teisipäev, 2. märts 2021

Lillkapsa-läätse karri


Taimsed toidud tõusevad üha enam hinda:) Ühest küljest on aed-, puu-, kaun- ja teraviljad ning marjad, pähklid ja seemned toitainerikkad ning meile väga kasulikud, teisest küljest aga on need reeglina keskkonnasõbralikud. Loomulikult ei käi viimane väide retseptis oleva kookoskoore jm eksootiliste koostisainete kohta, kuid üldiselt peetakse taimset toitu väiksema keskkonnaalase jalajäljega olevaks kui loomset. Tarbin küll endiselt ka liha ja kala, samuti piimatooteid, kuid üritan aina enam oma menüüsse maitsvaid köögivilju jmt taimset lisada ning loomse osakaalu kasvõi väikeste sammude haaval vähendada.

Kuigi ma ei teinud seegi kord aasta alguses veeganuari (vegan+jaanuar), siis ma vähemalt kirjutasin sellest ;-) :D ja tarbisin aasta esimesel kuul kohe eriti palju kasulikku kiudainerikast taimset toitu:) See lillkapsa ja läätsedega toekas karri on üks suurepärane näide sellest, kuidas toitva, toeka ja soojendava roa saab ilma kübetki loomset toorainet kasutamata:) Ja muidugi - see maitseb ka hästi;-) Boonusena on kogu selle aromaatse ja toitainerikka taimse roa valmistamiseks vaja vaid ühte suurt panni. 

Seda, et igal toidukorral ei ole tingimata vaja liha süüa, räägib ka Elisabet Reinsalu sellel reedel ilmuvas Nädalalõpuleht LP-s. Kusjuures loo juures on Elisabeti üliahvatlev läätsepada, mida ise samuti esimesel võimalusel valmistada tahan. Ja nagu juba täna selgus, ma ei ole toimetuses ainus, kes seda vürtsikat taimset läätserooga kodus teha plaanib :)

Toekama roa soovijad võivad nautida karrit krõbeda koorikuga saia, naani või lameleivaga. Võib kasutada ka sügavkülmutatud lillkapsast. Kui soovid vürtsikamat karrit, lisa kindlasti tšillihelbeid; kui mahedamat, siis jäta need välja. 

Kookoskoort lisa vastavalt sellele, kui kreemjat karrit soovid. Pool pakki on täitsa ok, aga samas saab  veelgi tummisema ja rammusama roa, kui segada karri sisse terve pakitäis kookoskoort.

Vaja läheb:
1 suurem sibul
5 keskmist küüslauguküünt
2 keskmist porgandit
250 g (1 pakk) kirsstomateid
1 väiksem lillkapsas (u 300 g)
2-3 sl õli või selitatud võid praadimiseks
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl (suitsu)paprikapulbrit
1 tl jahvatatud koriandrit
0,5 tl tšillihelbeid (soovi korral)
2 sl tomatipastat
7 dl aedviljapuljongit
150 g punaseid läätsesid
1-2,5 dl kookoskoort
värsket koriandrit (soovi korral)

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika tomat kas õhukesteks viiludeks või väikesteks tükkideks. Lõika tomatid pooleks võ neljaks ja lillkapsas väikesteks õisikuteks.

Kuumuta pannil õli või selitatud või ja prae selles madalal kuumusel sibulat ja porgandit u 10 minutit kuni sibul on klaasjas. Lisa hakitud küüslauk ja prae veel mõni minut. Seejärel aseta pannile vürtsid ja tomatipasta ning prae vajadusel segades veel 2 minutit. 

Lisa pannile tomatid ja lillkapsas ning prae veel paar minutit. Vala juurde puljong ja läätsed, aseta pannile kaas ning lase madalal tulel küpseda kuni läätsed ja lillkapsas on pehmed (kulub u 15 minutit). Sega hulka kookoskoor ja puista soovi korral peale (ohtralt) koriandrit. 


Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

teisipäev, 23. veebruar 2021

Kanamaksapasteet siidriželeega


Kuigi tulenevalt homsest tähtsast päevast on praegu eriti popid just rukkijahu, kama, musta leiba, kilu ja heeringat sisaldavad road, lisan blogisse üle pika aja hoopis ühe kanamaksapasteedi retsepti:) Seekord on pasteet pisut pidulikum - väikese alkoholise želeekihiga - ja sobib suurepäraselt nii meie kalli rukkileiva kui ka hoopis mõne mõnusa haputainast saiaga krõbeda koorikuga nautimiseks, samuti neist tehtud krõpsudega söömiseks (kuidas teha leivast või saiast krõpse, vaata siit).

Arvestades seda, et eestlased on olnud aastasadu väga vaesed ning liha jõudis toidulauale üliharva, on maks koos teiste subproduktidega igati omal kohal ka pidupäeval. Varasemal ajal söödi loomad sõna otseses mõttes ninast sabani ära ja raisku ei lastud midagi minna. Kahtlen, kas taludes peent pasteeti tehti, kuid kindel on see, et see toitainerikas organ, mille kohta suisa biokeemiline jõujaam öeldakse, oli vanadel eestlastel kindlalt au sees. Maks on küll tuntud oma suurepärase rauasisalduse poolest, kuid selles on ka teisi mineraalaineid, samuti vitamiine ja päris palju valku. 

Maksa võib leotada soovi korral piima sees, et see muutuks pehmemaks ja mahedamaks. Kanamaksa puhul see isegi otselt vajalik ei ole, kuid näiteks veise- ja seamaksa puhul on piima mõju tuntav. Lisaks sitkuse vähendamisele aitab piim ka ebameeldivat lõhna eemaldada. Mina asetan iga maksa alati piima sisse enne kasutamist, sest see ka nö puhastab kergelt, eelkõige üleliigsest verest.

Kate teeb pasteeti pidulikumaks ja rikkalikumaks ning on pühade ajal igati omal kohal. Kui sa ei soovi aga seda alkoholiga teha, siis kasuta hoopis õunamahla, eriti hea on muidugi kodune ubina nektar. Samuti võid kuiva siidri asemel teha tarretise magusa(ma)st siidrist või hoopis mõnest puuviljasest või dessertveinist. Katte võib loomulikult ka üldse ära jätta. Želatiinilehti lisa vastavalt sellele, kui tugevat tarretist soovid - kolmega on pehmem, neljaga juba päris tugev. Mulle meeldib pehmem (selline nagu ka pildil) ja kasutan kolme lehte.

Kui pasteet on õhukindlalt suletud anumas või anum on kaetud toidukilega, säilib pasteet külmakpis mitu päeva.

Erti hea on pasteet mõne krõbeda koorikuga (hapuitainast) saia või röstleivaga, kuid sobib ka soolaste küpsiste ja näkileibadega nautimiseks. 

Vaja läheb:
500 g (1 pakk) kanamaksa
piima (soovi korral)
õli või selitatud võid maksa praadimiseks
1 keskmine või suurem sibul
2-3 küüslauguküünt
200 g toasooja võid
2 dl kuiva siidrit
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Katteks: 
3-4 želatiinilehte
3 dl poolkuiva siidrit 
tüümianilehti (soovi korral)

Puhasta maks kelmetest, soontest ja rasvast ning aseta soovi korral piima sisse paariks tunniks likku. Loputa külma veega, nõruta sõelal üleliigsest vedelikust ja kuivata majapidamispaberiga. 

Kuumuta pannil rasvaine (õli või selitatud või) ja prae kõrgel kuumusel kanamaksa kummaltki poolt umbes minuti. Ära liiga palju maksatükke korraga pannile pane, vaid prae maks mitmes osas. Maks peaks jääma seest roosa. Jäta maks kaussi jahtuma.

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Võta umbes kolmandik tavalisest võist, sulata pannil ja küpseta selles madalal kuumusel hakitud sibulat 10-15 minutit kuni see on klaasjas ja hakkab kuldseks muutuma. Lisa küüslauk ja lase veel mõni minut küpseda. Seejärel tõsta kuumust, vala pannile siider ja lase sel 3-4 minutit mullitades keeda kuni see on vähenenud ja pisut siirupiseks muutunud. Tõsta segu pannilt taldrikule ja jäta jahtuma. 

Aseta jahtunud sibula-siidrisegu, ülejäänud või ja kanamaksad köögikombaini ning töötle 4-5 minutit kuni moodustub ühtlane mass. Maitsesta soola ja pipraga. 

Kui soovid eriti siidjat tekstuuri, siis suru segu läbi sõela. Tõsta mass õhukndlalt sultavasse anumasse, silu pind ja lase 2-3 tundi külmas jahtuda. 

Katte jaoks aseta želatiinilehed külma vette. Soojenda siider kastrulis, kuni see aurab kergelt. Pigista želatiinilehed kuivaks ja sega kuuma siidriga, kuni need lahustuvad. Kurna läbi tiheda sõelda. Vala õrnalt või tõsta supilusikaga siidrisegu tahenenud pasteedile ja aseta veel mõneks tunniks külmkappi, kuni kate taheneb. Serveerimisel puista soovi korral peale tüümianilehti.


Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin.

    neljapäev, 18. veebruar 2021

    Mahlane ja maitseküllane võileivatort suistukalaga


    Kuna juba järmisel nädalal on meie kalli kodumaa sünnipäev, siis hakkan vaikselt ka sobivaid retsepte nii blogisse kui ka oma blogi sotsiaalmeediasse (instasse ja FB-sse) postitama. Homses Nädalalõpuleht LP-s on aga sellele tähtsale päevale mõeldes musta leiva, kohupiima, šokolaadi ja mustikatega tort ning vanad head kohupiimakorbid, mida mina võin süüa lõputult (värske ahjusoe sai on ju lihtsalt vastupandamatu, eriti koos kohupiimaga!):) Blogisse aga lisan lõpuks oma võileivatordi retsepti, mida saab teha nii singi kui ka kalaga ning mis tegelikult sobib muidugi igal ajal pakkumiseks. Vabariigi aastapäeva puhul võib seda valmistada musta leivaga, muidu eelistan ise pigem saia või sepikut, et oleks pehmem ja mahlasem tulemus. 

    Sel aastal on meie iseseisvuspäev hoopis teistsugune kui varasemalt - kes oleks veel mullu samal ajal osanud ette kujutada, milline erakordne aasta meid ees ootab?!? Nüüd on aga viimasest välisreisist möödunud peaaegu aasta, kodus on veedetud rekordarv tunde ja üldse on peaaegu kõik hoopis teistmodi kui muidu. Eks see ole meie enda valik, kas nutame taga kadunud "häid" aegu või kohaneme uue reaalsusega ... Mina olen valinud teise variandi, aga samas ei saa jätta mainimata, et tunnen siiralt kaasa kõigile, kes praegu on kitsikuses (nii majanduslikult kui ka suure perega väikesesse elamisse kokku pressitud), samuti on mul väga kahju kõigist neist, kes selle viiruse tõttu on meie seast lahkuma pidanud või kes oma kalli lähedase kaotanud. Ma väga loodan, et olukord selles osas varsti paraneb! Olen valmis omalt poolt panustama (kodus istuma, maski kandma, distantsi hoidma jne) ehk tegema kõike, mida spetsialistid (arstid ja teadlased) soovitavad, kui see päästab kasvõi ühe inimese tervise. 

    Õnneks aga saame kodus siiski nautida enda tehtud toitu ja loodan, et kui midagi muud head praeguses olukorras ei leia, siis ehk vähemalt lohutab see, et on rohkem aega ja soovi ise süüa teha, mis on ühest küljest puhas rõõm ja teisest küljest saab ju nii kõige paremat toitu! Vabariigi aastapäeval tasub end aga rõõmustada pisut erilisemate hõrgutistega ja loodan, et saan omalt poolt pisutki inspireerida:)

    Üks neist on võileivatort, mis on hästi lihtne. Soovitan selle eelmisel õhtul enne söömist valmis teha, et  jõuaks piisavalt maitsestuda. Nagu enne mainisin, sobib hästi ka must leib, kuid oleme oma peres tähele pannud, et näiteks lapsed eelistavad alati pehmemat ja suus sulavamat tekstuuri, seega mõni kerge röstsai või -sepik on ideaalne. Mina kasutasin seekord gluteenivaba saia, mis sobis samuti väga hästi. Kui aga kasutad musta leiba, siis tuleb leivaviile kindlasti puljongi või piima sisse kasta ehk neid immutada. Mina teen seda saia puhul ka, sest mida mahlasem on tort, seda parem. 

    Kui kasutad täidises suitsukana, siis soovitan kaunistada tordi singiviiludega ja sidruni asendada paari peotäie riivjuustuga. Tordikaunistamise võib ette võta koos lastega ja teha peale hoopis neile meelepäraseid kujundeid.

    Lisaks retseptis olevatele tordi katteks mõeldud asjadele sobivad veel kirsstomatid, õhukesed (marineeritud) kurgi või redise viilud, peeneks hakitud paprika, keedetud (vuti)muna ja kalamari (juhul, kui kasutad täidises kala). 


    Vaja läheb:
    24 viilu saia või sepikut
    immutamiseks piima või külma puljongit

    Munavõi:
    4 keedetud muna
    150 g paksu majoneesi
    200 g (1 pakk) toasooja küüslaugu- või murulaugumaitselist toorjuustu
    1 sl mahedat sinepit
    soola, pipart

    Purusta keedetud munad kahvliga, lisa ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. 

    Kala- või kanatäidis:
    200 g (1 pakk) toasooja küüslaugu- või murulaugumaitselist toorjuustu
    150 g hapukoort
    200 g suitsukana või -kala
    pipart
    peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli, murulauku)

    Sega toorjuust tükeldatud kana või kalaga, maitsesta pipraga ja lisa peeneks hakitud murulauk. 

    Tordi jaoks lõika soovi korral ära saia ääred. Võta 6 viilu, immuta neid kas piimas või puljongis ning aseta serveerimisalusele. Määri peale pool kala- või kanatäidisest. Immuta järgmised kuus viilu ja aseta täidise peale. Laota peale pool munavõist. Seejärel immuta järgmised kuus viilu, aseta täidisele ja määri sellele teine pool kalakreemist. Seejärel aseta viimane kiht immutatud saiu ja kanna spaatli abil ülejäänud munavõi tordile ja selle äärtele. Aseta tort külmkappi, enne serveerimist kaunista. 

    Tordi peale:
    200-300 g õrnsoola- või külmsuitsu kalafileed või õhukest kvaliteetset toor- või suitsusinki
    paar peotäit maitserohelist (tilli ja murulauku)
    1 sidrun 

    Kala v sink rulli kokku ja vajuta pisut laiemaks, et tekiks nö roos. Aseta need tordile, puista ümber hakitud maitseroheline ja sidrunist lõigatud õhukesed viilud. 

    reede, 12. veebruar 2021

    Lihtne šokolaadikattega juustukook


    Need mu kodus terrassil tehtud pildid tuletavad mulle päkselist sooja suve meelde ... Hetkel on lillede asemel rõdul paks lumi ja selle üle on mul muidugi samuti hullult hea meel:) Ei mäleta, millal viimati nii palju suusatada ja nii pikalt ilusat lumist talveilma imetleda oleks saanud. See nädal oli küll minu jaoks külmavõitu (mulle ei meeldi õues sporti teha, kui temp on alla -10), kuid patt oleks muidugi kogu selle ilusa pika ja lumerohke talve ajal selle üle nuriseda :) Nautigem seda, mis on! :)

    Juba üle poole aasta tagasi Nädalalõpuleht LP-s ilmunud retsepti otsustasin üles panna mõeldes eelolevale sõbrapäevale. Selleks tähtpäevaks on mul blogis erinevaid kooke jm maiuseid, aga ka igasuguseid soolaseid toitusid nagu näiteks böff ja carpaccio. Loomulikult võib neid kõiki ka igal muul ajal teha, aga valentinipäev on hea võimalus kas oma kõige kallimale või lähematele sõpradele midagi erilist valmistada;-) Näiteks see suus sulav jahuta šokolaadikook ning need jõhvikate ja juustuga krõbedad pirukad on täiesti ideaaalsed sel pühapäeval söömiseks; teistel päevadel aga võid südamekujuliste vormide asemel tavalisi ümmargusi kasutada;-)

    See juustukook on lihtsamast lihtsam ja minu arvates tummine šokolaadikate teeb küpsetise veel eriti heaks. Juustukoogi saab mugavalt eelmisel või isegi üle-eelmisel õhtul valmis teha ja kuni serveerimiseni külmkapis hoida. Maitse ja tekstuur lähevad juustukoogil reeglina seistes järjest paremaks :)

    Kui sul ei ole šokolaaditükkidega küpsiseid, siis võid võtta tavalised vanilli- või kondenspiimamaitselised küpsised (150 g) ja lisada 20 g tükeldatud tumedat šokolaadi. Sobivad ka šokolaadiküpsised - kui neid kasutad, ei ole šokolaadi vaja lisada, kuid suurenda või kogust 20 g (kokku 70 g võid).

    Küpsiseid on kõige lihtsam purustada ja põhja valmis teha köögikombainis.
     
    Põhi:
    150-170 g šokolaaditükkidega küpsiseid
    50 g sulatatud võid

    Sega purustatud küpsised sulatatud võiga ja suru 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

    Täidis:
    400 g toasooja toorjuustu
    130 g suhkrut
    1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
    200 g toasooja hapukoort
    3 toasooja muna
    2 sl riisi- või nisujahu

    Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore ja suhkrutega ühtlaseks kreemiks. Lisa edasi segades ükshaaval munad, seejärel jahu. Vala juustukreem vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 50 minutit, kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel võdisev. 

    Tee ahjuuks praokile ja lase koogil ahjus jahtuda. Jahtunud kook eemalda vormist ja aseta külmkappi tahenema. 

    Kate:
    150 g tumedat šokolaadi
    250 g hapukoort
    marju ja šokolaadilaaste kaunistamiseks

    Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sulanud šokolaadile lisa hapukoor ja sega ühtlaseks. Lase segul pisut jahtuda (kuid mitte veel tahenema hakata) ning tõsta koogile. Aja spaatli abil ühtlaselt laiali (soovi korral määri ka äärtele) ja aseta vähemalt tunniks külmkappi tahenema. Enne serveerimist kaunista kook marjade ja šokolaadilaastudega. 


    Retsept ilmus ka siin.

    kolmapäev, 3. veebruar 2021

    Imemaitsev šokolaadi-mandlikook marjadega


    See mandlitäidisega (frangipane) tartlett, mis seekord saab maitset juurde tumedast šokolaadist, on küpsetatud mõeldes juba ees ootavale sõbrapäevale. Paar päeva hiljem on aga vana hea vastlapäev, mille puhul ma just praegu kodus suitsulihaga hernesuppi keedan (see retsept ilmub järgmisel nädalal ajalehe Postimees neljapäevases vahelisas Maa Elu).

    Sel reedel räägib aga Nädalalõpuleht LP-s, kus mul on igal nädalal toidulugu, vastlapäeva ja teiste pühadega seotud traditsioonidest ja toitudest ajaloolane Ülle Jukk, kes peab ka hästi huvitavat toidublogi nimega Tiramisust ja Fata Morganast. Ülle virtuaalses päevikus on palju juttu toiduajaloost, samuti põnevaid retsepte vanadest kokaraamatutest, nii et mina soovitan soojalt sinna piiluda. Kindlalt kõige harivam toidublogi Eestis!:)

    Mis mind aga ajendas Üllega artikli jaoks ühendust võtma, on viimase aja elav diskussioon, mille objektiks on vastlakuklid:) Nimelt leivad mõned eriti "konservatiivsed" inimesed, et neid Rootsist pärit vahukoorega saiakesi ei tohiks süüa muul ajal kui vaid vastlate vahetus läheduses, sest see rikkuvat  meie vana traditsiooni, eiraks "tsvilisatsiooni reegleid" ja polevat hooajaline, mistõttu olevat isegi suure ökoloogilise jalajäljega :D See viimane väide on muidugi eriti kummaline, sest vastlakukli koostiosade puhul pole mitte mingit vahet, kas neid nautida jaanipäeval või keset talve, samas kui näiteks kogu värske kraam, mille paljude toidulaualt leiame, on ju suurema osa aastast välismaist pätritolu. Ma loodan, et need, kes vastlkakukli puhul selle "hooajavälisest suurest jalajäljest" kuidagi heidutatud on, söövad ainult kodumaiseid salateid, aed- ja puuvilju ning marju. Samuti oleks siis viisakas loobuda näiteks kookospiimast jm eksootilistest toiduainetest, mida (suures osas ka lennukitega) kaugelt siia veetakse ja mis on päriselt suure ökoloogilise jalajäljega.  

    Traditsioonidest rääkides tasub aga arvestada sellega, et vastlakukkel praegusel kujul pole eestlaste menüüs isegi veel sadat aastat olnud. Varem söödi küpsetistest vastlate ajal peamiselt pannkooke ja vastlaleiba ning alles eelmise sajandi vahetusel hakkas vahukooresaiake jõukamate perede toidulauale jõudma. Talunikud võisid muidugi sellisest peenest ja kallist kraamist siis veel vaid unistada ...

    Ma ise pole vastlakukleid eriti kunagi armastanud, sest mulle ei meeldi vahukoor, kuigi värsked saiakesed pohlakreemiga on päris head:) Kuid samas arvan, et sellepärast pahandamine, et keegi sööb neid kukleid  muul ajal, on ka kuidagi tobe, sest ühtegi adekvaatset põhjust selleks ju ei ole. Samuti pole see kellegi asi, mida keegi teine sööb või mida müügiks pakub - kui ostetakse, siis miks mitte teha vastlakukleid siis, kui neid soovitakse. See on minu jaoks sarnane selle nn "traditsioonilise abielu" kaitsmisega, sest see, mida täiskasvanud inimesed oma magamistoas teevad või kuidas soovivad oma elu korraldada, pole ju kellegi teise asi, seda enam, et see nn "traditsiooniline" abielu pole samuti mitte aastatuhandeid muutumatuna püsinud, nagu nii mõnigi paremäärmuslane väidab, vaid suhteliselt hiljutine nähtus. Kui aga rääkida üldsegi kristlusest ja piiblist, siis sealne abielu kontseptsioon on kõike muud, kui see, mida mõned siin hetkel selleks traditsiooniliseks nimetavad ... :) Mulle on alati üdini vastumeelne olnud kui keegi hakkab kellelegi lähtuvalt oma tõekspidamistest või siis isiklikust ajaloo tõlgendusest, mida faktid ei toeta, peale suruma seda, mida ta sööb või kuidas oma elu korraldab, seda enam, et selle käskija enda elus see ei muuda ju midagi, kui teised oma elu oma tõekspidamiste kohaselt elavad. Tema saab ju ikka oma kukleid rõõmsalt ainult vastlapäeval nosida või siis luua ideaalse "traditsioonilise" perekonna ja elada õnnelikult:) 

    Aga tänapäeval vist ongi tavaline, et sõna võib häbenemata ja kõvahäälselt võtta igal teemal, ka nendel, mida ei valda. "Ma ei ole küll ekspert, aga ..." on päris levinud jutu alustamise viis. Selles mõttes on aga hea, kui vahel pakub meedia ikkagi sõna ka päris ekspertidele (kes on antud teemal omandanud näiteks kõrghariduse), mitte ainult neile, kes midagi arvavad või kellele mingi asi lihstalt tundub kuidagi olevat. Nii et soovitan lugeda reedel ilmuvat Nädalalõpuleht LP-d, mis on muide nädal aega müügil; veebis on leht samuti üleval, kuigi toidulugu enamasti pannakse üles alles nädalavahetusel. 


    See on üks tummine ja šokolaadiküllane frangipane ehk mandlitäidisega kook, millele marjad mõnusat hapusust lisavad. Selle tartleti puhul ma (külmutatud) vaarikaid pigem ei soovita, kuna need tõmbuvad küpsemise ajal pealt pisut tumedaks, see-eest on aga suurepärased just pohlad ja jõhvikad. 

    Põhi:
    120 g nisujahu (gluteenivaba koogi puhul 60 g maisi- ja 60 g riisijahu ja 1 tl küpsetuspulbrit)
    20 g maitsestamata naturaalset kakaopulbrit
    näpuotsatäis soola
    60 g (tuhk)suhkrut
    80 g külma võid
    1 külm munakollane

    Sega sõelutud jahu(d), küpsetuspulber (juhul, kui kasutad gluteenivabu jahusid), kakaopulber ja sool ning aseta köögikombaini. Lisa suhkur ja tükeldatud või ning töötle purulaadseks tainaks. Lisa munakollane ja töötle ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa 1-3 sl jääkülma vett, et moodustuks ühtlane tainamass. Vormi käte abil tainast pall, mässi toidukilesse ja vajuta lapikuks. Aseta tainas tunniks külmkappi.

    Suru tainas ettevalmistatud, st võiga määritud ja jahuga üle puistatud, neljakandilisse piklikusse vormi põhja ja äärtele. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

    Täidis: 
    100-150 g marju (nt sõstraid, pohli, jõhvikaid, kivideta kirsse)
    100 g tumedat šokolaadi
    100 g toasooja võid
    80 g suhkrut
    2 sl vanillisuhkrut
    1 toasoe muna ja 1 munavalge
    1 sl brändit, konjakit või rummi
    100 g peeneks jahvatatud mandleid
    peotäis mandlilaaste
    tuhksuhkrut

    Kui kasutad sügavkülmast võetud marju, siis sulata ja nõruta need enne täidisele lisamist üleliigsest vedelikust. 

    Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Lase enne täidisele lisamist pisut jahtuda. 

    Vahusta või ja suhkrud heledaks kreemiks, lisa edasi vahustades ükshaaval muna ja munavalge. Seejärel sega hulka alkohol, jahvatatud mandlid ja sulatatud šokolaad. Tõsta šokolaadi-mandlimass vormi ja aja ühtlaselt laiali. Laota peale marjad ja suru neid pisut täidisesse. Viimasena puista koogile mandlilaastud.

    Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil vähemalt 15 minutit taheneda, seejärel eemalda soovi korral vormist ja lase restil jahtuda. Serveerimisel sõelu koogile tuhksuhkrut. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

    neljapäev, 28. jaanuar 2021

    Feta- ja kuivatatud tomati sai

    Praegusel suhteliselt rahulikul ajal (nii paljud kohad on ju kinni ja suurem osa üritustest jääb ära) on ilmselt enamikul meist rohkem aega küpsetada ja süüa teha. Kuigi seee üleilmne pandeemia teeb muidugi kõiki ärevaks (no reisida ka ei saa!), pean siiski tunnistama, et tegelikult ma naudin seda rahulikumat perioodi, kus kõik toidukorrad on kodus, sest enda tehtud toit lihtsalt on kõige parem!:) Eriti palju olen viimasel ajal valmisatnud erinevaid vürtsikaid karrisid (ka taimseid), toekaid ahjuroogasid malmpotis (nt veiselihast), ahjukana ja suppe, aga ka päris palju küpsetanud (eile tuli ahjust suus sulav šokolaadi-mandlikook, mille retsept ilmub järgmisel nädalal blogisse). 

    Kuna kõik mu tuttavad, kes on põdenud covid-19, on vähesel või suuremal määral olnud ilma ka oma lõhna- ja maitsemeelest ning on neidki, kel pole see isegi peaaegu aasta hiljem pärast tervenemist veel taastunud. Lugesin just sellest rääkivat artiklit ja ausalt öeldes on maitsetaju vähenemine eriti karm just "toiduinimese" jaoks nagu mina, kelle elu keerleb peamiselt just söödava ümber. Toidust rääkimine, kirjutamine, selle valmistamine ja selle kohta lugemine, rääkimata retseptide koostamisest, roogade pildistamisest ja stilistikast, ei ole minu puhul mitte ainult meeldiv hobi, vaid suisa palavalt armastatud töö:) Veinid ja šampanja, millest samuti palju kirjutan ja ka aeg-ajalt naudin;-), käivad asja juurde, nii et koroona ei kõla nagu haigus, millesse tahaks jääda ...  

    Aga õnneks hetkel saab kõike head ja paremat täiel rinnal nautida!:) See siin on üks väga maitsev sai, mida olen juba aastaid küpsetanud. Tomati- ja fetajuustuga sai leidis tee ka ühte mu kokaraamatutest, mis ilmus juba kaheksa aastat (!) tagasi ja üsna kiirelt läbi müüdi. Kuna aga see küpsetis on nii mu enda kui ka paljude teiste lemmik, siis tasub restept blogisse lisada. 

    See hõrk sai on muide väga hea nii nisu- kui ka toortatrajahuga ehk gluteenivabana. Pildil olevas saias ongi just kodumaine tatrajahu, kuid kahjuks ei ole seemneid (ei tea, miks need seekord välja jäid, kui pildistasin), kuid neid soovitan siiski lisada - võib ka rohkem kui retseptis kirjas on:) Siin on õnneks näha see sai koos seemnetega ;-)


    See maitserikas sai sobib suurepäraselt ka niisama suupistena söömiseks. Kui soovid gluteenivaba saia, siis asenda nisujahu toortatrajahuga ning lisa 1,5 tl küpsetuspulbrit (kokku peaksid siis tainasse panema 4 tl küpsetuspulbrit) ja 50 g keefiri või maitsestamata jogurtit (kokku 200 g). Kui kasutad kuivatatud tomateid õlis, siis nõruta need üleliigsest õlist.

    250 g jahu
    2,5 tl küpsetuspulbrit
    0,5 tl soola
    150 g (1 pakk) fetajuustu
    50 g kõrvitsaseemneid
    50-100 g kuivatatud tomateid
    4 muna
    1 dl õli (võib olla nii neutraalse maitsega - nt viinamarjaseemne- või rapsiõli - kui ka oliiviõli)
    1 dl (vahu)koort või täispiima
    150 g keefiri või maitsestamata jogurtit
    mõni pipraveski keerd musta pipart

    Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga, lisa kuubikuteks hakitud või murendatud fetajuust, seemned ja hakitud kuivatatud tomatid. Teises kausis vahusta munad heledaks vahuks, lisa õli, piim ja keefir või jogurt. Sega jahusegu munavahule, jahvata peale pipart ja sega õrnalt läbi.


    Vala tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspabeririba, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) vormi ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja sai on pealt kuldne. Lase saial vormis u 10 minutit taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. 

    Eriti maitsev on see sai soojalt, kuid ka jahtunult on see väga hea. Jahtunud sai mässi küpsetuspaberisse või kilesse, et see kauem värske püsiks. Hoia saia toatempertuuril (ära kindlasti külmkappi pane). Kui ära ei jõua mõne päeva jooksul süüa, siis aseta sügavkülma. Enne sügavkülmutamist soovitan saia viiludeks lõigata, siis on seda pärast lihtsam röstida.


    reede, 22. jaanuar 2021

    Mandlijahust pontšakad pannkoogid


    Ongi reede käes! Nädal möödus minu jaoks taaskord liiga kiirelt, aga samas ikkagi tore, et kohe on reede õhtu käes:) Kuigi tänasel õhtul pole minu jaoks enam seda tähendust, nagu kunagi kontoris palgatööl käies, siis ikkagi on hea meel sõpru näha, eriti praegusel ajal, kus seda enam nii sageli ei juhtu kui "tavaliselt" ... kuigi see nö tavaline ehk pandeemia-vaba elu tundub praegu ikka kauge, kättesaamatu ja ebareaalne. Vahel taban end mõnda filmi vaadates mõttelt, et huvitav, kuidas nad võõraid niisama katsuvad   või sisse tulles käsi ei puhasta jms - asjad, mida enam (vähemalt hetkel) ei tehta ja tunduvad vaadates kummalised kuidagi ... :) 

    Selle nädala olulisim sündmus oli kindlasti paljude jaoks USA uue presidendi ametisse astumine ja mulle väga meeldis, et tseremoonia oli nii sisukas ja armas. Oli tõesti palju, mida vaadata ja kuulata - ohtralt asju, mis südame soojaks tegid, hinge läksid või lihtsalt head meelt tegid. Kuid kõige ehedam ja armsam hetk minu jaoks oli ikkagi vaid 22-aastase noore poeedi Amanda Gormani etteaste, mis on õnneks ka kiirelt juba eesti keelde tõlgitud (origniaal on nt siin saadaval). Soovitan lugeda :) 

    Igatahes tore on näha, et Harvardi ülikooli cum laude lõpetanud Amanda Gormani raamatud on juba bestsellerite tabelite tipus (kuigi ei ole veel ilmunudki), talle pakuti töökohta ülikoolis,  temast kirjutatakse (nt viis asja, mida tema kohta teada võiksid) ja üleüldse saab üks noor naine tähelepanu, mida ta igati väärib. Väga armas! 

    Ja samas on ikka kohe kergem hingata, et USAl on nüüd jälle president, kes suudab pidada TERVE kõne nii, et selles ennast ei ülista, kedagi ei solva, ei valeta, ei süüdista, ei hädalada jne jne. Mõistlik, tasakaalukas ja intelligentne inimene maailma ühe võimsama riigi eesotsas - lihtne ja elemnetaarne asi iseenesest, aga praegusel ajal teeb nii palju rõõmu:D Nii et täna on veel lisapõhjuseid tähistamiseks :) ;-)


    Kui aga homme või ülehomme soovid (nt hommikuks) pannkooke süüa, siis on siin üks uus retsept pakkuda :) Kuna uuel aastal on paljudel soov hakata tervisliku(ma)lt sööma, on üks võimalus tuunida pannkooke pisut toitainerikkamaks, kasutades valmistamiseks kasulikku mandlijahu, samuti lisades moosi asemel marju või neist tehtud toormoosi (näiteks eelmise postituse vaarikakaste sobib siia ideaalselt). Loomulikult võib magusa (siirupi ja tuhksuhkru) kogust pisut vähendada, sest see on ainus asi, mis selle pannkoogi puhul ei ole nö tervislik, aga mina pigem soovitan neid pannkooke valmistada täpselt sellistena nagu retseptis kirjas, sest nii on need minu arvates just ideaalsed :)

    Vaja läheb:
    150 g mandlijahu
    1 tl küpsetuspulbrit
    näpuotsatäis soola
    1 dl piima 
    2 suurt muna
    4 sl heledat suhkrusiirupit
    1 tl vanillisuhkrut
    õli või selitatud võid praadimiseks
    suhkrusiirupit või tuhksuhkrut, meelepäraseid marju ja soovi korral ka röstitud mandlilaaste serveerimiseks

    Sega mandlijahu küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis klopi ülejäänud ained omavahel ühtlaseks ning lisa siis kausi sisu kuivainetele. Sega korralikult läbi. 

    Kuumuta pannil selitatud või või õli. Tõsta supilusikaga tainas pannile ja prae pannkoogid keskmisest pisut madalamal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks (kummaltki poolt u 2 minutit). 

    Naudi soojalt või jahtunult. Serveerimisel sõelu peale tuhksuhkrut või nirista suhkrusiirupit (maiasmokad teevad mõlemat) ja puista meelepäraseid marju ning soovi korral ka röstitud mandlilaaste. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

        kolmapäev, 20. jaanuar 2021

        Kihiline kohupiima-piparkoogimaius marjakastmega


        Mulle meeldib normaalne söömine:) Ma küll usun, et siia blogisse jõuavadki need, kes toitu, kokkamist ja kõike muud seonduvat armastavad, aga lihtsalt vahel tasub üle korrata mõned asjad ;-) Olen tervislikust ja tasakaalustatud söömisest aastate jooksul väga palju kirjutanud nii blogis kui ka erinevates artiklites, aga jaanuarikuise detox- jm jaburduste hulluses väärib ehk taaskord meelde tuletamist, et pole vaja karta ei suhkrut ega gluteeni, laktoosist rääkimata, samuti ei tasu teha mõnest toidust endale vaenlast. Ja muide: ükski toit ei ole "patune" ja söömine ei ole kunagi "patustamine"! Ei ole vaja tunda süümekaid, kui sööd midagi head! Nautigem seda, mida sööme, armastagem toitu (st toiduga võiks olla eluterve suhe) ja oleme endaga rahul. Kui ei ole endaga rahul, siis tasub vaadata üle tarbitava toidu kogus ja see, palju liikumisega energiat kulutad, ning teha oma korrektiivid söömisel. Kindlasti tuleks valida menüüsse toitainerikkamad toiduained, millest saame vajalikke aineid (vitamiine,  mineraale, kiudaineid jne), et kõht oleks täis, meel hea ja püsiksime terved:) 

        Kuna Eesti ühe suurima spordiklubi üks populaasremaid ja armstatuimaid treenereid Katrena Tenno jagab samuti elutervet suhtumist toidusse, siis oli temaga lugu teha puhas rõõm. Seda saab lugeda siit ning paberil on see veel ka homme saadaval. Ta ei põe ega keela endale midagi, kuid samas valmistab koos elukaaslasega oma toidud kõik kodus ise ja need on enamasti väga toitainerikkad, sisaldades marju, puu- ja köögivilju, tervislikke piimatooteid, enamasti mahedat liha ja kala. Katrenal on lisaks kodusele veel ka suured sügavkülmikud maal, kuhu ta suvel ohtralt erinevaid asju varub, samuti tuleb suurem osa köögivilju oma peenramaalt. Teeb suisa kadedaks:) Ja tundub, et tuleb sel aastal köögiviljakasvatusele rohkem rõhku panna:)
         
        Ilmselt on enamikul inimestel kodust piparkoogid juba otsas, kuid kui neid veel leidub, siis hea võimalus on teha seda suus sulavat magustoitu. Kui aga piparkooke endam pole, siis kasuta muid meelepäraseid küpsiseid, nt šokolaadiküpsistega on see väga maitsev. Kui soovid (ja kui väikesed lapsed seda desserti ei söö), siis lisa kohupiimakreemile ka alkoholi, mis annab särtsakust ja maitset veelgi juurde. Mina teen seda alati ;-) 

        See on selline maius, mille puhul pole vaja retseptis olevaid koguseid ja koostisosi eriti täpselt järgida, vaid pigem lähtuda oma kappide sisust. Mina tegin kreemi toorjuustu, kohupiima ja -pastaga, kuid võid vabalt kasutada ka hapu- või vahukoort, samuti maistestamata jogurtit. Sega kokku just selline kreem, nagu sulle meeldib:)

        Kui marjakastet üle jääb, siis naudi seda hommikuste pannkookide või pudruga, samuti sobib see kokku jäätise või mõne muu maiusega. Pohladest või vaarikatest valmistatud siidjas toormoos passib suurepäraselt nii juustu- ja kohupiima- kui ka šokolaadikookide lisandiks. 

        Vaja läheb: 
        200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
        2 sl + 3 sl suhkrut
        200 g ( 1 pakk) vanillimaitselist kohupiima
        300 g ( 1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
        2-3 sl koorelikööri või 1 sl brändit, rummi või konjakit (soovi korral)
        400 g vaarikaid või pohli
        150-200 g piparkooke või šokolaadiküpsiseid
        1-2 dl külma kohvi

        Sega toasoe toorjuust visplit kasutades kahe supilusikatäie suhkru, kohupiima ja -pastaga ühtlaseks, soovi korral lisa alkohol ning sega ühtlaseks kreemiks. 

        Aseta marjad koos kolme supilusikatäie suhkruga köögikombanini ja töötle ühtlaseks kastmeks. Kui soovid eriti siidjat tulemust, aja marjamass läbi sõela. 

        Vala külm kohv kaussi ja kasta sellesse ükshaaval küpsised või piparkoogid. Lao kihiti kohupiimakreemi ja pohlakastmega magustoidupokaalidesse või -kaussidesse. Mõne küpsise võid ka kohvisse kastmata jätta ja desserdile peale pudistada.


        Retsept ilmus mõned nädalad tagasi siin.

        kolmapäev, 13. jaanuar 2021

        Krõbedad muskaatkõrvitsa burgerid


        Olen aastate (eriti just viimaste) jooksul päris palju nii erinevates artiklites kui ka blogipostitustes taimsest toidust rääkinud. Ma ei ürita küll kedagi veganiks või taimetoitlaseks ümber veenda, sest neid kumbagi ei ole ma paraku (veel?) ka ise, kuid väga tahaks näha, et inimesed rohkem taimset päritolu tervislikku toitu söövad, eriti just marju, puu- ja aedvilju. Taimse toidu osakaalu suurendamisel meie igapäevases menüüs on väga palju eeliseid, eelkõige just selle suure toitainerikkuse (vitamiinid, mineraalid, kiudained jne), kuid samas vähese kalorsuse tõttu. 

        Lisaks on võimalik erinevatest köögiviljadest teha lugematu arvu imemaitsvaid toitusid. Mu blogis on juba päris palju retsepte, aga lisan neid kindlasti veelgi, sest võimalused taimedest imelisi roogasid teha on tõesti ammendamatud :) Mina lisan neid muidugi ohtralt ka kõikvõimalikkesse muudesse toitudesse, nt täna lõunal tegin mõnusa ja toitva kastme, kus lisaks veisehakklihale on sees sibulat, sellerit, küüslauku, tomatit ja ube. Lisandiks nautisin pruuni riisi, kus samuti erinevaid kasulikke aineid sees. 

        Eelmisel nädalal kirjutasin lehes sellest, kuidas paljud inimesed maailmas teevad jaanuarist veganitoidu kuu. Päris lahe idee ja hea võimalus hakata vähehaaval oma toitumist taimsemaks muutma. Mul ei ole loomulikult liha (samuti munade ja piimatoodete) vastu midagi ja söön seda ka ise, aga saan aru, et tervise huvides on loomse toidu koguseid vähendada ja lisada juurde tera-, kaun-, aed- ja puuvilju, marjadest, pähklitest ja seemnetest rääkimata :)

        Loen just ühte huvitavat raamatut, mille nimi on "Factfullness" (autor Hans Rosling). Kui on soov oma teadmisi ja maailmapilti avardada, siis soovitan soojalt seda teost :) Just lugesin sealt lõigu (tomatiga analoogia toonud peatüki lõpust), mis tegelikult sobib siiagi teemasse:

        "Like tomatoes, human beings need water to survive. But if you drink six litres at once, you will die. The same goes for sugar, fat and medicine. Actually, everything you need to survive is lethal in high dosage. Too much stress is bad, but the right amount improves performance. Self-confidence has its optimal dosage. The intake of dramatic news from the rest of the world probably has its optimal dosage too."

        Sama muideks käib ka taimse toidu kohta ja kirjutasin sellest siin. Kuigi viljad on meile kasulikud, siis mitte ühegi asjaga liialdamine ega äärmused ei ole kunagi head. Ainult või väga suures osas taimse kraami söömine võib kaasa tuua asendamatute amino- ja rashvapete, samuti mõne vitamiini või mineraalaine vaeguse. 

        Seega soovitan ikka tasakaalustatud mõõdukat söömist, mille aluseks on taimne kraam, kuid välja ei ole jäetud ka muid vajalikke gruppe ehk pmst teadlaste poolt paika pandud toidupüramiidi. Ja see tähendab ka seda, et endale ei tasu keelata maiustamist ega suhkrust deemonit teha, vaid lihtsalt magusa toidu kogus peab nii tervise kui ka kehakaalu huvides olema mõõdukas:)

        Igal juhul need muskaatkõrvitsakotletid on üks hea viis asendada liha ühel söögikorral taimset päritolu toiduga. Need pihvid on suurepärased nii nautimiseks suupistena koos mõne meelepärase dipikastmega kui ka liharoa kõrvale, samuti burgeri vahele lihast pihvi asemel.

        Vaja läheb:
        400-450 g riivitud muskaatkõrvitsat
        2 muna
        1 tl soola
        mõned keerud musta pipart
        60 g nisu- või toortatrajahu
        õli või selitatud võid praadimiseks

        Sega riivitud muskaatkõrvits kergelt lahti klopitud munade, maitseainete ja jahuga ühtlaseks tainaks. Kui on aega, võid tainal lasta pool tundi seista.

        Kuumuta pannil õli või selitatud või ja tõsta supilusikaga tainast u 2 cm vahega kotletid. Prae kummaltki poolt kuldpruuniks. Naudi soojalt või jahtunult.


        Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin.

        laupäev, 9. jaanuar 2021

        Imehead verivorstipirukad


        Täna on juba üheksas jaanuar ja kuna ma ei olegi blogi kaudu veel oma kallitele lugejatele head uut aastat soovinud, siis teen seda nüüd - headeks soovideks ei ole kunagi liiga hilja:) Loodan südamest, et Teil kõigil on eriliselt ilus, tore, rõõmus ja maitserikas aasta! Omalt poolt luban just viimase soovi osas oma panuse anda, tuues teieni jätkuvalt toitude ja küpsetiste retsepte, mida ise ja mu lähedased armastavad. Eriti praegusel ajal, kui jääme ilma nii paljudest muudest toredatest asjadest, millega oleme harjunud oma elu sisustama, alates reisimisest, lõpetades teatris, kinos, näitustel, muuseumis, pidudel ja trennis käimisega, on minu arvates tore end erinevate imemaitsvate toitudega hellitada. 

        Ja loomulikult on meile alles jäänud raamatud:) Olen ülimalt tänulik kõigile, kes mulle (tungivalt) Goodreads'i soovitasid. Olen lugemist alati armastanud, kuid nüüd näen ka numbreid ehk seda, palju tegelikult loen ja see on päris huvitav :) Vaadates oma eelmist aastat, siis sai loetud ligi 18 000 lehekülge ja 53 raamatut. Aga numbritest rohkem meeldib mulle see kogukond ja info, mida saan raamatute ja kirjanike kohta. Tegin küll konto juba üle aasta tagasi, kuid kasutama hakkasin seda märtsis alanud eriolukorra ajal ja olen nüüdseks sellega samamoodi ära harjunud nagu blogi, insta v FB-ga, st hästi ei kujuta ette, et peaks sellest loobuma v ilma hakkama saama ... :)

        Tänane retsept on aga neile, kel kodus verivorste, aga isu nende järgi enam suurt pole. Ma isegi sõin pühade perioodil verivorste omajagu ja jaanuris tahaks juba midagi muud. Aga muidugi on need krõbeda tainaga verivortipirukad hea mõte ka detsembris ja novembris, kui soovid näiteks külalistele midagi põnevamat pakkuda. Küpsetis on väga mõnus suupistena koos pohlasalati või sibulamoosiga. Nagu verivorstki on need pirukad parimad just soojalt, seega kui on juba laual jahtunud, siis tuleks need üles soojendada.

        Kreeka pähklid annavad mõnusalt krõmpsu täidisele juurde pirukatele, kuid kui need ei meeldi, siis võib vabalt ka välja jätta. Väga hästi sobib pirukasse ka tükeldatud suitsusink.

        Vaja läheb:
        400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
        300-400 g verivorsti 
        peotäis tüümianilehti
        50 g hakitud Kreeka pähkleid
        soola, musta pipart
        2 muna

        Kui kasutad külmutatud tainast, siis aseta see 2-3 tundi enne küpsetamist külmkappi sulama. 

        Võta verivorsti sisu naha seest välja ja haki võimalikult peeneks. Haki pähklid ja sega koos tüümianilehtede, ühe lahtiklopitud muna ja jahvatatud musta pipraga verivorstisisuga läbi. 

        Rulli tainaplaate jahusel pinnal pisut suuremaks. Laota kahele neist keskossa verivorstisegu, määri ääred teise lahtiklopitud munaga ja tõsta kummalegi üks tainaplaat peale. Vajuta ääred tugevalt kokku ja määri pirukad pealt ülejäänud lahtiklopitud munaga. 

        Aseta pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit kuni tainas on pealt kuldpruun ja krõbe ning sisu läbi küpsenud. Lase pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda ja lõika siis viiludeks. 

          Retsept ilmus paar nädalat tagasi siin