reede, 30. detsember 2016

Täiuslik aperitiiv


Embassy of Champagne on taaskord võtnud ette toreda projekti, et tutvustada häid šampanjasid sobitades neid maitsvate suupistetega täiuslikuks aperitiiviks :)  Väga häid kooslusi on võimalik nautida Tartu restodes Polpo ja Antonius, Pühajärvel GMP Clubhotel'is, Tallinnas aga söögikohtades DOM, Kadriorg (esimesel fotol; pildi autor Ardo Kaljuvee), Hermitage ja Bona ning loetud päevad ka Nõmme söögikohas MuSu, mis mul kahjuks proovimata jäi. Kui eelmine kord sarnase laheda ettevõtmise puhul tutvustati rosé šampanjasid, siis seekord on pundis ka samade tootjate (Moët&Chandon, Veuve Clicquot ja Ruinartbrut'id. Kuigi kiita võiks kõiki, mida olen proovida jõudnud, siis kirjutan seekord vaid neljast kohast, mida kindlasti soovitan.

Kuna homme on juba aastavahetus, siis selleks, et vahuveinipudeli avamine ei osutuks eluohtlikuks tegevuseks, jagan igaks juhuks Prike sommeljee Hannes Aedla õpetust, kuidas avada pudelit parimal viisil ;-) Milline on aga ideaalne klaas šampanja joomiseks, seda saate teada sellest eestikeelsest lühikesest videost. Sellest, et flöödikujuline pokaal on kvaliteetse vahuveini puhul ammu maha kantud, kirjutasin juba aasta alguses siin. Kuid olen siiski üllatunud, kui palju ma pean pidevalt kodus šampanjat pakkudes, reisidel või restodes, kus korralikud klaasid, inimestele selgitama, et miks me "õigetest" pokaalidest ei joo ... :D Mul on need flöödikujulised klaasid kodus olemas küll, aga nendest pakun cava't, kui on suurem pidu, nt oma sünnipäeval, kui oli mul kodus üle 40 inimese. Muul ajal üritan šampanja puhul ikkagi sellest võimalikult palju maitset ja aroomi "välja pigistada", milleks just klassikalised valge veini pokaalid on parimaks abiliseks ;-) Eriti kahju oleks flute'ist mõnda aastakäigu šampanajat juua, aga samas tähistamiseks võib seda ikka kasutada, sest mull on siis ilus ;-)



Igaks juhuks mainin, et ülemisel fotol on üks viinamarja põld Champagne's Cramant'i piirkonnas, järgmisel aga üks foto imearmsast Hautvillers'i linnakesest, kus elas ja tegutses kuulus munk Dom Perignon, kelle järgi nüüd on nime saanud üks maailma parimaid šampanjasid. Kirjutan sellest šampanjast ja külakesest lähemalt siin, kui seal esimest korda käisin :)



Kui aga rääkida täiuslikust aperitiivist, siis kuigi eelmisel pildil on imehead kammkarbid restos Bona (foto: Ardo Kaljuvee), siis tahaksin eriti soovitada restorani DOM!  Raekojaplatsil olevas söögikohas on väga head toidud, kuid erilised kiidusõnad lähevad nende soojale ja sõbralikule peremehele, kes külalisi vastu võtab. Kuigi läksime ilma kohti eelnevalt broneerimata, leidis ta meile  laua hoolimata sellest, et restoran on sel õhtul sõna otseses mõttes puupüsti rahvast täis. DOMis tasub istuda just aknaaluses lauas, et nautida vaateid jõuluturule, kuigi ma kujutan ette, et ka muul ajal ei ole põhjust vaate üle just nuriseda ... ;-)

Pakkumises on magustoit "magus juur", mis ei olnud mitte ainult suus sulav, vaid kümme punkti kümnest saab ka idee! Mustjuur ei ole dessertide valmistamisel just tavaline komponent ja kahjuks on see väärt köögivili üldse liiga vähe kasutusel, mistõttu sellest valmistatud kreemiga karamelline ja šokolaadiküllane kook tasub kindlasti proovimist. Ja mis eriti tore - sinna juurde saab valida kas klaasikese Veuve Clicquot Rosé'd või hoopis Moet&Chandon Brut Imperial'i. Pole vist vaja mainida, et otsustasin esimese variandi kasuks, mis tänu marjasusele sobib tõesti isegi magustoiduga kokku :)


Teisena tahaksin ära mainida Tartu restorani Polpo, mille peakokk Mario Johanson on koostanud  uue menüü. Proovisin ära ka nende musta küülauguga hirvelihast böffi, mis oli äga maitsev. Aperitiiviks aga pakuti ürdipeenral kammkarpi musta aioliga. Kaks suurt mahlast krõbedaks praetud kammkarpi pokaalikese roosa Veuve Clicquot'ga oli supermõnus duo. Kohe nii hea, et võtaks kohe teise samasuguse veel :) Samuti tahaks kiita selle söögikoha teenindust - silmatorkavalt sõbralik ja soe!


Tartus aga tasub sisse põigata ka Antoniuse hotelli restorani, mis pakub Ruinart Rosé'd, mille kaaslaseks oli porgandimoosiga vutimaksapasteet, põdra carpaccio laagerdunud juustu ja vaarikakastmega ning suitsuangerjas kollase peedi kreemi ja musta küüslaugu krõbuskiga. Toredad kooslused, mis maitsesid head ja match'isid mõnusalt ka ühe mu lemmik roosat värvi šampanjaga. Ja pean mainima, et nendegi eelroaks tellitud böff oli imemaitsev; mu kaaslane aga kiitis suus sulavat antrekooti :) 



Ja teine tore koht, kus saab puuviljast peene mulliga Ruinart Rosé'd koos tõeliselt hea suupistega (auster veiselihast tartariga), on restoran Kadriorg. Tõeliselt värske maitse ja väga lahe kombo!



Et aga siingi tekkis isu midagi rohkemat süüa, siis loomulikult - üllatus, üllatus - tellisin endale böffi:) Olen seda seal eelnevaltki korduvalt söönud, aga alati on hea!



Postitus sündis koostöös AS-iga Prike ja nende poolt oli mulle ka aperitiivi proovimine; muude toitude ja jookide eest maksin loomulikult ise! Ja igaks juhuks mainin sedagi, et kuskil ei olnud keegi mu tulekust teadlik, vaid ma läksin kõikidesse restodesse nagu iga teinegi. Tahtsin seda öelda eelkõige restoranile DOM mõeldes - seal ongi lihtsalt selline suurepärane teenindus, mitte mina ei olnud kuidagi priviligeeritud :)

Aga et meenutada ühte oma selle aasta toredatest reisidest, siis lisan siia ühe pildikese Reims'i katedraalist, millest ma juba aastaid tagasi lähemalt kirjutasin. Seekord olid seal väikesed renoveerimistööd käimas nagu näha. Champagne on lihtsalt selline koht, kus alati on tore käia ja mis alati üllatab - täpselt nagu see suurepärane jook, mida seal tehakse :) Võid küll mõelda, et oled käinud juba kümnetes šampanjamajades ja proovinud sadu erinevaid variante ja aastakäike, aga ikka avastad mõne uue, mis on jälle teistest kõigist täiesti erinev.

Soovin kõigile superlahedat ja mullirohket aastavahetust!!!



teisipäev, 27. detsember 2016

Šokolaadi-pähklikreemiga juustukook

Kui jõulud on möödunud nii, et kordagi ei tulnud arvutit kätte võtta, siis on ikka kohe erakordselt ägedad pühad olnud!!! Pole midagi paremat, kui pere ja sõpradega nutiseadmeteta veedetud aeg! Lõunani magamine, hea toit ja vein ning kingituste tegemine ja saamine on veel lahedaks lisaboonuseks :) Loodan, et teiegi pühad läksid vähemalt sama toredalt, ja mis eriti armas - järgmine äge pidulik nädalavahetus on juba kohe ukse ees  ... :) 


Seda kooki tegin täiesti spontaanselt eelmisel kevadel (ehk 1,5 aastat tagasi) Kalamaja päevade ajal Veinisõbras toimunud kohvikusse. Pmst segasin lihtsalt ühe purgi šokolaadikreemi ja toorjuustu kokku, kuid tulemus oli selline, et mu õe vanem laps, kes muidu erinevalt nooremast suur magusa- ega koogisõber ei ole, sõi seda suisa kaks tükki. Kuna mu õele ja kõigile teistele kook meeldis, siis küsis õde minult ka retsepti ja pani endale telefoni kirja. Kui ma aga kuu aega hiljem hakkasin mõtlema, et teeks seda kooki uuesti, siis muidugi enam ise ei mäletanud, kuidas täpselt seda valmistain ... :) Õnneks oli õel retsept telefonis alles ja ta saatis selle mulle, niiet ma siis sellest e-kirjast kopeerisin ta siia blogisse ja saingi uuesti teha :) :) :) Siit lihtsalt taaskord moraal, et kõik(!) retseptid, ka kõige lihtsamad, tuleb ikkagi alati kirja panna, sest kuigi järgmisel ja ülejärgmisel päeval ehk veel mäletada, kuidas tegid, aga kui vaja nt kuu aja pärast uuesti valmistada sama asja, siis ei pruugi enam meenuda täpne koostisainete vahekord ...

Eelmise aasta jõulude ajal tegin seda kooki korduvalt ja sain ka mõnel korral pildile püütud nii kattega kui ka ilma. Mõlemat pidi on hea, lihtsalt ühel juhul on veel kergem valmistada :D

Blogis on üks šokolaadikreemi ja toorjuustuga küpsetamata kook, samuti üks küpsetatud gluteenivaba variant. Kõige parem on muidugi isetehtud šokolaadi-pähklikreem, aga koogi sees võib ka poes müüdavat kasutada. Ka mandlitega šokolaadikreem sobib hästi; kui see on külmas aga kõvaks muutunud, siis sulata seda eelnevalt madalal kuumusel kastrulis või hoopis kausi sees vesivannil.


Kõik täidise komponendid peavad olema toasoojad, et need paremini omavahel seguneksid ja tuleks ühtlane ilus kreemjas täidis.

Põhi:
180 g šokolaadiküpsiseid
60 g võid
1 sl pruuni suhkrut (soovi korral)

Purusta küpsised, sega sulatatud või ja suhkruga ning suru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külma.

Täidise esimene variant: 
2 muna
200 v 400 g toorjuustu
400 g šokolaadi-pähklikreemi

Klopi munad kergelt lahti, lisa kreem ja toorjuust ning täidise ained omavahel ühtlaseks. Vala segu põhjale ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 1 h kuni šokolaad-juustusegu on enam-vähem tahenenud. Kui oled kasutanud koogi sees 400 g toorjuustu, siis küpseb kook u 30 minutit kauem. Lase koogil vormis jahtuda ja hoia külmas.

Täidise teine variant:
3 muna
300 g toorjuustu
100 g hapukoort
400 g šokolaadi-pähklikreemi

Muidu kõik sama, aga küpsemisaeg on 1 h ja 15-20 minutit.



Koogile võid puistata peale marju, šokolaadilaaste, meelepäraseid nonparnelle või pakkuda juurde toormoosi või marjakastet, samuti valmistada allpool oleva retsepti järgi katte.

Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s koos vürtsika ja mahlase porgandikoogi tegemisõpetusega, millel katteks peal mahe kohupiimakreem.



Soovi korral tee koogile peale kate, milleks läheb vaja:
u 200 g vaarikaid
0,5 dl tarretisesuhkrut

Kui kasutad sügavkülmutatud vaarikaid, siis sulata ja nõruta need eelnevalt. Soovitan asetada sulatmiseks marjad sõelale ja jätta sõel kausi kohale nõrguma, et saaks hiljem vaarikatest välja valgunud mahla kasutada. Laota sulanud ja nõrgunud marjad koogile.

Aseta 2,5-3 dl vett kasstrulisse, lase keema tõusta ja vala väheahaaval samal ajal pidevalt segades sisse tarretisesuhkur. Lase vedelikul pisut keeda, kuni see selgineb ja kui soovid punast tarretist, siis vala sisse u 0,5 dl vaarikatest välja valgunud vedelikku. Lase pisut jahtuda ja tõsta segu supilusikatäite kaupa või vala aeglaselt marjadele. Hoia kooki serveerimiseni külmas.

neljapäev, 22. detsember 2016

Mandli-piimašokolaadi kreem - veel jõuab kingituseks valmistada!

Nonii, ongi ainult päevakene veel jäänud! Mul on selle üle muidugi hullult hea meel, kuigi ka jõulukuu on minu arust hullult lahe aeg :) Ilmselt ei puudu laupäeval ühegi pere pühadelaualt seapraad, sült, hapukapsad, kartulid ja verivorstid pohlamoosiga. Ja kuidas saakski teisiti! Traditsioonilised toidud on armsad ja kodused ning kuuluvad jõulupühade juurde nagu kuuse- ja piparkoogilõhnaline kodu, küünlavalgus ja kingitused. Laupäevaleht LP ilmub sel nädalal juba homme ja täienduseks klassikalistele jõuluroogadele pakun seekord selle toidurubriigis välja lihtsate krõbeda nahaga pardikoibade ja ühe sooja lillkapsa-brokolisalati retseptid. Hõrk part ja toitev salat sobivad nii jõululaupäeval kui ka järgnevatel päevadel pere- ja sõpraderingis nautimiseks. 

Röstitud mandlite ja piimašokolaadiga kreem on aga ülimalt mõnus nii niisama lusikaga purgist söömiseks kui ka röstsaiale määrimiseks. Purgikese seda võib pista ka jõuluvanale kingikotti - ilmselt ainult paadunud magusapõlgur ei rõõmusta sellise kingituse üle :) Blogis on mul üks mu enda lemmikuid kondenspiimaga šokolaadikreem, samuti vanast ajast üks maapähklitega variant - needki sobivad nii kingituseks kui ka niisama jõuluajal maiustamiseks. Kõik need kreemid passivad aga väga hästi ka kookide sisse, nt selle küpsetatud koogi ja selle veelgi lihtsama küpsetamata koogi sisse, samuti laupäeval LP-s ilmunud juustukoogi täidisesse

Soovin kõigile head kokkamist ja maailma kõige toredaimad pühi! :)


Vaja läheb:
200 g mandleid
300 g piimašokolaadi
50 g tumedat šokolaadi
4 sl neutraalse maitsega õli
2 sl tuhksuhkrut
1 tl vanilliekstrakti
näpuotsatäis soola

Laota mandlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti neid 150 kraadi juures u 15 minutit. Jahvata röstitud ja jahutatud mandlid köögikombainis ühtlaseks puruks, lisa edasi töödeldes õli kuni moodustub ühtlane pasta. Lisa maitseained ja töötle veel, kuni segu on ühtlane. Tükelda šokolaadid, sulata ja sega ühtlaseks. Vala sulanud šokolaad köögikombaini ja sega mandlipastaga kreemjaks massiks. vala kreem puhastesse purkidesse ja lase toatemperatuuril maha jahtuda. Jahtudes kreem pakseneb nii, et see on noaga määritav. Hoida tasub seda toatemperatuuril, et see liiga kõvaks ei muutuks. Pikemaks säilitamiseks võib aga lahtise purgi ka külmkappi panna. Koogi täidisesse lisamiseks võib seda koos šokolaadiga vesivannil sulatada. 

esmaspäev, 19. detsember 2016

Šokolaadi-pähkliküpsiste segu purgis - isetehtud jõulukingitus


Mulle hullult maitsevad need mandlite või pähklite, šokolaadi, kuivatatud puuviljade, pruuni suhkru ja kaerahelvestega krõbedad küpsised! Neid on hea lihtne valmistada ja niisama kerge ka kingituseks purki laduda :) Kasutan ikka oma vana head retsepti, mis mind juba aastaid truult teeninud ning on ka olemas mu esimeses raamatus. Siin postituses on aga näha, millised need tainapallid plaadil välja näevad enne küpsetamist ja milline on segu, kui kasutada aprikooside asemel kuivatatud jõhvikaid ja kaerahelbed on ülemiseks kihiks.

Retseptis olevast kogusest saab üheliitrise purgitäie küpsisesegu. Juurde lisa paberileht või kaart, samuti võid teha purgile sildi koos instruktsioonidega valmistamiseks. Loomulikult võib küpsised ka ise kodus ära küpsetada ja kingituseks viia, aga isetegemise rõõmust jääb sõber sel juhul ilma. Koostisosi võib panna purki suvalises järjekorras või üldse mitte kihilisena, aga kui soovid kihilist, siis arvesta, et jahu, kaerahelbed ja suhkur sobivad eriti hästi kõige alumiseks kihiks, sest kipuvad pähklite, šokolaaditükkide ja kuivatatud marjade kihist läbi vajuma.

Kui soovid gluteenivabu küpsiseid, siis kasuta nisujahu asemel 50 g riisijahu, 80 g maisijahu ja 40 g toortatrajahu. Pruuni suhkru võid asendada kas osaliselt või täielikult valgega, samuti võivad suhkrud olla erinevaid, nt hele ja tume muscovado ning fariinsuhkur. Šokolaad vali endale meelepärane - tume, valge või piimašokolaad. Kõik need võivad olla ka mõne maitsenüansiga, nt kohvi- või vanillimekiga või hoopis pähklite või mandlitega. Jõulude puhul võid lisada küpsisesegu hulka ka pisut piparkoogimaitseainet, jahvatatud kaneeli või kardemoni, samuti vannilli- või mandliekstrakti;-) Tainapalle on eriti mugav vormida, kui võtad juurde väikese kausitäie vett, kus saad sõrmi märjaks teha.

Retsept ilmus ka LP-s koos mandli-piimašokolaadikreemiga, mis samuti suurepäraselt kingituseks sobib teha; siin on aga näha 22 riigi populaarseimad jõulumagustoidud - päris põnev! :)

Ilusat jõulunädalat kõigile! Ja tervituseks ikka üks jõululugu ka;-) Seekord siis minu suurelt lemmikult Queenilt, kelle puhul oli minu jaoks suur üllatus, et nemadki jõululaule on teinud (kirjutatud Brian May ja trummar Roger Taylori poolt) ... :)



Küpsisesegu purgis:
170 g jahu 
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
1/4 tl soola
160 g (pruuni) suhkrut
100 g kaerahelbeid
100 g kuivatatud jõhvikaid, pohli või kirsse, tükeldatud aprikoose
60 g mandleid, Kreeka või sarapuupähkleid (soovi korral tükeldatult)
100 g šokolaadinööpe või tükeldatud šokolaadi

Aseta purki järjekorras:
1. küpsetuspulbri, sooda ja soolaga läbi segatud jahu(d);
2. suhkur;
3. kaerahelbed;
4. kuivatatud jõhvikad, kirsid või pohlad, tükeldatud aprikoosid;
5. (hakitud) mandlid või pähklid;
6. šokolaadinööbid või tükeldatud šokolaad.

Suru iga kihti tihedalt kokku ja tasanda enne järgmise kihi peale panekut. 

Kui hakkad küpsetama, siis lisa (ehk see jutt kirjuta kaardile või purgi külge pandud sildile, kui selle kellelegi kingid):
1 muna 
100 g sulatatud võid
1 sl brändit, rummi, amarettot või kanget kohvi

Kalla purgis olev segu kaussi ning sega läbi. Lisa omavahel segatud kergelt lahtiklopitud muna, sulatatud või ja supilusikatäis alkoholi või kohvi. Sega kõik lusika abil kokku ja kui on aega, siis aseta tainas külmkappi pooleks tunniks tahenema. Seejärel tee tainast 3-4 cm läbimõõduga pallikesed (u golfipalli suurused), kokku tuleb neid u 25 tükki. Aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 3 cm vahedega ja küpseta 180 kraadises ahjus u 15 minutit. Lase küpsistel plaadil jahtuda.

reede, 16. detsember 2016

Krõbeda põhjaga rikkalik pirukas ja magustoidu-uudised ;-)


Mõned nädalad tagasi avalikustas Eesti Maitsed oma nägemuse Eesti parimatest restoranidest. Muuhulgas valiti juba mitmendat aastat ka Eesti restoranide parim magustoit, milleks seekord sai - üllatus, üllatus - Põhjaka Pavlova!!! Mul on hullult hea meel, et seekord peitus võlu just lihtsuses ja parimaks tunnistati suus sulav beseekook hapuka astelpajukreemiga! Põhjaka mõisa resto on oma FB lehel seda head uudist juba jaganud, aga kirjutan desserdist ka siin, kuna minulgi on oma osa selle magustoidu Põhjaka menüüsse jõudmisel :)

Alguse sai tegelikult kõik sellest, et kohtusime Põhjaka Oti, Anni ja Matuga Vietnamis, käisime muuhulgas ka koos varblaseid söömas, ning leppisime kokku, et lähen mõneks ajaks Põhjakale kokkama. Seekord olin Põhjakal viis päeva (superlahe oli nagu alati!), muuhulgas tegime naistepäevaks trühvleid - need on siiani ilmselt kõige erilisemad šokolaadikommid, mida valmistanud olen:) Põhjaka tollasel kondiitril Joelil oli aga enam-vähem samal ajal pulma-aastapäev ja selleks tähtsaks sündmuseks oli kooki vaja. Kuidagi õnnestus mul Pavlovat mitte armastav kokk ära rääkida ja talle õhtuks üks beseekook koju kaasa küpsetada. Et aga sidrunit traditsioonilise lemon curd'i jaoks polnud, sai kreem hoopis astelpajumahlast tehtud. Kuna aga abikaasa koogi heaks kiitis ja Joel ka ise vaatas, et tegelikult kõlbab Pavlova ikkagi süüa, siis tegime järgmisel päeval restos serveerimiseks mitu plaaditäit pisikesi beseekoogikesi. Inimesed võtsid need hästi vastu ja nüüd on sellest astelpajukreemiga Pavlovast saanud samasugune klassik nagu Põhjaka Napoleoni kook, mida menüüst ei ole kuidagi võimalik välja võtta ilma, et kliendid lärmi tõstaksid :) Päris lahe!!!

Astelpajukreemist on mul blogis kaks versiooni, kuid enamasti valmistan sellist tüüpi kreeme oma lemon curd'i retsepti järgi, ainult et asendan 1 dl sidrunimahlast vastava mahlaga (siin siis astelpajumahlaga) ja lisan või kohe koos kõigi muude asjadega, mida ka Joel hakkas tegema :) Minu versioonis oli küll astelpajuvõide peal veel toorjuustu-vahukoore-kohupiimakreem, kuid see on nüüdseks välja jäetud ja parem ongi - pehme magus vahune besee ja siidine hapukas astelpajukreem on piisavad, et Pavlova oleks suus sulav. Kui on aga soovi mõnda sarnast beseekooki ise kodus teha, siis retseptide hulgas on mul mitmeid erinevaid variante ;-)

Mis aga õigekirja puutub, siis igaks juhuks mainin, et kuigi Aleksandri koogi kohta on keeleliselt korrektne öelda ka "aleksandrikook", samuti nagu Napoleoni koogi kohta "napooleonikook", siis Pavlova koogi puhul on esimene sõna alati suure algustähega! 


Kuigi olen lootusetu magusasõltlane, siis mulle tegelikult hullult meeldivad ka soolased pirukad, eriti quiche'id. Üks mu ammuseid lemmikuid on krõbeda juustuse põhja ja suitsukanaga variant, mida ma ise olen üsna palju teinud ja mille postitust igapäevaselt päris palju mu blogis vaadatakse. Jagan selle juures ka nippe, millega tasuks quiche'i valmistamisel arvestada, et saada parimat tulemust. 

Seekord tegin sarnase piruka gluteenivabana ja kasutasin täidises toorsuistu kalkuni rinnafileed, aga sobib ka tavalinse suitsukana, - sink vm meelepärane lihatoode, samuti (suitsu)kala. Juust annab põhjale mõnusat krõbedust, piruka sisu on aga eriliselt rikkalik ja maitsekas tänu kodujuustule, küüslaugule, spinatile, brokolile ja tomatile. Ja pirukast jätkub üheks õhtusöögiks täpselt kolmele inimesele :) Kui sööjaid on rohkem, siis tasub ka retseptis olevaid tooraine koguseid vastavalt läbi korrutada ;-)

See universaalne hõrk pirukas sobib minu arvates suurepäraselt suupisteks või eelroaks, aga samahästi ka täitsa iseseisvaks toidukorraks ja seda põhimõtteliselt igal ajal - ühtviisi hea on see nii hommikukohvi kui ka õhtuse veini või õlle kõrvale. 

Brokoli aurutasin ahjus, sest nii säilib selles rohkem vitamiine ja muid kasulikke aineid ning kokkuvõttes on see minu jaoks kõige mugavam variant - pole vaja muud teha, kui spargelkapsaõisikud spetsiaalsesse vormi laotada, ahjul paari nuppu vajutada ja mõne aja pärast aurutatud aedvili välja võtta. Nõrutada eraldi ei ole vaja, sest selle "töö" teeb ära juba kahekihiline vorm, millest pealmine on aukudega, alumine aga mõeldud spetsiaalselt eralduva vedeliku jaoks. Lihtne!

Retsept ilmus paar nädalat tagasi Laupäevaleht LP-s.


Põhi:
100 g toortatrajahu ja 70 g riisijahu või 170 g nisujahu
50 g (gluteenivaba) kaerajahu
0,5 tl cayenne'i vm teravat pipart
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
100 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu (nt Valio Forte)

Sega sõelutud jahud pipra ja soolaga, aseta köögikombaini, lisa tükeldatud või ja töötle jämedat riivsaia meenutavaks puruks. Lisa riivitud juust ja 2-4 sl jääkülma vett ning töötle köögikombainis pulse-režiimil kuni tainas hakkab kokku hoidma. Sõtku tainas jahusel pinnal ühtlaseks, rulli lahti ning aseta 26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja äärtele. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber. ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Aseta vorm koos tainaga u 20 minutiks külmkappi tahenema. 

Seejärel aseta taina pinnale küpsetuspaber ja sellele omakorda raskuseks keetmata riis, kuivatatud oad v herned ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 15 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5-8 minutit kuni see on kergelt kuldne ja katsudes kuiv. Võta vorm ahjust ja alanda kuumus 180 kraadini. 

Täidis:
100 g spinatit
1 küüslauguküüs
pipart, soola, võid
u 200 g brokolit
200-300 g suistukana või toorsuitsu kalkuni rinnafileed
3 suurt muna
160-200 g (maitsestatud) kodujuustu (nt tilliga)
100 g piima v (vahu)koort
mõned pooleks lõigatud kirsstomatid või tomativiilud

Kui kasutad külmutatud spinatit, siis sulata ja nõruta see; kui kasutad värsket, siis pese ja kuivata. Suuremad lehed haki peeneks. Haki peeneks ja küüslauk. Prae spinatit koos küüsluaguga või sees pannil mõned minutid, kuni see närbub, maitsesta soola ja pipraga ning jäta jahtuma. Hauta, auruta või blanšeeri brokoliõisikuid mõned minutid ja nõruta vajadusel. Lõika suistukana või kalkuni filee peeneteks ribadeks. Sega lahtiklopitud munad kodujuustu ja piima v koorega läbi, maitsesta soovi korral pipraga. Soolaga ole pigem ettevaatlik ja lisa ainult vaajdusel, sest nii suitsukana kui ka kodujuust on juba isegi soolased.

Kata eelküpsetatud pirukapõhi spinati ja brokoliga, seejärel laota peale suitsukana, vala ühtlaselt peale kodujuustusegu ning laota peale tomativiilud või kirsstomatid. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit kuni pirukas on äärtest kuldpruun ja täidis tahenenud. Lase küpsetisel u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Tõeliselt hea nii soojalt kui ka jahtunult ja külmalt :)


esmaspäev, 12. detsember 2016

Superlihtne brokolipasta lihavabaks esmaspäevaks



Tänasel lihavabal esmaspäeval - kui muidugi keegi seda siin lugejatest üldse arvesse võtab - peaks õhtusöögiks hästi sobima üks ülilihtne ja väga mõnus spargelkapsapasta, mille peale niristatud kvaliteetne oliiviõli ja laagerdunud juust veel eriti heaks teevad:) Kusjuures, oliiviõli valimisel on väga oluline vaadata tootjat, aastakäiku ja muid andmeid, mitte võtta odavaimat toodet, mis võib juba ostmise hetkel olla oksüdeerunud ega pruugi sisaldada suurt midagi tervisele kasulikku. Osalesin eelmisel nädalal hästi põneval oliiviõlide testimisel, mida isegi ERR käis filmimas, tehes AK-sse väikese uudisnupu. Ilmselt kirjutan oliiviõlist ja selle valimisest easpidi pikemalt, paar nädalat tagasi aga ilmus minu sulest Laupäevaleht LP-s väike lugu brokolist ja selle suhteliselt uuest ristandist broccolini'st, mille juures oli ka see pasta retsept.

Spargelkapsas (asparkapsas, spargelbrokoli või lihtsalt brokoli, lad k. brassica oleracea var. italica) on lillkapsaga sarnane üheaastane kapsateisend. Võrreldes lillkapsaga on see aga  toiduainena väärtuslikum sisaldades rohkem valku, süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini konserveerimiseks.

Arvatavasti Vahemere idaosa saartelt pärineva brokoli puhul tuuakse esile selle karotiini, foolhappe-, raua-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja forforisisaldust, vitamiinidest on taimes enim A-, K- ja C-vitamiini ning B-grupi vitamiine. Asparkapsas aitavat ennetada dementsust, vähki ja südamehaigusi. 

Kergesti seeduv ja energiavaene spargelkapsas on suurepärane lisand igasuguste roogade juurde, sobib püreestamiseks ja vokkimiseks, keetmiseks ja aurutamiseks, samuti on väga maitsev ahjus röstituna. Lisaks õisikutele kõlbavad süüa ka brokoli noored lehed ja  kooritud varred.  

Broccolini on pikema ja peenema varre ning väiksemate õisikutega brokoli ja kailaankapsa (Brassica oleracea var. alboglabra) ehk Hiina lillkapsa (Wikipedia andmetel hoopis Hiina brokoli või lehtkapsa) ristand. Jaapanlaste poolt 1990-ndatel aretatud broccolini on tervenisti (sh lehed) söödav ja erinevalt brokolist ei ole vaja selle varsi enne tervitamist koorida. Maitse poolest on see taim spargelkapsast magusam, toiteväärtuselt aga enam vähem sama sisaldades kaltsiumi, rauda, foolhapet ning A ja E vitamiini.



Kui soovid vegan varianti, siis jäta juust ära ;-)

250 g meelepäraseid makarone
1 väiksem brokoli (u 500 g)
1 suurem küüslauguküüs
2-3 sl piiniapähkleid või seedermänni seemneid
oliiviõli
värskelt jahvatatud musta pipart
u 100 g riivitud parmesani või 1 pakk (Forte) juustu laaste

Keeda ja nõruta makaronid. Umbes 0,5 -1 dl makaronide keeduvett võid jätta alles, et hiljem soovi korral roale lisada. Keeda spargelkapsa õisikuid 2-3 minutit või auruta auruahjus, nõruta ja purusta kas köögikombainis mõned sekundid või haki noaga peeneks. 

Lõika küüslauguküüs õhukesteks viiludeks ja prae pannil õli sees madalal kuumusel koos piiniapähklitega paar minutit kuni need hakkavad kergelt pruunistuma. Lisa hakitud brokoli, kuumuta segades veel natukene, sega hulka nõrutatud makaronid ja soovi korral ka pisut keeduvett, sega läbi, kuumuta segades umbes minut ja puista peale riivitud juustu või juustulaastusid. Peale nirista oliiviõli ja jahvata musta pipart. Naudi kohe!

 

reede, 9. detsember 2016

Vürtsikas marjamarmorkook jõuluajaks



Uskumatu, aga pühapäeval on juba kolmas advent, mis tähendab seda, et kohe on ju jõulud käes! :) See kook, mille retsept ilmus ka D-kokaraamatus, on hea lihtne küpsetada nii juba sel nädalavahetusel kui ka jõulude ajal - kindel on see, et kui tõesti juhtub, et juba samal õhtul tervet kooki ära ei sööda, siis on see järgmiseks päevaks veelgi maitsekam ja mõnusam!

Kui on aga vaja ideid, mida kas lisaks tavapärasele seapraest, ahjukartulist, verivorstist ja hapukapsast koosnevale jõululauale valmistada, siis hulk toredaid retsepte erinevate maade köögist on koondatud Borjomi lehele. Hõrkude roogade tegemisõpetusi jagavad rahvusköökide kokad, nt Vene jõululaud on kaetud Babulja resto uute peakokkade poolt. Paremal ääres all on piltidel väike nupuke, millele on kirjutatud "Rohkem" ja sellel klikates avaneb suurem pilt, millel osadel toitudel on pisikesed plussmärgid ja kui neil omakorda klikata, siis avaneb vastava roa retsept. 

Mina soovitaksin eriti muidugi Gruusia jõululauda, sest nendest retseptidest olen saanud peaaegu kõiki proovida :) Kuigi superhead olid kõik, siis minu lemmikud on hatšapuri ja Satsivi ehk Kreeka pähkli kastmes pehme kana, mida ise esimesel võimalusel järele proovida tahaksin. Ja kui ei jõua kodus neid valmistada, siis tuleb seada sammud Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval asuvasse Gruusia restosse Tbilisi, kus peakokk ja omanik Mamukel Gorelashvili käe all valmivad eriti head versioonid nendest grusiinide klassikutest! :)


Pean tunnistama, et kui selle koogi pildistamise lõpetasin, olin just lõunat söönud ja kohe kodust välja tormamas, et minna rikkalikule söömingule, kuid mõtlesin siiski proovida, kuidas see kook nüüd üle pika aja jälle maitseb. Lõikasin endale pisikese ampsu ja enne kui aru sain, olin kaks viilu koogist juba ära söönud. Mis aga eriti tore, et see pehme ja kergelt kleepuv marmorkook püsib kilesse keeratuna värske ja mahlane mitu päeva, kuigi enamasti saab see üsna kiirelt otsa. Ingver, kaneel ja piparkoogi maitseaine teevad küpsetise vastupandamatult vürtsikaks, marjasegu lisab vajaliku hapu nüansi ja täiendab mahlasust, lisades siiruviirulise sisu.

Kuigi vabalt võib koogi juurde teha mõne kreemi kas toorjuustust, kohupiimast või vahukoorest, siis minu arvates selle järele vajadust ei ole, sest see on niigi niiske ja mahlasust juurde pole vaja. Kui soovid gluteenivaba kooki, kasuta nisujahu asemel 85 g riisijahu, 65 g (õlivaba) mandlijahu (selle võid asendada ka toortatrajahuga) ja 45 g maisijahu.

Soovin nädalavahetuseks toredat küpsetamist ja igaks juhuks üks jõululaul ikkagi ka, et kokkamine sujuvamalt edeneks ;-)


270-300 g pohli ja/või jõhvikaid (võivad olla külmutatud)
150 g suhkrut
120 g võid
120 g pruuni suhkrut
1,5 dl piima
1,5 dl suhkru(roo)- või muscovado-siirupit
185 g nisujahu 
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl piparkoogimaitseainet
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
0,5 tl soodat
2 suurt muna

Aseta pohlad ja jõhvikad koos suhkru ja 1 sl veega kastrulisse ja kuumuta segades keskmisel kuumusel u 10 minutit, kuni suhkur on lahustunud, kaste on siirupine ja mullitab kergelt ning umbes pooled marjadest on lõhki keenud. 

Teise kastrulisse aseta tükeldatud või, pruun suhkur, piim ja siirup ning kuumuta keskmisel kuumusel segades peaaegu keemiseni. Ära keema lase, sest siis võib segu tükiliseks muutuda. 

Sega sõelutud jahud maitseainete, küpsetuspulbri, soola ja soodaga, klopi hulka siirupisegu ja seejärel kergelt lahti klopitud munad. Tõsta tainas 26 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Tõsta marjasegu selle peale ning tõsta noaga kihiti segamini, et jääks marmorjas muster. Küpseta kooki ahjus 175 kraadi juures u 50 minutit kuni selle keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil vormis taheneda u 15 minutit, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Lase koogil enne söömist täielikult jahtuda ja hoia pärast jahtumist kilesse mässituna toatemperatuuril või külmkapis. Serveerimisel sõelu peale tuhksuhkrut või tee kõrvale kas toorjuustu- või vahukoorekreem, millele võib särtsu andmiseks koos suhkruga pisut alkoholi lisada.

laupäev, 3. detsember 2016

Täiuslik inglisepärane jõulukook tasub valmis teha praegu! :)



Kuigi suvi on mu lemmikaastaaeg, siis detsember on ikkagi üks lahedamaid kuusid üldse! Pean taaskord tõdema, et olen ikka hullult suur jõulu- ja pühadeaja fänn ning ainus negatiivne aspekt  detsembrikuiste ürituste ja pidude juures on see, et veits ära väsib, eriti kui üritada ka vahepeal trenni jõuda :) Kuid küll jaanuris jõuab kodus vahel aega veeta ja jõulude ajal Lõuna-Eestis välja puhata, niiet muretsemiseks pole ikkagi vist põhjust ... :)

Nii nagu jõulukeeks tuleks juba valmis teha, võiks hakata isetehtud kingitustele mõtlema. Kui ma eelmisel aastal oma suurest jõuluarmastusest kirjutasin, siis tõin ma välja terve hunniku toredaid asju, mida võiks valmistada inimeste rõõmustamiseks. Aga neid on muidugi veel siin; siin on aga omajagu pühade(perioodi)ks sobivate toitude retsepte (muuhulgas ka esimesel pildil olev šokolaadi ja karamellikreemiga tuuletaskutorn).

Ohtra kuivatatud puuviljade, alkoholi, tsitruste, mandlite ja vürtsidega tummine jõulukeeks ei puudu ilmselt ühegi inglise pere jõululaualt, kuigi nemad naudivad seda alles 1. jõulupühal. Kooki on britid valmistanud juba 12. sajandist saadik, kui kuivatatud puuviljad Inglismaale jõudsid, kuid traditsioonilise pärmi asemel on kergitusainena nüüdisajal kasutusel küpsetuspulber või sooda.

Kuigi klassikalist puuviljadest pakatavat jõulukeeksi võib nautida juba küpsetamispäeval, siis mida varem see valmis teha, seda parem, sest siis jõuavad maitsed jõululaupäevaks parajalt laagerduda. Reeglina tehakse puuviljaküpsetis valmis juba nädal enne esimest adventi! Keeks säilib õhukindlalt kilesse mähituna üle kahe kuu ja selle aja jooksul tuleks seda vähemalt iga kahe nädala tagant immutada. Alkoholi asemel võib kasutada musta teed, samuti võib seda segada suhkrusiirupiga. Maitse intensiivistamiseks võib kuivatatud puuvilju ka üleöö alkoholis leotada enne nende koogis kasutamist.

Blogis on juba olemas üks suures koguses kuivatatud puuvilju ja marju sisaldav mandlijahuga gluteenivaba jõulukeeks ning üks lihtsam ja rohkem keeksi moodi, kui samuti ohtralt kuivatatud puuvilju sisaldav jõulukook. Esimene neist on samuti klassikalise inglispärase jõulukoogi moodi, kuid see siin on veel algupärasem, kuigi samuti gluteenivaba. Katteks võib kasutada ainult suhkrumassi (nt DR Oetker'i valikust), aga eriti ilusa ja ühtlase tulemuse saab, kui teha kahekihiline kate martsipanist ja suhkrumassist, mille tegemisõpetus on olemas siin.

Keeksi retsept ilmus aasta tagasi Laupäevaleht LP-s, küpsetatud sai juba mullu novembri lõpus, söödud jõulude ajal. Tervituseks homse teise advendi puhul aga üks mu lemmikuid eestikeelseid laule. Head küpsetamist ja imeilusat jõuluaega! :)



1 kg kuivatatud puuvilju ja marju (erinevaid rosinaid, kirsse, jõhvikaid, goji marju, tükeldatud aprikoose, ploome, viigimarju)
1 apelsini peenelt riivitud koor ja mahl
1 sidruni peenelt riivitud koor ja mahl
1,5 dl brändit, viskit, rummi või šerrit 
250 g võid
170 g heledat või tumedat muscovado't
4 suurt v 5 väikest muna
100 g riisijahu
70 g maisijahu
100 g jahvatatud mandleid
1 tl küpsetuspulbrit
paar pipraveski tiiru musta pipart
2 väikese kuhjaga tl jahvatatud kaneeli
1 tl peenestatud kardemoni
100 g mandlilaaste
1 tl vanilliekstrakti

Aseta kuivatatud puuviljad koos tsitrusekoorte ja -mahla, alkoholi, tükeldatud või ja suhkruga suurele pannile, lase keema tõusta, alanda kuumust ja lase u 5 minutit nö podiseda. Vala segu pannilt suurde kaussi ja lase vähemalt 30 minutit jahtuda. 

Klopi munad kergelt lahti. Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, jahvatatud mandlite, maitseainete ja mandlilaastudega. Sega kõik koostisosad puuviljasegu sisse. Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm seest kahekordse küpsetuspaberiga; mässi väljast kahekordse ajalehe sisse ning seo see nööriga kinni (eelmisel pildil on näha, kuidas see välja näeb).

Vala tainas vormi, silu pind ja küpseta ahjus 150 kraadi juures 2 h. Kui tundub, et keeksi pealispind kipub liialt tumenema/pruunistuma, kata see kas fooliumi või küpsetuspaberiga.


Võta kook ahjust, tee tikuga augud sisse ja laota peale 2 sl alkoholi (võib, aga ei pea olema sama, mida koogi sees kasutasid). Lase koogil vormis täielikult jahtuda. Eemalda küpsetuspaber, milles küpsetasid, ja mässi kook korralikult küpsetuspaberisse (võib muidugi ka sama paberit kasutada) või toidukilesse ning seejärel fooliumisse. Hoia kuivas ja jahedas kohas.

Kasta kooki enne selle kaunistamist iga kahe nädala tagant 1-2 sl alkoholiga. Viimasel nädalal ära kooki kasta, et selle pind oleks enne katte peale tegemist piisavalt kuiv. Koogi võib ka sügavkülmutada ja tarbida järgmiste jõulude ajal.

Kate valmista vahetult enne serveerimist. Selleks sobib nii lahti rullitud suhkrumass kui ka martsipan, samuti sulatatud šokolaadist või tuhksuhkrust glasuur. Samas võib peale sõeluda lihtsalt tuhksuhkrut, riivida peenelt tsitruseliste koori, hakkida kuivatatud puuvilju või suhkrustatud kirsse. 



teisipäev, 29. november 2016

Koreapärane kana-broccolini roog koriandriga



Kirjutasin paar nädalat tagasi Laupäevaleht LP-s brokolist ja selle suhteliselt uuest ristandist broccolini'st ning jagasin ka paari retsepti. Üks neist on lihtne ja üsna kiire, aga mõnusalt vürtsikas  Koreast pärineva gochujang-pastaga kanaroog, mida mina olen teinud nii broccolini'ga (pildil) kui ka brokoliga, kuid peaaegu sama hästi sobib selle sisse ka lillkapsas, kui parajasti kahte esimest ei juhtu kodus olema :)

Gochujang on peale kimchi ilmselt üks tuntumaid ja enim kasutatavaid komponente Korea köögis. See on vürtsikas pasta, mis on valmistatud peamiselt punasest tšillipiprast, frementeeritud sojaubadest ja kleepuvast riisist. Traditsiooniliselt hapendati seda suurtes pottides (Jangdok v Onggi) mitu aastat. Korea traditsioonilisi savipotte (järgmisel pildil) kasutatakse lisaks pastale ka kimchi, sojaubade, -kastme jm söögikraami hoiustamiseks. Potid on tänu oma poorsusele eriti hästi ventileeritud, mis aitab fermenteeritud toiduainetel säilida aastaid värskena. Korea perenaistel oli piisavalt tarkust, et paigutada potid üksteisest piisavalt kaugele, et õhk saaks ringi käia ja temperatuur püsiks stabiilne ning hapendatud toit ei hakkaks kõdunema.


Käisin aasta tagasi Koreas olles ka Sunchang'is, kus siiani valmistatakse parimat traditsioonilist tšillipastat juba aastasadu. Seda nimetataksegi sageli Gochujang külaks, kuigi sealt tulevad  lisaks kuulsale pastale kvaliteetsed kääritatud sojakastmed ja sojaoa pasta ehk tenjang. Nagu järgmiselt pildilt näha, proovisime oma grupiga kuulsat Korea tšillipastat ka ise teha :)


 


Gochujang'i peetakse väga kasulikuks, kuna sisaldab erinevaid mineraalaineid ja vitamiine (nt A ja C), samuti aitavat rasvumise ja diabeedi vastu. Korea tšillipastat kasutatakse hautistes, suppides, salatites, marinaadides ja kastmena paljude traditsioonilioste roogade juures, sh bibimbap ja tteokbokki, samuti liha juurde serveeritavas ssamjang'i kastmes. Tteokbokki on pehmest kleepuvast riisit valmistatud aurutatud riisikoogist (tteok) ja kalakoogist snäkk/tänavatoit, millele gochujang annab viimase lihvi.

Mul on jube kahju, et ei ole saanud mahti veel blogisse Korea reisist eriti kirjutada, küll sai aga LP-sse üks artikkel toidust, samuti panin mõned pildid lahedast jõulutuledes Seoulist eelmisel aastal umbes samal ajal üles siia. Kusjuures, lugesin selle postituse uuesti läbi ja midagi ei ole muutunud vahepeal - armastan jõule endiselt palavalt ja sel aastal said jõulutuled (lahedad lambid ikka mitte mingid kolmnurgad) esimese korruse akende peale juba pimedaks novembriks. Ja isegi mu kõrvalmajas elavad naabrid on lambikeste üle rõõmsad - üks naabritädi ütleb iga kord, kui ühte meist näeb, et need on kohe eriti ilusad :) :) :)



Eestis saab gochujang'ipastat tellida nt umami.ee-est või asendada tavalise punase tšillipastaga Santa Maria valikust.

200-400 g brokolit või broccolini't
u 1 sl õli praadimiseks ja u 1 sl oliiviõli röstimiseks
soola, musta pipart
u 500 g nahata kana rinna- või kintsufileed
1 suur või 2 keskmist purustatud või peenelt hakitud küüslauguküünt
1 sl sojakastet
1 sl gochujang või punast tšillipastat (Santa Maria)
1 sl vedelat mett või suhkruroosiirupit
suur peotäis hakitud värsket koriandrit
1 tl musti seesamiseemneid
suur peotäis röstitud (soolaga) maapähkleid
serveerimiseks meelepärast riisi ja koriandrilehti

Sega sojakaste, gochujang või tšillipasta ja mesi või siirup omavahel korralikult läbi või aseta purki ja loksuta segamini.

Aseta pestud ja puhastatud brokoliõisikud ja kooritud ning tükeldatud varred või broccolini'd küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale u 1 sl oliiviõli, jahvata musta pipart ja puista soola. Sega aedvilju kas kahe lusika või käte abil õli ja maitseainetega segamini nii, et need oleksid õliga kaetud. Vajadusel lisa õli. Rösti brokkolit ahjus 200 kraadi juures 13-15 minutit kuni need on kergelt kuldsed.

Lõika kanaliha õhukesteks viiludeks. Prae kanatükke suuremal wok-pannil kõrgel kuumusel õli sees  4-5 minutit, lisa peenestatud küüslauk ja kuumuta veel u minut kuni tunned selle lõhna. Lisa sojakastme, pasta ja mee või suhkruroosiirupi segu, kuumuta keemiseni ja lase õrnalt podiseda 3-5 minutit, kuni kana on korralikult läbi küpsenud. Lisa röstitud brokoli ja hakitud koriander, sega korralikult läbi. Kui kasutad broccolini't, siis lõika selle vars u 1-1,5 cm juppideks, et oleks mugavam süüa. Puista peale seesamiseened, (hakitud) maapähklid ja koriandrilehti. Serveeri koheselt koos keedetud (pruuni) riisi või meelepäraste nuudlitega. 

reede, 25. november 2016

Toekam ja veelgi maitsvam Melanzane Parmigiana



Juba aastaid kuulub mu püsirepertuuari tomati ja juustuga baklažaaniroog, mille restept on blogiski ilusti olemas. Erinevalt klassikalisest melanzane parmigiana'st on sellesse vormi siin lisatud ka veisehakkliha, et teha seda veelgi tummisemaks ja toitvamaks, sest meie praegune pime polaaröö periood paneb isutama tugevamate toitude järele, mis täidaks kõhtu ja pakuks lohutaks sombuste ilmade vastu. 

Pole midagi paremat pliidil podisevast tomatikastmest, mis täidab maja mõnusa ürdise-küüslauguse aroomiga. Juba rosmariini, tüümiani ja küüslaugu pannil praadimisest saadav lõhn on võrratu, aga tummine tomatikaste annab veel vunki juurde. Kastme võib vabalt päev või paar enne valmis keeta; ka vorm ise maitseb eriti hästi just järgmisel päeval, kui maitsed on saanud veelgi nö settida.

Kusjuures, melanzane parmigiana on üks vähestest Itaalia toitudest, mis on eriti maitsev on just ise kodus tehtuna. Nii head nagu isetehtud, ei saa ma ei oma lemmikus Itaalia restos Eestis ega ole saanud ka Itaalias süües. Sama on mideks risotodega, mille retsepte üritan ka varsti blogis jagada ;-)

Kirjutasin paar kuud tagasi baklažaanist ka pikemalt Laupäevaleht LP-sse, mille toidukülgedel on homme minu sulest artikkel ülimalt andeka ja põhjaliku noore peakokk Silver Saa'ga :) Keda aga huvitab, võib enne retseptini jõudmist pisut baklažaani kohta lugeda ;-)



Baklažaan (lad k Solanum melongena), mille kohta sageli öeldakse ka inglisekeelsest sõnast "eggplant" otse tõlgituna munataim või koduselt pommu, kuulub ühte perekonda kartuli, koralltomati ja punase maavitsaga. Baklažaan on botaaniliselt mari, milles on palju korrapäratult asetsevaid pesasid. Kuigi kööviljana sarnaneb pommu kõige rohkem tomatiga, siis vilja sisu ei ole mahlnane nagu viimasel, vaid pisut urbne ja kuiva konsistentsiga. Soojuse suhtes on aga baklažaan isegi tomatist nõudlikum, mistõttu Eestis on selle kasvatamine problemaatiline, eriti avamaal. Munataime õied on aga enamikel sortidel violetsed ja sarnanevad kartuliõitega, kuid on suuremad, ligi 2,5 cm läbimõõduga, seetõttu kasvatati ka baklažaan algselt hoopis ilutaimena nagu kartulitki.

Ida-Indiast pärineva baklažaani tõid araablased Euroopasse juba 13. sajandil ja Pärsia kaupmeest kaasabil liikus see siit edasi Aafrikasse. Viljad erinevad sorditi nii kujult (ümmargused, ovaalsed, pikergused, munajad, pirnikujulised), massilt (40 g kuni 1 kg) kui ka värvuselt (kollased, valkjad, rohelised, violetsed, punased), kuid enamasti on need siiski omapäraselt läikiva tumevioletse või pruunikasvioletse kuni musta värvusega. Toiduks kasutatakse baklažaani 25-40 päeva pärast viljumist kui seemned ei ole veel kõvaks muutunud. Seda ostes tasuks vaadata, et vili oleks sileda nahaga ja prink, mitte pehme ega tumedate laikudega.

Viljades on küll toitaineid vähe, hinnatakse eelkõige selle dieetomadusi, nt sisaldab baklažaan aineid, mis reguleerivad kolesterooliainevahetust ja vähendavad selle hulka veres. Süsivesikuid on munataimes 3-5%, on ka B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini, mineraalaineid, eriti mikroelemente.

Maistelt meenutavad baklažaanitoidud seenetoite. Baklažaani saab hautada, praadida, täita, teha sellest kastet, kuivatada, soolata, marineerida, konserveerida. Baklažaani tuleb parajalt küpsetada, sest nii üleküpsenud lödi kui ka pooltoores kõva ja kibe vili võivad isu selle järele igavaveseks ära võtta. Et baklažaanist üleliigset vett eemaldada, samuti mõrkjast ja kibedast maistest lahti saada, mida vanematel viljadel võib esineda, tuleks lahtilõigatud pommu viiludele puistata soola. Soolal võiks lasta pisut seista ja seejärel eemaldada majapidamispaberit kasutades koos vilja pinnale tekkinud vedelikuga.



Vaja läheb:
õli praadimiseks
800-900 g veisehakkliha
4 purustatud küüslauguküünt
väike peotäis tüümianioksi
paar rosmariinioksa
3 loorberilehte
3 x 400 g (3 purki) hakitud tomateid
klaas (punast)  veini
1 puljongikuubik või 1 sl puljongipulbrit või fondi
1 kuhjaga sl suhkrut
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
4 baklažaani (kaal kokku u 1 kg)
2x125 g (2 pakki) mozzarellat
100 g parmesani või mõnda pikemalt laagerdunud kõvemat kodumaist juustu (nt Forte)

Purusta noaga lapiti küüslauguküüned ja haki peeneks. Kuumuta suurel pannil või potis õli ja pruunista selles hakkliha, samal ajal segades ja puulusikaga suuremaid tükke laiali vajutades. Mõistlik oleks hakkliha praadida mitmes osas, et see ikka pruunistuks, mitte ei hakkaks küpsema. Vala hakkilha kaussi, maitsesta,  kuumuta pannil uuesti pisut õli ning kuumuta selles küüslauku ja ürte (rosmariini, tüümianit ja loorberilehti). Vala pannile tomatid ja vein ning lase keema tõusta ise segades, et suuremad tükid panni külge kinni ei jääks. Lisa pruunistatud hakkliha, murendatud puljongikuubik, -pulber või -fond ja suhkur ning maitsesta pipraga.   

Alanda kuumust ja lase tomati-hakklihasegul vähemalt 1 h (kui on aega rohkem, siis 2 h) kergelt podiseda segades aeg-ajalt, pikemalt keetmisel lisa vajadusel vett juurde. Valmis kastmest eemalda rosmariini- ja tüümianivarred ning loorberilehed. 

Samal ajal, kui kastet keedad, lõika baklažaanid pikkupidi 0,5 cm paksusteks paksusteks viiludeks ja prae neid keskmisel kuumusel mõlemalt poolt pisut pruunikaks. Kuumus peaks olema selline, et baklažaanid ka läbi küpseks, mitte ainult ei pruunistuks. 

Nõruta mozzarellapallid ja rebi väikesteks tükkideks; riivi parmesan. Võta võimalikult suur ahjuvorm ja laota põhja kiht tomati-hakkliha kastet, sellele aseta ühtlase kihina baklažaaniviilud, jahvata neile musta pipart ja puista pisut soola, sellele laota omakorda uuesti tomatisegu, millele puista mozzarellatükke ja riivitud parmesani. Kata taaskord baklažaaniviiludega, maitsesta ja jätka samamoodi nii, et kõige viimaseks kihiks oleks tomatikaste, millele puista peale viimane osa juustu. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40-50 minutit kuni roa pealspind on krõbe ja kuldne ning kaste mullitab. 

Serveerimisel puista peale värskeid tüümiani- või basiilikulehti ja paku kõrvale krõbeda koorikuga saia. 

kolmapäev, 23. november 2016

Mandlijahu, kirsside ja kookoshelvestega lihtne brownie



Täna ma midagi pikemalt ei räägi, vaid jagan lihtsalt koogiretsepti :) See brownie on eriliselt šokolaadiküllane (no ikka 400 g tumedat šokolaadi läheb ju sisse lisaks kakaopulbrile!) ega ei ole liiga magus, sest hapukad kirsid nii koogi sees kui ka selle peal tasakaalustavad seda vähestki suhkrut. Eriti hea on selle sees minu arvates tume muscovado suhkur, aga teised pruunid suhkrud (hele muscovado, fariinsuhkur, demerara) sobivad ka igati hästi. Katte sisse aga segasin seekord muscovado siirupit, mis andis lisaks tekstuurile ja magususele ka mõnusat karamellist tummisust. Aga selle asemel sobib hästi ka suhkruroosiirup või tavaline tume siirup.

Kõige paremad on värsked marjad, aga kui kasutad sügavkülmutatud marju, siis sulata ja nõruta need enne tainasse lisamist; kui tarvitad kompotikirsse, siis lase neilgi sõelal üleliigselt vedelikust vabaneda. 

Kooki tuleb päris suur kogus, niiet see sobib praegusel pühadeperioodil ka suuremale seltskonnale pakkumiseks.

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Vaja läheb:
250 g võid 
250 g tumedat šokolaadi
6 suurt muna
100 g pruuni suhkrut
170 g (õlivaba) mandlijahu või 150 g toortatrajahu
50 g naturaalset magustamata kakaopulbrit
100 g kookoshelbeid
250 g kirsse vm marju

Tükelda või ja šokolaad ning sulata veevannil (ehk aseta kuumakindel kauss veega täidetud ja madalal kuumusel oleva poti peale nii, et see vette ei ulatu, ja lase sulada). Sega või ja šokolaad ühtlaseks, võta kauss poti pealt ära ja sega hulka kergelt lahti klopitud munad, suhkur, jahu, kakaopulber ja kookoshelbed, kõige viimasena lisa marjad ning sega õrnalt ühtlaseks nii, et marju ei purusta ega neist mahla välja pressi.

Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm neljakandilisse vormi, silu pind ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 25-30 minutit kuni pealispind on kuivaks muutunud. 

Lase koogil vormis 20 minutit taheneda, tõsta restile ja lase veel 20 minutit seista, kuni kook in täielikult jahtunud. Soovi korral tee peale kate, milleks on vaja:

150 g tumedat šokolaadi
200 g toasooja toorjuustu
2 sl (30 g) muscovado siirupit
100-200 g kirsse vm marju
peotäis kookoshelbeid või -laaste (soovi korral)

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil, sega visplit kasutades hulka toorjuust ja siirup ning laota jahtunud koogile. Peale puista marjad ja soovi korra ka kookoshelbeid või - laaste.