teisipäev, 23. veebruar 2021

Kanamaksapasteet siidriželeega


Kuigi tulenevalt homsest tähtsast päevast on praegu eriti popid just rukkijahu, kama, musta leiba, kilu ja heeringat sisaldavad road, lisan blogisse üle pika aja hoopis ühe kanamaksapasteedi retsepti:) Seekord on pasteet pisut pidulikum - väikese alkoholise želeekihiga - ja sobib suurepäraselt nii meie kalli rukkileiva kui ka hoopis mõne mõnusa haputainast saiaga krõbeda koorikuga nautimiseks, samuti neist tehtud krõpsudega söömiseks (kuidas teha leivast või saiast krõpse, vaata siit).

Arvestades seda, et eestlased on olnud aastasadu väga vaesed ning liha jõudis toidulauale üliharva, on maks koos teiste subproduktidega igati omal kohal ka pidupäeval. Varasemal ajal söödi loomad sõna otseses mõttes ninast sabani ära ja raisku ei lastud midagi minna. Kahtlen, kas taludes peent pasteeti tehti, kuid kindel on see, et see toitainerikas organ, mille kohta suisa biokeemiline jõujaam öeldakse, oli vanadel eestlastel kindlalt au sees. Maks on küll tuntud oma suurepärase rauasisalduse poolest, kuid selles on ka teisi mineraalaineid, samuti vitamiine ja päris palju valku. 

Maksa võib leotada soovi korral piima sees, et see muutuks pehmemaks ja mahedamaks. Kanamaksa puhul see isegi otselt vajalik ei ole, kuid näiteks veise- ja seamaksa puhul on piima mõju tuntav. Lisaks sitkuse vähendamisele aitab piim ka ebameeldivat lõhna eemaldada. Mina asetan iga maksa alati piima sisse enne kasutamist, sest see ka nö puhastab kergelt, eelkõige üleliigsest verest.

Kate teeb pasteeti pidulikumaks ja rikkalikumaks ning on pühade ajal igati omal kohal. Kui sa ei soovi aga seda alkoholiga teha, siis kasuta hoopis õunamahla, eriti hea on muidugi kodune ubina nektar. Samuti võid kuiva siidri asemel teha tarretise magusa(ma)st siidrist või hoopis mõnest puuviljasest või dessertveinist. Katte võib loomulikult ka üldse ära jätta. Želatiinilehti lisa vastavalt sellele, kui tugevat tarretist soovid - kolmega on pehmem, neljaga juba päris tugev. Mulle meeldib pehmem (selline nagu ka pildil) ja kasutan kolme lehte.

Kui pasteet on õhukindlalt suletud anumas või anum on kaetud toidukilega, säilib pasteet külmakpis mitu päeva.

Erti hea on pasteet mõne krõbeda koorikuga (hapuitainast) saia või röstleivaga, kuid sobib ka soolaste küpsiste ja näkileibadega nautimiseks. 

Vaja läheb:
500 g (1 pakk) kanamaksa
piima (soovi korral)
õli või selitatud võid maksa praadimiseks
1 keskmine või suurem sibul
2-3 küüslauguküünt
200 g toasooja võid
2 dl poolkuiva või magusat siidrit
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Katteks: 
3-4 želatiinilehte
3 dl poolkuiva siidrit 
tüümianilehti (soovi korral)

Puhasta maks kelmetest, soontest ja rasvast ning aseta soovi korral piima sisse paariks tunniks likku. Loputa külma veega, nõruta sõelal üleliigsest vedelikust ja kuivata majapidamispaberiga. 

Kuumuta pannil rasvaine (õli või selitatud või) ja prae kõrgel kuumusel kanamaksa kummaltki poolt umbes minuti. Ära liiga palju maksatükke korraga pannile pane, vaid prae maks mitmes osas. Maks peaks jääma seest roosa. Jäta maks kaussi jahtuma.

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Võta umbes kolmandik tavalisest võist, sulata pannil ja küpseta selles madalal kuumusel hakitud sibulat 10-15 minutit kuni see on klaasjas ja hakkab kuldseks muutuma. Lisa küüslauk ja lase veel mõni minut küpseda. Seejärel tõsta kuumust, vala pannile siider ja lase sel 3-4 minutit mullitades keeda kuni see on vähenenud ja pisut siirupiseks muutunud. Tõsta segu pannilt taldrikule ja jäta jahtuma. 

Aseta jahtunud sibula-siidrisegu, ülejäänud või ja kanamaksad köögikombaini ning töötle 4-5 minutit kuni moodustub ühtlane mass. Maitsesta soola ja pipraga. 

Kui soovid eriti siidjat tekstuuri, siis suru segu läbi sõela. Tõsta mass õhukndlalt sultavasse anumasse, silu pind ja lase 2-3 tundi külmas jahtuda. 

Katte jaoks aseta želatiinilehed külma vette. Soojenda siider kastrulis, kuni see aurab kergelt. Pigista želatiinilehed kuivaks ja sega kuuma siidriga, kuni need lahustuvad. Kurna läbi tiheda sõelda. Vala õrnalt või tõsta supilusikaga siidrisegu tahenenud pasteedile ja aseta veel mõneks tunniks külmkappi, kuni kate taheneb. Serveerimisel puista soovi korral peale tüümianilehti.


Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin.

    neljapäev, 18. veebruar 2021

    Mahlane ja maitseküllane võileivatort suistukalaga


    Kuna juba järmisel nädalal on meie kalli kodumaa sünnipäev, siis hakkan vaikselt ka sobivaid retsepte nii blogisse kui ka oma blogi sotsiaalmeediasse (instasse ja FB-sse) postitama. Homses Nädalalõpuleht LP-s on aga sellele tähtsale päevale mõeldes musta leiva, kohupiima, šokolaadi ja mustikatega tort ning vanad head kohupiimakorbid, mida mina võin süüa lõputult (värske ahjusoe sai on ju lihtsalt vastupandamatu, eriti koos kohupiimaga!):) Blogisse aga lisan lõpuks oma võileivatordi retsepti, mida saab teha nii singi kui ka kalaga ning mis tegelikult sobib muidugi igal ajal pakkumiseks. Vabariigi aastapäeva puhul võib seda valmistada musta leivaga, muidu eelistan ise pigem saia või sepikut, et oleks pehmem ja mahlasem tulemus. 

    Sel aastal on meie iseseisvuspäev hoopis teistsugune kui varasemalt - kes oleks veel mullu samal ajal osanud ette kujutada, milline erakordne aasta meid ees ootab?!? Nüüd on aga viimasest välisreisist möödunud peaaegu aasta, kodus on veedetud rekordarv tunde ja üldse on peaaegu kõik hoopis teistmodi kui muidu. Eks see ole meie enda valik, kas nutame taga kadunud "häid" aegu või kohaneme uue reaalsusega ... Mina olen valinud teise variandi, aga samas ei saa jätta mainimata, et tunnen siiralt kaasa kõigile, kes praegu on kitsikuses (nii majanduslikult kui ka suure perega väikesesse elamisse kokku pressitud), samuti on mul väga kahju kõigist neist, kes selle viiruse tõttu on meie seast lahkuma pidanud või kes oma kalli lähedase kaotanud. Ma väga loodan, et olukord selles osas varsti paraneb! Olen valmis omalt poolt panustama (kodus istuma, maski kandma, distantsi hoidma jne) ehk tegema kõike, mida spetsialistid (arstid ja teadlased) soovitavad, kui see päästab kasvõi ühe inimese tervise. 

    Õnneks aga saame kodus siiski nautida enda tehtud toitu ja loodan, et kui midagi muud head praeguses olukorras ei leia, siis ehk vähemalt lohutab see, et on rohkem aega ja soovi ise süüa teha, mis on ühest küljest puhas rõõm ja teisest küljest saab ju nii kõige paremat toitu! Vabariigi aastapäeval tasub end aga rõõmustada pisut erilisemate hõrgutistega ja loodan, et saan omalt poolt pisutki inspireerida:)

    Üks neist on võileivatort, mis on hästi lihtne. Soovitan selle eelmisel õhtul enne söömist valmis teha, et  jõuaks piisavalt maitsestuda. Nagu enne mainisin, sobib hästi ka must leib, kuid oleme oma peres tähele pannud, et näiteks lapsed eelistavad alati pehmemat ja suus sulavamat tekstuuri, seega mõni kerge röstsai või -sepik on ideaalne. Mina kasutasin seekord gluteenivaba saia, mis sobis samuti väga hästi. Kui aga kasutad musta leiba, siis tuleb leivaviile kindlasti puljongi või piima sisse kasta ehk neid immutada. Mina teen seda saia puhul ka, sest mida mahlasem on tort, seda parem. 

    Kui kasutad täidises suitsukana, siis soovitan kaunistada tordi singiviiludega ja sidruni asendada paari peotäie riivjuustuga. Tordikaunistamise võib ette võta koos lastega ja teha peale hoopis neile meelepäraseid kujundeid.

    Lisaks retseptis olevatele tordi katteks mõeldud asjadele sobivad veel kirsstomatid, õhukesed (marineeritud) kurgi või redise viilud, peeneks hakitud paprika, keedetud (vuti)muna ja kalamari (juhul, kui kasutad täidises kala). 


    Vaja läheb:
    24 viilu saia või sepikut
    immutamiseks piima või külma puljongit

    Munavõi:
    4 keedetud muna
    150 g paksu majoneesi
    200 g (1 pakk) toasooja küüslaugu- või murulaugumaitselist toorjuustu
    1 sl mahedat sinepit
    soola, pipart

    Purusta keedetud munad kahvliga, lisa ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. 

    Kala- või kanatäidis:
    200 g (1 pakk) toasooja küüslaugu- või murulaugumaitselist toorjuustu
    150 g hapukoort
    200 g suitsukana või -kala
    pipart
    peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli, murulauku)

    Sega toorjuust tükeldatud kana või kalaga, maitsesta pipraga ja lisa peeneks hakitud murulauk. 

    Tordi jaoks lõika soovi korral ära saia ääred. Võta 6 viilu, immuta neid kas piimas või puljongis ning aseta serveerimisalusele. Määri peale pool kala- või kanatäidisest. Immuta järgmised kuus viilu ja aseta täidise peale. Laota peale pool munavõist. Seejärel immuta järgmised kuus viilu, aseta täidisele ja määri sellele teine pool kalakreemist. Seejärel aseta viimane kiht immutatud saiu ja kanna spaatli abil ülejäänud munavõi tordile ja selle äärtele. Aseta tort külmkappi, enne serveerimist kaunista. 

    Tordi peale:
    200-300 g õrnsoola- või külmsuitsu kalafileed või õhukest kvaliteetset toor- või suitsusinki
    paar peotäit maitserohelist (tilli ja murulauku)
    1 sidrun 

    Kala v sink rulli kokku ja vajuta pisut laiemaks, et tekiks nö roos. Aseta need tordile, puista ümber hakitud maitseroheline ja sidrunist lõigatud õhukesed viilud. 

    reede, 12. veebruar 2021

    Lihtne šokolaadikattega juustukook


    Need mu kodus terrassil tehtud pildid tuletavad mulle päkselist sooja suve meelde ... Hetkel on lillede asemel rõdul paks lumi ja selle üle on mul muidugi samuti hullult hea meel:) Ei mäleta, millal viimati nii palju suusatada ja nii pikalt ilusat lumist talveilma imetleda oleks saanud. See nädal oli küll minu jaoks külmavõitu (mulle ei meeldi õues sporti teha, kui temp on alla -10), kuid patt oleks muidugi kogu selle ilusa pika ja lumerohke talve ajal selle üle nuriseda :) Nautigem seda, mis on! :)

    Juba üle poole aasta tagasi Nädalalõpuleht LP-s ilmunud retsepti otsustasin üles panna mõeldes eelolevale sõbrapäevale. Selleks tähtpäevaks on mul blogis erinevaid kooke jm maiuseid, aga ka igasuguseid soolaseid toitusid nagu näiteks böff ja carpaccio. Loomulikult võib neid kõiki ka igal muul ajal teha, aga valentinipäev on hea võimalus kas oma kõige kallimale või lähematele sõpradele midagi erilist valmistada;-) Näiteks see suus sulav jahuta šokolaadikook ning need jõhvikate ja juustuga krõbedad pirukad on täiesti ideaaalsed sel pühapäeval söömiseks; teistel päevadel aga võid südamekujuliste vormide asemel tavalisi ümmargusi kasutada;-)

    See juustukook on lihtsamast lihtsam ja minu arvates tummine šokolaadikate teeb küpsetise veel eriti heaks. Juustukoogi saab mugavalt eelmisel või isegi üle-eelmisel õhtul valmis teha ja kuni serveerimiseni külmkapis hoida. Maitse ja tekstuur lähevad juustukoogil reeglina seistes järjest paremaks :)

    Kui sul ei ole šokolaaditükkidega küpsiseid, siis võid võtta tavalised vanilli- või kondenspiimamaitselised küpsised (150 g) ja lisada 20 g tükeldatud tumedat šokolaadi. Sobivad ka šokolaadiküpsised - kui neid kasutad, ei ole šokolaadi vaja lisada, kuid suurenda või kogust 20 g (kokku 70 g võid).

    Küpsiseid on kõige lihtsam purustada ja põhja valmis teha köögikombainis.
     
    Põhi:
    150-170 g šokolaaditükkidega küpsiseid
    50 g sulatatud võid

    Sega purustatud küpsised sulatatud võiga ja suru 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

    Täidis:
    400 g toasooja toorjuustu
    130 g suhkrut
    1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
    200 g toasooja hapukoort
    3 toasooja muna
    2 sl riisi- või nisujahu

    Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore ja suhkrutega ühtlaseks kreemiks. Lisa edasi segades ükshaaval munad, seejärel jahu. Vala juustukreem vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 50 minutit, kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel võdisev. 

    Tee ahjuuks praokile ja lase koogil ahjus jahtuda. Jahtunud kook eemalda vormist ja aseta külmkappi tahenema. 

    Kate:
    150 g tumedat šokolaadi
    250 g hapukoort
    marju ja šokolaadilaaste kaunistamiseks

    Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sulanud šokolaadile lisa hapukoor ja sega ühtlaseks. Lase segul pisut jahtuda (kuid mitte veel tahenema hakata) ning tõsta koogile. Aja spaatli abil ühtlaselt laiali (soovi korral määri ka äärtele) ja aseta vähemalt tunniks külmkappi tahenema. Enne serveerimist kaunista kook marjade ja šokolaadilaastudega. 


    Retsept ilmus ka siin.

    kolmapäev, 3. veebruar 2021

    Imemaitsev šokolaadi-mandlikook marjadega


    See mandlitäidisega (frangipane) tartlett, mis seekord saab maitset juurde tumedast šokolaadist, on küpsetatud mõeldes juba ees ootavale sõbrapäevale. Paar päeva hiljem on aga vana hea vastlapäev, mille puhul ma just praegu kodus suitsulihaga hernesuppi keedan (see retsept ilmub järgmisel nädalal ajalehe Postimees neljapäevases vahelisas Maa Elu).

    Sel reedel räägib aga Nädalalõpuleht LP-s, kus mul on igal nädalal toidulugu, vastlapäeva ja teiste pühadega seotud traditsioonidest ja toitudest ajaloolane Ülle Jukk, kes peab ka hästi huvitavat toidublogi nimega Tiramisust ja Fata Morganast. Ülle virtuaalses päevikus on palju juttu toiduajaloost, samuti põnevaid retsepte vanadest kokaraamatutest, nii et mina soovitan soojalt sinna piiluda. Kindlalt kõige harivam toidublogi Eestis!:)

    Mis mind aga ajendas Üllega artikli jaoks ühendust võtma, on viimase aja elav diskussioon, mille objektiks on vastlakuklid:) Nimelt leivad mõned eriti "konservatiivsed" inimesed, et neid Rootsist pärit vahukoorega saiakesi ei tohiks süüa muul ajal kui vaid vastlate vahetus läheduses, sest see rikkuvat  meie vana traditsiooni, eiraks "tsvilisatsiooni reegleid" ja polevat hooajaline, mistõttu olevat isegi suure ökoloogilise jalajäljega :D See viimane väide on muidugi eriti kummaline, sest vastlakukli koostiosade puhul pole mitte mingit vahet, kas neid nautida jaanipäeval või keset talve, samas kui näiteks kogu värske kraam, mille paljude toidulaualt leiame, on ju suurema osa aastast välismaist pätritolu. Ma loodan, et need, kes vastlkakukli puhul selle "hooajavälisest suurest jalajäljest" kuidagi heidutatud on, söövad ainult kodumaiseid salateid, aed- ja puuvilju ning marju. Samuti oleks siis viisakas loobuda näiteks kookospiimast jm eksootilistest toiduainetest, mida (suures osas ka lennukitega) kaugelt siia veetakse ja mis on päriselt suure ökoloogilise jalajäljega.  

    Traditsioonidest rääkides tasub aga arvestada sellega, et vastlakukkel praegusel kujul pole eestlaste menüüs isegi veel sadat aastat olnud. Varem söödi küpsetistest vastlate ajal peamiselt pannkooke ja vastlaleiba ning alles eelmise sajandi vahetusel hakkas vahukooresaiake jõukamate perede toidulauale jõudma. Talunikud võisid muidugi sellisest peenest ja kallist kraamist siis veel vaid unistada ...

    Ma ise pole vastlakukleid eriti kunagi armastanud, sest mulle ei meeldi vahukoor, kuigi värsked saiakesed pohlakreemiga on päris head:) Kuid samas arvan, et sellepärast pahandamine, et keegi sööb neid kukleid  muul ajal, on ka kuidagi tobe, sest ühtegi adekvaatset põhjust selleks ju ei ole. Samuti pole see kellegi asi, mida keegi teine sööb või mida müügiks pakub - kui ostetakse, siis miks mitte teha vastlakukleid siis, kui neid soovitakse. See on minu jaoks sarnane selle nn "traditsioonilise abielu" kaitsmisega, sest see, mida täiskasvanud inimesed oma magamistoas teevad või kuidas soovivad oma elu korraldada, pole ju kellegi teise asi, seda enam, et see nn "traditsiooniline" abielu pole samuti mitte aastatuhandeid muutumatuna püsinud, nagu nii mõnigi paremäärmuslane väidab, vaid suhteliselt hiljutine nähtus. Kui aga rääkida üldsegi kristlusest ja piiblist, siis sealne abielu kontseptsioon on kõike muud, kui see, mida mõned siin hetkel selleks traditsiooniliseks nimetavad ... :) Mulle on alati üdini vastumeelne olnud kui keegi hakkab kellelegi lähtuvalt oma tõekspidamistest või siis isiklikust ajaloo tõlgendusest, mida faktid ei toeta, peale suruma seda, mida ta sööb või kuidas oma elu korraldab, seda enam, et selle käskija enda elus see ei muuda ju midagi, kui teised oma elu oma tõekspidamiste kohaselt elavad. Tema saab ju ikka oma kukleid rõõmsalt ainult vastlapäeval nosida või siis luua ideaalse "traditsioonilise" perekonna ja elada õnnelikult:) 

    Aga tänapäeval vist ongi tavaline, et sõna võib häbenemata ja kõvahäälselt võtta igal teemal, ka nendel, mida ei valda. "Ma ei ole küll ekspert, aga ..." on päris levinud jutu alustamise viis. Selles mõttes on aga hea, kui vahel pakub meedia ikkagi sõna ka päris ekspertidele (kes on antud teemal omandanud näiteks kõrghariduse), mitte ainult neile, kes midagi arvavad või kellele mingi asi lihstalt tundub kuidagi olevat. Nii et soovitan lugeda reedel ilmuvat Nädalalõpuleht LP-d, mis on muide nädal aega müügil; veebis on leht samuti üleval, kuigi toidulugu enamasti pannakse üles alles nädalavahetusel. 


    See on üks tummine ja šokolaadiküllane frangipane ehk mandlitäidisega kook, millele marjad mõnusat hapusust lisavad. Selle tartleti puhul ma (külmutatud) vaarikaid pigem ei soovita, kuna need tõmbuvad küpsemise ajal pealt pisut tumedaks, see-eest on aga suurepärased just pohlad ja jõhvikad. 

    Põhi:
    120 g nisujahu (gluteenivaba koogi puhul 60 g maisi- ja 60 g riisijahu ja 1 tl küpsetuspulbrit)
    20 g maitsestamata naturaalset kakaopulbrit
    näpuotsatäis soola
    60 g (tuhk)suhkrut
    80 g külma võid
    1 külm munakollane

    Sega sõelutud jahu(d), küpsetuspulber (juhul, kui kasutad gluteenivabu jahusid), kakaopulber ja sool ning aseta köögikombaini. Lisa suhkur ja tükeldatud või ning töötle purulaadseks tainaks. Lisa munakollane ja töötle ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa 1-3 sl jääkülma vett, et moodustuks ühtlane tainamass. Vormi käte abil tainast pall, mässi toidukilesse ja vajuta lapikuks. Aseta tainas tunniks külmkappi.

    Suru tainas ettevalmistatud, st võiga määritud ja jahuga üle puistatud, neljakandilisse piklikusse vormi põhja ja äärtele. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

    Täidis: 
    100-150 g marju (nt sõstraid, pohli, jõhvikaid, kivideta kirsse)
    100 g tumedat šokolaadi
    100 g toasooja võid
    80 g suhkrut
    2 sl vanillisuhkrut
    1 toasoe muna ja 1 munavalge
    1 sl brändit, konjakit või rummi
    100 g peeneks jahvatatud mandleid
    peotäis mandlilaaste
    tuhksuhkrut

    Kui kasutad sügavkülmast võetud marju, siis sulata ja nõruta need enne täidisele lisamist üleliigsest vedelikust. 

    Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Lase enne täidisele lisamist pisut jahtuda. 

    Vahusta või ja suhkrud heledaks kreemiks, lisa edasi vahustades ükshaaval muna ja munavalge. Seejärel sega hulka alkohol, jahvatatud mandlid ja sulatatud šokolaad. Tõsta šokolaadi-mandlimass vormi ja aja ühtlaselt laiali. Laota peale marjad ja suru neid pisut täidisesse. Viimasena puista koogile mandlilaastud.

    Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil vähemalt 15 minutit taheneda, seejärel eemalda soovi korral vormist ja lase restil jahtuda. Serveerimisel sõelu koogile tuhksuhkrut. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus