esmaspäev, 28. september 2020

Mahlane õunakook kookosega


Selle aasta imeilus, päikseline ja soe sügis soosib minu arvates metsas ja mujal looduses (näiteks rabas) jalutamist. Olen juba mitu korda pohli ja jõhvikaid korjamas käinud ning soovitan seda teistelegi - lisaks värskele õhule, heale tujule ja meelerahule saab ka kõvasti ilusaid punaseid vitamiinirikkaid marju, mida mina kasutan peamiselt smuutides, küpsetistes ja keedistes ning panen sügavkülma. Blogiski on ohtralt erinevaid toitusid pohlade ja jõhvikatega, tasub vaadata siia. Enamikes retseptides võib pohlad vabalt jõhvikatega asendada ja vastupidi. Eriti palju olen ma mõlema marjaga teinud smuutisid - need annavad mõnusat haput maitset ja teevad joogi (mina teen enamasti küll nii paksu smuuti, et pigem võiks isegi öelda, et söögi) veelgi vitamiini- jm toitainerikkamaks. 

Olen sel suvel ja sügisel tavapärasest rohkem Läänemaal käinud, sest lisaks mu peamistele marjakorjamiskohtadele, mis asuvad sealkandis, on aasta 2020 Läänemaa maitsete aasta. Selles piirkonnas leidub eriti palju toredaid (mahe) talusid ja suurepäraseid söögikohti ning proovin neist ka jõudu mööda kirjutada. Reedeses lehes on minu lugu imearmsa Altmõisa pererahvaga ja selle juures suisa kolm sügisesse sobivat retsepti. Nende kartuli-kõrvitsa röstit tahaksin esimesel võimalusel koduski ära proovida, sest see tundub väga mõnus lihakõrvane olevat :)

Kuna hetkel on lisaks marjadele ka parim õunaaeg, siis lisan blogisse ühe pisut teistmoodi ubinakoogi. See on selle aasta esimene õuntega küpsetis, mis blogisse jõuab, kuigi teinud olen õunakooke juba ilmselt kümmekond. Igal juhul kookosesõpradele on see krõbeda kattega mahlane ubinamaius tõeline maiuspala, sest helbeid on siin tõesti ohtralt. Neile, kes kookost ei armasta, soovitan siit aga mõnda teist õunakooki või muud -maiust. 

Kui õunad on kõvemad, siis võib neid enne täidisesse lisamist 5-10 minutit natukese või, suhkru ja kaneeliga hautada, et pehmemaks läheksid.

Kui soovid gluteenivaba põhja, asenda nisujahu riisijahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit. 

Põhi:
190 g jahu
2 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
80 g külma võid
1 külm muna

Sega sõelutud jahu suhkrute ja soolaga (kui kasutad riisijahu, siis ka küpsetuspulbriga), lisa tükeldatud või ja haki noaga või töötle köögikombainis kiirelt ühtlaseks puruks. Lisa muna, töötle ühtlaseks massiks, mätsi kätega palliks, keera kilesse ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. 

Rulli tainas jahusel pinnal lahti ja aseta 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja u 3 cm kõrguselt äärtele. Vormi põhjas peaks oleva eelnevalt asetatud küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Aseta taina peale teine küpsetuspaberileht ja sellele raskuseks kuivatatud herned, oad või keetmata riis ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 10 minutit. Eemalda küpsetuspaber ja küpseta veel 5 minutit. 

Täidis:
u 400 g hapusid õunu (u 3 keskmist ubinat)
60 g nisu- või riisijahu
70 g toasooja võid
150 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 toasooja muna
200 g toasooja hapukoort
200 g kookoshelbeid
peotäis või paar pohli või jõhvikaid (soovi korral)

Lõika õunad u 1 cm tükkideks ja sega läbi 1 sl jahuga. 

Vahusta või suhkrutega heledaks vahuks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Seejärel sega hulka hapukoor, kookoshelbed ja ülejäänud jahu. 

Laota eelküpsetatud koogipõhjale õunatükid, puista soovi korral juurde marjad. Vala peale täidis ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit kuni pealispind on kuldpruun. Lase koogil enne välja võtmist vormis jahtuda. Jahtunud kooki hoia külmkapis.

esmaspäev, 21. september 2020

Suvikõrvitsa-šokolaadimuffinid


Praegu tasub korjata metsast pohli ja jõhvikaid, seentest rääkimata. Kui aga aias on veel mõni suvikõrvits, siis üks variant on seda šokolaadiküllaste ja vürtsikate muffinite sisse panna;-) Tsukiinit sisaldavaid retsepte on mul blogis päris palju, nende seas nii soolaseid kui ka magusaid, nii et kui need muffinid ei isuta, siis kindlasti leiad mõne muu maitsva roa. Näiteks kui soovid suvikõrvitsaga teha üht mahlast ja maitsvat gluteenivaba saia krõmpsuvate Kreeka pähklitega, siis soovitan seda küpsetist. Kui tummist šokolaadikooki, siis on see suurepärane variant. Lisaks on blogis muidugi suppe, hautisi, pirukaid, küpsetisi, kooke, brownie jne jne, nii et loodan, et kellelgi ükski suvikõrvits raisku ei lähe:) Ja samuti eeldan, et keegi tsukiinit liiga suureks ei kasvata - parimad on ikka max 300 g kaaluvad mõnusad krõmpsud viljad, mida pole vaja koorida ega millelt sisu eemaldada. 

Igal juhul plaanin selle muffinite retseptiga suvikõrvitsahooajale joone alla tõmmata, sest pohlad, õunad jm viljad on kõik ju praegu suurepärased, värsked, vitamiini- ja maitserikkad. Kasutan ise neis muffinites alati mõrudat tumedat šokolaadi. Kui soovid aga valget või piimašokolaadi lisada, siis vähenda suhkru kogust, sest need kaks on palju magusamad. Šokolaad võib olla ka pähklite või mandlitega, samuti võib šokolaadi asendada osaliselt hakitud pähklite või mandlitega. Eriti hästi sobivad Kreeka ja sarapuupähklid.

Taina segamisel ole eriti ettevaatlik (sega nii vähe kui võimalik), et gluteen ei aktiveeruks ja tulemuseks poleks kuivad ja kõvad muffinid. Kui segad tainast õrnalt ja vähe, on muffinid oluliselt õhulisemad ja kohevamad, sest gluteen hakkab alles küpsemise ajal tööle. 

Olen neid muffineid katsetanud ka gluteenivabalt, aga sellist retsepti, mida jagada sobiks, ei ole leidnud. Muude jahudega tulid need liigselt pudisevad, nii et tegin seda, mida ikka taoliste mitte eriti õnnestunud (kuid hea maitsega) küpsetistega teen. Nimelt murdsin muffinid tükkideks, immutasin kohvis ja ladusin vormi kihiti toorjuustu-, kohupiima- ja vahukoorekreemiga, mida maitsestasin lisaks suhkrule ka koorelikööriga. Peale sõelusin kakaopulbrit ning kodune "tiramisu" oligi valmis. Nii saab muideks tõesti kõik keeksid, biskviidid, muffinid jms suurepäraselt ära kasutada ;-) 

Vaja läheb:
190 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
2 tl jahvatatud kaneeli
0,25 tl riivitud muskaatpähklit või 0,5 tl peenestatud kardemoni
1 suur toatemperatuuril muna
1,2 dl neutraalse maitsega õli
160 g (pruuni) suhkrut
2 sl konjakit, rummi, brändit või külma kanget kohvi
150 g riivitud suvikõrvitsat 
100-200 g hakitud šokolaadi või pähkleid või mandleid
tuhksuhkrut (soovi korral)

Sega sõelutud jahud ülejäänud kuivainetega (küpsetuspulber, sool, kaneel, muskaatpähkel või kardemon). Teises kausis sega kergelt lahti klopitud muna läbi õli, suhkru, alkoholi või kohvi, riivitud suvikõrvitsa ja šokolaadi ja/või pählitega. Lisa suvikõrvitsasegu kuivainetele, sega õrnalt ühtlaseks tainaks. 

Jaota tainas (see on üsna vedel) 12 muffinivormi vahel. Küpseta muffineid 180-kraadises ahjus u 25 minutit, kuni muffini keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase muffinitel pannil u 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Serveerimisel sõelu soovi korral tuhksuhkrut peale. 

Hoia muffineid toatmeperatuuril õhukindlalt suletud anumas. Säilivad u kolm päeva. Muffineid võib ka sügavkülmutada. 

neljapäev, 17. september 2020

Taipärane riisiroog kalaga


Tänase kalapäeva puhul tegin ühe eriti lihtsa ja vürtsika riisiroa. Tai toidud on reeglina ohtra tšilliga või siis lisatakse seda toidule ise juurde, seega ei olnud minagi selle maitseainega kitsi :) Söögikohtades on laudadel alati tšilli mitmel erineval kujul - pastana, pulbrina ja kastmena. Kui ma Tais ligi 20 aastat tagasi esimest korda käisin (mis oli ühtlasi ka mu eismene Aasia-reis), oli minu jaoks isegi turistile mõeldud eriti vähese tšilliga toit ikka juba päris krehvtine. Nüüdseks aga olen harjunud peaaegu sama tšillikogusega, mida kohalikud toidule sõna otseses mõttes peale kuhjavad. Seega lisasin roale ka tšillit, kuid kui Sa ei ole suurem vürtsise toidu austaja, siis jäta see ära. 

Olen selle riisitoidu sisse lisanud ka tomatit, sest sarnaselt porgandiga saame kõige rohkem toitained sellest aedviljast just kuumutades, mitte aga kahjuks toorelt süües. Väga hästi sobivad taipärasesse pannirooga suhkruherned (nt nagu selles Taipärases roas) ja paprika, samuti võid lisada muna ja kalakastet. Aedviljad võiksid tükeldada ja asetada pannile samal ajal kui küüslaugugi; muna ja kalakaste sega hulka koos kalaga. 

Kuigi sellesse riisirooga sobivad ka kana ja veiseliha, olen mina seda teinud kalaga. Tai toitudesse  passib tegelikult eriti hästi just valge kala (olen enamasti kasutanud kas koha või turska), kuid seekord läks käiku hoopis forell. Nii forell kui ka lõhe on tihti eriti soodsa hinnaga ja neid kahte on peaaegu alati igas poes saada, samas kui näiteks koha või turska kahjuks igal pool ei leia. Väga hästi täiendaksid seda vürtsikat  rooga krevetid. Kui kasutad liha, siis pruunista see enne Bla Band segu lisamist, kuid kala ja krevetid tuleks lisada pannile alles pajaroa küpsemise lõpus, et need üle ei küpseks. Koos nendega võid pannile puistata ka juba peotäie hakitud maitserohelist, kui soovid. 

Loomulikult saaad igati maitsva toidu ka järgides pakendi juhiseid - sel juhul valmib panitäis eriti kiirelt ja lihtsalt:) Mina lihtsalt pakun välja variandi, kuidas seda riisirooga veelgi maitserikkamaks ja samas ka pisut tervislikumaks teha, sest mida rohkem köögivilju tarbime, seda parem ju;-) Ja kui igapäevaselt tuleks süüa viis portsjonit köögi- ja puuvilju, siis kala soovitatakse nautida vähemalt kolmel korral nädalas.


Vaja läheb:
1 suurem või 2 keskmist porgandit
selitatud võid või õli
2-3 küüslauguküünt
1 väiksem tšillipipar (soovi korral)
1 pakk Bla Band Red Thai pajarooga
200-400 g puhastatud (st nahata ja luudeta) kalafileed
60-100 g kookoskoort või maitsestamata jogurtit või hapukoort
peotäis hakitud maapähklit või idusid (soovi korral)
paar peotäit koriandrit, Tai basiilikut või rohelist sibulat
1 laim

Lõika puhastatud porgand(id) peeneteks ribadeks ja prae pannil rasvaines mõned minutid. Lisa peeneks hakitud küüslauk ja soovi korral tšillipipar (kui soovid eriti vürtsikat, siis lisa tšilli koos isisu ja seemnetega) ning kuumuta veel mõni minut. Lisa pannile 5 dl külma vett ja lase sel keema tõusta. Samal ajal segades vala pajaroa paki sisu pannile ja kuumuta u 10 minutit.

Lõika kala 1-2 cm tükkideks, lisa pannile, sega läbi ja kuumuta veel minut. Lisa kookoskoor, jogurt või hapukoor, sega läbi ja lase panni sisul kaane all 10 minutit seista.

Tõsta toit taldrikule, puista soovi korral peale pisut idusid ja hakitud maapähklit, seejärel ohtralt maitserohelist ja aseta taldrikule laimisektor. Naudi koheselt, sest see roog on parim soojalt. 


Postitus sündis koostöös Blå Band’iga. 

teisipäev, 15. september 2020

Suus sulavad martsipanirullid marjadega


Pildil olevad kohevad pärmitainast rullid on valminud küll suvel mustikatega, kuid praegusel ajal saab pohlade ja/või tükeldatud õuntega teha vähemalt sama maitsvaid küpsetisi. Ahjusoojad saiad on minu arvates head absoluutselt igal ajal! Muidugi on suvised metsast korjatud mustikate ja mandlirikka martsipaniga keerud hõrgud, kuid palukate ja hapude ubinatega (eriti koos natukese kaneeli või kardemoniga) saab vähemalt sama suus sulavad saiakesed :) Marjadest sobivad lisaks metsast korjatutele ka kultuurmustikad, samuti vaarikad või sõstrad. 

Martsipani soovitan valida sellise, kus on võimalikult palju mandleid sees. Seda tasub hoida külmkapis, et lihtsam töödelda oleks ja vähem kleepuks. Kui soovid, võid nii marju kui ka martsipani rohkem lisada, kuid kumbagi max 400 g.

Need saiad ei ole liigselt magusad, kuid suuremad maiasmokad võivad tädisesse suhkrut või hakitud valget šokolaadi või halvaad lisada. Olen lisanud valget šokolaadi ja ausalt öeldes olid need saiad nii veelgi paremad :)

Seekord kasutasin taina valmistamiseks kuivpärmi, kuigi enamasti teen tainast tavalise presspärmiga. Mõlemad variandid on head ja eks see sõltub vist harjumusest jms, kumba eelistada. Igal juhul blogis on mul olemas juba mitu pärmitainast küpsetise retsepti ja hulgaliselt nippe, mida järgida, et see tainas alati õnnestuks. Võib piiluda nt siia ja siia. Üks oluline asi meeles pidada on see, et mitte lasta tainal üle tunni aja kerkida. Pigem tasub seda juba poole tunni möödumisel vaadata. Suvel (ilmselt seotud sooja ja niiske ilmaga) näiteks oli mul pidevalt tainas juba 30 minuti möödudes kahekordseks kerkinud ja sellest täiesti piisab. Liigne kerkimine ei tule tainale kasuks, vaid pigem kahjuks. 

Algselt (paar kuud tagasi) ilmus see matsipani ja marjadega saiakeste retsept Nädalalõpuleht LP-s koos teiste marjamaiustega

Kui on aga vaja veel ideid, mida õuntega teha, siis saab neid siit, samuti rääkisin sellest eilses Terevisioonis


Tainas:
500 g nisujahu
1 pakk (11 g) kuivpärmi
150 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
2,5 dl sooja piima
1 toasoe muna
60 g toasooja võid

Sega sõelutud jahu pärmi, suhkrute ja soolaga. Lisa 40 kraadini kuumutatud piim ja toatemperatuuril muna ning sega läbi. Sõtku tainast või töötle nn lauamikseriga, kuni tainas lööb käte ja kausi küljest lahti. Sega hulka tükeldatud või ja sõtku või töötle ühtlaseks massiks.

Kata kauss köögirätiga ja jäta soojemasse tuuletõmbuseta kohta kerkima, kuni see on kahekordistunud. Kulub umbes tund aega.

Täidis: 
100 g toaosooja võid 
300 g martsipani
300 g mustikaid

muna määrimiseks 
tuhksuhkrut (soovi korral)

Rulli tainas jahusel pinnal ristkülikuks. Määri sellele või, seejärel puista ühtlaselt peale mustikad ja riivitud või tükeldatud martsipan. Keera tainas rulliks, lõika sellest 1,5-2 cm jämedused viilud, aseta horisontaalselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 2 cm vahega. Kata köögirätiga ja lase saiadel veel u 30 minutit kerkida, kui on aega ja soov eriti kohevad saiad saada. 

Määri saiad pealt ja külgedelt kergelt lahtiklopitud ja natukese vee või piimaga segatud munaga ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit kuni saiad on kuldpruunid. Lase saiadel u 10 minutit taheneda ja naudi siis kohe, sest need on parimad just soojalt. Soovi korral sõelu saiadele tuhksuhkrut. Jahtunud saiu hoia toatemperatuuril õhukindlas anumas. 

reede, 11. september 2020

Täidetud suvikõrvits


Suvikõrvitsad veel kasvavad ilusti hoolimata sellest, et suvi on läbi ja ilmad liiga sügisesed. Kuigi alles teist nädalat on jahedam, vihmasem ja pimedam, igatsen pikki ja valgeid suviseid sooje õhtuid ja kõike muud sinna juurde kuuluvat ... Muidugi on ka sügisel oma võlud (värvid ja valmivad viljad), kuid suve vastu ikka ei saa ükski teine aastaaeg! :)

Sain koduaiast taaskord suure kotitäie suvikõrvitsaid (kusjuures meil on ainult kolm taime) ja otsustasin seekord neid hoopis täidetult ja ahjus küpsetatult nautida. Mulle täidetud aedviljad meeldivad :) Neid on tegelikult ka ülilihtne valmistada (eriti just suvikõrvitsaid), nii et sobivad suurepäraselt argiõhtukski. Suvikõrvitsate ja baklažaanide puhul lisan täidisesse tavaliselt ka hakkliha; süsivesikuid (riisi või makarone) pakun aga kõrvale. See-eest paprikates on reeglina ka riis, toortatar või kinoa mul alati täidises juba sees. Hakklihadest kasutasin seekord veise oma, aga ka kana- ja kalkunihakklihaga on need suvikõrvitsad väga head. Ja kui Sulle meeldib seahakkliha, siis kasuta seda :)

Suvikõrvitsad võiksid olla keskmise suurusega ehk u 20 cm pikkused ja 200-300 g kaaluvad viljad. Selliste puhul on koor ja sisu veel söödavad ning küpsevad ahjus ilusti ära. Suuremad või kõverad suvikõrvitsad võid ka risti pooleks lõigata, et need ilusti ära mahuks. Mul on tegelikult ideaalse suurusega tsukiinid, aga kuna need olid nii kõverad, siis lõikasin  need nö keeru kohast risti pooleks, sest muidu oleks olnud võimatu neile täidist sisse panna.

Suvikõrvitsatest viljaliha välja uuristamiseks on eriti hea melonipallikeste tegemiseks mõeldud väike abimees, mille nimetus inglise keeles on melon baller. See on kasulik pehmest viljalihast (melon, arbuus, kiivi, kurk, avokaado jne) kaunistuseks mõeldud pallikeste tegemisele, samuti on see hea vahend pehmete viljade sisu välja uuristamiseks ning seda võid kasutada ka või ja jäätise puhul, kui on vaja väiksemaid pallikesi serveerida. Minul on see, mis on ka pildil näha


Kasutan täidetud suvikõrvitsa puhul alati ära ka välja uuristatud viljaliha. Suvikõrvitsad on mul oma aiast ning ma lihtsalt ei raatsi head kvaliteetset ja mahedalt kasvatatud kraami raisku lasta :) Hakin suuremaid pallikesi pisut väiksemaks, et täidistes suuri tükke ei oleks ja seda oleks väikeste suvikõrvitsate sisse mugavam panna.


Kui Sul on pisikesi suvikõrvitsaid, siis need võid lihtsalt pooleks lõigata, kergelt õliga üle piserdada, soola ja pipraga maistestada ning koos täidetud suvikõrvitsatega ahjus ära küpsetada. Soola ja pipraga võib kergelt maistestada ka suvikõrvitsad enne, kui täidise sisse paned. Siis on need minu arvates veelgi maitsvamad. 

Kasutasin kõvemat laagedunud juustu (meie kodumaal valminud Parmesani analoog), kuid tegelikult sobib siia väga hästi ka mozarella-juust. Juustu puhul on minu jaoks reegel, et mida rohkem, seda parem, seega ma ise raputan seda tsukiinidele kohe ohtralt peale, kuid tegelikult piisab ka 50 grammist.

Tomatipüree on mul Panzani valikust mahe variant (alumisel fotol on pakend näha ka). Eelistan konserveeritud tomatite ja püreede puhul alati mahedat (st mahedalt kasvatatud viljadest tehtud) varianti, sest tomatite puhul on eriti suur maitse- ja kvaliteedivahe. See, kuidas maitsevad otse kasvuhoonest korjatud värsked suvised tomatid, on lihtsalt imeline - ei anna poes müüdavate välismaiste viljadega ju kohe üldse võrrelda! Kahel püreel ei ole loomulikult sama suur vahe nagu kahel värskel tomatil, aga vähemalt ma tean, et see on nö "puhas" :)

Täidetud suvikrõvitsad on ka ilma lisanditeta head, kuid kui soovid toekamat ja süsivesikurikkamat rooga, siis keeda juurde riisi või makarone. Minul on seekord gluteenivabad penne'd, mis ma segasin läbi pestoga, et need oleksid veelgi maitsvamad. 

Kui kastet jääb üle (kipub juhtuma, kui ka suvikõrvitsa sisu sellele lisada), siis kas aseta see suvikõrvitsate vahele ahjuvormi küpsema või lisa lihtsalt keedetud makaronidele. Või söö niisama lusikaga ära :)


Vaja läheb:
4 keskmist või 6 väiksemat suvikõrvitsat
2-4 küüslauguküünt
õli või selitatud võid
300 g (1 pakk) meelepärast hakkliha 
250 g (1 pakk) mahedat tomatipüreed
50-100 g tugevamaitselist riivitud juustu
soola, pipart, suhkrut, soovi korral mõnda meelepärast maitseainet (nt kuivatatud ürdid, pune, jahvatatud tšillipipar või paprikapulber)
paar peotäit värskeid basiilikulehti

Lõika pestud suvikõrvitsad pikuti pooleks ja uurista sisu välja. Haki küüslauk peeneks.  

Kuumuta pannil pisut õli või selitatud võid, lisa pannile hakkliha ja hakitud küüslauk ning prae segades mõned minutid. Maitsesta soola, pipra ja soovi korral muu meelepärase maitseainega. Lisa pannile tomatipüree ja pisut suhkrut ning kuumuta panni sisu u 10 minutit. Lisa väiksemaks hakitud suvikõrvitsa sisu, peotäis hakitud basiilikulehti ja kuumuta veel mõni minut. 

Aseta suvikõrvitsad suurde ahjuvormi ja täida õõnsused seguga. Puista peale riivitud juust. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 30 minutit kuni viljaliha on pehme. Puista peale ülejäänud (hakitud) basiilikulehed ja naudi kohe kas makaronide või riisiga või niisama. 


Postitus sündis koostöös Panzani toodetega.

kolmapäev, 9. september 2020

Martsipanipõhjal koorelikööri-juustukook siidise pohlakastmega


Häid kooke ei ole kunagi liiga palju ;-) Ja kuna pohlad on valmis (varsti võib sammud juba isegi jõhvikate järele seada), siis on aeg neist imeheadest ja kasulikest marjadest midagi maitsvat teha. Näiteks keeta moosi või marmelaadi või hoopis sättida need mõne koogi vm maiuse sisse - variante on siin blogis ikka päris palju :) 

Eelmisel nädalal valmistasin palukate ja õuntega kolm retsepti Nädalalõpuleht LP-sse ning ühe D-kokaraamatu jaoks, mida jagan nüüd ka siin. Kuigi mulle endale meeldivad need kõik, siis mu elukaaslase kindel lemmik on just see pehmel martsipanipõhjal koorelikööriga kreemjas juustukook, mille juurde hapukas ja kergelt mõrkjas pohlakaste on ideaalne. Mulle endale meeldib see ka:)


Mõned asjad veel:

* Täidise jaoks oleks hea, kui kõik koostisained oleksid toasoojad. 

* Gluteenivabale põhjale lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Mina asendasin nisujahu maisi- ja riisijahu seguga (kumbagi 100 g). 

* Selleks, et martsipani oleks mugav riivida või tükeldada, peaks see olema külmkapis või tasub asetada u 10-ks minutiks sügavkülma. 

* Soovitan kasutada võimalikult suure mandlisisaldusega martsipani, et oleks rohkem mandlimekki ja vähem magus. 

* Pohlakastme võid pakkuda nii koogi kõrvale kui ka kohe koogi peale laotada. Mina eelistan tegelikult esimest varianti.

* Kui kastet üle jääb, siis seda saad kasutada muude magustoitude lisandiks, samuti hommikuse pudru peale panna. Minul seda kastet muidugi kunagi üle ei jää, vaid pigem võiks seda isegi rohkem olla, sest koogi teeb ideaalseks just magusa ja hapu tasakaal :) Kuigi kook on ka muidu mahlane, siis selle kastmega on see veelgi maitsvam, seega lisan ma seda alati ohtralt. 



Põhi:
100 g külma martsipani
100 g külma võid 
200 jahu
1 külm muna

Riivi või tükelda külm martsipan ning töötle köögikombainis koos tükeldatud või ja sõelutud jahuga purulaadseks tainaks. Lisa muna ja töötle veel pisut, kuni tekib ühtlane tainas. 

Suru tainas supilusika seljaga või jahuste käte abil lahtikäiva 24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred võiga määritud ja jahuga üle puistatud) vormi põhja ja küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit.

Täidis:
600 g toasooja toorjuustu
150 g hapukoort
80 g suhkrut
3 toasoja muna
1 sl maisitärklist
1 dl koorelikööri

Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore ja suhkruga, lisa ükshaaval munad, seejärel tärklis (läbi sõela, et tükke ei jääks) ja sega ühtlaseks massiks. Viimasena sega hulka kooreliköör. 

Vala segu vormi koogipõhjale ja küpseta 160 kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel võdisev. 

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta seejärel külmkappi. Paku koos pohlakastmega või värskete marjadega.


Pohlakaste:
400 g pohli
100 g moosisuhkrut

Aseta pohlad koos u 1 dl veega potti ja keeda tasasel tulel u 10 minutit kuni pohlad hakkavad katki minema ja pehmeks muutuma. Püreesta saumikseriga või köögikombainis, soovi korral aja ka läbi sõela, aseta pott tagasi pliidile, lisa suhkur ja lase tasasel tulel, aeg-ajalt segades, podisedes keeda u 10 minutit, kuni keedis pisut pakseneb. 

Lase pohlamassil u 10 minutit potis seista, vala kaussi ja lase jahtuda. Aseta kausile toidukile või vala kaste õhukindlalt suletavasse anumasse ning hoia külmkapis. Serveeri koos koogiga. 

teisipäev, 8. september 2020

Kanaga spagettkõrvits

Ilmselt ei tule see blogilugejatele üllatusena, et olen suur kõrvitsaliste austaja:) Blogis on juba olemas omajagu retsepte nii suvikõrvitsast kui ka nö tavalisest kõrvitsast ning olen neist mõlemast ka pikemalt kirjutanud (nt siin ja siin). Spagettkõrvits (Cucurbita pepo) on aga mu blogis millegipärast alles esimest korda. Olen seda varemgi kasutanud, aga kuna spagettkõrvitsat ei kasvata keegi mu lähedastest, siis ei ole mul selle vilja üleküllust sarnaselt kahe eelpool mainitud kõrvitsaga. Kui suvikõrvitsa puhul saan rääkida alati uputusest, siis spagettkõrvitsat pean alati poest või turult otsima ning pigem on see haruldane, st igast poest seda vilja kahjuks ei leia ja vahel ei ole ka terve turu peale mitte ühelgi müül seda pakkuda ...

Kindlasti ei jää tänane spagettkõrvitsa debüüt aga üldse mitte viimaseks korraks, sest tegemist on igati tervisliku viljaga, millest annab igasuguseid põnevaid ja maitsvaid toitusid valmistada. Spagettkõrvitsal on tavalisest kiulisem viljaliha, mille tekstuur muutub keetmise või küpsetamise tagajärjel spagetisarnaseks ning neid taimseid "makarone" saab kasutada enam-vähem samamoodi nagu tavalisi nuudleid. 

Spagettkõrvits pärineb Kaug-Idast ja tehniliselt on tegemist puuviljaga nagu ka tomati, baklažaani ja kurgi puhul. Ka selle kõrvitsa puhul sobivad toiduks lisaks viljalihale seemned, taime võrsed, noored lehed ja õied. 

Spagettkõrvitsa viljalihas on ohtralt kaaliumit, vaske, fosforit ja klatsiumit, samuti beetakaroteeni, A-vitamiini ja B-grupi vitamiine; selles on kiudaineid ja antioksüdante. Kõrvitsaseemnetes on samuti kiudaineid, mineraale (rauda, seleeni, tsinki), B3-vitamiini ning lisaks ka oomega-3-rasvhappeid. 

Panen kirja ka mõned enda tähelepanekud ja nipid, mis spagettkõrvitsa puhul kasuks tulevad:

* Parim on vältida viljaliha liiga pehmeks ja lödiks küpsetamist, sest ideaalis on tekstuur pigem al dente, kuid täpne küpsemisaeg sõltub muidugi ahjust ja kõrvitsa suurusest. 

* Kui soovid, võid kõrvitsale juba enne küpsetamist soola ja pipart peale panna, kuid arvestada sellega, et enne küpsetamist tuleks soola lisada hästi vähe, et kõrvits ei muutuks liialt vesiseks. 

* Kuigi ma ise eelistan küpsetada juba pooleks lõigatud spagettkõrvitsat (läheb kiiremini), saab seda aga teha ka tervena. Selleks tee kõrvitsasse noaga mõned torked, aseta ahjuvormi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes tund aega, kuni nuga kergelt läbi koore läheb. Seejärel lõika kõrvits pooleks, eemalda seemned ja tõmba kahvliga viljalihast "spagetid". 

* Kõrvitsa viljaliha, mis on tõmmatud kahvliga "nuudliteks", saab kasutada nagu tavalisi spagette ja teha maitsev pastaroog, samuti saad sellega valmistada toekaid ahjuvorme. Võid küpsetatud kõrvitsaspagetid ka lihtsalt soola ja pipraga maitsestada ning serveerida neid toidu kõrvale lisandina. Selline kerge kõrvalroog on veel eriti hea, kui sisse riivitud juustu segada. 


See kana ja kuivatatud tomatitega roog on lihtna valmistada ja minu arvates sobib ka argiõhtuks. Retsept ilmus koos jutuga algselt siin

Vaja läheb:
u 1,5 kg spagettkõrvits
(oliivi)õli
3 suurt küüslauguküünt
50-100 g kuivatatud tomateid 
400-500 g (1 pakk) kana(sise)fileed
0,5-1 tl tšillihelbeid
1-2 dl (1 pakk) (vahu)koort
250 g (2 pakki) mozzarella't
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
paar peotäit värskeid basiilikulehti

Lõika kõrvits pikuti pooleks ning tõmba seemned välja. Nirista kõrvitsasisule peale pisut (oliivi)õli. Aseta kõrvitsapoolikud lõikepind all kergelt õlitatud ahjuvormi või -plaadile, torka kahvli või terava noaga koore sisse mõned augud ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 35-45 minutit kuni viljaliha on pehme. 

Haki küüslauguküüned peeneks, tükelda nõrutatud tomatid ja kana. Kuumuta küüslauku ja tšillihelbeid pannil õli sees suhteliselt madalal kuumusel mõni minut aeg-ajalt segades Lisa pannile vajadusel pisut õli, seejärel aseta sinna kanatükid ning prae need igast küljest pruuniks. Maitsesta soola ja soovi korral ka pipraga. 

Lisa pannile hakitud tomatid, 1 dl vahukoort ja tükkideks rebitud mozzarella ning kuumuta mõni minut kuni juust sulab ja kana on läbi küpsenud. Kui soovid, lisa veel kuni 1 dl vahukoort. Haki peotäis basiilikulehti peeneks ja lisa pannile. Küpseta veel mõni minut, seejärel maitsesta soola ja pipraga. 

Tõmba kahvliga küpsetatud kõrvitsast väljast poolt sisse poole keskele kokku "spagetid". Tõsta peale kaste (jaota kaste võrdselt kahe kõrvitsapoole vahel), puista teine peotäis basiilikulehti ja naudi kohe. 

pühapäev, 30. august 2020

Suitsulõhe-suvikõrvitsapirukas krõbedal juustusel põhjal


Üks suvikõrvitsa ja suitsulõhega pirukas mul blogis juba on, aga seekord tegin selle küpsetise juusturikka krõbeda põhjaga, et oleks veelgi maitsvam. Ja tulemuseks oli tõesti selline pirukas, mida sööks veel ja veel - mõnusalt mahlane, juustuküllane ja maitsekas:)

Sobitasin küpsetise ühe väga hea ja väärika klassikalisel ehk nö šampanjameetodil valmistatud vahuveiniga Simonsig veinimajast, kus olen ka ise käinud ja millest isegi pika postituse kirjutanud. Simonsig oli esimene Lõuna-Aafrika Vabariigi veinimaja, kes hakkas sellist tüüpi kvaliteetset vahuveini valmistama (see oli juba aastal 1971) ja nende Kaapse Vonkel jt vahukad on suisa legendaaarsed, kuigi nüüdseks on taolise mulli valmistajaid seal riigis juba rohkem. Kusjuures, LAV-s on šampanja- ehk traditsioonilisel meetodil vahuveini valmistamise nimetus Cap Classique ja 1. septembril tähistatakse ka selle kvaliteetse vahuveini päeva (see on Cap Classique Day):) See tähtpäev on mõeldud kõigile, kes šampanjat ja teisi sarnaselt valmistatud suurepäraseid vahuveine armastavad (mina kuulun kindlalt nende hulka), nii et naudi mulli ja kui soovid, kasuta sotsiaalmeedias hashtag'i #CapClassiqueDay;-)

Konkreetne pildil olev vein ongi pärit Simonsigi majast ja kannab nime Kaapse Vonkel. See on kolmest peamisest šampanjaviinamarjast (Chardonnay, Pinot Noir ja Meunier) valminud kuiv vahuvein, mis sobib suurepäraselt niisama nautimiseks, kuid samuti väga paljude erinevate toitude juurde sobitamiseks. 


Nisujahu asemel võid kasutada piruka tainas toortatra- ja maisijahu segu, kuid lisa ka 1 tl küpsetuspulbrit ja 1 sl maisitärklist, et põhi vähem pudisev oleks. 

Põhi:
225 g jahu
0,5 tl soola
0,5 tl kuivatatud ürdisegu või tüümiani või punet
0,5 tl jahvatatud cayenne'i pipart
100 g külma võid
80 g kõvemat laagerdunud juustu

Aseta sõelutud jahu koos maitseainetega köögikombaini, sega läbi (vajuta korraks pulse nuppu). Lisa tükeldatud või ja töötle riivisaia meenutavaks puruks. Lisa riivitud juust ja 2-4 sl jääkülma vett ning töötle ühtlaseks tainaks. Võta tainas välja, sõtku ühtlaseks ja rulli jahusel pinnal laiali.

Tõsta tainas 24-26 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäivas vormi põhja ja äärtele (u 2 cm kõrgusele). Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber; ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Torka tainas tihedalt kahvliga läbi ja aseta 20 minutiks külmkappi. 

Kata tainas küpsetuspaberiga, aseta sellele raskuseks keetmata riis, oad v herned ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta veel 5 minutit kuni tainas on kuldne. Võta vorm ahjust ja aseta peale täidis. 

Täidis:
u 300 g suvikõrvitsat
soola, pipart
võid
200 g suitsulõhet või -forelli
3 muna
200 g hapukoort
50-100 g kõvemat laagerdunud juustu
1 sidruni riivitud koor (soovi korral)
peotäis hakitud tilli või murulauku

Tükelda suvikõrvits u 1 cm tükkideks. Maitsesta soola ja pipraga. Sulata potis või pannil või, aseta sinna tsukiini ja hauta madalal tulel (võib ka kaane all) u 10 minutit. Tükelda kala. Sega kergelt lahti klopitud munad hapukoorega, lisa riivitud juust ja soovi korral ka sidrunikoor ning maitsesta soola ja pipraga. 

Laota suvikõrvits ja kala eelküpsetatud põhjale vormi. Vala peale hapukoore-segu ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 25 minutit kuni täidis on enam-vähem tahenenud (keskelt võiks veel pisut võdiseda). 

Lase pirukal vormis u 10 minutit taheneda, võta seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Enne serveerimist (pirukas on hea nii soojana kui ka jahtunult) aseta küpsetis serveerimisalusele ja puista peale hakitud maitseroheline. 


Postitus valmis koostöös Simonsigi vahuveini maaletoojaga.

esmaspäev, 24. august 2020

Imehea musta sõstra-kohupiimakook


Ilmselt on kõik toiduhuvilised kuulnud ühest olulisimast kokkade jõukatsumisest Bocuse d'Or. Olen ka ise nii sellest võistlusest kui ka meiepoolsetest osavõtjatest korduvalt kirjutanud, nt siin, siin, siin ja siin, kui mõni artiklitest välja tuua. 

Suurvõistluse Euroopa eelvoor toimub sel aastal Eestis, mis on meie riigi jaoks väga suur asi. Sellest olulisest otsusest kirjutasin siin. Et üritus paremini sujuks, palutakse inimestel õlg alla panna. Nimelt saab meie meeskonnale hoogu anda: https://www.hooandja.ee/projekt/eesti-toiduolumpial

Lisan ka tutvustuse, mis organiseerijad koos abipalvega saatsid:

15. ja 16. oktoobril on Saku Suurhallis toimumas maailma kõige tunnustatuma kokakunstivõistluse Bocuse d’Or Euroopa finaal ning Eestit pääses sel aastal esindama Sillamäelt pärit Artur Kazaritski.


Tegemist on maailmas kõige prestiižsema kokakunstivõistlusega ning Eesti jaoks tähendab see väga suurt tähelepanu kogu kokanduse ja toidukultuuri jaoks, aga üha rohkem on seetõttu hakatud hindama ka Eesti toorainet kui midagi väga kvaliteetset ja maitsvat. Lisaks sellele tähendab antud suursündmus kiiret tõusu ka Eesti turismisektorile.


Hooandjas on käimas kuni 15.septembrini projekt, mille raames kogutakse raha Eesti tiimile ehk eelkõige selleks, et kokku panna võimalikult tugev ja võidukas meeskond, kes meid võistlustel tippu viiks. Kuna projekti tähtaeg on juba vähem kui kuu aja pärast, siis oleks just õige aeg teavitada kvaliteetse toidu huvilisi ja kokakunsti hindajaid sellisest suursündmusest ning anda neile võimalus toetada Eesti jõudmist kokakunsti tippu. 




See musta sõstra-kohupiima küpsetis üks kook, mis mulle hullult maitseb!:) Armastan kohupiima ja sellest tehtud maiuseid (neid on blogiski juba päris palju - vaata erinevaid retsepte siit) ning eriti head on need minu arvates veel kombineeritunda mandlimekiga (antud juhul on mandel koogis laastudena). Retsept ilmus Nädalalõpuleht LP-s, kus räägin lähemalt musta sõstra kasulikkusest ja omadustest

Kuigi koogis on päris palju kohupiima, ei ole see tekstuurilt nagu kohupiimavorm, vaid pigem keeksliaaadne, kuid mitte kuiv, vaid mahlane ja marjarikas. Lisaks sõstardele teevad seda niiskemaks veel kohupiim, või ja kaerajahu, millest viimane teeb minu arvates kooki ka tervislikumaks. On ju kaerajahu tõeliselt toitainerikas ;-)

Mõned näpunäited veel:

* Sõstraid peaks veel ilusti saada olema (nägin marju just nii koduaias kui ka turul), kuid kui sul neid enam hankida ei õnnestu, siis kasuta hoopis vaarikaid või pohli, mis juba enamikes kohtades ilusti punaseks on läinud. 

* Gluteenivabaks variandiks võta 110 g gluteenivaba kaerajahu ja 110 g riisijahu ning 3 tl küpsetuspulbrit.

* Kui kasutad tavalist maitsestamata, mitte vanillimaitselist magusat kohupiima, siis lisa 50 g suhkrut.

Vaja läheb: 
140 g võid
220 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
3 suurt toatemperatuuril muna
120 g suhkrut
400 g (2 pakki) toasooja vanillimaitselist kohupiima
1 sl vanilliekstrakti, konjakit, brändit või rummi 
200 g musti sõstraid
40 g mandlilaaste
tuhksuhkrut

Sulata või ja lase u 10 minutit jahtuda. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis klopi  munad suhkru, kohupiima ja võiga ühtlaseks tainaks. Lisa ka vanill või alkohol. 

Lisa kuivainesegu kohupiimamassile ja sega õrnalt ühtlaseks. Lisa marjad, sega kergelt läbi ja tõsta tainas ümmargusse lahtikäivasse 24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) vormi. Silu pind ja puista peale mandlilaastud. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 50 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldpruun. Lase küpsetisel vormis vähemlt 15 minutit taheneda. Naudi soojalt või jahtununa.  Jahtunud kooki hoia toatemperatuuril õhukindlas anumas, toidukilesse või küpsetuspaberisse mässituna, serveerimisel sõelu peale tuhksuhkrut.

    teisipäev, 18. august 2020

    Siidine õuna-pihlakamoos


    Nädalavahetusel mere ääres matkates avastasin, et pihlakamarjad on juba valmis - need kaks allolevat pilti pihlapuudest on tehtud üleeile (möödunud pühapäeval). Õnne toov pihlakas on muide suurepärane ka toidus kasutamisel ja väga vitamiinirikas vili. Kirjutasin aasta tagasi LP-s sellest marjast lähemalt. 

    Pihlakat on peetud meie esivanemate poolt pühaks. Selle maagilist jõudu omava puu abil astuti vastu kurjadele jõudude, paluti appi soovide täitumisel ja tugevdati tervist. Kui pihelgas kodu juurde istutada, olevat maja välgu eest kaitstud, lisaks aitab see tõrjuda nõidust ja pahasoovlikkust.

    Harilik pihlakas (lad k sorbus aucuparia) oli hinnatud juba vanaroomlaste poolt, kes seda muuhulgas ka lindude võrku püüdmiseks kasutasid. Nimetus “aucuparia” tähendab otseselt “lindude püüdmiseks kasutatav", tulenedes sõnadest avis ehk lind ja capere ehk meelitama. Eestikeelne nimetus kuulub soome-ugri algkeelde ning balti-saksa keelne nimetus pihlbeere on sellest tuletatud.

    Hetkel on pihl levinud ilupuuna nii kevadise õitsemise kui ka ilusate viljade pärast, kuid tegelikult on selle viljad igati kasulikud ja neist saab mitmeid häid asju valmistada. Pihelga õunviljad (pihlakamari on tegelikult seemnetega õun) on mõrkja ja kibeda maitsega, mis muutub oluliselt meeldivamaks ja magusamaks pärast esimesi öökülmasid. 

    Pihlakamarjad sisaldavad sahharoosi, glükoosi, fruktoosi, sorboosi (suhkur), sorbiiti (alkohol), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (sidrun-, õun- ja merivaikhapet),  D-, K-, C-, P, B1 ja E-vitamiini, karotiini (30%), parkaineid, flavonoide, fosfolipiide. Mikroelementidest leidub neis mangaani, vaske ja rauda. Seemnetes on rasvõlisid ja glükosiid amügdaliini, mida peetakse kiiritus- ja röntgenkahjustuste vastu toimivaks.

    Kuna pihlakamarjad sisaldavad kibedamaitselist parasorbiinhapet, siis suures koguses tooreste marjade söömine võib esile kutsuda mürgistusnähte. 


    Raviomadused

    Ravimtaimena tunti pihlakat juba Antiik-Kreekas ja -Roomas ning Lääne-Euroopas. Rahvameditsiinis on kasutusel õied ja marjad nii värskelt kui ka kuivatatult ja külmutatult. Neid kasutati hingamiselundite haiguste puhul, samuti soovitatakse neid pidevalt tarvitada reumahaigetel. Värskete marjade mahlast keedetud siirupit tarbiti aga diureetilise ja veritsemist vähendava vahendina. Pihlakõisi soovitati kasutada pidevalt reumahaigel, samuti luuvalude raviks.

    Pihlakais olev pektiin ja parkained pidurdavat süsivesikute käärimist, mistõttu marjade mõjul väheneb sooltes gaaside kuhjumine. Marjad on samuti head normaalse mikrofloora taastamiseks sooltes. 

    Pihlakamarjadel on mikroobi- ja seenhaigustevastane, verejooksu peatav, haavu parandav toime; need vähendavad kolesterooli kogust veres ja rasvade hulka maksas, suurendavad veresoonte vastupanuvõimet ebasoodsatele teguritele ja maomahla happesust, normaliseerivad ainevahetust, aitavad kehvveresuse ja organismi kurnatuse korral. 


    Kasutusvõimalused

    Pihlakamarju võib kasutada moosis, marmelaadis, tšatnis ja kissellis, samuti võib neid marineerida. Neist saab nii veini kui ka viina valmistada, viimane on eriti lihtne. Täida pudel pihlakatega, vala peale valget viina ja lase kolm kuud seista. Vala valmis viin puhtasse pudelisse - see on kauni värvi, lõhna ja maitsega ning säilib umbes aasta.

    Levinud on pihlakate kuivatamine. Marjad tuleks korjata pärast esimesi öökülmasid ja lasta neil seista külma õhu käes. Seejärel kuivatada ahjus või kuivatis (40-60 c) õhukese kihina. Kuivatatud marjad säilitavad raviomadused kaks aastat. Teelusikatäis kuivatatud marju lastakse öö läbi umbes pooles liitris vees seista ja juuakse järgmisel päeval vähehaaval tervise turgutamiseks. Tervise edendamiseks soovitatakse ka süüa üks supilusikatäis värskeid marju koos meega paar korda päevas enne sööki. 

    Välispidiseks kasutamiseks tuleks purustatud marju segada hapukoorega, et saada karotinoididerikas toitemask.

    Kuivatatud marjadest ja õitest saab teha teed. Võta üks supilusikatäis peenestatud marju tassitäie vee kohta, keeda madalal kuumusel u 5 minutit ja lase seista neli tundi. Õisi võta üks teelusikatäis, lisa tass keeva vett ja lase soojas 10 minutit seista. Pihlakaõie tee on tuntud kõhavastase teena.



    Pihlaka-õunakeedis

    Pihlakamarju tuleks korjata pärast esimesi öökülmi septembris ja oktoobris, mil need omandavad oluliselt parema maitse. Varem korjatud pihlakaid soovitatakse enne kasutamist üleöö sügavkülmas hoida, et marjade looduslikku mõrudust vähendada. Külmutamise asemel võib neile ka kuuma vee peale kallata ja lasta tund aega seista. See meetod kahjuks nii head tulemust ei taga - vähene mõrkjas järelmaitse siiski jääb. Lisaks olen näinud soovitust hoida pihlakaid pärast korjamist terve öö külmas vees, et väheneks mõru maitse ja marjad kiiremini pehmeks keeksid. 

    Kuna nii õuntes kui ka pihlakates on ohtralt pektiini, samuti moosisuhkrus, tuleb moos mõnusalt paks ka suhteliselt rohke veega, aga kohanda retsepti oma maitsele lisades kas rohkem või vähem vett nii, et oleks just sulle meelepärane konsistents. Kergelt mõrkjas moos on piisavalt magus ning sobib nii hommikuste pannkookide ja röstsaia peale kui ka juustude lisandiks.

    Vaja läheb:
    100 g pihlakaid
    700 g hapukaid õunu (nt antoonovkad)
    300 g moosisuhkrut

    Puhasta pihlakad, aseta potti, kalla peale keev vesi ja lase tunnike seista. Kurna läbi sõela ja loputa vee all. Aseta koos 4-5 dl veega tagasi potti, lisa puhastatud ja tükeldatud õunad ning lase keema tõusta. Keeda tasasel tulel aeg-ajalt segades ja vahtu eemaldades, kuni marjad on peaaegu pehmed (u 45 minutit). Vajadusel lisa keetmise ajal veel pisut vett.

    Püreesta poti sisu kas saumikseriga, kannmikseris või köögikombainis, aseta pott tulele tagasi, lisa suhkur ja 1-2 dl vett, lase keema tõusta ning keeda tasasel tulel 10-15 minutit. Moos võib tunduda vedelavõitu, kuid see pakseneb jahtudes. Keera kuumus kinni ja lase moosil u 10 minutit seista. Tõsta seeejärel steriliseeritud purkidesse ja kaaneta. 

    esmaspäev, 17. august 2020

    Tomati-sibula salat


    Kodumaised tomatid on magusad ja imemaitsevad - söön neid igapäevaselt - ning esimesed aromaatsed siinmail kasvanud sibulatki on juba nädalaid turul müügil. Lisaks niisama söömisele ja toidu sisse panemisele soovitan neist kahest ka hoidiseid valmistada. Neid mõlemaid saab kasutada vürtsika supipõhja sees, tomatist aga on võimalik valmistada koos vanilliga mõnus juustumoos

    See tomati-sibulasalat on hoidis, mida meie peres igal aastal tehakse. Nõuka-ajal oli tomati-sibulasalat meil kodus talv läbi praktiliselt igal söögikorral soolase toidu lisandiks ja ka sugulastele külla minnes võis olla kindel, et kausike selle hoidisega on alati laual. Kusjuures lapsena meeldis see mulle nii väga, et sõin seda vahel lusikaga niisama otse purgist. Tegelikult on salat mõeldud lihatoitude juurde, aga minu arvates sobib ka kala ja kanaga. Millegipärast kutsuti seda meie suguvõsas tomati-sibula möksiks, mis aga minu arvates kõlab halvasti. Nii hea ja maitsva asja kohta ei taha mina küll mitte kidagi kohe "möks" öelda :)

    Ideaalis võiksid tomatid olla kooritud. Kui seda teha ei viitsi, lõika tomatid lihtsalt väiksemateks tükkideks. Kui soovid tomatite koort korrekstelt eemaldada, siis lõika ära südamik ja tee sinna noaga rist. Hoia tomateid 40 sekundit sekundit keevas vees, seejärel tõsta vahukulbiga jääkülma vette (tõsta poti kõrvale veega täidetud kauss, milles on jääkuubikud) ja lase paar minutit seista. Külmast veest võttes tuleb noaga ülevalt risti kohast tõmmata ja koor tuleb pealt eriti lihtsalt ära. 

    Sibulad tükelda nii suurteks tükkideks nagu Sulle meeldib neid hoidises näha ja küpseta nii pehmeks nagu sulle meelidb. Olen kuulnud, et mõnele meeldivad suured kõvad tükid hoidises. Mulle mitte, mistõttu hakin sibulad suhteliselt väikesteks tükkideks ja keedan nii, et need jäävad kergelt krõmpsuks, sest nii on minu arvates kõige parem.



    Ühe kilo tomateid võib asendada paprikaga (mu ema teeb seda sageli), aga minule meeldib ainult tomatiga rohkem. 

    Vaja läheb:
    2 kg tomateid
    1 kg sibulaid
    200 g suhkrut
    3-4 sl soola
    1 tl jahvatatud pipart
    4 sl 30%ilist äädikat

    Tükelda tomatid, soovi korral ka koori. Haki sibulad peeneks või meelepärasteks tükkideks. Aseta kõik komponendid, va äädikas potti ja keeda, kuni sibulad on sinu jaoks piisavalt pehmed. Lisa äädikas ja aseta koheselt (st seni, kuni hoidis veel kuum on) steriliseeritud purkidesse. 

    kolmapäev, 12. august 2020

    Suvikõrvitsa-šokolaadi keeks


    Olen siin küll juba korduvalt seda öelnud, aga minu arvates tõesti ei ole suvikõrvitsa-retsepte kunagi liiga palju:) Vaheldust on ju vaja ja pealegi kulub alati mõni maitsev ja hästi töötav retsept marjaks ära;-) 

    Kui rääkida magusatest küpsetistest suvikõrvitsaga, siis blogis on šokolaadikattega tummine kook ning mahlane šokolaadikeeks, lisaks ka lihtne, aga suus sulav brownie. Tegelikult olen suvikõrvitsaga teinud šokolaadiseid muffineid, samuti lisanud seda vilja sõstrakeeksi sisse. 

    See siin on üks aromaatne, kergelt vürtsikas, šokolaadiküllane ja krõmpsuvate pähklitega keeks. Tume muscovado suhkur ja konjak lisavad sügavust; suvikõrvits annab aga ohtralt mõnusast mahlasust. Keeks muide on "niiske" (st ei muutu kuivaks ja pudisevaks) veel isegi kolmandal päeval pärast küpsetamist ;-) Aga hoia seda kindlasti toatemperatuuril, mitte ära aseta külmkappi, et küpsetis ikka värske oleks. Miks just toatemperatuuril, sellest räägin pikemalt siin. Loomulikult sobib see keeks väga hästi sügavkülmutamiseks. 

    Kui kasutad nisujahu, siis piisab 1,5 tl küpsetuspulbrist. Sel juhul ole taina segamisega ettevaatlik, et mitte gluteeni aktiveerida. Kui liiga hoogsalt tainast segada, siis hakkab gluteen juba enne koogi ahju panekut tööle ning tulemuseks on kuiv ja vähe kerkinud küpsetis. 


    Vaja läheb:
    100 g tumedat šokolaadi
    50-100 g sarapuu- või Kreeka pähkleid
    200-250 g suvikõrvitsat (1 keskmine vili) 
    100 g toortatra- või riisijahu
    90 g maisijahu
    3 tl küpsetuspulbrit
    0,25 tl soola
    1 tl jahvatatud kaneeli
    0,25 tl riivitud muskaatpähklit
    0,5-1 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
    1 muna
    1,2 dl neutraalse maitsega õli
    150 g heledat või tumedat muscovado't
    1 sl vanillisuhkrut
    2 sl konjakit, rummi, brändit või külma kanget kohvi
    tuhksuhkrut (soovi korral)

    Haki šokolaad ja pähklid, riivi suvikõrvits. Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, soola ja maitseainetega (kaneel, muskaatpähkel ja soovi korral ka kardemon). Teises kausi klopi muna kergelt lahti ning sega läbi õli, suhkrute ja alkoholi või kohviga. Sega hulka suvikõrvits, šokolaad ja pähklid, seejärel kuivained. 

    Tõsta tainas ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaberi riba, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) piklikkusse leiva- või keeksivormi ning küpseta 170-kraadises ahjus 50-60 minutit, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

    Lase keeksil pärast ahjust võtmist vormis u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Soovi korral sõelu jahtunud keeksile peale tuhksuhkrut. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

    teisipäev, 11. august 2020

    Suvine kukeseenepirukas


    Minu lemmikud on kukeseened olnud juba väiksest peale, kui neid imelisi kollaseid seeni ise metsas korjamas käisime. Erinevalt muidugi mitmesugustest riisikatest ja puravikest on kukeseeni tüütum puhastada, aga samas olid need pannil koos või ja maisterohelisega praetult kastme sees koos värske kartuli ja kurgisalatiga üks parimaid toitusid, mida maal vanaema juures suviti sõime. Siiani veel mäletan neid maitseid ja lõhnasid, samuti seda elevust, mis alati kollaseid seeni maas lehtede jm "prahi" varjus metsas nähes tundsin. Aga juba väikesest peale olen hrajunud sellega, et metsas käies on nuga alati kaasas, sest kunagi ei tea, kuna seeni võib näha. Kui nuga ei ole, siis seeni ei korja, sest seeneniidistikule ei tohi viga teha. Ma siiralt imestan, nähes inimesi, kes tulevad metsast seentega, mis ei ole mitte lõigatud, vaid mille puhul on näha mullane ots. See tähendab paraku vaid seda, et seened selles kohas enam järgmisel aastal ei kasva. Eriti üllatav on seda aga näha siis, kui inimesel on nuga tegelikult olemas. Miks siis peab ometi seene maast välja tõmbama, kui saaks ka ilusti lõigates seda teha?!?

    Aga see selleks, tegelikult tahan täna soovitada hoopis ühte mõnusat juustuküllast pirukat, mis sobib suurepäraselt suupisteks või eelroaks (vahu)veini juurde aia- või terrassipeole. Eriti mõnus on see loomulikult ahjusoojana:) Kuna suvel kasutan suviseid imemaitsvaid kodumaiseid aedvilju (tomat, suvikõrvits, lillkapsas, kartul jt) igapäevaselt, siis loomulikult lisasin tsukiinit ka kukeseenepirukale. 

    Kiiresti valmiva piruka jaoks võid kasutada nii toorjuustu kui ka riivitud juustu (eriti hea on just tugevamaisteline laagerdunud juust nagu parmesan või mõni selle eestimaine analoog). Kui soovid eriti rikkalikku küpsetist, siis võid mõlemat lisada, kuid sel juhul piisab piruka peale puistamiseks vaid 50-100 grammist juustust. 

    Tainas võta paar tundi enne küpsetamist sügavkülmast külmkappi sulama, et see oleks küpsetamise ajaks parajalt sulanud, kuid mitte veel liiga pehme. Tainast võib ka õhemaks rullida, aga seda ma ise ei tee, sest täidist on omajagu ja tainas ei ole rullimatagi liiga paks, pigem vastupidi. Aga valmista loomulikult selline pirukas, nagu just Sulle meeldib - see on selline lihtsamast lihtsam küpsetis, mille puhul minu "retsept" on lihtsalt üks võimalus, kuidas seda valmistada. Peaasi, et ise rahule jääd :)


    Vaja läheb:
    400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
    200 g kukeseeni
    1 väike suvikõrvits
    1-2 küüslauguküünt
    võid
    soola, pipart
    150-200 g kõvemat laagerdunud juustu või 150 g toasooja küüslaugu- vm maitsega toorjuustu

    Puhasta kukeseened pintsliga, lõika suuremad väiksemateks tükkideks ja aseta pannile. Prae, kuni eraldunud vedelik on haihtunud, lisa u 1 sl võid ja maitsesta soolaga. Prae segades läbi ja võta pannilt ära.

    Kuumuta pannil õli, lisa viilutatud suvikõrvits ja peeneks hakitud küüslauk. Prae mõned korrad segades mõni minut, praadimise lõpu poole lisa võid ning maitsesta soola ja pipraga. 

    Laota tainaplaadid küpsetuspaberiga kaetud pannile. Aseta ääred üksteise peale ja vajuta kokku. Tee taina äärtest u 1 cm kaugusele terava noaga sisselõige tainast mitte päris läbi lõigates. Torka keskosa tihedalt kahvliga läbi. Laota u pool juustust või määri toorjuust tainale nö raami sisse, sellele omakorda puista praetud suvikõrvits ja kukeseened. Lõpuks puista peale ülejäänud juust.

    Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni ääred on kuldpruunid. Võta ahjust, lõika ruutudeks ja naudi. 

    neljapäev, 6. august 2020

    Toome salat

    Usun, et suurem osa inimestest on hetkel hoidistamislainel:) Pole ka ime, sest lisaks imelistele kodumaistele marjadele on valmis tervislikud aedviljadki. Ja peagi saame nautida juba puuvilju - õunu, pirne ja ploome :) Mul on küll juba omajagu keediseid tehtud ja sügavkülmaski päris palju erinevaid marju, kuid täna jagan taaskord kategooriasse "vana hea" kuuluvat köögiviljasalati retsepti. Kui on aga vaja rohkem ideid soolaste ja magusate hoidiste jaoks, siis siit saab. 

    Toome salatit kutsuti vahel ämbrisalatiks, kuna kogused on algses retseptis nii suured, et valmis segamiseks oli ämbrit vaja. Mina olen ise tehes kurgi kogust vähendanud ning porgandi ja sibula oma suurendanud, sest nii meeldib mulle rohkem, aga algses retseptis oli 6 kg kurki, 2 kg sibulat ja 1 kg porgandit. 

    Koostisainete puhul on kirjas koorimata ja puhastamata kaal, aga siin ei ole vaja juuksekarva lõhki ajada ega koguseid grammi pealt mõõta. Lisada võib ka muid aedvilju, nt suvikõrvitsat ja tomatit.

    Porgandi võib viilutamise asemel riivida. Ja eriti lihtsalt ja kiirelt saab kogu salati valmis kasutades köögikombaini.

    Siin hoidises sobib kasutada nii neutraalse maitsega rapsiõli kui ka iseloomukamat oliiviõli, samuti võid tavalise söögiäädika asendada mõne muuga (nt valge veini- või õunaäädikaga), kuid sel juhul lisa äädikat oluliselt rohkem, kuna nimetatud variandid on mahedamad.

    Vaja läheb: 
    2,5 kg kurki
    1-1,2 kg sibulat
    600 g porgandit 
    suur punt (50-100 g) tilli
    3 sl (mere)soola
    2 sl suhkrut
    3 sl söögiäädikat (30%)
    150 g õli

    Lõika puhastatud kurgid, sibulad ja porgandid õhukesteks viiludeks ning viilud omakorda pooleks. Kurki ja porgandit on kergem viilutada nii, et lõikad need enne pikuti pooleks ja siis viiludeks. Sibula soovitan pooleks lõigata, viilutada ja seejärel viilud omakorda pooleks lõigata.

    Haki till peeneks. Aseta aedviljad koos kõigi ülejäänud ainetega suurde anumasse, sega korralikult läbi ja lase kaane all jahedas kohas 24 h maitsestuda.

    Aseta pott pliidile, kuumuta salat peaaegu keemiseni ja lase seejärel madalal kuumusel 15-20 minutit küpseda aeg ajalt segades ja jälgides, et see keema ei läheks. Aseta koheselt steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.