Lihtsad ja tervislikud kaerahelbe-banaaniküpsised

Mõiste "tervislik" on igaühele erinev. Mõne jaoks on see vaid tühi sõnakõlks, teisle mahe/öko, kolmandale vegan, neljandale gluteeni- ja laktoosivaba jne. Legaaldefinitsiooni ju sel sõnal pole ja võib-olla ongi tore, et ametlikult toite mitte lahterdada halbadeks ja headeks. Igaüks saab ise sellele sõnale omale meelepärase sisu anda, kui soovib :) Minu jaoks tähendab tervislik toit toitainerikast toitu. Need on asjad, mis sisaldavad vitamiine, antioksüdante, mineraal- ja kiudaineid; valku, nn aeglaseid süsivesikuid (ehk on madala glükeemilise indeksiga) ja küllastumata rasvu. Ja kui ma räägin tervislikust toidust oma blogis, siis pean silmas just selliseid toite, kus on sees eelpool mainitud kasulikud asjad ja võimalikult vähe kõike sellist, mida meie organism ei vaja nagu nt lisatud suhkur jt nn kiired süsivesikud, küllastunud rasvad, nn tühjad kalorid üleüldse jpm. 

Ka maiustada saab nö tervislikult ehk nii, et omastad magusat nautides vitamiine, mineraal- ja kiudaineid, mitte lihtsalt "tühje" kaloreid ja nn kiireid süsivesikuid, mis veresuhkrut tõstavad. Need lihtsamast lihtsad, kuid kasulikest toitainetest pakatavad küpsised on sellest hea näide. Sobib see maius nii magustoiduks kui ka hommikuse kohvi või tee kõrvale, samuti tööle, kooli või matkale tervislikuks vahepalaks kaasa pakkimiseks. 

Kuna tainasse pole vaja lisada mune, passivad need küpsised ideaalselt ka veganitele. Veganid saavad või asemel kasutada kookosõli ja hakkida tainasse veganišokolaadi. Šokolaadi võid asendada peotäie või paari hakitud kuivatatud puuviljade või marjade, nt jõhvikate, kirsside, ploomide, aprikooside või rosinatega ning lisada peotäie hakitud pähkleid või mandleid. Maitseks võid soovi korral lisada jahvatatud kaneeli, peenestatud kardemoni või vanilliekstrakti. 

Küpsiste jaoks sobivad nii jämedad täistera kaerahelbed kui ka kiirkaerahelbed. Ja nagu ikka kaerahelveste puhul - kui soovid gluteenivabu küpsiseid, siis kasuta gluteenivabu kaerahelbeid :)

Vaja läheb:

50-100 g tumedat 70%-ilise kakaosisaldusega šokolaadi

2 keskmist või suuremat küpset banaani (puhastatult kaal kokku 200-250 g)

200 g täistera kaerahelbeid

3 sl (pruuni) suhkrut

50 g sulatatud võid

vajadusel veidi nisu- või riisijahu küpsiste vormimiseks

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Tee banaanid kahvliga püreeks ja sega läbi ülejäänud ainetega. Lase tainal u pool tundi seista. 

Mätsi 1 sl tainast (vajadusel jahuste või märgade) käte abil palliks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vajuta tainapall lamedaks nii, et iga küpsis jääb u 1 cm paksune. Korda sama ülejäänud tainaga jättes küpsiste vahele 1-2 cm. Kokku saab u 16 küpsist. 

Küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni küpsised om kuldpruunid. Lase neil enne söömist restil jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Parimad vastlakuklid mandlitäidisega

Kätte on jõudnud vastlakukliralli aeg ja õnneks on ka minul sel puhul kohe üks uus retsept jagada :) Kui värsked ahjusoojad saiad on vastupandamatud, siis vahuoor mu lemmikute asjade hulka ei kuulu, nii et mina olen üks neist, kes reeglina ei söö ühtegi vastlakuklit, va juhul, kui neid ise teen. Sest siis saangi süüa ahjusooja kuklit, teha sinna peale kohupiimakreemi ja valida endale meelepärase täidise. Näiteks see rootslastelt saadud idee teha mandlitäidis on minu arvates superhea. Vot selliseid mandlitäidisega vastlakukleid võin lõputult süüa (no vähemalt juhul, kui kreemiks pole vahukoor 😜) ... 

Igaks juhuks mainin, et mul on siin blogis juba olemas klassikalised vastlakuklid pohlamoosiga (no moosi võib ju alati ära jätta või teist moosi kasutada) ja pohla-šokolaadikreemiga :)

Olen muidugi märganud, et Rootsipärased mandlitäidisega vastlakuklid meeldivad tõesti pea kõigile - tean isegi inimesi, kes ütlevad, et ainult neid kukleid nad söövadki. Ja eks see kipub tõesti nii olema, et need, kes juba korra suus sulavaid martsipanimekiga kukleid proovinud, ei pruugigi enam nö tavalisi vastlasaiu tahta :) 

Vastlakuklid on parimad just samal päeval ja külma neid ei tasu panna, sest see teeb saia nätskeks. Soovitan hoida saiu toatemperatuuril ja lisada täidise vahetult enne söömist, nii on need kuklid parimad.

Mandlitäidise jaoks on vaja peeneks jahvatatud (seda saab teha näiteks köögikombainis) mandleid või rustikaalsemat ehk suurema tükilist mandlijahu - peeneks jahvatatud mandlijahu, millega nt makroone teha, siia täidisesse ei passi. Ja seda mandlikreemi ei tasu segi ajada martsipaniga, kuid võib loomulikult ka viimast kasutada. Sel juhul aseta lihtsalt tükike martsipani seest õõnestatud saia sisse.

 

Tainas:

1,5 dl piima

30 g pärmi

u 500 g jahu

80 g võid

1 toasoe muna

0,5 tl soola

3 sl suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

1 muna kuklite määrimiseks

Soojenda piim koos 1 dl veega nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta selles pärm, lisa 250 g sõelutud jahu ja sega läbi. Kata köögirätiga ja jäta niiskesse tuuletõmbuseta kohta (nt eriti hea on soojendusega vannitoa põrand) kerkima, kuni tainas hakkab kergelt mullitama. Aega kulub 30-60 minutit.

Sulata või ja jäta jahtuma, sest tainale lisamiseks ei tohi see olla soojem kui toasoe. Klopi muna kergelt lahti. Sõtku need mõlemad eelkergitatud tainasse, lisa sõelutud jahu, sool ja suhkrud. Lisa alguses 200 g jahu ja vajadusel suurenda kogust kuni 250 grammini või ka veidi rohkem, kui on vaja (kogu tainas kokku peaks jahu olema u 500 g). Tainas peaks jääma ühtlane, elastne ja kerge läikega ning hakkama kausi küljest lahti lööma. Ära liigselt sõtku, sest muidu muutub tainas liiga kleepuvaks ja venivaks ning kaotab kohevuse. 

Sõelu tainale veidi jahu, kata kauss taas köögirätiga ja jäta veel u 30 minutiks kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Vajuta tainast üleliigne õhk välja (st vajuta tainast kausi äärtest keskpaiga poole ja sõtku läbi), aseta jahusele pinnale, vormi piklikuks vorstiks ja lõika terava noaga 20 ühesuuruseks tükiks. Veereta käte vahel või jahusel pinnal ühtlased siledad pallid.

Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes võimalikult suured vahed (ideaalis u 4 cm). Kata soovi korral taas köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida, kuni tainapallid on veel õhulisemad. Pintselda kuklid korralikult lahtiklopitud munaga, mis on segatud 1-2 s vee või piimaga ning küpseta 220-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni kuklid on kuldpruunid. Tõsta kuklid restile jahtuma.

Jahtunud kuklitel lõika sakilise terava noaga ülemine osa ära. Uurista kuklite keskosast sisu välja.

Mandlitäidis:

200 g peeneks jahvatatud mandleid

5 sl suhkrut

2 peotäit kuklitest välja uuristatud sisu

1,5-2 dl vahukoort või täispiima 

Sega mandlid suhkru ja purustatud saiaga. Eriti hea oleks seda teha köögikombainis, sest siis saab kuklitest välja võetud saiast piisavalt ühtlase pudi. Sega hulka koor või piim - alguses vala sisse 1,5 dl ja lisa vedelikku nii palju, et tekiks ühtlane pasta. 

Tõsta igasse kuklisse 1-2 sl mandlikreemi nii, et saad kogu kreemi kuklite vahel ära jagada.

Kuklite peale:

4 dl (2 pakki) vahukoort

5 sl suhkrut

tuhksuhkrut kuklitele 

Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks ja aseta pritskotiga või lusikaga igale kuklile. Pane vahukoore peale ära lõigatud ülemine kukli osa ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Veidi teistmoodi kana-lillkapsasupp

Supp on muidugi igal ajal hea, kuid selliste külmade ilmadega maitsev kausitäis soojendavat ja toitvat suppi kohe eriti hea :) Kanasupile ja -puljongile on omistatud suisa tervendavaid omadusi ning kanaleemest ei ütle reeglina ka tõbisevõitu inimesed ära. Tervislik kanasupp meeldib enamasti nii suurtele kui ka väikestele, on mõnusalt kerge kõhule, kuid samas toitainerikas. Seekord on klassikalise selge kanasupi asemel hoopis köögviljadega püreesupp, milles tooni annab puljongis keenud lillkapsas.

Et saada selget puljongit, on hästi oluline kana kondid enne keetmist blanšeerida ehk asetada koos külma veega potti ja vesi keema lasta, paar minutit keeta ning seejärel kondid sõelal külma vee all ära loputada. Pott tuleks puhtaks pesta, sest see hall ollus ju kleepub poti äärtele, ja siis kanatükid koos külma vee ja ülejäänud puljongi koostisainetega uuesti tulele panna. See protsess aitab eemaldada nii üleliigset rasva kui ka hägusust ja kibedust ning tasub kasutada ka teiste puljongite puhul. Seda muidugi juhul, kui pole konte enne ahjus röstinud, mis aga näiteks veisepuljongi puhul on suisa kohustuslik. 

Kui kasutad juba küpsetatud kana konte, siis pole muidugi blanšeerimine enam vajalik. Mina asetan tavaliselt kanapraest alles jäänud kondid sügavkülma ja kui puljongi keetmiseks läheb, on alati neid hea sealt võtta. Ka sellele puljongile lisasin sügavkülmikust suisa kahe ahjukana kondid ja sain seetõttu eriti maitseküllase puljongi. Seega alati, kui pere sööb küpsetatud kana, tasub kondid kokku koguda ja sügavkülmikusse panna, et need siis puljongile lisada. 

Kuigi kanapuljongit on hea keeta pigem tiibadest, kaeladest jm väiksematest kondistest tükkidest, sest kondid annavad rohkem maitset, siis supi jaoks on parimad just kanakintsud, -koivad ja poolkoivad, sest sel juhul saab pärast ka liha supi sees kasutada. Supi jaoks kulub ära u 2/3 saadud puljongist. Ülejäänud pulongi (u 1 liiter) soovitan panna sügavkülma, sest tavalises külmikus säilib värske puljong vaid mõne päeva. 

Peterselli varsi leidub mul samuti alati sügavkülmikus, sest toitudes on ju reeglina vaja lehti kasutada ja varred jäävad üle. Seega lisa neid puljongisse siis, kui sul neid kodus on, aga ekstra ostma pole vaja hakata. Kui sul on aga värsket lehtpeterselli, siis lisa varred puljongisse ja lehed haki supile peale.

Kindlasti tasub nii suppi kui ka puljongit keeta just madalal tulel nii, et vedelik kergelt mullitab. Eriti oluline on see just viimase puhul, sest nii tekib ka vähem vahtu. Oluline on muidugi kogu tekkinud vaht keetmise ajal eemaldada. 

Või annab supile imehead mekki, samuti aitab maitseid võimedada ja köögiviljadest paremini toitaineid omastada. Kindlasti tuleks või lisada supile keetmise lõpus ja siis mitte enam keeta. Soovi korral võid aga või asemel või sellele lisaks segada supi sisse hoopis sulatatud või toorjuustu või mõnda meelepärast riivitud juustu, samuti võid peale niristada kvaliteetset extra virgin oliiviõli. 

Maitsestamiseks võid lisaks soolale, piparale ja muskaatpähklile kasutada ka muud meelepärast alustades küüslaugust või sellest tehtud pulbrist lõpetades jahvatatud paprika või tšilliga - peaasi, et supp sulle endale meeldib. Mina isiklikult piirdun nende kolmega, mis ka retseptis kirjas, sest kanapuljong on niigi aromaatne ja köögiviljade enda maitse mulle ka väga meeldib, nii et ma ei soovi seda tugevate maitseainetega varjutada. Heledale supile - nagu ka kastmetele ja muudele roogadele - sobib paremini just valge pipar; must pipar passib paremini tumedamatele ja värviküllastele toitudele. 

Puljong:

2 keskmist porgandit

2 keskmist varssellerit

1 suur sibul

u 1 kg kana koibi, -poolkoibi või -kintse

4 küüslauguküünt

peotäis peterselli varsi (juhul, kui neid on)

loorberileht

1 nelk

8 (valge) pipra tera

Lõika puhastatud porgand, seller ja sibul 1-2 cm tükkideks. 

Aseta kanatükid potti, vala peale külm vesi ja lase sel keema tõusta. Loputa kana sõelal jooksva vee all, pese pott korralikult puhtaks, aseta kana tagasi potti, lisa ülejäänud komponendid, vala peale 3 liitrit vett ja pane pott tagasi pliidile. 

Lase vedelikul keema tõusta, keera kuumus väiksemaks ja lase madalal kuumusel õrnalt podisedes u 1 h keeda. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Seejärel kurna vedelik läbi sõela. Köögiviljad viska ära, kuid kana jäta alles ning eemalda sellel kondid ja nahk. Liha tee meelepärasteks tükkideks ja jäta supi jaoks alles.

Kanasupp:

4 väikest või keskmist pastinaaki

1 suur lillkapsas

2-4 keskmist porgandit

u 2 l kanapuljongit

u 500 g kanaliha

soola, riivitud muskaatpähklit ja (valget) pipart

värsket, kuivatatud või külmutatud maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku, tüümianit) või mõnda ürdisegu (nt Provence'i oma)

3 sl võid

Lõika pastinaak ja porgandid õhukesteks viiludeks ning aseta koos puljongiga potti. Tee lillkapsas õisikuteks ja lisa samuti puljongisse. Keeda tasasel tulel u 20 minutit (vajadusel rohkem), kuni aedviljad on parajalt pehmed. Keetmisaeg sõltub sellest, kui suured on köögiviljade tükid ja kui hoogsalt puljong keeb, seega kontrolli kindlasti kahvliga köögiviljade pehmust.

Püreesta saumikseriga supp potis või hoopis köögikombainis või kannmikseris. Aseta pott tagasi pliidile ja lase supil veel korraks keema tõusta. Keera pliidil kuumus maha ja sega sisse või. Maitsesta soola, muskaatpähkli ja soovi korral ka pipraga. 

Jaota supp taldrikutesse või kaussidesse, lisa tükeldatud kana ning puista peale hakitud maitseroheline või tüümiani lehed. Juurde on eriti hea krõbeda koorikuga või röstitud sai.

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Shakshouka spinati ja kikerhernestega

Shakshouka on algselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas levinud aromaatses tomatikastmes pošeeritud munadega toit, milles ka enamasti paprikat, sibulat ja küüslauku ning erinevaid maitseaineid nagu vürtsköömen, paprikapulber ja cayenne'i pipar. Nüüdseks on lihtne, kuid toekas ja toitainerikas pannitäis roog saanud popiks ka mitmes USA osariigis (eriti muidugi Kalifornias) ja Euroopa suurlinnas nagu London ja Pariis.

Sõna "shakshouka" tähendab teatud araabia keele dialektides kas "segu" või "segatud". Iisraeli, mida sageli ekslikult selle toidu sünnimaaks peetakse, jõudis see tegelikult 1950ndatel Maghrebi juutidega, kes Marokost, Alžeeriast, Tuneesiast ja Liibüast sinna elama asusid. 

Türgi analoog menemen on shakshouka'ga lähedalt suguluses, kuid selles on munad roa sisse segatud. Ka mõnedes shakshouka retseptides on sama tehnika, kuid enamasti on munad terveks jäetud ja küpsetatud nii palju, et kollane jääb vedel. 

Kuna munad on selle roa puhul oluliseks koostisosaks, süüakse Euroopas ja USA-s seda peamiselt hommikueineks, kuid Araabia maades ja Iisraelis on see populaarne õhtusöök, mida nauditakse piparmünditee juurde koos hummuse ja falafeliga. Sageli on lisandiks ka marineeritud aedviljad, vorstikesed või lihtne kohalik leib, nt pita. Tegelikult ongi tegemist hästi universaalse roaga, mida võib pakkuda igaks eineks, sh brantšiks ja eelroaks. 

Selle roa juurde on krõbeda koorikuga pehme sai lausa kohustuslik, et saaks ka ülejäänud kastet taldrikult kätte. Lisaks pitale sobivad hästi erinevad krõbeda koorega saiad alates prantslaste baguette'ist lõpetades itaallaste ciabatta või hoopis mõne juuretisesaiaga. Sellega on hea taldrikult ülejäänud maitserikast tomatikastet kokku kraapida. 

Mõned nipid:

Kaste peaks olema piisavalt paksenenud, et munad selles hästi küpseksid, nii et ära selle küpsemisaega lühenda.

Pann peaks olema suurem ja kaanega, et munad ühtlaselt küpseksid. Kui sul ideaalset panni pole, siis võid roa ka ahjus valmis teha. Selleks küpseta 190-kraadises ahjus toitu max 10 minutit, kuni munavalge on läbi küpsenud, kuid kollane võimalikult vedel. 

Mune lisa vastavalt sellele, kui palju neid su pannile mahub ja parasjagu süüa soovid. Ülejäänud kastmesse saad järgmisel päeval juba uued munad asetada ja selle uuesti üle küpsetada. Kaste läheb järgmiseks päevaks veelgi maitserikkamaks. 

Kui küpsetada rooga 5 minutit, on munakollased meeldivalt vedelad. Kui soovid tahkemaid kollaseid, siis võid neid kuni 8 minutit kuumutada. Arvesta sellega, et munad küpsevad kastmes edasi ka siis, kui oled kuumuse all kinni keeranud. 

Soovitan kastet lusikaga veidi munavalgete peale tõsta, et need kiiremini küpseksid. Roog on valmis, kui valge on napilt tahenenud ja munakollane on veel pehme või - veel parem - vedel. 

Selle retsepti jaoks on parim just suurem, vähemalt 28 cm läbimõõduga pann, millel on olemas ka kaas.

Vaja läheb:

1 sibul

1 varsseller

3 küüslauguküünt

u 2 sl oliiviõli

0,5 tl (suitsu)paprikapulbrit

0,5-1 tl jahvatatud vürtsköömneid

cayenne'i pipart

800 g (2 purki) purustatud tomateid

veidi suhkrut, soola, musta pipart

50-100 g värsket spinatit

u 400 g (1 purk) kikerherneid

2-6 muna

u 100 g feta-juustu

koriandrit või lehtpeterselli

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika varsseller õhukesteks viiludeks. Soojenda pannil õli ja prae selles madalal kuumusel aeg-ajalt segades varssellerit ja sibulat, kuni viimane on klaasjas ja pehme (kulub 8-10 minutit). Lisa küüslauk ja maitseained (paprika, vürtsöömen ja cayenne) ning prae veel mõni minut aeg-ajalt segades. 

Vala pannile purustatud tomatid, keera kuumust veidi tugevamaks vajadusel ja lase neil õrnalt podisedes u 15 minutit keeda, kuni kaste on paksenenud. Maistesta soola, pipra ja suhkruga ning sega hulka spinatilehed, seejärel kikerherned. Kikerherned võiksid eelnevalt sõelale asetada, külma veel all läbi loputada ja nõrutada. 

Tee supilusika tagaseljaga kastmesse 2-6 lohku ja libista neisse toored munad. Aseta pannile kaas ja lase 5-8 minutit küpseda, kuni munakollased on sellise küpsusega, nagu sulle meeldib. 

Murenda roale feta-juust ja puista meelepärast maitserohelist. Serveeri kohe krõbeda koorikuga saiaga. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Schwarzwaldi kirsitort ehk kirssidega Mustmetsa kook

Saksamaalt pärit kuulus hõrk kook kannab seal riigis nimetust "Schwarzwälder Kirchtorte", mis tähendab otsetõlkes Mustmetsa kirsitorti. Selles on kirsimahla või -likööriga immutatud tummised biskviidid vaheldumisi õhulise vahukoore ja hapukate kirssidega, kaunistuseks või glasuuriks tume šokolaad. Pole ime, et maius on saanud kuulsaks üle maailma, sest see on mahlane ja maitserikas, kirsid andmas ideaalse maitsenüansi. Ilus vaadata ka :) 

Esmakordselt 1934. aastal kirjalikult mainitud tordi autorsus on pisut segane, sest seda au tahaks endale võtta ilmselt iga kondiiter. Üheks võimalikuks hõrgu küpsetise loojaks võib olla Josef Keller, teisena potentsiaalse kandidaadina on nimetatud Erwin Hildenbrandi, kuid mõlemaid magusameistreid seostatakse Schwarzwaldi piirkonnaga, mis on kuulus oma kirsipuude poolest. Kuna aga kahe kondiitri versioonid praegusest kuulsast koogist olid piisavalt erinevad, siis võib ilmselt öelda, et oma mõju koogi kujunemisele oli mõlemal mehel. 

Mustmetsa kook pole praegu populaarne mitte ainult Saksamaal ning selle naaberriikidest Austrias ja Šveitšis, vaid seda küpsetatakse üle kogu maailma. Pärst teist maailmasõda tuntuks saanud kooki leiab paljudest kondiitripoodidest ja kohvikutest ning sellest on tuhandeid versioone. Üks võimalik variant, kuidas seda hõrku maiust valmistada, on nüüd siin :)

Koogi võid juba eelmisel päeval valmis teha, kuid võid ka ainult biskviidid päev varem valmis küpsetada ja tordi kokku panna vaid mõni tund enne peoõhtut. Oluline on, et sellel kihilisel biskviittordil oleks paar tundi aega taheneda ja maisteid koguda. 

Suvisel ajal saaks seda kaunistada värskete kirssidega, talvisel ajal aga saab ka ilma hakkama, sest kompoti- ja sügavkülmutatud kirsid ei näe kuigivõrd head välja. 

Kirsikompotid on reeglina 600-700 grammise brutokaaluga ja pärast kirsside vedelikust nõrutamist saab täpselt koogi jaoks paraja koguse. Võid soovi korral moosi juurde lisada, kui tundub, et kirsitäidist jääb väheks.

Gluteenivaba koogi jaoks võid asendada nisujahu riisijahuga. Sel juhul lisa tainasse ka 2 tl küpsetuspulbrit. 

Põhjad:

180 g võid

80 g tumedat šokolaadi

300 g jahu

350 g suhkrut

30 g magustamata ehk natrusaalset kakaopulbrit

1 tl soodat

0,25 tl soola

2 muna

200 g keefiri või maistestamata jogurtit

Tükelda või ja šokolaad, aseta kastrulisse ja lase madalal kuumusel aeg-ajalt segades aeglaselt sulada. Sega ühtlaseks.

Sega sõelutud jahu suhkru, kakao, sooda ja soolaga. Teises kausis vispelda munad keefiri või jogurtiga ühtlaseks. Lisa nii sulatatud või-šokolaadisegu kui ka muna-keefirimass jahule, lisa 1 dl keeva vett ja sega ühtlaseks tainaks. 

Jaga tainas kolme 20-21 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi vahel, mille põhjas on küpsetuspaber ning mille ääred on eelnevalt korralikult võiga määritud ja jahuga üle puistatud. 

Küpseta 180-kraadises ahjus 25 minutit (vajadusel mõni minut kauem). Juhul, kui kasutad pöördõhu režiimi, keera ahju temperatuur 160 kraadi peale ja tõsta pärast 20 minutit küpsetamist vorme erinevatel tasapindadel ringi. Küpsuse kontrollimiseks võid kasutada vana head tikku - kui koogi sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja, on kook valmis. 

Lase ahjust välja võetud biskviitidel u 15 minutit taheneda, eemalda siis vormist ja jäta restile jahtuma. 

Kreem ja immutus:

350-400 g kivideta kompotikirsse 

4 sl kirsilikööri või -mahla

100-150 g kirsimoosi

120 g tumedat šokolaadi

5 dl vahukoort

3 sl tuhksuhkrut

Kui koogipõhjad on täielikult jahtunud, saad koogi kokku panna. 

Nõruta kirsid korralikult, kuid jäta neli supilusikatäit vedelikku alles. Sega see vedelik kas kirsilikööri või -mahlaga. Kirsid sega aga moosiga läbi. 

Soojenda 2 dl vahukoort potis (lase peaaegu keema tõusta). Haki šokolaad peeneks, aseta kaussi, vala peale kuum vahukoor ja sega ühtlaseks. Lase segul veidi taheneda, kuni see pole enam liialt vedel, vaid hakkab paksenema. 

Vahusta ülejäänud vahukoor tuhksuhkruga tugevaks vahuks. Aseta üks biskviit alusele. Tee sellesse tikuga mõned augud ja immuta neid kirsimahla seguga. Määri peale pool vahustatud vahukoorest ja sellele laota omakorda pool kirsisegu. Korda sama teise koogipõhjaga. Viimane biskviit immuta järelejäänud mahla-likööriseguga ja kata šokolaadiga. Hea oleks, kui tort saaks enne lahtilõikamist paar tundi külmas taheneda ja maitsestuda. 

• 

  
  

  Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin

Imehead "hakkliha pirukad", milles pole hakkliha

Pean ütlema ausalt, et kuigi need hakitud kuivatatud puuviljadest täidisega koogikesed (mince pies) on mulle juba ammu tuttavad Briti köögist, siis ei tulnud mul mitte kunagi pähe neid proovida, sest need ei tundunud üldse ahvatlevad. Ma siiralt arvasin, et need ei meeldi mulle :D Kui aga seda maiust esmakordselt küpsetasin, sain aru, et need on tõeliselt head - aromaatse ja maitserikka pehme sisu ning krõbeda tainakihiga koogikesed sulasid suus! Ilmselt inimene, kes pole kuivatatud puuviljade fänn, suhtuks neisse teisiti, kuid mulle need meeldivad kohe väga:)

Inglastel on üldse mitmeid maitsvaid traditsioonilisi jõulutoite. Lisaks meilgi juba aastaid populaarsele mitu kuud varem valmis tehtud ja alkoholiga immutatud puuviljakeeksile, leiab pühade ajal laualt selliseid huvitavaid roogasid nagu põrsakesed tekkide sees ehk peekonisse mässitud sealihavorstikesed (Bigs in Blankets), klassikaline Briti aurutatud jõulupuding, mis serveerimisel kange alkoholiga üle valatakse ja süüdatakse. Loomulikult ka rostbiif või täidsetud kalkun või hani, jõhvikakaste, Yorkshire pudingud, punane kapsas ja röstitud pastinaagid või kartulid või hoopis puder neist köögiviljadest.

Lisaks klassikalisele rikkalikule kuivatatud puuviljadest pakatavale keeksile on ka puding Eestis paljude jõululaudale jõudnud. Kuigi ka selles on ohtralt kuivatatud puuvilju ja vürtse nagu kaneel, ingver, muskaatpähkel ja nelk, on see küpsetamise asemel aurutatud. Serveerimisel valatakse puding brändikastme või -võiga üle ja süüdatakse põlema. Vanasati oli pudingus ka hõbemünt, mis tõi õnne sellele, kelle taldrikule see sattus. Ka pudingu võib sarnaselt keeksile juba suisa aastakese ette valmis teha, et see saaks mõnusalt laagerduda ja maitseid koguda, ning "ainult" kuus nädalat tagasi küpsetatud keeksi või valmistatud pudingut peetakse veel liiga värskeks. Kuigi maitserikas ja hõrk, on pudingu valmistamine veidi keerulisem, sest vaja on nii kaussi kui ka resti, et seda veega pooleldi täidetud potis aurutada. Ajalooliselt oli pudingus 13 koostisosa, mis sümboliseerivad Jeesust ja tema jüngreid.

Vimane pühapäev enne esimest adventi on brittidel "Stir Up Sunday", mis on viimane hetk neile, kel veel jõulukeeks või -puding tegemata. Ajalooliselt on see aga olnud lihtsalt religioosne meeldetuletus kirikuskäijatele, et neid jõulupühadeks ette valmistada. 

Hakketäidisega pirukad

Mince(meat) pies ehk inglise magusa puuviljatäidisega koogikesed on kergelt vürtsika ja aromaatse sisuga  pirukad, mis brittide traditsioonilisele jõululaule kuuluvad ja mida süüakse enamasti just pühade ajal. Huvitav on nende puuviljaste küpsetiste puhul see, et neid serveeritakse Inglismaal koos juustuga, milleks enamasti on Cheddar, või juustuvaliku juurde. Meie jaoks on need pigem aga magustoit, mis sobib ühtviisi hästi nii pidusöögi järgselt dessertveiniga nautimiseks kui ka hommikuse kohvi või hoopis soojendava tee kõrvale. 

Mincemeat on rikkalik pirukatäidis kuivatatud puuviljadest ja marjadest, soojendavatest vürtsidest, suhkrust, alkoholist ja pähklitest, milles traditsiooniliselt leidus ka rasva, pekki või liha. Nimi pärineb 15. sajandi Inglismaalt, mil selle roa idee oligi säilitada hakitud liha suhkru ja alkoholiga, vahel lisati ka äädikat. Seda "hakkliha" saab kasutatakse lisaks "hakklihapirukatele" mitmete erinevate toitude valmistamisel. Hetkel on levinud peamiselt pisikesed pirukad, kuid algselt oli tegemist ühe suure küpsetisega, mida samuti valmistati jõulude ajal. 

Kui hakkad neid küpsetama, siis arvesta paari asjaga. Esiteks ei tohiks tainast rullida liiga õhukeseks, sest täidis on raske, kuid ka mitte üle 0,5 cm paksuks, sest muidu jäävad need maiused liiga kuivad. Täidist ei tasu pirukatesse kuhjaga laduda, vaid pigem võib tuleb jätta veidi ruumi, sest küpsemise ajal see kergelt mullitab ja läheb muidu üle piruka ääre. Taina valmistamisel võid poole või kogusest asendada searasvaga, et saada algupärasemat ja krõbedamat tulemust. Kuivatatud puuviljad (nt aprikoosid, datlid, viigimarjad, ploomid) haki väiksemaks; rosinad, jõhvikad, goji-marjad jmt võivad terveks jääda. Kui kasutad küpsetamisel tsitruse koort, siis vali poes mahedad viljad. 

Kui kõik tainajäägid kokku kogud, uuesti lahti rullid ja ära kasutad, siis jääb tainast 24 vormi puhul pigem üle. Täidis aga kulub kõik ilusti ära.

Tainas:

450 g jahu

0,5 tl soola

1 sl suhkrut

280 g külma võid

poole apelsini peenelt riivitud koor ja 4 sl apelsinimahla

Aseta sõelutud jahu, sool ja suhkur köögikombaini. Lõika või kuubikuteks, lisa köögikombaini ja töötle saiapuru laadseks seguks. Lisa apelsini koor ja töötle veel mõni sekund. Köögikombaini asemel võid taina valmistada ka näppudega pudistades või noaga hakkides. 

Lisa apelsini mahl ja 1-2 sl jääkülma vett ning töötle tainas palliks kas köögikombainis või kätega mätsides. Tõsta tainas jahusele pinnale ja töötle kätega ühtlaseks. Keera kolmandik tainast kilesse ja aseta külmkappi. Ülejäänud tainas rulli jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks. 

Määri muffinivormid võiga ja puista üle jahuga. Tee u 8 cm läbimõõdga ümmarguse (piparkoogi)vormiga 24 ratast ja aseta need muffinivormidesse. Lõika noaga ääred ühtlaseks. Ülejäänud tainast, mis oli külmkapis, tee tähekujuliste vormidega 24 tähekest. 

Täidis:

2 apelsini peenelt riivitud koor ja mahl

250 g riivitud õuna (see on puhastatud ja koritud õunte kaal)

70 g võid

1 dl brändit, konjakit, rummi või calvados'd

500 g kuivatatud puuvilju või marju

1 tl jahvatatud kaneeli

1,5 tl piparkoogimaitseainet

0,25 tl riivitud muskaatpähklit

140 g pruuni pehmet suhkrut 

100 g sarapuupähkleid või mandleid

Aseta tsitruse koor ja mahl koos õunaga potti ja sega läbi. Lisa tükeldatud või, alkohol, hakitud kuivatatud puuviljad ja vürtsid. Küpseta madalal kuumusel tihedalt segades u 45 minutit, kuni õun on lagunenud, kuivatatud puuviljad on paisunud ja vedelik kadunud. Kui vedelikku jääb juba küpsemise ajal liiga väheks, siis võid veidi apelsini- või õunamahla lisada, et segu põhja ei kõrbeks.

Lase segul täielikult jahtuda, seejärel sega hulka suhkur ja peeneks hakitud pähklid või mandlid. 

Jaota täidis vormide vahel ära. Täidis ei peaks olema vormi sees päris ääreni, vaid u 0,5 cm ülevalt peaks olema vaba, siis ei lähe see küpsemise ajal üle ääre. Aseta igasse vormi täidise peale tainast täheke. Hoia muffinivorme enne küpsetamist u 20 minutit külmkapis vm jahedas kohas.

Peale:

1 muna

tuhksuhkrut

Määri pirukad pealt lahti klopitud ja 1 sl veega läbi segatud munaga. Küpseta neid 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni pirukad on pealt ja äärtest kuldpruunid. 

Lase pirukatel pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Serveeri kohe soojalt või jahtunult, sõelu peale tuhksuhkrut.

Täiuslikud krepid soolase ja magusa täidisega

Kui ma veel koolis käisin, olid poeletid tühjad ja koduski oli kappides vaid üksikuid toiduaineid. Seetõttu sai tühja kõhuga tihti just pannkooke praetud, sest nende valmistamiseks vajalikud asjad - suhkur, munad, piim ja jahu - olid alati kodus olemas. Ja sellepärast ma ligi 20 aastat ka pannkooke praktiliselt ei söönudki, et kooliajal sai neid nälja kustutamiseks liiga tihti tehtud. 

Nüüdsel ajal õnneks enam toidu defitsiiti pole, kuid pannkoogid on siiski hea lihtne, maitsev ja suhteliselt kiire variant, kuidas mitte ainult maitsev hommikusöök saada, vaid ka koolist koju tulles nälga kustutada. Ja meeldivad need reeglina nii suurtele kui ka väikestele. Täidetud pannkooke on hea ka kooli, klassiekskursioonile või matkale kaasa võtta. Samuti sobivad need alati külla tulnud sõpradele ja klassikaaslastele pakkumiseks.

Need Prantsusepärased suus sulavad krõbedate äärtega krepid on suurepärased igaks elujuhtumiks - neid võib nautida nii soolase täidise kui ka magusate lisanditega, samuti teha neist maitsva piduliku pannkoogitordi. Kuigi teen nii muidu kui ka töö tõttu palju erinevaid väikeseid ja suuri pannkooke, siis see vahukoore ja võiga tainas on üks mu lemmikuid - neid pannkooke või lõputult ka ilma lisanditeta süüa. Kui aga soovid magusamaid pannkooke, võid lisada veidi suhkrut ja vanillisuhkrut, kui ka soolaseid, siis suurenda pisut soola kogust. 

Pannkoogid võib ka varem valmis küpsetada, et koolist tulevatel lastel need kodus kohe olemas oleks. Samuti saab soolase täidise näiteks eelmisel päeval valmis teha. Karamellised banaanid tasuks värskelt praadida, kuid ka šokolaadikaste võib juba külmkapis koolijütside või külaliste vootel olla. Tuleb aga arvestada, et seistes see kaste pakseneb.

Kuna tänavu oli suurepärane seeneaasta, siis soolaseks täidiseks on hakkliha-kukeseene segu, mis on ühtaegu toitev ja toitainerikas. Valisin kukeseened, sest neid on lihtne korjata ja turul on need seened pea igal müügiletil saada, samuti on plajud neid endale sügavkülma varunud. Loomulikult võid need asendada meelepäraste teiste seentega - näiteks puravikega või hoopis poest ostetud šampinjonidega. 

Magusatest lisanditest on seekord kergelt karamelliseeritud banaanid ja lihtne šokolaadikaste, mis koos annavad eriti küllusliku ja hõrgu tulemuse. Loomulikult võid neid pannkooke süüa klassikalise singi-juustutäidise või hoopis mooside, kondenspiima, jäätise ja marjadega, kuid need kaks on ehk pisut huvitavamad täidiseks, mida vahelduse mõttes kasutada. 

Kuigi enamike küpsetiste, sh banaanikeeks, jaoks on parimad just hästi küpsed ja musta plekilise koorega banaanid, siis karamelliseerimise jaoks sobivad pikem mitte veel päris küpsed banaanid, vaid pigem tooremad, sest need on tugevamad ja hoiavad paremini oma kuju. Ja loomulikult on kastme jaoks paslik ka tume šokolaad, kuigi lapsed kipuvad pigem magusamat piimašokolaadi eelistama. 

Kuna pannkooke saab kokku umbes 18 sõltuvalt sellest kui õhukesed need teed ja kui suurt panni kasutad, siis piisab neist mõlema täidise jaoks. Ja kui teed nii kukeseene- kui ka šokolaadikastme ja karamelliste banaanide täidise, siis saad ilusti ühe paki vahukoort (200 ml) ära kasutada. 

Kui soovid gluteenivabu pannkooke, siis asenda nisujahu riisijahuga ja lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit.

Pannkoogid 

220 g jahu

1 sl suhkrut

näpuotsatäis soola

3 muna 

5 dl täispiima

2 dl vahukoort

40 g sulatatud võid

veidi võid või õli praadimiseks

Sõelu jahu suurde kaussi ning sega selle sisse sool ja suhkur. Kui kasutad riisijahu, siis lisa nüüd ka küpsetuspulber. Klopi munad eraldi kausis lahti. 

Tee jahu sisse keskele auk, vala sinna lahtiklopitud munad ja hakka keskelt vispeldama. Kui muna ja jahu on peaaegu segunenud, siis vala aeglaselt sisse piim ja vahukoor pidevalt vispeldades, kuni tekib ühtlane tainas. Kui on aega, lase tainal tunnikene külmkapis seista. Viimasena lisa vispliga segades sulatatud või. 

Kuumuta pann keskmisel kuumusel ja pintselda kokku õli või sulatatud võiga. Tõsta väike kulbitäis tainast pannile ja keeruta panni, kuni tainas on ühtlaselt laiali. Lase paar minutit küpseda, kuni pannkook on kergelt pruunistunud, keera teine pool ja küpseta teiselt poolt veel umbes minut. Kokku saab u 18 pannkooki, millest jätkub nii soolase kui ka magusa täidise jaoks. 

Kukeseenetäidis

300 g kukeseeni

u 1 sl võid

300 g (1 pakk) (delikatess) hakkliha

2 sl nisu- või riisijahu

1 dl vahukoort

1-1,5 dl täispiima

2 sl ketšupit

soovi korral hakitud maitserohelist (lehtpeterselli, rohelist sibulat, tilli, murulauku vms)

Puhasta seened, lõika suuremad seened väiksemaks ja prae neid pannil, kuni vedelik on eraldunud. Lisa või ja prae veel umbes minut. Seejärel lisa hakkliha ja lase sel pruunistuda segades, kuni suuri tükke ei ole. Sega hulka jahu, seejärel vahukoor, piim ja ketšup ning lase mõni minut küpseda, kuni kaste pakseneb. Puista peale meelepärast hakitud maitserohelist. Täidis sobib pannkookide vahele nii soojalt kui ka jahtunult. 

Magus lisand

Karamellised banaanid

3 keskmist banaani

70 g suhkrut

Lõika banaanid diagonaalselt jämedateks viiludeks. Laota suhkur pannile ja kuumuta madalal kuumusel, kuni suhkur hakkab sulama. Aseta banaanid pannile ja lase suhkrul edasi sulada. Kui suhkur hakkab punakaks muutuma, keera banaanitükid ümber ja pruunista ka teiselt poolt. Ära banaanitükke sega ega muul viisil liiguta, sest muidu need purunevad.

Šokolaadikaste

100 g piimašokolaadi

1 dl vahukoort

soovi korral hakitud pähkleid (nt sarapuu, pekani või Kreeka) või mandleid

Tükelda šokolaad, aseta koos vahukoorega kastrulisse ja kuumuta madalal tulel, kuni šokolaad on sulanud. Sega ühtlaseks kastmeks ja serveeri kohe koos karamelliste banaanidega. Soovi korral puista pannkookide peale hakitud pähkleid või mandleid. 

Retseptid ilmusid septembri alguses siin

Suus sulav šokolaadivaht

See on üks tummine šokolaadivaht, mida on kerge valmistada ja mis reeglina meeldib ka neile, kes pole suuremad magusasõbrad, kuid samas armastavad sellega maiustada ka maiasmokad, lastest rääkimata :) Nii et minu arvates sobib see isadepäevaks suurepäraselt. Ja mitte ainult sellepärast, et see on suus sulav ja nö kõigi lemmik, vaid ka seetõttu, et seda on lihtne valmistada ja siin on mega vähe koostisosi. Enam eriti kergem ei saa üks šokolaadi-mousse olla ;-)

Et selle hõrgu desserdi valmistamine veelgi lihtsam oleks, kirjutasin mõned asjad rohkem ja täpsemalt lahti :)

* Munad peaksid olema värsked ja kvaliteetsed, võimaluse korral kasuta vabalt peetavate kanade mune. Munakollaseid ja valgeid on kergem eraldada, kui need on külmkapikülmad. 

* Sulatatud šokolaad sega koheselt pärast sulatamist munakollastega. Kollaseid eelnevalt lahti kloppida ega vahustada pole vaja. Kui segad šokolaadi kollastega, siis tegutse kiirelt, et šokolaad ei taheneks ega tükke ei jääks. Kõige mugavam on keegi appi kutsuda, kes šokolaadi kaussi munad juurde valab, sest siis saad ise ühe käega kaussi paigal hoida ja teisel kiirelt käia lasta. Kui aga šokolaad siiski veidi tükki jääb - pole üldse hullu, sest need tükid tegelikult eriti ei häiri lõpptulemuse puhul. Ja isegi kui häirivad, pole samuti hullu - kõige olulisem oma armsale isale kokkamisel on ju ikkagi eelkõige soov ise teha, idee ja ettevõtlikkus :) 

* Minule meeldib see mousse kõige rohkem valmistatuna 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadiga. Suurematel magusasõpradel soovitan aga tumeda šokolaadi asemel kasutada piimašokolaadi või siis lisada munavalgetele nende vahustamise lõpuosas mõni supilusikatäis tuhksuhkrut.

Vaja läheb:

200 g šokolaadi

6 muna

näpuotsatäis soola

2-3 sl tuhkshkrut (soovi korral)

marju, riivitud šokolaadi ja/või naturaalset kakaopulbrit kaunistamiseks

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil, st et aseta šokolaaditükid kaussi ja kauss omakorda kastrulisse vee kohale nii, et see vette ei ulatu. Sulanud šokolaad sega ühtlaseks. 

Eralda munavalged ja -kollased ning vahusta munavalged soolaga ühtlaseks tugevas vahuks. Kui kasutad ka tuhksuhkrut, siis lisa see vahustamise lõpuosas.

Munakollased aseta suuremasse kaussi (NB! munakollaseid lahti kloppida pole vaja) ja sega neile vähehaaval hulka sulanud šokolaad. NB! Segada tuleb kiirelt ja šokolaadi peab lisama vaid väikeste koguste kaupa, siis seguneb see ühtlaselt. Ära kindlasti tee vastupidist ehk lisa munakollaseid šokolaadile, sest siis lähevad need tükki.

Lisa šokolaadisegle kolmandik munavalgevahust ja sega ühtlaseks. Teine osa munavalgest sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes kreemi hulka ja seejärel toimi viimase kolmandikuga samamoodi.

Jaota vaht 4-6 väikese anuma (nt pokaali, klaasi või kausikese) vahel või jäta ühte suurde kaussi. Lase vahul külmkapis vähemalt 3 h taheneda. Enne serveerimist kaunista meelepäraselt.

     

Šokolaadi-kohupiimakattega porgandikook

Sel nädalal valmistasin Terevisioonis porgandikooki ja seda saab näha siit, retsepti aga leiab siit. Kui on soov teha erinevaid küpsetisi porgandiga - kohupiimavorme, pirukaid, muffineid, kooke ja pannkooke, siis siin on terve hunnik erinevaid retsepte. Eks ilmselt on aru saada, et siinkirjutaja on suur porgandiga küpsetiste sõber :) Ja kui otsisin Terevisiooni ekraanile sobivat porgandikooki, siis avastasin ühtlasi, et mul on blogis ka mitu porgandikoogi retseptiga mustandit ootamas, nii et ühe ma neist siis siin praegu postituseks vormistangi :)

Kuna sel nädalal sai mu blogi FB-lehel kokku 5 000 jälgijat, siis selle tähtsa sündmuse tähistamiseks sobib hästi üks mahlane porgandikoogike, millel seekord hoopis šokolaadi-kohupiimakate. Porgandikook on seekord mõnusaks krõmpsuvate pähklite ja porgandiga koogipõhjaks, tädiseks on aga kreemjas vanillimekiga kohupiimamass. Porgandikoogi osa on küpsetatud, pealmine kiht aga on tahenenud hoopis külmkapis. Mõlemad osad on lihtsad valmistada, kuid veidi aega kulub nii küpsemiseks kui ka külmas seismiseks, nii et väga kiirelt see koogike just valmis ei saa, samas midagi keerulist selle valmistamisel kindlasti pole. 

Gluteenivaba koogi jaoks kasuta nt riisi- või kaerajahu ja lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Maitsestasin seekord vaid apelsinikoore ja muskaatpähkliga - kaks mu vaieldamatut lemmikut porgandist küpsetiste puhul -, kuid vabalt võid lisada nt jahvatatud kaneeli, rivitud ingverit, piparkoogimaitseainet vm meelepärast, et vürtsikust juurde saada. Ma ise sele koogi puhul aga olemasolevatele ehk nendele, mis retseptis kirjas, muid maitseid ei lisaks, sest ka vanillimaitseline kohupiima-šokolaadikiht tahab särada. Less is more ;-)

Porgandipõhi:

100 g suhkrut

6 sl neutraalse maitsega õli (nt rapsiõli)

3 muna

100 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl riivitud muskaatpähklit

poole apelsini riivitud koor

100 g peenelt riivitud porgandit

50 g hakitud pähkleid (nt pekani või Kreeka)

Vahusta suhkur õli ja munadega ühtlaseks. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja muskaatpühkliga ning sega munavahuga läbi. Viimasena sega tainasse porgand ja pähklid.

Laota tainas 20 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Küpseta 180-kraadises ahjus u 35 minutit, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta see siis serveerimisalusele. Lõika terva noaga pealmine kiht ära, et kook oleks pealt ühtlase kõrgusega. 

Kate:

200 g valget šokolaadi

300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

50-100 g (hakitud) pähkleid (nt pekani, Kreeka, sarapuu vm)

riivitud apelsini koort või porgandit

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega kohupiim ja -pasta, soovi korral lisa vanilliekstrakt. Lisa sulatatud šokolaad ja sega ühtlaseks. 

Aseta koogivormi äär serveerimisalusele porgandikoogi ümber (ääre võid enne kergelt õliga kokku määrida) ja tõsta sinna kohupiima-šokolaadikreem. Silu kreemi pind, tõsta kook külmkappi ja lase seal vähemalt kolm tundi seal seista, kuni kohupiimakreem on tahenenud. 

Võta küpsetusvormi äär koogilt ümbert ära (võid enne noaga vormi ääre ja koogi vahelt läbi tõmmata, et see ikka ilusti lahti tuleks). Kaunista kook (soovi korral hakitud) pähklite ja riivitud apelsinikoore või porgandiga.

See retsept ilmus kevadel siin

Köögiviljarikas oa-kruubihautis Toskaanast

Mulle kruubid tohutult meeldivad. Kuna aga neist on gluteeni, siis ühe pereliikme tõttu saan neid harva valmistada, sest eelistan teha toitusid, mida kõik süüa saavad. Kuna aga täna olid mul külas taimetoitlased, siis oli see ideaalne roog, mida neile pakkuda. Ka beebid (mõlemad 1 a ja 3 kuud vanad) sõid seda hea meelega :)

See taimne hautis on nii toitaine- kui ka maitserikas, kuigi maitseaineid siia praktiliselt ei lähe. Aga köögiviljad ongi niivõrd hea maitsega, et pole vajagi midagi erilist lisada. Lihtne väheste komponentidega roog sobib hästi argiõhtuks, sest valmib kiirelt (vähemalt juhul, kui kruubid on enne vees saanud liguneda). Saad seda toekat hautist süüa nii eraldi einena kui ka pakkuda liharoa kõrvale kuigi mina näiteks ei tunne kunagi, et seda süües veel midagi juurde tahaksin. Mina soovitan kruubid alati eelmisel päeval likku panna, sest siis küpsevad need enam-vähem 20 minutiga piisavalt pehmeks. 

Odrakruubid on soodne ja viimasel ajal alahinnatud tooraine. Mina olen ise nende suur austaja ja need võiksid oluliselt sagedamini meie söögilaual olla - tegemist on tõeliselt väärtusliku kraamiga, mis mitte ainult ei täida hästi kõhtu, vaid annab meile ka palju kasulikke aineid. Lisaks on oder eestlaste toidulaual olnud juba aastatuhandeid. 

Nii et soovitan seda toekat taimset rooga nii täitsa eraldi einena (nt lihavabaks esmaspäevaks või taimseks teisipäevaks või lihtsalt niisama) kui ka mõne liha lisandiks. Ma ise söön seda aga niisama krõbeda saiaga :)

Vaja läheb:

100 g kruupe

oliiviõli

1-2 küüslauguküüs 

1 keskmine või suurem porgand

2 varssellerit

1 väike või keskmine porru

0,7 l aedvilja- vm meelepärast puljongit

1-2 sl tomatipüreed või ketšupit

250 - 400 g purk meelepäraseid konservube

100-150 g spinatit või lehtkapsast

vajadusel veidi soola

söömiseks mõnusat krõbeda koorikuga pehmet saia

Kruubid soovitan külma veega aegsasti likku panna. Kui aga selleks aega ei ole, siis loputa need lihtsalt sõelal külma vee all.

Kui kasutad lehtkapsast, siis eemalda selle kõvad rootsud, haki need väikesteks tükkideks ja prae koos ülejäänud köögivilajdega läbi; lehed rebi tükkideks ja lisa hautisele hiljem.

Purusta küüslauguküüs/küüned ning lõika porgand, seller ja porru õhukesteks viiludeks. Soojenda pannil 1-2 sl oliiviõli ja küpseta selles madalal kuumusel aedvilju u 15 minutit, kuni need on pehmed. Lisa puljong, tomatipüree või ketšup ja kruubid ning lase 15-20 minutit keskmisel kuumusel küpseda, kuni kruubid hakkavad pehmeks muutuma. Vajadusel lisa küpsemise ajal puljongit või vett.

Lisa tükkideks rebitud lehtkapsa lehed ning lase veel u 5 minutit küpseda. Kui kasutad lehtkapsa asemel spinatit, siis lase lihtsalt toidul veel 5 minutit küpseda. Sega hulka sõelal veega läbi loputatud oad ja spinatilehed, keera kuumus kinni ning lase enne söömist roal u 5 minutit seista. Maitsesta vajadusel soolaga.

Serveeri hautist eraldi einena krõbeda koorikuga saiaga või paku liharoa lisandiks.