kolmapäev, 11. september 2013

Tomati-baklažaanisalat fetaga ja mõned mõtted

Kuna endiselt on kiired ajad, siis magasin isegi pühapäeval olnud blogi sünnipäeva maha. Nimelt pühapäeval (08.09) täitus täpselt kolm aastat sellest, kui esimest korda vajutasin oma blogis "publish"-nuppu ja sealt alates on VÄGA palju juhtunud, millel ma aga ehk kunagi pikemalt peatun. Kui ma Pariisist detsembris tagasi tulin, siis õpetas üks sõber (aitäh Sulle, Alari!) mind Google Analytics'i programmi kasutama ja täna tegin selle üle hulga aja lahti. Ma nüüd ei tea, kas neid andmeid saab päris 100% usaldada, aga seal näitab, et mu blogisse on selle aja jooksul jõudnud 99 990 inimest (ehk unikaalset külastajat), kellest 62% on siin olnud korduvalt (ehk nö returning vistor). Kui see tõesti nii on, siis muidugi olen üliõnnelik:) Ja loomulikult - tänan kõiki lugejaid!!! Loodan südamest, et saan edaspidigi pakkuda põhjust mu blogisse tulekuks! Blogi on mulle väga armas ja ma tegelikult tahan seda igal võimalusel täiendada, niiet eriti kiirel perioodil nagu praegu tunnen ennast pisut halvasti just sellepärast, et blogi jaoks ei ole piisavalt aega ... Õnneks on tunneli lõpus juba valgust näha, niiet varsti saan siin jälle tihedamalt kirjutada :)

Kuna ma pikemalt praegu kirjutada ei jõua, siis jagan hoopis huvitavat toidualast lugemist. Näiteks siit saab teada, milliste riikide elanikud kulutavad kõige rohkem raha toidule ja alkoholile. Siit ja siit aga võib lugeda kohvi kasulikkusest, mis minu jaoks hästi üllatav oli. Õigemini, seda ma teadsin, et need paar väikest espressot päeva jooksul, mis ma tarbin, on mulle head, aga et need niiiii head on, seda ma enne ei teadnud :):):) Ja kohvi ma armastan!

Et sügis käes ja õunad valmivad, kuid õunakookide osas ma ka ei jõua lähinädalatel veel blogi täiendada, siis soovitan proovida juba blogis olemas olevaid õunakookide retsepte. Ja raamatus "Magus kiusatus" on ka mitu õunakooki, mis mu enda lemmikute hulka kuuluvad, nagu nt kohupiima ja pohladega purukook ning kaks mahlast pähklitega õunakooki. Kuid blogis on veel ka mõned mõnusad peedi- ja kõrvitsakoogid, mida on sügisesel ajal, kui värskeid kodumaiseid aedvilju ohtralt võtta, hea teha ;-)


Vahepeal jõudsin kirjutada ühest Rootsi kokast, kokaraamatute autorist ja toiduajakirjanikust Jens Linderist jutu LP-sse. Jens oli nõus jagama meiega kahte üliahvatlevat retsepti, mille juurde pildid on teinud üks tegijamaid Rootsi (toidu)fotograafe Stefan Wettainen. Esimene retsept on suvine heeringas, teine on Jensi versioon rootslaste dillkött'ist ehk hautatud loomalihast tilliga. Kusjuures Jens pakkus seda rooga Bourdainile (jah, ikka sellele Anthony'le), kui temaga intervjuud tegi, ja Bourdain sõi seda lausa kolm portsu, niiet peab ikka üks hea asi olema ;-) Kusjuures, enne Jensiga loo tegemist ma ei teadnudki näiteks seda, et tegelikult tahtis ta kooliajal saada lasteaia kasvatajaks ja tal on taskus ülikoolidiplom lingvistikas :) Jens ise on aga Eesti hapukurkidest nii vaimustuses, et kui tema ja võttegrupiga viimasel päeval ühes restos olime ja ta enne filmimist oma taskud tühjaks tegi, siis nendest "Tootsi taskutest" tuli muuhulgas välja ka paar näritud hapukurki ... :D

Septembrikuu Nipiraamatus on minust väike lugu. Et see sai juba juunis tehtud, siis on piltidel vaasis sirelid ja potis sparglid, fotokas on vana ja nõusid verandal on ka poole vähem, kui neid praeguseks juba on kogunenud, kuid kõik muu on ikka nii nagu on:) Jutustasime mul külas käinud hästi toreda ajakirjanik Helen Perk'iga mu elust, blogist, esimesest raamatust, jooksurõõmust jms. 

Kuid rääkides tänasest salatist, siis kõigepealt pean mainima, et konkurentsitult mu lemmiktoit baklažaanist on parmigiana di melanzane, mis on vist üldse üks mu lemmikuid köögiviljatoite. Et selle ülimaitsva tomati ja juustuga vormi valmistamiseks kulub aega, siis kiire ja eriti lihtne alternatiiv on baklažaanisalat. Salatit saab valmistada nii värskete kui ka ahjus röstitud tomatitega, juustudest aga sobib siia juurde minu arvates kõige paremini hoopiski feta. Retsept ilmus LP-s tomatiloo juures.



Vaja läheb:
2 väiksemat baklažaani
500 g värskeid kirsstomateid v ahjus meega röstitud tomateid
200 g fetajuustu
basiilikut
musta pipart, soola, oliiviõli

Lõika baklažaanid kas risti- või pikkupidi õhukesteks viiludeks, raputa peale soola ja jäta u 10 minutiks seisma kuni baklžaaniviiludele ilmuvad piisad. Kuivata aedvili köögipaberiga, jahvata musta pipart ja nirista oliiviõli. Võid oliiviõli pihustada või pintsliga ühtlaselt laiali ajada. Prae baklažaaniviile pannil kõrgel kuumusel või grilli ahjus kuni need hakkavad kergelt pruunikaks muutuma.

Laota viilud taldrikule, puista peale tükeldatud tomateid ja fetakuubikuid, basiilikulehti, maitsesta soola ja pipraga ning nirista peale oliivõli.