Kolmapäev, 31. juuli 2013

Suvine roog kukeseentest ja suvikõrvitsast





Suvikõrvits oli mul seekord suuremat sorti, sest üks juba ülekasvanud vili oli ennast nii kavalalt suurte lehtede ja kõrvalpeenral vohavate aedubade varju ära peitnud, et oli mu emale täitsa märkamata jäänud. Aga oma aia suvikõrvits on oma aia suvikõrvits - maitseb ikkagi imeliselt, eriti pärast väikest grillimist ;-) Ideaalsed on muidugi väikesed ja veelgi krõmpsumad tsukiinid, nagu sellel pildil näha. Ja soovitan seda eelmise aasta koduaia suvikõrvitsate ja kinoga rooga ka proovida - on igati hea (ja lihtne ka) :)

Basiilik on samuti oma aiast ja selle üle olen ma ka väga rõõmus, kuigi kodused ürdid ei ole üldse nii kaubandusliku välimusega, kui poes müüdavad, aga mulle meeldivad need pisikesed kellegi poolt näritud augud lehtedes ja muud sellised "iluvead", sest tead ju, et see on puhas kraam ning kasvanud ilma igasuguste taimekaitsevahendite, väetiste jm keemiata.

Kuna ma niimoodi õnnelikult koos värske kraami ja kukeseentega Tallinnasse kihutasin, siis oli selge, et nendest tuleb midagi mõnusat valmistada. Tuli välja selline salatilaadne toit, mis läheb kindlasti kordamisele, sest mulle öeldi, et see on nii hea, et võiksin seda iga päev valmistada:D 

Kogused ei ole olulised, aga panen igaks juhuks kirja, palju ma ise iga koostisainet kasutasin. Salatist jätkus ideaalselt kahele inimesele.

Vaja läheb:
200 g kukeseeni
1 küüslauguküüs 
võid praadimiseks
2-3 väikest krõmpsuvat suvikõrvitsat või üks suurem isend, mille koor on veel pehme ja söödav
200 g juustu (nt parmesani, pecorino't, Farmi salatijuustu vms - mul oli see viimane)
extra virgin oliiviõli
sidrunimahla, soola(helbeid) ja pipart
peotäis basiilikulehti

Viiluta suvikõrvits, sega kausis soola(helveste), värskelt jahvatatud musta pipra ja oliivõliga ning prae viilud kuumal pannil või hoopis grilli kergelt pruunikaks. 

Kukeseened haki vajadusel ja asetat koos peeneks hakitud küüslauguga pannile, prae kuni eraldunud vesi on haihtunud (kui soovid, võid osa vett ka ära valada pannilt) lisa või ja prae veel natukene. Lisa natukene soola ja sega läbi. 

Jaota kõik kahele taldrikule, puista peale basiilikulehti (suuremad rebi väiksemateks tükkideks), maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja soola(helvestega), nirista peale oliiviõli ja sidrunimahla. Sega kõik enne söömist läbi, kui soovid.

Esmaspäev, 22. juuli 2013

Pardifilee salat

Suvi on ikka üks imeline aeg ja kui minu teha oleks, siis kestaks see aastaaeg Eestis 12 kuud:) Kõik on ilus roheline, ilm on soe, värske kraam vohab ja seda on täis nii aiad, mets kui ka turuletid, sooje sumedaid suveõhtuid saab veeta lillelistel terrassidel, käia maal (suitsu)saunas, kust saab otse järve või tiiki hüpata, ujuda meres ja metsas/rabades ringi uidata. Lihtsalt imeline! Iganädalane paariks päevaks Tallinnasse tagasisõit ei ole ka eriti nukker, kui auto tagaruum on täis magusaid marju ja muud head-paremat, mis äsja peenrast välja tõmmatud või marjapõõsa küljest eraldatud sai :):):) 

Blogi on küll paraku vaiksemaks jäänud, aga õnneks on täna üle pika aja üks kodune ja vihmane õhtuke, mis ideaalselt blogimiseks sobib. Kodu on koogilõhna täis, sest ahjust tuli just välja kookoshelvestega kohupiima-kirsikook ühele homsetest sünnipäevalastest, vihm krabistab vaikselt akna taga ja minu armas kiisu põõnab diivanil mu külje all:) Ja sellisesse õhtusse sobiks tegelikult väga hästi selline mitte väga tummine punane vein ja pehme pardifilee. Kahjuks mul hetkel seda võtta ei ole, sest need fotod said tegelikult juba mai alguses tehtud. Kuna ma aga taaskord (mida juhtub paraku liigagi sageli) olin planeerinud ikkagi uued pildid teha, siis on see draft siin blogis juba pikalt seisnud ... Ja kuigi ma parti ikkagi aeg-ajalt küpsetan, siis ei ole kahjuks jõudnud uusi pilte teha ja seda aega ei paista ka lähitulevikus tekkivat, siis jagan pardisalati retsepti ikkagi ka siin - D-kokaraamatusse see juba sai.


Pardisalati kaaslaseks sai Joseph Drouhini veinimajast pärinev LaForet Bourgogne Pinor Noir 2010. Õigem oleks muidugi öelda, et vein sai endale pardifilee näol kaaslase, sest seekord käis asi nii, et vein oli enne kui toit. Et see pinot noir on aromaatne ja marjane, siis tundus pardike selle veiniga igati hästi passivat:)

Pardifilee valmistamine on imelihtne ja kuna see on piisavalt iseloomuliku maitsega, siis lisandiks ma ei näe erilist põhjust erinevaid koostisosi kokku kuhjata, vaid piirdusin vaid rohelise (seekord rukola), punase sibula ja granaatõunaseemnetega, aga loomulikult on salati komponentide valik oma äranägemisel - oluline on pardifileed mitte üle küpsetada, vaid jätta see mõnusaks pehmeks ja mahlaseks :)



Salat:
4 suurt pardi rinnafileed
jahvatatud musta, cayenne'i või tšillipipart, 5- vürtsi segu vms
4 tl suhkruroosiirupit
1 punane sibul
100 g rukolat
1 granaatõun

Kastmeks:
4 sl extra virgin oliiviõli
1 sl suhkruroosiirupit
1 sl palsamiäädikat
soola, musta pipart

Tõmba noaga pardifilee nahale tihedalt (max 0,5 cm vahedega) diagonaalsed lõiked ja tee sama ka ristipidi. Inglise keeles on selle tegevuse nimetus "to cut diamonds" ehk nende ristipidiste lõigete tulemusena jäävad nahale justkui teemantid. 

Hõõru pardifileed mõlemalt poolt jahvatatud tšillipipra vm meelepärase maitseainega kokku. Võta selline pann, mida saad ka ahju panna, ja küpseta pardifileed nahk allpool keskmisel kuumusel u 10 minutit, kuni nahk on krõbe ja pruun. Vala pannilt üleliigne rasv ära, keera fileed ümber, nirista nahale ühtlaselt siirup (igale fileele u 1 tl), tõsta pann ahju ning küpseta 190 kraadi juures u 10 minutit. Eemalda pardifilee pannilt ja jäta "puhkama". Kui pardifileed on saanud u 15 min seista, siis lõika need meelepärasteks viiludeks.


Puhasta ja viiluta sibul õhukesteks viiludeks, aseta kaussi, kata keeva veega, lase u 5 minutit seista ja kurna. Puhasta granaatõuna seemned. Sega kastmeained kokku ja lisa soovi korral küpsenud fileedest väljavalgunud vedelik. 

Aseta pestud rukola ja sibulaviilud taldrikule, nirista peale kaste ning aseta pardifilee lõigud. Puista üle granaatõunaseemnetega. 

NB! Praadimisel väljasulanud pardirasva soovitan alles hoida ja valada see mõnda väiksesse purki. Mina kasutan pardirasva omleti ja igasuguste ahjujuurikate (sh kartulite) valmistamisel!


Neljapäev, 18. juuli 2013

Eriti mõnus krõbe müsli


Praegu on see imeline aeg, mil saab nautida kodumaiseid värskeid vaarikaid, mustikaid jm marju ja siin blogis on juba päris palju koogi- ja magustoidu retsepte, kus neid marju ära kasutada saab, nt pildil olev mustikatega juustukook on jube hea! 

Ja väga mõnus on suvisel ajal ka krõbe müsli, sest see on suurepärane lisand värsketest marjadest magustoidu juurde. Kohalikud marjad on ju Eestis saada vaid mõned üksikud nädalad ja enam-jaolt ei olegi aega nendega midagi muud rohkemat teha kui lihtsalt (paksu) jogurti, kohupiima, vahukoore, keefiri v jäätisega nautida ... Ja natukene krõbedaid kaerahelbeid on sellise lihtsa koosluse täiendamiseks nagu loodud!:) Võib muidugi teha ka beseed ja/või lisada kamajahu, aga krõbe müsli on samuti üks variant, millega marjamagustoidule tekstuuri anda.


Mulle meeldib kasutada just sõna "müsli", sest see on kuidagi kodusem ja ikkagi ilus puhas eestikeel - granola on kuidagi natukene liiga fancy sõna mu jaoks ... :) Kui nüüd muidugi korrektne olla, siis peaks seda müslit nimetama granola'ks, sest müsli on reeglina ju küpsetamata kaerahelvestest ning sellele ei ole lisatud õli ega suhkrut. Kuigi muud koostisosad on mõlemal samad ehk kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid v mandlid ja erinevad seemned, siis granola on ahjus krõbedaks röstitud. Krõbe maius sobib eriti hästi igasuguste kohupiimakreemide ja jogurtitega ning seda on ka niisama hea purgist lusikaga süüa, samas kui müsli tahaks ikkagi kaaslaseks piima, et tooreid kaerahelbeid natukene pehmemaks leotada. 

Granola on lisatud õli ja suhkru tõttu üldjuhul kaloririkkam kui müsli, aga mina ausalt öeldes ei suuda nt praeguse retsepti puhul, kus päris suurele kogusele tervislikule kraamile on lisatud paar sl õli ja suhkrut ning ainult 1 dl suhkruroosiirupit, näha absoluutselt mingit probleemi!:) Eks muidugi - nagu ma siin varemgi olen juba kirjutanud - minu standardid tervislikkuse osas ongi veidikene erinevad nö tavalistest inimestest, sest ma söön ju igapäev kooki ka, aga sellegipoolest on see müsli siin minu arvates ikka väga tervislik kraam:):):)

Mis aga nende kahe ajalukku puutub, siis müsli olevat leiutanud Šveitsi arst Maximilian Bircher-Brenner 1900. aastal oma patsientidele puu- ja köögiviljarikka menüü osana. Inspiratsiooni sai doktor sarnasest "kummalisest toidust", mida ta koos oma naisega Alpides matkates sõi. Kusjuures, traditsioonilist müslit söödi sidrunimahla, mitte piimaga! Granola leiutamisega on muidugi asi keerulisem, aga algse "granula"-nimelise segu valmistas dr Connor Harold Lacey 1894. a Ohios Jacksoni sanatooriumis täistera ehk grahamjahust. 

Nii granola kui ka müsli valmistamine on imelihtne! Selle müsliga siin on küll natukene rohkem mässamist kui tavalisega, kuid tulemus on seda kindlasti väärt! :)


Vajal läheb:
220g täistera kaerahelbeid
1 sl linaseemneid
0,5 tl soola
1-2 tl  jahvatatud kaneeli
1 dl mett v suhkru(roo)siirupit
3 sl oliivi-, viinamarjaseemne- vm meelepärast õli
3 sl pruuni suhkrut
130 g mandleid v pähkleid
50 g kõrvitsa- v päevalilleseemneid
100 g kuivatatud jõhvikaid v kirsse v rosinaid

Sega kaerahelbed, linaseemned, 0,5 tl soola ja kaneel kausis ning lisa 2-2,5 dl kuuma vett. Sega läbi ning lase seista seni, kuni siirupi keema lased. Siirupi jaoks aseta mesi v suhkru(roo)siirup, 2 sl õli ja 2 sl suhkrut potti ning kuumuta segades keemiseni. Lisa kaerahelbesegule ja sega läbi. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja küpseta ahjus 150 kraadi juures paar-kolm korda segades u 50-60 minutit, kuni kaerahelbed on muutunud kuldpruuniks ja krõbedaks. Lase täielikult jahtuda. 

Tõsta ahju temperatuur 180 kraadini. Sega ülejäänud 1 sl õli ja 1 sl suhkrut jämedalt hakitud mandlite v pähklite, kõrvitsa- v päevalilleseemnetega ja laota küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Küpseta aeg-ajalt segades u 10-12 minutit kuni segu on hakkab kergelt kuldseks muutuma. Lase pähkli-seemnesegul samuti täielikult jahtuda. 

Sega mõlemad jahtunud segud kuivatatud jõhvikate v rosinatega ja aseta müsli õhukindlalt suletavasse purki. Mina sain sellest kogusest u 1,5 l müslit ehk ühe liitrise ja teise pooleliitrise purgitäie. Serveeri koos maitsestamata jogurti v keefiri ja värskete marjadega. Tarbi nädala jooksul. 


Reede, 12. juuli 2013

Valge šokolaadi vaht maasikatega


See on tore, et meie väike Eesti on ikka nii suur, et kui Tartus koduaias saab veel viimaseid kirsse ja maasikad on juba minevik, siis Tallinnas on võimalik turult veel kodumaiseid maasikaid osta. Väga mõnus! Eile tõin oma hommikuselt turutiirult neid magusaid marju kilokese ja tegin kiirelt õhtuks ühe lihtsa magustoidu. Sarnaste vahtude/mousse'ide restepte on mu blogis päris palju, aga see on esimene valge šokolaadiga variant. Ühtviisi lihtsad on need kõik, niiet soovitan proovida - suvel ei ole ju aega pikalt köögis mässata :)

Vaja läheb:
200 g valget šokolaadi
1 tl vanilli- v mandliekstrakti (soovi korral)
4 suurt muna
u 300 g maasikaid vm marju

Sulata šokolaad ja lase sellel natuke jahtuda. Vahusta munavalged kõvaks läikivaks vahuks, soovi korral vahusta hulka ka ekstrakt. Klopi munakollased kergelt kahvliga lahti ja sega šokolaadiga ühtlaseks. Sega üks kolmandik munavalgevahust šokolaadisegu hulka, seejärel sega õrnalt spaatliga sisse ka ülejäänud vahustatud munavalged. Kui mõni munavalgevahu "tükk" jääb sisse, siis see on ok - peaasi, et võimalikult palju õhku vahu sisse jääks.

Puhasta maasikad ning sega soovi korral 1 tl (pruuni)suhkru ja sortsu alkoholi nt Cointreauga. Jaga maasikad sõltuvalt pokaalide suurusest 4-6 pokaali v kausi vahel, tõsta peale valge šokolaadi vaht ja lase külmas enne serveerimist u tunnikene taheneda. Võid teha mousse'i ka ühte suurde kaussi, kuid siis peaks see enne söömist vähemalt paar-kolm tundi külmas seisma. 

Serveeri vahu kõrvale maasikaid kas tervena või natukene purustatuna ja naudi soojal suveõhtul päikselisel terrassil :)



Esmaspäev, 8. juuli 2013

Juustuse põhjaga quiche porru ja suitsukanaga



See on taaskord üks igati maitsev soolane lahtine pirukas, mille põhi on tänu lisatud juustule kohe eriti hea. Retsept ilmus LP-s selle loo juures, kus ma quiche'ide õnnestumiseks mõned näpunäited jagasin. Panen need nüüd siia ka kirja, et täiusliku piruka õnnestumine oleks garanteeritud ;-)


* Piruka põhi on olulisim komponent, sest vettinud ja pudrune põhi rikub kogu maitseelamuse. Quiche’i põhjaks on reeglina klassikaline soolane muretainas, mille valmistamisel on oluline, et kõik komponendid oleksid võimalikult külmad. Enne ahju asetamist on soovitav lasta tainal külmas natukene aega n-ö settida. Kuiva ja kergelt isegi krõbeda põhja saab pirukale, kui seda enne täidise lisamist ahjus eelnevalt küpsetada. Eelküpsetamisel kasutatakse reeglina raskust - inglise keeles on selleks isegi väljend “baking beans” ja selleks võivad olla nii kuivatatud oad ja herned kui ka tavaline keetmata riis.
* Kõige mugavam on seda lahtist pirukat valmistada lahtikäivas vormis. Kindlasti tuleb vorm eelnevalt korralikult ette valmistada ehk võiga määrida ja jahuga üle puistata. Põhja võid asetada ka küpsetuspaberi, et küpsetise vormist eemaldamist hõlbustada.
* Kõige mõnusama kreemjama tulemuse annab täidises vahukoore kasutamine. Vahukoor on prantslastele toiduvalmistamisel sama oluline kui või ning vahukoore all mõistavad sealsed kokad 38%-lise rasvasisaldusega piimatoodet! Kui soovid natukene lahjemat varianti, siis asenda vahukoor osaliselt kas kohvikoore või täispiimaga.
* Ahjust välja võttes võib quiche’i täidise keskosa võdiseda - ei ole vaja pirukat üle küpsetada, sest muidu ei pruugi saada piisavalt kreemjat tulemust. Üks variant on keerata ettenähtud küpsetusaja möödumisel ahjul kuumus kinni ja lasta pirukal aeglaselt umbes kümmekond minutit veel järelkuumuses küpseda ning täidisel taheneda.
* Pärast ahjust välja võtmist tasub pirukal lasta vormis taheneda u 10 minutit ja alles seejärel see vormist eemaldada.

Põhi:
225 g jahu
0,5 tl (külm)kuivatatud tüümiani
0,5 tl cayenne'i pipart
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
70 g riivitud juustu

Sõelu jahu, ja sool ning aseta köögikombaini. Lisa cayenne'i pipar, kuivatatud tüümian,  tükeldatud külm või ning töötle peeneks riivsaia meenutavaks puruks. Lisa juust ja u 2-4 sl külma vett ja töötle köögikombainis pulse-režiimil kuni tainas hakkab kokku jääma. Võta tainas välja ja sõtku see ühtlaseks.

Määri 26 cm läbimõõduga lahtikäiv vorm võiga, raputa üle jahuga ja vooderda lahti rullitud tainaga. Torka põhi tihedalt kahvliga läbi ja hoia 20 minutit külmas. Vooderda vorm küpsetuspaberiga ja aseta peale raskus (kuivatatud oad, herned v keetmata riis) ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5 minutit kuni see on kuldne. Võta vorm ahjust välja ning keera ahju temperatuur 180 kraadi peale.

Täidis:
1 suur porru
200-250 g suitsukana tükke
2 dl (vahu)koort
1 dl piima
3 muna
50 g riivitud juustu
värskeid tüümianilehti

Pese ja viiluta porru õhukesteks ratasteks ning prae pannil madalal kuumusel või sees pehmeks ja klaasjaks. Kata porruviiludega eelküpsetatud põhi, puista peale suitsukanatükid, tüümianilehed ja riivitud juust. Klopi munad kergelt kahvliga lahti ja sega koore ning piimaga läbi. Vala munasegu  kõige peale ja küpseta pirukat ahjus 180 kraadi juures u 30-35 minutit kuni täidis on tahenenud ja hakkab kergelt kuldseks muutuma. Võta ahjust, eemalda vormist ja naudi soojalt.


Neljapäev, 4. juuli 2013

Kirssidega, kõigile!



Uskumatu, aga juba nädal tagasi olid Tartus koduaias kirsid valmis! Väga mõnus:) Seekord ei hakka pilti blogisse lisama, sest mulle meenus, et paar aastat tagasi tegin juba ühe foto šokolaadi-toorjuustu koogi ja šokolaadimaasikate juurde. Kirsipuid on meil iga aastaga aias järjest rohkem, kirsse on puude otsas kõvasti ja jätkub kõigile, niiet miks mitte teha nendele lisandiks üks mõnus magus kook, sest koduaia kirsid on ju üsna hapud (vähemalt võrreldes murelitega). Kook sai tõesti päris magus, mistõttu juhul, kui hapusid marju ei soovi koogile lisada, tasub suhkrukogust vähendada - 150 g on täitsa ok. Plaanisin küll teha juustu-kohupiimakooki, aga et külmkapis vaatas juba mitmendat nädalat õnnetult vastu üks suur pakk hapukoort, mille realiseerimistähtaeg oli juba väga lähedal, siis tuli natuke ümber orienteeruda. Sellest ka ainult munakollased ja maisitärklis - juustukoogi puhul oleksin lisanud terved munad. Ülejäänud neljast munavalgest aga saad valmistada nt need väikesed imemaitsvad koogid


Kõigepealt valmista põhi, mille tegemisõpetus on allpool, sest see on mul juba üks pikka aega kasutusel oleva kakaoga muretaina retsept (nt selle šokolaadikoogi põhja tegin). Seekord kasutasin nisujahu asemel maisi- ja riisijahu, et oleks gluteenivaba. 

Täidis:
500 g hapukoort
150 g toorjuustu
150-200 g suhkrut
3 munakollast
2 sl maisitärklist
1 tl mandli- v vanilliekstrakti

Sega toasoe toorjuust vispliga ühtlaseks ja sega hulka hapukoor. Lisa munakollased, maisitärklis ja ekstrakt ning sega vispliga korralikult ühtlaseks. Vala hapukooresegu eelküpsetatud põhjale ning küpseta ahjus veel u 40-45 minutit kuni täidis on tahenenud. Jäta ahjuuks praokile ja lase koogil rahulikult jahtuda. Enne serveerimist võiks kook paar tundi külmas taheneda, aga see ei ole tingimata oluline:) 

Põhi:
150 g jahu (kasutasin 75 g maisi- ja 75 g riisijahu)
30 g kakaopulbrit
70 g (tuhk)suhkrut
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
1 munakollane
2-3 tl jäävett

Pane suhkur, sõelutud jahu, sool ja kakao köögikombaini, sega kiirelt läbi, lisa  suhkur, kuubikuteks lõigatud külma või tükid ja töötle "pulse"-režiimil lühidalt kuni segu meenutab saiapuru. Lisa munakollane ja 2 tl vett ning sega, vajadusel lisa veel vett, kuni tainas jääb kokku. Võid teha taina ka käsitsi hakkides noaga külma või kuubikud ja jahusegu riivsaia laadseks massiks ning segades seejärel munakollase ja jääveega ühtlaseks.

Võta tainas köögikombainist välja ja vajadusel sõtku kergelt kuni see on ühtlane. Pane tainas kaussi, kata toidukilega ja hoia u 30 minutit külmkapis. Rulli taigen jahusel tööpinnal u 5 mm paksuseks. Vooderda ettevalmistatud (ehk põhjas küpsetuspaber, ääred võitatud ja jahuga üle raputatud) lahtikäiv 24 cm läbimõõduga koogivorm tainaga, lõika servad ühtlaseks, kata toidukilega ja pane veel 30 minutiks külma. 

Kuumuta ahi 180 kraadini. Pane koogipõhjale küpsetuspaber ja sellele omakorda raskus (nt kuivatatud herned, oad v keetmata riis) peale ja küpseta 12 minutit. Seejärel eemalda küpsetuspaber koos raskusega ning küpseta veel u 8-10 minutit v kuni koogipõhi on küpsenud ja katsudes kuiv. 




Esmaspäev, 1. juuli 2013

Suvine grillkanasalat maasikatega


Maasikaaeg on sel aastal möödunud sõna otseses mõttes nagu unenäos - alles algas, aga juba on Lõuna-Eestis maasikad peaaegu otsas. Eile saime vanaema aiamaalt viimased pisikesed maasikad, aga ilmselt suurtes taludes jätkub neid veel pikemat aega. Praegune salatiretsept jääb tõenäoliselt sel suvel ka ainsaks maasikatega retseptiks, mis mu blogisse jõuab, küll aga leiab siit mitmeid väga mõnusaid ja maitsvaid variante magustoitudest, kuhu see imeline mari igati hästi passib. Hetkel on meie Tartu koduaias hoopiski juba igasuvine kirsiuputus alanud ja praegu käivad mõtted kirssidega maiuste radadel, sest niisama süüa neid enam lihtsalt ei jõua ... :)

Suvisel ajal, kus grill sageli suisa igal õhtul huugama pannakse, võib ikka juhtuda, et küpsetatud liha jääb üle järgmiseks päevaks. Kõige lihtsam (minu jaoks) on külma liha salatile lisada, aga seda saab igati hästi ka pirukates v niisama võileiva kattena ära kasutada. Samas võid selle salati teha lihata ja serveerida lihtsalt grilliõhtul liha kaaslaseks v taimetoitlaste rõõmuks ;-)

Nagu ikka salati puhul - kogused on ainult suunaks, va kastme puhul, ehk doseeri kõiki koostisosi vastavalt oma vajadustele, soovidele ja külmkapi sisule. Üritasin siiski kirja panna umbkaudsed kogused kahele inimesele. 

Retsept ilmus ka ajakirja Maret juulinumbris, kus juba paar kuud tegutseb köögitoimetajana ja jagab oma retsepte tuntud toidublogija Ragne Värk

Salat:
2 suurt peotäit rohelist kraami, nt rukolat, basiilikut vms, kevadisel ajal sobivad ka mõnusad noored umbrohud, nt naadi-, võilille- ja nurmenukulehed
100 g kirsstomateid
peotäis maasikaid
200 g grillitud kana
100 g meelepärast juustu (valge- või sinihallitus, mozzarella, feta või kodujuust)
peotäis Kreeka pähkleid (väiksemaks hakitud)

Jaota kõik salati koostisosad kahte taldrikusse ja nirista peale kas palsamikreemi või kastet.

Kaste:
1 sl suhkruroosiirupit
1 sl palsamiäädikat
2 sl extra virgin oliiviõli
soola, musta pipart

Sega kõik kastmeained, va oliiviõli, omavahel ja vala oliiviõli peene nirena samal ajal vispliga segades kastme hulka. Nirista salatile.