Kolmapäev, 28. august 2013

Meega röstitud tomatid

Blogisse kahjuks ei jõua hetkel nii palju panustada, kui sooviksin, kuid eks see varsti jälle muutub ...:) Seniks soovitan aga lugeda LP-st Dmitri Haljukovist ehk kokast, kes esindab Eestit järgmisel Bocuse d'Or'il ja juhib vanalinnas asuvat imeilusa sisehooviga restorani Cru. Või sellest, mida teeb restoranist Bordoo lahkunud Tõnis Siigur, või milliseid ahvatlevaid kalaroogi valmistab Eesti ainsas mereäärses kalarestoranis City Marina peakokk Jörgen Kohal. Kõik kolm kokka jagavad ka oma retsepte, millest üks on ahvatlevam kui teine:)

Mul endal on siin hetkel aga üks mõnus tomatiretsept. Kuigi suvised (kodumaised) tomatid on pehmed ja maitsvad, siis mesi omakorda võimendab tomatite magusust. Ahjus meega röstitud tomatid sobivad suupisteks, kuid on igati  mõnusad ka salatites ja pastades, nt selles krevettidega roas. Mina olen neid lisanud ka omletile ja pakkunud juustude juurde. Ahjutomatitega saab valmistada ka ühe eriliselt hea supi - see on üks mu enda lemmikuid:)

Tomatid (eriti kui need on saanud kasvuhoones valmida, mitte ei ole oma "küpsust" tänu etüleeniga töötlemisele omandanud) igati kasulikud (kirjutasin sellest natukene pikemalt LP-s). Siin on aga üks tore jutt, mis kinnitab ja lükkab ümber tomatite kohta käivaid müüte:)


Vaja läheb:
plaaditäis kirsstomateid (u 1 kg)
3 sl oliiviõli
2 sl mett v meelepärast suhkrusiirupit
peotäis tüümianivarsi
2 küüslauguküünt
soolahelbeid v meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika tomatid pooleks, haki küüslauguküüned peenelt, eemalda tüümianilehed umbes poolte varte küljest. Aseta tomatid lõikepool üleval fooliumiga kaetud ahjuplaadile ja puista nende vahele lehtedega tüümianivarred. Sega kõik ülejäänud ained kokku, sh tüümianilehed, ja nirista tomatitele. Küpseta tomateid ahjus 120 kraadi juures u 4 tundi, kuni need on kokku kuivanud ja pisut krimpsus ehk nö poolkuivad.

Hoia tomateid külmas, aga kui soovid pikemalt säilitada, siis aseta need koos tüümianivarrega purki ja vala üle oliiviõliga.  



Pühapäev, 25. august 2013

Tomati-vaniljemoos



Tomati-vaniljemoosi idee sain kokakoolist, kui meil käis külas Prantsusmaal kuulus chef, telekokk ja Michelini tärni omanik Christian Etienne (kirjutasin sellest demost siin ja siin). Tegemist oli tohutu suure tomatifänniga, kes meile erinevaid sorte tutvustas ja kõigis roogades (isegi magustoidus) tomatit kasutas. Tomatimoosi valmistas Etienne desserdi (mis sialdas ka tomatisorbeed) juurde ja see sisaldas kilo tomatite kohta sama palju suhkrut! Oma "vaimustust":) magusate mooside suhtes olen siin juba korduvalt väljendanud, niiet mina otsustasin valmistada moosi võimalikult vähese suhkruga ja lisada sidrunimahla, et see oleks söödav ka juustudega. Kasutasin moosisuhkrut, et saada paksem konsistents. Ausalt öeldes sai see moos ikka üsna magus, aga juustudega väga mõnus:) Enam magusamat aga kindlasti ei sooviks...

Retsept ilmus eelmisel nädalal LP-s koos väikese tomatiteemalise jutuga. Et me teeme LP jaoks asjad aegsasti valmis, siis avastasin u nädal hiljem, kui olin juba retseptid-fotod ära saatnud, et sama moosi oli valmistanud (ja retsepti internetis jaganud) ka juba üks ettevõte. Sealses retseptis oli rohkem suhkrut, kuid vähem tomateid ja sidrunimahla ehk siis ilmselt oluliselt magusam keedis. Kui me neid moose Pille juures eelmisel nädalal visuaalselt võrdlesime, siis selgus, et minu oma on ikkagi paksem ja mustab vaniljeseemnetest - tolles moosis olid seemned põhja vajunud. Niiet nagu ikka - ise tehtud, hästi tehtud!!! :)

Tomatimoos sobib väga hästi juustudega, aga ka valge kala juurde. Kusagilt lugesin, et vanilje pidavat tomatites esile tooma muskuse maitset. Igal juhul soovitan proovida - mõnus teistmoodi moos, mida on hea ka sõpradele kinkida ja külla kaasa võtta. 

Vaja läheb:
600 g väikeseid kirsstomateid
230 g moosisuhkrut
0,5 tl soola
pool vaniljekauna
poole sidruni mahl

Lõika tomatid pooleks, suuremad tomatid neljaks ning aseta koos suhkru ja soolaga potti. Lõika poolik vanillikaun pikuti pooleks, tõmba terava noaga seemned välja ja lisa nii seemned kui ka kaun potti. Kata pott kaanega ja lase 30 minutit maitsestuda kuni suhkur on lahustunud ja tomatitest hakkab vedelik välja tulema.

Aseta pott pliidile, lase tomatisegul keema tõusta, alanda kuumust ja jäta pott pliidile u 20 minutiks podisema aeg-ajal segades ja vahtu eemaldades. Tomatisegu peaks selle ajaga olema u neljandiku võrra vähenenud. Lisa sidrunimahl ja lase veel u 5-10 minutit õrnalt keeda. Eemalda vanillikaunad, pese puhtaks ja aseta vanilliektrakti sisse.

Kui soovid moosi pikemalt säilitada, siis vala see steriliseeritud purkidesse ja sulge purgid koheselt. Kui soovid lähiajal tarbida, siis võid purgid külmkappi panna. Moos taheneb jahtudes. Sellest koguses saab u pool liitrit tomatimoosi. 



PS nüüd olemas ka video tomati-vanillimoosi keetmisest

Neljapäev, 8. august 2013

Aprikoosimoos

Mul on tunne, et minust hakkab korralik koduperenaine saama, sest keetsin jälle moosi! Tavaliselt teen seda paar korda aastas, kuid sel suvel olen juba teinud moosi rabarberitest, aprikoosidest ja tomatitest koos vaniljega, niiet enne sügisest pohla-õunamoosi on juba minu pisikene moosiriiul keldris peaaegu täis. Tuleb ilmselt rohkem veini eest ära juua ja ruumi teha, kui nii edasi läheb ... ;-)

Erinevalt marjadest nagu nt vaarikad v mustikad, mis sügavkülmast võetuna on tunduvalt mõnusamad kui keedetud kujul, ei ole aprikoose kahju moosiks teha. Ja aprikoosimoosi ärasöömine ei ole kunagi probleemiks, sest see on imehea nii kookides, pannkookidega, röstsaial kui ka niisama purgist lusikaga süües ning on alati super asi külla kaasa viimiseks - ma ei ole veel näinud inimest, kelle nägu õnnest särama ei lööks, kui talle särav oranži sisuga purgike ulatada. Ja see moos on tõesti niiiii ilus, et kui mõnda toitu armuda võiks, siis aprikoosimoos oleks küll kindel kandidaat ... :)

Suvisel ajal, kui aprikoosid on mõnusad, mahlased ja magusad, saab neist imehea moosi. Keetsin seda moosisuhkruga, tänu mille pektiinisisaldusele saab hakkama lühema keemisaja ja - mis peamine - vähema suhkru lisamisega ehk moos ei tule liiga magus. Mitte et see aprikoosikeedis vähe magus oleks, aga lihtsalt see ei tule nii lääge nagu tavalise suhkruga tehes. Sidrunimahl ja sool aitavad ka pisut magusust tasakaalustada.

Aprikoosimoos on minu arvates juba niigi maistekas, niiet mina ei lisa sellele vaniljet ega rosmariini, kuid seekord otsustasin katsetada prantslaste nippi ja asetada moosipurki aprikoosituumad. Nimelt pidavat aprikoosituum andma moosile mandlimaitsest. Kui seda soovid, siis purusta aprikoosi sees olev kivi, võta sellest seeme/tuum välja ja aseta steriliseeritud purki, kuhu hiljem moosi peale valad. Kuskilt lugesin, et need seemned on soovitav ka enne blanšeerida (ehk keeta mõned minutid), aga ma ise seda siiski tegema ei hakanud. Pildil on ka näha, millised need kivide seest eemaldatud tuumad on - näevad välja nagu väikesed mandlid.


Vaja läheb:
1,5 kg aprikoose (see on puhastatud aprikooside kaal)
750 g moosisuhkrut
poole sidruni mahl
0,5 tl soola

Poolita aprikoosid, võta kivid välja. Suuremad aprikoosid võid ka neljaks lõigata. Tõsta aprikoosid ja suhkur potti, sega läbi, aseta kaas peale ning jäta mõneks tunniks seisma kuni suhkur on sulanud.

Lisa sidrunimahl, sool ja keeda moosi pliidil madalal kuumusel, aeg-ajalt segades ja vahtu eemaldades, kuni aprikoosid on läbi küpsenud ja moos hakanud paksenema. Kulub selleks u 20-30 minutit sõltuvalt sellest, kas soovid moosi, kus mõned aprikoositükid on sees, või sellist, milles kõik puuviljad on lõhki keenud. Minu arvates on tore, kui mõni suurem tükk ikka sees on;-)

Aseta moos steriliseeritud purkidesse, kata kaanega. Moos pakseneb purgis jahtudes edasi. Mina keetsin u 25 minutit ja moos oli õhtul purki valamise ajal suht vedel, aga juba hommikuks oli see nii paks, et püsis ilusti lusika peal. Sellest kogusest saab u 2 liitrit moosi.

Purke steriliseerida saab nii nagu rabarberimoosi juures kirjas on.

Kolmapäev, 7. august 2013

Suvine hommikusöök värskete marjadega



See suvine hommikusöök on ülitervislik ja väga hea ka sportlastele, sest sisaldab nii süsivesikuid, rasva, valku, vitamiine, mineraalaineid kui ka antioksüdante - kõike, mida enne (tugevat) trenni v võistlust on hea süüa:) Seda, kui kasulik on kinoa ja mida ta kõike kasulikku sisaldab, saab lugeda siit. Lisaks võib sellele lisada ka viilutatud banaani ja häid süsivesikuid on veelgi rohkem ;-) 

Üks väga mõnus apelsinimeki ja kuivatatud jõhvikatega hommikusöögivariant kinoast mul siin juba on, aga praegune "retsept" on veelgi kergem ja kiirem. Ja sõna "retsept" on jutumärkides, kuna tegevuskäik on nii lihtne, et natukene piinlik on seda isegi retseptiks nimetada. Aga igati maitsev (vaatamata oma lihtsusele) see hommikusöök on ja kui kinoad ei ole, siis soovitan teha sarnaselt hoopis kaerahelbeputru - ka (täistera) kaerahelbed on kaneeli, röstitud pähklite, mee ja värskete marjadega ülimalt meeldiv algus ilusale päevale!:)

Kinoa on üks mu suuri lemmikuid ja käesolev aasta on ÜRO poolt rahvusvaheliseks kinoa aastaks kuulutaud, et tunnustada Andide põliselanikke selle taime säilitamise eest (see ei olnud mitte lihtne, sest hispaanlastest vallutajad kehtestasid kinoa kasvatajatele isegi surmanuhtluse mõnedel juhtudel) ning juhtida üldsuse tähelepanu selle taime kõrgele toitainesisaldusele. 

Et kinoa (NB! see ei ole teravili) on maailmas nii palju populaarsust kogunud ja selle hind on alates aastast 2006 kolmekordistunud, siis on kasvatajate vahel tekkinud võitlused maa pärast ja farmerid ise pidavat viimasel ajal suhteliselt vähe kinoad sööma. Mitte et nad seda endale lubada ei saaks, vaid kuna selle eest saab nii head hinda, siis on kiusatus kogu saak pigem maha müüa kui ise tarbida ... Siin on üks huvitav artikkel kino kasvatamisest, mida ma vist ei olegi veel blogis jagada jõudnud. 

Vaja läheb:
200 g kinoad
0,5 tl soola
1,5 tl kaneeli
u 60 g (vabalt võib rohkem) hakitud röstitud pähkleid
2-4 sl vedelat mett, suhkru(roo)- v vahtrasiirupit
2-3 dl marju, nt vaarikaid, mustikaid, musti või punaseid sõstraid

Aseta vee all sõelal loputatud kinoa koos vee v piimaga (vedelikku peab olema kinoaga võrreldes kahekordselt) potti, lisa sool, lase keema tõusta ning keeda u 15 minutit kuni kinoa on pehme ja enamik vedelikust sellesse imendunud. Keera kuumus maha ja lase kaane all veel u 5 min seista. 

Rösti pähkleid pannil keskmisel kuumusel v ahjus 170 kraadi juures u 6-7 minutit. Haki ja sega koos kaneeliga kinoa hulka. Jaga kinoa kaussidesse (saab 2-4 portsu), nirista peale mett v siirupit ja kata marjadega. Suurepärane algus ilusale päevale!!! :)

Pühapäev, 4. august 2013

Beseekattega marja-toorjuustukook


Pausid on siin blogis viimasel ajal juba ebatavaliselt pikaks veninud, aga mis teha - suvi on?! :) Ja kuigi ma kokkan, küpsetan ja tegelen retseptidega tavapärasest veelgi intensiivsemalt, siis ikkagi blogisse jõuab asju hetkel kahjuks pisut vähevõitu. Selles osas ei saa ma samuti hetkel midagi ette võtta ... :)

Mis aga kooki puutub, siis see on tõeliselt pehme kreemise täidise, gluteenivaba mandlipõhja ja pealt krõbeda, aga seest pehme ja suussulava vahukommilaadse beseekattega kook, mille magusust koduaia hapukad sõstrad hästi tasakaalustavad.

Kui soovid beseele ka pisaraid, siis kasuta tuhk- v peensuhkru asemel tavalist suhkrut ja lisa see munavalgevahule üsna vahustamise lõpus ühe korraga, mitte vähehaaval ise samal ajal vahustades. Need suhkrukristallid, mis jäävad munavalgevahus lahustumata, tekitavadki "pisarad" besee pinnal ehk kook "hakkab nutma" nagu inglise keeles öeldakse. 



Põhi:
50 g kookoshelbeid
80 g mandlilaaste
50 g sulatatud võid
30 g pruuni suhkrut (kasutasin tumedat muscovado't)

Täidis:
600 g toasooja toorjuustu
80 g suhkrut
100 g hapukoort
3 munakollast
1 muna
1 sl (väikese kuhjaga) maisitärklist
3 sl Amaretto likööri (soovi korral)
200 g musti ja punaseid sõstraid vm marju

Kate:
3 munavalget
150 g (tuhk)suhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti v 2 sl vanillisuhkrut

Sega kõik põhja koostisained kokku ja suru küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse 24-26 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Küpseta põhja 170 kraadi juures 10 minutit.

Sega visplit kasutades toasoe toorjuust suhkru ja hapukoorega ühtlaseks, lisa ükshaaval munakollased, seejärel liköör ja maisitärklis. Viimasena sega täidisesse õrnalt mustsõstrad vm marjad. Vala toorjuustusegu vormi ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 45 minutit. 

Vahusta munavalged pehmeks vahuks, lisa vähehaaval suhkur ja vaniljesuhkur ning vahusta veel, kuni munavalgevaht hakkab hakkab õrnalt läikima ja tekivad tugevad tipud. Kõige parem tulemus jääb, kui tuhk- ja vanillisuhkur enne omavahel ära segada ja siis segu supilusikatäie kaupa lisada samal ajal vahustades. Kui kasutad ekstrakti, siis lise see vahustamise lõpus.

Tõsta munavalgevaht küpsetatud koogile, aseta uuesti ahju ning küpseta 170 kraadi juures veel u 15 minutit kuni besee on kahvatukuldne. Lase koogil enne serveerimist jahtuda. Lõikamise ajal võib besee veid praguneda, aga täidis hoiab ilusti oma kuju ega valgu laiali.