Neljapäev, 21. juuli 2011

Suvised tervitused :)




Nüüd on natukene aega eetrivaikust, sest kõigil Eesti saartel pole kahjuks internetiga ühtemoodi head lood. Seniks aga nautige lugu "Mägede hääl", mis nüüd saaadaval ka laulupeo-versioonis (kordus meeldib mulle veelgi rohkem). Ja et ma vahepeal ära ei unustaks, milline mu rõdu hetkel välja näeb, siis paar lillepilti ka:) Loodetavasti lilled kõik veel elavad, kui ma lõpuks jälle koju jõuan:)

Kolmapäev, 20. juuli 2011

Kanarullid kuivatatud tomatite ja juustuga

Kui küsisin esmaspäeva hommikul, mida täna õhtul süüa teha, siis sooviti saada taaskord just nimelt neid kanarulle. Täidisega kanarullid on üks neist soolastest toitudest, mida ma ilmselt kõige rohkem valmistan, kuid alles nüüd jõuavad need ka lõpuks blogisse. No ei õnnestu soolasest toidust lihtsalt pilte saada, viimasel ajal on isegi kookidega lood kehvasti ...:( Mul mitte ainult ei saa neid pildi peale, vaid pole isegi aega küpsetada! Aga eks suvi ongi kiire aeg ;-)


Vaja läheb
kanafileed
kuivatatud tomateid 
fetat v mozzarellat
(õhukesi peekoniviile)

Kogustest nii palju, et viimasel korral kasutasin 2 pk (kokku u 800-900 g) e 4 suurt kanafileed, 1 pk (135 g) peekonit, u 16 kuivatatud tomatit ja 1 pk (125 g) mozzarellat. 

Lõika kanafileedel paksemad kohad õhemaks tehes keskelt alates sisselõike, kuid mitte seda läbi lõigates. Haruta kanafilee laiali, kata see kas toidukile v küpsetuspaberiga ning tambi taignarulli vmt esemega ühtlaselt õhemakss. NB!!! kindlasti ära kasuta lihavasarat, sest niimoodi lihaga jõhkrutseda ei ole mõtet. Kui siiski lihavasar käepärast juhtub olema, siis võid kasutada ainult selle lamedat külge, et lihakiude mitte purustada. Mida õhem on filee, seda parem. 

Piisavalt õhukesele fileele jahvata peale pipart ja soola ning määri keskosale kas kiht fetat v kata õhukeste mozzarella viiludega. Mina kasutan tavaliselt fetat, sest see annab rohkem maitset ja seda on hea fileedele määrida, aga seekord sai rullide vahele hoopis mozzarella. Mõlemad variandid on head:) Mozzarellat kasutades võid fileesid enne ka pestoga määrida - see annab eriliselt hea maitse!
NB! kui kasutad fetat v pestot, siis soola pole eraldi enam vaja lisada. 

Lõika kuivatatud tomatid tükkideks (ühele fileele kulub u 4-5 tomatit) ja kata nendega juustukiht. Kui tomatid on õlis, siis nõrutada neid eriti vaja ei ole - õli annab ka kanarinnafileele, kui kõige tuimemale ja kuivemale kana osale, head maitset. Keera fileel ääred täidise peale, et tekiks ilus rull ja kinnita see kokteilitikuga. 

Küpsetamiseks on kaks varianti. Kui kodus on peekonit, siis kata kanarullid sellega v keera paar viilu peekonit ümber rulli (enne võid veel rullile natukene musta pipart peale jahvatada) ja pane ahju 200 kraadi juurde küpsema. Kui peekonit ei ole, siis soovitan rullid pannil või ja õli segus enne ahju panemist ära pruunistada. Küpsemisaeg sõltub filee paksusest, aga eelnevalt pruunistatud rullide puhul on see u 15-20, peekoniga kaetud rullide puhul aga u 35-40 minutit.

Kui väga kiire on ja peekonit ka ei ole, siis tegelikult võid fileerullid ka ilma pruunistamata ahju küpsema panna, aga vala v pintselda need siis õliga enne üle. Kuigi ma aeg-ajalt seda viimast varianti olude sunnil kasutan, siis ei oska kahjuks küpsetusaega öelda, sest olen lihtsalt kontrollinud, kas rull on läbi klüpsenud v mitte (u pool tundi kulub ikka). NB! ära unusta kokteilitikke enne serveerimist rulli seest välja võtta! :)

Eriti head on kanarullid siis, kui need päev enne küpsetamist valmis teha, siis jõuavad need ilusti maitesestuda. Sellisel juhul soovitan kasutada pigem fetat, sest mozzarellaga nii suurt vahet ilmselt ei ole, va juhul, kui fileed enne pestoga määrida. 

Teisipäev, 19. juuli 2011

Maasikatoormoosiga maasikakook pähklisel põhjal



Ostsin eile turult väikese kastitäie maasikaid, aga paraku on maasikad praeguseks maitselt juba sarnased varaste Poola maasikatega, ainult selle vahega, et nüüd neil pole ka enam õiget värvi. Mulle küll turul väideti, et need on Eesti omad, aga see tundus pigem jutt sinisilmsele blondiinile, kui tõsiselt võetav fakt (pärast kodus maasikaid maitstes olin juba täiesti veendunud selles). Kui ma tavaliselt toormoosile üldse suhkrut ei panegi - lihtsalt vajutan maasikaid kergelt pudrunuiaga katki -, siis seekord oli maasikamoos söödav alles peale ohtra suhkru lisamist. Aga välimus on ikka selline helepunane, mitte üldse õige maasikatoormoosi värv ...

Tegin eile maasikakoogi täpselt selle retsepti järgi, ainult et kirsijogurti asemel oli koorene maasikajogurt ja kirsside asemel kasutasin koogis 300 g maasikatoormoosi. Kuna vedelikku oli seetõttu rohkem, siis suurendasin ka želatiini kogust ehk 25 g asemel lisasin 30 g želatiini. Juurde sõime maasikatoormoosi.

Aga et oleks mugavam kokata, siis lisan siia tervikretsepti ikka ka:)

Põhi
2 muna
100 g (rafineerimata roo)suhkrut
150 g jahvatatud pähkleid v mandleid

Vahusta munad suhkruga, lisa jahvatatud pähklid ja vala taigen võitatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi. Küpseta ahjus 220 kraadi juures u 10-15 minutit ja jäta vormi jahtuma.

Täidis
400 g koorest maasikajogurtit
400 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
200 g vahukoort
1 dl suhkrut
300 g maasiaktoormoosi
30 g želatiini

Sega jogurt ja kohupiim kausis, lisa maasikatoormoos ja suhkruga vahustatud vahukoor. Sulata želatiin ja sega täidise hulka. Kalla täidis jahtunud põhjale ning pane külmkappi. 


Olen seda kooki teinud nädalase vahega kaks korda (eelmisel esmaspäeval kirssidega ja eile maasikatega) ning mõlemal korral on ekstra kiidetud ka koogi põhja. Soovitan seda kindlasti proovida! Lisaks sellele, et see on gluteenivaba ja väga lihtne teha, maitseb see pähkline põhi erakordselt hästi:)

Pühapäev, 17. juuli 2011

Kirsikastmega kirsikook

Tegin seekord kirssidega koogi, aga samale põhjale saab teha analoogselt ka nt maasikate v vaarikatega kooki. Lihtsalt asenda täidises kirsid ja kirsijogurt sama koguse muude marjade ja vastava jogurtiga.   Juurde tegin seekord sooja kirsikastme, mille retsept pärineb ajakirjast "Good Food" ja mis originaalis serveeriti kuumalt külmutatud juustukoogi juurde. 


Põhi
2 muna
100 g (rafineerimata roo)suhkrut
150 g jahvatatud pähkleid v mandleid

Vahusta munad suhkruga, lisa jahvatatud pähklid ja vala taigen võitatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi. Küpseta ahjus 220 kraadi juures u 10-15 minutit ja jäta vormi jahtuma.

Täidis
400 g koorest kirsijogurtit
400 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
200 g vahukoort
1 dl suhkrut
200-300 g kivideta kirsse
25 g želatiini

Sega jogurt ja kohupiim kausis, lisa kirsid ja suhkruga vahustatud vahukoor. Sulata želatiin ja sega täidise hulka. Kalla täidis jahtunud põhjale ning pane külmkappi. 

Kirsikaste
500 g värskeid kivideta kirsse
50 g magedat võid
85 g peensuhkrut
kirsilikööri (südametunnistuse järgi ;-), retseptis oli "splash")

Pane ained potti ja kuumuta, kuni suhkur hakkab karameliseeruma ja kirssidest tuleb mahl välja ning tekib siirupine kaste. Tõsta kirsikaste lusikaga lahti lõigatud koogitükkidele ja serveeri kas kohe v jahtunult.

Pühapäev, 10. juuli 2011

Caesari salat kanaga


Mina ei kujuta ette paremat salatit sooja suveõhtusse koos klaasi (no pigem kahe):) külma chablis'ga. Match made in heaven! Viimaste nädalate jooksul olen seda teinud mitmeid kordi, sest see on ka jahedamatel päevadel ideaalne õhtusöök. Salat küll, aga ikkagi väga toitev, eriti kui parmesaniga ei koonerda:) Mina teen seda alati koos kanaga, sest mulle meeldib, kui ikka mingit lihalist asja ka toidus on. Caesari salat ei kuulu maailma kõige lihtsamate hulka selle natukene ajamahukama kastme tõttu, aga kui see juba nö "käpas" on, siis läheb ka kastme valmistamine üsna kiiresti (harjutamine teeb meistriks):)


Salatiks läheb vaja:
suur punt Rooma salatit
u 500 g kanafileed
100 g parmesani

Kaste:
3 munakollast
2 küüslauguküünt
6 anšoovisefileed
3 spl sidrunimahla
1 tl sinepit
u 6-8 spl oliiviõli
(soola, valget pipart)

Tee kas uhmri v saumikseriga puhastatud küüslauguküüned ja anšoovisefileed pastaks (kuna kogus on väike, siis mina kasutan tavaliselt uhmrit). Sega hulka sinep, munakollased, sidrunimahl ning soovi korral sool ja valge pipar (kuna anšoovis on piisavalt soolane, siis ma tavaliselt soola ei lisa ja valget pipart lisan hästi vähe). Vispelda segu hulka peenikese nirena oliiviõli, kuni kaste pakseneb ning muutub ühtlaseks ja kreemjaks.

Kastme kogus on päris suur ja sellest jätkub kahele väiksemale v ühele hiiglaslikule salatipeale. Kui on väiksem Rooma salati punt, siis võid teha kas 1/3 võrra väiksema koguse kastet v siis panna ülejäänud kaste purki, et järgmisel päeval uuesti salatit teha.

Rebi salat kaussi väikesteks tükkideks. Kalla kaste salatile ja sega läbi. Tõmba parmesanist salatile koorimis- v juustunoaga õhukesed laastud.

Prae kanafilee tükid ilusti pruuniks ja aseta salatile. Hea oleks fileetükke eelnevalt kasvõi mõned tunnid marinaadis hoida. Võid kanafileed valmistada ka selles retseptis ettenähtud viisil. Mina hoian alati kanafileed üleöö keefiri sees, millele olen lisanud kas kuivatatud chillipipart v paprikapulbrit. Pärast praadimist tuleks kanatükid kindlasti majapidamispaberil nõrutada ja alles siis soola peale raputada, sest sool aitab üleliigsel õlil eralduda (koolitarkus).

Krutoone mina tavaliselt peale ei tee, aga kui soovid ka krutoone salatile, siis lõika paar viilu kvaliteetset ciabattat tükkideks, sega need kausis ära oliiviõli ja peeneks hakitud küüslauguga ning prae pannil v küpseta ahjus kuldpruuniks.


Ajakirjas "Good Food" (juuni 2008) on aga ka üks väga maitsev caesari salati kastme retsept, mida ma ise küll kunagi teinud ei ole, küll aga olen söönud mitmeid kordi selle retsepti järgi tehtud kastmega salatit, sest seda teeb Ulvi väga tihti. Jagan selle retsepti ka, sest seegi on korduvalt järgi proovitud (viimati eile õhtul) ja töötab samuti 100%, aga on lihtsam ja kiirem.  Kusjuures ajakirja andmetel tehti originaalis caesari salatile kaste, valades kergelt kuumutatud (ik kasutatakse selle kohta sõna "coddle") munad üle salatilehtede, lisades kalssikalisi maitseaineid ja ohtralt oliiviõli.

1 peenelt hakitud küüslauguküüs
1 tl sinepit
0,5 tl Worcestershire'i kastet
1 spl sidrunimahla
suur näpuotsatäis chillihelbeid v üks kuivatatud ja peenestatud chillikaun
(4 peenelt hakitud anšoovisefileed)
3 spl head majoneesi
4 spl naturaalset jogurtit

Sega kõik kastmeained väikeses blenderis v kausis (nt kahvliga) kokku. Tulemus peaks olema vahukoore konsistentsiga. Maitset võid viimistleda veel sidrunimahla ja pipraga. Kui vaja, siis võid õige konsistentsi saamiseks lahjendada kastet paari supilusikatäie veega, et see kataks kogu salati.

Reede, 8. juuli 2011

Suve hääl

"Suve hääl" on üks erakordselt ilus lugu!:) Eriti südant soojendav laul soojadel valgetel pikkadel suveöödel:) Seda laulu laulis ka selle aasta unistustebänd, mis oli ka väga armas, kuigi mitte nii ilus, sest sellele loole annab taustavokaal ikka väga palju juurde. 

Ja selle looga tahan ma tervitada kõiki (lisaks muidugi sõpradele ja teistele blogilugejatele) teisi toidublogijaid, kellega me Liina eestvedamisel täna öösel kell 3 keskturul väikesel külaskäigul käisime, millest Maarja ka juba kirjutada on jõudnud. Pean muidugi mainima, et mina peale turulkäigu muid asju teistega kaasa ei teinud, sest minu turukülastuse ajaks peole jäänud mees avaldas soovi ära koju tulla ja no eks endal hakkas ka juba uni vaikselt peale tulema, sest kui hommikul vara ärgata ja päev otsa füüsilist tööd teha, siis bussiga linna sõita (3 h bussis-istumist!) ja otse bussi pealt kohe sünnipäevale minna, siis pärast kolme juba tuleb küll tunne peale, et äkki magaks väheke:)

Aga seekord mul toiduretsepti ei tulegi, sest ma kokkasin (no tegelt, olgem ausad, kui paar erandit välja arvata, siis kokkamiseks on seda muidugi palju nimetatud, pigem oleks õigem öelda "aitasin ettevalmistusi teha") hoopis ühes teises köögis ühel saarel, aga ma ei ole veel otsusele jõudnud, kas sellest ka blogi kirjutada v mitte... Kui aga arvestada seda, kui palju ma eile õhtul pidin sellest teemast rääkima ja küsimustele vastama, siis mul on küll tunne, et tuleb kirjutama hakata:) Ärge nüüd palun valesti aru saage - ma ei pane küsimusi jms tegelikult üldse pahaks, vaid hea meelega räägin oma tegemistest, aga lihtsalt õhtu jooksul u kümnendat korda samu asju rääkides tekib endal väikene tüdimus ... Pariisi õppima minnes ma lasin ka ennast blogima meelitada ja kui nüüd ausalt öelda, siis üldjuhul ma seda ei kahetse:) Pigem vastupidi - olen väga õnnelik, et mind kirjutama "sunniti"! Niiet vaatame, mis saab ... Praegu aga kõigile ilusat nädalavahetust!:):):)

Pühapäev, 3. juuli 2011

Banaani-šokolaadimousse

Mul pole ammu niiiiii kahju olnud, et ma ise juba aastaid kusagil kooris ei laula ... Seekordne laulupidu läks taaskord hinge ja võttis pisara silma (isegi silmast välja paaril korral:)) Tore oli nii palju tuttavaid nägusid laulmas näha, eriti aga korp! Sakala igavesti noore meeskoori ridades:) Kes veel ei tea, siis korp! Sakalas on erakordselt toredad inimesed (Profa võib mu sõnu kinnitada;-)).

Minu üks lemmiklaule sellelt laulupeolt oli "Mägede hääl", mis külmavärinadki kaasa tõi ning mille ajal isegi Vabariigi President kaasa rokkis:) Õnneks oli see üks neist lauludest, mis isegi kaks korda kõlas. Kuna laulupeo versiooni ei leidnud, siis linkisin siia vähemalt sama hea töötluse ja suurepärase esitusega ühe mu lemmiklaulja Kare Kauksi poolt koos kahe väga-väga laheda bändi Mahavoki ja HU?-ga. Käisin ise ka sellel kontserdil, kus see versioon "Mägede häälest" lindistati - hullult lahe kontsert oli!

Mis aga šokolaadimousse'i puutub, siis lisaks banaanileivale on see teine suurepärane viis kasutada ära hästi küpseid banaane, mida eriti suviste ringikäimiste ajal kodus ikka tekib. Mina riivin viimasel ajal šokolaadi maitse tugevdamiseks sisse ka ühe Tonka oa, aga kui seda mousse'i söövad ainult täiskasvanud, siis võib vabalt hoopis 1-2 spl rohkem rummi panna ;-)


200 g vahukoort
250 g tumedat šokolaadi
2 spl espressot v muud kanget kohvi
2 spl pehmet tumedat rafineerimata roosuhkrut  v fariinsuhkrut
2-3 küpset keskmise suurusega banaani
2 spl rummi
3 muna

Pane šokolaaditükid ja vahukoor kas paksupõhjalisse potti v kaussi ning kauss omakorda veevannile, et šokolaadi sulatada. Sega sulanud šokolaad vahukoorega ühtlaseks.
Lahusta suhkur kohvis (soojas lahustub kiiremini), lisa banaanid ja töötle püreeks. Kui banaanid on juba väga pehmeks läinud, siis võid kasutada ka kahvlit, kuid ühtlasema ja tükkidevaba püree saab nuimikseriga püreestades. Mikserda juurde munakollased ja seejärel sulatatud šokolaadi-vahukoore segu. Lisa ka rumm.
Vahusta munavalged läikivaks vahuks, kuid mitte kõvaks kuivaks vahuks. Sega munavalgevaht šokolaadisegu hulka õrnalt spaatliga alt üles tõstes ja kaussi samal ajal keerates, et vahtu mitte katki teha. Pane mousse kas pokaalidesse v magustoidukausikestesse v hoopis ühte suurde kaussi, kata anum(ad) kilega ja hoia enne serveerimist vähemalt 3 h külmkapis.