laupäev, 8. veebruar 2025

Küpsetamata kook kahe šokolaadiga


Jälle üks lihtsamast lihtsam kook, mis tegelikult väärib ka suisa tordi nimetust, sest sulab suus ja sobib loomulikult ka pidulikuks puhuks :) Minu jaoks on see kahe šokolaadiga koogike selline maius, mida saan pmst igal ajal teha, sest kõik koostisosad on mul alati kodus olemas. Näiteks šokolaadi on mul nii palju, et normaalsele ehk tavainimesele jätkuks sellest ilmselt vähemalt aastaks :) Lisaks muidugi ohtralt võid, kuid alati leidub ka kohupiimapastat, toorjuustu, suhkrut, (gluteenivabu) küpsiseid ja mandlilaaste ning marju - kui mitte värskeid, siis sügavkülmikus on neid kindlasti. 

Jõudsin selle juba pikalt (vähemalt aastake) mu blogis seisva postituse mustandini siis, kui hakkasin ühel päeval mõtlema, et mida saaks valmistada kodus juhul, kui elektrit pole. Mul endal on muidugi gaasipliit ja ka väike priimus, millega matkal süüa teha, nii et on omajagu asju, mida saaksin oma perele söögiks valmistada, kuid mida teeks tavainimene, kel pole kumbagi? Ja ausalt öeldes ei leidnud blogist just suurt hulka retsepte, mis sel juhul sobiksid. Samas see hõrk kook on aga selline, mille saaks vabalt alati valmis teha, kui pole ei gaasipliiti ega matkavarustust. Juhul muidugi, kui sul on kõik vajalikud toorained kodus olemas nagu minul. Ilmselt igal magusasõbral on ka :) 

Mul toiduinimesena on loomulikult kodus alati nii palju toitu, et saame vähemalt mitu nädalat hakkama ning ma ei olegi viimasel ajal pidanud kriisiks valmistudes midagi juurde ostma peale paari veekanistri, sest mineraalvesi on meil samuti alati olemas. Ja tegelikult peakski toitu koju varudes valima just selliseid asju, mida sa ise ka päriselt muidu sööd, sh ka konservidest. Näiteks mul on alati olemas tuunikalakonserve (nii tuunikala vees kui ka tomatikastmes), kikerherneid, kookospiima, purustatud tomateid, passata't, punased ja võiube ning mõnda pastakastet. Samuti on üks suurepärane hiljutine avastus Põltsamaa pilaff kanalihaga, mida mul on varutud mitu purki. Lisaks muidugi kuivained (kaera- ja tarahelbed, kruubid, makaronid, riis, kinoa, läätsed, kuivpärm, erinevad pähklid ja seemned, suhkur, sool jne), šokolaadid, (gluteenivabad) küpsised jms. Seega polegi pidanud ekstra midagi varuma hakkama, sest varud lihtsalt ongi mul alati kodus olemas, et kunagi nälga ei jääks ja alati oleks võimalik mõni maitsev roog või küpsetis teha :) Ja sügavkülmast leiab nii marju kui ka liha(tooteid) ja leiba.

Igal juhul kui oled mures homse või edaspidise pärast, siis soovitan seda kooki teha, sest maiustamine on alati hea ega mitte kunagi mitte mingil juhul "patustamine". Toidust peaks muidugi igapäevaselt vajalikud toitained kätte saama ehk vitamiinid, mineraal- ja kiudained jms (et poleks vaja hakata tablette neelama, et neid vajalikke aineid muul viisil tarbida). Seega tasub maiustada pigem mõõdukalt ja arvestada ka igapäevase füüsilise koormusega, kuid pole vaja paari koogitüki pärast ülemäära muretseda ega endale etteheiteid teha. Elu on nautimiseks ja rõõmustamiseks, nii et soovitan seda teha, kuniks saame. Ja tsiteerides siia juurde ühte mu lemmikut teleekraanilt ehk Reet Linnat, kellega loomulikult olen ka toiduloo teinud, siis: "Elame veel!" :)

 
Põhi:
200 g karamelli- või šokolaadiküpsiseid (kasutan ise gluteenivabu)
80 g võid

Purusta küpsised ja sega läbi sulatatud võiga. Eriti mugav on seda teha köögikombainis. Suru segu 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
300 g (2 pakki)  toasooja toorjuustu
300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
3 sl suhkrut
300 g tumedat šokolaadi

Sega toorjuust 2/3 (200 g) kohupiimapasta ja suhkruga. Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Lisa šokolaad toorjuustusegule, sega ühtlaseks ja vala vormi küpsisepõhjale. Silu pind ja aseta paariks tunniks külmkappi tahenema.

Kate:
150 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
70 g valget šokolaadi
suurem peotäis röstitud mandlilaaste

Sega toorjuust ülejäänud kolmandiku (100 g) kohupiimapasta ja suhkruga. Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Lisa šokolaad toorjuustusegule, sega ühtlaseks ja vala vormi šokolaaditäidise peale. 

Rösti mandlilaastud kuival pannil, kuni need on kergelt pruunistunud, ja vala šokolaadikihi peale. Suru neid veidi kreemi sisse ja aseta kook veel paariks tunniks külmkappi. 

laupäev, 1. veebruar 2025

Eriti lihtne kohvi-šokolaadikook




Avastasin just ükspäev, et sel aastal olen ainult kaks blogipostitust teinud ... Luban end edaspidi parandada ja veebruaris vähemalt poole rohkem blogida :) Alustan juba täna ühe hõrgu šokolaadikoogiga, mille valmistamisel ühtegi jahu ega jahvatatud pähkleid vaja ei ole. Hea lihtne teha ja kui oled šokolaadisõber, siis on sul ka kõik vajalikud asjad alati kodus olemas. Vähmalt mul on :) Inimesed sageli imestavad, et miks mul nii palju (tumedat) šokolaadi kodus on, aga kunagi ei ju ei tea, millal on vaja üks eriti hea šokolaadikook küpsetada :) 

Sees suus sulav šokolaadikook on äärmiselt lihtne valmistada. Samas on see nii toekas, et magusaisu rahuldamiseks piisab juba väikesest tükistki.

Kui maiust on plaanis kohe hommikul pakkuda, tasub see juba eelmisel õhtul valmis küpsetada, et see jõuaks teheneda. 

Šokolaad võiks olla vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega, et kook tuleks parajalt šokolaadiküllane ja mitte liiga magus. Suuremad šokolaadisõbrad võivad aga lisada magustamata kakaopulbrit, et saada veelgi tummisem tulemus. 

Vaja läheb:
250 g tumedat šokolaadi
250 g võid
1 dl kange(ma)t kohvi
150 g suhkrut
1-2 sl naturaalset kakaopulbrit (soovi korral)
4 keskmist või suurt muna
näpuotsatäis soola

Tükelda šokolaad ja või ning aseta need koos kohvi, suhkru ja soovi korral kakaopulbriga kastrulisse. Kuumuta madalal kuumusel seg-ajalt segades, kuni või ja šokolaad on sulanud ning tekkinud on ühtlane mass.

Vahusta munad soolaga ning edasi vahustades vala hulka veidi jahtunud šokolaadisegu.

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on eelnevalt määritud võiga ja jahu, suhkru või kakaopulbriga üle puistatud. Küpseta kooki 170-kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni koogi ääred on tahenenud ja kook on pealt kuiv, keskelt aga võib see veel kergelt võdiseda. Ära kauem kindlasti küpseta ega kooki ahjus hoia, sest nii võib kook liiga kuivaks muutuda. 

Lase koogil vormis jahtuda. Serveerides sõelu peale tuhksuhkrut ja puista meelepäraseid marju. Soovi korral paku juurde vanillijäätist, -kreemi või -kastet või kaunista vahustatud vahukoorega.


Retsept ilmus üle-eelmisel talvel siin

teisipäev, 28. jaanuar 2025

Seenekotletid, seekord lõvilakaga


Seenemaailm on põnev! Imetlen inimesi, kes tunnevad suurt hulka erinevaid põnevaid seeni ning julgevad ja oskavad neist igasuguseid hõrgutisi valmistada. Näiteks Susan Luitsalu, kellega just paar kuud tagasi Nädalalõpuleht LP-sse loo tegin. Ma ise kasutan toidus suhteliselt vähe seeni ja need on reeglina kõik turvalised valikud kas metsast (kukeseened, puravikud, riisikad) või poelettidelt (šampinjonid, šiitaked). Juba peaaegu kaks aastat tagasi jõudis mu toidulauale aga uus põnev seen, mis paljudele veel tundmatu. See on nimelt lõvilakk-korallnarmik (ladina keeles Hericium erinaceus; inglise keeles Lion's Mane). See on selline veidi kana- või krabiliha vaibiga seen, millest mina olen kotlette teinud. Müügil on seda mu lemmiktoidupoes Stockmannis, kus üldse erinevaid põnevaid seeni saada on. 


Korallnarmik pidi sisaldama antioksüdante, sh erinatsiine, mis toetavad närvisüsteemi talitust, mistõttu olevat sellest seenest abi keskendumise ja närvisüsteemi taastumise parandamiseks. Igal juhul ostsin eelmisel reedel Shroomwelli seenekasvatust külastades koju ühe korallnarmiku tinktuuri, nii et saab siis näha, kuidas mõjub :)

Järgmine pilt ongi lõvilakast kasvatuses Tõrvas ja muide igaüks saab Eesti mitteametlikku seenepealinna sinna ekskursioonile minna. Minu arust oli tore ja olen erinevatelt tuttavatelt ka ainult positiivset tagasisidet selles osas kuulnud :)



Kotletid:
u 400 g lõvilakka 
1 väike sibul 
peotäis või paar lehtpeterselli
4 viilu röstitud saia
2 muna
4 sl paksu majoneesi
1 sl sidrunimahla
1 tl mahedat sinepit
1 tl paprikapulbrit
1 tl soola
veidi musta pipart

Rebi lõvilakad väikesteks ribadeks. Haki sibul ja lehtpetersell peeneks. Purusta röstitud saiaviilud, kasutades näiteks köögikombaini või riivi. 

Klopi munad suuremas kausis lahti koos majoneesi ja sinepiga ning lisa maitseained. Sega läbi, seejärel sega hulka hakitud sibul ja petersell, seened ja saiapuru. Sega ühtlaseks ja vormi sellest väikesed kotletid. Kokku saab neid u 15 tk.

Kuumuta pannil keskmisest madalamal kuumusel õli ja prae selle kotlette kummaltki poolt vähemalt 4 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbi küpsenud. Serveeri kas soojalt või jahtunult nii, nagu ikka kotlette sööd, näiteks riisi või kartulipudruga. Need hõrgud kotletid sobivad ka suupisteks ja on eriti head koos marineeritud või hapukurgi kastmega.

Tartarkaste

2 suurt või 4 väikest marineeritud või hapukurki
peotäis lehtpeterselli
1 sl kappareid (soovi korral)
250-300 g hapukoort
5 sl paksu majoneesi
2 sl sidrunimahla
soola, musta pipart

Haki kurk ja petersell peeneks. Kui kasutad kappareid, siis nõruta need. Sega hapukoor majoneesi, sidrunimahla ja maisteaintega ühtlaseks, lisa hakitud kurk ja petersell ning sega läbi. Serveeri koos seenekotlettidega. 



Retsept ilmus poolteist aastat tagasi siin

    laupäev, 11. jaanuar 2025

    Bibimbap - poplaarne riisiroog Koreast


    Mina arvan, et oma selle aasta esimeses blogipostituses on mul oma kallitele lugejatele igati kohane suurepärast uut aastat soovida, mis sellest, et mõnede arvates justkui pärast 6. jaanuari seda enam teha ei tohiks. Mis siis ikka - eks kaevaku mind kohtusse ;-) Mina igal juhul soovin tõesti siiralt ja südamest teile kõigile elu parimat ja õnnelikeimat aastat! Ja loomulikult palju imelisi toidunaudinguid - loodetavasti saan ka uuel aastal selles osas abiks olla :)

    Alustan seda aastat ühe oma lemmikutest maailma köökidest - nimelt Korea - traditsioonilise toiduga, mis oli Google'i andemetel ülemöödunud ehk 2023. aastal internetist enim otsitud retseptiks. Selleks osutus ikooniline Korea riisitoit bibimbap. Bibimbap on siinmail suhteliselt tundmatu roog, kuna Korea toit pole meil kahjuks ei ülemäära levinud ega ka eriti populaarne,  kuigi tegemist on maailma ühe rikkalikuima ja maitseküllasema köögiga. "Bibim" tähendab korea keeles "segatud" ja sõna "bap" tähistab riisi. Tegemist on toitainerikka kausitoiduga, mis - nagu nimigi ütleb - sisaldab muuhulgas ka kleepuvat riisi, mis on ülejäänud komponentidega läbi segatud. 

    Mina olen ise suur Korea köögi austaja (olen sellest ka kirjutanud, nt ajakirjas GoTravel ja siin) ja oma esimesel Korea reisil aastaid tagasi käisin bibimbap'i sünnilinnas Jeonju's suisa selle roa tegemise kursustel. Just selline nagu ülemisel fotol näeb välja värskelt valminud autentne bibimbap Koreas.

    Jeonju on UNESCO poolt nimetatud gastronoomialinnaks, nii et toidusõpradel tasub sellesse armsasse linnakesse kindlasti kasvõi paariks päevaks minna. Jeonjus asub ka ligi 605 hanouk-tüüpi majakesest koosnev küla Hanok Maeul, mis on kindlasti üks Korea olulisemaid vaatamisväärsusi.







    Üks paljudest Korea köögi eripäradest on see, et süüakse metallist, mitte puust ega plastikust pulkadega. Esimestel päevadel on see veidi keeruline, kuna need on hästi libedad ja eriti just tooreid mereande ei ole just lihtne kausist kätte saada, kuid nendega harjub üllatavalt kiiresti ära. 

    Gochujang ehk hapendatud tšillipasta, mis on bibimbap'i kastmeks, on Korea köögist ilmselt üks olulisemid ja tuntumaid asju kimchi kõrval. Lisaks tšillile on selles ka hapendatud sojaube, soola ja paksendajana veidi riisipulbrit. Traditsioonilise retsepti kohaselt, mis on pärit juba 18. sajandist, kestis selle hapendamine õues asuvates spetsiaalsetes savipottides suisa aastaid. Gochujang on ise nii maitseriaks, et kastmeks (vähemalt selle roa puhul) on see täiesti piisav ja seda enam millegagi segada pole vaja.



    Bibimbap on roog, milles on tärkliserikas riis erinevate taimsete lisandite (seened, porgandid, kurk jt), gochu-jang kastme ja toore munaga, vahel lisatakse ka veiseliha. Komponendid asetatakse riisile järgides viite Korea toidu peamist värvi: valge, kollane, roheline, punane ja must. Need viis värvi tähistavad Korea köögis viite elementi: puu, tuli, maa, metall ja vesi. Need on seotud ka keha organite ja emotsioonidega ning samuti peaksid tagama kõik vajalikud maitsed: hapu, mõru, magus, vürtsikas ja soolane. Ühtegi elementi ei saa teisest esile tõsta, vaid kõik kokku peaksid moodustama täiusliku tasakaalu, mis tagab nii maitseelamuse kui ka tervise.

    Põhimõtteliselt võib bibimbap'ile lisada ükskõik millist endale meelepärast köögivilja. Koreas kasutatakse roheliste aedviljade hulgast enamasti kurki, suvikõrvitsat, spinatit, jaava vesiputke või kroonja jaanikakra lehti. Valgeteks köögiviljaeks on reeglina erinevaid idusid, rediseid või suureõielise laikelluka juuri, mis on kõik ka muude toitude lisandina seal riigis väga levinud. 

    Serveerimiseks asetatakse kõik ettevalmistatud koostisosad kaussi kokku ja segatakse siis pulkadega mitu minutit hoogsalt, et tärklis riisist eralduks (nagu risoto puhulgi) ja oleks selline ühtlane kergelt kreemjas pudrulaadne mass. Kokkusegatuna peaksid maitsed üksteist ideaalselt täiendama ja pakkuma täiusliku maitseelamuse.

    Kuigi veiseliha on bibimbap'i juures pigem erand kui reegel, siis sellesse retsepti otsustasin seda siiski lisada, et roog oleks toekam, aga loomulikult võib selle ära jätta. Korealased serveerivad marineeritud veise(hakk)liha roa juurde niisama ehk toorelt, aga ma ise eelistan selle kergelt läbi praadida. Toimi selles osas nii, nagu ise paremaks pead. Kuigi Koreas ei ole ma oma reisidel seda veel kohanud, siis tegelikult võid soovi korral ka muna enne roale lisamist (ühelt poolt) praadida. Nemad muidugi seda ei tee, sest munakollase mõte on just see, et see moodustab kastme ja teeb selle roa koos tärkliserikka riisiga kreemiseks.


    Vaja läheb:
    300 g tärkliserikast lühikeseteralist riisi (suši- või risotoriis)
    200 g šiitake seeni või austerservikuid 
    150-200 g värsket porgandit
    100 g värsket spinatit
    2 sl sojakastet
    0,5 sl seesamiseemneid
    140 g (1 pakk) värskeid mungoaidusid
    seesamiõli
    soola
    4 munakollast
    4 kuhjaga sl gochu-jang pastat

    Keeda või auruta riis pehmeks. 

    Lõika seened ja porgand peeneteks julienne-stiilis ribadeks. Prae seened pannil õli sees keskmisel kuumusel kergelt läbi ja maitsesta soolaga. Võta seened pannilt, lisa õli ja prae ka spinat kergelt läbi. Maitsesta sojakastme ja seesamiseemnetega. Soovi korral prae õlis kergelt läbi ka idud, samuti võid praadida ka mune.

    Marinaad lihale:
    300 g veisehakkliha
    2 sl sojakastet
    1 tl suhkrut
    suurem peotäis hakitud rohelist sibulat
    2 sl seesamiõli
    1 sl seesamiseemneid
    musta pipart

    Aseta hakkliha kaussi, lisa ülejäänud ained ja lase 5 minutit seista. Soovi korral prae enne roale lisamist kergelt läbi.

    Serveerimiseks aseta igasse kaussi riis ja sellele kõik ettevalmistatud koostisosad. Keskele läheb munakollane ja pasta. Enne söömist sega toitu pulkadega mitu minutit hoogsalt, et tärklis riisist eralduks. 


    Retsept ilmus aasta tagasi siin

    pühapäev, 22. detsember 2024

    Kohupiima ja jõhvikatega panna cotta


    Jõuluõhtusöögi lõpetuseks soovitan seekord mõnusat kreemjat kohupiimaga panna cotta't, millele värsketest jõhvikatest kate lisab ideaalse hapuka nüansi - minu arvates superkooslus! Boonusena on see magustoit eriliselt lihtne ja selle saab juba eelmisel päeval valmis teha, sest jõululaupäeval on tavaliselt niigi palju tegemist.

    Itaalia juurtega kooremaius sai seekord mahedust ja pehmet tekstuuri juurde kodumaisest vanillitäpilisest kohupiimast, mis on üks mu lemmiktooraineid. Ja mitte ainult minu - eestlaste seas on kohupiimakoogid jm -maiused kõrges hinnas ja väga populaarsed, olgu selleks siis kohupiimatäidisega tuuletaskud, mahlased korbid, kohukesed või hoopis korralik kook vm küpsetis. Mina olen juba aastaid kohupiima ka panna cotta hulka lisanud (nt mustika- ja mangokattega ning rabarberikastmega panna cotta'd). Kui alguses pani see täiendus nii mõnegi inimese kulmu kergitama, siis nüüdseks võib kohupiimaga panna cotta retsepte leida teistelgi blogijatel jm toiduinimestel. Ja mul on loomulikult ainult hea meel, et minu kergelt "kummaline" idee on läinud massidesse :)

    Selles desserdis ei soovita kasutada teralist kohupiima, vaid pigem kreemjat kohupiima või kohupiimapastat. Mina leidsin ideaalse tekstuuri ja vanilliseemnetega kohupiima Nõmme turult.


    Panna cotta võlu on selle mõnus kreemisus. See peab olema pehme, mitte kummine ja kõva. Paraku võib aeg-ajalt Eesti söögikohtades just sellist panna cotta nime all müüdavat magustoitu saada ja see on mõnevõrra selle hõrgu desserdi renomeed kahjustanud. See on veel üks põhjus seda kohupiima ja jõhvikatega varianti ise kodus valmistada, et saaks aimu, mis on ühe mõnusa koorese maiuse tekstuur :)

    Seekord valmistasin kergelt jõuluhõngulise kooremagustoidu, millele särtsu ja desserdis hädavajalikku magusust tasakaalustavat hapukust lisavad kodumaised jõhvikad, mida veel Nõmme turul ilusti saada on. Kui pohlaaeg on juba mitu kuud tagasi möödas, siis värskeid jõhvikaid saab õnneks peaaegu jõuludeni osta. 

    Jõulude puhul võib vanilliekstrakti või -pasta asemel lisada hoopis piparkoogimaitseainet, mis annab mõnusat vürtsikust ja aroomi. 

    Mina ostsin seekord vahukoore turult, kus see on 3,3 dl suurustes pudelites. Vahukoort, mis magustoidust üle jäi, kasutasin kartulipudru valmistamisel, nii et kõik kulus täpselt ära.

    Mulle meeldib tegelikult, kui selle kohupiimamaiuse sees on kolm želatiinilehte, sest tekstuur on siis kreemjam ja pehmem, aga tugevam tarretis on algupäasem ehk rohkem nagu "õige" panna cotta :) Ma ise eelistan aga pigem vähem tarretunud varianti. 

    Soovin kõigile ilusaid jõule! :)


    Panna cotta:
    3-4 želatiinilehte
    4 dl (2 pakki) vahukoort
    4 sl suhkrut
    1 tl vanilliekstrakti või -pastat või 0,3 tl piparkoogimaitseainet (soovi korral)
    450-500 g magusat vanilliseemnetega kohupiimakreemi

    Aseta želatiinilehed viieks minutiks külma vette ja pigista need siis kuivaks.

    Vala vahukoor potti, lisa suhkur ja soovi korral maitseaine ning kuumuta madalal tulel keemiseni segades, kuni suhkur lahustub. Võta peaaegu keeva vahukoorega pott tulelt, lisa želatiinilehed ja sega, kuni need on lahustunud. Kurna vedelik läbi sõela potist kaussi ja sega visplit kasutades hulka kohupiim. 

    Jaota kohupiimasegu nelja suure või kuue väiksema kausi, pokaali vm meelepärase anuma vahel ja hoia neid vähemalt 2 h külmkapis, kuni panna cotta on tahenenud. Seejärel tee peale marjadest kate.

    Jõhvikakate:
    300 g jõhvikaid
    4 sl suhkrut
    1 sl marja- , tsitrus- või puuviljalikööri, nt Cointreau'd (soovi korral)
    2 želatiinilehte

    Aseta jõhvikad koos suhkru ja 1 dl veega kastrulisse, soovi korral lisa ka alkohol. Kuumuta keemiseni ja lase u 10 minutit keeda, kuni enamik jõhvikaid on katki läinud.

    Aseta želatiinilehed viieks minutiks külma vette ja pigista need siis kuivaks. Võta kastrul tulelt ja püreesta jõhvikad saumikseriga. Lisa želatiinilehed ja sega, kuni need on lahustunud. 

    Vala marjakaste kaussi, et see kiiremini jahtuks. Lase kastmel u 15 minutit jahtuda ja tõsta seejärel supilusikaga õrnalt tarretunud panna cotta'de peale. Aseta desserdid veel paariks tunniks külmkappi, kuni ka kate on tahenenud. U 15 minutit enne söömist võid panna cotta soovi korral tõsta toatemperatuurile seisma.


    Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

    laupäev, 21. detsember 2024

    Hõrk jõulupraad veise esiseljast ja suus sulav kartulipuder


    See jõulupraad on pigem inglisepärane ja üldse hästi britilik, sest nemad kasutavad oma köögis palju erinevaid hautamist vajavaid odavama hinnaklassi lihatükke. Õlu ja Worcestershire'i kaste on samuti saareriigis sagedased liha seltsilised, köögiviljadest rääkimata. Ja kartulipudergi on brittide jõululaual enamasti olemas :) 

    Minu üks lemmikuid veisetükke hautistesse ja pikalt aeglaselt ahjus küpsetamiseks on veise esiselg, mis on maitselt superhea ja tekstuurilt mõnus pehme. Seda viimast muidugi pärast mõnda tundi ahjus küpsemist :) Aga see ongi positiivne, et enam-vähem kogu töö teeb ära ahi ja endal on minimaalselt vaja vaeva näha. Kellel siis ikka pühade ajal aega üle jääb, pigem vastupidi! :)

    Mul õnnestus saada just ideaalse suurusega lihatükk. Kui soovid kiiremini liha valmis teha, siis võid võtta kaks väiksemat tükki või suure tüki pooleks lõigata, kuid mulle meeldib just selline suur pirakas praetükk kõige rohkem :) Sellest siin (1,8 kg) enam suuremat tükki pole ma reeglina näinudki, küll aga väiksemaid. Igal juhul arvesta, et küpsemisaeg on retseptis just selle suure lihatüki kohta antud ja kui kasutad väksemaid või teed suure väiksemaks, siis piisab kindlasti vähemast ajast ahjus. Igal juhul tulemus on selline, et võid liha süüa isegi lusikaga :)

    Kui seda lihatükki ei küpsetaks nii, nagu mina seda siin retseptis teen ehk ahjupotis kaane all ohtra vedeliku sees (veisepuljong ja pool liitrit õlut), siis tasuks rasv pigem peale jätta, sest see annab veelgi rohkem head maitset ja pakub kaitset kuivaks muutumise eest. Kui aga teed esiselga siinse retsepti järgi, siis soovitan rasva eemaldada võimalikult palju juba enne küpsetamist. Muidu on roog pärast liiga rasvane ja kulub mõttetult aega, et kastmest rasva eemaldada. Teatavasti rasv ju ei ühildu ülejäänud kastmega, vaid eraldub (nö split'ib, nagu profikokad ütlevad). Parem sellest juba aegsasti lahti saada, vähemalt üleliigsest rasvast - see ei anna mitte midagi praele juurde ;-)

    Vaja läheb:
    u 1,8 kg veise esiselga
    2 sl õli (vajadusel lisa juurde)
    6 väiksemat või keskmist sibulat
    3-5 keskmist porgandit
    2 varssellerit
    2 sl nisu- või riisijahu
    5 dl (1 pudel) tumedat õlut
    7,5 dl veisepuljongit
    1 sl Worcestershire'i (Worcesteri) kastet
    10 küüslauguküünt
    1 loorberileht

    Liha võta vähemalt tunnike enne küpsetamist külmkapist välja, et see ühtlaselt küpseks. Eemalda kelmed, kui neid on, samuti (üleliigne) rasv. 

    Kuumuta kaanega ahjupoti põhjas õli, pruunista selles kõrgel kuumusel liha igast küljest mõni minut ja võta siis potist välja. Maitsesta soola ja pipraga.

    Koori sibulad ja lõika neljaks; tükelda porgandid (porgandid lõika enne pikuti neljaks) ja varsssellerid 2-3 cm juppideks.

    Keera kuumus poti all keskmisest veidi madalamaks, vajadusel lisa õli ja pane sibulad, porgandid ja varssellerid potti ning lase neil u 15 minutit aeg-ajalt segades küpseda, kuni sibulad on kergelt kuldsed ja pehmed. Sega hulka jahu ja kuumuta umbes minut. Vala potti õlu, sega läbi, lükka spaatliga poti põhjast praadimisejäägid lahti ja lase u 5 minutit kergelt keeda. Lisa ülejäänud ained (puljong, Worcesteri kaste, küüslauk ja loorber), sega läbi ja tõsta liha potti tagasi. Lase vedelikul keema tõusta, aseta potile kaas ja tõsta see ahju.

    Küpseta 150-kraadises ahjus 3,5 tundi keerates liha poole küpsemise ajal ümber. Võta potilt kaas ja lase roal veel u pool tundi ahjus küpseda. Vala või tõsta vedelik potist välja kastrulisse ja keeda seda nö kokku, kuni see on kastmeks meelepärase paksusega. Kui soovid kastmele soola lisada, siis tee seda kokku keetmise lõpus, sest muidu on oht, et see võib liiga soolane jääda. 


    Eriliselt hea kartulipuder (et mitte öelda - parim!) :)


    Kui kasutada just pudru jaoks sobivat kartulisorti, siis on eriti lihtne putru teha, sest pehmeks keenud kartulid on mõnusalt muredad ja juba kergelt katki. Mina lasin endale Nõmme turu kartulimüüjal parimat pudrukartulit soovitada (see oli Andretta) ja ei pidanud pettuma. Turul ongi see positiivne, et kartulid pole lahterdatud lihtsalt kas "pestud" ja "pesemata", vaid saad neid sortide järgi osta vastavalt oma vajadusele ehk lähtudes sellest, mida parasjagu kokata plaanid.

    Nõmme turul saab paaris letis osta ka lahtist võid ja - mis eriti tore - suisa 83%ilise rasvasisaldusega varianti. Vanemad inimesed ütlevad, et just see on see õige või :) Kui aga kartulipudru sees pole erilist vahet märgata (no kui aus olla), vaid see on lihtsalt pigem hingeline rahuolu rasvasemast võist :D, siis need, kes võid hommikuse (kaerahelbe)pudru peale moosi asemel panevad, ütlevad küll, et vahe on tuntav - see "korralik" ehk rasvasem või on palju kreemisem. Nii et soovitan proovida ;-)

    Kartuli ostsin Nõmme turu spetsiaalselt kartulimüüjalt, kellel lisaks pildil olevatele veel erinevaid kartulisorte pakkuda. Köögiviljad on aga pärit ühest armsast poekesest turu taga osas, mida peab üks tore pere, kes oskab vist kõigi asjade (nii erinevad aeviljad kui ka hoidised) rääkida, millisest talust need on pärit ja igasugust muud infot (millised Michelini tunnustusega restod neid samu asju tellivad, milline on kangem sibul jne jne). Nii et soovitan neid soojalt, sest lisaks kvaliteetsele kodumaisele kaubale saad ka palju lisainfot :) 



    Turul oli ilusti olemas (suisa mitmes letis) ka värske till. Kui seda kasutad, siis soovitan jämedad tllivarred panna kartulite juurde potti nende keetmise ajal.

    Tugevamaitseline kõva ja laagerdunud juust annab pudrule hõrku mekki juurde, nii et soovitan seda kasutada, kuid midagi ei juhtu, kui juustu ära jätad. Põhilised asjad lisaks õigele kartulisordile on ikka vahukoor ja või - kui need kaks on olemas, siis on suurepärane tulemus juba garanteeritud :)

    Mina ostsin turult kaks 3,3 dl pudelit vahukoort, mis mõlemad kulusid ilusti ära panna cotta (seda retsepti jagan homme) ja kartulipudru valmistamiseks ning midagi üle ei jäänud :)

    Pudrule võid lisada ka veidi peenelt hakitud või purustatud küüslauku või kvaliteetset küüslaugupulbrit.

    Vaja läheb:
    pudru jaoks sobivaid kartuleid (nt sort Andretta)
    vahukoort
    võid
    riivitud Parmesani või selle kodumaist analoogi (soovi korral)
    soola ja soovi korral valget pipart
    värsket või sügavkülmast võetud maitserohelist (nt till, murulauk)

    Koori kartulid ja lõika need 2-3 cm tükkideks. Aseta koos külma veega potti ja lase keema tõusta. Keera pliidil kuumus keskmisest madalamaks, et kartulid keeksid aeglaselt õrnalt podisevas vees (mitte hoogsalt mullitades kõrgel kuumusel). Kartulid peaksid keemise lõpuks olema nii pehmed, et neid saab kahvliga kergelt muljudes purustada.

    Vala potist vesi ära ja purusta kartulid, nt pudrunuiaga. Kui sul nuia või muud purustajat pole, siis kindlasti ära kasuta saumikserit, pigem kahvlit, et mitte tekstuuri rikkuda. Lisa vahukoor, tükeldatud või ja soovi korral ka riivitud Parmesan. Klopi kõik ühtlaseks mõnusalt kergelt kreemjaks massiks. Maitsesta soola ja soovi korral ka valge pipraga. Haki maitseroheline peeneks ja sega õrnalt pudru hulka ning pista ka peale. Serveeri kohe!


    Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

    reede, 20. detsember 2024

    Külmsuitsu tuunikala ja rukkileiva suupisted



    Jõululaupäevani on jäänud veel vaid loetud päevad, nii et tundub õige aeg olevat hakata mõtlema, mida sel tähtsal õhtul või üldse pikkade pühade ajal lauale panna :) Blogisse on küll kogunenud väga palju maitsvaid variante, kuid täna tahaks midagi uut ja huvitavat välja pakkuda. Nimelt trühvlimekiga kreemi ja külmsuitsu tuunikalaga suupiste, mis on küll nii hõrk amps, mis sobib igati hästi jõululauale. Vaeva on samas sellega minimaalselt, sest seekord aitab pool "tööst" teha ära Nõmme turg - sealt on pärit kõik toorained, sh külmsuitsu tuunikala. 

    Trühvlimajonees on kuulsa Saaremaa Taneli valmistatud, kellel isegi oma telesaada (mida ma ise kordagi näinud pole, küll aga selle reklaami) :) Selle majoneesiga peab aga gluteenitundlik inimene olema ettevaatlik, sest selgus, et see sisaldab täiseti ootamatult ka riivleiba. Majoneesi puhul ei oskakski kahtlustada, et see pole gluteenivaba, aga õnneks on tsöliaakiaga inimestel juba harjumus ka nende toodete etiketti lugeda, mille puhul ei tuleks iial selle peale, et seal gluteen sees on. Igal juhul selle kreemi sisse ja selle suupiste puhul sobis see majonees ideaalselt. Kuna Muhu leib on korralik rukkileib, siis polnud ka eesmärk teha gluteenivabu suupisteid, kuid kui see soov on, siis kasuta gv leiba ja mõnda muud majoneesi. Trühvlimajonees annab tuntava meki, kuid kui kasutad tavalist majoneesi, siis soovitan lisada kreemi sisse ka mädarõigast ja peenelt riivitud sidrunikoort.


    Hapukoor ja toorjuust on mõlemad Nõmme turult ostetud lahtiselt, seega sain võtta täpsed vajaminevad kogused. Hapukoort tasub enne kasutamist veidi "kuivatada", et kreem paremini oma kuju hoiaks ja oleks vähem vesine. Kuidas seda teha, on retseptis kirjas. Võid hapukoort ka sõelal nõrutada, kui see on mõttetu aeglane protsess milleks kulub terve öö, samas kui majapidamispaberiga saab perfektse tulemuse juba poole tunniga. Mina õppisin selle nipi Pädase mõisa restoranis Alexander kokana töötades ja olen seda aastate jooksul ohtralt kasutanud ning ka koolitustel inimestele õpetanud :) 

    Leiva ja majoneesi ostsin Nõmme turult sellest hästi toreda perenaisega poest


    Leibadest soovitangi just Muhu leiba, sest see oma kergelt magusa maitse tõttu on minu arvates selleks suupisteks ideaalne. Šampanjaga sobitamiseks aga tasuks valida pigem värske sai, mida samas poes müügil oli. Saia võib selle suupiste jaoks ka röstida, kui on soov.

    Külmsuitsu tuunikala saab Nõmme turul "Kohalik kalakas" poest. Saad osta nii suurema tüki kui ka juba viilutatult. Kui sul on samal päeval seda kala vaja, siis soovitan viilutatud varianti või lasta see kohapeal profil ära viilutada, sest ise nii ilusaid õhukesi viile ei saa isegi spetsiaalse kalanoa või terava kokanoaga. Igal juhul on see külmsuitsu tuunikala üks väga maitsev toode, mida soojalt soovitan nii jõululauale kui ka muul ajal nautimiseks. Mina olen seda kala pakkunud näiteks brunch'il kohevate pliinide juurde (lisaks kalamarjale ja suitsukalasalatile) ning see sobis suurepäraselt.

    Vaja läheb:
    Muhu rukkileiba
    120 g hapukoort
    120 g toorjuustu
    2-3 sl paksu (trühvli)majoneesi
    u 200 g külmsuitsu tuunikala

    Lõika leivast u 0,5 cm viilud. Kui soovid, siis lõika ka koored ära ja rösti leiba kergelt kas pannil või ahjus, et see oleks mõnusalt krõbe. Enne kreemi peale panekut lase sel juhul kindlasti jahtuda.

    Kreemi jaoks soovitan hapukoore enne ära "kuivatada". Selleks aseta majapidamispaber kahekordselt taldrikule, laota peale hapukoor ja aseta teine majapidamispaber kahekordselt peale. Lase u pool tunnikest seista, eemalda paber (see on nüüd läbimärg) ja tõsta alumise paberiga (see on ka läbimärg) hapukoor kaussi. Ei ole vaja muretseda, et hapukoor majapidamispaberi peale kinni jääks, sest paberid on märjad sellest veest, mis hapukoorest eraldub

    Sega hapukoor külma toorjuustu ja majoneesiga ning määri või aseta pritskotti ja pritsi leivatükkidelele. 

    Lõika õhukesed tuunikala viilud parajateks ribadeks, keera rulli ja aseta kreemi peale. Hoia suupisteid serveerimiseni külmas. 


    Retsept sündis koostöös Nõmme turuga

    teisipäev, 3. detsember 2024

    Imehea mandlitäidisega Prantsuse kringel Couronne


    Couronne on prantslaste pühadelaua kroon, kuninglik maius :) Kulinaariapealinnast Lyonist pärit küpsetist kohtab jõululaudadel üle Prantsusmaa. See ei tähenda, et see just päris igas peres jõulude ajal laual oleks, aga see on üks popimaid jõuluküpsetisi ja seda põhjusega - see tõesti sulab suus ja sööjad kiidavad. Minult on isegi korduvalt selle mandlitäidisega saia retsepti küsitud :)

    Couronne ehk kroon on traditsiooniline maius, mida võib võrrelda meie kringli või stritsliga, kuid täidiseks on hõrk mandlikreem. Samas on seda küpsetist Prantsusmaal väga erinevat - olen näinud couronne'i, mille tainale on vaid moosi vahele määritud, mõnes piirkonnas aga lisatakse ohtralt suhkrustatud puuvilju. Tegelikult ongi küpsetajal täidise osas vabad käed, sest sobivad erinevad kuivatatud puuviljad ja pähklid ning võid neid ka käesolevale retseptile juurde lisada, kui soovid.

    Prantslased armastavad süüa ja eriti just jõulude ajal :) Sealgi toimub just 24. detsembril ehk jõululaupäeval tõeline söögiorgia, kus pakutakse kõike alates austritest lõpetades hõrkude maiustega. Kuna oodatakse jõuluvana, siis ollakse pikalt üleval, kuigi kohale tulemise asemel on kingid südaööks kuuse all, pärast mida toimub ka nende jagamine. Erinevalt mitmest teisest riigist ei pööra prantslased jõulutuledele, -kingitustele ja -kaunistustele kuigivõrd tähelepanu, vaid põhirõhk on rikkalikul toidulaual ja kvaliteetsetel jookidel. Tuppa tuuakse küll sageli kuusk ja vahel ostetakse ka mõned pärjad, kuid eelkõige nähakse vaeva mitmekäigulise õhtusöögi valmistamisega, sest see on kõige olulisem osa, mida planeeritakse juba nädalaid ette. Ei saa salata, et kuigi fännan jõule ja kõiki selle pühaga kaasnevaid nö tulesid ja vilesid, siis on ka minu jaoks toidul ikkagi kõige olulisem roll :)

    Soovitan apelsin osta mahe, sest kasutame vaid selle koort. Ka kuivatatud aprikoose eelistan osta just mahedalt kasvatatud, sest need on pehmed ja mahlased. Värvi poolest on need küll naturaalselt pruunid ega ole sellise erksa värvusega nagu enamik poes müüdavaid kuivatatud aprikoose, kuid lisatud punakad marjad annavad küpsetisele värvi juurde. 

    Tainas:
    8 g kuivpärmi
    1 sl suhkrut
    1,8 dl käesooja piima
    50 g sulatatud võid
    280 g jahu (vajadusel lisa veidi juurde)
    0,5 tl soola
    0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
    1 toasoe munakollane

    Sega kausis kuivpärm ja suhkur soojendatud piimaga. Lase 5 minutit seista ja sega hulka sulatatud või. 

    Sega lauamiskeri anumas jahu soola ja soovi korral ka kardemoniga, lisa piima-pärmisegu ja munakollane ning töötle või sõtku kätega, kuni tainas lööb nö kausi küljest lahti. Vajadusel lisa veidi jahu.

    Aseta tainas kergelt õliga määritud kaussi ja lase tuulevaikses kohas kerkida ligi 1 h, kuni see on kahekordistunud. 

    Täidis:
    100 g kuivatatud aprikoose
    peotäis või paar goji-marju või kuivatatud jõhvikaid
    2-3 sl konjakit, rummi vm kanget alkoholi
    100 g toasooja võid
    100 g suhkrut
    1 toasoe muna
    100 g mandlijahu
    1 apelsini riivitud koor

    Tükelda aprikoosid ja aseta koos marjadega alkoholi sisse vähemalt pooleks tunniks seisma.

    Sega või suhkruga ühtlaseks (nt kasutades puulusikat), lisa muna ja sega ühtlaseks. Lisa mandlijahu ja riivitud apelsinikoor, ning sega ühtlaseks massiks.  

    Tee puhas tööpind veidi jahuseks, aseta sellele kerkinud tainas ja rulli u 40X40 cm suuruseks ruuduks. Määri tainale ühtlaselt mandlikreem jättes ääred u 1 cm ulatuseks vabaks. Puista ühtlaselt peale kuivatatud puuviljad ja nirista ka alkohol, kui seda veel on kausis (ei ole imendnunud puuviljadesse).

    Keera tainas tihedalt rulli ja lõika rull terava noaga keskelt pooleks jättes ühe otsa kinni. Tõsta pooli paar korda üksteisest üle, et tekiks palmik. Keera mõlemad taina otsad kokku, et tekiks ring ja suru need omavahel kõvasti kokku. Tõsta küpsetis ahjuplaadile. Lase veel 15-30 minutit kerkida. Suru kindlasti tainakihtide vahelt välja paistvad puuviljad ja marjad tainasse, sest siis ei lähe need pealt kõrbema, vaid jäävad küpsetise sees mõnusalt mahlased. 

    Küpseta maiust 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni see on pealt kuldpruun. Võta ahjust, lase jahtuda ja puista üle tuhksuhkruga. Hoia küpsetist toatemperatuuril. Eriti maistev on see mandlitäidisega hõrgutis just ahjusoojalt. 



    Retsept ilmus aasta tagasi siin

    neljapäev, 28. november 2024

    Kergelt vürtsikad lõhe-tortiljad ehk ahjulõhevrapid avokaadoga


    See on üks ülimalt lihtne toit, mis sobib nii matkale kaasa võtmiseks kui ka näiteks koolilastele, kui nad näljasena koju jõuavad. Mina tegin selle retsepti algselt üldsegi mõeldes isadepäevale ja asjadele, mida lapsed võiksid oma isale selleks päevaks valmistada. See on üldiselt selline toit, mida söövad hea meelega nii lapsed kui ka täiskasvanud. Variatsioone, mida siia vahele panna, on lõputult (retsepti all on mõned neist kirjas) ja see on seltskonnas ka tore ajaviide, kui igaüks saab endale sobiva täidisega tortilja kokku panna.

    Võib küpsetada kala ekstra nende vrappide jaoks, aga ilusti saab ära kasutada ka eelmise päeva praejääke - lisaks kalale sobib siia hästi ka ju kana-, sea- jm liha. Poes on suur valik erinevaid tortiljasid, mille hulgast soovitan valida tervislikuma variandi, näiteks täistera-, porgandi- või peedivrapid. Iseasi, kui palju need just toitainerikkamad on, aga vähemalt süda on rahul, et tegid endast parima :D

    Tortillad või enne pannil kergelt mõlemalt poolt läbi praadida, et need oleksid soojad. Kui küpsetad selle toidu jaoks kala, siis pane see kõige esimesena ahju ning selle küpsemise ajal haki aeviljad ja valmista kaste.

    Vürtsikas kala:
    800 g-1 kg lõhe- või forellifileed
    1 sl tšillipulbrit
    1 sl kuivatatud ürdisegu (nt Vahemere, Provence'i vmt)
    0,5 tl soola
    värskelt jahvatatud musta pipart
    oliiviõli

    Sega maitseained omavahel. Aseta lõhefilee küpsetuspaberi või fooliumiga kaetud ahjuplaadile ning tõmba pinsettidega keskosast luud välja. Nirista kala peale oliiviõli ja puista ühtlaselt maitseainesegu. Küpseta 220-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni kala on läbi küpsenud. Rebi kala kahvliga tükkideks. 

    Jogurti-mee kaste:
    2 dl maitsestamata jogurtit või hapukoort
    2 tl vedelat mett
    1 sidruni või laimi peenelt riivitud koor
    näpuotsatäis soola

    Sega kõik ained ühtlaseks ja hoia kastet serveerimiseni külmkapis. 

    Avokaadokreem:
    2 küpset avokaadot
    1 sidruni või laimi peenelt riivitud koor ja mahl
    näpuotsatäis soola

    Lõika avokaadod pooleks, eemalda seeme ja seejärel tõmba lusikaga sisu koore seest välja. Tee avokaadode viljaliha kahvliga katki ja sega läbi õlejäänud ainetega. 

    Vahele lisa üks suur punane sibul. Kui punase sibula maitse liiga tugev tundub, siis aseta see paar tundi enne söömist marinaadi. Selleks lõika suur sibul õhukesteks viiludeks. Sega kausis 1 dl punase või valge veini äädikat, 1 sl suhkrut ja näpuotsatäis soola. Aseta sibulaviilud sisse, sega läbi ja lase seista.

    Võta (pannil mõlemalt poolt kergelt pruunistatud) tortilja, määri sellele avokaadokreemi, laota lõhe tükid ja punase sibula viilud, nirista peale kastet ja keera rulli. Naudi kohe või võta metsa või rabasse matkale kaasa :)

    Soovi korral lisa:
    salatilehti
    jalapeno (Jalapa paprika) viile
    koriandrit või pisirohet või võrseid
    pooleks või neljaks lõigatud kirsstomateid
    peeneks hakitud värsket kapsast 
    paprikat
    rivitud porgandit
    värske, marineeritud või hapukurgi viile


     
    Retsept ilmus rohkem kui aasta tagasi siin

      kolmapäev, 20. november 2024

      Tummine šokolaadikook pähklite ja kõrvitsaga


      November on ikka olnud kõrvitsakuu ja blogisse jõuab seega taas üks lihtne retsept kõrvitsaga, mille puhul pole üldsegi aru saada, et siin see vili sees on. Võin julgelt öelda, et seda kooki söövad hea meelega kõik - ka pirtsakamad mehed ja lapsed, kuigi pean tõe huvides ütlema, et asjaolu, et koogi sees on ka kõrvits, ma siiski neile maininud ei ole (vähemalt mitte enne söömist) :) Kui on oht, et kõrvits mõjub pelutavalt, siis võib seda tagantjärele öelda - nii ei riku see söögiisu, vaid paneb tagantjärele üllatuma :) 

      Ja ma ei väsi kordamast - kui otsid ideid, mida maitsvat (soolast või magusat) kõrvitsast teha, siis vaata siia. Retsepte, mis päriselt töötavad ja mida inimesed hea meelega söövad, on aastate jooksul kogunenud päris palju ning tuleb aina juurde ;-)

      Eriti hea on see šokolaadiküllane kook kas vahustatud vahukoore, vanillikastme või -jäätisega. Ka värsked marjad ja granaatõunaseemned sobivad lisandiks hästi. 

      Kasutasin tervete metspähklitega tumedat šokolaadi, aga sobib ka tükeldatud pähklite või mandlitega variant. Šokolaad "sulab" kuidagi niimoodi siin koogi sisse ära, et ei saagi aru, et see on sees tükeldatult, mitte juba sulatatuna tainasse lisatud.

      Vaja läheb:
      80 g võid
      150 g pruuni suhkrut (eriti hea on siin tume muscovado)
      3 muna
      1 sl brändit, konjakit, rummi või külma kanget kohvi
      200 g kõrvitsapüreed
      130 g riisijahu ja 2 tl küpsetuspulbrit VÕI 130 g nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit
      50 g naturaalset magustamata kakaopulbrit
      näpuotsatäis soola
      200 g tumedat (tervete) metspähklite või mandlitega šokolaadi
      0,5 tl peenestatud kardemoni või 1 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)
      tuhksuhkrut, marju

      Sulata või ja lase veidi jahtuda. Klopi munad ja suhkur ühtlaseks, sega läbi võiga. Sega hulka kõrvitsapüree ja alkohol või kohv. 

      Sega sõelutud kuivained (jahu, kakao- ja küpsetuspulber ning sool) omavahel läbi ja sega taina hulka. Tükelda šokolaad (võivad olla suuremad, u 0,5 cm suurused tükid) ja sega seegi tainasse. Soovi korral lisa ka kardemon või kaneel. 

      Laota tainas 20x20 cm küpsetuspaberiga kaetud vormi, silu pind ja küpseta 170-kraadises ahjus u 25 minutit, kuni kook on äärtest tahenenud (keskelt võib veel pisut võdiseda). Lase koogil vormis jahtuda ja hoia enne söömist paar tundi külmkapis. Enne söömist sõelu peale veidi tuhksuhkrut. 


      Retsept sündis koostöös D-kokaraamatuga