reede, 29. aprill 2011

Key laimipirukas (Key Lime Pie)


375 g magusat muretainast
4 munakollast
400 g kondenspiima
125 ml laimimahla (u 3 laimi)
2 tl laimikoort

Kaunistamiseks
tuhksuhkrut
laimikoort
laimifileesid
vahukoort

Kui teed muretaina ise, siis läheb vaja
250 g jahu
125 g väikesteks tükkideks lõigatud külma võid
2-3 spl jäävett
2 spl suhkrut
1/4 tl soola

Muretaigna tegemiseks sõelu jahu ja sool kaussi. Lisa suhkur ning võitükid ja näpi jahu võiga purutainaks (meenutab saiapuru). Tee keskele lohk, lisa peaaegu kogu vesi ja sega noaga hakkides läbi. Vajaduse korral lisa veel vett (teelusikatäis korraga), kuni tainas kokku hakkab. Suru taigen palliks kokku, kata kilega ja pane 20-30 minutiks külma. 

Rulli taigen lahti ja pane 24 cm läbimõõduga võitatud ja jahuga ülepuistatud vormi. Pane vorm veel 15 minutiks külma, et tainas "maha rahuneks" ja küpsetamise ajal vähem kokku tõmbuks. 

Küpseta põhja 180 kraadi juures kõigepealt 10 minutit raskuse all. Raskuseks aseta kõigepealt põhjale küpsetuspaber v toidukile, mille peal on kas kuivatatud oead v herned v keetmata riis. Pärast 10 min möödumist võta raskus vormist välja ja küpseta põhja veel 4-5 minutit, kuni põhi on kuiv. Lase põhi täielikult jahtuda. 

Täidise jaoks vahusta munakollaseid, kondenspiima, laimimahla ja -koort mikseriga 2 minutit ehk kuni ained on täielikult segunenud. Vala täidis vormi põhja peale ja silu pind. Küpseta 20-25 minutit kuni täidis on tardunud. Lase koogil vormis jahtuda ning pane kook kaheks tunniks külma. 

Puista peale tuhksuhkrut, laimikoort v -viile ja serveeri koos vahukoorega.

neljapäev, 28. aprill 2011

Lihtsad kevadised suupisted

Olen nüüd nädal aega praktiliselt hommikust õhtuni köögis veetnud, sest igaks õhtuks on olnud vaja kokata. Aga nagu ikka- pilte saab ainult kookidest ja soolased toidud ootavad paremaid päevi:) Mõned suupisted (ja üks pirukas, mille retsept veel tuleb) on aga õnnestunud pildile saada, eelkõige muidugi tänu sellele, et neid sai mitmel päeval tehtud:) Niiet siin siis paar ülilihtsat retsepti:)


Täidetud munad

8 muna
2 spl (kuhjaga) hapukoort
1 tl sinepit
(hapukoore ja sinepi asemel võid kasutada ka 3 kuhjaga spl majoneesi)
1 spl sidrunimahla
soola, valget pipart
kalamarja, peterselli

Lõika keedetud munad pikuti pooleks ja võta munakollane välja. tee munakollased kahvliga pudruks ja sega sidrunimahla ning hapukoore ja sinepiga v majoneesiga. Maitsesta soola ja valge pipraga. Pane segu pritskotiga munavalgetesse ning kaunista peterselli ja kalamarjaga.


Maisihelvestes paneeritud kana

800 g kanafileed
130 g maisihelbeid
(50 g mandlilaaste)
100-150 ml piimatoodet (nt rõõsk koor, jogurt, keefir)
soola, pipart

Lõika fileed 2-3 cm läbimõõduga tükkideks ja pane piimatoote sisse marineeruma. Koor sobib marinaadiks igati hästi, samuti jogurt ja keefir on väga head, aga piima ei soovita kasutada, sest see on vesisem ja piimas hoitud kanatükke on maisihelvestes halb paneerida, sest paneering ei jää nii hästi kinni. Kana peaks olema üleni koorega vm piimatootega kaetud. Kata kauss kilega ja lase külmas vähemalt 12 h seista.

Maisihelbed ja soovi korral mandlilaastud peenesta puruks, sega hulka sool (u 1 tl) ja soovi korral pipar. Paneeri maisihelbepuru sees marineerunud kanatükid ning prae pannil või ja õli segus kuldpruuniks. Aseta ahjupannile ja küpseta kanatükke ahjus 200 kraadi juures 5-8 minutit. Tõsta majapidamispaberile nõrguma ning serveeri soojalt v külmalt. Maitsevad nii lastele kui täiskasvanutele, nii meestele kui naistele:)

kolmapäev, 27. aprill 2011

Šokolaadi-toorjuustu marmorkook

Põhi
180 g šokolaadiküpsiseid
80 g võid

Täidis
400 g toorjuustu
400 g kohupiimapastat
1,5 dl (rafineerimata roo)suhkrut
1 spl vaniljesuhkrut
4 muna
200 g tumedat šokolaadi

Purusta küpsised ja sulata või ning sega need ühtlaseks. Vajuta segu 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale.

Täidiseks vispelda toasoe toorjuust suhkruga ühtlaseks kreemiks. Lisa toasoe kohupiimapasta ja vispelda see kreemi hulka. Lisa vaniljesuhkur ja vispelda sisse ükshaaval toasoojoad munad. Vala pool toorjuustukreemist teise kaussi.

Sulata šokolaad veevannil. Lisa sulanud šokolaad poole toorjuustukreemi hulka. Kalla koogivormi põhja peale kõigepealt toorjuustukreem ja seejärel šokolaadiga segatud kreem. Tõsta lusikaga natukene alt üles mõlemat kihti segamini, et jääks nö marmorkoogi efekt.

Küpseta ahjus 160 kraadi juures 1 h. Juurde sobivad ideaalselt maasikad v maasikapüree, kaunistamiseks valge ja tumeda šokolaadi laastud.

esmaspäev, 25. aprill 2011

Tiramisu kahte moodi

Mõlemad tiramisud on koogid mitte magustoidud, st et neid saab ilusti noaga lõigata ja tordilabidaga taldrikule tõsta. Esimene kook on klassikaliste küpsistega, teine aga ilma jahuta biskviidiga.

250 g Savoyardi küpsiseid
2 dl kanget kohvi
4 spl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
500 g mascarponet
3 spl Cointreau'd
1 apelsinist pressitud mahl
maasikaid, šokolaadilaaste (tõmmatud tavalise v köögiviljakoorimisnoaga valgest ja tumedast šokolaadist)

Vahusta toasoe mascarpone suhkrutega, lisa aplesinimahl ja Cointreau. Vala kohv kaussi, kasta sellesse pooled küpsised ja lao kandikule. Tõsta pool mascarponekreemist küpsiste peale. Kasta ülejäänud pooled küpsised kohvi sisse ja pane mascarponevahu peale. Küpsiste peale omakorda ülejäänud vaht. Kata kook fooliumiga ja lase külmas vähemalt tund aega seista, veelgi parem terve öö.

Selle tiramisu retsepti, teostuse ja paremal oleva pildi eest aitäh Ulvile ja Märdile - see oli väga lahe (ja maitsev) üllatus!:)



Üks gluteenivaba tiramisukook mul siin blogis juba on, aga siin alternatiivne variant:)


Põhja jaoks on vaja
4 muna
1 dl (rafineerimata roo)suhkrut
1 dl naturaalset kakaopulbrit

Immutamiseks
1 dl kohvi ja 1-2 spl amarettot (sõltuvalt sellest, kas kooki lapsed ka söövad ja kui tugevat liköörimaitset tahad)

Kreemiks
200 ml vahukoort
200 g mascarponet
1 dl (rafineerimata roo)suhkrut

Põhja jaoks vahusta munavalged kõvaks vahuks. Suuremas kausis vahusta munakollased suhkruga ja sõelu hulka kakaopulber. Sega õrnalt spaatliga ühtlaseks. Seejärel sega samamoodi sisse munavalgevaht. Pane võitatud ja suhkruga ülepuistatud 24-26 cm läbimõõduga vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 17-20 minutit. Kui kasutad silikoonvormi, siis määri kindlasti see ka võiga, et kook paremini vormist välja tuleks. Kummuta põhi taldrikule ja immuta see kohvi-amaretto seguga.

Vahusta toasoe mascarpone suhkruga. Vahusta eraldi kausis vahukoor ning sega siis õrnalt vahtu katki tegemata mascarpone hulka. Kata mascarponekreemiga kook ja selle ääred ning kaunista šokolaadilaastude ja maasikatega. See kook tahab ka natukene seista, et maitsed võimenduksid, aga samas kõlbab ka kohe süüa, sest see on piisavalt mahlane:)

Tosca kook

Põhi
150 g võid
100 g suhkrut
3 muna
1,5 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl jahu
1 väike konserv ananassitükke v u 150-200 g tükeldatud konservmangot v -virsikut

Kate
80 g mandlilaaste
100 g võid
2 spl jahu
1 dl suhkrut
5-6 spl rõõska koort

Vahusta (nt mikseriga) toasoe pehme või suhkruga heledaks ja kohevaks vahuks. Lisa vahustamist jätkates ükshaaval toasoojad munad.
Sega küpsetuspulber ja jahu omavahel ning lisa läbi sõela munavahule. Sega taigen ühtlaseks ja lisa nõrutatud ananassi-, mango- v virsikutükid. Sega õrnalt läbi, et mitte puuviljatükke purustada ning pane taigen võitatud ja jahuga ülepuistatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, mille põhjas on ümmargune küpsetuspaber, v silikoonvormi.

Küpseta ahjus 175 kraadi juures 25-35 minutit. Minu ahjus oli kook juba 25 minutiga pealt pruunikas, aga mõnes teises ahjus võib kauem aega minna. NB! Põhiline on see, et katet mitte koogile panna enne, kui see on piisavalt küpsenud, sest muidu vajub mandlisegu koogi sisse ja tulemuseks on marmorkoogi moodi kook:) Ühel mu sõbrannal see nii juhtus, aga kook olevat ikkagi väga maitsev olnud ja kadunud laualt sama kiirelt nagu õige Tosca kook, niiet maitseomadusi see ei mõjuta, küll aga "kaubanduslikku" välimust:) Seega tasub kooki enne katte lisamist tikuga kontrollida - koogi sisse torgatud tikk peaks jääma kuivaks. 

Kui kook on ahjus, saad valmistada kate. Selleks sulata või paksupõhjalises nõus, lisa jahu ja sega ühtlaseks. Lisa seejärel kohe suhkur ja sega korralikult läbi. Lisa ka mandlilaastud, sega, siis koor. Kuumuta  vaiksel tulel kogu aeg aeglaselt segades kuni segu pakseneb (keema ära lase). 

Kui kook on parajalt küps (ehk sõltuvalt ahjust u 25-35 minuti pärast) võta kook välja, tõsta kate lusikaga koogipõhjale, aja ühtlaselt laiali ja küpseta kooki veel 25-30 minutit, kuni kate pruunikaks muutub.

Lase kooki u 10 minutit vormis jahtuda ja tõsta seejärel koos küpsetuspaberiga restile edasi jahtuma. Serveeri jahtunult.

Rukkijahu-kohupiima plaadikook

Ma olen sellest koogist juba paar korda kirjutanud, aga siin on kogused, kui teha seda kooki terve ahjuplaadi täis.

Põhi
6 dl rukkijahu
1,5 dl (rafineerimata roo)suhkrut
230 g võid
1/2 tl soola
1,5 tl küpsetuspulbrit

Täidis
5 muna
700 g kohupiimapastat
500 g hapukoort
2,5 dl (rafineerimata roo)suhkrut
1 spl vanillisuhkrut
400 g kirsse vm marju

Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa võitükid ning näpi purutaoliseks taignaks.
Teises kausis sega täidiseained, va kirsid. Pane 3/4 purutaignast küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, vala peale täidis, aseta kirsid täidisele ning puista peale ülejäänud purutaigen. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 40 minutit.

reede, 22. aprill 2011

Maailma lihtsaim šokolaadimousse


Retsept pärineb Nestle tumeda dessert-šokolaadi (all pildil) tagaküljelt, aga kogu au idee eest läheb Maretile:), kelle juures ma seda mousse'i viimasel korral Pariisis olles esimest korda sain ja kes sellele peale valge šokolaadi kihi lisas:) Mousse sulab suus ja on imelihtne teha! :)

Vaja läheb:
200 g tumedat šokolaadi
6 muna
näpuotsatäis soola
(üks riivitud Tonka uba)

Šokolaad sulatada vesivannil. Munakollased ja -valged panna kahte eraldi kaussi. Munavalgetele lisada soola ja vahustada kõvaks vahuks. Munakollastele segada vähehaaval hulka sulatatud šokolaad. NB! Segama peab kiiresti ja šokolaad lisada väikeste koguste kaupa, siis seguneb see munakollastega  ühtlaselt. Kindlasti mitte lisada munakollaseid šokolaadile, sest siis pidi see tükki minema.

Šokolaadisegule lisada kõigepealt kolmandik munavalgevahust, segada spaatliga õrnalt alt üles liigutustega ühtlaseks ning seejärel vähehaaval lisada õrnalt ilma vahtu katki tegemata ülejäänud vahustatud munavalged. Panna väikestesse kauskestesse v ühte suurde kaussi ja lasta külmkapis enne serveerimist vähemalt 3 h seista. Kaunistamiseks sobivad imehästi maasikad ja šokolaaditahvi küljest noaga tõmmatud laastud.

Kuigi mousse on niisama ka hea, võid soovi korral peale teha veel ka valge šokolaadi kihi, milleks on vaja:
100g valget šokolaadi
200 ml vahukoort

Sulata šokolaad vesivannil ja vahusta vahukoor. Sega sulanud šokolaad väikeste koguste kaupa õrnalt alt üles tõstes vahukoore hulka, et vaht säiliks. Kui osa šokolaadist hakkab vahepeal tahenema, siis pane šokolaadikauss veevannile tagasi. Kui kogu šokolaad on vahu sisse segatud, tõsta see kohe mousse'i peale. Võid kasutada ka pritskotti, et tulemus oleks efektsem ja õhumulle ei jääks.

Mina panin valge šokolaadi vahu tumeda šokolaadi kihile peale siis, kui mousse oli u 40 minutit külmas seisnud, aga kui sulle tundub, et mousse ei ole veel piisavalt tahenenud, siis tee valge vaht hiljem valmis.  Kui aga tahad marmor-koogi moodi vahtu, siis muidugi võid valge vahu kohe peale mousse tegemist (enne selle külma panemist) valmistada ning mousse'ile peale valada ning siis õrnalt lusikaga segamini tõsta, et jääks vaht ilus kihiline.      

Mousse'i puhul läksid proovimisele ka Tonka oad- riivisin pool uba poolele kogusele mousse'ile sisse ja palusin sööjatel proovida kahte erinevat mousse'i ilma kommenteerimata, milles vahe seisneb. Leiti, et sellel osal mousse'il, millel Tonkat lisatud, oli šokolaadisem maitse ja meeldis sööjatele rohkem. Ühesõnaga- Tonka töötab täpselt nagu räägitud ehk tugevdab šokolaadi maitset:) Jägmisel korral riivisin ühe oa juba tervele mousse'ile sisse ja kõik olid rahul!:)

Pildil on ka mu uus lemmik, mida tahtsin soovitada, ehk käepidemega riiv, millega saab lihtsalt ja kiirelt peale Tonka ubade ka nt ingverit, tsitruselise koort, juustu vm toidu sisse riivida. Nägin koolis ühel demol chefi sellist riivi kasutamas ja otsustasin endale ka sellise hankida. Tõeliselt mugav!:) 

neljapäev, 21. aprill 2011

Kokkajate unistuste poed ja Tonka oad

Ma ei teagi, miks ma pole varem rääkinud nendest uskumatutult lahedatest poodidest, kus väidetavalt kokad ja muud selle valdkonna professionaalid (ning praegusel ajal ka muud kokandushuvilised) üle maailma oma varustust täiendamas käivad.  Võib-olla sellepärast, et ise Pariisis elades olid need kuidagi iseenesest mõistetavad ja kuulusid igapäevase elu juurde, nagu värske otse ahjust tulnud suussulav võine croissant v krõbeda koorikuga baguette, mida iga nurga peal boulangerie'st osta saad... Aga nüüd siis ka nendest kokandusmekadest, kust kokandushuvilistel inimestel ei õnnestu kunagi midagi ostmata lahkuda (ja ma võin seda öelda nii enda kui ka väga paljude oma koolikaaslaste kohta):) 

Kaks kõige suuremat ja tuntumat on MORA ning E. DEHILLERIN
Valik on Moras meeletu, nt igausguseid (šokolaadi)kommide, madeleine'ide, tartelette'ide, koogikeste ja mille iganes vorme kümnetes eri suurustes ja kujudes (südamed, tähed, erinevad neljakandilised, ümmargused jne) ning materjalidest (silikoon, metall, portselan, klaas). Lisaks kokaraamatud, toiduvärvid, lauanõud jne. Ühesõnaga- kõik küpsetamiseks vajalik ja palju rohkem veel:) Vaadake nende tootevalikut ja veenduge ise:)




E. Dehillerin on aga spetsialiseerunud peamiselt kvaliteetsetele pottidele-pannidele ja köögiriistadele. Nt ii suurt valikut erinevaid sõelu, vispleid jmt peab lihtsalt nägema, sest seda on raske ette kujutada- kõike on riiulite kaupa:)

Kaupa on nendes poodides nii palju, et riiulite vahed on kitsad, aga poed ise on mitmel tasapinnal ja korrusel igasuguste soppidega, niiet tegelikult mitu korda suuremas kui alguses sisse minnes tndub. Järgmised kolm pilti on tehtud E. Dehillerinis, mis on nii kõrgete lagedega, et ülemistelt riiulitelt ja seintelt saab asju kätte vaid redeliga. 


Varem olevat nende poodide puhul tegemist olnud kinniste poodidega ehk sisse (vähemalt Morasse) lubati ainult proffe, aga nüüd on need avatud kõigile huvilistele. Üks mainimist vääriv asi Mora puhul on veel see, et sealsed hinnad on näidatud ilma käibemaksuta, mis teeb nende tegeliku hinna ligi 20% kallimaks, kui sildil näidatu. Aga tore asi on see, et LCB õpilased saavad seal 10% allahindlust:)

Lisaks asub nende juures veel kolmas pood A. Simon, mis asub Morast u 100 m kaugusel. Kui seista Mora ees seljaga Les Halles'i poole, siis üle Rue Etienne Marcel'i minnes mõnekümne meetri pärast paremat kätt. Sattusin sinna seekord esmakordselt tänu Paulile ja tegin mõned pildid


Siin üks osa nende nugade valikust (esiplaanil samad noad, mille komplekti me koolist saime)


Ja kohe nende poodide juures on superhea eripood (speciality shop) G. Detou, kust leiab kõikvõimalikke söögitegemisel ja küpsetamisel vaja minevaid erilisi toiduaineid alates erinevatest kondiitrišokolaadidest ja mandlijahudest, pistaatsiapastast, vahtrasiirupist, agar-agarist, lõpetades pralineesegude/-pastade (trühvlite jaoks), šokolaadinööpide v millega iganes, mida tavalistest poodidest ei saa. Vähemalt mitte igast tavalisesest poest ja kindlasti mitte kõiki neist asju ühest kohast, isegi kui õnnestub mõni neist loetletud asjadest mõnest poest leida:) Mis iganes see retseptis on veidike ebatavaline (nt cream of tartar) ja sa leiad selle sealt poest. Lisaks kvaliteetsed šokolaadid jm maiustused, oliivid, oliiviõlid, sinepid, trühvlid, foie gras jms. Ka hinnad pidid olema soodsad:) 


Ja nende suurepäraste poodid lähedal on kohe ka Pariisi parim kokaraamatute pood Librairie Gourmande, kus on päris hea valik ka ingliskeelseid raamatuid, kuid enamik on ikkagi prantsuse keelsed. Aga selle-eest on seal absoluutselt kõike alates Escoffierist kuni Jamie'ni ja Pierre Herme'st Alain Ducasse'ini.

Minuga tulid seekord koju kaasa lisaks muudele olulistele;-) asjadele nagu nt leeklamp, silikoonvormid šokolaadikommide jaoks, vaniljekaunad, mugava käepidemega riiv, ka kaks purki Tonka ube, mida kasutatakse Prantsusmaal riivituna magustoitudes nt šokolaadi maitse võimendamiseks, samuti vanilje asemel (nt crème brûlée sees), aga ka lihatoitude maitsestamiseks. 


Tonka om Ladina-Ameerika päritolu antikoagulant (vere hüübist takistav aine), mis väikestes kogustes on tervisele kasulik, kuid suuremates paraku hoopis kahjuliku mõjuga. Tonkat kasutatakse ka meditsiinis, kosmeetikas ja lõhnaõlide valmistamisel. Amazonase indiaanlased peavad tonkat õnnetoojaks:) 


Enamikes riikides tonkat ei müüda ja mitmetes neist, nt USA-s, pidavat see üldsegi ebaseduslik olema (vähemalt selle kasutamine toiduainetööstuses on USA-s keelatud). 


Tonkal on tugev iseloomulik vaniljene, mandline, karamelline lõhn. Paljude arvates on tunda aga niidetud heina, teiste arvates jällegi meenutab lõhn muskust, tunda pidi olema ka vürtse ja mett. Igal juhul põnev asi ja tasub proovimist:) Tonka avastamise eest olen aga jälle tänu võlgu oma suurepärastele kõike teadavatele koolikaaslastele:) 




Kõik neli poodi asuvad Forum Les Halles'i lähedal ehk otse kesklinnas, niiet neid on väga kerge üles leida. Poodide kodulehtedel on aadressid olemas ja google maps teeab asja eriti lihtsaks. Metroopeatuseks on kas Chatelet/Les Halles (Rambuteau väljapääs) v Etienne Marcel. Minu korterist olid poed u 5 min kaugusel, niiet ma pidin ennast pidevalt tagasi hoidma, et mitte neid liiga tihti külastada - oleks mõjunud laastavalt nii rahakotile kui ka oleks pidanud ilmselt asjade koju saatmiseks konteineri üürima, niigi oli asju tänu juba koolist saadud vormirõivastele, köögitarvetele, nugadekohvrile jm kolme kuu jooksul kogunenud tavaarile mitu korda rohkem kui lennufrimad ühe inimese kohta aktsepteerivad...:) Aga kui mitte nende vahetus läheduses elada, siis on need poed suhteliselt ohutud, niiet soovitan kindlasti läbi astuda, kui Pariisi satute ;-)

teisipäev, 19. aprill 2011

Maailma parimad restoranid aastal 2011

Täna tehti teatavaks 50 maailma parimat restorani ja juba teist aastat võitis Kopenhaagenis asuv restoran Noma!!! Taani köök ruulib:), sest Bocuse D'Or'i võitis ju sellel aastal taanlane Rasmus Kofoed!

Pariisis asuv Le Chateaubriand, kuhu ma ikka veel jõudnud ei ole, aga mis on ühe mu molekulaargastronoomiast vaimustunud koolikaaslase (Brian) absoluutne lemmik, on kaks kohta ülespoole tõusnud (11-ndalt 9-ndale). Samuti teine kuulus Pariisi tõmbenumber L'Atelier de Joel Robuchon, kuhu me üritasime eelmisel nädalal tulutult kohti saada ja mis samuti mu mitme koolikaaslase arvates on ülihea (kuigi mitte nii hea, kui Guy Savoy), on taas jälle kõrgemale tõusnud. 

Maailmakuulsatest nimedest on Arzak olnud edetabelis juba 9 aastat ja Thomas Kelleri restoran Per Se 7 ehk küll kaks aastat vähem, aga selle eest igal aastal Top 10-s. Per Se oli ka 2009.a. Põhja-Ameerika parim restoran, sellel (ja ka eelmisel) aastal sai selle au omale aga Chicagos asuv Alinea

pühapäev, 17. aprill 2011

Suvine PARIIS


Pariisi tulles tundsin, justkui oleks koju jõudnud ja nagu poleks üldse vahepeal ära käinudki! Naljakas, et ka mitmed koolikaaslased ütlesid mulle koolis mind esimest korda nähes, et neil on selline tunne nagu oleks ma alles eile siin olnud ja me oleksime just rääkinud:) Kõik on nii nagu jäi minust maha, ainult et ilm on nüüd soe, inimesed istuvad tänavakohvikutes, eriti õhtuti on need paksult rahvast täis (ja seda igal õhtul nädalas), meie läheme pärast kooli mõnda kooli lähedal asuvasse brasserie'sse, mille ees on lauad/toolid, et saaks ikka väljas istuda jne jne. Lihtsalt I-ME-LI-NE!!!


Üks nädal Pariisis sai nii kiiresti otsa, et ei saanud arugi, kui juba möödas oli. Ometigi mahtus selle sisse nädal aega koolis käimist, koolikaaslastega igapäevaselt välikohvikutes söömist ja veini joomist, õhtusööke heades restoranides, Alastair'i eestvedamisel toimunud terve päeva kestnud väljasõitu Giverny'sse Monet' maja ja aedu vaatama, väikest viisi Mareti sünnipäeva pidamist ja maratoni jooksmist. Tundub, et täitsa toimekas nädal oli ;-) 

Praegu hakkab mul juba teine nädal Prantsusmaal läbi saama (Nizzas ja selle ümbruses Vahmere ääres ja Provence'is), aga blogi kirjutamiseks vaba hetke sain alles nüüd näpata... Eks teen jälle hiljem kõik tasa;-)

Pariisis koolis tegin ka hästi korralikult pilte ja kõik retseptid on olemas, niiet esimesel võimalusel tuleb kokkuvõte:) Mitte et ma ise nädalaks oleks uuesti kooli läinud, vaid LCB õpilased saavad ette registreerides oma lähedasi ja perekonnaliikmeid (piiratud arvul, st igal õpilasel on kindel limiit semestri jooksul) demodele kaasa võtta:)


Nagu pildi vasakul äärel näha (kui seda suuremaks klikata), siis siin juba päevitatakse:) ja pole ka ime, sest sooja on päikese käes u 25 kraadi v isegi rohkem (loomulikult, maratoni päeval ehk siis kui kõige rohkem oleks olnud vaja mõnusat kosutavat jahedust, olevat olnud päikese käes lausa üle 30 kraadi), inimesed käivad juba lahtiste kingade ja kleitidega, igasugused puud ja põõsad hakkavad just lehte minema või on juba lehes või õitsevad ja üleüldse tundub, et suur suvi on kätte jõudnud:)




Nädala veinialane highlight oli Afonso port, mis oli Afonsol seekord aastast 1963 ehk üle kolmekümne aasta vana special edition, mida saab osta ainult eriliste sidemete kaudu (ühesõnaga, igaühele ei pidavat seda müüdama ja Afonso arvates on selle pudeli väärtus üle 600 euro, milles ma ise küll julgeks natukene kahelda:)) 

Ja Pariisi-nädala parim hommikusöök oli üle-eelmisel teisipäeval ehk minu esimesel hommikul Pariisis, sest siis olid meil hommikusöögiks ainult pistaatsikreemi ja rummi-kirsi täidisega koolis tehtud šokolaadimakroonid, sest Afonsol lihtsalt muud enam kodus ei olnud:) Kuna Afonso juures oli esmaspäeva õhtul pidu ja mind keskööl kohe saabudes sinna toimetati (oma kahe suure kohvriga, millega ma just ise eriti sujuvalt toime ei tulnud, olin ma sõna otseses mõttes teiste meelevallas), siis tähendas see ka minu jaoks sleep-overit Afonso juures nagu kooliajal ikka asjad käivad;-) No päris sunniviisiliselt mind muidugi sinna ei veetud, aga kasutati moraalset mõjutamist (Afonso tuli ekstra koos Pauli ja makroonikarbiga  mulle rongijaama vastu, et mind ümber veenda...) Ja makroone oli piisavalt, et saime neid ka hommikusöögiks kohvi kõrvale süüa;-) Super!

Söögialased tipphetked (peale igal võimalusel söödud makroonide ja koolis demodel chef'ide poolt valmistatud toitude) olid aga seekord Cafe Constant'is ja Le Bistrot du Sommelier'is.

Nii Cafe Constant kui ka selle kõrvalmajas asuv sõsar-söögikoht Les Cocottes de Christian Constant on paljude mu koolikaaslaste lemmikrestoranid ja valitud 50 Pariisi parima restorani hulka, nt Time-Out ajakirja poolt. Constant'i restoranid asuvad üsna lähedal Eiffeli tornile ja sealsed toidud (sh ka päevapakkumised) on kõik lihtsalt suurepärased! Pole veel kohanud inimest, kellele sealsed toidud ei maitseks, ja absoluutselt kõik söögid, mida seal söönud olen, alates piimapõrsa põse terriinist ja vasikahautisest lõpetades austri-lõhe tartari (serveeritud austrikarpides) v kammkarpidega, on olnud vääääga maitsvad. Soovitan!:)

Le Bistrot du Sommelier'ist aga rääkis meile ühel demol chef Philippe, kes siiani pole veel kordagi otseselt ühtegi restorani soovitanud. Kuulub see ühele sommeljeele, kes ise tegeleb ka veinide tootmisega ning on kunagi maailma parimaks sommeljeeks valitud. Selles restoranis pakutakse lisaks a la carte'ile ka kolme varianti üllatusmenüüd, mille iga käik serveeritakse koos sinna juurde ideaalselt sobiva veiniga. Kusjuures chef Philippe sõnul teeb selle restorani erakordseks asjaolu, et seal võetakse kõigepealt vein ja siis mõeldakse sinna juurde sobiv toit välja. Ja lisaks andekale (obviously!) sommeljeele pidi seal olema ka väga hea köögitiim. Igal juhul meie valitud menüü toidu ja veini kooslused olid suurepärased ja isegi mu toidu suhtes äärmiselt pretensioonikad koolikaaslased jäid kõik väga rahule:) Veine valati nii, et alguses ei olnud näha, mis veiniga on tegemist, et saaksime äraarvamismängu mängida. Peale aga ühe suhteliselt tundmatu Alsace'ist pärit viinamarjasordi, mida veel keegi kunagi ära polevat arvanud, panime kamba peale ikka enam jaolt täppi kõik:)

laupäev, 2. aprill 2011

Piimašokolaadi-maapähklivõie ehk "Nutella" ja peanut butter saavad kokku

Internetis on mitmeid häid retsepte tavalise koduse "Nutella" valmistamiseks, aga eriti tore on World Nutella Day veebileht, sest siin on lisaks erinevatele "Nutella" valmistamise viisidele toodud ära ka sajad erinevad variandid "Nutella" kasutamiseks igasugustes küpsetistes. Uskumatu, mida kõike "Nutellast" teha annab!:)

Mina teen šokolaadivõiet omamoodi, sest minu üks suuri lemmikuid on crunchy peanut butter e tükkidega maapähklivõie ning sellest ajendatuna otsustasin teha maapähklitest ja mandlitest mandlitükkidega kreemi (originaalis kasutatakse "Nutella" tegemiseks sarapuupähkleid). Olen kasutanud ka ainult maapähkleid ja tulemus on väga hea, eriti kui kasutada tavalise mandlitükkidega piimašokolaadi asemel piimašokolaadi soolatud mandlitega. Maitseb nagu eriliselt hea crunchy peanutbutter'i magusam šokolaadine variant! Magus (aga mitte liiga) ja kergelt soolase nüansiga:)

















100 g kooritud maapähkleid
100 g kooritud mandleid
(v kahe esimese asemel 200 g kooritud maapähkleid)
300 g mandlitükkidega piimašokolaadi (eriti hea on piimašokolaad soolatud mandlitega)
(1,5 spl vaniljesuhkrut)
4 spl naturaalset kakaopulbrit
30 g (rafineerimata roo)suhkrut
7 spl õli (rapsiõli sobib väga hästi)

Kooritud mandlid ja maapähklid röstida pannil v ahjuplaadil 180 kraadi juures kuni need kergelt pruunikaks muutuvad. Mõlemal juhul sega neid (pannil tihedamini), et pähklid ühtlaselt pruunistuksid. Kui kasutad koorega mandleid, siis tuleks need enne röstimist ära koorida. Koort saab lihtsalt eemaldada, kui mandlid blanšeerida ehk keevas vees paar minutit keeta, kurnata ja siis näppude vahel v noaga koor eemalda. Loomulikult võid kasutada ka ainult maapähkleid - neid saab vist igast poest ka kooritult osta.

Pärast röstimist püreesta pähklid köögikombainis v blenderis ühtlaseks pastaks.

Šokolaad sulata vesivannil. Sulatatud šokolaadi hulka sega pähklipasta ja ülejäänud ained (mina enamjaolt vaniljesuhkrut ei kasuta). Sega kõik hoolikalt ühtlaseks kreemiks. Kui soovid aga ühtlast ilma mandlitükkideta varianti, siis võid lisada sulatatud šokolaadi jt koostisosad köögikombaini v blenderisse pähklipasta juurde ning siis kogu massi ühtlaseks töödelda. Mulle aga mandlitükid meeldivad ja mina segan kõik ained sulatatud šokolaadi hulka:)

Šokoladivõie pane purki v serveeri kohe. Sellest kogusest saab natukene rohkem kui 0,5 liitrise purgitäie kreemi. Kui on sõbrad külla tulemas, siis võid šokolaadivõide lihtsalt kaussi panna, sest nii on seda lihtsam kätte saada, ja kuna "säilitamiseks" niikuinii midagi ei jää, siis purgi otsimisega pole üldse vaja vaeva näha:)