Sparglisalat kruupidega

Sparglifännidele on lõpuks saabunud õnnis hetk - Eesti spargel on valmis! Sel aastal on see küll veidi hilisem, sest mai oli külm, kuid lõpuks on see kauaoodatud vili kohal. Kodumaist sparglit saab nautida just hetkel, mil see valmib, seega tasub seda igal võimalikul juhul roogadele lisada. Koos vanade heade kruupidega, aromaatse murulaugu, suitsukala ja munaga saab neist suurepärase salati, mis sobib ka hommikusöögiks.

Kuna spargel mulle meeldib, siis on blogisse aastate jooksul kogunenud palju erinevaid retsepte sellega - salateid, suppe, pastasid, põhiroogasid, risotot ja muidugi erinevaid pirukaid! :) Salatitest soovitan eelkõige seda värske kartuliga varianti, pirukatest on see lihtne küpsetis väga hea, aga ka kodujuustu ja suitsulõhega pirukas on üks lemmikuid! Kui retsepte vaadata, siis on muidugi näha, et (kuum)suitsulõhe, munad ja Parmesan (või sellelaadne juust) on need, mida spargliga kõige enam sobitan, aga need tõesti sobivad omavahel ka suurepäraselt kokku :)

 

Kui pošeeritud ehk kooreta keedetud munad ei meeldi või neid teha ei soovi, siis jäta need ära või asenda nö tavalise keedetud muna või härjasilmaga.

Soovi korral lisa salatile kappareid, (tükeldatud) oliive või kuivatatud tomateid, et maitset veelgi juurde anda ja seda rikkalikumaks teha, kuid minu arvates on spargel ja lõhe juba ise nii maitsekad, et ma ise midagi siia salatile juurde ei soovigi.

Vaja läheb:

200 g odrakruupe

soola

250 g sparglit

õli

musta pipart

poole sidruni mahl

250 g kuumsuitsulõhet 

peotäis hakitud murulauku või tilli või mõlemat

4 pošeeritud muna

1 sl äädikat

Kruubid võid juba eelmisel õhtul külma veega likku panna. Enne keetmist loputa need jooksva külma vee all sõelal ja keeda siis soolaga maitsestatud vees pehmeks.

Murra ära spargli puised varreotsad. Nirista sparglile õli ning maitsesta soola ja pipraga. Lõika sparglid kaheks või kolmeks tükiks ning grilli, prae või küpseta ahjus u 10 minutit. Nirista peale umbes pool sidruni mahlast.

Tükelda lõhe ja nirista peale ülejäänud sidrunimahl. Seejärel sega kala läbi kruupide, hakitud maitserohelise ja küpsetatud spargliga. 

Kui soovid mune pošeerida, siis aseta u kolmeliitrine pott veega tulele, lase veel keema tõusta, lisa äädikas ja 1 tl sool ning tee vispliga keskele nö tsentrifuug, et vesi hakkaks keerlema. Löö muna noaga pooleks ja libista pöörleva vee keskossa. Keeda muna u 5 minutit, kuni valge on täielikult hüübinud, kuid munakollane veel seest vedel. Võta vahukulbiga potist ja aseta majapidamispaberile nõrguma. Võid korraga küpsetada ka mitu muna või teha seda ükshaaval. 

Jaga salat nelja taldriku vahel ja aseta igale peale kas keedetud või praetud muna. Soovi korral jahvata ka veidi pipart ja puista veel murulauku ning naudi kohe. 

Retsept ilmus paar aastata tagasi siin

Krõbedad kartulipliinid suitsukalasalatiga

Blogisse on küll kogunenud suur hulk erinevaid EV aastapäevaks sobilikke retsepte, kuid küll küllale liiga ei tee, nagu juba vanarahvas teadis, nii et lisan siia sel nädalal neid veel juurde, et oleks ikka korralikult valikut :) Suitsukalasalatiga kartulipliinid on muidugi roog, mis passib ka igal muul ajal söömiseks nii hommikusöögiks kui ka (veidi pidulikumaks) brantšiks, samuti suupistena, eelroana või niisama näksimiseks. See roog on kerge valmistada ega võta palju aega, nii et pidulikul puhul saab kõvasti aega kokku hoida :)

Kuna väikese beebiga lähen õhtuti suhteliselt varakult magama, siis külalised käivad meil peamiselt päevasel ajal ja nädalavahetustel, niiet brunch on muutunud meile väga sagedaseks. Seetõttu olen viimasel ajal valmistanud suures koguses erinevaid soolaseid, nt kohevaid õllega tatrapliine ning veidi lihtsamaid ja kiiremaid tatrapliine lõhetartariga, samuti kohupiimaga pisikesi tatrapliinikesi. Koos erinevate (suitsu)kala salatite ja muude variantidega (nt lõhe-rillettes'iga) on need igati maitsvad ja passivad suurepäraselt nii vahuveini kui ka kohviga nautimiseks. Sama võib öelda ka nende kartuliga pannkookdie kohta - asju, millega neid sobitada, on tõesti palju :) Kartulipliinid on neutraalse maistega ja sobivad kokku nii kalamarja kui ka erinevate suitsu- või õrnsoola kaladega. Proovi neid nt suitsuräime, -lõhe, -forelli või hoopis sprottidega. Sama hästi võib kartulipannkookidel serveerida ka kergelt soolatud kala, näiteks siiga, lõhet või forelli. 

Soovi korral lisa tainasse mõnda maitseainet (nt küüslaugupulbrit) või peeneks hakitud maitserohelist. Eriti hea meki annab, kui hakkida sisse üks pisike (šalott)sibul. 

Pliinid võid teha ka teelusikaga, et saaks parajad ühe ampsu suurused portsud, mida saab näpu vahelt süüa. Need siin on suuremad, mida on mugavam noa ja kahvliga nautida.

Kartulipliid

500 g keedetud kooreta kartuleid

2 muna

2 sl nisu- või riisijahu

soola ja pipart

õli või selitatud võid praadimiseks

Tee pehmed kartulid kas kahvli või pudrunuiaga pudruks. Kartulid ei pea olema ühtlase püreena, vaid võivad jääda kergelt tükilisena. Klopi munad kergelt lahti ja sega kõik koostisained läbi. 

Kuumuta pannil õli, tõsta supilusikaga pannile max 1 cm paksused ümmargused pliinid ja prae need keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kokku saab u 15 kartulipannkooki.

Suitsukalasalat

2 suitsuheiki (merluusi) (kokku kaal 500-600 g)

200 g hapukoort (soovi korral rohkem)

2 sl paksu majoneesi

0,5-1 tl mahedat sinepit

musta pipart

peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli)

Puhasta kala, lõika või murenda väikesteks tükkideks ja sega läbi ülejäänud ainetega. 

 

Külmsuitsu tuunikala ja rukkileiva suupisted

Jõululaupäevani on jäänud veel vaid loetud päevad, nii et tundub õige aeg olevat hakata mõtlema, mida sel tähtsal õhtul või üldse pikkade pühade ajal lauale panna :) Blogisse on küll kogunenud väga palju maitsvaid variante, kuid täna tahaks midagi uut ja huvitavat välja pakkuda. Nimelt trühvlimekiga kreemi ja külmsuitsu tuunikalaga suupiste, mis on küll nii hõrk amps, mis sobib igati hästi jõululauale. Vaeva on samas sellega minimaalselt, sest seekord aitab pool "tööst" teha ära Nõmme turg - sealt on pärit kõik toorained, sh külmsuitsu tuunikala. 

Trühvlimajonees on kuulsa Saaremaa Taneli valmistatud, kellel isegi oma telesaada (mida ma ise kordagi näinud pole, küll aga selle reklaami) :) Selle majoneesiga peab aga gluteenitundlik inimene olema ettevaatlik, sest selgus, et see sisaldab täiseti ootamatult ka riivleiba. Majoneesi puhul ei oskakski kahtlustada, et see pole gluteenivaba, aga õnneks on tsöliaakiaga inimestel juba harjumus ka nende toodete etiketti lugeda, mille puhul ei tuleks iial selle peale, et seal gluteen sees on. Igal juhul selle kreemi sisse ja selle suupiste puhul sobis see majonees ideaalselt. Kuna Muhu leib on korralik rukkileib, siis polnud ka eesmärk teha gluteenivabu suupisteid, kuid kui see soov on, siis kasuta gv leiba ja mõnda muud majoneesi. Trühvlimajonees annab tuntava meki, kuid kui kasutad tavalist majoneesi, siis soovitan lisada kreemi sisse ka mädarõigast ja peenelt riivitud sidrunikoort.

Hapukoor ja toorjuust on mõlemad Nõmme turult ostetud lahtiselt, seega sain võtta täpsed vajaminevad kogused. Hapukoort tasub enne kasutamist veidi "kuivatada", et kreem paremini oma kuju hoiaks ja oleks vähem vesine. Kuidas seda teha, on retseptis kirjas. Võid hapukoort ka sõelal nõrutada, kui see on mõttetu aeglane protsess milleks kulub terve öö, samas kui majapidamispaberiga saab perfektse tulemuse juba poole tunniga. Mina õppisin selle nipi Pädase mõisa restoranis Alexander kokana töötades ja olen seda aastate jooksul ohtralt kasutanud ning ka koolitustel inimestele õpetanud :) 

Leiva ja majoneesi ostsin Nõmme turult sellest hästi toreda perenaisega poest

Leibadest soovitangi just Muhu leiba, sest see oma kergelt magusa maitse tõttu on minu arvates selleks suupisteks ideaalne. Šampanjaga sobitamiseks aga tasuks valida pigem värske sai, mida samas poes müügil oli. Saia võib selle suupiste jaoks ka röstida, kui on soov.

Külmsuitsu tuunikala saab Nõmme turul "Kohalik kalakas" poest. Saad osta nii suurema tüki kui ka juba viilutatult. Kui sul on samal päeval seda kala vaja, siis soovitan viilutatud varianti või lasta see kohapeal profil ära viilutada, sest ise nii ilusaid õhukesi viile ei saa isegi spetsiaalse kalanoa või terava kokanoaga. Igal juhul on see külmsuitsu tuunikala üks väga maitsev toode, mida soojalt soovitan nii jõululauale kui ka muul ajal nautimiseks. Mina olen seda kala pakkunud näiteks brunch'il kohevate pliinide juurde (lisaks kalamarjale ja suitsukalasalatile) ning see sobis suurepäraselt.

Vaja läheb:

Muhu rukkileiba

120 g hapukoort

120 g toorjuustu

2-3 sl paksu (trühvli)majoneesi

u 200 g külmsuitsu tuunikala

Lõika leivast u 0,5 cm viilud. Kui soovid, siis lõika ka koored ära ja rösti leiba kergelt kas pannil või ahjus, et see oleks mõnusalt krõbe. Enne kreemi peale panekut lase sel juhul kindlasti jahtuda.

Kreemi jaoks soovitan hapukoore enne ära "kuivatada". Selleks aseta majapidamispaber kahekordselt taldrikule, laota peale hapukoor ja aseta teine majapidamispaber kahekordselt peale. Lase u pool tunnikest seista, eemalda paber (see on nüüd läbimärg) ja tõsta alumise paberiga (see on ka läbimärg) hapukoor kaussi. Ei ole vaja muretseda, et hapukoor majapidamispaberi peale kinni jääks, sest paberid on märjad sellest veest, mis hapukoorest eraldub

Sega hapukoor külma toorjuustu ja majoneesiga ning määri või aseta pritskotti ja pritsi leivatükkidelele. 

Lõika õhukesed tuunikala viilud parajateks ribadeks, keera rulli ja aseta kreemi peale. Hoia suupisteid serveerimiseni külmas. 

Retsept sündis koostöös Nõmme turuga

Kergelt vürtsikad lõhe-tortiljad ehk ahjulõhevrapid avokaadoga

See on üks ülimalt lihtne toit, mis sobib nii matkale kaasa võtmiseks kui ka näiteks koolilastele, kui nad näljasena koju jõuavad. Mina tegin selle retsepti algselt üldsegi mõeldes isadepäevale ja asjadele, mida lapsed võiksid oma isale selleks päevaks valmistada. See on üldiselt selline toit, mida söövad hea meelega nii lapsed kui ka täiskasvanud. Variatsioone, mida siia vahele panna, on lõputult (retsepti all on mõned neist kirjas) ja see on seltskonnas ka tore ajaviide, kui igaüks saab endale sobiva täidisega tortilja kokku panna.

Võib küpsetada kala ekstra nende vrappide jaoks, aga ilusti saab ära kasutada ka eelmise päeva praejääke - lisaks kalale sobib siia hästi ka ju kana-, sea- jm liha. Poes on suur valik erinevaid tortiljasid, mille hulgast soovitan valida tervislikuma variandi, näiteks täistera-, porgandi- või peedivrapid. Iseasi, kui palju need just toitainerikkamad on, aga vähemalt süda on rahul, et tegid endast parima :D

Tortillad või enne pannil kergelt mõlemalt poolt läbi praadida, et need oleksid soojad. Kui küpsetad selle toidu jaoks kala, siis pane see kõige esimesena ahju ning selle küpsemise ajal haki aeviljad ja valmista kaste.

Vürtsikas kala:

800 g-1 kg lõhe- või forellifileed

1 sl tšillipulbrit

1 sl kuivatatud ürdisegu (nt Vahemere, Provence'i vmt)

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

oliiviõli

Sega maitseained omavahel. Aseta lõhefilee küpsetuspaberi või fooliumiga kaetud ahjuplaadile ning tõmba pinsettidega keskosast luud välja. Nirista kala peale oliiviõli ja puista ühtlaselt maitseainesegu. Küpseta 220-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni kala on läbi küpsenud. Rebi kala kahvliga tükkideks. 

Jogurti-mee kaste:

2 dl maitsestamata jogurtit või hapukoort

2 tl vedelat mett

1 sidruni või laimi peenelt riivitud koor

näpuotsatäis soola

Sega kõik ained ühtlaseks ja hoia kastet serveerimiseni külmkapis. 

Avokaadokreem:

2 küpset avokaadot

1 sidruni või laimi peenelt riivitud koor ja mahl

näpuotsatäis soola

Lõika avokaadod pooleks, eemalda seeme ja seejärel tõmba lusikaga sisu koore seest välja. Tee avokaadode viljaliha kahvliga katki ja sega läbi õlejäänud ainetega. 

Vahele lisa üks suur punane sibul. Kui punase sibula maitse liiga tugev tundub, siis aseta see paar tundi enne söömist marinaadi. Selleks lõika suur sibul õhukesteks viiludeks. Sega kausis 1 dl punase või valge veini äädikat, 1 sl suhkrut ja näpuotsatäis soola. Aseta sibulaviilud sisse, sega läbi ja lase seista.

Võta (pannil mõlemalt poolt kergelt pruunistatud) tortilja, määri sellele avokaadokreemi, laota lõhe tükid ja punase sibula viilud, nirista peale kastet ja keera rulli. Naudi kohe või võta metsa või rabasse matkale kaasa :)

Soovi korral lisa:

salatilehti

jalapeno (Jalapa paprika) viile

koriandrit või pisirohet või võrseid

pooleks või neljaks lõigatud kirsstomateid

peeneks hakitud värsket kapsast 

paprikat

rivitud porgandit

värske, marineeritud või hapukurgi viile

 

Retsept ilmus rohkem kui aasta tagasi siin

Murulaugu-lõhe-pirukas juustuga

Kuna murulauk (Allium schoenoprasum) juba vohab isegi Põhja-Eestis (vähemalt minu peenral küll), siis mõtlesin sellest kasulikust taimest veidi lähemalt kirjutada :) See on laugu perekonda kuuluv sibultaim, mille ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest schoinos (kõrkjas) ja prason (sibul). Laukude perekonnast leiab veel ka populaarsed karu-, küüs- ja porrulaugud, samuti hariliku ja talisibula. Võrreldes teiste laukudega on murulaugu maitse ja lõhn vähem vängemad. Kõigil laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, kuid murulaugul on see nõrk. 

Murulauku on ilmselt kasutatud juba üle 5000 aasta, kuigi kultiveerima hakati seda Euroopas tõenäoliselt alles keskajal. Kuid praegugi võib murulauku veel looduseski kasvamas näha. Eurooplaste toidulauale jõudis murulauk Hiinast tänu Marco Polo rännakutel, kus see on menüüs olnud juba vähemalt 3000 aastat. 

Kalorivaeses murulaugus on ligi 90% vett, umbes 4% süsivesikuid, kuni 3% valkusid ja ainult 0,5 % rasvu. Selles rohelises maitsetaimes leidub ohtralt C-vitamiini. Kuna see vitamiin on tundlik töötlemise ja külmutamise suhtes, tasub seetõttu murulauku eelkõige värskena nautida.  Lisaks sisaldab murulauk ka A-vitamiini, samuti kaltsiumit, rauda ja eeterlikke õlisid, mis aitavad seedimist soodustada ja annavad murulaugule iseloomuliku aroomi. Ravimtaimena kasutati murulauku varasemalt mürgistuste leevendamiseks, verejooksu raviks, seedimise soodustamiseks ja vererõhu alandamiseks. 

Murulauku kasutatakse mereandide ja liharoogade, samuti suppide, salatite, võileibade ja munatoitude maitsestamiseks. Hakitud murulauku tasub panna sügavkülma, kust seda siis toitudele talveperioodil peale raputada. 

Kasvamiseks vajab murulauk pigem rammusat mulda ja päikest. Et murulauk kosuks ja muld oleks viljakas, tasub murulauku umbes nelja-viie aasta tagant uude kohta istutada. Lisaks tasub murulauku sagedasti kasutada, sest tihe lõikamine ergutab pealsete arengut ja kasvu ning tagab nende mahlakuse ja hea maitse. 

Kevadised peened maitserikkad murulaugupealsed muutuvad edasi kasvades ja õite saabudes jämedamaks ja puisemaks. Selle vastu aitab, kui lõigata murulauk 2-3 cm kõrguselt kääridega ära. Seda peaks kordama, kui pealsed on taas pikaks kasvanud. Nii võib hõrku murulauku suisa sügiseni nautida. Sel juhul jäävad küll imeilusad õrnad murulaugu õied nägemata, kuid maitsemeeled ja keha on tänulikud :)

Murulaugu-lõhe quiche juustuga

Krõbeda põhja ja maitserikka täidisega lahtine pirukas sobib nii hommikukohvi kõrvale kui ka õhtuseks eineks näiteks koos värske salatiga.  

Gluteenivaba piruka jaoks võta 210 g toortatrajahu, 10 g maisitärklist ja 1 tl küpsetuspulbrit. 

Põhi:

220 g jahu

1 tl kuivatatud oreganot (soovi korral)

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

120 g külma võid

70 g tugevamaitselist riivitud juustu (näiteka Parmesani või mõnda selle Eestimaist analoogi)

Aseta jahu koos maitseainetega köögikombaini, sega läbi, lisa tükeldatud või ja töötle kiirelt riivsaia meenutavaks puruks. Lisa riivitud juust ja 2-4 sl jääkülma vett ning töötle ühtlaseks massiks. 

Määri u 26 cm läbimõõduga ümmargune (lahtikäiv) vorm võiga, raputa üle jahuga ning suru tainas ühtlase kihina põhjale ja u 2 cm kõrguselt äärtele. Torka põhi kahvliga tihedalt läbi ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Aseta tainale küpsetuspaberileht, mis ulatub üle vormi äärte. Paberile pane raskuseks kas kuivatatud oad, herned või keetmata riis ja küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5 minutit, kuni see kergelt kuldne. Võta vorm ahjust ja keera temperatuur 180 kraadile.

Täidis:

250 g lõhefileed

4 muna

4 dl (vahu)koort või täispiima

100 g riivitud juustu

1 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

punt hakitud murulauku

Eemalda kalalt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. 

Klopi munad kausis lahti ning sega läbi koore või piima, juustu, soola ja pipraga. Viimasena sega õrnalt hulka hakitud murulauk.

Laota kalatükid küpsetatud pirukapõhjale, vala peale muna-kooresegu ning küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni täidis on enam-vähem tahenenud (keskelt võiks veel veidi nö võdiseda) ja hakkab äärtest kuldseks muutuma. 

Võta pirukas ahjust ja lase sel enne lahti lõikamist 15 minutit taheneda. Enne söömist puista soovi korral peale veel hakitud murulauku. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohevad õllega tatrapliinid hõrgu heeringasalatiga

 

Homsele EV aastapäevale mõeldes, sobitasin maitserikka ja kerge heeringasalati õhuliste õllega tatrapliinidega. Tegemist on mu vana hea tatrapliinide retseptiga, mis on mul kasutuses olnud ligi 10 aastat ja mis on blogiski end juba aastal 2017 sisse seadnud :) Ja kuna see retsept on päris laialdast kasutust leidnud (olen saanud päris palju tagasisidet, sh teistelt toidublogijatelt, näinud seda suisa blogideski), siis saan öelda, et mu pliiniretsept töötab suurepäraselt! :) 

Kasutan tatrapliinide tainas enamasti ainult tatrajahu, et seda saaksid süüa ka need, kel gluteeni vastu allergia, kuid võin saladuskatte all öelda, et veelgi paremad ja kohevamad on tatrapliinid siis, kui poole toortatrajahu asemel lisada nisujahu. Ja kindlasti kasuta selles retseptis heledat õlut - tume õlu antud juhul ei sobi, sest teeb pliinid mõrudaks.

Kui arvad, et õlle ja pärmiga ei viitsi jännata, siis on blogis olemas üks eriti kiire küpsetuspulbriga kergitatud tatrapliinide retsept, mille juures sinepise lõhetratari retsept. Ka seda varianti olen teinud omajagu, sest kui külaliste tulekuks mitmeid erinevaid roogasid valmistad, siis mõnede toitudega saab minna kergema vastupanu teed, et ajahätta ei jääks;-) Lisaks on blogis olemas mu kunagise lemmikrestorani Põhjaka tatrapliinide retsept, mis on samuti imehea!

Ja igaks juhuks ütlen, et soovitan pliinid teha valmis võimalikult vahetult enne serveerimist, sest parimad on need loomulikult soojana. Kui oled need aga varem ära praadinud, siis soovitan enne serveerimist laotada pliinid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ahjus soojendada. 

Praadimiseks on eriti hea selitatud või, samuti neutraalse maitsega õli, nt (kodumaine) rapsiõli. Pliine saab kokku ligi 40 tk, nii et salati peaksid tegema vähemalt kahekordse koguse (või isegi kolmekordse), et seda kõigile jätkuks. 

Need pliinid on mugavad noa ja kahvliga süüa. Kui soovid suupisteks sobivad suurusega pliine, siis kasuta taina pannile panemiseks supilusika asemel teelusikat - nii saad ühe ampsu suurused pliinid, mida näpuvahelt nautida. 

Ja siingi ei tasu heeringat nõrutada ega majapidamispaberiga kuivatada, vaid võib vabalt seda õlisena kasutada. Kvaliteetse õli puhul on see täiesti ok ja nii pole heeringasalatisse vaja eraldi õli lisada. 

Tatrapliinid

1,5 dl piima

350 g toortatrajahu

11 g (1 pakk) kuivpärmi

1 sl (pruuni) suhkrut

3,3 dl (1 väike pudel või purk) toasooja heledat õlut

3 muna

1 tl soola

õli või selitatud võid praadimiseks

Soojenda piim nö käesoojaks (kuivpärmi puhul u 40 kraadini). Sega 100 g sõelutud jahu pärmi ja suhkruga, lisa soe piim ja sega läbi. Sega hulka õlu ja lase tainal toatemperatuuril tunnikene seista. 

Nüüd lisa tainale munakollased, ülejäänud (st 250 g) sõelutud jahu ja sool ning sega läbi. Vahusta munavalged kohevaks ja sega need hästi õrnalt kolme osa kaupa tainasse.

Kuumuta pannil õli või selitatud või, tee supilusikaga pannile meelepärase suurusega pliinid ja prae keskmisel (või keskmisest veidi madalamal) kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Parimad on tatrapliinid soojalt. 

Salat:

240 g (1 pakk) VIČI traditsioonilist heeringafileed või roosakat külmsuitsu heeringafileed

pool keskmist punast sibulat või šalottsibul

1 keskmine marineeritud või hapukurk

poole sidruni mahl

0,5 tl mahedat (nt Dijoni) sinepit

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis hakitud tilli

Lõik heeringafilee väikesteks tükkideks (max 0,5 cm). Haki sibul peeneks ja lõika kurk väikesteks kuubikuteks. Sega heeringas läbi sibula, kurgi, sidrunimahla ja sinepiga. Jahvata salatile piart ja viimasena sega õrnalt hulka till (et see võimalikult värske välja näeks).

Serveeri heeringasalat (soojade) pliinide ja soovi korral ka hapukoorega. Võid heeringa asetada nii juba pliinidele kui ka pakkuda kõrvale.

Retsept valmis koostöös VIČI'ga

Peedi - heeringa salat kodujuustukastmega

Eesti Vabariigi aastapäevani on veel vaid loetud päevad, nii et jagan taaskord ühte uut ideed, mida lauale panna. Lisaks kilupirukale ja -võileibadele tasub valmistada midagi ka heeringast ning see kerge (igas mõttes, st nii valmistamise kui ka rasvasuse osas) kodujuustukastmega salat on üks igati hea variant. Kõik pidupäeva road ei pea alati olema rasked ja rammusad, vaid vabalt võib lauale sättida ka nö taljesõbralikumaid toite :) Kokkuvõttes sööme ju niikuinii tähtpäevadel alati tunduvalt rohkem kui hea oleks (vähemalt ma ise teen seda) :)

Heeringas on hästi kasulik, kuid samas ka rasvane kala, mille puhastatud filee on müügil enamasti õli sees. Seega ei ole mulle hapukoor heeringa lisandina esimene valik (mis muidugi ei tähenda, et neid kahte ei võiks koos pakkuda), kuna see on minu jaoks rooga liialt rammusaks tegev. Ma ise eelistan alati heeringat kodujuustuga, mis on minu jaoks piisava (st võrreldes hapukoorega väikese) rasvasusega ja koos heeringaga ideaalne kooslus. Loomulikult passivad juurde hästi ka keedetud munad, peet, (punane) sibul, kartul ja must leib, nii et need kõik ma hetkel siin ka kokku panin. Olen taolist salatit teinud juba paar aastat ja mul on hea meel, et seegi retseptike lõpuks blogisse jõuab.

Kasutasin seekord VIČI traditsioonilist heeringafileed, mis sobib ülejäänud komponentidega igati hästi kokku. Mina jätan kalafilee õliseks, sest aedviljades niikuinii rasva pole ning kui on kvaliteetne ilma kõrvalmaitseta ja rääsumata õli, siis ei riku see ka roa maitset. Aga vabalt võib heeringa, kui on viitsimist ja soovi, ka üleliigsest õlist nt majapidamispaberil kuivaks teha.

Kodujuustukaste:

500 g klassikalist või hapukoorega kodujuustu

1 sl majoneesi

1 tl sinepit

100 g hapukoort või paksu maitsestamata jogurtit

Sega kõik ained omavahel ühtlaseks.

Salat:

240 g (1 pakk) VIČI traditsioonilist heeringafileed

500 g keedetud kartulit

500 g riivitud keedetud peeti

1 keskmine (punane) sibul

2 keedetud muna

peotäis maitserohelist (till, murulauk, roheline sibul)

Lõika heeringafileed ja kartulid viiludeks või tükkideks ning sibul õhukesteks viiludeks. Purusta munad kahvliga ja haki maitseroheline peeneks. 

Laota serveerimisalusele kartul, seejärel peet, sellele heeringas ja puista ühtlaselt peale sibul. Laota nendele kodujuustukaste, sellele aga muna ja maitseroheline. 

Olen teinud seda salatit ka nii, et jätan kartuli ära ja teen peale hoopis musta leiva kuubikud. Selleks on vaja 2 viilu musta leiba. Lõika leivaviilud u 1 cm tükkideks ja pruunista pannil väheses õlis või selitatud võis. Lase jahtuda. Lao salat kihiti taldrikule ja aseta leivakrutoonid kõige peale. Selline salat sobib nii keedetud kartuliga pearoana kui ka mustal leival suupistena söömiseks. 

Retsept valmis koostöös VIČI'ga

Sproti-sepiku tort kodujuustuga

Inimesed, kes juba nõuka-ajal olid sündinud, mäletavad kindlasti tolleaegset hõrgutist võisaia sprottidega, mille konserv veel mõnikümmend aastat tagasi defitsiitsete kaupade hulka kuulus. Nüüd saab sprotte muidugi igal ajal vabalt poest osta, kuid endiselt on see konserv minu jaoks asi, mida hea meelega vahel pidupäeval naudin.

Seekord said sprotid võileivatordi sisse, kaaslaseks mahe kodujuust ja tervislik sepik. Soolaseid torte on blogis muidugi veel, näiteks klassikaline kihiline võileivatort suitsukalaga ning kodujuustu ja suitsulõhega tort musta leiva põhjal. 

Sprott on muide meie oma vana kilu, vahel ka rahvuskala räim, kuid suitsutatud ja õlis. Nimetus  on ilmselt tulnud saksa keelsest sõnast Sprotte, mis tähendab kilu. Ladina keeles on kilu sprattus ja inglise keeles sprat, mis on samuti sarnased. Selle tordi jaoks kulub kaks karpi sprotte, millest üks läheb täidisesse ja teine peale. Võid aga lisada pooled kaunistamiseks mõeldud sprottidest samuti täidisesse. 

Sepiku asemel saad kasutada ka mõnda gluteenivaba (seemnetega) saia. Tilli soovitan lisada viimasena ja õrnalt segada, et see võimalikult palju heledat rohelist värvust säilitaks, värskem välja näeks ja vähem närbuks. 

Põhi:

180-200 g sepikut või saia

80 g võid

Murra sepiku- või saiaviilud väikesteks tükkideks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Sega läbi sulatatud võiga ja suru ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Põhi võiks olla kaetud küpsetuspaberiga ja ääred määritud õliga või toidukilega vooderdatud, et oleks lihtne võilievatorti pärast vormist välja võtta. Aseta põhi täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Täidis:

400 g kodujuustu

200 g hapukoort

4 sl paksu majoneesi

0,5-1 tl soola

1 tl mahedat sinepit (soovi korral)

5 želatiinilehte

1 dl piima

200-250 g (1 karp) sprotte 

peotäis hakitud tilli

Sega kodujuust hapukoore, majoneesi ja soolaga läbi, soovi korral maitsesta sinepiga. 

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos külma piimaga kastrulisse. Soojenda kastrulis olevat piima pliidil pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära vedelikku keema lase.

Vala piim ühtlase nirena samal ajal kodujuustumassi segades selle hulka. Viimasena sega õrnalt sisse hakitud till.

Lõika sprottidel ära saba ja laota need vormi tordi põhjale. Vala ettevaatlikult peale kodujuustumass. Aseta  tort paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Kaunistamiseks:

200-250 g (1 karp) sprotte 

4 muna või 12 vutimuna

hakitud tilli

Nõruta sprotid üleliigsest õlist, lõika ära saba ja aseta vormist välja võetud serveerimisalusel asuvale tordile. Lõika keedetud munad sektoriteks või viiludeks ja lisa tordile. Kõige peale puista hakitud tilli. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Värske suvine salat kergelt marineeritud lõhega

Suvel ilmselt on enamikel inimestel veelgi vähem aega süüa teha, seega igasugused kerged ja kiirelt valmivad, kuid toitainerikkas road kuluvad marjaks ära. Aega kulub selle lõhe ja suvise värske kartuliga salati jaoks suhteliselt vähe, ahju pole vaja sisse lülitada ning meeldib see ka meestele :)

Kergelt marineeritud lõhe on meeldivalt lihtne ja maitsev ning olen seda varemgi kasutanud, näiteks poke-kausi jaoks on see igati autentne variant. 

Kui aga on vaja suvisel ajal mõnda eriti head pirukat, siis soovitan suvikõrvitsa ja kahe juustuga maitserikast galetti, mille retsept just viimases Nädalalõpuleht LP-s ilmus. See muide sobib ka suurepäraselt šampanja kõrvale;-) Ja see tomati-feta galette on samuti suurepärane! Mulle sellised rustikaalsed vabas vormis pirukad tohutult meeldivad, sest neid on lihtne teha, aega kulub vähe, need on tõeliselt maitsvad ja minu kogemuse kohaselt meeldivad kõigile (lastele pole siiski pakkunud, aga täiskasvanud võtavad küll kõik vähemalt kaks tükki). Nii et soovitan proovida järgmisel korral, kui mõni tore õhtune istumine on. Seniks aga tasub teha suvistest aedviljadest salatit, mis koos pošeeritud muna ja värske kiitmarinaadis lõhega on supermõnus :)

Marineeritud lõhe:

250-300 g lõhefileed

4 sl sidrunimahla

1 sl sojakastet

1 sl heledat suhkrusiirupit

musta pipart

Eemalda lõhefileelt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. Sega marinaadiained omavahel, aseta sisse lõhetükid, sega läbi ja lase u 10 minutit seista. 

Salat:

u 600 g värsket kartulit

2 väikest värsket kurki

1-2 keskmist tomatit

1 keskmine (kollane) suvikõrvits

4 suuremat muna

värsket tilli

Kaste:

4 sl oliiviõli

1 sl valge veini või õunaäädikat

1 sl heledat siirupit

1 tl mahedat sinepit

soola, (värskelt jahvatatud) musta pipart

Keeda või auruta kartulid pehmeks. Lõika kartulid meelepärasteks tükkideks. 

Lõika kurk õhukesteks viiludeks ja tomat meelepärasteks tükkideks. Lõika suvikõrvitsast õhukesed viilud ja pruunista neid pannil natukese õliga mõni minut. Kui soovid, siis prae pannil kergelt ka kartulid läbi.

Keeda või pošeeri munad. Haki till peeneks. Sega kokku kaste. 

Jaga kartulid nelja taldriku vahel. Puista ühtlaselt peale ülejäänud aedviljad ja nirista neile kaste. Jaga lõhe samuti nelja taldiku vahel, aseta igale taldrikule muna ja puista kõige peale hakitud tilli. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kergelt vürtsikas aedviljarikas kalahautis

Millegipärast tundub just neljapäev olevat endiselt see õige päev, mil jagada retsepte kala jt mereandidega:) Aga harjumuse jõud on teatavasti ju suur, nagu isegi vanarahvas teadis ;-) ja traditsioonidel on märkimisväärne mõju (vähemalt toidu osas olen ma konsrvatiivne) :)

See köögiviljarikas kalaroog on kerge valmistada, nii et sobib igati hästi argiõhtukski, kuid vabalt võid ka nädalavahetusel selle ette võtta, sest nt valge (mulli)vein passib selle juurde surepäraselt. Kuna roast jätkub kuni kuuele inimesel, on see igati sobiv ka külalistele pakkumiseks. 

Selle toidu valmistamiseks tasub võtta suurem kõrge äärega pann, millel on ka kaas olemas. Aromaatset kalarooga saab nii sügavkülmutada kui ka karpides tööle kaasa võtta.

Tomatikastme puhul tasub alati lisada suhkrut, et happesust tasakaalustada. On väga palju soolaseid toitusid, kuhu suhkrut tuleb tingimata lisada, et selle maitse täiustuks, ja see on kindlasti üks neist:) 

Vaja läheb:

1 keskmine sibul

2 varssellerit

4 küüslauguküünt

1 tšillipipar

2 paprikat

õli või selitatud võid praadimiseks

2 x 400 g purk purustatud tomateid

3 dl puljongit

1 sl suhkrut

400 g purk punaseid ube

peotäis lehtpeterselli

500 g kalafileed

soola (vajadusel)

värsket koriandrit (soovi korral) või lehtpeterselli

lisandiks keedetud riisi, makarone, kartuleid või kinoad

Haki sibul, küüslauk ja tšilli peeneks; lõika varsseller viiludeks ja tükelda paprika. Kuumuta pannil rasvaine ning prae selles sibulat ja varssellerit madalal kuumusel u 10 minutit aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas. Lisa küüslauk ja tšilli ning prae veel mõni minutit. 

Vala pannile purustatud tomatid ja puljong, seejärel lisa paprikatükid ja suhkur. Aseta pannile kaas ja lase 10 minutit madalal tulel küpseda. Võta kaas pannilt ja lase veel 20 minutit õrnalt podisedes keeda 

Nõruta oad sõelal ja loputa korralikult külma vee all. Haki petersell ja lõika kala 1-2 cm tükkideks. Lisa oad, kala ja petersell pannile, sega läbi ja lase kaane all veel 5-10 minutit madalal kuumusel keeda, kuni kala on läbi küpsenud. Maitse toitu ja kui vaja, siis lsia soola. 

Serveermisel puista soovi korral peale värsket koriandrit, samuti võid hakkida veel peterselli. Lisandiks sobivad nii riis, pasta, kinoa ja kartulid kui ka võib seda niisama koos krõbeda koorikuga saiaga nautida. 

Hõrk lõhe-rillettes

Rillettes on valmistatud maitsestatud lihast või kalast ning "suguluses" teiste Prantsusmaalt pärit hõrgutistega nagu terriin ja pasteet, kuid tükilise konsistentsiga. Reeglina on see valmistatud sea- või pardilihast ning küpsenud omas mahlas, milles seda ka säilitatakse. Kui terriin ja pasteet on heaks võimaluseks kasutada ära odavamaid lihatükke ja rupskeid, samuti hakkliha, siis rillettes on enamasti siiski hinnalisemast lihatükist, mis on tervena rasvaines küpsetatud. Rasvas või õlis küpsetamise osas võib rillettes'i võrrelda ka confit'ga, kuid enamasti serveeritakse viimane tervelt, näiteks pardikoivad, samas aga rillettes'i puhul on liha või kala tükeldatud kujul, see on kreemja tekstuuriga ja noaga määritav. 

Lõhe puhul on aga vaja rasvasuse ja kreemisuse saavutamiseks lisada veidike võid ja hapukoort. Nii on rillettes kergemini määritav, samuti säilib paremini, kuigi reeglina saab see ülikiirelt otsa. Kui on oodata külalisi, siis tasub kohe juba kahekordne kogus lõhe-rilletes'i valmistada, sest sel suus sulaval määrdel on kombeks kiirelt laualt haihtuda. 

Maitserikas määre sobib ideaalselt nii õhtuseks eelroaks vahuveiniga nautimiseks, kui ka hommikuse kohvi kõrvale kergeks eineks röstitud saia või croissant'iga. Rillettes sobib üldiselt ka suupisteampsuks saial, leivalootsikul või salatilehel. 

Maitserikas vesi lõhe kuumutamiseks on oluline, et kalale jääks meeldiv mekk. Sidrunid peaksid olema juhul, kui ka nende koort kasutada, alati mahedad.

Parim on see määre siis, kui on saanud paar tundi külmas taheneda, kuid samas võib seda muidugi ka kohe pärast valmistamist pakkuda. 

 

Vaja läheb:

1 sidruni koor ja mahl

2 suurt šalottsibulat

2,5 dl valget veini

1 tl musta pipra teri

250 g nahata lõhe fileed 

30 g toasooja võid + 1 sl praadimiseks

100 g suitsulõhet

3 sl hapukoort

4 sl hakitud murulauku või tilli või mõlemat

1 sl kappareid

0,25 tl paprikapulbrit

vajadusel soola

Riivi sidruni koor peenelt ja pigista mahl välja. Aseta sidrunikestad koos mahlaga potti, lisa vein, 5 dl vett, 1 kooritud ja pooleks lõigatud šalottsibul ning musta pipra terad. Vajdusel lisa vett, et lõhe oleks ikka kaetud vedelikuga. Lase vedelikul keema tõusta ja aseta seejärel lõhefilee selle sisse. Kuumuta u 10 minutit, kuni lõhe on läbi küpsenud. Tõsta lõhe vahukulbi abil välja, lase jahtuda ja tõmba seejärel kahvliga tükkideks. 

Samal ajal, kui lõhe on küpsemas, haki teine šalottsibul peeneks ja küpseta pannil keskmisel kuumusel 1 sl või sees, kuni see on läbipaistev. Kulub u 5 minutit. 

Haki suitsulõhe tükkideks ja sega kausis õrnalt läbi toasooja või, hapukoore, maitserohelise,  hakitud kapparite, paprikapulbri, sidrunikoore ja šalottsibulaga. Lisa jahtunud lõhe ja sega õrnalt läbi. Maitse ja vajadusel maitsesta soolaga.

Aseta lõhe-rillettes õhukindlalt suletava(te)sse anuma(te)sse ja hoia seda enne serveerimist vähemalt 2 h külmkapis. Kui sul pole plaanis lõhekreemi samal päeval süüa, siis sulata pannil 1-2 sl võid ja vala see rillettes'i peale, et maitseid ja värskust säilitada. 

Veerand tundi enne serveerimist võta rillerre külmast välja, sest toatemperatuuril on seda lihtsam määrida. 

Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin

Õhukesed pannkoogid krevetisalatiga

Õhukesed krõbeda äärega pannkoogid koos hõrgu krevetisalatiga on suurepärane hommikuiene või brantšitoit. Kuna krevetisalatiga tatrapannkookide kõrvale sobib lisaks kohvile ka mõni nooblim vahuvein, siis passib see roog ka toekamaks eelroaks või hoopis kergemaks õhtu- või lõunaeineks. 

Mul blogis on juba ühed õhukesed ülepannikoogid. Need on samuti soolased, kuid riisijahuga ja täidiseks on karulauguga suitsulõhe-munasalat (et kasutada ära pühadest üle jäänud keedetud munad). Too retsept on samuti väga hea, kuid see siin meeldib mulle rohkem, kuna tänu sellele, et taina sees on või, kulub õli praadimisel ülivähe. Korralikku panni kasutades on seda vaja vaid alguses õhukeselt pannile määrida ja hiljem enam juurde lisada ei tule.

Salati jaoks soovitan valida pigem käsitsi kooritud krevetid, aga sobivad muidugi ka teised. Selle salati jaoks kulub kaks pakki kooritud marineeritud krevette, mida isegi väiksemate poodide riiulil on suur valik.

Kui soovid sama tainaga teha magusaid pannkooke, siis suurenda suhkru kogust (2 tl asemel lisa 2-3 sl) ja soola ära üle 0,5 tl tainasse pane. 

Pannkoogid:

40 g võid 

100 g toortatrajahu

2 muna

2,5 dl piima

1 tl soola

2 tl suhkrut

õli 

Sulata või, lase sel jahtuda. Aseta sõelutud jahu kaussi, lisa munad ja 3-4 sl piima ning sega vispliga korralikult läbi. Lisa vähehaaval sisse ülejäänud piim kuni tekib vedel ühtlane tainas.  Sega või taina hulka, seejärel lisa sool ja suhkur, klopi vispliga veel mõni minut ja jäta siis vähemalt tunniks ajaks seisma. 

Kuumuta pann, määri ühtlaselt õhukese õlikihiga (võib kasutada nt pintslit), lisa piisavalt tainast (väike kulbitäis) ja keeruta panni nii, et tainas valgub ühtlaselt kuni äärteni õhukese kihina laiali. Küpseta keskmisest pisut kõrgemal kuumusel, kuni alumine pool on kuldpruun ja peamine kiht mullitab. Keera spaatliga ümber ja küpseta ka teine pool kuldpruuniks. 

Sellest kogusest saab 10 õhukest ülepannikooki. Naudi soojalt või jahtunult. Eriti head on need koos krevetisalatiga.

Krevetisalat:

300 g (2 pakki) kooritud krevette 

3 sl paksu majoneesi

100 g hapukoort

1 sl mahedat sinepit

1 tl suhkrut

veidi soola 

värskelt jahvatatud musta pipart

paar peotäit hakitud murulauku või peotäis hakitud tilli

Nõruta krevetid sõelal korralikult. Sega majonees hapukoore, sinepi, suhkru ja soolaga läbi. Sega kastme hulka krevetid, maitsesta musta pipraga ja viimasena sega õrnalt hulka hakitud maitseroheline. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kookospiimaga ja pak choi'ga lihtne kalaroog

Pak choi, mis on küll ühe suure poeketi pakendil nimetatud Hiina lehtkapsasaks, on tegelikult eesti keeles hiina lehtnaeris või paksoi. Inglise keeles on aga sel kapsaliste perekonda kuuluval viljal veelgi rohkem nimetusi - pak choi, bok choy, horse's ear, Chinese celery cabbage ja white mustard cabbage, nii et paksoi vili on igal juhul suurepärane näide sellest, et heal lapsel mitu nime ;-)

Paksoi on igati vitamiinirikas (sisaldades C-, E-, K- ja A-vitamiini ning foolhapet), samuti leidub selles omajagu mineraalaineid (seleeni, kaaliumi, kaltisumi, tsinki, magneesiumi, rauda jt). Hiina lehtnaerist on aga lisaks tervislikkusele ka väga lihtne ja mugav kasutada ning see küpseb kiiresti ja säilitab oma ilusa rohelise värvuse. 

Eriti hea on pak choi igasugustes aasiapärastes toitudes, sobides hästi voki- ja pajaroogadesse ning suppidesse. Samuti on paksoi paslik erinevate liha-, kana-, pardi- ja kalatoitude lisandiks kas praetult, aurutatult või keedetult. Kuigi teoreetiliselt sobib see spinatit ja kapsast meenutav vili ka värsketesse salatitesse, siis parim on paksoi ikka läbi küpsetatult. 

Mina soovitan paksoi heleda ja kõvema alumise osa ning ülemise tumeroheliste lehtede osa küpsetada eraldi, sest alumine pool vajab küpsemiseks kauem aega. Kui aga soovid, et alumine osa oleks endiselt krõmps, siis võid kogu paksoi korraga potti või pannile lisada. Pisemad/nooremad viljad saab aga ka tervelt ehk viilutamata lisada, samuti nii, et lõikad need viilutamise asemel enne pikuti pooleks või neljaks. 

See kala ja kookospiimaga vürtsikas toit on lihtne ja valmib ühel pannil. Selle puhul on kõige olulisem võtta lihtsalt eriti suur pann või vähendada retseptis olevaid koguseid (nt poole võrra). Sellele roale olen lisanud varssellerit, kirsstomateid, spinatit, lillkapsast, nii et tegelikult on see retsept - nagu soolaste toitude puhul ikka kipub olema - rohkem näidiseks ja ideeks, kui näpuga järje ajamiseks. 

Kala võid lõigata nii väikesteks tükkideks kui ka jätta suuremad fileeribad. Kala küpsemisaeg sõltub kuumusest, tükkide suurusest ja sellest, millises küpsusastmes kala sulle meeldib. Pole vist vaja mainida, et mina lasen kalal võimalikult vähe küpseda ja jätan selle pigem tooremaks kui küpsetan üle, sest siis muutub see kuivaks. Aga tee loomulikult nii, nagu sulle meeldib :)

Vaja läheb:

3-4 sl õli või selitatud võid

4 küüslauguküünt

u 3 cm pikkune jupp ingverit

2-4 (kokku 250-500 g) keskmist paksoid

250 g seeni

2-3 sl punast karripastat

2 purki (8 dl) kookospiima

1 sl kalakastet

2 sl vedelat mett

600-800 nahata kalafileed 

1 laimi peenelt riivitud koor ja mahl

paar peotäit koriandrit (soovi korral)

peotäis (röstitud) India pähkleid

serveerimiseks riisi

Haki küüslauguküüned peeneks ja riivi ingver. Lõika paksoi heledam alumine ehk nö varre osa viiludeks. Paksoi roheline õhukene leheosa lõika samuti viiludeks või rebi tükkideks ja aseta eraldi kaussi. Lõika seened õhukesteks viiludeks või tükkideks. Lõika kala neljaks viiluks (võid soovi korral kalafilee pooleks lõigata ja pärast küpsetamist need suured tükid omakorda poolitada). 

Kuumuta pannil õli. Prae selles küüslauku, ingverit ja paksoi heeldat viilutatud varreosa aeg ajalt segades keskmisel kuumusel u 5 minut. Lisa karripasta ja seened ning prae veel aeg-ajalt segades umbes 10 minutit.

Vala pannile kookospiim, kalakaste, rohelised paksoilehed ja mesi. Sega läbi ja kuumuta peaaegu keemiseni. Lisa pannile kala ja lase 5-10 minutit madalal kuumusel küpseda. Kui kala on valmis, lisa roale laimi koor ja mahl.

Puista peale India pähkleid, mis on soovi korral röstitud ja hakitud, ning koriandrilehti. Serveeri koos (pruuni) riisiga. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Värske kapsa-kreveti salat

Värske tumeroheline krõmpsuv varajane kapsas on soojematest kohtadest meie poe- ja turulettidele juba vähemalt kuu aega tagasi jõudnud ning suuremad kapsafännid sellega juba erinevaid toitusid valmistanud. Ma küll ise nende (ehk suuremate kapsafännide) hulka ei kuulu, aga samas teen aeg-ajalt selle viljaga ikka üht-teist head ja paremat, näiteks seda sama krevettidega salatit siin, kahe juustuga pirukat või hoopis suppi. Kapsast panen enamasti ka borši sisse. 

See siin on üks hästi lihtne ja maitsev variant, mida maitserikka värske kapsaga peale hakata. Retsepti-idee sain Tiinalt (aitäh veelkord!), kes seda eelmisel suvel valmistas. Suur kausitäis salatit haihtus koos  esimese suvise kartuli ja grillitud lõhega laualt üsna kiirelt, kusjuures mehedki kiitsid seda ja tõstsid isegi juurde, mis ei ole salati puhul just igapäevane nähtus ;-) Olen nüüdseks seda salatit juba päris palju kordi valmistanud ja viimastel kordadel on see värske kapsaga nii maitsev olnud, et pole kastmesse isegi soola ega suhkrut lisanud. Eks krevetid ja majonees anna juba piisavalt soolasust ka, samas on noor kapsas ise juba meeldivalt magus:)

Ütlen ausalt, et tegelikult on muidugi kõik kogused (nagu ikka salatiretseptis) suhtelised ja vastavalt maitsele, st ma ise tegelikult panen kõike tunde ja maitse järgi. Retsepti kirja sanud kogused on aga hea alguses aluseks võtta, kuid kõike saab alati oma maitse järgi paika timmida. 

Et kapsas jääks hästi mahlane, tuleks see noaga peeneks hakkida mitte riivida, ja käega läbi muljuda/pigistada, et mahlasemaks teha.

Krevetid võib asendada makraga või makrat ka lihtsalt salatisse juurde lisada. Ostes juba kooritud krevette, mis tavaliselt on soolvees, vaata nende netokaalu, mis reeglina on umbes poole väiksem kogukaalust.

Lisada võib ka peenelt riivitud porgandit. Praegusel kevadisel ajal, mil murulauk juba aias vohab, olen tilli asemel seda kasutanud ja see sobib salatisse suurepäraselt. 

See värske salat on eriti hea noorte kartulite ja grillitud kalaga.

Vaja läheb:

1 väiksem noor kapsas (u 500 g)

200 g krevette (nõrutatud kaal)

suur punt tilli

Kaste:

u 100 g majoneesi

u 150 g hapukoort

u 1 tl soola

pipart

1 tl suhkrut

1 tl sinepit

Haki kapsas õhukesteks viiludeks, nõruta krevetid sõelal korralikult ja haki till peeneks. Pane kapsas kaussi ja mulju seda käte vahel, et see mahlasemaks muutuks. Lisa till ja krevetid ning sega läbi.

Sega kastme ained omavahel ja sega seejärel salati hulka. Lase enne söömist salatil umbes tunnike maitsestuda. Külmkapis seistes läheb salat järjest paremaks (maitserikkamaks) :)

Retsept ilmus eelmisel suvel siin.