esmaspäev, 30. juuli 2012

Mündi-pistaatsiapesto ja minu lemmik-võilevad



See on jälle üks selline retsept, mida nähes teadsin kohe, et esimesel võimalusl proovin ära:) Millal siis veel, kui mitte suvel, kui kõigil aias v rõdul münti vohab;-) Ja lisaks väga heale lõhnale see pesto ka maisteb JUBE HÄSTI!!! Ja minu lemmik-võileibadega, mida ma muidu tavalise pestoga teen, sobis ideaalselt:) 

Pistaatsiad peaksid retsepti järgi olema soolatud, aga mul olid tavalised, niiet lisasin soola veits rohkem. Kuid pesto tegemine on ikka rohkem loominguline protsess kui täppisteadus ja koostisainete kogustesse ei pea ülemäära tõsiselt suhtuma;-)

Vaja läheb:
u 240 ml mündilehti
u 80 ml pistaatsiapähkleid 
1 väike küüslauguküüs
1/4 tl soola
u 60 ml extra virgin oliiviõli
1/4 laimi v sidruni mahl

Rösti pannil kergelt pistaatsiad. Pane mündilehed, pistaatsiad, küüslauguküüs ja sool köögikombaini v uhmrisse ning purusta. Lisa õli ja laimi- v sidrunimahl ja töötle ühtlaseks pastaks.


Maailma parimate võileibade jaoks on vaja vabal valikul saia v leiba, pestot, head mozzarellat, tomateid ja värskelt jahvatatud musta pipart:) Mulle meeldivad igasugused teradega rukkileivad, aga seekord tegin võileibu Saibi nimelise asjaga, mis on tehtud ainult rukkijahust ning sisaldab porgandit ja natukene seemneid.

Kõigepealt rösti leiva- v saiaviilud kas rösteris v ahjuplaadil (200 kraadi juures u 5 min) kergelt krõbedaks, et need pärast läbi ei vettiks. Leiba tegelikult ei olegi otseselt vaja enne röstida, aga mina ikka teen seda alati, et krõbedam jääks. Seejärel määri leiva- v saiaviiludele paks kiht pestot, selle peale vähemalt üks mozzarella ja üks tomativiil suvalises järjekorras:) Mina tavaliselt laon leivad äärest ääreni juustu- ja tomativiile täis, aga seekord tegin pildistamise jaoks sellise "lakoonilise" variandi, et oleks pestot ka näha;-)

Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 10 minutit kuni juust on kergelt sulanud. Jahvata peale musta pipart ja söö soojalt.

Ma ei tea, kas neid leibu peaks üldse "võileibadeks" nimetama, sest võid nende peal ei ole, aga igal juhul on need ühed maitsvad krõbedad leivad, mis kõigile alati maitsevad:) Sobivad nii hommikusöögiks kohvi kõrvale kui ka õhtul koos veiniga nautimiseks. Eriti head aga juhuks, kui on kiirelt vaja midagi süüa pakkuda - soojad ahjuvõileivad on alati kindlapeale-minek;-)

neljapäev, 26. juuli 2012

Šokolaadimuffinid mustsõstarde ja martsipaniga


Kuigi ma ei ole muffinisõber, siis pean tunnistama, et neid muffineid oleks ise ka kohe mitu tükki söönud:) Ja valmistamiseks kulus u 5 minutit ehk kõik asjad tuli kokku segada ja vormidesse panna (ok, või tuli sulatada enne teiste asjadega kokku segamist, aga see ei ole ka just aeganõudev ega kontimurdev tegevus):):):)

Kuigi muffinipulbri pakkide peal on reeglina kirjas, et pulbrile õli lisada, siis soovitan see alati võimalusel sulatatud võiga asendada - maitsevahe on ikka päris suur! Ja vee asemel oleks hea panna tainasse kas maitsestamata jogurtit, kohupiimapastat v hapukoort. Lisaks veel hea kange kohv, hapukad marjad (nt vaarikad, sõstrad, kirsid, mustikad) ja martsipan ning ongi ülimaitsvad muffinid valmis;-)

Minu muffinid said seekord sellised:
1 pk Vilma šokolaadimuffinipulbrit
100 g võid
100 g hapukoort
7-8 spl kanget kohvi
200 g mutsõstraid vm marju
u 100 g Odense martsipanikoogi massi v martsipani

Sulata või ja sega hapukoore, kohvi ning muffinipulbriga tainaks. Sega õrnalt juurde mustsõstrad vm marjad. Tõsta supilusikaga 12 muffinivormi ja pigista iga vormi keskele taina sisse u teelusikatäis dessertmassi. Kui kasutad tavalist martsipani, siis riivi see ja sega tainasse enne marjade lisamist. 

Tõsta vormid ahju ja küpseta 190 kraadi juures u 20-25 minutit kuni sissetorgatud tikk jääb kuivaks. Lase muffinitel pärast ahjust välja võtmist natukene aega vormides taheneda ja tõsta need siis restile jahtuma.


teisipäev, 24. juuli 2012

Röstitud paprika ja tomati supp

Avastasin, et mul hakkavad siin jälle koogid domineerima, niiet võtsin ennast kokku ja tegin paar pilti oma lemmik tomatisupist, mida on eriti hea suviti valmistada, kui eestimaiseid tomatimaitselisi ja -lõhnalisi tomateid saada on. Retsept pärineb ühest Jamie ajakirjast, aga see on juba ammu siin minuga oma elu elanud, niiet praegu ilmselt algsest variandist midagi suurt järgi ei ole. Aga idee tomatit jm asju enne supi sisse panekut ahjus küpsetada on küll puhtalt sealt saadud:)

Supi maistestamiseks sobib nii värske koriander, basiilik kui ka tüümian. See pilt on basiilikuga supist, milles on punased paprikad ja punane sibul sees. Alumine pilt on aga tehtud hakitud koriandri, tavalise mugulsibula ja kollase paprikaga valmistatud supist, sinna niristasin oliiviõli ka peale. Mul ongi see supp vist iga kord natukene erinev - sõltuvalt külmkapi sisust jm asjaoludest :D


Tomatisupi jaoks on vaja:
2-3 suurt (punast) paprikat
2 suurt (punast) sibulat
1 tšillipiprakaun (soovi korral)
1 kg küpseid tomateid
6 koorimata küüslauguküünt
2-5 dl puljongit v vett
soola ja suhkrut
extra virgin oliiviõli
koriandrit, basiilikult v tüümianilehti

Puhasta paprikad seemnetest ja lõika neljaks. Koori sibulad ja lõika sektoriteks. Lõika tomatid pooleks. Eemalda pipral seemned ja lõika pooleks.

Aseta sibulad, küüslauguküüned, paprikad, pipar ja tomatid (nahk üleval pool) küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi v -plaadile ühe kihina tihedalt üksteise kõrvale. Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni tomatid on pehmed. 

Lase mõned minutit jahtuda, seejärel koori paprikad, tomatid ja küüslaugud ning pane kõik asjad köögikombaini. Töötle püreeks ja vala segu potti. Pane pott tulele, vedelda suppi meelepärase koguse puljongi v veega (mina lisan max 2 dl, sest mulle meeldib paksem supp), maitsesta soola ja suhkruga ning lase korraks keema tõusta. Serveerides tilguta peale extra virgin oliiviõli ja haki koriandrit v basiilikut v puista tüümianilehti; kõrvale paku röstitud saia v leiba, näkileivad sobivad ka:)


esmaspäev, 23. juuli 2012

Sulava sisuga šokolaadikook




See on jällegi üks kook, mida on hea värskete marjade v nendest tehtud toormoosi v marjakastmega süüa. Retsepti sain Jaanika ja Aivo käest, kellega koos seda u kuu aega tagasi ühel sünnipäeval küpsetasime. Minu osa piirdus küll tol korral paraku vaid šokolaadi ja või sulatamisega, aga ega siin eriliselt midagi muud teha ei olegi kui kõik asjad ainult kokku segada:) Igal juhul pole ma ammu näinud ühtegi kooki nii kiiresti laualt haihtuvat, kui see šokolaadikook. Tõenäoliselt oli muidugi oma osa ka sellel, et see oli ainus kook sel peol:D Ja ma ei olnud ainus, kes retsepti küsis -  nägin isegi paari meest koogi tegemisõpetust oma peenetesse nutitelefonidesse toksimas, niiet see ütleb koogi kohta ikka nii mõndagi;-) Olen juba ise ka retsepti jagada jõudnud, aga edaspidi saab juba kõik huvilised blogisse suunata;-) Muide, koogi originaalnimi pidavat olema "Louise'i vanaema (või oli see tädi?) sünnipäevakook" või midagi umbes sellist:D

Kook on seest sulav ja pehme, pealt kuiv ja krõbedapoolne. Olen seda nüüdseks juba kolm korda teinud (ühel korral isegi ahjuplaaditäie e kahekordse koguse) ja kõige parem tulemus jääb, kui lisada mõni supilusikatäis alkoholi (mina nt kasutasin kirsilikööri). Olen kooki teinud nii nisujahu kui ka nisu- ja rukkijahu seguga. Pildil olevas koogis on pool jahukogusest rukkist valmistatud.

Vorm võib olla nii ümmargune 24 cm läbimõõduga kui ka neljakandiline nt 20X30 cm suurune. Neljakandilise vormi puhul jääb kook õhem (selline nagu pildil näha). Samasugune jääb kook ka siis, kui seda kahekordse kogusena ahjuplaadil küpsetada.

Eriti hea on kook soojalt koos vaniljejäätise ja värskete marjadega, niiet praegusel marjaajal ideaalne kaaslane tassi piparmünditee juurde jahedatel suveõhtutel;-)

Vaja läheb:
200 g võid
200 g suhkrut
200 g nisujahu
200 g tumedat šokolaadi
4 muna
paar spl alkoholi ja/või kanget kohvi (soovi korral)

Sulata šokolaad ja või madalal kuumusel. Klopi munad suhkruga lahti ja sega jahu sinna sisse. Seejärel lisa sulanud šokolaadi ja või segu ning vala tainas küpsetuspaberiga kaetud vormi. Küpseta ahjus 220 kraadi juures 11 minutit. Söö kuumalt v külmalt, peale võid puistata läbi sõela ka soovi korral natukene tuhksuhkrut.


reede, 20. juuli 2012

Kohupiimakoogikesed värskete marjadega


Muudatuste ja täiendatud tegemisõpetusega retsept pärineb Nadežda Kaarma esimesest koogiraamatust "Nadja koogid". Algselt olid kohupiimakoogikesed kirssidega, aga minu arvates sobivad need väga hästi kõigi marjadega, mida aiast parasjagu võtta v turult saada on:) Mina nt korjasin eile koduaiast mustsõstraid, kirsse ja vaarikaid - maasikad on Lõuna-Eestis juba otsas ja punased sõstrad ei ole veel valmis. Aga mustikad oleks nende koogikeste juurde ka väga head:)

Kasutasin magusat rosinatega kohupiima ja 100 g suhkrust piisas täiesti. Algses retseptis oli kirjas 200 g suhkrut, aga ma ise paneks 150 g, kui kasutaksin magustamata kohupiima. Võid panin ka vähem, kui retseptis ette nähtud, aga tegelikult võiks ilmselt või kogust veelgi vähendada - arvan, et tegelikult ka 100 g on natukene liiga palju.

Ma ei tea, kui suured need retseptis ette nähtud keeksivormid olema peaksid, ise kasutasin muffinivorme. Raamatus oleva pildi järgi tunduvad koogikesed samuti muffinisuurused olevat, aga äkki on see mulje petlik:). Keeksivorme oleks raamatu õpetuse kohaselt vaja 12 tk ja need tuleks küpsetuspaberiga vooderdada. Mina sain aga 22 muffinivormitäit kooke. NB! Kasutada tuleks kindlasti silikoonist muffinivorme, sest paberist vormidest ei tule koogid korralikult välja. See sai järgi proovitud, sest mul endal on kahjuks ainult 8 silikoonvormi:) Aga koogid on head ja ehk küpsetan neid teinekordki, eriti suvel, kui aed on värskeid magusaid marju täis:)


Kohupiimakoogikeste jaoks on vaja:
100 g võid
150-200 g suhkrut
4 muna
1 kg kohupiima
40 g tärklist
1 tl vaniljesuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
poole sidruni peenelt riivitud koor
2 spl kakaod
värskeid marju v toormoosi

Sega omavahel tärklis, vaniljesuhkur ja küpsetuspulber. Vahusta toasoe või suhkruga. Ideaalis peaks suhkru ja või segu vahustama seni, kuni suhkrukristalle enam ei ole, milleks võib kuluda u 10 minutit. Lisa vahustades ükshaaval munad. Lisa läbi sõela tärklisesegu, seejärel kohupiim ja riivitud sidrunikoor ning sega kõik ühtlaseks massiks.

Tõsta kolmandik tainast eraldi kaussi ja sega juurde sõelutud kakao. Võta muffinivormid, pane vormi põhja teelusikaga kakaoga segatud taigen (u 1 kuhjaga tl) ja selle peale teine taigen (u 2 kuhjaga tl). Muffinivorme päris ääreni täis panna mina ei julgenud silmas pidades küpsetuspulbri kogust, mis tainasse läheb - soovitan u 0,5 cm äär vormil vabaks jätta.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 25 minutit. Lase kõige pealt koogikestel u 15 min vormis taheneda ja siis tõsta restile jahtuma. Jahtunud kohupiimakoogid pane külma. Serveeri külmalt koos värskete marjade v toormoosiga.


teisipäev, 17. juuli 2012

Vaarikamaitseline šokolaadi-juustukook


See šokolaadikook on üks mu enda suuri lemmikuid - ideaalne kreemjas konsistents koos hapuka vaarikamaitselisest šokolaadist tuleneva nüansiga tõeliselt šokolaadisel põhjal. Juurde veel värsked vaarikad ja ongi minu jaoks täiuslik kook valmis. Kui ma teaks, et täna on mul viimane päev elada, siis see oleks üks kindel kandidaat viimaseks koogiks, mida enne lõppu nautida:):):)

Sellel vaarikatega šokolaadikoogil oli ka suur au saada ajakirja "Toit & Trend" juuli-augusti numbri kaanele ja minul koos koogiga samuti. Te kõik ju tundsite mu ära, onju?:):):) 

Uues ajakirjanumbris minult lisaks "kaanekoogile" taaskord neli koogiretsepti ja üks hea lihtne magustoit, milleks on marjakastmega kamakreem. Tõesti mõnus värskendav kerge magustoit soojade suveilmadega! Kuna juuli on eestimaiste marjade (vaarikad, sõstrad, tikrid, mustikad, kirsid jm) valmimise aeg, siis on kõik koogid sel korral valmistatud nendega, et "tipphetke" mitte maha magada. Et aga suvel ei ole inimestel aega ega viitsimist pikalt köögis askeldada, siis on retseptid hästi lihtsad ja kiirelt valmivad. Soovitan proovida mandlite ja rummi-toorjuustu kattega sõstrakeeksi, tõeliselt šokolaadist blondie't (ehk brownie valge šokolaadiga analoogi) kirssidega ning mustikatega kohupiima-kookoshelbe purukooki.

Eriti muidugi purukooki, millest on kujunenud pärast esmakordset maitsmist nii Marju ema üks lemmik-kooke, mida ta viimasel ajal üsna tihti küpsetab, kui ka on see retsept restoranide Alexander ja Neh peakokal Peeter Pihelil sagedasti koduses küpsetusrepertuaaris. Kusjuures kuulsin Peetrilt laupäeval, et minu blogi retsepti järgi tehtud kohupiima-purukook marjadega pidi olema tema naispere lemmik-kook:):):) Niiet proovige, äkki hakkab Teile (ja Teie perele) ka meeldima;-) Koogi sisse sobivad vist enam-vähem kõik marjad (nt vaarikad, sõstrad, tikrid, mustikad, kirsid, põldmarjad), va maasikad. Marju ema just tegi seda kooki maasikatega ja ei saanud hea - maasikad lähevad koogis jube hapuks ja lödiks ning tulemus pole üldse võrreldav sellega, kui purukooki muude marjadega küpsetades.

Mu enda lemmik uue ajakirja retseptidest (peale kaanel oleva vaarika-šokolaadikoogi) on vaarikatega kondenspiimakook krõbedal põhjal, millest eriti ilus pilt, kus küpsetis on ka tervikuna näha, asub hoopiski koogist natukene eemal leheküljel 27. Koogi juures on samuti tore pilt, aga seal on kooki ennast kahjuks vähem ja mind rohkem näha:) Ja seegi kord pildistas ajakirja jaoks imeilusad fotod mu kookidest Marju, mille üle mul on kohe eriliselt hea meel:)

Lisaks koogiretseptidele on ajakirjas ka minu sulest ilmunud artikkel Aasia toidu teemal, suvine ülevaade veest ning uudisnupud lehekülgedel 16 ja 17. Pildid kõigi mu lugude juurde valis kujundaja. Ja seegi kord on ajakirjas palju häid retsepte soojadeks suveõhtuteks ja kergeteks lõunateks, sh ka Marjult ja Tuulilt. Avastasin just eile õhtul ajakirja sirvides sealt üsna lõpust artikli kodusest kosmeetikast koos terve rea looduslikest komponentidest koosnevate maskidega. Ma ei ole küll siiani endale mingeid maske teinud, aga need retseptid olid nii ahvatlevad, et kes teab - äkki hakkan isegi varsti toiduaineid ka välispidiselt tarvitama;-) 

Ajakirja esimene number sai väga sooja vastuvõtu, mis mind tegelikult ei üllata, sest põnevat lugemist ja häid retsepte oli seal päris palju. Mul on tõeliselt hea meel, et ka mitmed mu enda tuttavad (ja isegi üks hea sõbranna) võtsid lõpuks ette pavlova küpsetamise, mis on imelihtne ja sõltuvust tekitav - tean omast käest, et kui juba hakkad kord pavlovat küpsetama, siis jäädki seda tegema:):):) Aga lisaks positiivsele tagasisidele sõpradelt-tuttavatelt oli suurim rõõm näha, et ka ajakirja FB lehel toimunud lugejaküsitlusel mai-juuni numbri retseptide kohta, kus loositi välja kolm uut kokaraamatut, oli minu kooke, eelkõige muidugi brownie't Kreeka pähklitega, aga ka kondenspiimaga juustukooki ja Tosca-rabarberikooki päris mitmeid kordi ära mainitud (et mitte öelda - enda kooke nägin seal nimekirjas kõige rohkem):):):) Ma olen tõesti õnnelik selle üle, kui mu koogid jõuvad ka nende inimesteni, kes blogi ei loe ja väga (väga-väga) tore on, kui inimesed neid naudivad samamoodi nagu ma ise:)

Lisaks Marjule õnnestus mul aga seekord tänu kaanefotole kokku puutuda teisegi andeka fotograafi Maiken Staagiga, kelle tehtud on kõik käesoleva postituse fotod. Kuna aga Maiken ei ole erinevalt Marjust toidule spetsialiseerunud, siis sain kogu stiili, kaunistamise, lauanõud ja isegi kleidi ise valida - jälle üks uus põnev kogemus juures:) Maiken Staagi muude lahedate fototöödega saate lähemalt tutvuda tema veebilehel.


Suussulava vaarikamaitselise šokolaadi-kohupiima-juustukoogi, millega sõpru ja südameid võita saate väga lihtsalt kodus küpsetada selle kerge retsepti järgi:)

Põhi:
180 g šokolaadiküpsiseid
50 g tumedat šokolaadi
50 g võid

Täidis:
3 muna
1 dl suhkrut
400 g toorjuustu
300 g kakaoga kohupiimapastat
1,5 dl hapukoort
200 g tumedat (vaarikamaitselist) šokolaadi

Kaunistamiseks:

50 g riivitud tumedat šokolaadi 
värskeid vaarikaid
mündi lehti (soovi korral)


Põhja jaoks haki või ja šokolaad ning sulata paksupõhjalises potis madalal kuumusel. Sega purustatud küpsistega. Suru segu 24 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhja ja aseta vorm täidise valmimise ajaks külmkappi.

Täidise jaoks sulata šokolaad vesivannil.  Sega toasoe toorjuust ja suhkur vispliga ühtlaseks (NB sega, mitte ära vahusta!!!), lisa ükshaaval toasoojad munad, hapukoor, kohupiimapasta ja lõpuks ühtlase joana samal ajal hoogsalt vispliga segades sulatatud šokolaad. Kalla juustu-šokolaadisegu vormi sisse küpsisepõhja peale ja küpseta 170 kraadises ahjus u 50-60 minutit. Enne serveerimist lase koogil jahtuda ja hoia külmas. Serveeri tumeda šokolaadi laastude, värskete vaarikate ja soovi korral ka mündi lehtedega.


esmaspäev, 16. juuli 2012

Tosca kook rabarberiga

See Tosca kook on küll tehtud rabarberiga, aga kui peeneid noori rabarberivarsi enam võtta ei ole, siis saad kasutada nt tikreid, sõstraid, kirsse, vaarikaid vm marju, samuti õunatükke ja pohli. Igasugused hapud marjad ja puuviljatükid sobivad suurepäraselt seda mõnusat krõbeda mandlikattega kooki täiustama:) Ja kui koduaias veel küpseid õunu ei ole, siis kasuta tooreid ;-) 

Nt selle pildi tegin eelmisel nädalal Pädastes poistel külas käies. Ranno käes on prae kõrvale mõeldud mõisaaiast puu otsast korjatud toored valged klaarid valge veini marinaadis enne sous-vide'imist - maitsevad kindlasti jube hästi! :)



Aga Tosca kooki saab teha nii:)

Kook:

2 muna
1,5 dl suhkrut
50 g võid
0,5 dl piima
2 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
300-350 g tükeldatud rabarberit (v hapusid õunu v marju)
1 tl kaneeli

Kate:
80 g võid
1 dl suhkrut
2 spl jahu
100 g mandlilaaste
5-6 spl (vahu)koort

Vahusta toasoojad munad ja suhkur kohevaks vahuks. Lisa sulatatud või, piim ja läbi sõela jahu-küpsetuspulbri segu ning sega ühtlaseks tainaks. Lõika rabarberid väikesteks tükkideks ja sega kaneeliga. Sega rabarberitükid tainaga õrnalt läbi ning pane segu võitatud ja jahuga ülepuistatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 25 minutit, kuni kook hakkab pealt kergelt pruunikaks muutuma.

Tosca-katte jaoks sulata potis või, lisa suhkur, sega. Kui suhkur hakkab sulama, siis lisa potti jahu ja küpseta pidevalt segades saadud segu. Seejärel vala juurde (vahu)koor ning kuumuta segades massi kuni see on ühtlane. Lõpuks lisa mandlilaastud ja sega läbi.

Tõsta mandlisegu ühtlase kihina koogile ja küpseta veel 20-25 minutit kuni kook on pealt kuldpruun. Lase koogil u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel restile edasi jahtuma. Soe kook on eriliselt hea vaniljejäätisega


Pildi tegi Marju ja see ilmus koos retseptiga ajakirja "Toit&Trend" mai-juuni numbris.


neljapäev, 12. juuli 2012

Kondenspiimaga juustukook


See kondenspiimaga juustukook oli toiduajakirja "Toit&Trend" mai-juuni numbris ja on värskete maasikatega jube hea, niiet tasub kiirustada küpsetamisega enne, kui maasikad otsa lõppevad:) Koogi retsept ja teostus on minu poolt, ilusa pildi tegi Marju. Järgnev jutt on aga kirjutatud selle "südametemurdja" kondenspiimaga koogi kohta ajakirja FB lehel

Südameid võib võita mitmel moel. Näiteks, meeliülendava serenaadiga, lõhnava lillesülemiga....meie soovitame kasutada hoopis vana head koogiga-üllatamise-trikki, sest armastus käib ikka kõhu kaudu:-)

Sellega on vist kõik öeldud ja ma tahaks näha seda inimest, kelle see kreemine kondenspiima-kohupiima-toorjuustu ahvatlus koos maasikatega külmaks jätaks:):):)

Põhi
180 g kondenspiimamaitselisi küpsiseid
2 sl pruuni pehmet suhkrut, nt rafineerimata roo- või fariinsuhkrut
80 g võid

Täidis
2 muna ja 2 munakollast
400 g toorjuustu
300 g kondenspiima
300 g vaniljemaitselist kohupiimapastat (võib olla ka maitsestamata, kui tahad vähem magusat kooki)
3 sl sidrunimahla (1/2 väiksema sidruni mahl)

Kate
50 g hapukoort
maasikaid

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega need sulatatud või ning fariinsuhkruga. Suru küpsisesegu 24-26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja.

Kõik täidise ained võiksid olla toatemperatuuril, et need ühtlaselt seguneks. Täidise jaoks vispelda toasoe toorjuust munade ja munakollastega ühtlaseks kreemiks, lisa kohupiimapasta, kondenspiim ja sidrunimahl. Sega vispliga ühtlaseks ning kalla koogivormi põhja peale. Küpseta 150 kraadi juures 50 minutit.

Ahjust välja võetud koogil lase 5-10 min jahtuda, kata seejärel ühtlaselt hapukoorega ning pane külma. Parim on kook üleöö külmas seisnuna.


esmaspäev, 9. juuli 2012

Valge-šokolaadi juustukook maasikatega





Karamellise põhja ja valge šokolaadiga kreemjas juustukook on ideaalne lisand maailma kõige parematele marjadele ehk Eestimaa maasikatele:) Ma küll armastan väga ka vaarikaid, mustikaid, sõstraid, pohli, murakaid jm marju, aga kodumaised aiast v metsast saada olevad MAASIKAD on lihtsalt jalgu nõrgaks tegevad:) Õnneks sain ka Põhjakale mineku sättida just oma lemmik-ajale ja teha seekord kohe kaks mõnusat magustoitu maasikatega - Eton mess'i ja selle sama koogi. 

Nimetus Eton mess on ilmselt enamikule inimestest tundmatu ning menüüs oli alguses lihtsalt kohupiimakreem, maasikad ja besee. Reedel Põhjakale sööma minnes leidsin menüüst oma suureks üllatuseks aga hoopis "Silja segaduse" nimelise magustoidu, sest Põhjaka poisid olid üritanud Eton mess'i eesti keelde tõlkida:):):) Üsna loominguline tõlge muidugi:D



Reedel nägin Põhjakal paari tuttavat, kes kiitsid Nizza salatit ja toorjuustu-šokolaadikooki, mida olid paar päeva varem seal söömas käinud. Olin veits hämmeldunud, et kuidas nad teavad, et need minu retseptide järgi tehtud olid. Aga menüüs pidi kirjas olema:) Ja oligi - blogijate toidud on paberil eraldi tärniga, mida ma ise ei teadnudki. Hästi lahe:) Just eriti tore on restorani menüüs oma nime näha, sest kuigi minu (retsepti järgi) tehtud asju on ennegi mõnes restoranis pakutud, siis see oli ikkagi esimene kord, kus oli kohe must-valgel ja kirjas, et tegemist on minu toitudega:) 




Kuigi ma üritan toidust võimalikult ilusaid pilte blogisse panna, siis selle koogi pildid on nö elust enesest:) ehk tehtud Kilingi-Nõmmel enne Schillingule minekut Ahti sünnipäeva tähistades. Olen seda juustukooki erinevate variatsioonidega küpsetanud juba ligi 10 aastat, kuid tundub, et mul ei ole niikuinii lootust seda kunagi kodustes tingimustes rahulikult statiivi, valgusepeegeldajate jms asjade kaasabil korraliku foto peale püüda, niiet panen seekord täitsa spontaansed pildid siia üles. Sest kook lihtsalt väärib jagamist, seda enam, et mitmetele on juba retsepti ka lubatud:)

Ja tegelikult ongi tore jäädvustada "päris elu", et endal jääb ka ilus ja helge mälestus ülilahedast nädalavahetusest ja iga-aastasest ilusa muusika festivalist, kus suurem osa muusikast nii väga ilus just ei ole:), küll aga on alati need kaks päeva Kilingi-Nõmmel ja Pärnus erakordselt lahedad. Seltskond, sünnipäevapidu, järgmisel hommikul pannkoogilõhna peale ülesärkamine ja mõnus paaritunnine hommikusöök aias, armsates metsajärvedes ujumas käimine (isegi kui ma ise ei uju, aga lihtsalt nii ilus on), pühapäeva õhtune Supelsakstes söömine ning kõik muu loob kokku juba sellise meeleolu, et minu jaoks on Schillingust kujunenud iga-aaastane lemmik-muusikasündmus:)


Sellel pildil aga üritasime kõiki küünlaid (3 ja 5, mis sümboliseerivad 35 eluaasta täitumist) korraga põlema saada, et sünnipäevalaps saaks need ära puhuda:) Tuule tõttu kulus meil selleks kokku u 10 minutit:) Ja oma panuse andsid selleks neli inimest, kelles üks seisis tuule ees ja kolm üritasid küünlaid põlema saada:):):) Aga lõpuks meil siiski õnnestus kõik küünlad korraga põlema saada ja kõik olulised hetked küünalde puhumisest said ka kaamerasse jäädvustatud:)

Kooki (mis muuseas on ülilihtne) saad teha nii:

Põhi:
200 g kaeraküpsiseid
70 g sulatatud võid
50 g tumedat pehmet pruuni suhkrut (nt fariinsuhkur, muscovado)
50 g röstitud sarapuupähkleid (soovi korral)

Sulata või, purusta küpsised ja sarapuupähklid ning sega kõik ained omavahel kokku. Suru segu 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja. Pane vorm täidise valmimise ajaks külmkappi.

Täidis:
400 g maitsestamata toorjuustu
400 g vaniljemaitselist kohupiimapastat (või 300 g kohupiimapastat ja 100 g hapukoort)
100 g suhkrut
2 muna
200 g valget šokolaadi

Kate: 
paar peotäit mandlilaaste

Sulata šokolaad. Sega toasoojad täidise ained omavahel vispliga kokku ja lisa sulatatud valge šokolaad, samal ajal vispliga segades. Vala täidis vormi ja küpseta ahjus 160 kraadi juures u 30 minutit. Puista mandlilaastud ühtlaselt koogi pinnale. Küpseta veel 30 minutit. Võid küpsetada ka 170 kraadi juures kokku 45-50 minutit (ja poole küpsetamise peal mandlilaastud peale panna). Kook on parim pärast üleöö külmas seismist.

Eriti hea on šokolaadi-juustukook koos värskete maasikate v maasikatoormoosiga, kuhu on lisatud ülivähe suhkrut, natukene sidrunimahla ja alkoholi, nt rummi v Cointreau'd. Aga teiste marjadega (nt mustikad, kirsid või vaarikad) ka väga mõnus.


kolmapäev, 4. juuli 2012

Nizza salat


Nizza salat on üks mõnus kerge samanimelise linna järgi oma nime saanud salat, milles saab ära kasutada igasugust suvist värsket kraami. Siinne salat on aga minupoolne versioon prantslaste "klassikust", mida Põhjaka nädal aega oma klientidele pakub:) Kalaks on seekord praetud räim, aga mina olen vist ise kõige rohkem grillitud v ahjus küpsetatud lõhega seda toitu teinud. Sobivad muidugi igasugused kalad, nt grillitud makrell on siia juurde super. Salati koostisesse ja kogustesse tasub loominguliselt suhtuda - pane sinna täpselt seda, mis meeldib ja mida parasjagu turul v aias saada on:)

Mitmed komponendid on pärit Põhjaka mõisa enda imeilusalt suurelt aiamaalt, mida hoiavad korras kaks täiskohaga aednikku Ira ja Rein. Pilte aiamaast, aednikest jm meie esmaspäevastest toimetustest saab vaadata siin. Järgmisel nädalal peaks Põhjakale jõudma ka kauaoodatud kanad, seni aga on kanadele ehitatud ökomaja (põhust seinad ja savikrohv) õrrel pääsukesed ennast sisse seadnud:) Kui juba piltidest rääkida, siis igaks juhuks mainin, et selle postituse fotode (vähemalt enamike eest) tuleb Silverit tänada!:)

Klassikalist Nizza salatit, millest kõik prantslased ühtviisi aru saaks, ei ole paraku olemas. Alati ja igal pool on see salat erineva koostise ja kastme v vinegretiga. Peaaegu nagu Kreeka salat (kreeklased ise nimetavad seda "külasalatiks") Küprosel v Kreekas, ainult et viimase puhul on põhikomponendid (fetajuust, sibul, mustad oliivid, tomat, kurk, oliiviõli) peaaegu alati samad ja vaid mõned nüansid varieeruvad. Nizza salati puhul aga näitab minu kogemus, et seda Prantsusmaal bistroos, brasserie's v kohvikus tellides ei või kunagi päris täpselt teada, mis sa saada võid:)

Lugesin just toiduajakirjast "Fabulous Food" ühe Pariisis elava inglise chefi kommentaari Nizza salati kohta. Tema jaoks olevat autentse Nizza salati otsimine olnud nagu krüpteeritud pusle lahendamine ja lõpuks jõudis ta järeldusele, et põhimõtteliselt on lood nii, et kui salatisse lisada ükskõik millist värsket toorainet, mis Nizza lähedal kasvab, siis oled õigel teel:):):)

Kui salatisse võid lisada kõike, mis meeldib, siis kastme koguste puhul (juhul, kui seda retsepti kasutad), tasub suhteliselt täpne olla:) Aga loominguline lähenemine on muidugi alati tore:):):)

Kaste:
1 küüsluauguküüs
80 ml oliiviõli
poolest sidrunist pressitud mahl
1 spl sinepit
0,5-1 spl mett
1 peenelt hakitud šalottsibul
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart  

Haki küüslauguküüs hästi peeneks, puista üle soolaga ja töötle noaga pastaks. Pane kaussi, vispelda koos ülejäänud ainetega ühtlaseks ja hoia külmas. Pildil on neljakordne kogus kastet, kuhu mahakkisin šaloti asemel ühe terve sibula sisse:)


Salat:
400 g väikseid kartuleid
300 g rohelisi ube
250 g kirsstomateid
300 g pisikesi peete
peotäis musti oliive
8 redist
4 kõvaks keedetud muna v 20 vutimuna
u 400 g grillitud, suitsutatud, praetud v küpsetatud kala vabal valikul
meelepärast rohelist salatit, peedilehti, spinatit, basiilikut, sibulat jms

Kartulid ja kooritud pisikesed peedid keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks ning lõika meelepärasteks tükkiteks. Rohelised oad pane u 2 minutiks soola ja suhkruga maitsestatud keeva vette, kurna ja loputa koheselt külma vee all. Viiluta redised õhukesteks viiludeks. Kirsstomatid lõika pooleks, suured munad sektoriteks.

Põhjakal kasutasin peedilehti ja spinatit, mis ma enne taldrikule salati põhjaks panekut kõigepealt kastmega ära segasin. Peedilehed rebisin väiksemaks, kui aga poest ostetud pisikesi peedilehti (minimangoldi nime all müügil) kasutada, siis need võib salatisse tervelt lisada. Väiksemad kartulid ja eriti pisikesed peedid võib terveks jätta, suuremad lõikasin pooleks v neljaks. Vutimunad lähevad salatisse samuti tervena.


Seekord oliive ja kirsstomateid ei olnud, see-eest aga traditsioonilised rohelised ja Türgi oad, rediseviilud ja peenralt leitud suvisibul. Kõige peale niristasin veel kastet, lisasin räimed ja jahvatasin musta pipart. Bon Appétit! ;-)


teisipäev, 3. juuli 2012

Maasika-magustoit Eton Mess




































Eton Mess on üks kerge (selles mõttes kerge, et ülilihtne valmistada) vahukoore, besee ja maasikatega magustoit Inglismaalt. Kuna ei vahukoor ega poes müüdavad beseed ei kuulu mu lemmikute hulka, siis ei olegi ma päris klassikalist Eton Mess'i kunagi teinud, vaid alati oma versiooni kohupiima(pasta) või mascarpone'ga või nende kahe seguga, küpsetades mõnusad beseed ise juurde. Et siis Eton Mess Eesti moodi;-) Noh, kui kasutada mascarpone't mitte kohupiimapastat, siis see enam muidugi nii eestipärane ei ole, aga väga maitsev ikkagi:)

Minu maaasika-magustoit on sellel nädalal Põhjaka menüüs Nopri talu kohupiimast tehtud vaniljemaistelise kreemi ja Cointreau's seisnud maasikatega. Ma ise olen teinud Eton Mess'i alati kas rummi v amarettoga, aga Põhjakal lihtsalt juhtus Cointreau'd köögis olema, sest Mari-Liisist oli üle jäänud.  Niiet sellega läks kohe eriti hästi, sest Cointreau on täiesti suurepärane kooslus maasikatega. Kusjuures, sain alles aastavahetuse peol teada, et see liköör kuulub ka maasikamargaritade koostisesse:) Paistab, et tuleb endalegi koju jälle üks pudel Cointreau'd osta (magustoidu jaoks, loomulikult) :)

Päev Põhjaka köögis oli ülitore, aga kuna üks pilt pidavat rääkima rohkem, kui tuhat sõna :D, siis panen mõned fotod meie kokkamisest Flickr'isse üles. Pildid on kõik minu fotoga tehtud minu või Silveri poolt - need, kus ma peal olen, on Silver pildistanud; ülejäänud aga on minu tehtud, kui pole teisiti kirjas:) FB-s on aga mõned Oti pildid ka (nt foto agroturistist).

Kõigepealt tuleks küpsetada beseed, aga kui sulle poes müüdavad meeldivad, siis võid vabalt aega säästa ja neid kasutada. 


Beseede jaoks on vaja:
3 munavalget
160 g suhkrut
0,5 tl vaniljeekstrakti

Vahusta munavalgeid kuni pehmete tippude tekkimiseni ja lisa pidevalt mikserdades suhkur (soovitavalt supilusikatäis korraga). Kui munavalgevaht on kõva ja läikiv, vahusta hulka vaniljeekstrakt. 

Tõsta 6 munavalgevahu kuhja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, jättes nende vahele piisavad vahed. Küpseta 140 kraadises ahjus 1 h 15 minutit, kui soovid pehme sisuga beseed. Krõbedama besee saamiseks tuleb neid u 1,5 h küpsetada.

Tõsta beseed restile jahtuma (krõbedad võid jätta ka ahju) ja lase neil vähemalt 4 h rahulikult jahtuda.

Eton mess:
u 500-550 g maasikaid jm marju (nt vaarikaid v mustikaid)
5-6 spl alkoholi (nt amaretto't, rummi v cointreau'd)
500 g mascarpone't v kohupiimapastat v nende kahe segu
1-2 spl suhkrut (soovi korral)
3 suurt (u 100 g) beseed
münti

Pane marjad (maasikad lõika pooleks) ja alkohol kaussi ning sega läbi. Lase vähemalt 15 minutit seista. Pane kergelt vahustatud mascarpone v kohupiimapasta teise kaussi ning sega hulka kolmandik marjadest (ilma vedelikuta). Murenda sisse beseed ja sega. Jaga kohupiima-/mascarpone-kreem 6 kausi v pokaali vahel, jaga nende vahel ära ülejäänud marjad koos vedelikuga ning kaunista mündilehtedega. Beseed võib ka veel peale pudistada. Pildil olev magustoit on tehtud mascarpone'ga.