Pidulik verivorsti pärg

Ongi üks aasta jälle läbi :) Loetud tunnid veel ja 2024 võib alata! Usun, et tuleb hästi tore ja rõõmurohke aasta ning soovin seda sama loomulikult kõigile teile ka! 

Ma ei ole kunagi olnud suurem asi kokkuvõtete tegija ega ka uueks aastaks lubaduste andja, eesmärkide seadja või muudmoodi eeldanud, et numbri vahetus ka midagi reaalselt muudab. Eks inimesed on erinevad - mõni lihtsalt kulgeb (nagu mina), mõnel on iga väiksemgi samm detailselt läbi mõeldud ja ette planeeritud. Ja erinevus ongi tore! Loodan, et kõigil meil on uuel aastal inimeste omapära veelgi rohkem võimalik hinnata ja väärtustada, sest need meid ka rikastavad. Kui igav see eluke oleks, kui me kõik sarnased oleksime?!? ;-)

Kui aga verivorstist on isu täis söödud, soovitan teha sellest hoopis üks krõbeda tainaga maitserikas pärg, mis sobib nii pidulikule aastavahetuse lauale suupisteks kui ka eelroaks. Mina olen selle juurde pakkunud (ploomi)tšatnit, pohlamoosi ja pihlakaželeed. Ma ei ole kunagi olnud suur verivorstisõber, kuigi vahel ikka mõne peene verivorsti nahka pistan, kuid sellise piruka kujul söön verivorstigi suurima heameelega :) Seepärast on see ka juba kolmas verivorstipirukas mul blogis - olen seda teinud nii pärmitaina ja hapukapsaga kui ka  lehttaina ja Kreeka pähklitega. Ja loomulikult on need kõik maitsvad ;-)

Soovin lõbusat ja hästi maitserikast aastalõppu kõigile!

Vaja läheb:

400 g pärmi-lehttainast

300 g verivorsti

1 väiksem või keskmine punane sibul

peotäis tüümiani- või hakitud rosmariinilehti (soovi korral)

30 g riivsaia

2 muna

musta pipart

2 sl pohlamoosi (soovi korral)

kaunistamiseks tüümiani- ja rosmariinioksi, loorberilehti

Kui kasutad sügavkülmutatud tainast, siis võta see u 3 tundi enne küpsetamist külmkappi sulama. 

Võta verivorsti sisu naha seest välja ja haki väiksemaks. Haki sibul peeneks. Sega omavahel verivorst, sibul, tüümian või rosmariin ja riivsai. Lisa üks lahtiklopitud muna ja maitsesta pipraga. 

Reeglina on võiga lehttainal neli ühes suurust tainaplaati. Kui ei ole, siis lõika tainas neljaks ühesuuruseks ristkülikuks. Aseta need üksteise järele nii, et tekiks üks pikk riba. Otsad aseta üle teise u 1 cm ulatuses ja vajuta tugevalt kinni. 

Soovi korral määri poolele tainale kõigepelt pohlamoos, teisele poolele lahti klopitud muna. Laota sellele poolele, millele määrisid pohlamoosi, verivorstisegu. Tõsta teine poole üle verivorsti segu ja vajuta äär tugevalt kokku nii, et verivorstisegu oleks kindlalt sees kinni. 

Aseta saadud taina "vorst" ringi kujuliselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tee rulli sisse u 4 cm vahega lõiked (kokku u 20 lõiget), lõigates u 2/3 ulatuses selle läbi, kuid jättes otsa (kolmandiku rullist) kinni. Tõmba rulli rohkem laiali, et tükid jääksid paremini eraldi. 

Küpseta 180-kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni nii tainas kui ka verivorst on läbi küpsenud. Kaunista rosmariini-, tüümiani- ja/või loorberilehtedega ja paku kõrvale pohlamoosi või mõnda meelepärast tšatnit.

 

Pehme sealiha maisterikka hapukapsaga

Tõeliselt mahlane ja maitserikas liha ning eriliselt mõnusa mekiga hapukapsas on ideaalne jõulu- ja talvetoit, eriti koos keedetud kartuli ja kange kodumaise sinepiga. Hea lihtne variant juhul, kui kokkamiseks pole aega, sest see on selline roog, mis ennast ise küpsetab. Alguses kulub küll kümmekond minutit, et liha läbi praadida ja kõik vajalik potti lisada, kuid ülejäänud töö teeb ära ahi. Sel ajal saad muude ettevalmistustega tegeleda või kasvõi korra jalad seinale panna ja hinge tõmmata.

Poodidest on võinalik osta ka juba viilutatud kaelakarbonaadi. Millegipärast viimasel ajal on palju raskem leida suurt korralikku praetükki, kuid viilutatud kujul on olemas peaaegu kõiki erinevaid lihatükke ka väiksemates poodides. Kaelakarbonaad sobib selle toidu jaoks hästi, sest sellel on ka veidi rasva, mis küpsedes sulab ja hapukapsale maitset lisab. 

Hapukapsaste vahele võid pista ka loorberilehe või hoopis lihale seltsiks rosmariinioksakese. Samuti võid lisada kapsa hulka mõnda kuivatatud puuvilja või marja (jõhvikaid, kirsse, aprikoose või ploome). 

Hapukapsa küpsetamiseks sobib hästi kerge magusa noodiga vein, näiteks mõni "Riesling", kuid võid ka dessertveini kasutada. Sel juhul lihtsalt lisa seda 1 dl ja õunamahla kogus suurenda 4 dl-ni. Mee puhul aga võid sel juhul piirduda ühe kuhjaga supilusika täiega. 

Vaja läheb:

800 g - 1 kg sea kaelakarbonaadi

õli praadimiseks

soola, (värskelt jahvatatud) pipart

2 dl valget või roosat veini, õunasiidrit või heledat õlut

3 dl kodust õunamahla

2 sl (kuhjaga) mett

1 kg toorest hapukapsast (nt porgandiga)

Lõika lihast 1-1,5 cm jämedused viilud. Kuumuta ahjupoti põhjas õli ja prae selles korraga 1-2 lihatükki. Samal ajal ära rohkem prae, sest muidu need pruunistumise asemel hauduvad. Lihalõikude vahele peaks jääma kindlasti paar sentimeetrit vahet. Piisab, kui kummaltki poolelt 2-3 minutit praadida, liha ei pea olema tugevalt pruunistunud. Maitsesta soola ja pipraga ning jäta liha eraldi taldrikule ootama.

Vala potti meelepärane alkohol ja lase mõni minut keeda. Samal ajal lükka spaatliga praadimisjäägid jt pruunistunud kohad poti küljest lahti. Lisa õunamahl ja lase ka sel korraks keema tõusta, seejärel lisa mesi ja sega ühtlaseks. 

Keera kuumus kinni ja aseta potti vedeliku sisse lihalõigud. Liha võiks enam-vähem olla kaetud vedelikuga. Kalla ka lihast välja valgunud mahlad potti. Laota peale hapukapsas ja aseta potile kaas. Teine variant on asetada liha ja hapukapsas potti nii, et kolmandik kapsast põhja, seejärel pool lihast, siis teine kolmandik kapsast, teine pool lihast ja kõige peale viimane kolmandik kapsast. Kumb variant parem on, ei oskagi öelda, sest mõlemal juhul on tulemuseks maitserikas roog ja kahvliga murtav liha. 

Küpseta 200-kraadises ahjus 1 h, keera ahju kuumus kinni ja lase kinnises ahjus potil veel 30-60 minutit seista. Paku koos keedetud kartulite ja kange kodumaise (Põltsamaa) sinepiga. Puista soovi korral peale peotäis pohli, jõhvikaid või pihlakaid. Kõrvale sobib eriti hästi sama alkohol (vein, siider või õlu), mida toidu sees kasutasid. 

Piparkoogipõhjal karamelline juustu-kohupiimakook

Jõululaupäev on ülehomme, nii et viimane aeg veel üks kergemat sorti (valmistamise mõttes kerge, kindlasti mitte kalorsuse osas ;-)) maisteküllase koogi retsept blogisse lisada. See on üks jõulupühadeks ideaalselt sobilik kook, sest kokku saavad vürtsikad piparkoogid ning karamelline kohupiima-juustukook, millele erk vaarikakaste vajalikku särtsu ja hapuka maitsenüansi lisab. 

Vaarikate asemel sobivad kastmeks suurepäraselt ka pohlad ja jõhvikad :)

Soovin kõigile imelist pühadeaega kallite inimeste ja hõrkude roogade seltsis! Ja mis peamine - püsige terved! :)

Põhi:

180-200 g piparkooke või karamellimaitselisi küpsiseid 

70 g võid 

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ühtlaseks ning suru 20 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmimise ajaks külmkappi. 

Täidis:

300 g toasooja toorjuustu

300 g toasooja maitsestamata kohupiimapastat

300 g toasooja karamellist kondenspiima (u 3 h keedetud kondenspiima) 

3 toasooja muna

1 sl maisitärklist

Sega vispli abil või vahusta mikseriga toasoe toorjuust kohupiimapasta ja karamellise kondenspiimaga ühtlaseks kreemiks, lisa ükshaaval munad ja viimasena maisitärklis. Kondenspiim võib jääda ka veidi tükiline täidises, sellest pole midagi :)

Vala täidis vormi küpsisepõhjale ja küpseta ahjus 160 kraadi juures u 60 minutit, kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel võdiseb kergelt. Lülita ahi välja ja jäta kook praokil uksega ahju seisma, kuni see on täielikult jahtunud. Seejärel hoia kooki üleöö külmas. 

Serveerida võid koos värskete marjadega (nt vaarikad) või teha kõrvale hoopis marjadest kastme.

Marjakaste:

300 g vaarikaid

70 g moosisuhkrut

Aseta marjad koos paari supilusikatäie veega potti ja keeda tasasel tulel 5-10 minutit, kuni need hakkavad katki minema ja pehmeks muutuma. Püreesta saumikseriga või köögikombainis, aseta pott tagasi pliidile, lisa suhkur ja lase tasasel tulel, aeg-ajalt segades, tasasel tulel keeda u 10 minutit, kuni keedis pisut pakseneb. 

Lase moosil u 10 minutit potis seista, vala kaussi ja lase täielikult jahtuda. Aseta kausile toidukile või vala kaste õhukindlalt suletavasse anumasse ning hoia külmkapis. Serveeri koos koogiga - kas laota see koogile või aseta anumaga koogi kõrvale, et igaüks saab oma maitsele vastavalt seda doseeerida. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus 

Rikkalik šokolaadine jõulukeeks

Nonii, jõuludeni on aega viis päeva! Uskumatu, kuidas aeg lendab :) Kui klassikaline inglisepärane jõulukeeks jäi sel aastal kiirete asjatoimetuste tõttu küpsetamata, siis proovi seda puuviljadest pakatavat maitserikast mandlijahuga küpsetist. Kuigi sedagi maiust on võimalik mitu nädalat säilitada, saab keeksi isegi samal päeval nautida, kui on soov, sest see on ka värskelt suurepärane:) Mulle endale see igal juhul hullult meeldib!

Apelsinidest tasuks kindlasti valida mahedad ehk vahatamata viljad, sest koores on just suurem osa kahjulikke aineid. Mee võid asendada heleda või tumeda suhkrusiirupiga. Kohvi ja kange alkoholi asemel võid kasutada meelepärast koorelikööri (kokku siis 1,5 dl). 

Kui kasutad nisujahu asemel gluteenivaba jahu (pildil olevas keeksis on riisijahu), siis lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku 2 tl). Mandlijahu saab poest osta, aga ka ise kodus teha. Kõige mugavam ja kiirem variant saada parajalt sõmer jahu on mandlilaaste köögikombainis purustada. 

Selle keeksi puhul on ainus asi, mille peale veidi aega kulub, keeksivormi paberisse mässimine. Kõigepealt soovitan võtta kahekordse ajalehe, selle ümber vormi panna ja nööriga kinni siduda. Seejärel tuleks võtta kaks küpsetuspaberilehte ja need vormi sisse asetada üle üks teise nii, et põhjas on kahekordne paber. Paberi servad peaksid kindlasti üle vormi ääre olema, sest vorm saab enam-vähem ääreni täis. 

Vorm võiks olla 21-22 cm läbimõõduga. Saab hakkama aga ka 20 cm, samuti suurema ehk 23-24 cm vormiga. 

 

Vaja läheb:

750-800 g kuivatatud puuvilju ja marju (rosinaid, aprikoose, viigimarju, kirsse, jõhvikaid, goji-marju jt)

180 g võid

150 g pruuni suhkrut

150 g mett

1 dl kohvi 

0,5 dl konjakit, brändit, calvados'd, rummi, viina vm kanget alkoholi

2 aplesini mahl ja peenelt riivitud koor

2-3 tl piparkoogimaitseainet

60 g kakaopulbrit

4 muna

120 g jahu

120 g mandlijahu

1 tl küpsetuspulbrit

Kui kasutad suuremaid puuvilju (nt aprikoose, ploome, viigimarju), siis lõika need kindlasti väikesteks tükkideks. 

Tükelda või ja aseta koos kuivatatud puuviljade ja marjade, suhkru, mee, kohvi, alkoholi, apelsinimahla ja -koore, piparkoogimaitseaine ja kakaopulbriga potti (vähemalt 3-liitrine peaks olema) ning kuumuta aeg-ajalt õrnalt segades, kuni või sulab. Lase segul u 10 minutit õrnalt podisedes keeda. Võta seejärel pott tulelt ja jäta segu vähemalt pooleks tunniks seisma. 

Sega taina hulka kergelt lahti klopitud munad ja omavahel segatud kuivained (jahu, mandlijahu ja küpsetuspulber). Vala tainas ettevalmistatud vormi ja küpseta 150-kraadises ahjus 1 h 50 minutit kuni 2 h. Selleks ajaks peaks keeks olema pealt tahenenud. 

Lase keeksil vormis jahtuda. Jahtunud keeks eemalda vormist ja kas naudi kohe või keera küpsetuspaberisse, seejärel fooliumisse ja aseta õhukindlalt suletavasse anumasse ning hoia kuivas jahedas kohas seni, kuni isu peale tuleb.  

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Piparkoogitort kolme šokolaadiga

Kui piparkookide järele enam isu pole, aga samas kauss laual on neid täis, siis tasub kindlasti seda maiust valmistada. See on hea võimalus kasutada piparkoogid ära hoopis uuel viisil, tehes neist maitserikka piduliku maiuse. Sellise koogi, mida saab ka näppude vahelt süüa ja mis meeldib väga lastelegi. Aga isegi kui piparkookidest isu täis pole, siis hõrku maiust tasub ikka teha, sest see on kõigele lisaks ka lihtne ja hea võimalus (jõulu)lauale üks magus sai suhteliselt kiirelt valmis saada. 

Vürtsikate piparkookide, švipsis kuivatatud puuviljade ja marmelaadiga maius meenutab vana head Kirjut Koera, mida armastavad nii suured kui ka väikesed. Seekord on aga küpsistele seltsiks kolm erinevat šokolaadi ja kondenspiim, sest rikkalikud ja maitserikkad maiused sobivad pühadelauale kohe eriti hästi. 

See lihtsamast lihtsam maius ei vaja küpsetamist, samuti ei ole sellega pikalt toimetamist. Vaja vaid mõned asjad hakkida ja šokolaadid sulatada, kõik kokku segada ja kõigi lemmik magustoit on valmis. 

Šokolaadiümbrisega marmelaadikommid on selles eriti head just seetõttu, et seda ümbritsev šokolaad on mõnusalt krõpsuv. Samas võid need aga asendada tavaliste marmelaadikommidega (marmelaadi ümber on suhkur), martsipani, sefiiri, pehme iirise või vahukommidega.

Kui kuulud nende hulka, kes piparkooke ei armasta, siis kasuta muid meelepäraseid küpsiseid, nt šokolaadi-, konenspiima- või karamellimaitselisi.

Vaja läheb:

150 g kuivatatud puuvilju või marju (ploome, aprikoose, kirsse, jõhvikaid)

3-4 sl kange(ma)t alkoholi (brändi, rumm, viin, amaretto) või kohvi

50-100 g hakitud pähkleid või mandleid

250 g piparkooke

150-200 g marmelaadikomme (eriti hea on marmelaad šokolaadis, nt Tiina kommid)

200 g tumedat šokolaadi

100 g piimašokolaadi

100 g võid

250 g kondenspiima

Kaunistamiseks:

100 g valget šokolaadi

1 tl neutraalse maitsega õli

marju, piparkooke, komme jmt (soovi korral)

Haki puuviljad ja pähklid või mandlid väikesteks tükkideks. Kuivatatud puuviljad või marjad võiksid seista vähemalt pool tundi enne koogile lisamist 3-4 sl alkoholis või kohvis. 

Purusta piparkoogid pudrunuiaga väikesteks tükkideks. Võid need ka kilekotti asetada ja siis tainarulliga katki tampida. Lõika (šokolaadiglasuuriga) marmelaadikommid kolmeks või neljaks tükiks. 

Haki šokolaadid ja või ning aseta suurde kaussi ning pane kauss kastruli kohale, milles on vesi, mis ei ulatu kausini. Lase šokolaadil vesivannil sulada aeg-ajalt segades. Võta kauss vesivannilt ja sega hulka kondenspiim, seejärel lisa tükeldatud piparkoogid, pähklid, marmelaadikommid ja kuivatatud puuviljad või marjad koos vedelikuga. 

Vooderda u 1,5 liitrine kauss toidukilega nii, et kile otsad on üle kausi ääre. Tõsta šokolaadisegu kaussi, suru ühtlaseks, et ei jääks õhuauke, ja silu pind. Hoia kaussi üleöö külmkapis. 

Järgmisel päeval kummuta kook serveerimisalusele. Katte jaoks sulata valge šokolaad vesivannil ja sega läbi õliga. Laota õrnalt koogi peale ja lisa erinevaid meelepäraseid kaunistusi. Kui soovid, et kaunistused glsuuri külge kinni jääksid, siis aseta need sellele enne, kui šokolaad tahaneb. See toimub üsna kiirelt, muide.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Imehea kanamaksapasteet

Üldiselt on nii, et kui korra juba ise oled pasteeti teinud, siis ikka naljalt ei kipu enam poest seda ostma. Mul blogis on päris mitu pasteediretsepti, aga see on kindlasti üks lemmikuid, milles ühtegi asja ei muudaks :)

Kodune pasteet on suus sulav ja passib pidulauale nii kalli šampanja kui ka vähem nooblite jookidega nautimiseks. Ja kuidas see saakski mitte meeldida asi, mille sees on ehe või, krõbe suitsupeekon, konjak ja aromaatne šalottsibul, korralikult puhastatud kanamaksast rääkimata. Pasteeti saab muidugi aastaringselt teha, kuid pühade ajalgi on see igati asjakohane - sobib hästi nii lauale panekuks kui ka külla kaasa võtmiseks. 

Kuigi köögikombainis saab tekstuur palju siidjam kui hakkliha masinat kasutades, soovitan siiski eriliselt kreemise tulemuse jaoks pasteedi pärast köögikombainis töötlemist läbi sõela ajada. 

Kange alkoholi asemel sobib hästi mõni dessertvein. Sel juhul ei ole mett vaja lisada. Lisandiks on hea pohlamoos, väikesed marineeritud kurgid (kornišonid), marineerirud seened jm

Kui satud metsa, siis tasub ka mõned kadakamarjad korjata ja neid siis pasteedi sisse lisada. Sobivad nii rohelised kui ka tumedad kadakamarjad.

500 g (1 pakk) kanamaksa

u 2 dl piima

120 g (1 pakk) suistupeekonit

mõni kadakamari (soovi korral)

3 keskmist või 2 suuremat šalottsibulat

100 g võid

0,6 dl kanget alkoholi (konjakit, brändit või calvados'd)

1 sl mett

soola, musta pipart

Puhasta maks kelmetest, soontest ja rasvast ning jäta paariks tunniks kuni üleöö piima sisse likku. Aseta maks sõelale nõrguma ja kuivata majapidamispaberiga enne praadimist. 

Haki suitsupeekon tükkideks ja prae kuumal pannil krõbedaks. Tõsta peekon kaussi ja prae peekonist välja tulnud rasvas kanamaksa kummaltki poolt paar minutit. Maks võiks olla küll kergelt pruunistunud, kuid seest ikka roosa. Vajadusel prae maksa mitmes osas, et see pannil pruunistumise asemel hauduma ei hakkaks, ning lisa searasva, õli või selitatud võid. Kui kadakamarju kasutad, siis lisa need maksa juurde pannile. Aseta maks pärast praadimist kaussi peekoni juurde. 

Haki šalottsibulad peeneks. Kuumuta pannil või (kõik 100 g, mis retseptis kirjas) keskmisest pisut madalamal kuumusel ja küpseta selles šalottsibulat, kuni see on klaasjas. Vala pannile alkohol ning lase sibulal veel mõni minut küpseda. Kui mesi on tahke, siis lisa ka see pannile ja lase sulada. Seejärel vala panni sisu maksa juurde. 

Aseta kogu kausi sisu köögikombaini, lisa mesi, kui seda juba pannile ei pannud, maitsesta soola ja pipraga ning töötle ühtlaseks massiks. Kontrolli maitset ja vajadusel lisa soola ja/või pipart. Soovi korral aja kogu segu nüüd läbi sõela.

Aseta pasteedimass meelepärastesse anumatesse (kausid, purgid vms), lase jahtuda ja tõsta seejärel paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Salat ahjupeedi ja fetaga

See salat, mis tegelikult on põhiroa mõõtu, on talviselt toekas ja tõeliselt toitainerikas. Koostisosi ei ole küll palju - kinoa, ahjupeet, feta ja roheline kraam - kuid see-eest on selles toidus meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid omajagu :)

Õlidest on minu köögis kasutusel extra virgin oliiviõli ja (kodumaine) rapsiõli, vahel harva ostan küpsetiste jaoks ka neutraalse maitsega viinamarjaseemne õli, kuigi rapsiõli täidab ka selle kriteeriumi ilusti ära. Siin toidus kasutasin samuti rapsiõli, mis on aga hoopis pihustiga pudelis. Kui muidu peab õli hoidma päikesevalguse eest, et see paremini säiliks, siis see pudel on läbipaistmatu kattega, mistõttu saab seda ka suvisel ajal õues istudes rahulikult lauale panna ega pea muretsema kasulike ainete kao pärast. Samuti ei pääse tänu pihustile õhk õlile ligi. Nende kahe omaduse tõttu säilib õli kauem värskena. 

Rapsiõli on igati populaarne ka (tipp)kokkade seas, näiteks Jamie Oliver on selle suur fänn. Miks aga rapsiõli hea on, seda tasub lugeda siit.

Peetidele võid lisada enne nende ahju panekut ka paar peenelt viilutatud küüslauguküünt, et need veelgi maitsekamad oleksid, samuti saab niimoodi veidi kasulikke toitaineid juurde. Ahjupeete saab päris suure koguse, nii et jätkub lisaks sellele salatile ka muude roogade kõrvale. Hoida tasuks küpsetatud peeti külmkapis ja tarbida mõne päeva jooksul. 

Ahjupeedid:

4 keskmist või veidi suuremat peeti

rapsiõli 

soola

värskelt jahvataud pipart

kuivatatud tüümiani või punet või mõned tüümianioksad

Koori peedid ja lõika 1,5-2 cm tükkideks. Pihusta peetide peale õli, raputa maitseianed ja sega kõik segamini.

Küpseta 180-kraadises ahjus 50 minutit, kuni peedid on peaaegu pehmed. Võid peete ka küpsemise ajal segada, et need ühtlaselt läbi küpseks. 

Lisa nüüd:

1 sl palsamiäädikat 

veel veidi õli

1-2 sl piiniaseemneid

Sega kõik korralikult läbi ja aseta veel 15 minutiks ahju. Soovi korral võid nüüd lisada ka murendatud fetajuustu, kui eelistad, et juust on küpsenud.

Salat:

150-200 g fetajuustu

100-150 g kinoad, täistera riisi või kruupe

paar peotäit rukolat või spinatilehti

veidi õli ja pipart (soovi korral)

Keeda kinoa, riis või kruubid pehmeks. Aseta suurde kaussi või jaga nelja taldriku või kausi vahel. Murenda peale feta, lisa ahjupeeti, puista rohelist ja jahvata soovi korral veidi pipart. Kõige peale võid soovi korral veel veidi õli pihustada. 

Postitus sündis koostöös Dava Foods'iga.

Klassikaline piparkoogitainas

Poes on küll tänapäeval suur valik erinevaid tainaid, kuid sageli on neis või asemel sees margariin või on vürtse vähe või on liiga palju suhkrut. Kõige aromaatsem ja maitserikkam on alati enda tehtud tainas, millest valmistatud piparkoogid sulavad suus. Nii tainast tehes kui ka piparkooke küpsetades on kodus mõnusad karamellised ja vürtsikad aroomid, maiuseid nautides aga tunned eheda või maitset. Tainas on ka suurepärane kingitus, sest nii maitsvat tainast poest ei saa. Kusjuures, seda tainast (toorena) söövad väisked lapsed väga hea meelega ;-)

Algne taina retsept on olnud mu blogis juba aastast 2011. See on aga veidi tuunitud retsept, eelkõige olen suurendanud maitseianete kogust, kuid võid seda oma äranägemise järgi kohandada. Ma näiteks lisan aeg-ajalt lisaks retseptis kirjas olevatele ka mõnda piparkoogimaitseainet. Need maitseainesegud on väga erineva koostisega, aga ma ise eelistan rikkalikuma maitsenüansiga piparkoogimaitseaineid, kus sees ka koriandrit, fenkolit ja pomerantsi. Praegusel ajal on poes neist korralik valik ja saad just enda jaoks meelepärase segu osta, mida pühade ajal ka muudele toitudele lisada. 

Aplesinikoore soovitan riivida võimalikult peenelt. Kui aga kasutad jämedamat riivi, siis soovitan koort enne paar päeva kuivatada ja kohviveskis peeneks jahvatada. Kohviveskis saab ilusti peeneks ka nelgid, kuid alati saad maitseainete purustamiseks ka uhmrit kasutada. Mina asendasin seekord nelgi ühe piparkoogimaitseainega. 

Ole ettevaatlik sooda lisamisega. Üks triiki täis teelusikatäis tundub küll selle koguse jahu kohta väga väike kogus, kuid rohkem soodat kergitab tainast liigselt ja annab ka maitses tunda. Seega pane vastu kiusatusele lisada kuhjaga teelusikatäis soodat ja piirdu retseptis kirjas olevaga. Sama soovitus on ka jahu osas. Isegi kui tainas tundub algselt kleepuv, liialt pehme ja isegi vedelapoolne, siis kindlasti ära jahu lisa rohkem, kui retseptis kirjas on. Tainas taheneb külmkapis seistes ja jahu saad vajadusel veidi lisada, kui seda lahti rullid. Kui aga paned tainasse rohkem jahu, kui ette nähtud, tulevad nii tainas kui ka piparkoogid liiga kõvad. 

Piparkoogitainas vajab enne küpsetamist vähemalt ühe ööpäeva seismist, kuid võid seda ka kauem nö laagerduda lasta, sest maitse muutub sellest ainult rikkalikumaks. Võid juba esimese advendi ajal taina valmis teha ja seda siis pühade perioodil igal ajal, kui isu tuleb, küpsetada. Tainas säilib külmkapis vähemalt kaks nädalat ja sobib ka sügavkülmutamiseks. 

Suhkrusiirupi valmistamise ajal soovitan ise pidevalt pliidi juures olla ja potil silm peal hoida, et siirup ideaalselt õnnestuks. See ei tohi liiga pruuniks ega kõrbema minna, samas peab vaatama, et kogu suhkur oleks sulanud enne, kui muid asju lisad. Vesi peaks lisamiseks olema võimalikult kuum, peaaegu keev ja suhkur tõuseb samuti korraks keema, kui vett lisad. Mõned soovitavad vett sulanud suhkru hulka niristada, aga ma ise olen alati kõik korraga ära valanud ja seejärel ülejäänud asjad lisanud. 

Ülejäänud pool suhkrust, mille lisad niisama, võid asendada ka mõne pruuni suhkruga, et tainas veelgi tumedam ja tummisem tuleks. 

Tainast saab kasutada ka juustu-, kohupiima- ja šokolaadikookide põhjana tavalise muretaina asemel. See annab küpsetisele mõnusalt vürtsikust ja jõulust aroomi.

Kogusest saab üle 3 kg tainast (u 3,3 kg).

Vaja läheb:

1 apelsini peenelt riivitud koor

1,5 tl värskelt jahvatatud musta pipart

1 tl peenestatud nelki

2-3 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl peenelt riivitud muskaatähklit

1,5 tl peenestatud kardemoni

1,5-2 tl jahvatatud ingverit

2 sl neutraalse maitsega õli

800 g suhkrut

500 g võid

5 muna

1,5 kg jahu

0,5 tl soola

1 tl soodat

Sega kõik maitseained kausis õliga läbi. 

Vala pool suhkrust paksupõhjalisse potti ja kuumuta keskmisest pisut madalamal kuumusel, et suhkur sulaks. Liiguta potti aeg-ajalt, et suhkur ühtlaselt pruunistuks ja karamelliseeruks, kuid ära sega. Suhkur peaks muutuma punakspruuniks nagu 1-sendine ja lõhnama meeldivalt karamelliselt. Kogu poti sisu peaks olema ühtlaseks siirupiks sulanud enne, kui muid asju lisad. 

Sega suhkrusiirupi hulka u 50 g võid ja seejärel 2,5 dl keeva vett. Korraks läheb poti sisu keema, aga see vaibub kohe. Nüüd lisa ülejäänud või ja suhkur ning maitseained. Kuumuta poti sisu pidevalt segades, kuni või ja suhkur on lahustunud, vala siirup kaussi ja jäta jahtuma. 

Jahtunud siirupi hulka sega lahti klopitud munad. Sega jahu läbi sooda ja soolaga ning lisa samuti siirupile. Sõtku tainas kas käte või nn lauamikseri tainalaba abil ühtlaseks massiks. Jaga tainas portsjonidesse, keera kilesse ja hoia enne küpsetamist vähemalt üks ööpäev külmkapis.  

Kui soovid aga klassikalisi piparkooke, siis rulli tainas mõne millimeetri paksuseks, tee meelepärased kujundid ja küpseta neid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 200-kraadises ahjus 7-10 minutit. Küpsemisaeg sõltub sellest, kui paksuks on tainas rullitud ja kui krõbedaid piparkooke soovid. Pigem aga küpseta vähem, kui kauem, sest piparkoogid muutuvad jahtudes kõvemaks, aga üle küpsenud või suisa kõrbema läinud piparkoogid eriti maitsvad ei ole. Jäta piparkookidele pannil kindlasti u 1 cm vahed sisse, et need saaksid korralikult küpseda. 

Kui piparkoogid on jahtunud, siis võid peale teha ka glasuuri. Selleks on vaja:

1 munavalge

180 g suhkrut

1 sl sidruni- või laimimahla

Vahusta munavalge ja lisa suhkur supilusikatäie kaupa. Kui vaht on tihke ja kogu suhkur lisatud, sega hulka ka tsitruse mahl. Tõsta glasuur pritskotti, tee sellega piparkookidele meelepärane muster ja lase veidi kuivada.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Burgundia pada

Jahedal sombusel ajal on ideaalne nautida tummist pajarooga, millega tegelikult on väga vähe mässamist, sest peaaegu kogu töö teeb ära ahi. Vaja on lõikelauda, teravat nuga aedviljade ja liha lõikamiseks ning korralikku kaanega haudepotti, mida saab kasutada nii pliidil kui ka ahjus.

 

Burgundia pada (Estouffade de Boeuf Bourguignonne) tegin esmakordselt maailma vanimas ja ühes parimas kokakoolis Le Cordon Bleu, kus õppis ka legendaarne kokaraamatute autor ja telekokk Julia Child, kelle "Mastering the Art of French Cooking" on endiselt üks maailma oluliseimaid kokaraamatuid. Loomulikult leiab ka sealt raamatust Burgundia paja retsepti, sest see on ikkagi üks tuntumaid Prantsuse köögi klassikuid. Muide, koolis kasutusel olnud retseptis on valmistusviis keerulisem, kui praegune lihtsustatud variant, kuid ilmselt lisan kunagi ka tolle retsepti blogisse. Seal näiteks läks pudel veini koos mõndade aedviljadega liha marinaadiks, et selle tanniinid lihale võimalikult palju maitset annaksid, kuid selles versioonis siin lisan veini ainult pajaroa sisse. 

Traditsiooniliselt kasutati hautistes alati odavamaid veiselõikeid, mille pehmeks saamiseks kulub pikemalt aega. Kvaliteetsed pehmed veised osad nagu veise sise- ja välisfilee, samuti antrekoot ning veel mõned õrnema lihaga kallima hinnaga tükid vajavad väga vähe töötlemist ja on niigi pehmed, nii et nende hautisesse panek on mõttetu raiskamine. Mina kasutasin seekord veise praetükki ja juba 2,5 h küpsemise järel oli liha kahvliga murtav. Soovitan valida pigem taine tükk, mitte rasvane, sest kaane all veinis haududes pole ohtu, et liha kuivaks muutuks, samas pekise tüki kasutamisel muutub niigi rammus hautis  liialt rasvaseks. Kokakoolis kasutasime veise õlga, millelt aga tuli rasv eemadalda enne liha hautisele lisamist. 

Vein peab olema kindlasti selline, mis on maitsev ja mida sa ka muidu jooksid. Väide, et toidu sees võiks ära kasutada mõne kehva veini, mis juua ei kõlba, ei ole tõene. Veini maitseomadused jäävad ju toidu sisse ja intensiivistuvad, samas kui alkohol suures osas aurustub. Ja veini valik on selle roa puhul eriti oluline, kuna erinevalt enamikest toitudest ei lähe siia sisse mitte klaasike, vaid terve pudel. 

Kuigi ideaalne oleks siia mõni punane Burgundia vein, siis hinnaklassi poolest ei ole üle 10 euro maksvat veini lihtsalt mõtet kasutada. Tasub valida parem mõni hea hinna ja kvaliteedi suhtega Hispaaniast, Itaaliast või Portugalist pärit vein. Näiteks Riojast pärit Tempranillo viinamarjast Crianza stiilis vein (see tähendab, et vähemalt kaks aastat laagerdunud, millest üks on kindlasti tammevaadis) või hoopis Põhja-Itaalia Valpolicella piirkonnast pärinev Superiore või Ripasso, mis on parajalt täidlane ja aromaatne. Tõeliselt tummised ja moosised veinid (näiteks primitivo viinamarjast tehtud) või hoopis liialt kerged (mõni noorem Pinot Noir) jätaksin selle roa valmistamisel pigem kõrvale. 

NB! kui kasutad šalottsibulad, siis need tuleks lisada hautisele kohe koos liha ja teiste aedviljadega. Meil kahjuks saab Prantsusmaal laialt kasutatavaid pärlsibulaid vaid üksikutest poodidest. 

Vaja läheb:

u 1 kg kondita veiseliha (sobib näiteks praetükk, aba, esiselg jt odavad tükid)

2 sl jahu

1 suur sibul

5 küüslauguküünt

2 suuremat porgandit

200 g peekonit

õli 

4 sl kanget alkoholi (nt brändit)

1 pudel punast veini

2 loorberilehte

mõni tüümianivõi petersellivars või 1 rosmariinioks

250 g väikeseid šampinjone

2 sl võid

200 g pärl- või väikeseid šalottsibulaid

soola, musta pipart

serveerimisel haki peale lehtpeterselli või lisa tüümianilehti

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika porgand pikuti pooleks ja siis u 1 cm tükkideks. Lõika peekon tükkideks. Lõika veiseliha 2-3 cm tükkideks. Veereta lihatükke jahus. 

Kuumuta poti põhjas õli umbes keskmisel kuumusel ja prae selles sibulat, küüslauku ja porgandit aegajalt segades u 10 minutit. Vala pannilt suuremasse kaussi. Lisa vajadusel õli ja pruunista poti põhjas peekon. Lisa see aedviljade juurde.

Kui vaja, vala potti veel õli ja prae selles liha kahes või kolmes osasnii, et kõigi lihatükkide küljed oleksid korralikult pruunistunud ja need ei hakkaks potis hauduma. Lisa liha aedviljade juurde. 

Vala poti põhja kange alkohol, kuumuta ja lükka spaatli abil põhjas olevad praadimisjäägid lahti. Vala potti vein ja lase keema tõusta. Seejärel lisa potti praetud liha, peekon, aedviljad, loorberileht ja ürdid. Lase veinil uuesti keema tõusta. Aseta potile kaas ja tõsta pott ahju. 

Küpseta pajarooga 170-kraadises ahjus 2,5-3 h, kuni liha on pehme. 

Koori pärlsibulad ja jäta terveks. Jäta ka seened terveks. Kuumuta pannil või ja prae selles selles sibulaid aeg ajalt segades u 10 minutit. Vala seened kaussi ja prae seened pannil kuldpruuniks. Lisa sibula juurde.

Kui liha on pehme, võta pott ahjust ning maitsesta soola ja pipraga. Lisa potti seened ja pärlsibulad ning tõsta pott ahju tagasi, kuid ära seekord kaant peale pane. Lase pajaroal veel kuni pool tundi küpseda. Vedelik on nüüdseks muutunud paksuks ja läikivaks moosise konsistentsiga kastmeks. 

Võta välja loorberilehed ja maitsetaimed ning serveeri koos keedetud kartulite või kartulipudruga. Haki peale lehtpeterselli või puista tüümianilehti. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Granaatõuna salat

Kirjutasin kevadel pikemalt granaatõunast ja selle puhastamisest ning täna (vaadates loomulikult saadet Ringvaade) tuli mõte veidi seda teemat ka blogis kajastada :)  

Kõigepealt aga mainiksin seda, et granaatõuna nimetatakse ka granaadiks ja ühtlasi tähendab see sõna ka kõva silikaatmineraali. Kevadel seda lugu kirjutades, mil inimesed parajasti vaidlesid kirglikult sõnade "liiderlik" ja osavõtlik" tähenduse üle, oli kuidagi eriti üllatav lugeda, et sõnal "granaat", mida tänapäeval teame peamiselt lõhkekeha tähenduses, on tegelikult muidki tähendusi :) 

Poes granaate valides tasub eelistada läikiva ja ühtlase koorega raskemat vilja, sest mahlane ja küps granaatõun tundub oma suuruse kohta pigem raske. Vilja kiireks ja efektiivseks koorimiseks on mitmeid viise ning igaüks peab endale sobiva meetodi leidma. Tuntud telekokad ja kokaraamatute autorid Nigella Lawson ja Jamie Oliver näiteks soovitavad mõlemad "kolkimist" ehk lõigata granaatõun pooleks, hoida seda lõikepool allpool peos kausi kohal ja siis puulusikaga lihtsalt taguda kõik seemned välja. Olen seda proovinud, kuid minu jaoks pritsis selle meetodiga liiga palju mahla välja. Ja noh, vaadates tänast Ringvaatest nägin, et ega ma pole ainus, kellele see meetod eriti ei meeldi :D

See-eest olen aga leidnud endale sobivama meetodi, millele olen aastate jooksul truuks jäänud. See viis pole küll nii kiire, aga samas mulle sobib paremini. Nimelt tuleks granaatõuna pealt ära lõigata "müts" või "kuppel" ehk pealmine osa nagu vastlakukli puhulgi. Seejärel teha valgete nahkade ehk membraanide kohale noaga vertikaalsed sisselõiked ja murda vili sektoriteks. Edasi on puhastamine juba lihtne.

On veel ka kolmas efektiive moodus, mida olen samuti järele proovinud. Selleks täida kauss veega ja  tee graantõuna nahale terava noaga neli vertikaalset sisselõiget. Aseta graantõun vette, tõmba vili sõrmede abil sektoriteks ja pudista seemned välja. Seemned vajuvad põhja, valge membraan jääb pinnale hõljuma. Eemalda valged tükid ja kurna seemned veest välja.

Mina soovitan tegelikult kõiki variante ise kodus järele proovida (usun, et internetist leiab ka õppevideosid) ja endale sobiv meetod võimalikult efektiivseks granaatõuna puhastamiseks välja valida. 

Seda toitainerikast ja taimetoitlastelegi sobivat salatit võib nautida nii soojalt kui ka jahtunult; kas eraldi einena või liha- või kalaroa lisandiks. Võid selle enne serveerimist kas läbi segada või jätta nö kihiliseks.

Salatatile võid vabalt lisada ka mõnda eelmisest päevast alles jäänud lihatoodet, näiteks ahjukana või lihapalle, samuti võid seda täiendada erinevate köögiviljadega nagu kirsstomatid, aurutatud brokoli, ahjus küpsetatud paprika või baklažaan, praetud suvikõrvitsaviilud, värske kurk vm meelepärane. 

 

Vaja läheb:

200 g kinoad, pruuni või punast riisi või kruupe

2 suurt või 4 väiksemat küpset avokaadot

poole sidruni mahl

150-200 g (1 pakk) kitse- või fetajuustu või mõnda veganijuustu

suurem peotäis seedermänniseemneid või piiniapähkleid

poole granaatõuna seemned

peotäis või paar koriandrit, rohelist sibulat vm meelepärast maitserohelist

Kaste:

poole sidruni mahl

1 sl vedelat mett vm siirupit

4 sl oliiviõli

veidi soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Loputa kinoa, riis või kruubid sõelal jooksva külma vee alla ja keeda vastavalt pakendi juhistele. Lase soovi korral jahtuda.

Puhasta avokaadod, lõika viiludeks ja nirista peale sidrunimahl. Murenda või tükelda juust. Rösti kuival pannil seemned või pähklid, kuni need on kuldpruunid. 

Laota kinoa, riis või kruubid serveerimisalusele. Aseta peale avokaado, juust, röstitud pähklid või seemned ja granaatõunaseemned. Kõige peale nirista kaste. Kastme jaoks sega lihtsalt kõik ained vispliga läbi. 

Retsept ilmus kevadel siin

Suus sulavad kõrvitsa-kaneelirullid

Pehmed ja vürtsikad kaneeliküllased saiakesed viivad keele alla :) Kodu on neid küpsetades täis imelisi särtsakaid aroome ja kui aurava küpsetise ahjust võtad, siis reaalselt ei suuda ilmselt keegi end tagasi hoida ja mitte vähemalt ühte saia endale rebida ... Võin kinnitada, et hirm näppe kõrvetada on siinjuures tunduvalt väiksem soovist endale üks pehme ja mahlane ahjusoe saiake haarata ;-) 

Kõrvitsapüreed pole nendes saiades küll palju, kuid see annab nii tainasse kui ka täidisesse suurepärast mahlakust ning saiakesed on väga head ka järgmisel päeval, mis pärmitainast küpsetise puhul ei ole tavaline. Kuigi tainas on kõrvitsa tõttu ilmselt veidi kollakama värvusega, siis sisu on selline maitsev ühtlane pasta, et ilmselt ei aima keegi, et seda vilja on lisatud. Kas see on hea või halb, sõltub muidugi sellest, kas inimene armastab kõrvitsat või mõjub see tema jaoks pigem võõristust tekitava asjana. Seega, tasub mõelda, kas on üldse vaja mainida asjaolu, et saiakesed ka kõrvitsat sisaldavad või mitte, sest ega seda muidu eriti aru saada pole (kui just kerge värv taina puhul välja arvata) :)

Minu arvates pole katet aromaatsetele kaneelirullidele vaja peale teha, sest need on niigi suurepärased, kuid glasuuriga on muidugi veidi pidulikum, seega lisasin alla igaks juhuks ka retsepti. Need vürtsikad kõrvitsasaiad võid küpsetada kas kõik koos nagu pildil (ehk nagu see martsipani ja pohladega pidusai) või hoopis eraldi, nagu need marjadega martsipani-rullid. Viimasel juhul tuleks saiakesed nii pealt kui ka külgedelt ka lahtiklopitud munaga määrida ja nende vahele ahjuplaadil vähemalt 4 cm vahed jätta.

NB! tegin ka väikese video saiakeste valmimisest ja see on saadaval nii mu insta kui ka blogi fb-kontol :)

Tainas:

550-600 g nisujahu

4 sl suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

16 g (u 1,5 pakki) kuivpärmi

0,5-1 tl peenestatud kardemoni või 1-2 tl piparkoogimaitseainet

0,5 tl soola 

2,4 dl täispiima

60 g võid

120 g toasooja nõrutatud kõrvitsapüreed

1 suur toasoe muna

Sega 250 g jahu suhkrute, pärmi, maitseaine ja soolaga läbi. Vala piim kastrulisse, lisa tükeldatud või ja kuumuta, kuni või on peaaegu sulanud ning piim on veidi kuumem kui käesoe. Vala piim jahu hulka ja sega läbi. Sega hulka sõelal liigsest vedelikult nõrutatud kõrvitsapüree ja muna, sega läbi. Seejärel lisa 300 g jahu ning sõtku ühtlaseks. 

Sõtku tainast, kuni see on pehme ja ei kleepu enam kausi seinte külge, vaid nö lööb kausi külgedelt lahti. Vajadusel lisa kuni 50 g jahu. 

Vormi tainas palliks, raputa peale jahu, kata  kauss köögirätiga ja aseta tuulevaiksesse sooja kohta pooleks tunniks seisma. Selle ajaga on tainas kahekordistunud, seega ära kauem kindlasti tainal kerkida lase.

Täidis: 

100 g toasooja nõrutatud kõrvitsapüreed

60 g toasooja võid

80 g pruuni suhkrut

1 kuhjaga sl jahvatatud kaneeli

Nõruta kõrvitsapüree sõelal liigsest vedelikust, aseta seeejärel koos võiga kaussi ja sega ühtlaseks pastaks. Lisa suhkur ja kaneel ning sega korralikult läbi.

Rulli tainas jahusel pinnal 35-40 cm X 45 cm suuruseks ristkülikuks. Määri sellele kõrvitsa-või segu jättes ääred ja ülemise otsa 1-2 cm ulatuses vabaks, et täidis pärast rulli keeramist välja ei pressiks. Seejärel keera tainas rulli ja lõika saadud "vorst" 12ks ühesuuruseks viiluks. 

Aseta rullid õrnalt, et täidist võimalikult vähe välja tuleks, kas võiga määritud ja jahuga kergelt üle puistatud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi. Kata vorm köögirätiga, aseta tuulevaiksesse kohta ja lase veel 15-30 minutit kerkida, kuni saiad on kerkinud nii, et täidavad vormi ära.

Küpseta 180-kraadises ahjus u 25 minutit, kuni saiad on läbi küpsenud ja pealt kuldpruunid. Soovi korral tee peale ka juustukreem. Kui ei soovi, siis puista lihtsalt peale tuhksuhkrut ja naudi kohe. Mina eelistan neid imelisi kaneelirulle ahjusoojalt ilma katteta nautida.

Kate:

50 ga toasooja võid

100 g toasooja toorjuustu

130 g tuhksuhkrut

Sega kõik komponendid kas mikseri või vispliga ühtlaseks. Lase rullidel pärast ahjust võtmist 15 minutit taheneda ja laota seejärel kate peale. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Vana hea hapukapsasupp ja kasulikud kruubid

Ilmad on külmad, nii et toekad ja soojendavad toidud kuluvad igati hästi ära :) Traditsiooniline hapukapsasupp on praegusel ajal igati sobiv ja hästi toitev, samas aga tervislik ja muidugi maitsev ka ;-)

Supis on odrakruubid, mis on mulle juba väiksest peale väga meeldinud, kuigi ma kasutan neid pigem harva, et kõik pereliikmed ikka tehtud toitu süüa saaksid (neis nimelt on gluteen, mis kõigile ei sobi). Kui aga armastad samuti kruupe, siis soovitan seda orsotot proovida ;-) Ja hapukapsasuppi muidugi ka :)

Vanad head odrakruubid olid küll nõukogudeaegse toidunappuse ajal meie kodusel toidulaual sagedased külalised, kuid paraku vahepealsetel aastakümnetel vajus see täisväärtuslik tooraine suhteliselt unustuste hõlma. Nüüd on aga toitainerikkad kruubid õnneks taas au sees, kuigi vahel võib veidi segadusse ajada, et mõned inimesed neid tänapäeval "pärlodraks" nimetavad, mis on lihtsalt otsetõlge inglisekeelsest sõnast "pearl parley" ja tegelikult ei ole tegemist millegi muuga, kui ikka samade kruupidega, mida meie esiisad juba sõid. 

Oder on muide üks vanemaid teravilju, mida on kultiveeritud üle 9000 aasta, Läänemere ümbrusesse jõudis see vili 2500-3300 aastat e. Kr. Põhjamaade pikkade valgete päevadega küpses oder nisust kiiremini ja selle saagikadu oli väiksem, mistõttu oli see siinsete rahvaste põhitoidus suisa ajandeid, kui mitte aastatuhandeid. Veel ligikaudu 500 aastat tagasi oli oder peamine leivavili Euroopas, kuid tänapäeval on see kasutusel peamiselt õlle ja viski algaine maltoosa valmistamiseks. 

Meie esivanemate toidulaual oli odral väga oluline koht. Odrajahust valmistati eelkõige karaskit ja körti, kuid kruubid olid hinnaline tooraine, kuna nende saamiseks tuli kõvasti vaeva näha. Kruupide saamiseks tuli viljatera kesta seest käsitsi välja võtta ehk terad sõkaldest eemaldada nii, et tera terveks jäi. Veskite tulekuga muutus protsess muidugi lihtsamaks ja praegu toimub viljatera kroovimine ehk kesta ja idu eemaldamine loomulikult masinatega. Hetkel on odrakruubid üks soodsamaid tooraineid - 800 grammine pakk maksab veidi üle euro ja sellest pakist jätkub mitmeks eineks, näiteks selle maitserikka potitäie supi jaoks kulub vaid 100 g. 

Oder on rikas täisväärtuslike valkude ja kiudainete poolest ning sisaldab palju asendamatuid aminohappeid. Selles on ohtralt vitamiine (eriti B-grupi vitamiine) ja mineraalaineid. Näiteks nisuga võrreldes on odras kaks korda rohkem kaltsiumi ja poolteist korda enam magneesiumi, samuti leidub fosforit, rauda ja tsinki.

Odrakruupe saab lisada suppidele, pajaroogadele, hautistele ja salatitele, et neid toekamaks muuta. Kruubid keevad pehmeks umbes tunniga, kuid seda protsessi saab veidi kiirendada neid enne vees leotades, seega soovitan kruubid juba eelmisel õhtul külma vette likku panna. Eriti hea on, kui sul on aega kruupe üleöö leotada, kuid ka paar tundi on juba päris hea. Kui aga leotamiseks aega ei ole, siis kindlasti loputa kruubid sõelal külma vee all korralikult läbi. Korralikult loputa sõelal loomulikult ka leotatud kruubid. 

 

Vaja läheb:

1-1,2 kg seakonte

700-800 g toorest hapukapsast

2 loorberilehte

10 musta pipra tera

1 tl soola

2 tl suhkrut

1 suurem porgand

1 keskmine sibul

100 g odrakruupe

värskelt jahvatatud musta pipart 

hakitud maitserohelist

hapukoort

Aseta kondid külma veega suurde potti ja lase veel keema tõusta. Keeda umbes minut, seejärel eemalda kondid, aseta sõelale ja loputa külma veega. Pott pese korralikult puhtaks. 

Pane kondid poti tagasi, lisa hapukapsas, loorberilehed, pipraterad, sool, suhkur ja 2,5-3 l vett ning lase keema tõusta. Keera kuumus väiksemaks ja jäta õrnalt podisedes keema. 

Lõika puhastatud porgand õhukesteks viiludeks. Lõika sibul pooleks ja seejärel samuti õhukesteks viiludeks. Loputa (leotatud) kruubid sõelal külma vee all korralikult. Kui supp on 45 minutit keenud, lisa kruubid, sibul ja porgand supile ning lase veel tund aega keeda. Tunniga keevad kruubid ja kõik muud komponendid pehmeks ning liha tuleb kontidelt enam-vähem ise lahti. Keera kuumus kinni, võta kondid välja ja eemalda nendelt liha. Pane liha supi sisse tagasi. Võta loorberilehed ja pipraterad supi seest välja. 

Maitse ning lisa vajadusel veel soola või suhkrut. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista hakitud maitserohelist ja paku hapukoort. 

Retsept ilmus aasta alguses siin

Kohevad kõrvitsasaiad

Mina olen nüüd kõrvitsalainel ja sel nädalal on ilmselt see vili mul suurema osa toitude sees. Täna näiteks tegin kõrvitsa ja meega juustukoogi ning täidetud minikõrvitsad, homme aga plaanin keeta suppi ja blogist mõne vürtsika kõrvitsakoogi retsepti välja valida. Valiku tegemine on loomulikult keeruline, sest hakkasin oma kõrvitsaretsepte skrollima ja ahvatlusi oli liiga palju. Ma ju tean, kuidas kõik need küpsetised maitsevad ja pilti vaadates tuleb kohe iga koogi mekk meelde, nii et keeruline saab olema see otsustusprotsess, sest kõiki retsepte ei saa ju ometi läbi teha - peab ka kehakaalule mõtlema :)

Aga selliseid kohevad kõrvitsasaiakesi mul blogis veel ei ole. Olen aastate jooksul päris palju erinevaid kõrvitsakukleid küpsetanud ja katsetanud erinevaid retsepte, sh Ida Savi legendaarse raamatu "Saiad, pirukad, koogid" varianti, kuid alles nii, nagu siia alla kirja sai, tulid lõpuks ideaalsed kuklid. Enam ma selles retseptis mitte kui midagi ei muudaks :)

Need pehmed saiad on imehead ka niisama süüa, kuid sobivad hästi sügiseste toekate roogade, eriti aga püreesuppide lisandiks. Väga head on need ka hommikukohvi kõrvale graavilõhe viiluga :)

Saiakeste jaoks tuleb sügavkülmast võetud kõrvitsapüree sõelal üleliigsest veest nõrutada või veidi rohkem jahu lisada, et tainas liiga vedel ei jääks. 

Mis aga pärmitainasse puutub, siis millegipärast sageli kardetakse, et see ei kerki, kuigi tegelikult näitab minu kogemus, et suurem probleem on hoopis see, et kerkib liiga palju. Tainas peaks kerkima kahekordseks, kuid mitte rohkem, sest siis kerkib see pärast küpsemise ajal vähem ja võib jääda mõrkja maitsega. Aga kõik pärmitaina valmistamise nipid said kunagi ammu kirja siia, nii et kui end veidi ebakindlalt selle tainaga tunned, siis tasub nõuanded enne küpsetamist läbi vaadata ;-)

Vaja läheb:

200 g kõrvitsapüreed

60 g piima

3 sl suhkrut

11-12 g (1 pakk) kuivpärmi

1 toasoe muna

0,5 tl soola

50 g sulatatud ja veidi jahtunud võid

500-550 g nisujahu

Soovi korral:

1 muna 

veidi võid 

soolahelbeid

Kuumuta kõrvitsapüree ja piim nö käesoojaks. Vala segu suurde kaussi, sega hulka 1 sl suhkrut ja pärm ning lase u 5 minutit seista, kuni segu kergelt mullitab. 

Lisa kõik ülejäänud ained pärmi-kõrvitsa segu juurde. Hakka tainast kas käe või lauamiskeri tainakonksu abil sõtkuma, kuni tekib pehme tainas, mis hakkab kausi äärtest lahti lööma. Vormi tainas palliks, kata kauss köögirätiga ja aseta sooja kohta umbes tunniks kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Tõsta tainas jahusele pinnale, jaga 10-12 ühesuuruseks tükiks ja vormi need käte vahel pallideks. Aseta pallid vähemalt 4 cm vahega ettevalmistatud (kas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud ) ahjuplaadile, kata köögirätiga ja lase soojas kohas veel veerand kuni pool tundi seista. Kui soovid, siis määri saiad enne ahju panekut lahtiklopitud munaga, mis on segatud natukese vee või piimaga.

Küpseta saiu 180-kraadises ahjus 20-25 minutit, kuni need on pealt kuldpruunid. Soovi korral aseta igale ahjust välja võetud saiale tükike võid ja puista soolahelbeid. Eriti head on pärmitainast saiad soojalt. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kerge vürtsiga kõrvitsa-kohupiimakook

Kõrvits on minu jaoks sügisekuulutaja. Just sellise päris sügise, mil ilmad on juba külmad, vihmased ja sombused ning mõnus soe ja päikseline vananaiste suvi on läbi saanud. Kui õues on pime ja kõle, siis ju tahaks, et toidud oleksid vürtsikad ja soojendavad. Ja eriti tore veel, kui need ka ilusa erksa värviga on :) Nii et praegu tundub olevat õige aeg end kõrvitsalainele häälestada, seda enam, et juba peagi on Halloween ;-)

Kõrvits alati olnud mulle üks neid tooraineid, mida igal sügisel kasutan. Loomulikult võib kõrvits kapi otsas või mujal ka kauem seista, kuid kindlam on alati sellest midagi head teha, sest mul on rohkem kui korra juhtunud, et see ikkagi mädanema läheb (ilmselt on saanud transpordi ajal liigset raputamist). Ja meeldiv see just ei ole, nii et aastate pikkune kogemus näitab, et parem on kõik koju toodud kõrvitsad alati esimesel võimalusel ära kasutada, kui pärast koristada :)

Igal juhul on mu blogise kogunenud suur hulk erinevaid soolaseid ja magusaid kõrvitsaretsepte, mida ikka ja jälle kasutan. Siin on kõike - pannkooke, küpsiseid, kotlette, keekse, erinevaid kooke, pastat, smuutit, risotot, suppi jne jne. Aga no kõige rohkem leiab ikka magusaid asju, sest kõrvits annab küpsetistele mõnusat mahlasust ja ilusat värvi, lisaks sobib suurepäraselt kokku erinevate vürtsidega :)

See on üks eriliselt lihtne kook, sest vaja on vaid täidise komponendid kokku segada ja isegi põhja ei ole vaja valmistada. Selline kõrvitsa-kohupiima kook on suurepärane lõuend, millele saad meelepäraste maitseainetega värvi lisada. Lisaks retseptis kirjas olevatele vürtsidele sobib täidisesse hästi ka kardemon, samuti nelk. 

Hea oleks, kui kõik komponendid oleksid toatemperatuuril, sest siis segunevad need paremini. Võid maisijahu asemel kasutada ka tavalist nisujahu. Sel juhul ei ole küpsetuspulbrit vaja lisada. 

Kõrvitsapüree valmistan mina puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat ahjus röstides. Ahjus 180 kraadi juures kulub 30-40 minutit sõltuvalt kõrvitsa viljaliha paksusest, et see pehmeks saaks. Koore eemaldan pärast küpsetamist, seejärel püreestan saumikseriga ja asetan saadud massi kas sügavkülma või tavalisse külmikusse ootele. See sobib nii magusate küpsetiste (koogid, keeksid, muffinid, küpsised, pannkoogid) kui ka soolaste toitude (nt supid) sisse.

Kui võtad püree sügavkülmast, siis võiksid seda pärast sulatamist sõelal nõrutada, et üleliigsest vedelikust lahti saada. 

Vaja läheb:

400 g kõrvitsapüreed

400 g kohupiima

200 g hapukoort

150 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut (soovi korral)

4 suurt muna

60 g maisijahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl jahvatatud ingverit (soovi korral)

näpuotsatäis muskaatpähklit

kaunistamiseks metspähkleid ja pohli vm meelepärast (nt riivitud šokolaadi)

Vahusta kõrvitsapüree kohupiima, hapukoore ja suhkruga ühtlaseks. Võid kasutada kas mikserit või visplit. Edasi vahustades lisa ükshaaval munad, seejärel omavahel segatud kuivained. 

Vala tainas 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse koogivormi, mis on eelnevalt vooderdatud küpsetuspaberiga nii, et paber ulatub u 5 cm üle vormi ääre. Paber võiks olla õli või võiga määritud. 

Küpseta 180-kraadises ahjus u 1 h, kuni kook on pealt kergelt pruunistunud, kuid keskelt veel võdisev. Lase koogil vormis jahtuda ja hoia enne söömist üleöö külmkapis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin