni jooksul muutuda toiduks kõlbmatuks. 

      Kala organismi põhiliseks koostisosks on vesi, moodustades kuni 83% kala üldkaalust. Nooremad kalad sisaldavad rohkem vett kui vanemad. Valgud moodustavad kuni neljandiku kala kaalust ja need on inimese organismile hästi omastatavad. 

      Rasvasisaldus on kalades hästi erinev, moodustades 0,5-33% kala kehakaalust. Kalarasv on inimese kehale maksimaalselt omastatav, sest sulab madalama temperatuuri juures kui paljud teised rasvaliigid. Mineraalained esineva põhiliselt kalade luustikus, lihamahlas ja veres, moodustades 1-1,5% kala kaalust. Kalades on kõiki neid mineraalaineid ja mikroelemente, mida on inimese organismis, nt kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium, fosfor, väävel, kloor, vask, raud, mangaan, jood, broom jt. Näiteks 100-150 grammine merekala võib katta u 200 mg inimese joodivajadusest. 

      Toitevärtuselt on kala enam-vähem võrdne noorlooma- ja linnulihaga. Sidekoe vähesuse tõttu on aga kalal õrn struktuur, mistõttu see küpseb lihast mitu korda kiiremini ja on hästi seeditav. 

      Väärtuse ja omaduste järgi saab toiduks kasutatavat kala jagada erinevatesse gruppidesse. Vääriskalad (lõhe, forell, siig, angerjas ja silm), suursoomkalad (vimb, lest, ahven, linask jt), väiksoomkalad (särg, kiisk, rääbis, tint jne), heeringalised (räim, kilu) ja tursalised (tursk ja luts). Viimastel on rohkesti pehmet liha ja eriti suur maks. 

      Tänane roog on valminud tursaga (gadus morhua), mida püütakse kõige rohkem Atlandi põhja ja loodeosast. 50-450 m sügavuses elutsev tursk võib olla 40-150 cm pikk ning kaaluda 200 grammist 20 kiloni. Rasva on tursas vaid 0,2-0,4 %, tal on rohkelt pehmet liha ja väärtsulik maks. Maksas on 65% rasva, milles on rohkelt A- ja D-vitamiini. 

      Vaja läheb:
      1 keskmine või suurem sibul
      2-3 keskmist porgandit
      2-3 varssellerit
      õli või selitatud võid praadimiseks
      500 g (1 pakk) tomatipüreed ehk passata't
      7-8 dl kala- või aedviljapuljongit
      500-600 g kalafileed (nt tursk, koha)
      soola, musta pipart
      peotäis tüümiani lehti
      serveerimiseks (pruuni) riisi või saia

      Haki sibul peeneks ning lõika porgand ja seller õhukesteks viiludeks. Kuumuta poti põhjas rasvaine ja prae selles aedvilju madalal kuumusel 10-15 minutit kuni sibul on klaasjas ja porgand pehme. 

      Lisa tomatipüree ja puljong, lase keema tõusta ning õrnalt podisedes paar minutit keeda. Lõika kalafilee u 2 cm suurusteks tükkideks, lisa potti, aseta potile kaas, keera kuumus maha ja lase mõni minut kalal potis küpseda. Maitsesta soola ja pipraga. 

      Serveerimisel puista supile tüümiani lehti, kõrvale paku keedetud (pruuni) riisi või krõbedat saia.


      Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin.