reede, 23. juuli 2021

Mandlipõhjal vaarikakook auhinnatud rose'ga


Vaarikaaeg on lõpuks käes :) Imelised punased marjad ei ole mitte lihtsalt ilusad ja suus sulavad, vaid ka väga tervislikud (vaarika kasulikest omadustest olen näiteks siin kirjutanud). Seega soovitan neid süüa nii palju kui saab, sest imemaitsvate kodumaiste vaarikate aeg on peaaegu sama napp kui maasikaperiood. Kui aga vaarikaid niisama nautida ei soovi, siis sobita neid toitude sisse (blogis on terve hulk vaarikatega retsepte) või küpseta hoopis seda kerget suus sulavat maiust :)

Seekordseks kaaslaseks vaarika-mandlikoogile on tüüpilisest Toskaana viinamarjasordist Sangiovese (lisatud on ka Syrah'd) valmistatud puuviljane Casa Charlize roosa vein. Selle aromaatse veini puhul on eriti tähelepanuväärne asjaolu, et hetkel müügil olev aastakäik (2019) valiti Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) poolt üheks hõbedase medali väärilistest veinidest. Kokku maitsesid Eesti paremikku kuuluvad sommeljeed pimedegustatsioonil 408 veini 35 erinevalt maaletoojalt, hinnates neid 100 punkti skaalal. Üle 90 punkti saanud veinid said kuldse, üle 83 punkti hõbedase ja üle 77,5 punkti pronksmedali. Vähema punktide hulgaga jäänud veinid jäid tunnustuseta ja neid olid peaaegu pooled. Seega arvestades tihedat konkurentsi, on medalile jõudmine suur tunnustus, eriti veel hõbedase saavutamine ;-) Ning võttes arvesse veel selle rosé hinnaklassi, on tegemist ülihea hinna-kvaliteedi suhtega joogiga. Ja näeme ühtlasi ka seda, et saab küll alla 10 euro eest ikkagi häid veine (vähemalt Eesti tippsommeljeede arvates) :)


Selles puuviljases veinis on kerget magusust, mis on just perfect match vaarikatega. Seega sobitasin selle  kokku mandlite ja vaarikatega koogiga, mis on suviselt kerge ja värske. Veini kulub koogi jaoks vaid väike klaasitäis, kuid loomulikult saad ülejäänud veini kas kõrvale või niisama või hoopis enne maiustamist koos mõne sobiva grillroaga (nt lõhe) ära tarbida ;-) Kusjuures, see rosé oli just üllatavalt hea vaarika-mandlikoogi kõrvale jooduna - soovitan proovida! :)

Kuigi tegemist on äärmiselt lihtsa ning vähe aega ja vaeva nõudva koogiga, panen siiski igaks juhuks mõne nipi ja soovituse kirja, et küpsetamine veelgi libedamalt kulgeks :)

* Et munakollaseid valgetest paremini eraldada, võta munad otse külmkapist. Külmadel munadel, erinevalt toasoojatest, on munakollane reeglina ilusti eraldi. Samas vahtu läheb just toasoe muna paremini, kuid see vahe on väga väike ;-)

* Vorm valmista kõige alguses ette ja aseta see põhja valmistamise ajaks külmkappi, sest nii jääb või ilusti vormi külge kinni. Vormi korralik võiga määrimine on oluline, sest koogis eraldi rasvainet pole, seega määrimata vormist võib olla seda raske eemaldada (see võib sinna kinni jääda). 

* Veinisegu soovitan pärast valmimist kastrulist kaussi valada, et see kiiremini jahtuks. Võid selle korraks ka külmkappi panna, aga ole ettevaatlik, et see liigselt ei tarretuks enne koogile lisamist. 

Põhi:
100 g jahvatatud mandleid
50 g tuhksuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 munavalget

Sega jahvatatud mandlid suhkrutega ja vahusta munavalged. Sega mandlisegu ettevaatlikult munavahu hulka. Laota tainas ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, millel on põhjas küpsetuspaber. Nii see paber kui ka vormi ääred peaksid olema võiga määritud; äärtele raputa ka kergelt jahu. 

Küpseta koogipõhja ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit kuni põhi on äärtest ja pealt kergelt pruunistunud. Lase põhjal jahtuda ja aseta see siis serveerimisalusele.

Kate:
400-500 g värskeid vaarikaid
4 lehte želatiini
1 sl suhkrut

Laota vaarikad ühtlaselt koogipõhjale. 

Vala vein ja 1 dl vett kastrulisse, lisa suhkur ja kuumuta madalal kuumusel, kuni suhkur on lahustunud. Leota želatiinilehti külmas vees u 10 minutit, pigista vesi välja ja sulata need nõrgal tulel veinisegus samal ajal segades. 

Lase vedelikul jahtuda, kuni see hakkab kergelt tarretuma. Tõsta veinisegu supilusikaga marjadele ja pane kook veel pooleks tunniks külma. Serveerides puista soovi korral peale mündi- või melissilehti, samuti sobivad söödavad õied. 


Postitus valmis koostöös Casa Charlize'iga.

kolmapäev, 14. juuli 2021

Kohupiimaga vaarikatartletid


Suvisel ajal on blogimine ausalt öeldes vägagi keeruline 😊 Nii palju on suurepärast värsket kraami, millest toidu tegemiseks ei ole vaja ei aega ega oskusi, rääkimata retseptidest. Värske kartul, porgand, kapsas, suvikõrvits, tomatid, aedoad, salat jne jne - ainus vaev on need aiast, turult, talunikult või poest koju tuua, kuid toidud nendest valmivad praktiliselt ise 😁 See viimane on nüüd küll väike liialdus, aga no ei ole ju vaja suurt vaeva näha, et keeta värske kartul, teha juurde kukeseenekaste ja mõni suvine salat. Või viilutada aromaatne tomat, korjata rõdult või aiast basiilikut ja nautida seda headust burrata'ga?!? Seega on keeruline ka retsepte jagada, sest neid lihtsalt ei ole ju suviseks kokkamiseks eriti vaja 😊

Kui aga on soov midagi tavapärasest erinevat teha, siis on blogisse aastate jooksul kogunenud terve hulk erinevaid retsepte, näiteks maasikatest ja suvikõrvitsast. Kui on soov valmistada mõnda "keerukamat" salatit, siis eelmisesse LP-sse panin kirja retsepti maasikate, virsikute, jamon serrano ja grilljuustuga. Küpsetamisefännidele on aga viimases lehes tomati-juustu galette ning kirsstomatitega focaccia. Sel reedel aga on staariks noor kapsas, millest saab nii salatit ja suppi kui ka grilltoitu teha 😎

Et aga vaarikad on valmis saanud, siis on aeg nendega ka küpsetada 😉 Vaarikate ja kohupiimaga väikesed tartletid on väga mõnusad - krõbeda põhja ja mahlase sisuga. Vaarika-tartelette on maitselt mahe, sest hapukad marjad tasakaalustavad magusat kooki hästi. Vaarikatartlett on igati hea ka mandli- ehk frangipane-täidisega, kuid kohupiimaga on see kuidagi kergem ja suviseks maiustamiseks eriti hästi sobiv 😊 

NB! Mainin siinkohal ka igaks juhuks ära, et see väike muretainapõhjal koogike on eesti keeles tartlett, mitte "tartalett" (sest omlett, mitte omelette). Väike asi, aga tekitab palju segadust 😀 Teisedki minu poolt kasutatud sõnad (vaarikatartlett ja vaarika-tartelette) on õiged muide 😉


Kui teed gluteenivabu kooke, siis kasuta riisi- ja maisijahu segu ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Vaarikate asemel võid kasutda mustikaid, kivideta kirsse või sõstraid. 

Põhi:
180 g jahu
100 g jahvatatud mandleid
40 g tuhk- või peensuhkrut
120 g külma võid
1 külm muna

Sega sõelutud jahu mandlite ja tuhksuhkruga. Haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis tükeldatud külm või jahuseguga nii, et tekib purutainas. Lisa kergelt lahti klopitud muna, sega läbi ja mätsi ühtlaseks tainaks. Tee sellest tainapall, vajuta lapikuks, mässi kilesse ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Määri kas kuus 8-sentimeetrist või neli 12-sentimeetrist lahtikäivat ümmargust vormi võiga ja puista üle jahuga. Jaga tainas kas neljaks või kuueks võrdseks tükiks ja rulli kahe küpsetuspaberi vahel lahti nii, et sellega saaks katta vormi põhja ja ääred. Torka põhi tihedalt kahvliga läbi ja aseta vormid taas 30ks minutiks külmkappi. 

Aseta igasse vormi tükk küpsetuspaberit ja sellele omakorda raskuseks kuivatatud herned, oad või riis. Küpseta põhja ahjus 180-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega. 

Täidis:
300 g kohupiimapastat
1 sl vanillisuhkrut
2 muna
100 g peensuhkrut
200 g vaarikaid
tuhksuhkrut (soovi korral)
mündilehti

Sega kohupiim suhkrute ja lahtiklopitud munadega. Jaga kohupiimasegu võrdselt vormide vahel ja tee sama 100-150 g marjadega. Küpseta kooke ahjus 25-30 minutit (sõltuvalt vormi suurusest), kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel kergelt pehme, aga mitte enam võbelev. 

Lase kookidel vormis 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud kookidele puista peale ülejäänud marjad, mündilehed ja sõelu soovi korral enne serveerimist tuhksuhkrut. 

kolmapäev, 7. juuli 2021

Krõbedal põhjal mahlane porgandipirukas


See küpsetis on maiuspala kõigile porandipiruka fännidele! 😍 Ohtralt mõnusat mahlast porganditäidist ja suhteliselt õhuke krõbe kihiline võiga valmistatud põhi on väga maitsev kooslus. Nüüd on juba üle kuu aja ka värskeid eriti mahlaseid ja toitainerikkaid porgandeid saada, nii et pirukas saab eriti maitsev 😉 Seda küpsetist on muide hea ka (raba)matkale ja piknikule kaasa võtta, samuti aia- või terassipeol (eelroaks) pakkuda. Nagu fotol näha, sai see pirukas pildistatud märtsis, et anda kevadpühadeks idee ülejäänud keedumunade ära kasutamiseks, aga loomulikult on see hetkel veelgi parem just nimelt värskete porgandite tõttu, mis on eriliselt maitserikkad. Ja muide, keha saab porgandist kõige rohkem toitaineid just siis, kui see on kuumutatud ja koos rasvainega 😎

Pärmi-lehttainast tasub sulatada aeglaselt külmkapis mitte toatemperatuuril, samuti ei tasu seda liiga vara sügavkülmast välja võtta (piisab reeglina paarist tunnist). Liiga pikalt soojas olnud tainas hakkab juba enne küpsetamist kerkima, mis tähendab, et pärast küpsemise ajal kerkib see vähem, ning tulemuseks on kuivem, tihkem (st vähem õhulisem) ja tuimem küpsetis. 

Vaja läheb: 
400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
selitatud võid või õli praadimiseks
400-500 g riivitud porgandit
1 muna
100 g hapukoort
2-3 keedetud muna
0,5 tl soola
1 sl suhkrut
0,25 tl riivitud muskaatpähklit
värskelt jahvatatud pipart  

Lase tainal külmkapis sulada. Võta pakendist ja kas rulli jahusel pinnal pisut suuremaks või aseta kohe küpsetuspaberiga vooderatud 20X30 cm vormi ning laota selle põhja ja 1-2 cm kõrguselt ka äärtele. 

Kuumuta suurel pannil keskmisel kuumusel rasvaine, lisa riivitud porgandid ja prae neid aeg-ajalt segades u 10 minutit. Võid porgandit praadida ka kahes osas, kui sul on väike pann.

Klopi muna kergelt lahti, sega hulka hapukoor, porgandid ja maitseained. Tee keedetud munad kahvliga puruks ja lisa ülejäänud täidisele.

Laota porgandisegu ühtlaselt vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit kuni ääred on pruunistunud. Lase enne ruutudeks lõikamist u 10 minutit taheneda. Eriti hea on pirikas ahjusoojalt, kuid ka jahtunult on igati nauditav. 


Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

neljapäev, 1. juuli 2021

Maasika-šokolaaditort kohupiimaga (küpsetamata)


Kodumaiste maasikate kõrghooaeg on käes! Hetkel on need minu arvates parimad ja ka odavaimad, seega soovitan talvevarudele mõelda (juhul muidugi, kui Sa seda veel teinud pole) 😊 Ma ise panin juba üle 15 kg-st maasikatest tehtud suhkruta toormoosi sügavkülma, samuti olen keetnud paar portsu maasika-rabarberimoosi. Isu ma veel neist marjadest täis ei ole söönud (kuigi olen maasikaid juba kilode kaupa tarbinud), aga see vist ei olegi võimalik?!? 😊 Vähemalt mitte minu puhul, sest kuigi ma armastan muidki marju (vaarikaid, sõstraid, mustikaid jt), siis Eesti maasikad on midagi sellist, mis hoolimata igapäevasest söömisest paneb ka hetkel samme turu poole seadma 😊

Maasikatega saab väga palju erinevaid soolaseid ja magusaid toitusid teha - mul on blogisse aastate jooksul päris hea hulk erinevaid retsepte kogunenud. Eriti meeldib mulle neid salatitesse lisada, kuid loomulikult on maasikaad ideaalsed kookidesse ja dessertidesse, samuti nende kaunistamiseks. Homses Nädalalõuleht LP-s on kaks uut retsepti - grilljuustuga salat ja kohupiimaga küpsetamata šokolaadikook, täna aga pakun välja hoopis valge šokolaadiga suus sulava tordi, mida on tõeliselt lihtne valmistada. 

Mainin aga veel sedagi, et eelmisel reedel ilmunud lehe toiduosas oli mu lugu Põhja-Eesti toidust koos kahe ahvatleva retseptiga (mõlemad road - nõgeseupp ja šokolaadikook - on muideks ka ülimaitsvad - see on järele proovitud!). See aasta on pühendatud Eesti põhjaosa paepealsetele maitsetele ja toimub palju huvitavaid (toidu)sündmusi - nendega saab end kurssi viia siin

 
Nagu ilmselt blogilugejad on ammu aru saanud 😉, on siinse kirjutaja näol tegemist suure magusasõbraga. Mitte et kooki peaks igapäevaselt sööma, kuid samas on mul kurb vaadata, kuidas mõnest toiduainest tehakse enda joaks "vaenlane", mida peaks iga hinna eest vältima ja kartma ning mille söömine on "patustamine" (juba see sõna on kole, sry!). Tegelikult võib kõike nautida! Kui sööd kooki, siis naudi seda,  ära muretse ega tee endale etteheiteid! Elu on liiga lühike, et süüa halba toitu või end pidevalt piitsutada, kui lubad endale (toidu)naudinguid. Loomulikult tasub toituda taskaalustatult (vähemalt viis portsjonit värskeid vilju päevas + nn head rasvad, piima- ja täisteratooted jne), millest olen korduvalt kirjutanud (näiteks siin ja siin), aga paksuks läheme ikka juhul, kui tarbime energiat rohkem kui kulutamine, mitte siis, kui lubame endale tüki kooki, paar viilu saia vms. Sai, suhkur vms asi iseenesest ei tee kedagi paksuks, küll aga teeb seda (pikaajaline) vale toitumine. Pole siin mõtet ühtegi toiduainet eraldi rasvumises süüdistada 😎 Mõne konkreetse asja menüüst eemaldamine aitab ikkagi kehakaalu osas üksnes siis, kui oled seda eelnevalt liigsalt tarbinud.

Loen hetkel oma selle aasta 30-ndat raamatut, milleks on Tõnu Õnnepalu "Flandria päevik", ja mulle väga meeldis see koht, kui ta arutles söömise üle: "... heaolu on väga raske määratleda. Sest seda pole. Ta on seal, kus meid ei ole. Kui kõht on head-paremat täis, hakkab ta valutama, tervis läheb käest ära, tuleb ennast piirata. Ja vist miljonid lääne inimesed vaevlevad toitumishäirete küüsis ja miski ei müü paremini kui toit, mis maitseb hea, aga kus on 0% rasva, 0% seda ja 0% teist. Ühesõnaga, mis polegi toit. Toit, mis oli tuhandete inimpõlvede fantaasia, unistus, on muutunud hirmu allikaks. Söömine kohutab. Ja kui ollekase ennast täielikult vabastanud "raskest ja alandavast füüsilisest tööst" ja ainsad kehaosad, mis veel ennast arvuti ees vaevavad, on tagumik, sõrmed, kael ja silmad (ja juba on hulk raskeid haiguseid seoses arvutitööga, nagu vanasti olid omad kondihädad kangrutel ja ketrajatel), siis tormatakse õhtul end piinama hirmsatel masinatel, mis suurlinnades võtavad enda alla juba terved suured majad nagu vanasti vabrikud oma masinatega." 

Siia mul nuud midagi lisada ei olegi kui, et nautigem oma toitu ja elu ning muretsegem ja piitsutagem end vähem! 😍


Põhi:
200 g šokolaadiküpsiseid
60 g sulatatud võid

Purusta küpsised köögikombainis, pudrunuiaga või muul viisil. Lisa sulatatud või, töötle ühtlaseks ja suru segu 20-24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhja. Põhi võiks olla eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga ja vormi ääred kergelt õliga määritud, et kooki oleks lihtsam pärast kätte saada. Pressi segu ühtlaseks kihiks. 

Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
400 g (2 pakki) toasooja toorjuustu
300 g (1 toru) vanillikohupiimapastat
300 g valget šokolaadi
200 g tükeldatud maasikaid

Aseta toorjuust kohupiimapastaga kaussi ning sega vispliga ühtlaseks. Sulata šokolaad ja sega toorjuustuseguga läbi. Viimasena sega õrnalt hulka pooleks või neljaks lõigatud maasikad. Ära  marju väiksemaks lõika, sest muidu jääb kook liiga vesine.

Vala täidis vormi põhjale ja aseta vähemalt neljaks tunniks külmkappi tahenema. 

Kaste:
250 g maasikaid
50 g moosisuhkrut

Lõika maasikad pooleks (suuremad neljaks, väiksemad jäta terveks). Aseta koos paari supilusikatäie vee ja moosisuhkruga potti ning lase madalal tulel õrnalt podisedes 10-15 minutit keeda. 

Vala segu kaussi ja lase jahtuda. Serveeri maasikakaste koos koogiga või naudi seda näiteks mõne magustoidu või pannkookidega. 


Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus

teisipäev, 29. juuni 2021

Mahlane kohupiima-purukook kookoshelveste ning rabarberi, marjade või õuntega :)


See ajatu kohupiimakook on olnud mu küpsetusrepertuaaris juba üle 20 aasta. Kuigi enamasti soovin siiski põnevamaid kooke katsetada ja uusi retsepte välja mõelda, siis teen seda vana head kooki ikkagi päris sageli, sest see meeldib alati kõigile ja võtab vähe aega:) Ei ole palju kooke, mille valmistamine oleks nii lihtne ja kiire ning mille võib vabalt ka laste hooleks usaldada;-)

Selle koogi populaarsuse saladus on õhukeses tainas ja ohtras kohupiimatäidises, mis teeb koogi hästi mahlaseks, samuti ideaalses magusa ja hapu tasakaalus, mis on desserdi puhul ülioluline. Kui plaanid aga retseptis mõne osa, nt taina kogust suurendada, siis kindlasti suurenda proportsionaalselt ka teiste komponentide (nt täidise) hulka, sest muidu pole see enam see suus sulav kook, vaid midagi muud. 

Üks suuri boonuseid selle mahlase koogi puhul on seegi, et seda saab pakkuda suuremale seltskonnale. Loomulikult on see ideaalne suviseks aia- või terrassipeoks, samuti näiteks piknikule või matkale kaasa võtmiseks, sest seda on mugav näppude vahelt süüa. Soovitan selle valmis teha eelmisel päeval või hommikul, sest kohupiimakook peaks olema jahtunud ja ideaalis ka paar tunnikest külmkapis tahenenud. Eelmise päeva kook on hommikul kohvi kõrvale ideaalne ;-)

Vana hea retsept on siin, aga olen seda täpsustanud ja täiendanud ning praeguse postituse variant on see, mida olen viimasel ajal teinud. Viimati näiteks mitmepäevasel jaanipäevapeol mitu korda, sest see on  peoperemees Marguse lemmikkook ja külalised nõudsid kordust, kuigi olin esimesel päeval juba kolm (!) plaaditäit küpsetanud :)

Sügisel valmistasin kooki Terevisioonis hapude õunte ja pohladega, kevadel aga ilmus rabarberiga variant sellest koogist siin. Kahjuks Terevisioonis enam eraldi retseptivideosid ei tehta - muidu oleks hea jagada. Aga võin öelda nii palju, et seda kiideti sealgi päris palju ;-)

Peale rabarberi ja hapude õunte sobivad täidisesse ka vaarikad, sõstrad, mustikad ja kirsid, mis võivad olla ka sügavkülmast võetud. Sulatada neid enne ei ole vaja, kuid soovitan enne koogile lisamist segada külmunud marjad läbi 2 sl jahu või 1 sl tärklisega. Värskete marjade puhul seda teha ei ole vaja. 


Purutainas:
240 g võid
300 g nisu- või riisijahu
70 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
150 g (1 pakk) kookoshelbeid

Tükelda või; sega sõelutud jahu suhkrute, soola ja küpsetuspulbriga. Haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis purutaoliseks tainaks. Sega juurde kookoshelbed.

Täidis:
1 kg (5 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima 
500 g (1 pakk) hapukoort
6 muna
150-200 g suhkrut
400-500 g tükeldatud või õhukesteks viiludeks lõigatud rabaerberit või hapusid õunu või marju 

Sega kohupiim hapukoore, munade ja suhkruga läbi. 

Laota u 2/3 purutainast küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, sellele ühtlaselt kohupiim ning peale puista õunatükid või -viilud ja marjad. Kõige peale ülejäänud purutainas nii, ets ee kataks kogu täidise. 

Küoseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit. Lase koogil pärast ahjust võtmist u 15 minutit taheneda ja lõika ruutudeks. Eriti hea just jahtunult või külmalt. Hoia kooki külmas. 

teisipäev, 22. juuni 2021

Suvine salat juustu ja maasikatega


Praegusel ajal, mil nii palju on imehead värsket toidukraami saada, on eriti mugav valmistada igasuguseid erinevaid kergeid salateid. Oma suureks rõõmuks avastasin, et müügile on lisaks suus sulavatele maasikatele jõudnud juba ka kodumaiseid aromaatseid ja maitserikkaid tomatid. Minu arvates on need  sama head kui maasikad - neid võib ka lihtsalt niisama ilma muude lisanditeta lõputult süüa. 

Kuna mu rõdul vohab basiilik, siis otsustasin nii turult tulnud värsked viljad kui ka koduse kraami kokku panna ja valmis sai salat, mis sobib nii kergeks eineks kui ka tugevama toidu juurde lisandiks. Samuti on see üks hea lihtne idee, mida näiteks jaanipäeval lauale panna. Kuigi kõige mõnusam on see juusturikas värske salat soojal valgel suveõhtul õues istudes koos klaasikese külma mulli või kerge roosa veiniga ;-) Ei ole liiga toitev, aga samas tänu juustule ikkagi parajalt toekas amps, mis kõhtu tõhjaks ei jäta.

Kodumaised maasikad on muidugi parimad ja neid on eelkõige hea niisama süüa. Aga samas muidugi saab neid vabalt ka nii soolastesse kui ka magusatesse toitudesse lisada. Kui soovid ideid maasikate toidus kasutamiseks, siis siin on neid ohralt :) 

Igal juhul soovin omal poolt kõigile ülimalt toredat jaanipäeva! Nautigem seda mõnusat suvesooja, mille järele muidu kalli raha eest kaugele maale sõidame ;-)



Vaja läheb:
u 200 g kirsstomateid
1 suur kollane tomat
paar peotäit maasikaid
240 g (2 pakki) NaTurek Camembert juustu
peotäis basiilikulehti
värskelt jahvatatud musta pipart

Kaste:
1 sl valge veini- või õunaäädikat
2-3 sl sidruni või laimi mahla
5 sl extra virgin oliiviõli
1 sl vedelat mett
soola (soovi korral), värskelt jahvatatud musta pipart

Tükelda salati koostisosad meelepärasteks tükkideks ja laota kas serveerimisalusele või pane kaussi. Jahvata peael musta pipart

Sega vispliga omavahel kastmeained ja nirista salatile. Naudi kohe :)


Postitus sündis koostööd NaTurek juustudega

neljapäev, 17. juuni 2021

Suus sulav rabarberikook martsipaniga


Selle kevade lemmikrabarberikook on just see - magusa martsipani ja hapuka rabarbriga mahlane küpsetis. Arvestades, kui palju olen erinevaid rabarberikooke sel hooajal teinud, on lemmikutiitlile kõva konkurents, nii et see peab ikka üks eriti hea kook olema, kui suured magusasööjad parimaks peavad ;-) :D Martsipan on tõesti rabarberiga perfect match ja mandlijahu veel võimendab selle mõnusat mandlimekki. Kuna kook on ka hästi lihtne, siis soovitan igal juhul seda katsetada, kui on vaja mõnda magusat ampsu. Ja kui rabarber enam ei isuta, siis lisa selle asemel sõstraid, vaarikaid, mustikaid, tikreid või kivideta kirsse. Sügisel aga passivad koogi sisse suurepäraselt hapud õunad koos paari peotäie pohlade või jõhvikatega. 

Panen igaks juhuks mõned näpunäited ka kirja:

* Martsipani on mugav lõigata ja riivida siis, kui see on külm. Toasooja martsipani saab kiirelt külmaks, kui see 10-15 minutiks sügavkülma asetada.

* Peeneid punase koorega varsi ei soovita koorida, sest need annavad küpsetisele ilusa roosa värvi. See-eest aga jämedamatelt vartelt tasub koor eemaldada, samuti oleks mõttekas need enne viilutamist pikuti pooleks või isegi kolmeks lõigata, kui tegemist on eriti paksude vartega. 

* Kaneeli asemel või lisaks sellele võib lisada tainasse ka 0,5 tl jahvatatud ingverit või peenestatud kardemoni. Vürtsikamate kookide sõbrad võivad lisada ka mõlemat. 

* Gluteenivabaks koogiks asenda nisujahu maisi- ja riisijahu seguga (kumbagi võrdselt) ja lisa 2 tl küpsetuspulbrit. 

* Tavalise kahepoolse küpsetamise režiimi asemel võib kasutada ka pöördõhu režiimi, kuid sel juhul peaks ahju temperatuur olema 160 kraadi. 

* Võid kasutada ka sügavkülmast võetud marju, kuid need soovitan enne kas sulatada ja nõrutada üleliigsest vedelikust või 1 sl kartulitärklisega läbi segada. Samuti tasuks külmutatud marjade puhul nende kogust vähendada - 300 g on sel juhul täiesti piisav. 

Vaja läheb:
200 g martsipani
400 g rabarbrit (puhastatud kaal)
3 suurt toasooja muna
150 g suhkrut
150 g võid
150 g jahu
100 g mandlijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl kanget alkoholi, nt brändit (soovi korral)
1 tl jahvatatud kaneeli 
2 sl tuhksuhkrut

Lõika martsipan u 1 cm tükkideks ja rabarbrivarred u 0,3-0,5 cm jämedusteks viiludeks. 

Vahusta munad suhkruga kergelt vahtu (kulub mõni minut). Tükelda või, sulata, lase pisut jahtuda ja sega munavahu hulka. Teises kausis sega sõelutud jahu mandlijahu ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivained samuti munavahu hulka ja sega õrnalt ühtlaseks tainaks. Viimasena sega hulka martsipan ja rabarber, soovi korral ka alkohol.

Vala tainas kas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud) u 20x30 cm neljakandilisse vormi. Silu pind ja puista sellele ühtlaselt kaneel. Küpseta 180-kraadises ahjus 30-35 minutit kuni koogi keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldpruun. 

Lase koogil vormis jahtuda. Sõelu peale tuhksuhkrut, lõika tükkideks ja naudi. 


Retsept ilmus kuu aega tagasi siin

pühapäev, 13. juuni 2021

Mahlane mandli-rabarberikook


Esimesed kodumaised maasikad on juba valmis, aga õnneks on ka rabarberid hetkel väga head, st ei ole veel liigselt puitunud, vaid saab veel noori ja mahlaseid peeneid punase koorega varsi :) Eile keetsin järjekordse potitäie kisselli, aga olen küpsetanud ka lugematu arvu kooke. Üks neist on see suus sulav mandlijahuga rabarberikook, mis on ka lihtne valmistada. Mandlijahu teeb kooki nii mahlasemaks kui ka tervislikumaks, kuna sisaldab erinevalt tavalisest valgest nisujahust meile vajalikke toitaineid. Mandlijahu saab nii poest osta kui ka mandlilaastudest ise kodus köögikombainis jahvatada. 

Tavalise valge suhkru võib koogis asendada ka meelepärase pruuni roosuhkruga. Kui soovid gluteenivaba kooki, sis kasuta nisujahu asemel toortatra- või riisijahu ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit. Pildil olev kook on ikka gluteenivaba, et kõik mu pereliikmed seda süüa saaksid :)

Retseptis kirjas olev "neutraalse maitsega õli" tähendab, et see võiks olla õli, mille maitse ei jää domineerima. Seega ei soovita kasutada oliiviõli, küll aga sobivad ideaalselt näiteks viinamarjaseemne- ja rapsiõli, mida mõlemat on igas poes (st väiksemates) saada. 

Soovitan kevadist rabarberit mitte koorida - punane koor annab koogile ilusa roosa värvuse. Rabarberit tasub koorida suvisel ajal, kui varred hakkavad puisemaks ja jämedamaks muutuma ning koor ei ole enam punane. 

Koogi juurde sobib väga hästi vanillijäätis, -kreem ja -kaste, samuti vahukoore- või toorjuustukreem :) Kuid see küpsetis on igati maitsev ka niisama ilma lisanditeta nautimiseks. 

Rabarberi võid suvel asendada näiteks sõstarde, mustikate või vaarikatega; sügisel aga sobivad ideaaalselt hapud õunad, nt Antonovkad. Alati võid lisada värviks ja maitseks ka peotäie või paar pohli või jõhvikaid. 


Kook: 
300-350 g rabarberit (u 3 keskmist peenemat vart)
2 toasooja muna
120 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
120 g mandlijahu
80 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
150 g hapukoort
0,5 dl neutraalse maitsega õli 
1-2 sl brändit, konjakit või külma kanget kohvi 

Kate:
1 tl jahvatatud kaneeli
suur peotäis mandlilaaste
1 sl tuhksuhkrut

Lõika rabarber õhukesteks (max 0,5 cm viiludeks). Jämedamad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks. 

Vahusta mune suhkrutega mõni minut. Sega mandlijahu sõelutud nisujahu ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivained munavahule ja sega õrnalt läbi. Sega hulka ka hapukoor ja õli. 

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Laota peale rabarber ja suru seda pisut taina sisse. Puista rabarbrile omakorda kaneel ja mandlilaastud. 

Küpseta kooki 200-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Küpsemisaeg sõltub alati ahjust (need on väga erinevad) ja vormi suurusest, näiteks 20 cm läbimõõduga vormis kulub ligi 40 minutit, kuid 22 cm läbimõõduga vormis saab vähema ajaga hakkama. 

Lase koogil vormis u 15 minutit taheneda, tõsta seejärel serveerimisalusele ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

reede, 11. juuni 2021

Kevadsuvine sparglirisoto


Kohe varsti on suvi käes ja nädala-paari pärast juba kodumaine spargel otsas, seega kasutan seda toitudes praegusel ajal nii palju, kui vähegi saan, st peaaegu iga päev:) Blogissegi on omajagu spargliretsepte kogunenud, aga lisan neid ikka koguaeg juurde, sest nii palju on ju erinevaid variante, kuidas seda toitainerikast vilja kasutada;-) 

Seekord tegin lisasin hooajalised sparglid isegi risoto sisse, olles inspireeritud itaallaste Risotto Primaverast. Sinna lisatakse enamasti ka noori porgandeid, rohelisi herneid ja ube ning kuigi värsket porgandit on juba poes saada, siis minu jaoks pole need aedviljad asjad, mida tahaks risotos näha ... Mitte et mul midagi porgandite, herneste või ubade vastu oleks, aga pigem tahaks sellele aromaatsele riisiroale lisada (kuke)seeni, trühvlit, suitsulõhet, kitsejuustu, safranit ja kammkarpe jms :) Kui aga aedvilja, siis näiteks peeti või kõrvitsat!

Spargli puhul arvesta, et see võiks olla võimalikult värske ja eriti hästi sobivad just peened varred, kuid samas ka jämedad küpsevad ilusti ära selle ajaga. Sel juhul lihtsalt pane sparglitükid (va õisikud) koos risotoga kohe alguses küpsema ehk lisa need potti juba siis, kui riis on koos veiniga küpsenud. Päris otsad (ehk nö õisikud) pane risoto hulka alles kõige lõpus, et need liiga pudruks ei läheks ja ilusa kuju säilitaksid. 

Ideaalse risoto valmistamise nipid on mul korra juba põhjalikult kirja pandud ja neid ma iga retsepti juures üle ei korda, sest muidu oleksid kõik risoto-postitused kilomeetri pikkused, aga paari punkti pean siiski eraldi rõhutama :) Üks olulisemaid asju, mille alati üle kordan, on see, et puljong peab olema kuum, et see küpsevale riisile lisades seda ei jahutaks ja riisiroog saaks ikkagi valmis normaalse ajaga (kulub u 20 minutit), mitte ei peaks tunnikest pliidi ääres seisma. Ja teiseks - tasub siiski üsna palju segada, et risoto oleks kreemjam, kuna nii eraldub tärkliserikkast riisist rohkem tärklist. Samas ära sega kogu aeg - lase ikka risotol küpseda ka - sest liigne segamine jahutab ja pikendab jällegi valmimisaega. 

Kuigi tavapäraselt lisan risotole 1-1,5 dl veini, siis seekord veiniga ei "koonerdanud", vaid pigem just tahtsin sellest saadavaid maitsenüansse lisada. Enamasti kasutan risoto valmistamisel mõnda kergemat valget veini, reeglina just Pinot Grigio marjast valminut. Seda nii soodsa hinna kui ka selle mitte liigselt pealetükkiva maitse tõttu. Seekord oli selleks veiniks pisut ehk tavapärasest pinot gris'st puuviljasem, kerge magusa maitsenüansiga, kuid ikkagi piisavalt happeline Casa Charlize Pinot Grigio. Minu jaoks domineerib selles mõnus rohelise õuna mekk ja kevadiselt kergesse risotosse sobis see igati hästi. Hapet on ka piisavalt, et sidrunimahla risotole eraldi lisada vaja ei ole, aga samas mitte liiga palju. 

Casa Charlize on muideks enim müüdud Itaalia veinide sari Eestis ja seda saab osta nii enamikest poodidest kui ka näiteks siit lehelt või Finewine'i PÄRIS poest, kus on hästi suur valik kvaliteetseid veine, sh palju nn HoReCa (hotellid, restod, catering-firmad) sektori omi, mida tavapoodidest üldse ei saa. Mina soetan vist enam vähem kõik oma veinid (eelkõige just kvaliteetsed vahuveinid - cremant ja cava, sest klassikalisel meetodil valminud mulliveinid on mu lemmikud!) selle poe valiku hulgast. Regasin end püsikliendiks juba mõned aastad tagasi, mis annab kohe 10% soodukat, aga aeg-ajalt on veelgi paremaid pakkumisi ;-)


Vaja läheb:
1 suurem šalottsibul
2 keskmist küüslauguküünt
1-2 sl (oliivi) õli
200 g risotoriisi
u 0,8 l meelepärast kuuma puljongit
200 g sparglit
100 g rivitud kõvemat laagerdunud juustu (Parmesan või mõni selle kodumaine analoog)
30 g võid 
soola vajadusel
värskelt jahvatatud pipart
hakitud peterselli (soovi korral)

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Kuumuta poti põhjas õli ja prae madalal kuumusel mõni minut sibulat, kuni see muutub klaasjaks. Lisa hakitud küüslauk ja prae segades veel paar minutit. Lisa riis ja kuumuta seda segades mõni minut. Vala peale vein, tõsta kuumus keskmiseks ja lase riisil veinis küpseda seni, kuni see on aurustunud. Sega aeg-ajalt.

Kuumuta puljong teises anumas ja jäta see pliidile. Puljongi anuma all võiks olla õrn kuumus nii, et see pidevalt õrnalt mullitades kergelt keeks. Hakka kulbi täie kaupa riisile puljongit lisama. Riis peaks õrnalt podisedes keema ja sega seda vahete-vahel, kuid mitte kogu aeg. Kui puljong on imendunud, lisa järgmine kulbitäis. Kulub kokku u 20 minutit.

Murra sparglitel ära puine alumine ots. Lõika sparglid u 2 cm pikkusteks tükkideks, aseta õisikud eraldi. Kui risoto on u 15 minutit küpsenud, lisa spargelitükid (va õisikud) puljongisse ja lase u 4 minutit selles küpseda. Samal ajal küpseta risoto edasi vähehaaval puljongit lisades. Lisa spargel vahukulbiga risotole ja proovi, kas riis on juba piisavalt pehme. Päris pehmeks ei tohiks see minna, vaid peaks jääma al dente, ehk keskosast veel pisut nö vastupanu osutama. 

Keera kuumus kinni ning sega risoto hulka spargliõisikud ja u 4/5 riivitud juustust. Sega risotosse ka tükeldatud või ja maitsesta vajadusel soolaga (kuna puljong ja juust on niigi soolased, siis mina ei lisa risotosse soola enam juurde). Puista peale ülejäänud juust, jahvata musta pipart ja soovi korral lisa ka hakitud peterselli.


Postitus valmis koostöös Casa Charlize'iga.

esmaspäev, 7. juuni 2021

Pesto-juustu sai röstitud küüslauguga


See on maitserikas sai, mis sobib eriti hästi suvisel aia- või terrassipeol suupisteks seniks, kuni liha ja muu kraam grillil küpseb. Kuigi seda saab süüa muidugi igal aastaajal nii suupistena kui ka näiteks mõne soojendava püreesupi lisandina. 

Ma ise enamikes poodides müüdavat "tavalist" ciabatta't eriti ei armasta - miks peaks sööma sügavkülmast tulnud saia, kui on juba nii paljudes kohtades võimalik saada värskelt küpsetatud tõeliselt maitsvat (haputainast) saia?!?:) Küll aga pakun välja variandi, kuidas sellest ciabatta'st saab eriliselt maitsva küpsetise, millest viile endale rebida;-) Sama saad muideks teha ka mõne saiaga, mis pole enam esimeses värskusastmes. Suurem osa saiadest (eriti just pärmitainast, aga ka haputainast valmistatud) on parimad ikka just sel esimesel ehk küpsetamise päeval ning et ka järgmisel sobiks seda külalistele pakkuda või et ennast isutaks, kuluvad juust, või, pesto ja küüslauk marjaks ära :) Tulemus on väga mõnus ;-)

Kui ei soovi kasutada röstitud küüslauku, siis võta lihtsalt 2-4 küüslauguküünt ja purusta need või haki peenelt enne saia vahele panekut. Sellega hoiad ka kõvasti aega kokku ja saad saia pmst ka siis pakkuda, kui külasliste tulekuks pole aega pikalt ette valmistada:) Muus osas toimi täpselt samamoodi nagu retseptis on kirjas. 

Vaja läheb:
1 terve küüslauk
(oliivi)õli
1 ciabatta või muu meelepärane sai
100 g toasooja võid
1 purk pestot (150-200 g)
200 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu

Kõigepealt rösti ahjus küüslauk. Selleks lõika ära pealmine osa nii, et küüslauguküüned on näha. Nirista igale küünele peale pisut oliiviõli, mässi küüslauk fooliumisse ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 40 minutit kuni küüslauguküüned on pehmed ja kuldsed.

Tee saia sisse iga 1 cm järel sisselõiked nii, et lõikad läbi u kolmveerandist saiast ja jätad alumise osa puutumata. 

Suru küüsaluguküüned peadest välja ja sega kausis läbi või ja pestoga. Tõsta segu saia sisse igasse vahesse ja puista peale riivitud juustu. Ülejäänud riivjuust puista saia peale.

Küpseta saia ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni see on pruunistunud ja juust mullitav. Naudi soojalt, kuid ka jahtunult on see väga hea.