Kolmapäev, 12. jaanuar 2022

Kodune aedviljahautis kalkuniga


Külmade talveilmadega on minul eriti suur isu just toekate ja soojendavate toitude järele. Aasta algusele kohaselt aga võiksid need olla toitainerikkad ja tervislikud, sest pärast pikka pidusöömingute perioodi lihtsalt tahaks väheke kergemaid roogasid. Seega see lihtne köögivilja ja kalkuniga pajaroog on ideaalne, sest vastab kõigile neile kriteeriumitele (toekas, soojendav, toitainerikas, tervislik, kerge):) Lisaks on see ka soodne ja aitab hästi ümber lükata müüdi, nagu oleks tervislikult söömine kallis. Tegelikult on aga täpselt vastupidi! Kui ma vaatan poes värske kraami lettide juures ringi, siis enam-vähem ainsad kallid asjad on värsked marjad, nt vaarikad, samas aga saab neid talveperioodil osta sügavkülmutatult. Suurem osa kööviljadest, eriti aga selles roas kasutusel olevad, on väga soodsad, eelkõige võrreldes kogu magusa kraamiga (šokolaad, koogid, küpsised jne), valmistoidu ja poolfabrikaatidega. Ka tervislikud piima- ja täisteratooted on väga mõistliku hinnaga, samuti puuviljad ja värske liha (kui veise sisefilee jmt välja arvata). Nii et rahakoti paksust ei tasu kindlasti ebatervisliku toidulaua vabanduseks tuua ;-) 

Küll aga on vaja tervislikult söömiseks aega - millegi ise tegemine on ju ikka aeganõudvam, kui juba kellegi poolt valmis tehtud toidu tarbimine või võileiva tegemine. Selle roa puhul on vaja aedviljad puhastada ja lõigata väiksemaks, kui küpsemise ajal ei ole tule pidevalt juures passida. Lisaks saab suurest potitäiest süüa sõltuvalt pere suurusest rohkem kui ühel toidukorral, samuti on võimalik osa toidust panna sügavkülma, et siis kiiremal ajal oleks hea võtta. 

Kui eelmisel reedel oli lehes kaks lihtsat retsepti (tomatisupp ja aedviljasalat), siis seekord räägib Nädalalõpuleht LP-s toiduteadlane sellest, mis on tervislik söömine ja kuidas hoida oma mikrobioom õnnelikuna. Sain ka ise selles osas palju targemaks, näiteks ei teadnudki ma varem, et ligi 80% meie immuunsüsteemist töötab soolestikus. Nii et kõigil, kel on küsimusi tervisliku söömise kohta, tasub seda lugu lugeda :)

Ja kindlasti tasub lugeda seda artiklit, mille eile juhuslikult ERR-portaalis avastasin. See annab lisaks tervisliku söömise aluspõhimõtele ka kiire ja lihtsa ülevaate vitamiinidest - mis need on, miks tarbida ja millisest toidust saab. 

See ühepajatoit on üks mu kooliajast pärit roog, ainult et mitte tavapärase hakklihaga, vaid seekord hoopis kalkuniga. Kuna ainus külmkapis olev lihatükk oli sel hetkel pisut üle kilo kaaluv kalkuni kintsufilee tükk, millega mul niikuinii muid plaane polnud. Tavaliselt teen seda lihtsat kodust hautist hakklihaga, mis on kokkuvõttes kiirem ja kergem variant. Hakkliha ei ole vaja eraldi enne pruunistada ja soovitan selle lisada potti samal ajal koos küüslauguga ning siis aeg-ajalt segades mõni minut pruunistada. Selle koguse peale kasutan mina 600-900 g ehk 2-3 pakki kvaliteetset veisehakkliha või veise- ja sealiha segu.

Vaja läheb:
u 1 kg kalkuni kintsufileed
praadimiseks õli või selitatud võid
soola, pipart jm maitseaineid (kasutasin jahvatatud tšillit)
2 keskmist sibulat
3 suurt porgandit
5 küüslauguküünt
1 suur kaalikas
6 keskmist kartulit
1 sl kvaliteetset (ilma lisaaineteta) puljongipulbrit või -fondi
maitserohelist (lehtpeterselli, muru- või karulauku, rohelist sibulat)

Puhasta kalkun kõigest üleliigsest, mida oma toidu sisse ei taha (kelmed, rasv, sooned) ja lõika u 1,5 cm tükkideks. Soojenda suures potis (vähemalt 6 l) õli või selitatud või ning pruunista selles kalkun kahes osas. Maistesta soola, pipra jm meelepärase maitseainega. Eemalda kalkun potist koos poti põhjas olevate jääkidega (lükka need spaatliga lahti).

Haki sibul peeneks ja lõika porgand õhukesteks ratasteks. Soojenda poti põhjas rasvaine ning kuumuta selles sibulat ja porgandit madalal kuumusel vähemalt 10 minutit kuni sibul on klaasjas. Võid potile ka kaane peale panna, aga kontrolli ja sega aeg-ajalt.

Haki küüslauk peeneks, lisa potti, sega läbi ja kuumuta veel paar minutit. Samal lõika kaalikas väikesteks (u 1 cm) kuubikuteks ja lisa koos kalkuniga potti. Lisa ka puljongipulber- või fond ning tassitäis vett. Kuumuta (kaane all) u 5 minutit. Samal ajal lõika kartul kuubikuteks (samuti u 1 cm) ning lisa potti. Aseta soovi korral kaas peale ja kuumuta seni, kuni kõik aedviljad on parajalt pehmed. 

Süües jahvata peale musta pipart ja haki meelepärast maitserohelist. Lisaks sobib toidu juurde hästi hapukoor. 

Teisipäev, 4. jaanuar 2022

Mango-spinatismuuti




Kõigepealt muidugi soovin ka siit kaudu kõigile suurepärast uut aastat! :) 

Et aga aasta alguses soovib enamik inimesi reeglina rohkem või vähem tervislikumalt süüa/sööma hakata, siis loomulikult alustan minagi ühe igati tervisliku retseptiga. Seda enam, et tõesti on jaanuar ilmselt kuu, kus ma kõige tervislikumalt söön. Suvel on ilmselt värskeid asju rohkem menüüs, aga samas on siis ka väga palju grill-liha, ohtralt maiustusi (eriti jäätist) ja juustu, millest minu aasta esimene kuu enamasti suhteliselt vaba on :) Eks need detsembri peod, õhtusöögid jm üritused loomulikult võivad jätta kehasse nö raskema tunde, eriti veel, kui sel perioodil end vähem liigutada, nii et tervislikum toitumine parandab nii enesetunnet kui ka annab nö kergema tunde. 

Toitainerikas smuuti, mille retsepti täna jagan, ei ole kindlasti detox-smuuti, olgugi, et see on rohelist värvi ja tervislik:) Toidule (ükskõik kui kasulik ja toitainerikas see on), ei saa kahjuks omistada kuidagi üleloomulikke võimeid, nt et see toimib ka harja, torusiili või survepsurina ja oleks võimeline mürke eemaldama. Ja olgem ausad - isegi kui sööme ebatervislikult ja teeme seda pikka aega ning joome kõvasti alkoholi, ei jää meie kehasse sellest mürke, mida nn "puhta toiduga" välja saaks. Enamike mürkidega saavad meie ainevahetuseks mõeldud organid (nt maks ja neerud) ilusti hakkama. Kui aga tekib tõesti mürgistus, millega keha toime ei tule ilma kõrvalise abita, siis on juba meditsiinilist sekkumist vaja. 

Olen detox-müüdist aastate jooksul nii oma blogis kui ka mujal väljaannetes (nt siin, siin, siin jne - toksi mu blogis otsingusse sõna "detox", kui rohkem huvitab) palju kirjutanud ega hakka siin taaskord enam sel teema pikalt lobisema. Küll aga jagan ühte artiklit, mis mulle eile FB-s silma jäi, ja mis ilusti teema kokku võtab:) 

Retsept ilmus algselt LP-s minu loo juures, milles räägin ühest oma suurest lemmikust ehk keefirist. Olen seda juba lapsepõlvest saadik armastanud ja joon igapäevaselt, nii et mul on kohe eriti hea meel selle üle, et see on lisaks heale maistele ka üks eriliselt tervislik asi. 

Külmutatud spinatit kasutades soovitan alguses kasutada kannmikseri jääpurustusrežiimi ja alles seejärel smuutirežiimi. Kui kasutad värsket spinatit, siis saab ka tavalise kannmiskeriga ilusti hakkama, kuid kui lisad külmutatud spinatit, mis on sageli suurte tükkidena, ei pruugi nõrgem blender sellest jagu saada. 

Spirulinat vm pulbrit lisa vaid siis, kui seda kodus on; kui ei ole, siis eraldi selle smuuti jaoks osta pole mõtet.

Linaseemned on selleks, et lisada rasva, et smuutis olevatest aed-ja puuviljadest vitamiine (paremini) omastada. Lisaks on linaseemned samuti väga kasulikud, kuid neist saab toitained kätte vaid siis, kui neid purustad. Linaseemnete asemel sobivad smuutisse hästi ka kooritud kanepiseemned. 

Kulub 10 minutit; jätkub neljale

4 dl keefiri
2 suurt hästi küpset banaani
200 g (külmutatud) mangokuubikuid
60 g (külmutatud) spinatit
2 sl linaseemneid
1-2 sl spirulinapulbrit vmt, nt mõnda rohelist smuutisegu pulbrit (soovi korral)

Vala keefir kannmikserisse. Tükelda banaanid ja aseta koos kõigi koostisainetega kannmikserisse.  Töötle ühtlaseks püreeks ja naudi.

Kolmapäev, 29. detsember 2021

Vanillikreemiga metspähkli-beseetort



Kuna häid koogiretsepte ei ole kunagi liiga palju (eriti pühade perioodil), siis lisan blogisse veel ühe juurde ;-) Siin on vanillikreem, mis on üks mu lemmikuid maiuseid, koos pähkliste beseepõhjadega. Besee on pealt krõbe, seest aga siidiselt pehme, ja sobib vanillikreemiga suurepäraselt kokku, eriti koos hapude marjadega. 

Vanillikreemi võib muide nimetada ka keedu- või kondiitrikreemiks - kuidas keegi soovib -, aga minu jaoks on see vanillikreem. See on hõrgu kreemi kõige lihtsam ja levinum nimetus. Ja ühtlasi on vanillikreem ka kõige loogilisem nimetus, sest vanillikaste, mis valmib ju üsna sarnaselt ja sarnaste koostisosadega, on vanillikaste, mitte keedu- või kondiitrikaste :D Aga noh, eks igaüks nimetab oma kreemi nii nagu ise soovib või nagu harjunud on - mina pole see, kes selliseid asju teistele ette kirjutaks või norima hakkaks. Vastupidi - mind alati häirib, kui sellistes asjades hakatakse teistele oma eelistusi peale suruma, nii et ma ise seda kindlasti ei tee :)

See kook sobib pigem väiksemale seltskonnale (4-8), sest erinevalt nii mõnestki teisest koogist ei ole seda mugav väikesteks tükkideks lõigata, vaid pigem tasuks teha suuremad lõigud. Ideaalis on see küpsetis neljale inimesele :) Siinkohal pean muidugi mainima, et nagu blogilugejad teavad, on minu puhul tegemist üle keskmise suure magusasõbraga, nii et minu jaoks on neljandik sellest suus sulavast koogist pigem liiga väike kogus ;-)

Vanillikreemiga beseekoogi tegin kahest vanast heast retseptist ehk kasutasin metspähklitega beseepõhja (ainult pruuni suhkru jätsin sel korral välja) ning oma suurepäraselt töötavat ehk kümneid kordi läbi tehtud vanillikreemi retsepti. Kreemi puhul lihtsalt vähendasin koguseid ja kasutasin tavalise viie munakollase asemel nelja (et saaks täpselt ära kasutada beseede valmistamisest üle jäänud munakollased), mistõttu tuli kohandada ka ülejäänud koostisosi. 

Beseepõhjad:
60 g röstitud metspähkleid
4 suurt munavalgeti 
160 g peen- või tuhksuhkrut
0,5 tl (valge veini) äädikat
1 tl maisitärklist

Kui kasutad tavalisi ehk koorimata sarapuupähkleid, siis laota need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti ahjus 180 kraadi juures 10-15 minutit kuni koor hakkab lahti tulema ja pähklid kergelt pruunistuma. Hõõru pähkleid köögiräti või sõrmede vahel, et koored eemaldada, ning haki peeneks. 

Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks ja hakka seejärel munavalgevahtu edasi vahustades suhkrut vähehaaval (supilusikatäis korraga) lisama kuni tekib läikiv tugevate tippudega vaht. Lisa maisitärklis, äädikas ja hakitud pähklid ning sega spaatliga läbi. 

Laota küpsetuspaber ahjuplaadile ja tee sellele kaks 20 cm läbimõõduga ringi. Jäta ringidele vahe sisse (vähemalt 2-3 cm), sest besee vajub küpsedes laiemaks. Laota munavalgevaht võrdselt kahe ringi vahel ja silu pind. 

Küpseta koogipõhju ahjus 140 kraadi juures 50 minutit, keera ahjul kuumus kinni, tee ahjuuks praokile ja lase beseepõhjadel ahjus täielikult jahtuda. 

Vanillikreem:
4 munakollast
80 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
3 sl maisitärklist
4 dl (täis)piima 
1-2 sl brändit või konjakit

Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Lisa maisitärklis ja vanillisuhkur ning vahusta ühtlaseks.

Kuumuta piim potis keemiseni, lisa edasi vahustades munavahule ja sega ühtlaseks. 

Vala muna-piimasegu paksupõhjalisse puhtasse potti, lisa alkohol ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt vispliga segades u 10 minutit kuni segu pakseneb. Kuumus võiks olla pisut alla keskmise, kuid pigem madalam, kui kõrgem, et kreem aeglaselt pakseneks. Kui kuumus on liiga kõrge, on oht, et munad hakkavad küpsema ja tulemuseks on omletilaadne toode, mis tuleb ära visata. Kümne minutiga peaks kreem olema parajalt paks. Kui esimese viie minutiga tundub, et kreem ei paksene, siis lisa pisut kuumust. Samuti võid kuumust lõpuosas juurde lisada, et kreem ikka pakseneks.  

Kui kreem on piisavalt paks, siis kurna segu läbi sõela puhtasse kaussi ja lase jahtuda. Eriti hea on, kui saad kausi kreemiga asetada teise kaussi, mis on täidetud jääkuubikutega - nii jahtub kreem kiiremini ega küpse edasi. 

Kata jahtunud kreem (mitte kauss, vaid aseta kile kreemi peale) toidukilega ja hoia seda enne serveerimist paar tundi külmkapis. 

Neljapäev, 23. detsember 2021

Vürtsikas jõulukeeks banaaniga



Pühade puhul jagan Teiega, armsad blogilugejad, vürtside, kuivatatud puuviljade, mandlijahu ja sarapuupähklitega mahlase jõulukeeksi retsepti! Sobib loomulikult eriti hästi homseks jõuluõhtuks, kuigi mina alustasin selle söömist juba täna :)

Kuna mulle aga meeldib erinevaid põnevaid retsepte katsetada, siis otsustasin teha seekord Läänemaal asuva Altmõisa restorani jõulu küpsetist, mille retsepti lahke peakokk Meeli Lokk ka eelmisel aastal Nädalalõpuleht LP lugejatega jagas. Sealt artiklist leiab Altmõisa keeksi originaalretsepti, mina olen omajagu seda muutnud, sest mul on ju vaja teha gluteenivaba keeks (et kõik lähedased seda ikka süüa saaksid) ning lisaks pole kõiki asju kodus olemas (nt ingverit ja sukaadi), mistõttu tegin asendusi. 

Aga et ma tõeliselt armastan kuivatatud puuviljadest pakatavaid aromaatseid jõulukeekse, siis on mul blogis neid juba päris palju (täpsemalt viis ja see on nüüd kuues):





* ja kõige värskem martsipani ja tumeda šokolaadiga variant (uus lemmik!) :)

Klassikaliseid inglisepäraseid jõulukeekse (nagu ka mul siin blogis mõni on) kuivatatud puuviljadega soovitatakse tavaliselt juba mitu kuud  enne pühi valmis küpsetada (võib seda ka juba aasta varem teha), aga tundub, et tegelikult võid selle keeksi ka juba oma lastelastele valmis küpsetada. Nimelt leiti hiljuti Antarktikas 106 aastat vana jõulukeeks, mis tundub täiesti söödav (ainus häiriv asi on rääsunud või lõhn) :)

Kuivatatud puuviljadest meeldivad mulle kõige rohkem mahedad kuivatatud aprikoosid, mistõttu kasutasin peamiselt neid. Seekord oli neid 2 pakki ehk 400 g, ülejäänud aga on rosinad. Mahedad aprikoosid ei näe küll eriti ilusad välja (sellised pruunikad), kuid maitsevad imeliselt ning on mõnusalt pehmed ja mahlased. "Tavalisi" kuivatatud aprikoose ei ole ma seetõttu juba mitu aastat enam ostnud. 

Kui soovid teha keeksi toortatra- ja maisijahu asemel nisujahuga, siis vähenda küpsetuspulbri kogust 2 tl võrra. Taina segamisega soovitan sel juhul olla ettevaatlik, et mitte gluteeni liiga vara aktiveerida.

Vaja läheb:
500 g kuivatatud puuvilju (aprikoose, ploome, rosinaid, jõhvikaid, kirsse)
1 dl konjakit või kohvi või nende segu
100 g maisijahu
100 g toortatrajahu
4 tl küpsetuspulbrit
1 tl pipakoogimaitseainet
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl ingveripulbrit
0,5 tl peenestatud kardemoni
100 g mandlijahu
100 g hakitud sarapuupähkleid
150 g toasooja võid
150 g (pruuni) suhkrut
2 toasooja muna
3 keskmist banaani (puhastatud kaal 300-350 g)

Haki suuremad kuivatatud puuviljad (nt aprikoosid ja ploomid) väiksemaks ja aseta kaussi. Vala peale konjak või kohv ja sega korralikult läbi. Kata kauss toidukilega ja lase vähemalt üleöö seista.

Sega sõelutud maisi- ja toortatrajahu küpsetuspulbri, maitseainete, mandlijahu ja hakitud pähklitega läbi. 

Vahusta või suhkruga kohevaks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Tee baaanidest püree (kasuta kas kahvlit või saumikserit) ja lisa võivahule. Seejärel sega hulka kuivatatud puuviljad koos vedelikuga ning viimasena õrnalt jahusegu.

Tõsta tainas ettevalmistatud (st ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud, põhjas küpsetuspaberi riba) suurde piklikusse keeksivormi (või kahte väiksemasse), silu pind ja küpseta 160-kraadises ahjus u 1 h kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Täpne küpsemisaeg sõltub vormi suurusest. Kui on oht, et keeks hakkab küpsemise ajal liigselt pruunistuma, siis kata see fooliumiga. 

Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Hoia keeksi õhukindlalt sulatud anumas või toidukilesse mässituna toatemperatuuril. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut.

Pühapäev, 19. detsember 2021

Kohvi-piparkoogi juustukook


Ongi juba neljas advent ja kindlasti paljud mõtlevad jõulumenüü peale :) Minu jaoks on muidugi magusa osa eriti oluline ja see on üks esimesi asju, mis kindlalt paika saab. Kuigi ma armastan kuivatatud puuviljadega vürtsikaid ja mahlaseid jõulukeekse, mida blogis on vähemalt neli erinevat, siis on kindlasti pühade ajal omal kohal muudki küpsetised nagu näiteks suus sulav martsipani-stollen, vanillikreemiga tuuletaskud (neid võib teha ka karamellikreemiga), rikkalik kringel või hoopis mõni juustukook (näiteks see eriti mõnusalt tummine šokolaadiga variant). Väga palju erinevaid retsepte nii soolaste kui ka magusate küpsetiste, magustoitude, maiuste, suupistete ja soolaste roogadega leiab siit

See kohvimaitselise kreemja täidisega juustukook sobib samuti hästi jõulude ajal nautimiseks. Kui piparkookidest isu täis, on võimalik külmkapis oma järge ootava taina hoopis koogipõhjana kasutusele võtta. Kui piparkoogitainast kodus üle ei ole, siis kasuta põhjana kas purustatud piparkooke või tavalisi küpsiseid, segades need eelnevalt läbi sulatatud võiga. 

Juustukook tasub alati juba eelmisel päeval valmis teha, sest see vajab jahtumiseks aega. Samuti on juustukoogid reeglina kõige maitsvamad just järgmisel päeval, kui need on saanud nö maitseid koguda ja korralikult taheneda. 

Koogile võib riivida šokolaadi või lisada šokolaadilaastusid, samuti kasutada ära kodus olevaid (trühvli)komme, vahvleid jm meelepärast. 

Põhi:
400-500 g piparkoogitainast

Suru tainas 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Vajadusel kasuta jahu, kui tainas liialt kleepub. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber, siis on kooki hiljem lihtsam välja võtta.

Kui soovid krõbedamat põhja, võid seda 180-kraadises ahjus 5 minutit küpsetada. Enne täidise peale panekut aga lase põhjal vähemalt 10 minutit jahtuda. 

Täidis:
600 g toasooja toorjuustu
200 g toasooja hapukoort
150 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 sl lahustuva kohvi graanuleid
1 sl konjakit, rummi või brändit
4 suurt toasooja muna
1 sl maisitärklist

Sega toorjuust visplit või mikserit kasutades hapukoore ja suhkrutega ühtlaseks. Lahusta kohvigraanulid 3-4 sl kuuma veega ning lisa koos alkoholiga toorjuustusegule. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel maisitärklis. 

Vala täidis vormi piparkoogitainast põhjale ja küpseta 160-kraadises ahjus u 60 minutit, kuni ääred on tahenenud kuid keskelt kook veel kergelt võdiseb. Keera kuumus kinni ja hoia kooki veel u 15 minutit ahjus, seejärel lase koogil praokil uksega ahjus jahtuda.

Kate:
100 g hapukoort
150-200 g (1 purk) mandariine siirupis
mõni rosmariinioks (soovi korral) 
peotäis pohli või jõhvikaid

Laota hapukoor ühtlaselt koogile (seda võiks teha kohe, kui koogi ahjust võtad) ning kaunista enne serveerimist mandariinikonservi, rosmariini ja marjadega. 

NB! Rosmasriin on vaid kaunistamiseks, nii et eemalda see kindlasti enne söömist :)


Neljapäev, 16. detsember 2021

Suus sulavad pähkli-šokolaadiküpsised konjakiga


Seekord küpsetasin väheke teistmoodi šokolaadi-pähkliküpsised ja sobitasin need Meukowi konjakitega. Meukow VSOP on nautimiseks koos küpsistega, VS aga sai lisatud tainasse, et maiuseid veelgi hõrgumaks teha. Meukowi konjakid on pisut puuviljasema ja pehmema joonega,  mis tulenevat sellest, et need on valmistanud viimased 15 aastat konjakimeister, kes on naine. Olles käinud korduvalt Champagne maakonnas, pean ütlema, et naisveinimeister on üliharv nähtus, kuid konjaki (millega ma paraku küll nii hästi kursis ei ole, kui vahuveiniga) puhul ei ole varem kuulnudki, et selle valmistaja oleks naine. See kuidagi on ajalooliselt olnud selline nö meestemaailm, kus õnneks samuti viimastel aasta(kümne)tel jää on murduma hakanud :) 

Konjak on muide viinamarjaveini (põhilised sordid on Ugni Blanc, Folle Blanche ja Colombard) destillaat, mida valmistatakse vastavuses rangete reeglitega vaid Cogncac'i maakonnas Prantsusmaal. Meukow VS, soomlaste üks lemmikkonjakeid (ehk juba viimased 20 aastat meie põhjanaabrite juures enim müüdud VS-klassi konjak), on äratuntav erinevate disainiauhindadega pärjatud "pantripudeli" järgi. Muidugi on seda jooki lisaks VS ja VSOP-le ka XO, Extra, Grande Champagne jm kõrgemas kvaliteediklassis, need kaks (VS ja VSOP) on aga taskukohasemad. 

Kusjuures konjakit nauditakse ka sellisest klaasist nagu fotol, mitte ainult nö tulbiklasist ega mõnest kitsamast klaasist, mis on samuti levinud. Madalamate konjakiklaaside kasutamise olevat tulnud kaasa kokteilide populaarsusega, kuna odavama klassi konjakeid tarbitakse ka kokteilikomponendina. 


Kui aga nüüd küpsistest rääkida, siis proovisin neid ka nii, et täidiseks panin toasooja karamellikreemi (karamelliseeritud magusa kondenspiima), kuid see on ikka natukene kõva ega vaju laiali. Seega pehme šokolaaditäidis on nende pähkliküpsiste jaoks ideaalne, samuti sobib see karamellikreemist paremini ka maitse poolest. Loomulikult võid tumeda šokolaadi asemel kasutada piima- või valget šokolaadi - küpsised on siis lihtsalt veidi magusamad. Mulle endale meeldib aga kõige rohkem just tumeda šokolaadiga tummine küpsis, seda enam, et Meukow konjakiga osutus see nii suurepäraseks komboks :)

Kui soovid nisujahuta küpsiseid, siis kasuta maisi- ja riisijahu ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit, et gluteeni puudumist kompenseerida. 


Vaja läheb:
140 jahu
30 g maitsestamata (naturaalset) kakaopulbrit
130 g toasooja võid 
100 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
1 suur muna
2 sl täispiima
80-100 g sarapuupähkleid

Täidis:
100 g tumedat šokolaadi
40 g võid
4 sl täispiima 

Sega sõelutud jahu ja kakaopulber. Teises kausis vahusta või suhkrutega kohevaks. Lisa munakollane, piim ja konjak. Viimasena sega hulka jahusegu ja aseta tainas tunnikeseks külmkappi. 

Vahusta munavalge. Haki sarapuupähklid ja aseta need madalasse kaussi. 

Võta tainas külmast ja rulli see käte vahel väikesteks pallideks (saab 15-20 tk). Veereta iga palli munavalges ja seejärel hakitud pähklites, vajutades neid tainasse. Aseta pall võiga määritud küpsetuspaberile. Vajuta iga pall lapikuks nii, et keskele tekib lohk. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 12-15 minutit (sõltuvalt nende surusest) kuni küpsised on tahenenud. Ära küpsiseid üle küpseta, sest need niikuinii lähevad jahtudes kõvemaks. 

Kohe, kui oled küpsised ahjust võtnud, pressi auke veel korra üle. 

Täidise jaoks tükelda šokolaad ja või ning sulata vesivannil. Sega ühtlaseks, lisa piim ja sega korralikult läbi. Tõsta seejärel teelusikaga iga küpsise õõnsusesse ja lase vähemalt tund aega taheneda. 


Postitus sündis koostöös Meukow'iga

      Reede, 10. detsember 2021

      Kirsimoosi ja šokolaadikattega kräsupea


      Kräsupea on mu küpsetusrepertuaaris juba kooliajast saadik ja blogisse suisa kahel korral jõudnud (siin ja siin). See on üks sellistest kookidest, mille jaoks pole vaja erilisi oskusi ega teadmisi ning mille kõik koostisosad olid isegi nõukogude ajal poodides olemas. Siiani on see minu jaoks kook, mille jaoks ma ei pea eraldi poodi minema, vaid saan tehtud külmkapis olevatest asjadest. 

      Olen seda väga palju kordi küpsetanud ja retsepti veidi muutnud. Enamasti teen kahekordse koguse (sest siis ju jätkub ka suuremale seltskonnale) ja kasutan selleks neljakandilist 20x30 cm vormi. Vahele läheb purgike hapukat kirsimoosi, kuid loomulikult sobivad ka pohla- ja vaarikamoos. Magusad keedised (nt murakatest, maasikatest jmt) soovitan jätta pannkookide jmt jaoks, sest magusa koogi vahele need minu arvates ei sobi. Hapukas keedis aitab aga koogi magusust tasakaalustada ja teeb selle eriti hõrguks, samas kui magus moos muudaks küpetise läägeks. 

      Seekord lisan blogisse aastate jooksul nö tuunitud variandi. Kuigi algne retsept on samuti igati ok, eelistan ma ise just seda kirsimoosi ja tummise šokolaadikattega varianti, mida olen viimasel paaril aastal tegema hakanud. Esiteks on meil koduaias väga palju kirsse ja ema keedab neist mõnusalt hapukat moosi, mis on selle koogi jaoks ideaalne. Teiseks aga on šokolaadikate palju maitsvam  kui algses retseptis olev glasuur.

      Mina teen enamasti gluteenivaba küpsetise (ka pildil olev on ilma nisujahuta). Selleks on vaja 100 g riisi- ja 120 g maisijahu ning soovitan lisada ka 1 tl küpsetuspulbrit.  

      Kui soovid, et koogi äär on sirge (nagu ühel siin näha oleval kräsupeal), siis aseta tahenemise ajaks ümber vorm. Võid täidise aga ka lihtsalt kuhjana biskviidi peale asetada nagu mina seda teen. Selle nostalgilise koogi puhul on selline väike rustikaalne moment minu arvates igati sobiv ja väikse kuhjakesega on see maius kuidagi kodusem ja armsam:)


      Biskviidid:
      2 muna
      200 g suhkrut
      1 sl vanillisuhkrut
      200 g hapukoort
      220 g jahu
      2 tl küpsetuspulbrit
      näpuotsatäis soola
      1 sl naturaalset kakaopulbrit

      Aseta kahe 24-cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber. Määri nende ääred u 2 cm kõrguselt võiga ja puista üle jahuga. Soovitan ka küpsetuspaberi võiga määrida. Aseta vormid taina valmistamise ajaks külmkappi. 

      Klopi munad suhkrutega lahti ja sega läbi hapukoorega. Sega teises kausis sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga ning lisa hapukooresegule. Sega läbi ja vala sellest 2/3 ühte vormidest.

      Küpseta 180-kraadises ahjus 20 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase biskviidil u 5 minutit vormis taheneda, seejärel võta vormist ja lõika soojalt u 1 cm kuubikuteks. Sega koheselt läbi hapukooretäidisega.

      Ülejäänud kolmandik tainast sega läbi kakaopulbriga. Vala tainas teise koogivormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase tumedal põhjal vormis u 10 minutit taheneda ja tõsta seejärel serveerimisalusele. 

      Täidis:
      600 g paksu hapukoort (vähemalt 20% rasvasusega)
      2 sl suhkrut
      2 sl vanillisuhkrut
      u 200 g haput kirsimoosi vm haput moosi

      Sega hapukoor suhkrutega läbi. Seejärel lisa soe kuubikuteks lõigatud hele biskviit, sega läbi. 

      Määri kirsimoos tumedale põhjale ja tõsta peale hapukoore-biskviidimass. Aseta külmkappi vähemalt paariks tunniks tahenema. Seejärel valmista šokolaadiglasuur. 

      Glasuur:
      100 g tumedat šokolaadi
      50 g tuhksuhkrut
      150 g hapukoort

      Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega vispli läbi suhkru ja hapukoorega ning laota ühtlaselt koogile. Aseta veel umbes tunnikeseks külma tahenema. 


      See retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      Teisipäev, 7. detsember 2021

      Väikesed tatra-kohupiima pannkoogisuupisted kaaviarikreemiga


      Igasugused jõulupeod ja -istumised nii väiksemate kui ka suuremate seltskondadega on käimas ning pidevalt on vaja uusi ideid, mida lauale panna. Ma ise vaatan loomulikult alati esimese asjana oma blogisse;-), sest siit saan retsepte, mis kindlalt töötavad, aga vahete-vahel muidugi katsetan ka uusi asju:) Seekord proovisin Santa Bremor'i kaaviari-suitsulõhekreemi koos tatrajahust ja kohupiimast soolaste pannkookidega. See kooslus osutus õnneks mitte ainult väga lihtsaks, vaid ka igati maitsvaks. Kui muidu kulub aega nii pannkookide või pliinide küpsetamiseks kui ka lisandi(te) valmistamiseks, siis selle kreemi panin ma lihtsalt pritskotti, millega jaotasin seda pannkookidele. Lisasin tillioksakese ja oligi valmis! :) 

      Pannkoogid peavad niikuinii jahtuma, seega võid need juba varem ära praadida. Kui külalised tulevad, on vaja vaid kreem pannkookidele panna ja ongi suupisted laual, mida eriti hea koos vahuveiniga nautida seni, kuni muud road on serveeritud. Mina kasutan kreemi jaoks pritskotti, aga võid ka lihtsalt lusikaga kreemist väikese kuhjakese teha või panna nii kreem kui ka pannkoogid lauale ning lasta igaühel endal neid meelepärase koguse kreemiga serveerida. 


      Pannkookide asemel sobivad selle kreemiga ka pliinid. Mul on blogis üks eriliselt lihtne variant ning üks väheke aeganõudvam pärmi ja õllega retsept. Mõlemad on igati maitsvad ja mõnusalt kohevad, kuid esimene on kiirem, teine aga aromaatsem ja õhulisem variant ning minu arvates igati lisaaega väärt. 

      Pannkoogid soovitan teha pigem väikesed, et neid oleks mugav sõrmedega võtta ja ühe ampsuga süüa. Seega tasub tainast pannile asetada pigem tee- kui supilusikaga. Aega kulub küll kauem, kuid minu arvates on see niivõrd väike vahe, et pole mõtet siinkohal mööndusi teha. Kuid loomulikult võid teha nii suured pannkoogid nagu soovid. Näiteks noa ja kahvliga söömiseks on suuremad paremad ning tainast tõsta sel juhul pannile supilusikaga. Oluline on, et koogid oleksid seest läbi küpsenud, seega võid suuremate kookide puhul kuumust pisut madalamaks keerata.

      Vaja läheb:
      200 g maitsestamata kohupiima
      1 dl täispiima
      2 keskmist muna
      1 tl soola
      1 sl suhkrut
      100 g toortatrajahu
      0,5 tl küpsetuspulbrit
      neutraalse maitsega õli või selitatud võid praadimiseks

      Sega kohupiim piima, munakollaste, soola ja suhkruga ühtlaseks. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega ühtlaseks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega õrnalt taina hulka. 

      Kuumuta pannil õli ja prae keskmisel kuumusel meelepärase suurusega pannkoogid mõlemalt poolt kuldpruuniks. Ümber keerata on õige aeg siis, kui tainas pealt mullitab. Taina kogusest saab u 30 väikest pannkooki. 

      Lase kohupiimapannkookidel jahtuda ning serveeri koos kaaviarikreemi ja maitserohelise või pisirohega.


      Postitus valmis koostöös Santa Bremor'iga.

      Neljapäev, 2. detsember 2021

      Imehea Baski juustukook


      Baski juustukook on pealt pruunistunud ja põhjata kreemjas küpsetis, mis viib keele alla! Ja minu arvates on see ka megalihtne - usun, et ka need, kes muidu eriti ei küpseta, saavad sellega hakkama;-) Eriti kergeks teeb valmistamise asjaolu, et põhja pole vaja teha, mistõttu on minimaalne ka pesemist vajavate nõude hulk, mis kiirel ajal (eriti pühadeperioodil, kui niigi kokkamist väga palju) ei ole just väheoluline nüanss.

      Ingliskeelsetes blogides on millegipärast sageli selle juustukoogi ette kirjutatud sõna "burnt" ehk kõrbenud, kuid tegelikult nimetatakse seda suus sulavat küpsetist sealkandis lihtsalt juustukoogiks  (torta de queso). Mina proovisingi seda kooki esmakordselt Baskimaal ja olin koheselt vaimustuses. Oma toiduelamustest kirjutasin lühidalt mõni nädal tagasi LP-s ja seal ilmus algselt ka minu verisoon sellest imeheast ja -lihtsast koogist, mis täna blogisse jõuab. Kuigi Baskimaal serveeritakse seda maiust reeglina hunniku vahukoorega, otsustasin juurde teha hoopis vaarikakastme, et magusust natukese hapuga pisut tasakaalustada. Minu arvates teeb see kaste koogi kohe eriti heaks, seevastu vahukoor ei anna midagi juurde. 

      Donostiast ehk San Sebastianist pärinevat maiust küpsetatakse ekstra eriti kuumas ahjus, et pealispind oleks tumepruun ja pragunenud. Erinevalt tavalisest juustukoogist ei ole vaja sellele madalat temperatuuri ega aurukeskkonda, st ära kaussi veega küpsetamise ajaks ahju pane. 

      Kook kerkib kõvasti ja vajub pärast ahjust võtmist kokku - see peabki nii olema. Samuti on selle rustikaalne välimus (pealt pruun, ääred ebaühtlased) asi, mille pärast ei pea muretsema, vaid selline see  maius ongi. Järgmisel pildidl on siis kook kohe pärast küpsetamist ja ülejärgmisel siis, kui on juba jahtunud. 



      Selline on aga juustukook Baskimaal serveerituna ehk koos hunniku vahukoorega, mis minul alati taldrikule jäi. 


      Vaja läheb:
      600 g toasooja toorjuustu
      näpuotsatäis soola
      150 g suhkrut
      1 sl vanillisuhkrut
      3 sl sidrunimahla
      4 suurt toasooja muna
      2 dl (1 pakk) vahukoort
      3 sl nisu- või riisijahu

      Aseta toorjuust kaussi, lisa sool ja suhkrud ning vahusta kas mikseri või vispliga ühtlaseks kreemjaks massiks. Klopi hulka sidrunimahl, seejärel ükshaaval munad. Viimasena lisa vahukoor ja jahu ning klopi ühtlaseks. Jahu soovitan lisada läbi sõela või siis eelnevalt vahukoorega läbi segada, et tükke ei jääks. 

      Vala tainas 20 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on vooderdatud kahe küpsetuspaberi lehega nii, et ääred on mitu sentimeetrit üle vormi serva. 

      Küpseta 200-kraadises ahjus u 60 minutit kuni kook on pealt tumepruun ja selle ääred on tahenenud, kuid keskosa on veel kergelt võdisev. Lase koogil vormis jahtuda ja hoia enne serveerimist paar tundi külmkapis.

      Soovi korral tee juurde vaarikakaste. Selleks on vaja:
      300 g (külmutatud) vaarikaid
      60 g suhkrut
      2 sl sidrunimahla
      1 sl kartulitärklist

      Aseta marjad koos suhkru ja sidrunimahlaga kastrulisse ning kuumuta, kuni marjad on pehmed ja hakkavad kergelt lagunema. 

      Sega kartulitärklis eraldi anumas läbi kolme supilusikatäie veega ja vala peene nirena kastrulisse, samal ajal vaarikamassi segades. Kuumuta keskmisest pisut madalamal kuumusel, kuni vaarikakaste pakseneb, kuid ära keema lase.

      Vala valmis kaste kaussi, lase jahtuda ja aseta kuni serveerimiseni külmkappi.

      Teisipäev, 30. november 2021

      Õhuline focaccia kirsstomatitega


      Ahjusoe focaccia on vastupandamatu! Seest pehme, pealt krõbeda koorikuga sai on väga mõnus niisama eraldi eelroana näksimiseks kui ka toekama toidu juurde, samuti näiteks võileibade valmistamiseks. Praegusel ajal on see ideaalne kaaslane tummistele püreesuppidele ja aromaatsetele pajaroogadele. Itaaliast pärit küpsetist serveeritakse traditsiooniliselt kvaliteetse oliiviõliga, kuhu seda sisse kasta, kuid vabalt võib seda ka võiga nautida - kuidas endale rohkem meeldib. 

      Soolasele focaccia'le sobivad tomatite asemel peale ka oliivid, õhukesed keedetud kartuli viilud, kuivatatud tomatid, küüslauk, samuti spargel, suvikõrvits, suvikõrvitsa õied, paprika. Võib teha ka magusat focaccia't näiteks kultuurmustikate, ploomide, virskute või viinamarjadega. 

      Oliiviõli on kõige parem lisada tainale osade kaupa, nagu retseptis kirjas, sest nii jääb tainas eriti niiske ja kerge. 

      Pärmitaina puhul peab arvestama sellega, et kuumade ilmadega on kerkimisaeg tunduvalt lühem. Retseptis kirjas olevad ajad kehtivad tavapärase jaheda ilmaga küpsetamise korral, kuid näiteks sellise palavuse juures, nagu kogesime sel suvel, kulub kerkimiseks peaaegu poole vähem aega. 
       
      Vaja läheb:
      10 g kuivpärmi
      500 g jahu
      2 tl soola
      1-2 dl esimese külmpressi oliiviõli
      250 g kirsstomateid
      1-2 tl soolahelbeid
      rosmariini või tüümianilehti

      Sega 3,5 dl leiget vett kuivpärmiga läbi. Lisa soolaga segatud jahu ja sõtku jahusel pinnal ühtlaseks (käsitsi kulub u 10 minutit, masinaga u 5 minutit). Ära jahu juurde lisa, sest tainas peaks olema niiske ja kleepuv. 

      Tõsta tainas u 20X30 cm läbimõõduga neljakandilisse vormi, mis on õrnalt jahuga üle puistatud. Määri taina pealispinnale 1 sl oliiviõli ja jäta umbes pooleks tunniks kerkima kuni mass on kahekordistunud.

      Venita käta abil tainas laiali nii, et see enam-vähem vormi ära täidaks. Venita seda õrnalt pikkupidi ja seejärel tõmba külgede poole. Ära tainast liigselt väntsuta ja kohtle seda õrnalt, et sellesse võimalikult palju õhku sisse jääks. Kui tainas päris äärteni ei ulatu, siis pole hullu, sest ta saab veel kerkida. 

      Nirista tainale 1-2 sl oliiviõli ja jäta 15 minutiks kerkima. Tee näppudega tainasse augud, nirista peale veel 1-2 sl oliiviõli ja jäta veel u 10 minutiks seisma kuni tainas hakkab peaaegu üle vormi äärte tulema. 

      Lisa kirsstomatid (väikesed jäta terveks, suuremad lõika pooleks) ja ürdid ning vajuta neid kergelt tainasse. Nirista peale veel 1-2 sl oliiviõli. Puista ühtlaselt peale soolahelbed ja küpseta focaccia't ahjus 220 kraadi juures u 12-15 minutit kuni see on kuldpruun ja pealt toksides kõlab õõnsalt. 

      Nirista peale veel 1-2 sl oliiviõli,  lase u 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile u 10ks minutiks jahtuma. Seejärel lõika viiludeks või meelepärasteks tükkideks ja naudi. Seda saia võid vabalt ka rebida.


      Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin