Teisipäev, 21. juuni 2022

Lihtne martsipani-rabarbrikook kardemoniga



Peagi on juba jaanipäev, kodumaised maasikad valmis ja rabarber selleks hooajaks unustatud. Et veel rabarbrist viimast võtta ja uudseid ideid selle vilja kasutamiseks anda, lisan siia ühe lihtsa martsipaniga koogi. Kaunistasin küpsetise  seekord nurmenukkudega, aga loomulikult sobivad ka igasugused muud söödavad õied. 

Gluteenivaba koogi jaoks asendasin nisujahu 100 g riisi- ja 80 g maisijahuga ning lisasin 1 tl küpsetuspulbrit.  

Et martsipani oleks lihtsam lõigata, tasub seda enne külmkapis hoida või siis korraks sügavkülma asetada. 

Vaja läheb: 
80 g võid
300-400 g rabarbrit
100 g martsipani
130 g suhkrut
3 muna
180 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5-1 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
1 dl piima
1 sl brändit, rummi või külma kanget kohvi
tuhksuhkrut (soovi korral)

Tükelda või, sulata ja lase jahtuda.

Lõika rabarberid u 0,5 cm jämedusteks viiludeks (jämedad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks) ja martsipan 0,5-1 cm tükkideks.

Klopi munad suhkruga ühtlaseks. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soovi korral ka kardemoniga ning sega õrnalt võivahule. Seejärel sega hulka piim, alkohol või kohv ja sulatatud või, viimasena tükeldatud martsipan ja rabarber.

Vala tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud 24 cm läbimõõduga ümmargusse (lahtikäivasse) vormi. Küpseta 180-kraadises ahjus u 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldpruun. 

Lase koogil u 15 minutit vormis taheneda. Eemalda vormist, sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut ja naudi.  


Retsept ilmus mõni nädal tagasi siin

Reede, 17. juuni 2022

Küpsetamata šokolaadi-kaerahelbeküpsised


Käisin just ühel lühikesel, aga väga toredal matkal mere ääres Jõelähtmel (aitäh selle eest kvaliteetsete ja lahedate matkatoodete brändile Fjällrävenile!). Ja kuna sel päeval oli teemaks ka matkatoit (kõht läheb ju kohe tühjaks, kui värskes õhus end veidi liigutad😀), siis tuli mul meelde, et üks retseptike on siin juba ammu ootel🤓 Suvisel soojal ajal, kui on eriti palju metsa-, raba- jm loodusmatkasid, piknikuid jms, tasub selliseid küpsiseid ikka valmistada, seda enam, et ahju ju ei olegi vaja. Tegelikult on tegemist suisa nii lihtsa asjaga, et lapsedki saavad küpsiste tegemisega hakkama. Selle eriti kiirelt ja kergelt valmiva maiuse puhul tasuks aga meeles pidada, et tuleks kasutada just kiirkaerahelbeid, mitte tavalisi!

Kui aga on nn matkatoiduks (just magusa osas) inspiratsiooni vaja, siis toon mõned head variandid välja, mis mul blogis on :)






Soolastest asjadest aga soovitan eelkõige neid asju:










Nonii, mõtlesin, et panen mõne soovituse kirja, aga sattusin hoogu nagu alati toidu puhul :) :) :) Hetkel lõpetan, aga kui blogis ringi vaadata, leiab kindlasti palju põnevaid ideesid ;-)

Ilusat nädalavahetust ja minge metsa! :)

Nende küpsiste jaoks läheb vaja:
150 g võid
250 g suhkrut
1,2 dl piima
4 sl naturaalset kakaopulbrit
130 g maapähklivõid
350 g kiirkaerahelbeid

Aseta tükeldatud või, suhkur, piim ja kakaopulber paksupõhjalisse potti. Lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel umbes minut. Lisa maapähklivõi, sega ühtlaseks, seejärel kaerahelbed ning sega korralikult läbi. Lase segul pisut jahtuda. 

Tee supilusika abil küpsised ja aseta need küpsetuspaberile. Lase umbes pool tundi jahedas taheneda ja naudi. 

Neid küpsiseid soovitan hoida õhukindlalt suletud anumas külmkapis, säilivad nädala.


Retsept ilmus üle-eelmisel sügisel siin

Kolmapäev, 8. juuni 2022

Eriti lihtne rabarbrikeeks



See on üks lihtne väheste koostisosadega keeksike, mida rabarbriajal küpsetada. Samas on seda lihtne rikkalikumaks ja maitserikkamaks teha lisades näiteks tükeldatud šokolaadi (valge sobib eriti hästi), mandleid või pähkleid (sarapuu või Kreeka), martsipani või halvaad. Minu arvates sobivad kõik need lisandid siia väga hästi, kuigi loomulikult korraga pole neid mõtet tainasse panna, vaid ikka igaüks eraldi ja umbes 100 g :) 

Blogis on mul üks mahlane rabarbriga keeks juba olemas (ausalt öeldes meeldib see isegi rohkem mulle, kui see praegune siin), samuti ohtralt muid maiuseid selle mõnusalt hapu kevadise viljaga. Varsti ongi juba rabarbrihooaeg läbi ja kodumaised maasikad valmis, nii et soovitan ikka viimast võtta ja rabarbrit võimalikult paljude roogade sisse sättida ;-) Ma ise olen juba kaks portsu rabarbrimoosi keetnud (maasikate ja vanilliga), küpsetanud ohtralt erinevaid kooke ja loomulikult keetnud rabarberikisselli (seekord ainult rabarberiga), mille juurde tegin traditsioonilise kohupiimakreemi asemel hoopis martsipaniga kohupiimavormi. Õnneks tõi mu õeke Tartust koduaiast suure kotitäie rabarbrit, nii et plaanin veel igasuguseid asju valmistada enne, kui isu täis saab selleks korraks :)

Selle keeksi jaoks siin aga asenda nisujahu riisijahuga või riisi- ja maisijahu seguga ning kasuta kokku 2 tl küpsetuspulbrit, kui soovid gluteenivaba kooki. Sügisel võid keeksi sees aga rabarbri asemel kasutada hapusid õunu. Kui soovid, siis lisa kaneeli või ingveri asemel peenestatud kardemoni. 
 
Vaja läheb:
u 400 g rabarberit
150 g võid
220 g heledat suhkrusiirupit 
0,6 dl piima
2 muna
280 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
1 tl jahvatatud ingverit või kaneeli või mõlemat

tuhksuhkrut (soovi korral peale raputamiseks)

Lõika rabarber u 0,5 cm paksusteks viiludeks (jämedad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks). Tükelda või ja aseta see koos siirupiga kasrtulisse. Lase sulada ja sega ühtlaseks.

Sega kausis piim lahtiklopitud munade ja tükeldtud rabarberiga. Lisa sõelutud jahu, mis on eelnevalt küpsetuspulbri, soola ja maitseaine(te)ga läbi segatud. Seejärel vala taina hulka või-suhkrusiirupisegu ja sega ühtlaseks.

Vala tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba. Küpseta 160-kraadises ahjus 1 h 15-20 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Enne lahti lõikamist sõelu keeksile soovi korral tuhksuhkrut.


Retsept ilmus D-kokaraamatus

Kolmapäev, 1. juuni 2022

Lihtsad kodused quesadilla'd


Nüüd, kui käes on aiapidude, piknike ja loodus- (metsa- ja raba-) matkade aeg, tasub meelde tuletada selliseid lihtsaid suupisteid, mida on mugav kaasa pakkida või näpu vahelt süüa, samuti on need kerged valmistada. 

Mehhikost pärit täidetud tortiljad ehk quesadilla'd on lihtsad teha ja hästi maitsvad. Täidise osas võib olla loominguline ega pea retseptist kinni pidama. Singi asemel võib kasutada näiteks hoopis (suitsu)lõhet. Lisada võib hakitud paprikat või hoopis marineeritud kurgi, tomati või jalapeno (ehk Jalapa paprika) viile, samuti sobivad vahele salatilehed ja rukola.

Samasuguse munatäidise võib teha ka näiteks croissant'idele, mis samuti sobivad nii hommikusöögiks kui ka matkale või piknikule kaasa võtmiseks.

Tortijasid on poes väikeseid, keskmiseid ja suuri. Mina kasutan siin keskmise suurusega täisteratoriljasid, kuid kui võtad suured või väikesed, siis arvesta ka täidist vastavalt. Nüüd on Santa Marial olemas ka porgandi- ja peediga  tortiljad, mis mõlemad on väga maitsvad ja sobivad ka selle retsepti jaoks hästi.

Neid suupisteid saab mugavalt matkale kaasa võtta. Samuti on võimalik neid sügavkülma panna, et siis hiljem lihtsalt üles soojendades kergelt toitev eine saada. 

Vaja läheb:
6 muna
soola 
värskelt jahvatatud musta pipart
u 1 sl võid
õli praadimiseks
mõned viilud juustu
paar viilu hakitud sinki
1 avokaado
rohelist (hakitud murulauku või rohelist sibulat, tüümiani- või basiilikulehti)
4 keskmist (täistera)tortiljat

Klopi munad kergelt lahti, maitsesta natukese soola ja pipraga. Lisa munamassile väikesteks tükkideks lõigatud või. 

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli. Vala muna pannile ja kuumuta samal ajal spaatliga segades paar minutit. Muna võiks olla kergelt hüübinud, kuid mitte liiga kuivaks küpsenud. 

Aseta kaks tortiljat lõikelauale ja aseta kummalegi 3 juustuviilu. Puista peale tükeldatud sink ning seejärel jaga munamass kahe tortilja vahel. Aseta munamassile avokaadoviilud, puista peale maitseroheline, jahvata soovi korral veel veidi pipart ja kata mõlemad tortiljad teise tortiljaga. 

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae quesadilla'sid ükshaaval pannil, kummaltki poolt u 4 minutit. Lase pisut taheneda, seejärel lõika sektoriteks ja naudi. 


    Neljapäev, 26. mai 2022

    Kihiline rabarberi-kohupiimakreemi magustoit



    Tegin eile hommikul ETV Terevisioonis rabarberiga kana ja seda mõnusat magustoitu, mille eest sain nii kiidusõnu kui ka küsimusi retsepti kohta, nii et panen siia kirja, kidas ma täpselt seda tegin. Sellest kogusest saab neli suurt pokaalitäit maitsvat desserti. Peale asetasin mõned mündilehed. Pildid - nagu näha - on seekord kiired telefoniklõpsud, aga mis siis ikka ... :)

    Rabarbrikastet on omajagu ja seda võib üle jääda. Kasuta seda siis näiteks hommikuse pudru või pannkookide peal või naudi näiteks maitsestamata jogurtiga. Leiba võid purustada köögikombainis, riivida või hoopis noaga hakkida. 

    Kui on vaja rabarbrikaste kiirelt maha jahutada, siis aseta kauss kastmega teise kaussi, milles on jääkuubikud. 



    Rabarbrikaste:
    400 g rabarberit
    3 sl suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    1 sl maisitärklist

    Tükelda rabarber ning aseta koos suhkrute ja 1 dl veega kastrulisse. Lase õrnalt podisedes keeda kuni rabarber on pehme ja lagunenud (kulub u 5 minutit). Sega maisitärklis külma veega ühtlaseks ja vala peene nirena ise samal ajal segades rabarbrikastme hulka. Lase kastmel paar minutit keeda, vala siis kaussi ja lase jahtuda.

    Kohupiimakreem:
    200 g toasooja toorjuustu
    600 g (2 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
    3 sl suhkrut

    Sega vispliga kreemi koostisained omavahel. Aseta kauss serveerimiseni külmkappi.

    Kaneeline leivapuru:
    4 viilu musta leiba
    1 sl võid
    1 sl pruuni suhkrut
    1 tl jahvatatud kaneeli

    Riivi leib. Prae seda pannil või sees keskmisel kuumusel paar minutit kuni leib muutub krõbedaks. Lisa suhkur ja kaneel ning prae segades veel paar minutit. Vala leivapuru kaussi ja lase jahtuda. 

    Neljapäev, 19. mai 2022

    Värske kapsa-kreveti salat


    Värske tumeroheline krõmpsuv varajane kapsas on soojematest kohtadest meie poe- ja turulettidele juba vähemalt kuu aega tagasi jõudnud ning suuremad kapsafännid sellega juba erinevaid toitusid valmistanud. Ma küll ise nende (ehk suuremate kapsafännide) hulka ei kuulu, aga samas teen aeg-ajalt selle viljaga ikka üht-teist head ja paremat, näiteks seda sama krevettidega salatit siin, kahe juustuga pirukat või hoopis suppi. Kapsast panen enamasti ka borši sisse. 

    See siin on üks hästi lihtne ja maitsev variant, mida maitserikka värske kapsaga peale hakata. Retsepti-idee sain Tiinalt (aitäh veelkord!), kes seda eelmisel suvel valmistas. Suur kausitäis salatit haihtus koos  esimese suvise kartuli ja grillitud lõhega laualt üsna kiirelt, kusjuures mehedki kiitsid seda ja tõstsid isegi juurde, mis ei ole salati puhul just igapäevane nähtus ;-) Olen nüüdseks seda salatit juba päris palju kordi valmistanud ja viimastel kordadel on see värske kapsaga nii maitsev olnud, et pole kastmesse isegi soola ega suhkrut lisanud. Eks krevetid ja majonees anna juba piisavalt soolasust ka, samas on noor kapsas ise juba meeldivalt magus:)

    Ütlen ausalt, et tegelikult on muidugi kõik kogused (nagu ikka salatiretseptis) suhtelised ja vastavalt maitsele, st ma ise tegelikult panen kõike tunde ja maitse järgi. Retsepti kirja sanud kogused on aga hea alguses aluseks võtta, kuid kõike saab alati oma maitse järgi paika timmida. 

    Et kapsas jääks hästi mahlane, tuleks see noaga peeneks hakkida mitte riivida, ja käega läbi muljuda/pigistada, et mahlasemaks teha.

    Krevetid võib asendada makraga või makrat ka lihtsalt salatisse juurde lisada. Ostes juba kooritud krevette, mis tavaliselt on soolvees, vaata nende netokaalu, mis reeglina on umbes poole väiksem kogukaalust.

    Lisada võib ka peenelt riivitud porgandit. Praegusel kevadisel ajal, mil murulauk juba aias vohab, olen tilli asemel seda kasutanud ja see sobib salatisse suurepäraselt. 

    See värske salat on eriti hea noorte kartulite ja grillitud kalaga.

    Vaja läheb:
    1 väiksem noor kapsas (u 500 g)
    200 g krevette (nõrutatud kaal)
    suur punt tilli

    Kaste:
    u 100 g majoneesi
    u 150 g hapukoort
    u 1 tl soola
    pipart
    1 tl suhkrut
    1 tl sinepit

    Haki kapsas õhukesteks viiludeks, nõruta krevetid sõelal korralikult ja haki till peeneks. Pane kapsas kaussi ja mulju seda käte vahel, et see mahlasemaks muutuks. Lisa till ja krevetid ning sega läbi.

    Sega kastme ained omavahel ja sega seejärel salati hulka. Lase enne söömist salatil umbes tunnike maitsestuda. Külmkapis seistes läheb salat järjest paremaks (maitserikkamaks) :)


    Retsept ilmus eelmisel suvel siin.

    Kolmapäev, 11. mai 2022

    Lõhe rabarberi ja spargliga


    Et rabarber ei ole imehea mitte ainult magusates toitudes, vaid sobib suurepäraselt ka soolastesse roogadesse, on toidusõpradele juba teada-tuntud fakt. Minulgi on blogis üks maitsev kevadine magushapu kana retsept, kus suisa pool kilo rabarbrit sees.  Magusaid rabarbriretsepte on muidugi juba kümneid siia kogunenud, nii et päris proportsioonis asi siiski ei ole :) Üritan aga natukene tasakaalu tekitada uue toiduga, kus rabarber on seekord koos spargliga lisandiks lõhele. 

    Spargel on muide suhteliselt vesine köögivili, sisaldades vaid 6,5% kuivainet nagu tomat ja rediski. Kergesti seeduvate valgu- ja süsivesikute tõttu on spargel suurepärane dieettoit eelkõige maksa- ja neeruhaigetele. Ka energiat on 100 grammi kohta vaid 25 kcal. Spargel on toitainerikas ja kuulub väärtuslike köögiviljade hulka olles toitainesisalduselt võrdne näiteks porgandi ja sibulaga. Värske spargel sisaldab kiud- ja mineraalaineid (kaltsium, tsink, magneesium, raud, seleen), foolhapet, vitamiine (eelkõige A, B, C, E, K) ning antioksüdante. Kuna seistes spargli toitainesisaldus väheneb, tasub sparglit süüa võimalikult ruttu pärast korjamist. 

    Parim viis spargli säilitamiseks on hoida seda külmas nii, et varred on vee sees nagu lilled vaasis. Enne tarvitamist tuleks aga kõvad varreotsad u 3 cm kõrguselt (sealt, kus see kergelt murdub) ära murda. 

    Ahjus küpsetatud rabarber:
    2 väiksemat või 1 suur šalottsibul
    2 suuremat või 4 väiksemat peenet rabarberivart
    u 2 sl (oliivi)õli
    3 sl vedelat mett või suhkrusiirupit
    1 sl palsamikreemi ehk balsamico't
    soola, pipart
    tüümianivarsi

    Lõika kooritud sibul(ad) õhukesteks viiludeks. Lõika rabarber 5-6 cm tükkideks. Kui on jämedad varred, siis lõika need enne pikuti pooleks või kolmeks. 

    Kuumuta pannil õli ja prae selles sibulat madalal kuumusel mõned minutid paaril korral segades kuni see hakkab läbipaistavaks muutuma. Lisa rabarber ja prae veel mõni minut. Nirista peale mesi või siirup ja  balsamico ning lisa mõned mõned tüümianivarred. Maitsesta soola ja pipraga. Vala segu ahjuvormi ja küpseta ahjus 160 kraadi juures u 15 minutit kuni rabarber on pehme. 

    Spargel ja lõhe:
    2 küüslauguküünt
    400 g sparglit
    4 paksemat lõhefilee tükki (ühe kaal 150-200 g)
    u 2 sl (oliivi)õli
    soola, pipart
    sidrunimahla
    tüümianilehti (seveerimiseks)

    Haki küüslauk peeneks. Murra sparglil ära kõvad varreotsad ja lõika või murra pikad varred pooleks. Eemalda lõhel nahk ja tõmba pinsettidega keskelt luud välja. 

    Kuumuta suurel pannil õli ja prae selles madalal kuumusel peeneks hakitud küüslauku paar minutit. Lisa spargel ja prae veel mõni minut seda aeg ajalt segades. Maitsesta kogu soola ja pipraga ning pigista peale sidrunimahla. Aseta pannile spargli peale lõhefileed ning maitsesta ka neid soola, pipra ja sidrunimahlaga. 

    Selle ajaga on rabarber pehmeks küpsenud. Võta vorm ahjust ja aseta pann koos lõhe ja spargliga ahju. Küpseta ahjus 160 kraadi juures samuti u 15 minutit kuni lõhe on läbi küpsenud ja spargel peaaegu pehme (ideaalis jääb see siiski kergelt krõmpsuks). 

    Serveerimiseks sobib hästi (täistera)riis, samuti kinoa. Jaga spargel ja lõhe nelja taldriku vahel, tõsta peale rabarber. Nirista kogu roale rabarberist välja tulnud vedelikku ja puista heldelt tüümianilehti. 


    Retsept ilmus aasta tagasi siin

      Kolmapäev, 4. mai 2022

      Mahlane rabarberi-pähklikook


      Tõeliselt lihtne, hästi mahlane ja suus sulav kook! Rabarberit saab veel hetkel kahjuks ainult turult, kuid peagi on juba võimalus neid ise aiast korjata. See kook on ka meeldivalt lihtne, nii et sobib eelolevaks emadepäevaks väga hästi. Kui aga rabarberihooaeg kätte jõuab, siis siin on terve hunnik kergeid ja maitserikkaid kooke selle suurepärase hapu viljaga (kaks esimest neist retseptidest on ühed mu suured lemmikud muide):) Ja igal kevadel tasub uuesti meelde tuletada, et ära kindlasti noori peeneid rabarberivarsi koori, sest ilus roosa värv on ju oluline ;-)

      Koogil tuleks lasta jahtuda, kuid võid seda küpsetist nautida ka soojalt. Sel juhul pigem tõsta seda suurema lusikaga nagu pudingut, sest soojana on kook pudisev. Lisandiks on ideaalsed vanillijäätis, -kaste ja -kreem, aga mulle endale meeldib see täitsa niisama ilma lisanditeta, sest kook on piisavalt mahlane, maitserikas ja pehme.

      Sügisel võid asendada rabarberi hapude kodumaiste õuntega (Antonovka on alati ideaalne). 

      Kui kasutad gluteenivaba jahu (mul oli maisi- ja riisijahu segu), lisa 1,5 tl küpsetuspulbrit. 


      Vaja läheb:
      400 g rabarberit
      90 g toasooja võid
      220 g muscovado suhkrut
      1 suur muna
      220 g jahu
      1 tl soodat
      näpuotsatäis soola
      300 g hapukoort
      100 g meelepäraseid pähkleid või nende segu
      2 sl kaneelisuhkrut
      tuhksuhkrut (soovi korral)

      Lõika rabarber u 0,5 cm tükkideks. Jämedamad varred lõika enne pikuti pooleks. 

      Vahusta või suhkruga, lisa edasi vahustades muna. Sega teises kausis sõelutud jahu sooda ja soolaga ning  lisa koos hapukoorega võivahule. Viimasena sega tainasse hakitud rabarber. 

      Laota tainas u 20X30 cm küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi, puista ühtlaselt peale (hakitud) pähklid ja kaneelisuhkur ning küpseta 160-kraadises ahjus u 40 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

      Lase koogil vormis jahtuda, lõika siis ruutudeks ja sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut. 


      Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      Teisipäev, 3. mai 2022

      Soe küpsisemaius vaarikate ja martsipaniga




      Mahlaste vaarikate ja tummiste šokolaadiküpsistega martsipanimaius on eriliselt kerge ja igati soblik näiteks juba sel pühapäeval oma emale valmistada. See on tõesti üks selline dessert, millega saavad hakkama ka väikesed lapsed, rääkimata kõigist täiskasvanud inimestest (sh sellised, kes muidu kunagi köögis midagi ei tee) :) Samas sobib see küpsetis nii magustoiduks kui ka nt hommikul kohvi kõrvale nautimiseks. 

      Kasutada võib ka külmutatud vaarikaid. Neid eelnevalt sulatada ei ole vaja. Väga hästi sobivad sellesse maiusesse ka mustikad. Šokolaadiküpsised võivad olla ka šokolaaditükkidega. 

      Vaja läheb:
      2 muna
      2 sl suhkrut
      200 g hapukoort
      100 g martsipani
      100 g šokolaadiküpsiseid
      100 g vaarikaid 

      Klopi munad kausis suhkruga kergelt lahti ja sega läbi hapukoorega. Tükelda martsipan ja murenda küpsised puruks või hästi väikesteks tükkideks.

      Võta neli kuumakindlat anumat ja jaota kaks kolmandikku küpsisesegust nende põhja. Jaga hapukooremass nelja anuma vahel ning korda sama martsipaniga ja suurema osa vaarikatega. Laota ülejäänud küpsisepuru vormide peale ja aseta need ahju.

      Küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit kuni hapukooremass on tahenenud. Puista peale ülejäänud vaarikad ja lase jahtuda.

      Kolmapäev, 27. aprill 2022

      Spargli-lõhepirukas kodujuustuga


      See pirukas on on igas mõttes rikkalik - ohtralt maitsvat lõhet, värsket sparglit ja kodujuustu krõbedal lehttaina põhjal. Seda soolast küpsetist on ülilihtne teha ja see on ühtviisi hea nii külalistele pakkumiseks kui ka külla kaasa võtmiseks. Seega tasub see juba lähiajal plaani võtta, sest sparglihooaeg on Eestiski peagi algamas. Mujalt toodud värske spargliga saab aga ka muul ajal maiustada, nii et pirukat võib ju pmst ka aastaringselt küpsetada :)

      Spargel (Asparagus officinalis) on selle poolest huvitav, et botaanikute jaoks on see harilik aspar, lilleadnikele aspar, kuid kokkade ja köögiviljakasvatajate jaoks spargel. Spargli perekonda kuulub ligi 150 liiki ja see on vana kultuurtaim. Juba Vana-Egiptuses peeti seda vilja delikatessköögiviljaks; Roomas aga olid sparglikasvatamise võtted eriti arenenud ja need on koos aegade jooksul lisandunud täiendustega siiani kasutusel. Spargli kasvatamine on keerukam ja aeganõudvam kui tavaliste köögiviljade kasvatamine. Just töömahukuse tõttu (see olevat üks kõige rohkem tööjõudu nõudvaid köögivilju) on spargel kõrge hinnaga. 

      Valge ja rohelise spargli värvi erisus sõltub muide vilja kasvatamisest. Valget ehk pleegitatud sparglit hakati kasvatama alles 19. sajandil, mil noori võrseid hakati savipottide või mullaga katma. Valget sparglit kultiveeritaksegi katte all, mistõttu see saab vähe päikese valgust ja taimes tekib vähem klorofülli, mis selle roheliseks muudaks. Maitse on seetõttu valgel sparglil õrnem kui rohelisel, samuti on hind kõrgem, kuna kasvatamisega nähakse rohkem vaeva. See-eest aga C-vitamiini sisaldus on valges sparglis väiksem - vaid 30 milligrammi 100 grammi kohta võrreldes rohelise spargli 60 milligrammiga. 

      Selle piruka jaoks pole mõtet valget sparglit "kulutada", sest roheline sobib ideaalselt. Veelgi maitserikkama piruka saamiseks võib tavalise kalafilee asemel kasutada ka (kuum)suitsulõhet, kuid sel juhul võid kogust ka vähendada (piisab ka u 300 grammist). 

      Vaja läheb:
      400-500 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
      u 400 g lõhefileed
      5 muna
      100 g hapukoort
      400 g kodujuustu
      suur peotäis karulauku või 2 küüslauguküünt
      2 sl jahu
      400-500 g sparglit (puhastamata kaal)
      soola, pipart
      oliiviõli

      Võta tainas paar tundi enne küpsetamist sügavkülmast külmkappi ja lase sel aeglaselt sulada. 

      Eemalda lõhefileel nahk, tõmba keskosast luud välja ja lõika u 1 cm tükkideks.

      Murra sparglitel ära kõva varreots ja lõika neid soovi korral väiksemaks (võib ka terveks jätta).

      Klopi munad kergelt lahti ning sega läbi hapukoore ja kodujuustuga. Lisa purustatud küüslauguküüned või hakitud karulauk ja jahu ning sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga. 

      Aseta tainas 20x30 cm küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud vormi ning suru seda laiemaks nii, et see ulatuks ka 2 cm kõrguselt äärtele. Pirukataina võib ka eelnevalt jahusel pinnal suuremaks rullida ja siis vormi asetada. Tee pirukapõhjale kahvliga tihedalt augud sisse. 

      Puista põhjale tükeldatud lõhe ja vala peale kodujuustumass. Kõige peale aseta sparglid, millele nirista pisut head oliiviõli, raputa soola ja jahvata musta pipart.

      Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit kuni piruka ääred on kuldpruunid ning täidis tahenenud ja hakkab samuti pealt kuldseks muutuma. 

      Reede, 22. aprill 2022

      Pehme kohupiima-ürdisai kahe juustuga


      Seekord tegin ühe lihtsa mahlase saia kohupiima ja kahe juustuga :) Muide, juustu söövad inimesed juba vähemalt 6000 aastat. Täpset aega, mil see imeline piimatoode meie lauale jõudis, ei ole küll võimalik määrata, kuid juba Sumerite iidsete templite friisidel oli kujutatud episoode juustu valmistamisest. 

      Eriti suure au sees oli juust aga vanadel roomlastel. Juust oli Rooma riigis kallim kui vein ja iga jõukama kodaniku majas leidus spetsiaalne juustuköök. Roomlased täiendasid juustuvalmistamist esmakordselt pikaaegse laagerdamise kasutusele võtmisega, samuti selle suitsutamisega, et juust kauem säiliks. 1. sajandil elanud Rooma põllumajanduslike teoste autor Columella pidas parimaks õunapuupuidust saadud suitsu. Tema andis ka juustu valmistamiseks juhendeid, õpetades muuhulgas juustu maitsestamist pähklite, pipra ja ürtidega. 

      Keiser Augustus aga hindas enim Toulouse'ist pärit juustu ning tema lemmikroaks olid selle juustuga praetud kalad, must leib ja viigimarjad. Arvestades, et Roomas kasvas rukis sel ajal vaid umbrohuna nisu sees, oli tema toiduvalik üsna haruldane ja ka igati kasulik, sest kõiki neid toiduaineid, sh juustu peavad teadlased üksmeelselt väga tervislikuks. Caesar aga märgib oma Gallia sõdade kirjelduses, et germaanlaste tähtsaim toiduaine oli sel ajal juust. 

      Roomlased oskasid hinnata ka Šveitsi Alpides valmistatud juustu. Kuna sealsed rohud andvat piimale eriti hea maitse, siis veeti alpides tehtud juustusid hobustega Rooma, kus seda nimetati caseus helveticus. Ladinakeelsest sõnast juustu kohta on tuletatud ka selle nimetus mitme teises keeles - cheese (ingl k), Käse (saksa k), cacio (Iaalia k), queso (hispaania k). 

      Juust on toitev, säilib kaua ja maitseb hästi. Juba Hippokrates kirjutas patsientidele välja piimadieete, mille hulka kuulus ka juust. Keskajal Itaalia linnas Salernos avatud Euroopa esimeses ilmalikus meditsiinikoolis välja antud "Salerno Tervishoiukoodeksis", millest on tehtud üle 300 kordustrüki, propageeriti juustu ja leiba kui väga tervislikke toiduaineid. 


      Selle saia võid val mistada ka nisujahuga ning siis piisab 1 tl küpsetuspulbrist ja sooda võid üldse ära jätta. Taina segamisega ole sel juhul hästi ettevaatlik, et mitte gluteeni aktiveerida, sest muidu on tulemuseks  vähem kerkinud ja kõvem sai. Kui nisujahuga tehtud saia tainast võimalikult vähe segada, saad aga õhulise ja hästi kerkinud saia, sest gluteen aktiveerub siis alles küpsemise ajal mite varem.

      Sai tuleb pärast küpsetamist võimalikult kiiresti vormist välja võtta (10 minutit võiks siiski taheneda pärast ahjust võtmist), sest muidu tuleb alla kondensvedelik ja sai jääb alt vesine. Restil jahtudes aga käib õhk alt läbi ja saia jääb ka alt krõbe(dam).

      Vaja läheb:
      60 g võid
      100 g kõvemat laagerdunud juustu (mõni kodumaine Parmesani analoog on ideaalne)
      125-250 g (1-2 pakki) mozzarella't
      370 g jahu (270 g toortatra- ja 100 g maisijahu)
      2 tl küpsetuspulbrit
      1 tl soodat
      1 tl värskeid või kuivatatud ürte (nt tüümiani, punet, rosmariini või nende segu)
      paar pipraveski keerdu musta pipart
      1,5 tl soola
      1 suur toatemperatuuril muna
      2 sl vedelat mett
      2,6 dl täispiima
      200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima

      Sulata või ja lase mõni minut jahtuda. Riivi kõva juust. Murra või lõika mozzarella 1-2 cm tükkideks.

      Sega sõelutud jahu(d) teiste kuivainetega (küpsetuspulber, sooda, ürdid, pipar ja sool). Lisa mozzarella ja pool riivitud juustust ning sega kuivainetega läbi. Teises kausis sega lahtiklopitud muna mee, piima,  kohupiima ja sulatatud võiga ühtlaseks, seejärel sega kuivainetega läbi. 

      Tõsta tainas (see on hästi paks) suuremasse piklikusse leivavormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba, ääred aga määrutud võiga ja jahuga üle puistatud. Silu pind ja puista peale ülejäänud riivitud juust. 

      Küpseta ahjus 170 kraadi juures (pöördõhu režiimi kasutades on paras temperatuur 150 kraadi) 45-55 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui sai pealt liigselt pruunistub, siis kata see fooliumiga. Küpsemisaeg sõltub ahjust, samuti vormi suurusest. 

      Lase saial vormis u 10 minutit seista, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Enne lahti lõikamist võiks sai olla restil u 20 minutit tahenenud. 

      Jahtunud sai keera kas toidukilesse või küpsetuspaberisse või aseta õhukindlalt suletud anumasse. Soovitan hoida seda toatemperatuuril ja tarbida kolme päeva jooksul. Ülejäänud saia võib asetada ka sügavkülma. 

      Kolmapäev, 20. aprill 2022

      Šoti munad


      Kui juba munavõid ja täidetud mune oled teinud või ei ole nende järele isu ning ideid on juurde vaja, siis Šoti munad on üks väga hea variant, kuidas kasutada ära pühadest alles jäänud keedumune. Ideaalis ei ole  Šoti munade kollane päris kõvaks keedetud, vaid pigem kergelt vedel, nii et kui teed Šoti mune ekstra selleks keedetud munadest, siis ära neid üle viie minuti keeda. 

      Šoti munad on väga toitev ja toekas roog, mis sobib nii suupisteks kui ka põhiroaks koos salatiga, samuti piknikule või matkale kaasa võtmiseks. Valgurikas amps hoiab kõhu kaua täis. 

      Hakkliha asemel on brittidel enamasti kasutusel kesta seest välja võetud vorstitäidis. Hakklihadest tasub kasutada pigem rasvasemat laadi hakkliha, sest nt veisehakkliha võib pisut kuivaks jääda.

      Traditsiooniliselt on Šoti munad küll õlis frititud, kuid neid võib tegelikult ka rohkes õlis pannil praadida või üldse ahjus küpsetada (200-kraadises ahjus 15-20 minutit). Viimasel juhul ei tule need pealt nii krõbedad ja on oluliselt vähem rasvased, kuid maitsevad ikka hästi :)

      Riivsaia saab teha väga lihtsalt ka ise, näiteks kuivemat saia köögikombainis peeneks töödeldes. 

      Vaja läheb: 
      4 keedetud muna
      1 muna
      300 g (1 pakk) hakkliha
      1 sl riisi- või nisujahu
      1 tl soola
      1 tl Dijoni sinepit
      0,5-1 tl tšillipulbrit
      u 50 g riivsaia

      õli küpsetamiseks, praadimiseks või frittimiseks

      Koori keedetud munad. Klopi muna väikeses kausis nö lahti.

      Sega suuremas kausis hakkliha läbi poolega lahti klopitud munast, jahu ja maisteainetega. Jaota hakkliha neljaks ühesuuruseks tükiks, vajuta lapikuteks ketasteks, aseta igaühele keskele muna ja mätsi hakklihamass muna ümber nii, et muna oleks üleni kaetud. Veereta need käte abil ümmarguseks palliks. 

      Veereta hakklihapalle ükshaaval ülejäänud pooles munas ja seejärel riivsaias. Küpseta õlis või ahjus kuldpruuniks. Pannil praadides keera mune pidevalt, et need oleks ühtlaselt pruunistunud (keskmisel kuumusel kulub u 10 minutit). 

      Enne söömist lõika Šoti munad pooleks. Lisandiks sobivad erinevad värsked või marineeritud aedviljad (kurgid, tomatid, sibulad, peet). 


      Teisipäev, 19. aprill 2022

      Tuunikala-muna salat


      Loodan, et kõigil olid imelised kevadpühad! Ja mis eriti oluline - loodetavasti olid need ka maitseelamusterikkad ;-) Mina igal juhul küpsetasin eelmisel nädalal nii erinevaid kohupiimakooke (sh need kolm maiust Nädalalõpuleht LP-s) kui ka ühe suus sulava Baski juustukoogi, mida sel korral nautisime koos maasikatega. Lisaks said esimesed grill-lihad ja -vorstid söödud, sest Maks & Moorits tutvustas oma uusi maitsvaid tooteid, maja aknad pestud ning terassihooaeg avatud. Sel nädalavahetusel tuli küll veel terassil vahuveini rüübates jope seljas hoida, kuid kaugel see aeg enam on, kui päeval on nii palav, et rõdul on keeruline keset päeva aega veeta ;-) Varsti ilmselt saab ka juba esimesed lilled kastidesse istutada ja seemned mulda külvata, nii et olen juba suve osas heas mõttes kerges ootusärevuses :D

      Täna aga pakun ühe uue retsepti, mis on suurepärane võimalus kasutada ära pühadest ülejäänud keedetud mune. Tuunikala-munasalt on ühtviisi hea nii musta leiva ja röstitud saia kui ka soolaste küpsiste või pannkookide (nii õhukeste kui ka paksude) ja (tatra)pliinidega. Ehk siis tegemist on igati universaalse suupistega, mis sobib peaaegu kõigega, meeldib enamikele inimestele ja mida on ülimalt lihtne valmistada;-)

      Vaja läheb:
      u 300 g (2 väikest või 1 suur karp) tuunikala vees
      4 keedetud muna
      2 keskmist varssellerit
      1 suurem marineeritud kurk
      peotäis hakitud rohelist sibulat
      150 g paksemat majoneesi
      2 sl (teralist) Dijoni sinepit
      0,5 tl paprikapulbrit
      näpuotsatäis cayenne'i pipart

      Nõruta tuunikala üleliigsest veest. Koori munad ja tee kahvliga puruks. Viiluta seller õhukesteks viiludeks ja lõika kurk väikesteks tükkideks. 

      Sega majonees sinepi ja maisteainetega. Lisa ülejäänud komponendid ja sega ühtlaseks. 


      Neljapäev, 14. aprill 2022

      Beseekattega kohupiimakook

       

      Homme on juba kevadpühad, seega on viimane aeg mõelda, mida sel ajal lauale panna. Aastate jooksul on mul blogisse kogunenud suur hulk lihavõteteks sobivaid retsepte, mille seast loodetavasti igaüks endale pühadeks mõne sobiva roa leiab. Samas aga sellist kreemise kohupiimatäidise ja õhulise beseekattega kooki veel ei olegi, nii et julgen ka seda soovitada - meil kodus hetkel on suur lemmik;-) 

      Kolm eriti lihtsat kohupiimaga retsepti - magus pirukas, mahlane keeks ja marmelaadiga tort - leiab aga tänases Nädalalõpuleht LP-s. See-eest Maaelus kirjutasin täna peedi tähtsusest Ukraina köögis ja jagasin oma borši retsepti (lugu on juba veebis ja tasuta loetav). 

      Igaks juhuks mainin, et põhjas võib kasutada ka šokolaaditükkidega küpsiseid. Sel juhul piisab vaid 50 grammist võist. 

      Põhi:
      200 g küpsiseid
      80 g võid

      Purusta küpsised köögikombainis. Lisa sulatatud või väikesteks tükkideks hakitud või ja töötle ühtlaseks. 

      Suru segu 20-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Küpisesegu võib panna ka äärtele, kui parem jääb, kui on paksem põhi. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

      Täidis:
      400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
      200 g hapukoort
      60 g suhkrut
      1 sl vanillisuhkrut
      2 sl maisitärklist
      4 munakollast
      poole sidruni mahl
      1 sidruni peenelt riivitud koor
      100 g kuivatatud aprikoose, kirsse või jõhvikaid (soovi korral)

      Sega kohupiim hapukoore, suhkrute, maisitärklise ja munakollastega läbi. Lisa sidrunimahl, peenelt riivitud sidrunikoor ja soovi korral ka kuivatatud puuviljad. Haki aprikoose enne kindlasti väiksemaks, kirsid ja jõhvikad võid ka terveks jätta. 

      Vala täidis koogipõhjale ja küpseta 170 kraadises ahjus 45-50 minutit kuni kohupiimatäidis on peaaegu tahenenud (keskelt võib õrnalt võbeleda). 

      Kate:
      4 munavalget
      150 g tuhksuhkrut

      Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Lisa edasi vahustades suhkur ühe supilusikatäie kaupa. Laota munavalgevaht koogile ja küpseta veel 10 minutit. Keera ahjul kuumus kinni ja lase koogil 10 minutit ahjus olla. Võta kook ahjust välja ja jäta jahtuma. Jahtunud kooki hoia serveerimiseni külmas. See kook on kõige parem just külmana. 


      Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      Teisipäev, 12. aprill 2022

      Kirju koer kohupiimaga



      Kevadpühade ajal, mil kohupiimadesserdid on eriti kõrges hinnas, võiks ehk rääkida ka veidi kohupiimast;-) Selle valmistamiseks kuumutatakse hapnenud piima, mille käigus eraldub teraline sadenev osa. Kalgendamisprotsess toimub juuretisebakterite või laapeensüümide abil. Selle käigus eraldub vadakust valgurikas kelgend, millest saab kohupiima tooriane. Kohupiim on hapnenud piimavalkude konsentraat ning sisaldab piimas olevaid makro- ja mikrotoitianeid. 

      Kohupiim on hästi toitainerikas. Selles on ohtralt A-, B2, B3- ja B12-vitamiini, samuti fosfori, kaltsiumit, joodi ja magneesiumi. Kohupiima hapukas maitse tuleneb piimhappest ja teistest orgaanilistest hapetest. Need happed soodustavad seedenäärmete talitlust ja toitainete organismi imendumist. 

      Kohupiimas on sõltuvalt selle rasvasisaldusest 65-83% vett ja vaid 1-1,5% süsivesikuid, millest suurema osa moodustab piimasuhkur ehk laktoos. Samas on kohupiim vähese laktoosisisaldusega, kuna laktoosist suurem osa jääb vadakusse ja kui seda valmistati juuretisebaktertega hapendatud piimast, kulutasid osa ära piimhappebakterid. 

      See piimatoode sisaldab 10-15% kõrge biokvaliteediga valku, mis omakorda sisaldavad elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Need aminohapped on organismile soodsas vahekorras. Erilist tähelepanu väärib kohupiima suur metioniinisisaldus, mis muuhulgas kaitseb maksa rasvumise vastu. 

      Rasvhappeid on kohupiimas sõltuvalt selle rasvasusest 0,2-9%. Tavalise ehk mõõduka rasvasisaldusega (4-5%) kohupiima rasvas on u 20% monoküllastumata rasvhappeid, mis on oksüdeerimiskindlad ja tervislikud. Mida rasvasem on kohupiim, seda rohkem saab organism neist rasvlahustuvaid vitamiine. 


      See mahedamaitseline kohupiimaga variant vanast heast klassikalisest Kirjust Koerast on olnud mu küpsetusrepertuaaris juba üle 20 aasta ja alati inimestele meeldinud. 

      Selle koogi jaoks sobib eriti hästi silikonvorm, sest siis ei ole vaja vormi kilega vooderdada. 

      Küpsised võiksid olla magusad. Sobivad erinevad küpsised, nt šokolaadi-, vanilli-, karamelli-, kondenspiimamaitselised. Kui kasutad vähem magusaid küpsiseid, nt digestiivküpsiseid, siis soovitan lisada u 50 g suhkrut. 

      Vaja läheb:
      400 g magusaid küpsiseid
      200 g marmelaadikomme
      200 g võid
      20 g želatiinipulbrit või 10 želatiinilehte
      200 g (1 pakk) maitsestamata, vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
      2 dl piima
      200 g hapukoort
      100 g suhkrut
      50 g maitsestamata kakaopulbrit

      Murra küpsised tükkideks ja lõika marmelaadikommid väikesteks tükkideks. Tükelda või, sulata ja lase pisut jahtuda.

      Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Kui kasutad pulbrit, siis toimi vastavalt pakendi juhistele. 

      Sega kausis kohupiim piima, hapukoore, suhkru ja kakaopulbriga ühtlaseks. Sega hulka või. 

      Aseta 2 dl vett potti ja sulata selles želatiinilehed. Ära keema lase. Vala želatiin peene nirena ise samal ajal segades kohupiimamassi hulka.

      Viimasena lisa tükeldatud marmelaadikommid ja küpisesed. Vala segu 24-26 cm läbimõõduga ümmargusse või u 20X20 cm neljakandlisse vormi, mis on eelnevalt kaetud kilega, ja aseta vähemalt neljaks tunniks külmkappi tahenema. Kummuta kook taldrikule või serveerimisealusele ja lõika tükkideks. 

      Esmaspäev, 11. aprill 2022

      Martsipani-kohupiimavorm mustikakisselliga


      Lihavõtte nädala puhul lisan blogisse järjekordse kohupiimadesserdi retsepti:) Kuna mulle kohupiimaga küpsetised, sh kohupiimavormid, hullult meeldivad, siis on neid blogis tegelikult juba omajagu olemas. Eelmise retsepti (kohupiimavorm marjakisselliga) juures lugesin erinevad kohupiimavormi variatsioonid ka üles, et neid kergem üles leida oleks. Kuna aga ka martsipan ja mustikakissell on asjad, mis mulle tohutult maitsevad, siis see siin on ilmselt mu isiklik lemmik kohupiimavormide hulgas :)

      Võid kasutada ka rosinatega või vanillimaitselist kohupiima, aga sel juhul vähenda suhkru kogust.  Jahu võib olla ka gluteenivaba, nt mina kasutasin riisijahu, aga väga hästi sobib ka nt toitainerikas kaerajahu. 

      Kohupiimavorm

      4 muna
      600 g (3 pakki) maitsestamata kohupiima
      200 g hapukoort
      2 sl vanillisuhkrut
      100 g suhkrut
      60 g jahu
      60 g võid
      200 g martsipani

      Klopi munad kergelt lahti, lisa kohupiim, hapukoor ja suhkrud ning sega ühtlaseks. Lisa sõelutud jahu ja sulatatud või. Sega läbi, seejärel lisa tükeldatud martsipan. 

      Laota võiga määritud ja jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud 20X20 cm ahjuvormi. Küpseta 180-kraadises ahjus u 45 minutit kuni vorm on äärtest kuldpruun. Lase vormil jahtuda ja aseta siis paariks tunniks külmkapi lõplikult tahenema. Lõika ruutudeks ja naudi koos hapukoore või mustikakisselliga. 

      Mustikakissell

      800 g mustikaid
      150 g suhkrut
      3 sl kartulitärklist

      Aseta mustikad ja suhkur koos 1 l veega potti, lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel mõni minut ja keera seejärel kuumus kinni. 

      Sega eraldi anumas (kausike või suurem kruus) tärklis u 1 dl külma veega ühtlaseks. Vala tärklisesegu kohe ühtlase nirena potti ise samal ajal kisselli hoolega segades, et ei tekiks tükke. 

      Kuumuta kisselli mõned minutid, kuni see kergelt pakseneb, kuid ära keema lase. Lase kissellil täielikult jahtuda ja aseta seejärel külmkappi. Serveeri koos kohupiimavormiga, soovi korral puista peale mündilehti. 


      Kolmapäev, 6. aprill 2022

      Astelpajukattega šokolaadi-kohupiimakook


      Suus sulav kodujuustu, kohupiima ja -pastaga kook on praegusel ajal ideaalne kahel põhjusel. Esiteks sobib see suurepäraselt eelolevateks kevadpühadeks, teiseks saab ära kasutada sügavkülma alles jäänud marjad. Kui aga astelpaju marju kodus võtta pole, siis tasub neid poest osta, sest sügavkülmaletis on need alati olemas ja ühes suures poeketis ka hetkel soodushinnaga ;-)

      Kui soovid, võid astelpaju marjadest katte ära jätta (et koogi valmistamine veelgi lihtsam ja kiirem oleks) või teha selle muudest marjadest. Kuna aga astelpaju on tõeline vitamiinipomm ja ilusa kevadiselt erksa oranži värvusega, siis soovitan ikka seda kasutada. 

      Astelpaju kohta on öeldud, et see on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, kuid selle marjades on ka rohkelt mineraalaineid, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid ja eeterlikke õlisid. Vitamiinidest on aga kõige enam C-vitamiini (sõltuvalt sordist 150-1600 mg%), samuti B-grupi vitamiine ja karotenoide. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkrut on neis vaid 3,5% ja orgaanilisi happeid (peamiselt õun- ja viinhapet) peaaegu sama palju ehk 3,2%. 

      Astelpaju kui ravivahendit tunti juba Antiik-Kreekas. Nimetuse Hippophae olevat astelpaju saanud Kreeka hobuse järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Hetkel rakendavat astelpaju lehtede söömisest saadavat kasu parema villa saamiseks Prantsuse lambakasvatajad. Raviks kasutatakse astepalju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Vähe on vilju, mille puhul nende ravi- jt kasulike omaduste nimekiri paistaks justkui lõputu. Näiteks olevat astelpajust abi mao- jt seedeelundite, reuma, podagra ravis, veresoonte lupjumise, närvisüsteemi häirete jpm asjade puhul. Aselpaju stimuleerib immuunsüsteemi, aitab kaasa haigustest ja traumadest tervenemisele ning kiirendab kudede taastumist. 


      Valge šokolaadi ja erinevate tervislike piimatoodetega (kodujuust, kohupiim ja -pasta) täidis on mahedalt magus, moodustades koos erksa ja hapuka astelpajukihiga nauditava koosluse. Mina tegin katte värsketest marjadest, sest sel ajal, kui retsepti koostasin, oli neid veel turul saada.


      Küpsiseid saab eriti mugavalt ja kiirelt purustada köögikombainis. Sel viisil saab ka kõige ühtlasema tulemuse. Visplit tasub nii täidise kui ka katte segamiseks kasutada, et želatiinist tükke ei jääks.


      Vormi põhja ja äärtele võid asetada küpsetuspaberilehe, toidukile vms, et oleks kergem vormist kätte saada. Samas kõige siledama ja sirgema ääre saab, kui vormi äärtel midagi ei ole.


      Mina lisan nii täidisesse kui ka kattesse kolm želatiinilehte. Nii jääb tulemus kreemjam ja pehmem, kergelt võdisev. Kui soovid aga kooki transportida, on palavad ilmad või kook on muidu enne serveerimist pikemalt külmkapist väljas või kui sulle lihtsalt meeldib tugevam tarretis, siis lisa kummassegi üks želatiinileht juurde. Nii on tulemus vähem kreemine ja kõvem, kuid samas nö tugevam. 


      Põhi:

      200 g šokolaadiküpsiseid (võivad olla šokolaaditükkidega)

      70 g sulatatud võid


      Purusta küpsised, sega läbi võiga ja suru segu 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 


      Täidis:

      150 g kodujuustu

      400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

      300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

      200 g valget šokolaadi

      3-4 želatiinilehte


      Sega kodujuust kohupiima ja -pasta ühtlaseks. Tükelda valge šokolaad, sulata vesivannil ja sega vispliga kreemi hulka.


      Aseta želatiinilehed koos 1 dl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Soojenda kastruli sisu madalal kuumusel pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase!


      Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena samal ajal vispliga segades kreemi hulka. Vala segu vormi küpsisepõhjale ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi tahenema. Kui täidis on tahenenud, valmista koogile kate.


      Kate:

      400 g astelpajumarju

      50 g suhkrut

      3-4 želatiinilehte


      Katte jaoks püreesta astelpajumarjad kannmikseris, suru segu läbi sõela ja viska sõelale jäänu ära. Vala saadud mahlast 3 dl kastrulisse ja sega sisse suhkur.


      Aseta želatiinilehed 10 minutiks külma vette paisuma ja pigista seejärel käte vahel kuivaks.


      Aseta kastrul asetelpajumahlaga pliidile ja kuumuta kergelt. Lisa želatiiniliehed ja sega samal ajal kuumutades, kuni need on lahustunud. Lase segul u 10 minutit jahtuda ja tõsta seejärel supilusikaga ettevaatlikult koogile. Aseta vorm külma tagasi ja lase veel 3-4 h seista, kuni ka kate on täielikult tahenenud.




      Retsept ilmus sügisel siin