neljapäev, 11. aprill 2024

Krõbeda põhjaga juustuküllane spinatipirukas


See on üks eriti hea juusturikas spinatipirukas, mille retsept mul pikka aega kasutusel ja blogiski juba ammu (suisa 12 aatat!) olemas. See siin on veidi täpsustatud ja täiustatud variant, sest isegi kui algselt on retsept täitsa hea, siis ikka ju kohandad seda pidevalt oma maitse järgi, et saada veelgi parem tulemus. Lisaks arenenud ju ka ise pidevalt nii kokana kui ka sööjana :) 

Tugevamaitselist juustu leiab nii küpsetise põhjas kui ka täidises, samuti fetat, mis teeb piruka veelgi maitserikkamaks. Tugevamaitselise juustu all mõtlen alati kõva laagerdunud juustu, nt parmesani, Grana Padano't, pecorino't või mõnda nende kodumaist analoogi. Meil siin Eestis on juba omajagu hästi maitsvaid juustusid nii suurtelt kui ka väikestelt tootjatelt, nii et enamasti kasutan ka ise mõnda neist.

Põhi tuleb krõbedam kui see enne küpsetamist pooleks tunniks külmkappi tahenema panna. Sel juhul küpseta põhja veidi kauem enne täidise lisamist (12-15 minutit). 


Põhi

50 g riivitud tugeva maitsega juustu

2 dl nisujahu

0,5 tl soola

100 g külma võid

Põhja jaoks sega riivjuust jahu ja soolaga. Lisa tükeldatud või ja kas töötle seda köögikombainis, haki noaga või pudista see näppudega saiapurulaadseks tainaks. Lisa 2 sl jääkülma vett ja sega tainas ühtlaseks. Suru tainas 22–24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) vormi põhja ja servadele u 2 cm kõrguselt. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus u 10 minutit.

Täidis

200–300 g spinatit

150 g (1 pakk) fetat

2 dl (vahu)koort või täispiima

3 muna

100 g riivitud tugeva maitsega juustu

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

peotäis röstitud seedermänniseemneid või piiniapähkleid (soovi korral)

Kui kasutad külmutatud spinatit, siis lase sellel sulada, nõruta sõelal ja pigista üleliigne vesi välja. Värsket spinatit tuleks enne blanšeerida. Selleks lase vesi suuremas potis keema, aseta spinatilehed paarikümneks sekundiks sisse ning tõsta need siis vahukulbiga kaussi, kus on jääkülm vesi. Nõruta spinatilehed sõelal ja pigista neist üleliigne vesi välja. Haki spinat peeneks.

Hakitud spinat sega murendatud feta, koore või piima, riivitud juustu ja kergelt lahti klopitud munadega. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud musta pipra ja muskaatpähkliga.

Vala täidis vormi pirukapõhjale, laota soovi korral peale seedermänniseemned või piiniapähklid ja küpseta pirukat 20–25 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pealt kergelt pruunistunud. Lase küpsetisel vormis vähemalt 15 minutit taheneda, enne kui selle lahti lõikad. Pirukas on suurepärane nii soojalt kui ka jahtunult.




Retsept ilmus aasta tagasi siin

reede, 5. aprill 2024

Lihtne kohupiimakeeks


Kevadpühad on selleks korraks läbi, aga ühe kohupiimaretsepti tahaksin siia siiski veel lisada :) Seda enam, et ilm on hetkel jälle külm, talvine ja lumine ning tundub, et ühte mahlast kohupiimaga keeksi on just praegu hädasti vaja :) Ja selle lihtsamast lihtsama vanakooli keeksi valmistamine on kindlasti jõukohane lastelegi. Mina, kui suur kohupiimasõber, valmistan (ja loomulikult ka söön) sellega küpsetisi aastaringselt ja kohupiimaretseptide hulgast siin blogis on näha, kui hea tooraine see minu arvates on ;-)

Keeksi värvus sõltub suuresti sellest, milliseid mune kasutad. Mäletan ühte keeksi, mille küpsetasin u 13-aastasena koos sõbrannaga temal tohedalt kasutusel olnud retsepti järgi. Kuna munad olid mu vanaema juurest maalt, kus kanad vabalt ringi siblisid üsna suurel maa-alal, siis olid munakollased suvisel ajal suisa oranžikad ja keeks ise tuli kuldkollane. Sõbranna oli mul igal juhul šokeeritud ja kahtlustas, et midagi on munadel viga, sest tema on seda alati nn poemunadest teinud ja keeks on siis reeglina valge. Paegusel ajal on õnneks palju erinevaid sorte mune poeski saada ja maalt vanaema juurest toodud vm vabalt peetavate kanade munad enam kedagi ära ei ehmata. Pigem on trend ikka sinnapoole, et üha rohkem loobutakse puurikanade munadest ja mina loomulikult kirjutan sellele kahe käega alla. Ma ise ostan alati just selliste kanade mune, kes on võimalikult vabalt kasvanud, sest munal ja munal on suur vahe. Ja mune söön ma palju - lisaks küpsetistele meeldib mulle neid ka praadida ja pošeerida, samuti kasutada omlettides ja salatites.

NB! Gluteenivaba keeksi saamiseks soovitan kasutada riisi- ja maisijahu segu ning lisada tainale 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 3 tl küpsetuspulbrit).

Vaja läheb:
100 g toasooja võid
150 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 toasooja muna
200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima
100 g hapukoort
ühe sidruni või apelsini peenelt riivitud koor
1-2 sl konjakit, brändit või Cointreau'd
200 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
tuhksuhkrut

Vahusta või suhkruga heledaks kreemiks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel kohupiim, hapukoor, tsitruse koor ja alkohol. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga ning sega õrnalt ülejäänud taina hulka. 

Tõsta tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, silu pind ning küpseta 170 kraadises ahjus u 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda. Eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Enne serveerimist sõelu peale tuhksuhkrut. 


Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin

neljapäev, 28. märts 2024

Kohupiimastritsel


Sel aastal jõudsid lihavõtted nii kiirelt kätte, et retseptid, mida plaanisin jagada kas esmakordselt või uuesti meelde tuletada, on kõik jäänud kuidagi soiku, aga üritan nüüd viimasel päeval enne pühi üht-teist ära teha :) Õnneks on inimesed ka mitmed head retseptid ise blogist üles leidnud, näiteks see traditsiooniline kohupiima-virsikukook on juba mitu nädalat popimate retseptide hulgas. Ja loomulikult leiab suure hulga maitsvaid magusaid ja soolaseid kevadpühadeks sobivaid retsepte ikka siit ;-)

Kohupiimastritsel ehk piklik palmiksai kohupiimatäidisega on mõnusalt mahlane küpsetis, mis sobib kevadpühadeks suurepäraselt. Blogis on juba olemas üks lihtsamast lihtsam kohupiimastritsel pärmi-lehttainaga, see siin on aga pärmitainaga, mis võtab pisut rohkem aega, sest vaja ju ise tainas valmis teha ja sel ka kerkida lasta :) Pärmitainast küpsetised on kõige paremad just samal päeval, kuigi minu arvates see kohupiimatäidisega küpsetis on küll igati hea ka järgmisel. 

Tainale annab särtsu kardemon, täidisele aga tsitrusekoor. Ja igaks juhuks kordan ka oma alatist soovitust - kui kasutad toidus tsitruse koort, siis kasuta mahedaid vilju ja hõõru koor harjaga korralikult puhtaks. 

Igal juhul on see kohupiimaga stritsel igati hea küpsetada vabal päeval, mida nüüd on ju suisa kolm tükki järjest. Ma ise plaanin aga esimese asjana kohupiimaga tuuletaskuid teha :)

Vaja läheb:
2,5 dl täispiima 
70 g sulatatud võid
25 g pärmi
1 väike toasoe muna
3 sl suhkrut
0,25 tl soola
0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
u 500 g jahu (vajadusel lisa juurde)

Soojenda piim u 37 kraadini ehk nö käesoojaks. Sulata või ja jäta jahtuma.

Lahusta pärm piimas, lisa muna ja klopi läbi. Sega jahu suhkru ja soolaga, soovi korral sega hulka kardemon. Lisa jahusegu piimale ja sõtku ühtlaseks. Viimasena lisa sulatatud või ja sõtku see taina sisse.

Kata kauss köögirätiga ja jäta umbes pooleks tunniks (vajadusel kauemaks) toatemperatuurile kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Täidis:
600 g (3 pakki) kohupiima
100 g paksu hapukoort
1 sl vanillisuhkrut
100 g suhkrut
2 muna
70 g jahu
1 sidruni või apelsini peenelt riivitud koor

Sega kõik täidise ained ühtlaseks.

Jaga tainas kaheks. Rulli kumbki pool jahusel pinnal eraldi ristkülikuks. Keskosast võiks tainas olla veidi paksem, äärtest õhem. Aseta kummagi tainaplaadi keskossa (kolmandikule tainast) piki tainast pool täidisest. Kahele poole täidist jääv tainas lõika 2-3 cm vahedega ribadeks ja aseta ribad kordamööda üle täidise.

Tõsta mõlemad stritslid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lase stritslitel toasoojas enne ahju panekut u 15 minutit veel kerkida (katta neid ei ole vaja) ning määri seejärel soovi korral pealt lahtiklopitud ja supilusikatäie vee või piimaga segatud munaga. 

Küpseta stritsleid 200-kraadises ahjus 20 minutit (vajadusel veidi kauem), kuni need on kuldpruunid. 

Lase ahjust välja võetud stritslitel u 10 minutit taheneda ja naudi kasvõi kohe. See küpsetis on eriti hea veidi jahtunult, kuid ka (ahju)soojana väga mõnus. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 


Retsept ilmus aasta tagasi siin

reede, 22. märts 2024

Kohupiimakuklid


Ilusat kevadet kõigile! :)

Sel nädalal algas ju kevad, aga Eestis on kuuldavasti lumi maas, mis ilmselt kevadisele meeleolule kaasa ei aita, aga vähemalt on hea teada, et kohe varsti algab juba aprill ja tulevad lihavõtted ning siis on kevad juba kindlalt käes :) Mind on tegelikult lapsest saati häirinud, et aastaajad algavad alati justkui kuu aega hiljem kui päriselt, st kolm suvekuud on ju juuni, juuli ja august, mitte ei alga suvi alles enne jaanipäeva. Sügis alagab aga 1. septembril kooli minekuga mitte alles kuu lõpus jne. Aga sel aastal vist võib lugeda kevade ametliku alguse enam-vähem õigeaegseks või pigem isegi varajaseks kui hiliseks? :)

Igal juhul eelolevatele munapühadele mõeldes sai juba küpsetatud ühed kohupiimasaiad. Kevadised mahlased kohupiimakuklid sobivad tegelikult "kasutada" ka vastlakuklitena ehk nautimiseks koos vahukoore ja moosi või muude lisanditega. Algne retsept jäi mulle silma ühest nõuka-aegsest kokaraamatust, aga tegin seda kõvasti ümber, et see oleks mahlasem ja läheks kokku ka kaasaegsete kogustega - kohupiimad on ju nüüd 200-grammises pakis, mitte enam 250 g kaaluvad.

Soovi koral lisa tainasse rosinaid või kuivatatud tükeldatud aprikoose, sest need annavad nii head mekki kui ka mahlasust veelgi juurde. Loomulikult sobivad ka muud meelepärased kuivatatud puuviljad või marjad (nt jõhvikad), samuti võid lisada hakitud pähkleid või tükeldatud martsipani. 


Vaja läheb:
500 g jahu
130 g piima
30 g pärmi
130 g suhkrut
130 g sulatatud ja jahutatud või toasooja võid
2 toasooja muna
0,5 tl peenestatud kardemoni või poole sidruni peenelt riivitud koor 
näpuotsatäis soola
200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
1 muna määrimiseks
tuhksuhkrut peale raputamiseks 

Sõelu jahu kaussi ja tee selle keskele süvend. Soojenda piim, lisa 1 sl suhkrut ja pärm ning sega ühtlaseks nii, et pärm lahustuks. Vala vedelik jahu sisse, sega kõik läbi ja jäta soojemasse kohta 20-25 minutiks seisma. 

Vahusta munad suhkruga ning lisa või, maitseained ja kohupiim. Vala kõik jahu-pärmi segu juurde ja sega ühtlaseks tainaks. Kata kauss köögirätiga ja lase soojemas kohas u 1 h kerkida, kuni tainas on kahekordistunud.

Kummuta tainas jahusele pinnale ja veereta sellest jahuste kätega kuklid (kokku saab neid 15-20 tk). Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes vähemalt 2 cm vahed, kata köögirätiga ja lase neil veel 20-30 minutit kerkida. 

Klopi muna koos natukese vee või piimaga lahti ja määri sellega kuklid. Küpseta kukleid 180-kraadises ahjus u 20 minutit, kuni need on pealt kuldpruunid ja läbi küpsenud. Kohupiimakuklid on eriti head ahjusoojalt. Peale sõelu neile tuhksuhkrut. 


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

reede, 15. märts 2024

Kerge mango-kohupiima tort


Kevadpühad on juba suhteliselt lähedal, nii et mina olen jõudnud mitmeid kohupiimaga küpsetisi selleks puhuks teha, aga nende retseptid ilmuvad paari järgneva nädala jooksul nii siin blogis kui ka mujal :) 

Blogis on juba omajagu erinevaid lihavõteteks sobivaid retsepte alates pashadest (nt need, aprikoosidega ja šokolaadipasha), mangokattega kohupiima- panna cotta'st ja mango-kohupiima desserdist lõpetades imehea porgandikoogi või erinevate porgadnipirukatega (eriti lihtne lehttainaga, kiirlehttainaga või klassikalised pärmitainaga). Ja soovitan muidugi marmelaadiga kohupiimakooki, mis on ka muul ajal ideaalne. Aga ka kerge kohupiima-lehttaina pirukas on hästi mõnus ja jõukohane kõigile, samuti Kirju Koer kohupiimaga :) Nostalgiliste küpsetiste fännidele on kohupiimakorbid, -pontšikud ja kohupiima-virsikukook tõelised maiuspalad ;-) Kogu valiku lihavõteteks sobivaid retsepte (nt kohupiimavorme ja -kooke, spinatipirukaid jpm) leiab siit

See kook siin on aga üks tervislikumaid, mida olen teinud :) Jätsin seekord ära rammusa toorjuustu ja vahukoore, sest mangopüree ja kohupiima kooslus on pehme ja mahe. Mango-kohupiimakook ei ole liialt rasvane ega lääge, vaid kergemate killast ning kindlasti võib selle kohta öelda ka "taljesõbralik". Suhkrut lisa vastavalt oma maitse-eelistustele, kui kui isegi 140 g suhkrut täidisesse panna, ei ole see liigselt magus. 

Põhi:
200 g küpsiseid
70 g võid

Purusta küpsised ja sulata või. Sega need kaks omavahel ühtlaseks ja suru 22-24 cm läbimõõduga ümmarguse koogivormi põhja, mis on eelnevalt vooderdatud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
400-450 g (1 purk) mangopüreed
300 g (1 toru) maitsestamata kohupiimapastat
400 g (2 pakki) maitsestamata kohupiima
120-140 g suhkrut
8 želatiinilehte

Sega mangopüree vispli abil kohupiimapasta, kohupiima ja suhkruga ühtlaseks. Aseta želatiinilehed 1 dl külma veega kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Seejärel kuumuta kastrulit keskmisest madalamal tulel samal ajal segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase!

Võta paar supilusikatäit mango-kohupiimasegu, lisa kastrulisse sulanud želatiini hulka ja sega ühtlaseks. Vala kastrulis olev segu kohupiimamassi hulka ise samal ajal vispliga segades. Vala täidis vormi ja hoia vähemalt 4 h külmkapis. 

Kaunista meelepäraste marjade ja õitega.


kolmapäev, 6. märts 2024

Marjakissell kohupiimasefiiriga


Üks ääretult hea viis suurt kogust sügavkülmas igavlevaid marju maitsvalt ära kasutada, on keeta vana hea traditsiooniline kissell. See lapsepõlvest tuttav lihtne ja soodne magustoit on samas ka piisavalt kerge ja tervislik, st kalori- ja rasvavaene ning liigse suhkruta. Mulle on kodune marjadest või puuviljadest pakatav hapukas kissell juba väiksest peale hullult meeldinud ja see on üks neid lapsepõlve maitseid, mis siiani on lemikute hulgas.

Kasutada võid erinevaid marju ja neid eelnevalt sulatama ei pea. Lihtsalt külmununud marjadega kulub paar minutit kauem aega enne, kui kissell keema läheb.

Kohupiimasefiiri idee ja algne retsept, mida olen veidi muutnud ja täiendanud, pärineb restorani Moon kokaraamatust, mida loodetavasti sealt restost siiani soetada saab. Kahe imemaitsva asja nagu kohupiim ja sefiir kooslus lihtsalt peab kohe eriti hea olema! Kohupiimasefiir on põnev alternatiiv kohupiimavormile ja -kreemile, mida muidu kisselli lisandiks pakutakse. Võib öelda, et Michelini tunnustusega tipprestorani vääriline dessert, mis on samas aga jõukohane kodukokalegi :) Kokaraamatus ja ilmselt ka restoranis on see kohupiimasefiir serveeritud koos vürtsika rabarberikisselli ja õhuliste küpsistega, mina teen aga kiselli nii nagu alati :)

Kõigepealt keeda valmis kissell ja jäta jahtuma. Võid selle asetada koos potiga külma kohta, näiteks rõdule või verandale, et seda kiiremini jahutada. 

Marjakissell:
800 g vaarikaid ja maasikaid
150 g suhkrut
3 sl kartulitärklist

Aseta marjad ja suhkur koos liitri veega potti, lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel mõni minut. Keera kuumus kinni ja sega eraldi anumas kartulitärklis 1 dl külma veega ühtlaseks. Vala tärklisesegu ühtlase nirena potti ise samal ajal kisselli segades, et ei tekiks tükke. 

Kuumuta kisselli mõni minut aeg-ajalt segades, kuni see pakseneb, kuid ära kindlasti keema lase. Lase kissellil täielikult jahtuda ja aseta seejärel külmkappi. 

Kohupiimasefiir:
4 munavalget
230 g suhkrut
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g vanillimaitselist kohupiima

Kuumuta kastrulis 1,5 dl vett suhkruga madalal kuumusel ise sel ajal pidevalt segades, kuni suhkur lahustub. Kui siirup keema on tõusnud, siis keera kuumust vähemaks, et see õrnalt mullitades keeks. Kui siirup on 120 kraadi, siis võta see kohe tulelt ja lisa munavalgevahule.

Samal ajal vahusta munavalged tugevaks vahuks. Vala siirup peene joana munavalgevahu sisse ise samal ajal munavalgevahtu vahustades ja vahusta veel 10 minutit. Sega kohupiimapasta kohupiimaga läbi ja seejärel sega kohupiimamass ettevaatlikult jahtunud sefiiri hulka. 

Serveeri koos marjakisselliga, soovi korral aseta kreem enne pritskotti.

esmaspäev, 4. märts 2024

Marjatäidisega šokolaadi-juustukook


Kätte hakkab jõudma see aeg aastast, mil sügavkülma mullu suvel hoolega varutut oleks viimane aeg realiseerima hakata. Enamik inimesi on ilmselt juba sügisest saadik külmutatud marju ja muud kraami kasutanud, kuid leidub omajagu ka neid, kes alles kevade lähenedes või suisa saabudes avastavad, et sügavkülmikus on veel ohtralt asju. See kook on üks hea variant, kuidas vaarikaid või muid marju ära kasutada, aga neid on muidugi blogis veel (vaata siia) ja tuleb lähiajal juurdegi ;-) 

Kreemjas juustukook ja tummine šokolaadipõhi koos on tõeliselt maitsev, kuid marjatäidis annab veel eriti mõnusa hapuka meki juurde ja aitab magusust tasakaalustada. Kasutasin seekord vaarikaid, kuid selle koogi sisse sobivad ka mustikad, kirsid ja mustad sõstrad, samuti erinevate marjade segu.

Põhjas kasutan pruuni suhkrut, et seda veelgi tummisemaks teha ja kergelt karamellist mekki lisada, kuid sobib loomulikult ka tavaline valge suhkur. 

Šokolaadipõhi:
120 g võid
150 g tumedat šokolaadi
2 muna
100 g (pruuni) suhkrut
0,5 dl täispiima
2 sl kohvi, koorelikööri või kanget alkoholi (konjak, rumm, brändi)
100 g nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit või
100 g mandlijahu ja 2 tl küpsetuspulbrit

Tükelda või ja šokolaad, aseta kaussi, sulata vesivannil ja sega ühtlaseks. Samal ajal klopi teises kausis munad suhkru, piima ja kohvi või alkoholiga. Kolmandas kausis sega jahu küpsetuspulbriga. Lisa muna-piimasegule kõigepealt sulanud ja veidi jahtunud šokolaad, seejärel jahu ning sega tainas õrnalt läbi. 

Aseta tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 26-28 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 20 minutit. 

Marjatäidis:
300 g külmutatud vaarikaid
40 g maisitärklist
40 g suhkrut

Aseta vaarikad koos tärklise, suhkru ja 2 dl veega kastrulisse. Sega korralikult läbi, et tärklisest tükke ei jääks. Kuumuta aeg-ajalt seagdes, kuni segu läheb keema ja lase paar minutit õrnalt podisedes keeda, kuni mass on paksenenud. 

Juustutäidis:
600 g toasooja toorjuustu
120 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
3 toasooja muna
100 g hapukoort

Aseta kõik komponendid kaussi ja sega vispliga ühtlaseks.

Kui võtad šokolaadipõhja ahjust, siis laota sellele esmalt vaarikamass ja sellele omakorda õrnalt juustusegu. Aseta vorm ahju tagasi ja küpseta veel 55 minutit, kuni juustukihi ääred on tahenenud. Keskelt võib täidis kergelt võdiseda. 

Lase koogil praokil uksega ahjus jahtuda. Jahtunud kook aseta vähemalt paariks tunniks külmkappi, eriti hea, kui see saaks üleöö külmas seista. 

Serveerimisel kaunista kooki vaarikate ja (tumeda) šokolaadiga.


Retsept ilmus aasta tagasi siin

teisipäev, 27. veebruar 2024

Kohupiimakook kakao-purutainaga


See kook sai küpsetatud mõeldes eelolevale EV aastapäevale, kuid retsepti blogis jagamiseni jõudsin alles pärast tähtpäeva. Aga no mis teha - parem hilja kui mitte kunagi! :) Samas on see kohupiimakook maitsev igal ajal ja tähtpäeval, nii et pole vaja end küpsetise peal leiduvatest rukililleõitest ja mustikatest häirida lasta. Lisa siniste kaunistuste asemel koogile näiteks vaarikaid, kirsse, granaatõuna seemneid või muud meelepärast :)

Kui aga küpsetad seda kohupiimakooki mõnel olulisel riiklikul pühal ja soovid, et värvid oleks kontrastsemalt sini-must-valged, siis pudista jahu hulka söetablett, mis aitab purutaina mustemaks värvida.

Gluteenivaba koogi puhul asenda nisujahu riisijahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Põhi:
250 g jahu
3 sl kakaopulbrit
150 g suhkrut
150 g võid
1 suur muna

Sega sõelutud jahu ja kakaopulber, lisa suhkur ja sega läbi. Tükelda või ning haki noaga või töötle köögikombainis purutainaks. Lisa muna ja tööle ühtlaseks massiks. Aseta tainas umbes tunniks külmkappi tahenema. Tainast võib kas riivida või pudistada näppude vahel.

Täidis:
3 pk (kokku 600 g) rosinatega või vanillimaitselist kohupiima
150 g hapukoort
4 suurt või 5 väikest muna
4 sl jahu
70 g suhkrut

Sega kohupiim hapukoore, munakollaste, jahu ja suhkruga. Vahusta munavalged kohevaks vahuks ja sega õrnalt kohupiimamassi hulka. 

Puista u 2/3 tainast ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja ja vajuta kinni. Vala vormi kohupiimatäidis ja sellele pudista ühtlaselt ülejäänud tainas. 

Küpseta 180-kraadises ahjus 40-55 minutit, kuni see on tahenenud (keskelt võib täidis hästi õrnalt veidike veel võdiseda). Lase koogil jahtuda ja aseta seejärel paariks tunniks külmkappi tahenema. Serveerimisel eemalda vormist ja kaunista.


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

reede, 23. veebruar 2024

Kohevad õllega tatrapliinid hõrgu heeringasalatiga

 

Homsele EV aastapäevale mõeldes, sobitasin maitserikka ja kerge heeringasalati õhuliste õllega tatrapliinidega. Tegemist on mu vana hea tatrapliinide retseptiga, mis on mul kasutuses olnud ligi 10 aastat ja mis on blogiski end juba aastal 2017 sisse seadnud :) Ja kuna see retsept on päris laialdast kasutust leidnud (olen saanud päris palju tagasisidet, sh teistelt toidublogijatelt, näinud seda suisa blogideski), siis saan öelda, et mu pliiniretsept töötab suurepäraselt! :) 

Kasutan tatrapliinide tainas enamasti ainult tatrajahu, et seda saaksid süüa ka need, kel gluteeni vastu allergia, kuid võin saladuskatte all öelda, et veelgi paremad ja kohevamad on tatrapliinid siis, kui poole toortatrajahu asemel lisada nisujahu. Ja kindlasti kasuta selles retseptis heledat õlut - tume õlu antud juhul ei sobi, sest teeb pliinid mõrudaks.

Kui arvad, et õlle ja pärmiga ei viitsi jännata, siis on blogis olemas üks eriti kiire küpsetuspulbriga kergitatud tatrapliinide retsept, mille juures sinepise lõhetratari retsept. Ka seda varianti olen teinud omajagu, sest kui külaliste tulekuks mitmeid erinevaid roogasid valmistad, siis mõnede toitudega saab minna kergema vastupanu teed, et ajahätta ei jääks;-) Lisaks on blogis olemas mu kunagise lemmikrestorani Põhjaka tatrapliinide retsept, mis on samuti imehea!

Ja igaks juhuks ütlen, et soovitan pliinid teha valmis võimalikult vahetult enne serveerimist, sest parimad on need loomulikult soojana. Kui oled need aga varem ära praadinud, siis soovitan enne serveerimist laotada pliinid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ahjus soojendada. 

Praadimiseks on eriti hea selitatud või, samuti neutraalse maitsega õli, nt (kodumaine) rapsiõli. Pliine saab kokku ligi 40 tk, nii et salati peaksid tegema vähemalt kahekordse koguse (või isegi kolmekordse), et seda kõigile jätkuks. 

Need pliinid on mugavad noa ja kahvliga süüa. Kui soovid suupisteks sobivad suurusega pliine, siis kasuta taina pannile panemiseks supilusika asemel teelusikat - nii saad ühe ampsu suurused pliinid, mida näpuvahelt nautida. 

Ja siingi ei tasu heeringat nõrutada ega majapidamispaberiga kuivatada, vaid võib vabalt seda õlisena kasutada. Kvaliteetse õli puhul on see täiesti ok ja nii pole heeringasalatisse vaja eraldi õli lisada. 


Tatrapliinid

1,5 dl piima
350 g toortatrajahu
11 g (1 pakk) kuivpärmi
1 sl (pruuni) suhkrut
3,3 dl (1 väike pudel või purk) toasooja heledat õlut
3 muna
1 tl soola
õli või selitatud võid praadimiseks

Soojenda piim nö käesoojaks (kuivpärmi puhul u 40 kraadini). Sega 100 g sõelutud jahu pärmi ja suhkruga, lisa soe piim ja sega läbi. Sega hulka õlu ja lase tainal toatemperatuuril tunnikene seista. 

Nüüd lisa tainale munakollased, ülejäänud (st 250 g) sõelutud jahu ja sool ning sega läbi. Vahusta munavalged kohevaks ja sega need hästi õrnalt kolme osa kaupa tainasse.

Kuumuta pannil õli või selitatud või, tee supilusikaga pannile meelepärase suurusega pliinid ja prae keskmisel (või keskmisest veidi madalamal) kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Parimad on tatrapliinid soojalt. 

Salat:
pool keskmist punast sibulat või šalottsibul
1 keskmine marineeritud või hapukurk
poole sidruni mahl
0,5 tl mahedat (nt Dijoni) sinepit
värskelt jahvatatud musta pipart
peotäis hakitud tilli

Lõik heeringafilee väikesteks tükkideks (max 0,5 cm). Haki sibul peeneks ja lõika kurk väikesteks kuubikuteks. Sega heeringas läbi sibula, kurgi, sidrunimahla ja sinepiga. Jahvata salatile piart ja viimasena sega õrnalt hulka till (et see võimalikult värske välja näeks).

Serveeri heeringasalat (soojade) pliinide ja soovi korral ka hapukoorega. Võid heeringa asetada nii juba pliinidele kui ka pakkuda kõrvale.


Retsept valmis koostöös VIČI'ga

kolmapäev, 21. veebruar 2024

Peedi - heeringa salat kodujuustukastmega



Eesti Vabariigi aastapäevani on veel vaid loetud päevad, nii et jagan taaskord ühte uut ideed, mida lauale panna. Lisaks kilupirukale ja -võileibadele tasub valmistada midagi ka heeringast ning see kerge (igas mõttes, st nii valmistamise kui ka rasvasuse osas) kodujuustukastmega salat on üks igati hea variant. Kõik pidupäeva road ei pea alati olema rasked ja rammusad, vaid vabalt võib lauale sättida ka nö taljesõbralikumaid toite :) Kokkuvõttes sööme ju niikuinii tähtpäevadel alati tunduvalt rohkem kui hea oleks (vähemalt ma ise teen seda) :)

Heeringas on hästi kasulik, kuid samas ka rasvane kala, mille puhastatud filee on müügil enamasti õli sees. Seega ei ole mulle hapukoor heeringa lisandina esimene valik (mis muidugi ei tähenda, et neid kahte ei võiks koos pakkuda), kuna see on minu jaoks rooga liialt rammusaks tegev. Ma ise eelistan alati heeringat kodujuustuga, mis on minu jaoks piisava (st võrreldes hapukoorega väikese) rasvasusega ja koos heeringaga ideaalne kooslus. Loomulikult passivad juurde hästi ka keedetud munad, peet, (punane) sibul, kartul ja must leib, nii et need kõik ma hetkel siin ka kokku panin. Olen taolist salatit teinud juba paar aastat ja mul on hea meel, et seegi retseptike lõpuks blogisse jõuab.

Kasutasin seekord VIČI traditsioonilist heeringafileed, mis sobib ülejäänud komponentidega igati hästi kokku. Mina jätan kalafilee õliseks, sest aedviljades niikuinii rasva pole ning kui on kvaliteetne ilma kõrvalmaitseta ja rääsumata õli, siis ei riku see ka roa maitset. Aga vabalt võib heeringa, kui on viitsimist ja soovi, ka üleliigsest õlist nt majapidamispaberil kuivaks teha.


Kodujuustukaste:
500 g klassikalist või hapukoorega kodujuustu
1 sl majoneesi
1 tl sinepit
100 g hapukoort või paksu maitsestamata jogurtit

Sega kõik ained omavahel ühtlaseks.

Salat:
240 g (1 pakk) VIČtraditsioonilist heeringafileed
500 g keedetud kartulit
500 g riivitud keedetud peeti
1 keskmine (punane) sibul
2 keedetud muna
peotäis maitserohelist (till, murulauk, roheline sibul)

Lõika heeringafileed ja kartulid viiludeks või tükkideks ning sibul õhukesteks viiludeks. Purusta munad kahvliga ja haki maitseroheline peeneks. 

Laota serveerimisalusele kartul, seejärel peet, sellele heeringas ja puista ühtlaselt peale sibul. Laota nendele kodujuustukaste, sellele aga muna ja maitseroheline. 



Olen teinud seda salatit ka nii, et jätan kartuli ära ja teen peale hoopis musta leiva kuubikud. Selleks on vaja 2 viilu musta leiba. Lõika leivaviilud u 1 cm tükkideks ja pruunista pannil väheses õlis või selitatud võis. Lase jahtuda. Lao salat kihiti taldrikule ja aseta leivakrutoonid kõige peale. Selline salat sobib nii keedetud kartuliga pearoana kui ka mustal leival suupistena söömiseks. 


Retsept valmis koostöös VIČI'ga

esmaspäev, 19. veebruar 2024

Sproti-sepiku tort kodujuustuga



Inimesed, kes juba nõuka-ajal olid sündinud, mäletavad kindlasti tolleaegset hõrgutist võisaia sprottidega, mille konserv veel mõnikümmend aastat tagasi defitsiitsete kaupade hulka kuulus. Nüüd saab sprotte muidugi igal ajal vabalt poest osta, kuid endiselt on see konserv minu jaoks asi, mida hea meelega vahel pidupäeval naudin.

Seekord said sprotid võileivatordi sisse, kaaslaseks mahe kodujuust ja tervislik sepik. Soolaseid torte on blogis muidugi veel, näiteks klassikaline kihiline võileivatort suitsukalaga ning kodujuustu ja suitsulõhega tort musta leiva põhjal

Sprott on muide meie oma vana kilu, vahel ka rahvuskala räim, kuid suitsutatud ja õlis. Nimetus  on ilmselt tulnud saksa keelsest sõnast Sprotte, mis tähendab kilu. Ladina keeles on kilu sprattus ja inglise keeles sprat, mis on samuti sarnased. Selle tordi jaoks kulub kaks karpi sprotte, millest üks läheb täidisesse ja teine peale. Võid aga lisada pooled kaunistamiseks mõeldud sprottidest samuti täidisesse. 

Sepiku asemel saad kasutada ka mõnda gluteenivaba (seemnetega) saia. Tilli soovitan lisada viimasena ja õrnalt segada, et see võimalikult palju heledat rohelist värvust säilitaks, värskem välja näeks ja vähem närbuks. 


Põhi:
180-200 g sepikut või saia
80 g võid

Murra sepiku- või saiaviilud väikesteks tükkideks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Sega läbi sulatatud võiga ja suru ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Põhi võiks olla kaetud küpsetuspaberiga ja ääred määritud õliga või toidukilega vooderdatud, et oleks lihtne võilievatorti pärast vormist välja võtta. Aseta põhi täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Täidis:
400 g kodujuustu
200 g hapukoort
4 sl paksu majoneesi
0,5-1 tl soola
1 tl mahedat sinepit (soovi korral)
5 želatiinilehte
1 dl piima
200-250 g (1 karp) sprotte 
peotäis hakitud tilli

Sega kodujuust hapukoore, majoneesi ja soolaga läbi, soovi korral maitsesta sinepiga. 

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos külma piimaga kastrulisse. Soojenda kastrulis olevat piima pliidil pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära vedelikku keema lase.

Vala piim ühtlase nirena samal ajal kodujuustumassi segades selle hulka. Viimasena sega õrnalt sisse hakitud till.

Lõika sprottidel ära saba ja laota need vormi tordi põhjale. Vala ettevaatlikult peale kodujuustumass. Aseta  tort paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Kaunistamiseks:
200-250 g (1 karp) sprotte 
4 muna või 12 vutimuna
hakitud tilli

Nõruta sprotid üleliigsest õlist, lõika ära saba ja aseta vormist välja võetud serveerimisalusel asuvale tordile. Lõika keedetud munad sektoriteks või viiludeks ja lisa tordile. Kõige peale puista hakitud tilli. 


Retsept ilmus aasta tagasi siin

kolmapäev, 14. veebruar 2024

Sõbrapäeva hommikusöök



Paljudel on ilmselt juba hommikusöök söödud, aga kui on tänaseks sõbrapäevaks mõnda head ideed vaja, siis siin on mul kohe üks pakkuda ;-) Ja loomulikult võib sellist maitsvat einet ka igal muul ajal teha - miks mitte ka nädalavahetusel tavalise praemuna ja peekoniga hommikusöögi asemel oma armast kaaslast hoopis südamega üllatada :)

Praemuna (just ühelt poolt praetud nii, et kollane on vedel ehk härjasilm) on mu suur lemmik, samuti meeldib mulle röstitud täistera sai või sepik ja ahjus küpsetatud krõbe peekon, nii et minu jaoks on see ideaalne hommikusöök. Teine lemmik variant päeva alustuseks on piimaga (NB! kindlasti mitte veega) keedetud kaerahelbepuder enda tehtud moosiga, täna näiteks oli selleks pohla-õunamoos, mida juba lapsena armastasin, kuid keedan nüüd ise tunduvalt vähema suhkruga, kui seda varasemal ajal tehti. 

Lisandiks sobivad siia suurepäraselt oad tomatikastmes ja praetud šampinjonid - nii saab kokku klassikalise Inglise hommikusöögi. 

Vaja läheb:
100-120 g (1 pakk) peekonit
4 viilu meelepärast (täistera) saia
õli praadimsieks
võid määrimiseks
2 keskmist muna
soola, pipart
kirsstomateid
salatilehti või idusid

Laota peenoniviilud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni need on krõbedad. Poole peal keera peekoniviilud ümber.

Tee südamekujulise (piparkoogi) vormiga kahel viilul saial keskele süvend. Kuumuta pannil õli keskmisel kuumusel ja prae selles nii need kaks saiaviilu kui ka saiast välja lõigatud südamekujulised tükid ühelt poolt kergelt pruuniks. Keera saiaviilud ümber ja aseta kummagi saia auku toores muna. Prae u 5 minutit, kuni munavalge on hüübinud, aga kollane veel vedel. Puista peale veidi soola ja jahvata musta pipart. 

Rösti teised kaks saiaviilu ja määri nele ühele poole võid. Aseta sellele paar peekoniviilu ja vajuta munaga  saiaviilule peale ehk tee kahepoolsed võileivad, mida saab käe vahelt süüa. Aga muidugi ei pruugi neist ka võileibu teha, kui ei soovi, vaid saab ka noa ja kahvliga taldrikust mugavalt süüa :)

Serveeri koos pooleks lõigatud kirsstomatite ning meelepärase salati või idudega. Lisa juurde ja ülejäänud peekon ja röstitud saiast südamed.


Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin

    reede, 9. veebruar 2024

    Suitsulihaga hernesupp


    Hernesuppi võib (ja tasubki!) loomulikult aastaringselt süüa, kuid vastlapäeval, mis sel aastal on 13. veebruaril ehk juba mõne päeva pärast, on see eriti omal kohal. Meie vana hea traditsiooniline leem on toitev ja soojenddav, nii et pärast pikka õues viibimist ja vastlaliugu kulub eriti hästi ära :)

    Kuigi seda suppi saab ka toore liha (näiteks abaliha) ja suitusingiga teha, siis soovitan mina siiski võtta suitsuliha. Näiteks mul on selles supis kasutusel suitsutatud seapõsk (u 800-grammine pakk), kuid hästi sobivad ka suitsukoot ja - ribi. Poes müüakse ka suisa erladi hernesupikogu, mis on samuti 800-grammises pakis.

    See supp on ilma tangu ja kruupideta, et seda saaks süüa ka need, kellele gluteen on vastunäidustatud. Ma ise armastan tegelikult kruupe väga ja tahaks neid ka supis näha, aga samas on supp ka autentsem ja traditsioonilisem, kui need ikkagi välja jätta. Kuid loomulikult võid ka kruubid supi sisse lisada. Tee seda samal ajal hernestega. 

    Supp on tänu hernestele piisavalt toekas ja järgmiseks päevaks on veelgi tummisem ja paksem, samuti maitserikkam. 

    Keetmisel jälgi suppi - keetmisaeg sõltub herne sordist ja sellest, kui hoogsalt supp keeb ehk milline kuumus on poti all. 

    Supi jaoks sobivad nii kollased kui ka rohelised herned - kasuta neid, mis endale rohkem meeldivad. Mul olid kasutusel seekord kollased.

    Juurde sobivad igasugused värsked saiakuklid, sh haputainast, aga ka rukkileib ja sepik. 


    Vaja läheb:
    500 g kuivatatud rohelisi või kollaseid herneid või nende sugu
    u 800 g suitsuliha 
    2 keskmist sibulat
    2 suuremat porgandit
    2 suurt loorberilehte
    musta pipart
    soola (vajadusel)

    Aseta herned kaussi, vala peale külm vesi ja lase vähemalt paar tundi, veel parem üleöö liguneda. Loputa herned enne supile lisamist jooksva vee all. 

    Aseta liha koos külma veega potti. Lase keema tõusta, siis vala vesi ära, loputa liha voolava vee all ja pese pott puhtaks. Aseta liha puhtasse potti tagasi. Võid selle soovi korral ka väiksemateks tükkideks lõigata. 

    Haki sibulad peeneks. Lõika porgandid pikuti pooleks ja seejärel viiludeks. Aseta aedviljad potti liha juurde koos 1,5-2 l külma vee, leotatud herneste ja loorberilehtedega. Lase keema tõusta, alanda kuumust ning keeda suppi madalal tulel nii, et see õrnalt podiseb, kuni herned on peaaegu pehmed. Kulub u 1,5  h, kuid keetmisaeg võib suuresti varieeruda sõltuvalt kuumusest ja herneste sordist. Kui keetes vahtu tekib, siis eemalda see vahukulbiga.

    Pisut enne keetmise lõppu, võta liha välja, lõika tükkideks või viiludeks ja pane potti tagasi. Kui on kondiga liha, siis eemalda kondid. Keeda suppi veel, kuni herned on täitsa pehmeks ja pisut katki keenud; liha on aga nii pehme, et seda saab lusikaga süüa. 

    Kui supp tundub paks, siis lisa soovi korral vett. Võta loorberilehed välja ning jahvata supile musta pipart; vajadusel lisa soola. 


    Retsept ilmus kolm aastat tagasi siin

    teisipäev, 6. veebruar 2024

    Šokolaadikook, seekord hapukapsaga :)



    See mahlane šokolaadikook sündis aasta tagasi, kui proovisin leiutada võimalusi, et ära kasutada pühadest alles jäänud hapukapsast :) Tavaliselt aasta alguses pärast pühi on ikka see teema üleval, kuidas pühadejääke toitudesse lisada, seega on blogissegi juba kogunenud omajagu igasuguseid maitsvaid küpsetisi ja muid toitusid hapukapsaga, nt juustuga pirukas, nostalgiline vinegrett, tervisesalat peedigaväikesed lehttaina ja suitsukalaga pirukad ning kiire panniroog kartuliga. Ja muidugi soovitan hapukapsast valmistada vana head suppi kruupidega, mis on ajatu klassika ja talvisel ajal kohe eriti hea soojendav roog.

    Hapukapsast tasub kindlasti süüa aastaringselt mitte ainult jõulude ajal. Selles fermenteeritud aedviljas on ohtralt antioksüdante, piimhappebaktereid, kiudaineid, vitamiine (nt C- ja K-vitamiini) ja mineraalaineid (kaaliumi, rauda ja magneesiumi). Hapendatud kapsas mõjub hästi nii kõhule ja seedimisele kui ka tervisele üldiselt. 

    Ja eriti tore on, et seda tervislikku aedvilja võib isegi magustoitudele lisada. Tummises šokolaadikoogis ei oska ilmselt keegi hapukapsa olemasolu kahtlustada, samas aga annab see küpsetisele mahlasust ja õrna hapukust. Soovitan proovida ;-)

    Nisujahuta koogi jaoks kasuta riisijahu vm gluteenivaba jahu ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

    Vanilliekstrakti asemel saad kasutada nt 1 sl külma kohvi või brändit ja lisada 1 sl vanillisuhkrut. Tulemus ei ole küll päris sama, aga hea maitse saab ikka :)

    Vaja läheb:
    200 g toorest hapukapsast
    210 g jahu
    40 g naturaalset kakaopulbrit
    0,5 tl soodat
    näpuotsatäis soola
    80 g toasooja võid
    160 g suhkrut
    2 toasooja muna
    1 tl vanilliekstrakti
    tuhksuhkrut (soovi korral)

    Aseta hapukapsas sõelale ja loputa korralikult külma vee all. Lase kapsal nõrguda ja pigista käte vahel nii kuivaks, kui saad. Haki kapsas peeneks, eriti mugav on seda teha köögikombainis. 

    Sega sõelutud jahu teiste kakaopulbri, sooda ja soolaga. Vahusta või mikseri abil kohevaks ja lisa edasi vahustades vähehaaval suhkur, seejärel ükshaaval munad ning vanilliekstrakt. Lisa pool jahusegust, vahusta ühtlaseks, seejärel teine pool ja 1 dl külma vett. Viimasena sega õrnalt spaatliga taina hulka peeneks hakitud hapukapsas. 

    Tõsta tainas ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse koogivormi, silu spaatliga pind ja küpseta 170-kraadises ahjus u 40 minutit, kuni koogi keskossa torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil enne söömist vormis täielikult jahtuda. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 


    • Retsept ilmus üle aasta tagasi siin

    kolmapäev, 31. jaanuar 2024

    Mahlane Itaaliapärane piiniaseemnekook



    Kes tahab ülimalt lihtsa ja maitsva koogi retsepti, saab kohe postituse lõppu selleni kerida, sest enne seda räägin lähemalt hoopis piinia- ja seedermänniseemnetest :)


    Okaspuude klassis on seitse sugukonda, millest tuntuim on ilmselt männiliste sugukond, kuigi laiemalt teatakse tõenäoliselt ka küpressiliste ja jugapuuliste sugukondi. Männiliste hulgas on suurim männi perekond, kuhu kuulub ligikaudu 100 liiki; järgneb nulu perekond umbes 45 ja lehise perekond 25 liigiga. Eestis on harilik mänd (Pinus sylvestris) tähtsaim ehk rohkearvulisim metsapuu, mis on ühtlasi ka ainus mänd, mis meie kodumaal looduslikult kasvab. Harilik mänd kuulub kaheokkaliste mändide hulka, see-eest aga seedermändide okkad on viiekaupa, kuigi need on samuti männiliste sugukonda ja männi perekonda kuuluvad puud. 

    Piinia (Pinus pinea) on madala tüve (15-20 m) ja iseloomuliku laiuva võraga Vahemeremaade mänd, mida kultiveeriti juba Vanas Roomas tema söödavate seemnete tõttu. Piinia on ainus männi perekonna alamsektsiooni Pinae esindaja ja okkad on tal kahekaupa. Siiani on see üks sealse piirkonna ning seda kutsutakse ka Itaalia männiks ja kivimänniks. Samas on aga hetkel suurim piiniate kasvuala hoopis Hispaanias - seal on piiniametsade kogupindalast (u 380 000 ha) suisa 75% ja teisel kohal on üldsegi Portugal 9%iga.  

    Piiniakäbid on 10-13 cm pikad ja 8-10 cm läbimõõduga ning seemned valmivad neis kolme aasta jooksul, samas näiteks Eestis kasvavatel mändidel kulub õitsemisest seemnete valmimiseni poolteist aastat. Piiniakäbide pruunid seemned on kõva koorega ja mandlimekiga. Kuid leidub ka õhukesekooreliste seemnetega piiniavorme, mille pähklid kasutatakse Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis nii magustoitudes kui ka muudes roogades. Vanas Roomas säilitati piiniapähkleid mees ja need olevat kuulunud ka leegionäride toiduratsiooni. 

    Kuid lisaks piiniale on mitme teise männiliigi seemned söödavad, näiteks Siberi seedermänd (Pinus sibirica), mille pisikesi õlirikkaid pähkleid oli Eestis isegi Nõukogude ajal saada. Siberi seedermändi käsitletakse sageli kui Alpi seedermänni alamliiki, mis kasvab peamiselt Kesk-Euroopas. Laiemalt tuntud on ka Korea seedermänd (Pinus koraiensis) ja suhkrumänd (Pinus lambertiana), mille puhul süüakse nii seemneid kui ka tüvest väljuvat mahla. Nimelt hakkab peamiselt Ameerika Ühendriikide lääneosas kasvava suhkrumänni tüve vigastamisel sellest magusat mahla välja tulema, mis tardub palsamitaoliseks ja mille terasid nimetatakse kalifornia mannaks ehk pinitiks. Põliselanikud kasutasid pinitit suhkru asemel. 

    Seedermänni või seedri pähklid või seemned?

    Seedermändi ei tasu aga segi ajada seedriga, mida Eestis ei kasva ja mis üldsegi ei kuulu mändide hulka. Seeder on eraldi perekonnas, kus kokku on vaid neli liiki. Kahjuks näeb sageli seedermänni- või piiniaseemnete kohta nimetust "seedriseemned", mis on aga siiski vale. 

    Piiniaseemneid kutsutakse enamasti piiniapähkliteks, ja seda mitte ainult kõnekeeles, vaid ka näiteks Heino Kiige raamatus "Maailma viljad", kuid tegelikult on tegemist käbi sees küpsevate seemnetega. Kuigi nii kasvukoha, maitse, kuju (pikemad ja lühemad, peenemad ja paksemad) kui ka õlisisalduse poolest on erinevat liiki seedermänni- ja piiniaseemned veidi erisugused, saab neid kõiki siiski toidutegemisel sarnaselt kasutada ja üksteisega asendada. Mina kirjutan retseptidesse alati, et vaja läheb "seedermänni seemneid või piiniapähkleid", et inimestel oleks selge, mida vaja on, sest paljude jaoks tekitab segadust inglisekeelne nimetus "pine nuts", mida kaubandusketid ja maaletoojad tõlgivad paraku nii seedriseemneteks (vale!) kui ka seedermänniseemneteks ja piiniapähkliteks. 

    Nii piinia- kui ka seedermänni seemned on valgu, kiudainete ja õlirikkad, kuigi õlisisaldus on neis väga erinev. Kõrgeim rasvasus on Aasia seedermändidel (78%), samas kui Amerika omadel on see number 62% ja Euroopa seedermändidel "vaid" 45%. Väärtuslikes seemnetes leidub korralikult fosforit, kaaliumi, magneesiumi, rauda ja tsinki, samuti foolhapet, E-vitamiini ja B-grupi vitamiine. 

    Kasutada saab seedermänniseemneid nagu teisigi seemneid ja pähkleid, näiteks müslides ja granola'tes, raputada peale pastadele, lahtistele pirukatele ja salatitele, samuti lisada küpsetistele ja dessertidele. Loomulikult on piiniaseemned oluline komponent ka mitmetes kastmetes, ilma milleta klassikalist basiilikust pestot ettegi ei kujuta. 

    Itaaliapärane piiniaseemnekook 

    Vahemere äärsetes riikides on piiniapähklid sagedasemad magustoidu komponendid kui metspähklid või mandlid. See on üks tüüpiline sealne lihtne ja aromaatne koogike, mille seemned eriti hõrguks teevad.

    Vaja läheb:
    100 g piiniaseemneid
    4 muna
    120 g suhkrut
    1 apelsini peenelt riivitud koor
    1 sidruni peenelt riivitud koor
    120 g jahu
    1 tl küpsetuspulbrit
    5 sl oliiviõli
    2 sl dessertveini, portveini, magusat šerrit vmt

    Rösti piiniaseemned kuival pannil kuldpruuniks. Vahusta munad suhkruga heledaks kohevaks vahuks (kulub u 10 minutit). Lisa apelsini ja sidruni koored ning vahusta veel umbes minut. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga ja sega spaatliga õrnalt munavahu hulka, tõstes kausi sisu alt üles ja keerates kaussi. Sega samamoodi kergelt hulka ka oliiviõli ja dessertvein. Sega tainast nii vähe kui võimalik!

    Tõsta tainas 23 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Küpseta 170-kraadises ahjus 15 minutit, laota peale röstitud piiniaseemned ja küpseta veel 10 minutit, kuni koogi keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

    Lase koogil vormis u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. See küpsetis on hea nii soojalt kui ka jahtunult. Serveerimisel sõelu koogile soovi korral tuhksuhkrut ja puista peale marju või granaatõunaseemneid, lisandiks sobib hästi ka vanillikreem, -jäätis või -kaste. 


    Retsept ilmus algselt (u aasta tagasi) siin