Suus sulav verivorsti-hapukapsa pidusai

Olen sel aastal juba omajagu erinevaid jõuluklassikuid - verivorsti, hapukapsast, ahjus küpsetatud sealiha, piparkooke, vürtsikaid küpsetisi jms - nautinud, ja nüüd, kui jõulupühad on juba peaaegu ukse ees, on isu hoopis põnevamate asjade järele. Näiteks verivorsti ja hapukapsast tahaksin hea meelega hoopis piruka  sees süüa, sellepärast tundub see pehme pärmitainaga mahlane küpsetis kohe eriti ahvatlev. Sel aastal ma seda pidusaia veel küpsetanud ei ole, kuid eelmisel aastal oli see mul korduvalt menüüs, sest selline suus sulav küpsetis on pühade perioodil suurepärane külalistele pakkumiseks, eriti veel ahjusoojana. 

Üks lihtne krõbeda pärmi-lehttainaga verivorstipirukas (seda saab teha ka pärjana) mul blogis juba on, aga see siin on pärmitaina ja hapukapsaga ning meeldib mulle endale tegelikult hoopis rohkem:) Armastan pärmitainast küpsetisi ja samuti meeldib mulle hapukapsas pirukate sees. Kui sulle samuti hapukapsaga soolased pirukad meeldivad, siis soovitan ka seda hapukapsaga quiche'i laadset küpsetist või krõbedaid lehttainaga pirukaid proovida :) Kuid hapukapsast ja kruupidest saab ka imehea supi. 

Blogis on olemas ka magus martsipani ja pohladega pidusai, mille taina retsept on sarnane. Soolaste rullide puhul ei ole aga võid vaja täidises kasutada, st piisab vaid taina sees olevast võist, kuna verivorst on piisavalt rasvane ning kapsas lisab samuti ohtralt mahlasust. Kui magusatele saiadele võib teha peale toorjuustukatte, siis soolastele soovitan soovi korral riivjuustu peale raputada, et need oleksid veelgi maitserikkamad ja rikkalikumad :) 

Tainale võid oregano asemel lisada ka näiteks sinepiseemneid või tšillihelbeid, samuti sobib hästi küüslaugupulber. 

Selle soolase pidusaia kõrvale soovitan pakkuda pohlamoosi või -salatit, suurepäraselt sobib ka vürtsikas tšilli-tomatimoos.

Tainas:

550 g nisujahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi

1 sl suhkrut

1 tl soola

1 tl kuivatatud punet

2,5 dl piima 

1 suur toasoe muna

100 g toasooja võid

Sega sõelutud jahu pärmi, suhkru, soola ja punega läbi. Lisa u 40 kraadini kuumutatud piim, kergelt lahti klopitud muna ja tükeldatud või ning sega läbi. Sõtku käte abil või töötle nn lauamikseriga ühtlaseks elastseks tainaks, mis kausi äärtest nö lahti lööb.

Kata tainas köögirätiga ja lase tuulevaikses kohas kahekordseks kerkida (kulub u tund aega). 

Täidis:

3 sl Dijoni vm mahedamat sinepit (võib olla teraline)

500 g (6 jämedat) verivorsti

200-300 g praekapsast porgandiga

peotäis pohli või jõhvikaid 

1 muna 

50-100 g tugevamaitselist laagerdunud juustu, nt Parmesani vm selle analoogi (soovi korral)

Rulli tainas jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks ja 40x30 cm suuruseks ristkülikuks. Oluline oleks, et tainas oleks võimalikult ühtlase paksusega ja sirgete äärtega, et rullid oleksid ühesuurused. 

Määri kõigepealt tainale õhuke kiht sinepit. Seejärel puista peale soolest eemaldatud ja murendatud verivorstide sisu ning praekapsas. Viimasena puista tainale peotäis marju. Kui soovid, võid marjad täidisesse lsiamise asemel hoopis saiadele peale puistata pärast küpsetamist. 

Keera tainas rulliks ja lõika seejärel 2-3 cm jämedusteks tükkideks (saab 12-14 tk). Kõik rullid võiksid olla ühesuurused, et need ühtlaselt küpseksid. 

Aseta rullid horisontaalselt võiga määritud ja jahuga üle puistatud 20X30 cm suurusesse neljakandilisse vormi jättes nende vahele 1-2 cm kerkimisruumi. Kata köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida. 

Klopi muna lahti kas 1 sl vee või piimaga ja määri sellega kerkinud kukleid nii pealt kui ka äärtest. Soovi korral puista peale riivitud juust. 

Küpseta pidusai 180-kraadises ahjus u 35 minutit, kuni see on ka seest läbi küpsenud, pealt aga kuldpruuniks muutunud. Eriti hea on pärmitainast pidusai ahjusoojalt ja samal päeval. Jahtunud küpsetist hoia õhukindlas anumas toatemperatuuril ja söö hiljemalt järgmisel päeval. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kergelt vürtsikas pehme pidusai martsipani ja marjadega

Ilmselt on tähelepanelikumad blogilugejad ammu aru saanud, et lisaks paljudele muudele magusatele asjadele armastan palavalt ka pärmitainast küpsetisi:) Neid on tõesti blogissegi juba päris palju kogunenud alates karamellise glasuuriga jõhvika-martsipani kringlist lõpetades suus sulava martsipanise jõulustolleniga. Ja loomulikult kohupiimakorbid - need on mul juba lapsest saadik suured lemmikud! Tegelikult on muidugi pärmiga kergitatud maiuseid siin veel, näiteks martsipani ja marjadega rullid jpt saiakesed, nii et kel pärmitainast küpsetiste vastu huvi on, see leiab mu blogist ohtralt inspiratsiooni;-)

Blogis leidub muidugi ka soolaseid pärmitainast hõrgutisi, näiteks suitsukana ja juustuga kringel ning porgandi- ja lõhepirukas, samuti mõned saiad, sh imehea focaccia, klassikaline brioche ja eriti hea rebitav ürdi-juustusai. 

Kuid praegubne suus sulav martsipani, jõuluvürtside ja hapukate marjadega pidusai on selline, mida ühel korral, kui ei pidanud seda külla kaasa võtma, sõin kohe ise viis tükki ära:) See küpsetis on minu arvates väga hea ka ilma glasuurita (sel juhul võid tuhksuhkrut peale raputada), kuid kui tahad veelgi rammusamat, rikkalikumat ja pidulikumat pidusaia, siis soovitan katte ikkagi peale teha. Küll küllale ju liiga ei tee ja eriti kehtib see just pühade perioodil:) :) :)

Piparkoogimaitseiane võid asendada peenestatud kardemoniga (0,5-1 tl) või lisada hoopis muid erinevaid vürtse - riivitud muskaatpähklit, jahvatatud kaneeli ja ingverit vms. 

Jõuluajal võiksid kasutada punaseid hapukaid marju, näiteks pohli või jõhvikaid, kuid väga hästi sobivad selle saia sisse mustikad ja sõstrad. Marjad võivad olla sügavkülmutatud, kuid vaata, et need ei oleks jäätükkidega. Kui marjad on juba veidi sulanud, siis kindlasti nõruta need ja lisa täidisele ilma välja valgunud vedelikuta. 

Eriti kiirelt saab taina kergitada ahjus, kui sul on selleks spetsiaalne funktsioon. Aurukeskkonnas piisab tavaliselt 20-30 minutist, et tainas oleks kahekordseks kerkinud. Ära kindlasti rohkem kui kahekordseks kerkida lase - liigne kerkimine enne küpsetamist ei ole tainale hea.

Pärmitainast saiad on alati parimad ahjusoojalt, kuid see on tänu rikkalikule täidisele veel ka järgmisel päeval imemaitsev. Soovin mõnusat pühadeperioodi ja palju rikkalike vürtsikaid küpsetisi! :)

Tainas:

550 g nisujahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi

80 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

0,5 tl soola

1-2 tl piparkoogimaitseainet

2,5 dl piima 

1 suur toasoe muna

100 g toasooja võid

Sega sõelutud jahu pärmi, suhkrute, soola ja maitseainega läbi. Lisa u 40 kraadini kuumutatud piim, kergelt lahti klopitud muna ja tükeldatud või ning sega läbi. Sõtku käte abil või töötle nn lauamikseriga ühtlaseks elastseks tainaks, mis kausi äärtest nö lahti lööb. See käib hästi kiirelt - kulub mõni minut, kuid masinaga saab veelgi kiiremini. 

Kata tainas köögirätiga ja lase tuulevaikses kohas kahekordseks kerkida (kulub u tund aega, ahjus aurukeskkonnas saab poole kiiremini). 

Täidis:

200-300 g külma martsipani 

100 g toasooja võid

80 g pruuni suhkrut

200 g jõhvikaid, pohli või mustikaid + peotäis või paar glasuuri peale

Lõika martsipan õhukesteks viiludeks. 

Rulli tainas jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks ja 40x30 cm suuruseks ristkülikuks. Oluline oleks, et tainas oleks võimalikult ühtlase paksusega ja sirgete äärtega, et rullid oleksid ühesuurused. Määri tainale ühtlaselt või, seejärel puista suhkur ja marjad. Viimasena laota peale martsipaniviilud. 

Keera tainas rulliks ja lõika rull 2-3 cm jämedusteks tükkideks (saab 12-14 tk). Kõik rullid võiksid olla ühesuurused, et need ühtlaselt küpseksid. 

Aseta rullid horisontaalselt võiga määritud ja jahuga üle puistatud 20X30 cm suurusesse neljakandilisse vormi jättes nende vahele 1-2 cm kerkimisruumi. Kata köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida. 

Küpseta saiu 180-kraadises ahjus u 35 minutit kuni need on ka seest läbi küpsenud, pealt aga kuldpruuniks muutunud. Võta ahjust ja laota koheselt glasuur peale. Kui katet ei soovi teha, siis sõelu saiadele soovi korral tuhksuhkrut ja naudi kohe.

Kate:

50 g toasooja võid

100 g toasooja toorjuustu

130 g tuhksuhkrut

Vahusta kõik komponendid mikseriga ühtlaseks kreemiks. Laota ahjust võetud rullidele. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Krõbe suistukana-juustu kringel

See kringel on seest mahlane ja rohke täidisega, peale aga krõbe. Pärmitainas on üks mu suuri lemmikuid ja kasutan üldiselt iga võimalust (st kui keegi külla tuleb või ise kellegi juurde lähme), et sellest tainast midagi eriti mõnusat küpsetada. Viimasel ajal on neid võimalusi küll vähem kui muidu, aga küll olukord jälle varsti paraneb. Suvi sab olema kindlasti vähemalt sama tore, lõbus, päikseline, soe ja sotsiaalne, kui varasematel aastatel :)

Blogiski on juba omajagu pärmitainaga retsepte, nt erinevad magusad kringlid, martsipanirullid marjadega, jõulu-Stollen jne. Soolastest küpsetistest on aga üks viimase aja lemmikuid eriti maitserikas rebitav sai, mis isegi järgmisel päeval veel mahlane on. Ja muidugi traditsioonilised kohupiimakorbid, mis lapsest saadik mulle hullult meeldivad, jõuavad samuti varsti blogisse!

Pärmitainast ei ole tõesti vaja karta. Keeruline on juuretisega küpsetamine, aga pärmiga on taina tegemine tegelikult väga lihtne. Panin aastaid tagasi, kui alles hakkasin pärmitainast rohkem kasutama, kirja näpunäited, mida selle tegemisel arvestada. Esimene katsetus, mis blogisse jõudis, oli prantslaste seas popp pissaladiere'i nimeline maitserikas lahtine pirukas. Retsepti sain muideks kokakoolist, kus ma seda ka esmakordselt valmistasin. Pole seda nüüd nii ammu teinud, aga peaks lähiajal sobival võimalusel jälle proovima, sest pole veel näinud inimest, kellele see karamellise sibula ja anšoovistega küpsetis ei meeldiks. Täpselt sama popp nagu kohupiimakorbidki või soolane ohtra juustu ja singiga (ahjusoe) kringel nagu see siin ;-)

Muide, minult uuritakse päris sageli, millist ahju osta ja olen isegi Õhtulehes jt väljaannetes paaril korral sel teemal sõna võtnud (st et mõne artikli juures on minult arvamust küsitud). Mina olen ülimalt rahul oma auruahjuga (Electroluxi CombiSteam Pro (EOB9956XAX)), mis mul juba mitu aastat kodus on. Ilma selle aurufunktsioonita ei kujuta elu enam ette:) Esiteks muidugi aedviljad ja juurikad - ei ole enam aaastaid ühtegi neist keetnud, vaid kõiki aurutan. Lisaks asjaolule, et nii säilib kõige rohkem vitamiine jm toitaineid, on see ka ülimugav, sest asetad lihtsalt viljad ahju ja ongi kõik. Pole mingit pliidi juures passimist ega muud tüli :)

Ja teine põhjus, miks auruahi minu jaoks on ülioluliseks kujunenud, on just pärmitainas. Tuulevaikses aurukeskkonnas kerkib tainas kiiresti ja kohevaks, samuti saavad küpsetised eriliselt mahlased. Soovitan proovida kringlit vms küpsetada auruahjus ja usun, et nö tavaahi enam väga ei paelu ... :) Taina kergitamiseks on muidugi eraldi programm ja seda kasutades kulub kergitamiseks u kolmandik ajast, mis muidu. 

Igaks juhuks mainin, et see siin EI OLE koostööpostitus. Ahjuteema on sageli päevakorral ja hea meelega jagan enda soovitusi. Mina enam ise kindlasti muud kui auruahju ei osta. Kui kedagi aga huvitab, võin mõnikord oma uuest külmkapist lähemalt rääkida 😁😁😁 Olin nimelt hiljuti positiivselt üllatunud, et uuel külmkapil on nii palju positiivseid "uusi" omadusi (nt eriline süsteem rohelise kraami värskena hoidmiseks, jääkuubikute valmistamine jms), mille olemasolust ma varem teadlik ei olnud (oleks muidu juba ammu külmkapi välja vahetanud) ja mis on juba lühikese ajaga asendamatuks muutunud. Igaks juhuks mainin, et erinevalt ahjust on väga harva ette tulnud, et keegi mu nõu külmkapi osas küsib - pigem on viimasel ajal nii, et ise räägin kõigile, kes vähegi kuulata viitsivad, kui super uus külmkapp mul on! 😁 

Või asemel võib taina täidisesse määrida ka väiksema paki sulatatud juustu või väikese purgi pestot, samuti võib juurde lisada hakitud kuivatatud tomateid, paprikat või oliive. 

Tainas:

2,5 dl täispiima

25 g pärmi

450-500 g nisujahu

1 tl soola

1 sl suhkrut

1 tl kuivatatud punet, tüümianit või ürdisegu

100 g toasooja võid

Kuumuta piim nö käesoojaks (u 37c). Lisa murendatud pärm ja lahusta see segades piimas. Sega 450 g sõelutud jahu suhkru, soola ja ürtidega ning sega piimaga ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa kuni 50 g jahu. Viimasena sega hulka tükeldatud või. Sõtku kätega või töötle lauamkiseriga ühtlaseks tainaks ehk kuni tainas nö lööb kausi ja käte küljest lahti. Kata tihedalt köögirätiga ja aseta tuulevaiksesse sooja kohta 30-60 minutiks kerkima kuni tainas on kahekordistunud. Auruahjus kulub kerkimiseks u 20 minutit. 

Täidis:

100 g toasooja võid

200 g tugevamaitselist laagerdunud juustu

300 g väikesteks tükkideks hakitud praejääke, singi- või suitsukanatükke vms

paar peotäit maitserohelist (tilli, murulauku, tüümianilehti)

1 tl jahvatatud tšilli- või musta pipart

1 muna

Puista tööpinnale jahu ja rulli tainas 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. Laota sellele noa või lusika abil ühtlaselt või, puista peale suurem osa (4/5) juustust, hakitud lihakraam, pipar ja maitseroheline. 

Tee tainast tihe rull ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lõika otsad kokku jättes tainas pikuti pooleks ja tee palmik. Keera see ringiks. 

Aseta kringlile köögirätik ja lase veel 15-30 minutit kerkida (auruahjus piisab 5-10 minutist). Pintselda kringel pealt ja külgedelt lahtiklopitud munaga, mis on läbi segatud 1-2 sl vee, piima või (vahu)koorega. 

Küpseta kringlit 200-kraadises ahjus 25-30 minutit kuni see on pealt kuldpruun. Puista u 10 minutit enne valmimist peale ülejäänud riivitud juust. 

Võta kringel ahjust, lase sel u 10 minutit taheneda, lõika tükkideks ja naudi. Suurepärane nii soojalt kui ka jahtunult. Allesjäänud kringlit hoia õhukindlalt suletud anumas toatemperatuuril. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin.

Eriti head šokolaadi-kaerahelbeküpsised

Kui on vaja mõtteid, mida homme aastavahetuse-lauale (veel) panna, siis eelmise nädala lehte said kirja mul mõned uued retseptid (krõbeda tainaga pirukad, jõhvika-šokolaadi keeks ja magustoit), kus saab ära kasutada ka ülejääke (verivorstid, piparkoogid). Nädal enne aga jagasid Nädalalõpuleht LP-s maitsvate roogade retsepte, mis kõik kodukokkadelegi jõukohased, neli toredat peakokka. Seega uusi, põnevaid ja maitsvaid ideid on kõvasti :) Ja kui puudu jääb, siis soovitan siin blogis ringi vaadata ;-) 

Kui aastavahetusel sooviks lauale midagi magusat näksimiseks pakkuda, siis on küpsised samuti üks väga hea variant. Neid pole keeruline valmistada, aga samas on šokolaadiküllased küpsised megahead! Pühade ajal võib vabalt lisada vürtsi - piparkoogimaitseainet, jahvatatud kaneeli või ingverit või hoopis peenestatud kardemoni, et maitset "jõululikumaks" tuunida. 

Tainast tasub hoida 30-60 minutit enne küpsetamist külmas, et tainas küpsetamisel liiga laiali ei valguks. Nende küpsiste puhul soovitan kindlasti kasutada just nö traditsioonilisi, mitte kiirkaerahelbeid, sest siis on tekstuur mõnusam. 

Kui teed gluteenivabad küpsised, asendades nisujahu näiteks riisi- või maisijahuga, siis lisa ka 1 tl küpsetuspulbrit. Need küpsised on aga kõige paremad siiski just nisujahuga, nii et kui kellelgi sööjatest ei ole gluteenitalumatust, soovitan ikka seda kasutada. Kuid ka gluteenivabad on igati head ega mitte liialt pudisevad.

Vaja läheb:

230 g toasooja võid

200 g (pruuni) suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

2 sl külma kanget kohvi või brändit

190 g jahu

1 tl soodat

1 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsatäis soola

240 g täistera kaerahelbeid

100 g tumedat šokolaadi

Vahusta või suhkrutega ühtlaseks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad (lisa järgmine, kui esimene on segunenud). Lisa ka kohv või alkohol ning sega ühtlaseks. 

Sega sõelutud jahu sooda, soola ja kaneeliga. Lisa kuivained võivahule ja sega ühtlaseks. Viimasena sega hulka kaerahelbed ja hakitud šokolaad. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks (parem veel, kui saaks kauemaks) külmkappi. 

Rulli käte abil u 1 sl tainast pall, korda sama ülejäänud tainaga ja aseta 5 cm vahega küpsetupaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 15 minutit kuni küpsised on äärtest pruunistunud. Võta plaat ahjust, lase küpsistel u 5 minutit taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Tainast saab kaks plaaditäit küpsiseid. Õhukindlalt suletud anumas säilivad need kuni nädala. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin. 

Vürtsikas kõrvistakeeks šokolaadiga (gluteenivaba)

Kuigi jaanuar on ilmselt paljudel uue alguse ja tervisliku toitumise aeg, siis üks väike keeksike kulub ikkagi alati marjaks ära ;-) Selles saab ära kasutada kodus alles olevad kõrvitsad, kusjuures isegi poodides on seda vilja veel ilusti saada. Mina, kes ma küll pole suur keeksisõber, küpsetan neid maiusi ikka päris sageli (siin on kõik blogis olevad keeksid) ja pean ausalt ütlema, et soojale ja mahlasele keeksile, eriti kui selles on veel mõnusaid vürtse ja tumedat šokolaadi, ei suuda ma küll mitte kunagi vastu panna! Selle kõrvitsaküpsetise puhul on veel see suur eelis, et taina kokkusegamiseks piisab vaid ühest kausist ja kui kasutada šokolaadinööpe, siis ei ole vaja isegi šokolaadi hakkimisega vaeva näha:) Ainus asi, mis aega võtab, on kõrvitsapüree valmistamine, aga minul on sügavkülmas seda alati mitu karpi ootel, niiet mul on vaja see vaid üles sulatada ja nõrutada.

Seekord valmis keeks Electroluxi auruahjus ja kasutasin funktsiooni “niiskus keskmine”, mis on auru ja kuuma õhu kombinatsioon, mis annab keeksile erilise pehmuse ja mahlakuse. Loomulikult saab seda teha ka tavalises ahjus (all on kirjas). Panin kirja ka mõned nipid, kuidas alati parima keeksi saab:

* Et šokolaaditükid eriti ühtlaselt keeksi sees jaotuks, võib need enne tainale lisamist 1 sl jahuga läbi segada.

* Magusates küpsetistes tuleks parima maitse saavutamiseks kasutada neutraalse maistega õli, nt rapsi-, viinamarjaseemne- vmt õli. Oliivi- ja kanepiõli soovitan soolaste toitude jaoks jätta.

* Piparkoogimaitseaine asemel võid kasutada meelepäraseid vürtse, nt lisada tainale jahvatatud kaneeli, ingverit, nelki, kardemoni, muskaatpähklit. Vanilliekstrakti asemel võid maitsestada tainast nt 1 sl brändi või külma kange kohviga.

* Mandlijahu saab osta poest või valmistada ise mandlilaastudest köögikombainis. 

* Tume šokolaad on selles keeksis eriti hea, aga sobib ka valge või piimašokolaad. Kuna need on magusamad, siis võid suhkru kogust vähendada 150 grammini, et keeks liialt magus ei oleks. 

* Vormi põhjas võiks olla küpsetuspabeririba, et küpsetist eriti lihtne vormist välja võtta oleks. 

* Keeks tuleb kindlasti vormist eemaldada (tõsta vormist välja restile) pärast küpsetamist, sest muidu tekib põhja kondentsvedelik ja keeks jääb alt lödi. 

* Ära pane keeksi ega muid taolisi küpsetisi (nt leiba ja saia) külmkappi, sest siis läheb see kiirelt vanaks. Hoia seda toatemperatuuril toidukilesse või küpsetuspaberisse mässituna, kui aga soovid keeksi pikemalt säilitada, siis aseta see sügavkülma.

Kõrvistapüree valmistamiseks tükelda ja puhasta kõrvits, aseta ahjuplaadile ja küpseta kas 180 kraadi juures u 40 minutit või auruta ahjus pehmeks. Seejärel koori ja püreesta kõrvits; ülejäänud püree kasuta mõnes teises toidus või aseta sügavkülma. Kui kasutad juba sügavkülmutatud püreed, siis sulata ja nõruta see enne tainale lisamist.

Kui kook ei pea olema gluteenivaba, siis kasuta maisi- ja riisi- või toortatrajahu asemel 190 g nisujahu ja jäta küpsetuspulber ära. Sel juhul ole taina segamisel väga ettevaatlik (sega nii vähe, kui saad), sest muidu aktiveerid gluteeni ja küpsetis tuleb nätske.

Vaja läheb: 

120 g maisijahu

60 g riisi- või toortatrajahu

40 g mandlijahu

1-2 tl piparkoogimaitseainet

näpuotsatäis soola

1 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soodat

180 g suhkrut

250 g kõrvitsapüreed

1,8 dl neutraalse maitsega õli

2 suurt muna

1 tl vanilliekstrakti

150 g tumedat šokolaadi

Sega sõelutud jahud mandlijahu, vürtside, soola, küpsetuspulbriga ja soodaga. Lisa suhkur, kõrvitsapüree, õli, kergelt lahti klopitud munad ja vanilliekstrakt ning sega läbi. 

Tükelda šokolaad ja sega enamik sellest taina hulka (jäta alles u peotäis). Vala tainas vormi, mis on võiga määritud, jahuga üle puistatud ja mille põhjas on küpsetuspabeririba ning puista ühtlaselt peale ülejäänud šokolaad. 

Küpseta auruahjus funktisooniga “niiskus keskmine” 170 kraadi juures u 40 minutit või tavaahjus 170 kraadi juures vähemalt 1 h, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase ahjust võetud keeksil u 10 minutit vormis taheneda, tõmba noa või spaatliga ääred lahti (st keeksi ja vormi vahelt läbi) ja tõsta keeks restile jahtuma. Hoia keeksi toatemperatuuril õhukindlas anumas või kilesse või küpsetuspaberisse mässituna. 

Retsept valmis koostöös Electroluxiga.

Hõrk meriahven spinati ja krõbedate ahjukartulitega

Meriahvenale (sebastes marinus) maitse andmiseks piisab vaid elementaarsetest asjadest nagu või, sool, pipar, lehtpetersell ja sidrunimahl, soovi korral ka pisut kappareid. Kala valmistamine võtab aega u 10 minutit ja sõltuvalt lisanditest on see üks kiiremaid roogasid. Juurde sobib eriti hästi aurutatud aedvili, värske salat ja kartul erinevates vormides. Mina tegin seekord krõbeda ahjukartuli ja praetud spinati, et rooga toekamaks teha - külm talv ju ikkagi ja keha vajab sooja! :) Ahjukartulitega läheb küll aega, aga kuna ma kartulid eile õhtul valmis aurutasin, siis oli täna ajakulu väiksem. Kui on kiire võib piiruda keedukartulite või kartulipudruga.

Õrna lihaga meriahvena valmistamisel tuleb lähtuda sellest, et seda võimalikult vähe küpsetada, sest üleküpsenud kala on kuiv ja maitsetu. Mina praen seda pannil vaid naha poolt, sest samal ajal kala võiga kastes küpseb see juba praadimisel ka teiselt poolt. Kuna filee on ühest otsast paksem kui teisest, siis on kõigil kalatükkidel erinev küpsemisaeg.

Spinatit praadides maitsesta see alles pärast praadimist, sest spinat kaotab hästi palju vett, mistõttu on alguses maitsestamise puhul oht see üle soolata. Sama kehtib nt ka praetud sibula ja seente kohta. Krõbedad ahjukartulid on muidugi iga prae kõrvale ülimalt mõnusad. Kui sul värskeid ürte parajasti kodus ei ole, siis kasuta kuivatatud varianti.

Vaja läheb:
1 kg kartuleid
soola
võid
extra virgin oliiviõli
1 sl veiniäädikat
2-4 küüslauguküünt
meelepäraseid ürte (tüümiani, punet, rosmariini)
500 g spinatit
värskelt jahvatatud musta pipart
näpuotsatäis muskaatpähklit
800 g meriahvena fileed
peotäis lehtpeterselli
peotäis kappareid (soovi korral)
1 sidrun

Koori kartulid või hõõru koor harjaga korralikult puhtaks. Lõika suuremad kartulid pooleks ja keeda või auruta  need peaaegu pehmeks. Aseta kartulid ühe kihina ahjuvormi, sega läbi 1-2 sl õliga, maitsesta soolaga. Küpseta ahjus 190 kraadi juures 30 minutit kuni kartulid on kuldsed ja peaaegu küpsed. Aseta 1 sl oliiviõli kaussi, sega läbi äädikaga. Lisa puhastatud ja pooleks lõigatud küüslauguküüned. Nirista segu kartulitele, lisa meelepärased ürdid ja raputa vorm korralikult läbi. Küpseta kartuleid ahjus veel 40-50 minutit, kuni need on piisavalt pehmed ja krõbedad.

Spinat pese ja kuivata. Soojenda pannil u 1 sl võid ja prae spinatit segades, kuni see on närbunud.  Spinatit võib ka mitmes osas praadida. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud musta pipra ja muskaatpähkliga.

Lõika kalafilee neljaks võimalikult võrdse suurusega tükiks. Kuumuta pannil oliiviõli ja või (kumbagi 1-2 sl) ning prae selles keskmisel kuumusel kala naha pool all, kuni nahk on krõbe. Kasta supilusika abil pannil oleva rasvainega kala praadimise ajal pidevalt. Aseta pannile kaas peale ja hoia kala selle all u 5minutit, kuni see on läbi küpsenud. Teine variant on asetada kala ahju ja 220 kraadi juures 5 minutit küpsetada.

Haki lehtpetersell peeneks ja puista koos nõrutatud kapparitega kala peale. Lõika sidrun sektoriteks.

Serveeri kala koos krõbedate kartulite, kuumutatud spinati ja sidrunisektoritega, et kogu roog sidrunimahlaga viimistleda. Jahvata soovi korral peale veel musta pipart ja naudi soojana kohe.

Postitus sündis koostöös Tallinna Kaubamaja Toidumaailmaga.

Krõbedad küpsekartulid

Suvest on saanud märkamatult sügis, aga õnneks on küpsetatud kartulid toit universaalsed ehk sobibvad igaks aastajaks ja igaks elujuhtumiks;-) Suvisel ajal, kui värsked kartulid on eriliselt maitseküllased ja vitamiinirikkad, tasub neid aga alati muudele süsivesikuallikatele (makaronid, riis) eelistada. Varajasi väikeseid mugulaid ei ole vaja isegi koorida - piisab vaid puhtaks harjamisest, kuid praeguseks hakkab koor juba tugevamaks muutuma. Mina siiski ei ole veel kartuleid koorima hakanud, vaid hõõrun kartulid enne aurutamist harjaga puhtaks.

Kui eelmisel õhtul suurem kogus valmis keeta või aurutada, siis saab ülejäägist järgmisel päeval lisaks praadimisele jm võimalustele (nt pirukasse või ahjurooga lisamine) teha ka nn kauboikartuleid. Koorida ei ole kartuleid sel juhul vaja, ürdid annavad maitsekust ja õli krõbedust. Mina kasutan kartulite küpsetamisel pihustiga oliiviõli pudelit, kuid väga hästi sobib ka näiteks kodumaine rapsiõli. 

Ahjus krõbedaks küpsetatud kartuleid saab süüa niisama snäkina koos dipikastmega, samuti pakkuda (grillitud) liha- ja muude toitude lisandiks. Minu arvates on need igati head nii soojalt kui ka jahtunult.

Jätkub kuuele; aega kulub 1 h

u kilo keedetud või aurutatud kartuleid

meelepärast õli

soola

värskeid või kuivatatud ürte - tüümianit, punet või rosmariini

Lõika kartulid sektoriteks või muul endale meelepärasel moel tükkideks ja laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Nirista kartulitele õli ja sega läbi nii, et need oleks ühtlaselt õliga kaetud; võid kasutada ka pihustiga õlipudelit. Maitsesta soolaga ja puista kartulite peale meelepäraseid kuivatatud ürte; kui kasutad värskeid ürte, siis laota nende oksad kartulite vahele.

Küpseta kartuleid ahjus 220 kraadi juures u 45 minutit kuni kartulid on pruunistunud. Sega kartuleid korra või kaks küpsetamise ajal, kui soovid, et need oleks ühtlaselt pruunistunud.

Lihtne kohupiimakook mustikatega

Mõnus klassikaline kohupiimakook õhukesel krõbedal muretaina põhjal, mille lisandiks sobivad erinevad marjad ja keedised alates pohladest, rosinatest ja maasikakastmest lõpetades karamelliste õunte või küpsetatud rabarberiga.

Küpsetasin seekord kaks kooki - ühe puhul tegin muretaina nö klassikaliselt eelküpsetades (kirjeldus allpool esimeses punktis nippide juures) ja teisel korral oma vana hea kiirversiooni, mis retseptiski kirjas ehk asetasin vormi tainaga sügavkülma. Ausalt öeldes ei olnud mitte mingisugust vahet, niiet elagu optimeerimine! :)

Retsept valmis koostöös Electroluxiga ja ilmus ka portaalis Lisa elule maitset. Seal on ilusti näha ka fotod igast etapist, niiet selle koogi valmistamine peaks veelgi kergem olema :)

Nagu alati, ei ole vaja koogi sisse tingimata mustikaid panna, vaid seda, mida parasjagu kodus on, poest või turult saada õnnestub. Kui kasutad sügavkülmutatud marju, siis soovitan need enne sulatada ja nõrutada. Kompotikirsid nõruta samuti. Marjade asemel võid koogi sisse lisada tükeldatud õuna või rabarberit. Kui kasutad hetkel hooajalisi pohli või jõhvikaid, siis lisa täidisesse vähemalt 1 sl suhkrut juurde, et kook liiga vähe magus ei jääks. Kook on ju ikkagi magustoit;-)

Lisan siia eraldi veel mõne nipi, millega võiks arvestada, et perfektset küpsetist saada:) Head küpsetamist!

NIPID:
*Kui muretaina valmistamiseks oleks vaja seda eelküpsetada raskusega ja enne ka külmas hoida, siis  retseptis on kirjas nö kiirversioon, mille puhul tainas vaid 10 minutit sügavkülmas taheneb. Kui soovid korralikult eelküpsetatud põhja, siis hoia vormi koos tainaga u 20 minutit külmkapis, torka tihedalt kahvliga läbi, aseta sellele foolium või küpsetuspaber, millele omakorda keetmata riis, herned või oad ning küpseta ahjus 220 kraadi juures. Eemalda raskus ja küpseta veel 5 minutit kuni põhi on kuldne, kuiv ja krõbe. Seejärel alles aseta peale marjad ja kohupiimakreem ning küpseta 180 kraadi juures kook valmis. 

* Vorm määri korralikult võiga, puista üle jahuga ja aseta külmkappi seniks, kuni tainast teed. Nii saab või vormi küljes taheneda ja kooki on hõlpsam eemaldada, sest see ei jää vormi külge kinni.

* Ahi peab olema alati eelsoojendatud, eriti oluline on see muretaina küpsetamise puhul, seetõttu aseta vorm ahju alles siis, kui ahi on saavutanud retseptis ettenähtud temperatuuri. Electroluxi auruahi (Electrolux CombiSteam Pro EOB9956XAX), mis mul kodus on, soojeneb hästi kiiresti ja annab alati piiksumisega märku, kui ahjus on õige temperatuur.

* Põhja sisse võid maitseks panna ka pisut jahvatatud kaneeli, kardemoni või ingverit.

* Valisin seekord koogi jaoks pikliku 12X38 cm vormi, aga hästi sobib ka 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiv ümmargune koogivorm. Ümmarguse vormi puhul võib kohupiimatäidist rohkem olla - soovitan lisada 100 g hapukoort ja vajadusel ka suhkrut. Ka marju võid vabalt panna 100 asemel 200 g, kuid lisa siis kohupiimasegu hulka ka 1 tl maisitärklist.

* Soovitan koogile pärast ahjust väljavõtmist määrida peale õhukese kihi hapukoort, sest see aitab kohupiimakoogis niiskust hoida ja tagab, et täidis seistes kuivaks ei muutuks.

* Lase koogil vormis taheneda u 15 minutit, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Nii saab õhk põhja alt läbi käia ja see jääb krõbedaks, mitte ei vetti vormis seistes tekkiva kondensvedeliku tõttu ära. 

Põhi:

150 g nisujahu

2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

80 g külma võid

1 külm muna

Aseta sõelutud jahu koos soola ja suhkruga köögikombaini, sega läbi. Lisa tükeldatud külm või ja töötle purutainaks; seejärel lisa muna ja töötle ühtlaseks. Köögikombaini asemel võid taina teha ka noaga hakkides ja lusikaga segades või oma käsi kasutades. Tõsta tainas jahusele pinnale, vormi sellest pall, suru lapikuks, keera kilesse ja hoia u 30 minutit külmkapis. 

Seejärel suru tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud vormi põhja ja äärtele ning aseta 10ks minutiks sügavkülma. Seejärel torka tainas kahvliga tihedalt läbi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 10 minutit kuni see on kuiv. Võta vorm ahjust ja alanda ahju kuumus 180 kraadini. 

Täidis:

2 suurt muna

2 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

300 g vanillimaitselist kohupiimapastat

100 g hapukoort

u 100 g marju, nt mustikaid, vaarikaid, sõstraid, kivideta kirsse, pohli
u 2 sl hapukoort koogile peale määrimiseks

Klopi munad suhkrutega kergelt lahti, lisa kohupiimapasta ja hapukoor ning sega ühtlaseks. 

Puista eelküpsetatud põhjale marjad, seejärel vala täidis vormi ja küpseta 180 kraadi juures 30-40 minutit kuni koogi ääred on hakanud pruunistuma ja kohupiimakreem peaaegu täielikult tahenenud. Võta kook ahjust, laota ühtlaselt peale õhukene kiht hapukoort, lase u 15 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma.

Puista enne söömist koogile peale veel marju; soovi korral serveeri koos mustikakisselliga.

Mustikakissell:

200 g mustikaid

60 g suhkrut

1 sl mustika- vm marjalikööri (soovi korral)

1 sl maisitärklist

Aseta mustikad, suhkur ja alkohol koos 1 dl veega kastrulisse. Kuumuta madalal kuumusel segades, kuni suhkur lahustub, seejärel lase mõned minutid madalal kuumusel podiseda ehk õrnalt keeda. Lisa maisitärklis, sega läbi ja keeda veel paar minutit kuni segu pisut pakseneb. Vala segu kaussi, lase jahtuda ja serveeri koogi kõrvale. 

Värske kartul ja kerge redise salat

Kirjutasin kasulikust kartulist nii Laupäevaleht LP-s, kui ka blogis sooja suitsumakrelli salati juures. Kahjuks on kartul tänapäeval üks neist asjadest, mida täiesti teenimatult maha tehakse, kuid mis tegelikult väärib kohta meie toidulaual. Olen otsustanud hakata aina rohkem igasuguseid rumalaid uskumusi ja müüte kummutama ning seetõttu kirjutasin sel laupäeval lehes piimatoodete tervislikkusest. Aga tööpõld on veel lai :) Üks järgmiseid teemasid, mida peaks käsitlema, on näiteks süsivesikute ja valkude koos söömine, mis veel üllatavalt paljude arvates on kuidagi kahjulik, ebatervislik ja/või paksuks tegev:D Uskumatu!

Kodumaist värsket kartulit tasub aga võimalikult palju just suvel süüa, sest maitsekad varajased kartulid on eriti vitamiinirikkad. Kartuli säilitamisel C-vitamiin kahjuks laguneb ja kevadel on seda  ainult 5-6 m% ehk umbakudu vaid kolmandik suvisest.

Lõuna-Ameerikast pärinev kartul, mida inkad olid juba ammu kasvatanud, jõudis Euroopasse, kus ta algselt naeriga läbi ajavate eurooplaste seas võõrastust tekitas, hispaanlaste kaudu. Alles sadakond aastat pärast Euroopasse saabumist hakati seda söögiks kasutama ja esimesed, kes seda 1660-ndatel viljelema ja põllul kasvatama hakkasid, olid iirlased. Iirimaalt omakorda viidi kartul Põhja-Ameerikasse, kus seda pikka aega nimetati iiri kartuliks. 

Mugula kuju ja nende maa-aluse asetuse pärast, mistõttu see meenutas nende lemmikrooga trühvlit, andsid itaallased kartulile nimetuse "tartuffoli". Sellest nimetusest on teisedki keeled eeskuju võtnud.

Kartulimugul on kartulitaime maa-alune lühenenud ja jämenenud vars, mille iduaukudes ehk silmades asetsevad pungad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisnud ning roheliseks läinud mugulates leidub mürgist alkaloidi solaniini. Kuigi solaniin keetmisel osaliselt laguneb, ei tohi rohelisi mugulaid toiduks tarvitada.

Kartuli-redise salat

Jätkub neljale; aega kulub 20 min

u 700 g väikeseid varajasi kartuleid

150-200 g rediseid

punt värsket tilli
200 g kodujuustu

100 g maistestamata jogurtit või hapukoort
1 kuhjaga tl mahedamat sinepit
soola, pipart

Aseta kartulid külma veega potti, lisa sool ja tillivarred, lase keema tõusta ja keeda kuni kartulid on pehmed. Nõruta ja lõika suuremad kartulid pooleks või neljaks. Võid kartulid soovi korral ka aurutada (seda meetodit kasutan enamasti ma ise keetmise asemel).

Lõika redised õhukesteks viiludeks, haki till. Aseta kodujuust ja jogurt või hapukoor kaussi, sega läbi sinepiga ning maitsesta soola ja pipraga. Sega soojad kartulid kodujuustuseguga läbi, seejärel sega hulka redised ja till. Puista peale veel hakitud tilli ja serveeri kohe. Eriti hästi sobib salat grillroogade jm lihatoitude lisandiks.

Soe suitsumakrelli salat värske kartuli ja mee-sinepi kastmega

See on lihtsalt uskumatu, kui palju müüte levib tänapäeval söömise ja toidu kohta alates sellest, kuidas terve inimene peaks vältima teravilju ja piimatooteid, sest need on tervisele kuidagi kahjulikud lõpetades sellega, et hommikune piimaga keedetud puder või kartul teeb kedagi paksuks ... :D No ei tee! Need on tõest väga kaugel olevad arusaamad, mida paljud inimesed kas teadmatusest või pahatahtlikkusest hoogsalt levitavad, ning millel ei ole mittemingisugust teaduslikku alust! Inimene võib tõesti paksuks minna, kui ta tarbib päeva jooksul rohkem energiat kui ära kulutab, aga kindlasti ei ole selles süüdi tervislikud toiduained nagu täistera- või piimatooted (ega nende omavaheline ühendamine) ega mõni aedvili nagu näiteks kartul. Selge on see, et mitte ühegi asjaga ei tohi üle pingutada - sealhulgas ka liigne vee joomine võib hoopiski kahjulik organismile olla. Lähtuda tuleb ikka tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise põhimõtetest ning vaadata, et toidust saaks vitamiine, mineraale, kiudaineid jm, ning eriti oluline on jälgida portsjonite suuruseid, sest ka väga tervislikke asju liiga palju süües (ehk rohkem, kui kulutame) võib ikkagi kaal tõusma hakata. Kaalu tõusus aga ühtegi toiduainet ega nende gruppi süüdistada ei tasu (üksi asi, sh ka suhkur pole kuidagi paha või süüdi selles, et inimene liiga palju seda tarbib), vaid tuleb ikka oma söömisharjumused kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel korrektuurid teha. Elagu terve mõistus! :)

Praegusel ajal on kartulit jäänud meie toidulaual teenimatult väheseks, kuigi tegemist on ohtralt kasulikke toitaineid sisaldava, tervisliku ja suhteliselt kalorivaese köögiviljaga, mis on ideaalne dieettoit. Eriti just nooremad inimesed valmistavad kartuliroogi harva, peamiselt on see viimasel ajal lisand, mida saab vanematel ja vanavanematel külas käies. Riis ja makaronid, mis tänapäeval on eriti popid, jäävad kasulike toitainete sisalduse poolest kartulile kõvasti alla, samas on need aga oluliselt energiarikkamad (100 g kartulit annab keskmiselt 70 kilokalorit; riis ja makaronid aga umbkaudu 370).

Sordist ja kasvuoludest sõltuvalt sisaldavad kartulimugulad 75-80% vett, 7-20% tärklist, keskmiselt 2% bioloogiliselt täisväärtuslikku valku, 0,4-0,6% kiudainet ja 0,2% rasva, peale selle kõiki organismile vajalikke mineraalaineid, sealhulgas mikroelemente. Erilist tähelepanu väärib kõrge kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus. Kartulis on kõiki vees lahustuvaid vitamiine, sealhulgas keskmiselt 15 m% C-vitamiini, mis kõige paremini säilib koorega keedetud, aurutatud või küpsetatud kartulites. Lisaks ka B-grupi ja A-vitamiini. Kartulivalgus on olemas kõik asendamatud amonohapped ja need on bioloogiliselt sobivas vahekorras, mistõttu kartulivalk on võrreldav kõrge väärtusega loomse valguga, millest inimene omastab ligikaudu 70%.



Loomulikult ei pea siin salatis kasutama vana head skumbriat ehk makrelli, kuigi minu arvates see on väga mõnus nii selle salati sees ka muidu, samuti on see pisut alahinnatud kala, mis sarnaselt kartuligagi meie toidulauale liiga harva jõuab.

Värskeid kartuleid küpsetan reeglina auruahjus, et neis võimalikult palju toitaineid säiliks, järgmisel päeval aga lõikan ülejäänud küpsed kartulid sektoriteks, piserdan peale õli ja puistan maitseaineid (sool, pipar, ürdid) ning röstin ahjus krõbedaks. Nii esimesel päeval aurutatuna kui ka järgmisel krõbedana on värsked kartulid tõeliselt head ja sobivad suurepäraselt salatitesse ning erinevate lisanditega (suvisel ajal on mul lemmik kukeseenekaste või lihtsalt sibula ja võiga praetud kukeseened) nautimiseks.

Jätkub neljale; aega kulub 30 minutit

500 g varajasi väikeseid kartuleid

12 vutimuna

200-250 g suitsumakrelli ehk -skumbriat

400 g kirsstomateid

2 little gem salatipead või u 100 g muud meelepärast salatit
peotäis maitserohelist (nt tilli, murulauku, rohelist sibulat) 

Kaste:

1 sl mahedat (nt Dijoni) sinepit

1 sl vedelat mett 

3 sl extra virgin oliiviõli

värskelt jahvatatud musta pipart

soolahelbeid

Keeda või auruta kartuleid kuni need on pehmed. Nõruta ja lõika suuremad kartulid kas pooleks või neljaks.

Aseta vutimunad külma veega kastrulisse ja lase keema tõusta. Keeda soovi korral 1-2 minutit (kui soovid vedelat sisu, siis võta kastrul kohe tulelt kui vesi keema läheb). Aseta vutimunad külma veega täidetud nõusse, lase seista ja eemalda seejärel koor. 

Sega puhastatud ja tükkideks rebitud kala pooleks või neljaks lõigatud kirsstomatite ja hakitud  või tükkideks rebitud salatiga. Jahvata peale musta pipart.

Kastme jaoks sega sinep meega, maitsesta musta pipraga ning sega visplit kasutades ühtlase nirena niristades sisse oliiviõli. 

Lisa kartulid salati hulka, aseta peale (pooleks lõigatud) vutimunad, vala peale kaste, puista hakitud maitseroheline, jahvata soovi korral veel pipart ja puista soolahelbeid ning serveeri kohe.

Röstitud lillkapsas juustuga

Õitsevate kirssidega alleed, suured nartsissi- ja tulbipeenrad, kevadlilled alates meelespeadest lõpetades ülastega ning lisaks veel 20 kraadi sooja - just selline on praegu Brüssel. Väga mõnus! Oleks Eestis ka juba mai ehk peaaegu suvi käes, siis oleks eriti tore, aga meie peame kõige selle ilu jaoks kahjuks veel peaaegu kaks kuud kannatust varuma.

Kirjutasin juba umbes aasta tagasi LP-s lillkapsa kasulikkusest ja siin on veel huvitavat lisalugemist selle universaalse vilja kohta. Vahemeremaade idaosast pärineva lill- ehk õisikkapsas on Eestis olnud armastatuim kapsateisend juba aastakümneid. Tegemist on suhteliselt noore kultuurtaimega - esmakordselt mainisid lillkapsast 12. sajandil Hispaanias tegutsenud araabia botaanikud, nimetades teda süüria kapsaks.

Toiduks kasutatakse lillkapsa valmimata õisikut. Õisiku toiteväärtus on suhteliselt suur, kuid kestaine- ja sinepiõlisisaldus väike, mistõttu sobib ta eriti hästi mao- ja soolehaigetele. Lillkapsas on kergesti seeduv ja oma madala kalorsusega ideaalne dieettoit. Ta sisaldab 100 g kohta 70 mg C-vitamiini ehk üle poole rohkem kui tavaline peakapsas. Lisaks on õisikus ohtralt mineraalaineid (kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda), samuti foolhapet, B-grupi vitamiine ja karotenoide, taimseid valke ja omega-3 rasvhappeid.

Lillkapsas ja brokoli on mõnusad lisandid igale roale, aga samas ka täitsa eraldi einena söödavad, lisaks ka tervislikud ja lihtsad valmistada, et satuvad mu toidulauale väga tihti. Ma viimasel ajal peamiselt aurutan neid auruahjus, varem aga enamasti keetsin puljongis, nõrutasin ja praadisin seejärel pannil või ja küüslauguga kergelt läbi või röstin hoopis ahjus. Üks variant on neid nautida krõbeda pankoga - lihtne ja väga hea roog! Lillkapsas on ka tervena röstituna äärmiselt maitsev, samuti siis, kui kapsale lehed külge jätta. Samuti saab sellest valmistada erinevaid tervislikke salateid - nt tuunikalaga või läätsedega.

Lillkapsa juurikat ega varreosa ära viska minema, vaid koori ja lõika õhukesteks viiludeks. Sama toimi alati brokkoliga - milleks head kraami niisama minema visata ;-) Kusjuures, minu arvates on röstitud ja kergelt krõbe lillkapsas superhea ka ilma juustuta, niiet alati ma seda üldse ei lisagi. Pildil siiski juustuga variant.

Vaja läheb:
1 suurem lillkapsas (minu lillkapsa puhastamata kaal oli seekord 1,4 kg)

1 keskmine puhastatud ja viilutatud sibul (soovi korral)

5 sl extra virgin oliiviõli

soola, musta vm pipart (nt cayenne'i)

50-70 g parmesani vm sarnast juustu (Valio Forte sobib suurepäraselt)

Pese ja nõruta lillkapsas korralikult kuivaks, sest kui lillkapsas on veel märg, siis ei saa seda korralikult röstida. Lõika õisikuteks ja laota ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Koori sibul, lõika peeneteks viiludeks ja puista lillkapsa vahele. Maitsesta soola ja pipraga ning sega läbi oliiviõliga. Rösti ahjus 200 kraadi juures aeg-ajalt segades 35-40 minutit. Puista peale riivitud juust, sega läbi ja küpseta veel u 10 minutit kuni lillkapsas on pehme. 

Kohevad vastlakuklid pohla-šokolaadikreemiga

Võrreldes ülejäänud toiduga ei ole vastlakuklid mingi erand - ka need on parimad just ise tehtuna! Ja ilmselt pole ma üldse ainus, kes leiab, et just tema tehtud on maailma parimad kuklid, aga usaldan oma vana head retsepti ja siiani ei ole see mind kordagi veel alt vedanud :)

Pean tunnistama, et minul suure magusasõbrana, kes hea meelega lisaks enda omale alati ka veel vähemalt ühe kaaslase magustoidu või koogitüki nahka pistab, ei ole mul mitte mingisugust raskust kunagi olnud, et enda vastlakukkel kellelegi ära anda. Kuid ise valmistatud kuklitega on lood hoopis teised! Kui ikka kohevad värsked pehmed lõhnavad saiad ahjust võtad, on raske vastu panna ka neil, kes vastlakuklitest muidu eriti ei vaimustu nagu ma isegi. Ma ise söön neid kukleid reeglina päris mitu tükki ära :) Kui sinna vahukoore asemel veel maitsev kreem vahele teha, siis on maitsenauding garanteeritud!

Kuna pärmitainas armastab nii kerkimisel kui ka küpsemisel niiskust, siis on auruahi superhea variant selle valmistamiseks. Minu auruahjul (Electrolux CombiSteam Pro EOB9956XAX) on isegi vastav programm, aga igaks juhuks mainin, et kasuta seda vaid selleks nö põhikergituseks, mitte esimese ega viimase poole tunni puhul.

Vastlakuklite retsept on küll mu blogis juba ammu olemas, aga seekord lisasin ka täpsustused ja täiendused - eks ma olen aastate jooksul ikka õnneks targemaks saanud;-) - ja tegin täidise hoopis toorjuustu, valge šokolaadi ja pohladega. Loomulikult võib alati kreemi valmistada klassikaliselt vahukoorest või vahukoorest ja toorjuustust, kuid vahelduseks on selline roosakas hapuka nüansi ja valge šokolaadi mekiga kreem päris tore.

Kukleid saab sellest taina kogusest u 20 +/- 2 ehk vahel tuleb mul neid 18, vahel 22 :) Arvestada tasuks, et kui lõikad taina juppideks, millest pallid vormid, siis ühe portsu kaal võiks olla u 50 g.

Järgmine foto on aga üks kiire telefoniklõps otse ahjust võetud kuklitest - pärast seda tõstsin need kohe restile jahtuma, et ka alumine pool oleks krõbe, mitte ei tekiks kuumal pannil saiakeste alla kondensvedelikku, mis need alt pehmeks muudab.

Pärmitaiast küpsetised on parimad just samal päeval, õigemini isegi loetud tundide jooksul, niiet eelmisel päeval ei soovita kukleid valmis küpsetada. Pigem teha tainas õhtul valmis ja jätta ööseks külmkappi. Kuigi kerkimiseks on vaja sooja niisket tuuletõmbuseta kohta, siis saab taina ka külmas hoides kergitada, kuid see võtab tunduvalt kauem aega ning hiljem on seda vaja enne küpsetamist toatemperatuuril soojeneda lasta.

Ka pärmitaina valmistamise nipid said paar aastat tagasi ilusti kirja, aga igaks juhuks kordan olulisimad asjad üle. Kindlasti peab arvestama:
* Piima temperatuuriga, sest liiga kuumas vedelikus pärmiseened võivad hävida ega paljune ja tainas ei kerki; liiga jaheda vedeliku puhul aga ei pruugi pärmiseened aktiviseeruda ehk tainas kerkima hakata. Termomeetriga ei ole siiski vaja piima soojust mõõtma hakata, paras on 30-40 kraadini soojendatud vedelik.
* Taina kerkimiseks retseptis ettenähtud ajaga, sest liiga kauaks kerkima jäänud tainas võib muutuda hapuks, mistõttu sellele jääb mõrkjas ja kibe kõrvalmaitse ning vajub küpsetamisel kokku.
* Ahi peab kindlasti olema eelkuumutatud nagu kõigi teiste küpsetiste puhulgi kui just retseptis ei ole teistmoodi kirjas.
* Tainast üleliigse õhu eemaldamine ehk taina nö allalöömine ja segamine pärast kerkimist on oluline, et edasist kerkimist ergutada, sest nii saab tainas õhku juurde ja käärimisaeg pikeneb. Saiad tulevad siis kohevamad ja maitsvamad.

Kuklid:
2,5 dl nö käesooja piima ehk u 37 c soojendatud piima
30 g pärmi
500-550 g nisujahu
0,5 tl soola
5 sl suhkrut
1 toasoe muna
80 g võid
1 tl jahvatatud kardemoni (soovi korral)
1 muna (kuklite määrimiseks)

Kreem:
200 g pohli
3 sl suhkrut
2 želatiinilehte
100 g valget šokolaadi
400 g toasooja toorjuustu
tuhksuhkrut (peale raputamiseks)

Lahusta pärm käesoojas piimas. Lisa 250 g sõelutud jahu, sega läbi, kata rätiga ja jäta soojemasse ja võimalusel niiskesse tuuletõmbuseta kohta umbes pooleks tunniks kerkima, kuni tainas hakkab pisut mullitama. Sulata või ja jäta jahtuma - tainale lisamiseks ei tohi see olla kuumem kui toasoe.

Sõtku eelkergitatud tainasse kergelt vahustatud muna, sulatatud või, ülejäänud 250-300 g sõelutud jahu, suhkur, sool ja kardemon. Sõtku tainast seni, kuni see on ühtlane, elastne ja kerge läikega ning hakkab kausi ja käte küljest lahti lööma. Samas ära üle sõtku, sest muidu muutub tainas kleepuvaks ja venivaks ning kaotab kohevuse. Kätega sõtkudes kulub aega u 10 minutit; lauamikserit (KA kiirus 2) kasutades u 2 minutit. 

Sõelu tainale natuke jahu, kata kauss köögirätiga ja jäta veel umbes tunniks kerkima, kuni see on enam-vähem kahekordistunud. Vajuta tainast üleliigne õhk välja (st vajuta tainast nõu äärtest keskpaiga poole ja sõtku läbi), aseta jahusele pinnale, vormi piklikuks ja lõika noaga u 20 ühesuuruseks tükiks (ühe tüki kaal võiks olla u 50 g). Veereta käte vahel või jahuga kaetud pinnal ilusad ühtlased siledad pallid. Laota tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes neile vähemalt 4 cm vahed, kata köögirätiga ja lase veel umbes pool tundi kerkida, kuni need muutuvad veelgi õhulisemaks. Seejärel pintseldada lahtiklopitud ja natukese vee või (vahu)koorega segatud munaga ning küpseta ahjus 220 kraadi juures 15 minutit, kuni kuklid on kuldpruunid. Tõsta kuklid restile, lase jahtuda ja lõika sakilise noaga „kaas” pealt ära. 

Aseta želatiinilehed külma vette; pane pohlad suhkru ja natukese veega (paar sl) kastrulisse. Kuumuta marju keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades ja puulusikaga neid kergelt katki vajutades kuni need on pehmeks muutunud ja purunenud (kulub u 10 minutit). Suru pohlad läbi sõela, sega saadud püree hulka  ligunenud ja kuivaks pigistatud želatiinilehed ning jäta jahtuma. 

Sulata šokolaad ja sega visplit kasutades toorjuustu hulka, lisa pohlasegu ja sega ühtlaseks.  Aseta kreem külmkappi tahenema; kui on kiire, siis pista 10ks minutiks sügavkülma. Piisavalt tahenenud kreem tõsta kas lusika või pritskoti abil kuklitele. Võid kuklist ka natukene sisu välja uuristada, et saaks rohkem täidist panna. Kõige peale aseta tainast „kaas” ning raputa läbi sõela soovi korral peale tuhksuhkrut.