Suvikõrvitsakeeks mustade sõstardega

Praegu on valmis saanud nii mustad sõstrad kui ka suvikõrvitsaid tuleb igapäevaselt aina juurde ja juurde - peab lihtsalt silma peal hoidma, et need õigel hetkel ära korjata ja mitte lasta liiga suureks kasvada. Just väikesed, mõnisada grammi kaaluvad krõmpsud tsukiinid on parimad ja maitsvaimad. Neid pole vaja ei koorida ega sisu eemaldada, vaid viljad kõlbavad tervikuna süüa ka suisa toorelt, igasugustesse roogadesse sobitamisest rääkimata. Mu blogis on ikka väga palju erinevaid soolaseid ja magusaid retsepte suvikõrvitsast, mida loomulikult kõiki ka soovitan :) Ma ise teen igal suvel ikka väga palju erinevaid suvikõrvitsatoitusid ja ausalt öeldes ei kujuta ilma selle viljata suve üldsegi ette ... Värske otse peenrast korjatud suvikõrvits on minu jaoks sama elementaarne nagu noor kartul, kuke- ja teised metsaseened, erinevad marjad ja muu lahutamatult suve juurde kuuluv. Suvel söön sellest viljast korralikult isu täis ja muul ajal ei pea poest välismaist kaugelt reisinud tsukiinit ostma. Vahel mõnes roas seda siiski kasutan ka muudel aastaaegadel, aga suvikõrvits on minu jaoks ikka suvine toit, mida tasub just suvel nautida, kui see on värske ja kohe eriti maistev :)

Seega häid suvikõrvitsaretsepte ei ole kunagi liiga palju ja kuigi blogiski on mitu magusat küpsetist tsukiiniga (nt toorjuustukreemiga, šokolaadimuffinid, topelt šokolaadiga brownie, pähklitega keeks, šokolaadikeeks ja šokolaadiglasuuriga tummine kook), siis lisan ühe veel juurde. See on mõnusalt aromaatne keeks, millele mustad sõstrad suurepärast mekki lisavad. Maius on tänu suvikõrvitsale nii mahlane, et on väga maitsev (ja võib-olla isegi paremgi) järgmisel päeval ega muutu kuivaks, nagu mõni keeks juba küpsetamise päeval olema kipub.

Kui sul musti sõstraid ei ole või sa neid lihtsalt ei armasta, siis kasuta kas (kultuur)mustikaid või vaarikaid. Gluteenivaba koogi jaoks kasuta maisi- või riisijahu (või nende kahe segu) ning lisa 2 tl küpsetuspulbrit (kokku kulub 3 tl).

Vaja läheb:

2 muna

1,5 dl neutraalse maitsega õli

1 sl konjakit, brändit või külma kanget kohvi

1 sl vanillisuhkrut

140 g suhkrut

200 g riivitud suvikõrvitsat

250 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli 

200 g musti sõstraid + 1 sl jahu

tuhksuhkrut (soovi korral)

Klopi munad kergelt õli, suhkrute ja alkoholi või kohviga ühtlaseks. Sega hulka riivitud suvikõrvits. 

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja kaneeliga. Lisa ülejäänud tainale ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega õrnalt hulka 1 sl jahuga läbi segatud marjad.

Vala tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud vormi, mille põhjas on küpsetuspaber. Küpseta 180-kraadises ahjus 1 h, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil pärast ahjust välja võtmist u 20 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Murakamoosiga kodujuustutort

Murakaaeg on käes ja kuigi ma ise sel aastal neid marju korjama ei jõua, on siiski õige hetk sellest praegu juttu teha ja ühte maitsvat retsepti jagada :) Mesimagusat murakat ei nimetata asjata jumalikuks või marjade kuningannaks. Võttes arvesse kui aeganõudev on murakate korjamine ja puhastamine ning kui krõbeda hinnaga neid vilju turul müüakse, ei saa kindlasti selliseid paatoslikke nimetusi ega omadussõnu hukka mõista. Lisaks heale maitsele on tegemist ka toitainerikka viljaga, millest abi ka kõhuhädade vastu. 

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) kasvab igat tüüpi rabas, samuti soostunud männi- ja lehtmetsas. Selle taime valged õied puhkevad reeglina kas mai lõpus või juuni alguses. Rabamurakas on õitsemise ajal külmakartlik, mistõttu ei pruugi tänavu kõigis muidu rikkaliku saagiga kohtades marju olla. Vähemalt mina jäin kahes rabas, kus eelmisel aastal õnnestus ämbritäis marju korjata, sel aastal peaaegu tühjade kätega. Võib aga ka juhtuda, et muraka lehti täis maa on marjavaba seetõttu, et vähemalt pooled taimedest on isastaimed, mis ei vilju kunagi. 

Rubus (punane) oli muraka nimetus juba vanaroomlastel, kuna viljad on enne valmimist punased. Chamaemorus tuleneb aga kreekakeelsetest sõnadest chamai, mis tähendab madalat, ja morus ehk mooruspuu, sest rabamuraka viljad ja lehed m eenutavad just mooruspuud. 

Botaanilises mõttes ei ole tegemist marja, vaid hoopis lihaka koguluuviljaga, milles on ohtralt (20-40) väikest osaluuvilja. Iga osa viljalihas on tilluke, tugevate kestadega kaetud seeme. Viljades on kõvasti vett ja suhkruid (6-8%), millest enamik on glükoos ja fruktoos. Küpsemisaegsed päikesepaistelised päevad suurendavad murakas leiduvate suhkrute hulka. Kui soovid magusamaid murakaid, siis tasub neid seega pigem lagedamatelt päikesele avatud kasvukohtadelt korjata. Varjulisematest kohtadest korjatud viljad on aga hapuma maitsega. Murakate magusust vähendab ka niiske ja vihmane suvi. 

Kunagi laiusid sood ja rabad ning kasvasid murakad ka Poolast kaugemal Lääne-Euroopas, näiteks Prantsusmaal, kus 1601. aastal Carolus Clusius seda mõjusaks skorbuudivastaseks marjaks nimetas. Nüüdseks leidub murakaid lisaks Eestile veel vaid Norras, Lapimaal, Rootsis ja Venemaa põhjaosas. 

Oranžika värvuse annab marjadele karotiin, mida leidub murakas umbes 10 korda rohkem kui apelsinis. Murakas sisaldab ka kiudaineid ja C-vitamiini. Viimast on apelsiniga võrreldes murakas 3-4 kordselt enam. Murakas leidub ka mangaani, seleeni ja räni; mineraalühenditest on selles kaaliumi-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumiühendeid. Hapetest sisaldab murakas peamiselt sidruni- ja bensoehapet. Kaloraaž on murkatel väike, vaid 35-45 kilokalorit 100 grammi kohta. Murakas sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid, millel on tugev mikroobe hävitav toime. 

Värsked küpsed mesimagusa murakad on suurepärased niisama dessertide ja küpsetiste lisandiks.  Suuremaid marju tasub sügavkülma panna, väiksemad aga moosiks keeta. Murakamoos on eriti maitsev just piimatoodete, näiteks juustu, kohupiima ja vahukoorega. Seega murakamoos on kodujuustule ideaalseks lisandiks ja neist kahest saab kokku üks eriti hõrk maius. Kui Sa aga kodujuustu ei armasta, siis asenda see kahe paki (kokku 400 g) maitsestamata kohupiimaga. 

See murakamoos on tõeliselt paks. Kui soovid vedelamat moosi, mis oleks pigem kastmelaadse konsistentsiga, siis lisa marjadele ja suhkrule kohe keetmise alguses ka 1-2 dl vett ja 50 g moosisuhkrut.

Põhi:

200 g küpsiseid

80 g võid

Purusta küpsised ja sega läbi kas sulatatud või toasooja võiga. Aseta 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber ja suru sinna ühtlase kihina küpsisepuru. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

150 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

380-400 g (1 tops) kodujuustu

100 g suhkrut

5 želatiinilehte

2 dl (1 pakk) vahukoort

Sega toorjuust läbi kodujuustu ja suhkruga. Kui sa ei taha, et kodujuustust tükke jääb, siis võid segu nt saumikseriga ühtlaseks töödelda.

Aseta želatiinilehed koos 1-1,5 dl külma veega kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Aseta kastrul pliidile ja kuumuta madalal kuumusel segades, kuni želatiin on lahustunud. Vala segu ühtlase nirena kodujuustu massi hulka samal ajal hoolikalt vispliga segades, et želatiinist tükke ei jääks. 

Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt kodujuustu hulka. Vala täidis vormi ja lase vähemalt kolm tundi taheneda. Enne serveerimist tõmba noaga koogi ääre ja vormi vahelt läbi, võta vormi äär ära ja libista kook õrnalt serveerimisalusele. 

Murakamoos:

450-500 g murakaid

100 g moosisuhkrut

Aseta marjad koos suhkruga potti ja sega läbi. Kuumuta madalal kuumusel aeg-ajalt segades 10 minutit. Lase seejärel moosil potis u 10 minutit seista ja vala siis kaussi. Kui moos on jahtunud, hoia seda kuni serveerimiseni külmkapis. Kui soovid moosi pikemalt säilitada, siis vala see steriliseeritud purkidesse. Koogi jaoks piisab ka poolest kogusest. 

 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Maasikamagustoit ja -kook Eton Mess'i ainetel

Inglismaa üks kuulsamaid magustoitusid - Eton Mess -  on selline dessert, mille puhul kunagi mööda ei saa panna, sest reeglina meeldib see nii suurtele kui ka väiksematele sööjatele. Legendaarne Briti magustoit on suvisel ajal asendamatu, sest ajakulu on minimaalne ning selle saab valmis ahju kasutamatagi. Lihtsamast lihtsama maiuse jaoks ei ole tegelikult vaja muud kui krõbedaid beseeküpsiseid, vahustatud vahukoort ja küpseid maasikaid. 

Mina pole kunagi päris algupärast Eton Mess'i teinud, vaid alati omamoodi ja blogisse on aastatega kogunenud päris mitu varianti, siin on neist mõned suvised variandid:

* See ise tehtud besee, marineeritud maasikate ning mascarpone-kohupiimakreemiga Eton Mess on mul blogis juba suisa 12 aastat olnud :)

* Isegi kamavahtu saab teha Eton Mess'i stiilis, seekord maasikatele seltsiks šokolaadiga besee ;-)

* Metspähklibesee, kohupiima ja kamaga variatsioon Eton Mess'ist sai suisa auhindu Eesti toidu valimisel

* Eton Mess'i stiilis saab teha ka panna cotta't 

Suus sulav maius on pärit Inglismaa kuulsaimast poistele mõeldud internaatkoolist Eton'ist, kus ka Briti troonipärijad printsid William ja Harry on oma keskhariduse omandanud. Väidetavalt serveeriti hõrku "segadust" iga-aastasel kriketimatšil Harrow kolledži vastu. Esmakordselt 1893. aastal mainitud magustoidu algses versioonis beseeküpsiseid ei olevat leidnunud ja lisaks maasikatele kasutati banaani; vahukoore kõrval aga segati hulka jäätist. 

Hõrgu maiuse tekkimise kohta on liikvel erinevaid legende. Näiteks võib lugeda autosõidul auklikul teel autos segipaisatud beseedest ja maasikatest. Samuti räägitakse labradorist, kes Eton'is toimunud tseremoonia ajal piknikukorvis olnud maasikatega pavlova koogile istus, mistõttu tuli tükkidest kiirelt uus dessert valmis segada. Tõenäoliselt aga segas lihtsalt mõni kokkadest vahustatud vahukoore või jäätise maasikate ja banaaniga läbi ning pakkus seda õpilastele. 

Traditsioonilistele komponentidele on loomulikult aastate jooksul nii lisa kui ka asendusi tulnud. Kuulsat Etoni "segadust" serveeritakse ka söögikohtades ning mitmelgi tippkokal on sellest oma versioon. Jamie Oliver segab oma desserdi hulka ka vaarikaid ning asendab pool vahukoorest Kreeka jogurtiga. Nigella salakomponent on aga granaatõuna mahl, et maasikate parimad omadused välja tuua. 

Tegelikult ei ole üldse vaja piirduda vaid maasikatega, sobivad nii erinevad suvised marjad kui ka puuviljad, näiteks aprikoosid. Talvel aga võid kasutada näiteks kompotikirsse või teha Eton Mess hoopis sidrunikreemi ja mangoga (see on muide imemaitsev!).

Siin postituses on veidi kohupiimaga mahedamaks tuunitud peaaegu klassikaline Eton Mess ja "segadusest" inspireeritud suvine juustukook, mille valmistamiseks pole samuti ahju vaja. Beseeküpsised saad vabalt ka poest või mõnest pagariärist osta, kuid soovi korral valmista needki ise, sest enda tehtud besee on ikka see kõige parem ;-) 

Beseeküpsised

4 suurt munavalget

näpuotsatäis soola

150 g peensuhkrut

100 g tuhksuhkrut

1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Vahusta munavalged soolaga pehmete tippudega vahuks. Edasi vahustades lisa supilusikatäie kaupa peensuhkur lastes sel seguneda enne, kui järgmise supilusikatäie lisad. Kui vaht on läikiv ja nö tugevate tippudega, lisa sõelutud tuhksuhkur kahes osas ja soovi korral ka vanilliekstrakt ning sega õrnalt spaatliga ühtlaseks. 

Tee supilusika abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 9 võrdse suurusega kuhjakest ja küpseta 110-kraadises ahjus 1 h ja 15 minutit. Võta ahjuplaat välja ja lase beseeküpsistel enne kasutamist täielikult jahtuda. 

Valmis beseeküpsised on seest pehme sisuga nagu Pavlova kook. Kui soovid täiesti krõbedaid beseesid, siis küpseta 30-45 minutit rohkem ehk kokku 1 h 45 minutit kuni 2 h.

Eton Mess juustukook

Põhi:

200 g karamellimaitselisi vm meelepäraseid küpsiseid

80 g võid

Purusta küpsised, lisa sulatatud või ja sega ühtlaseks. Kalla segu 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse vormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga. Suru küpsisepuru ühtlase kihina põhjale ja suru supilusika seljaga kinni. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:

250 g (1 karp) toasoooja mascarpone't

150 g (1 karp) toasooja toorjuustu

140 g tuhksuhkrut

2 dl (1 pakk) vahukoort

2 ise tehtud suurt beseeküpsist või 60-70 g väikeseid poest ostetud beseeküpsiseid

Vahusta mikseri abil toorjuustud suhkruga ühtlaseks. Lisa vahukoor ja vahusta kreemiks. Murenda beseeküpsised väikesteks (u 1 cm suurusteks) tükkideks. Sega pooled beseetükid täidise hulka. 

Laota kreem vormi ja silu pind. Puista ülejäänud beseeküpsise tükid peale ja suru kergelt täidisesse. Aseta vorm vähemalt neljaks tunniks (veel parem üleöö) külmkappi. 

Kaunistamiseks:

300-500 g maasikaid 

1-2 ise tehtud suurt beseeküpsist või 30-70 g väikeseid poest ostetud beseeküpsiseid

mündi- või melissilehti ja söödavaid õisi (soovi korral)

Kui kook on piisavalt kaua tahenenud, eemalda vormi äär ja libista kook õrnalt serveerimisalusele. Puista peale (tükeldatud) maasikad ja murenda beseeküpsised. Kui soovid, lisa (hakitud) mündi- või melissilehti ja söödavaid õisi.

Eton Mess eestipäraselt

Minule meeldib Eton Mess'i valmistada vahukoore asemel hoopis kohupiima(pasta) ja paksu Kreeka jogurtiga, millele olen lisanud veidi mett ja kama. Maasikaid olen aga reeglina kergelt marineerinud enne desserdi hulka segamist mee ja tsitruslikööriga, nt Cointreau'ga. Kohupiim ja jogurt teevad kreemi mahedamaks ja lahjemaks, Itaaliast pärit toorjuust maskarpoone aga lisab tekstuuri. 

250 g (1 karp) toasooja mascarpone't

u 380 g (1 pakk) maitsestamata jogurtit

300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

100 g tuhksuhkrut

5-6 ise tehtud suurt beseeküpsist või 150-200 g väikeseid poest ostetud beseeküpsiseid

700 g - 1 kg maasikaid

mündi- või melissilehti ja söödavaid õisi (soovi korral)

Sega toorjuust, jogurt ja kohupiimapasta vispliga ühtlaseks. Murenda beseed väikesteks (u 1 cm ) tükkideks ja lõika suuremad maasikad kas pooleks või neljaks. Sega beseetükid koos maasikatega kreemi hulka. 

Serveeri kas ühes suures kausis või jaga juba ise magustoidupokaalidesse. Soovi korral kaunista mündi- või melissilehtede ja söödavate õitega.

Retseptid ilmusid aasta tagasi siin

Purukattega rabarberi-juustukook

Rabarbriaeg on täies hoos ja ma ise küpsetan iga nädal vähemalt ühe koogi :) See nädal algas mul ühe krõbeda purukattega kreemise juustukoogi valmistamisega, milles hapukas rabarber mõnusalt koogi magusust tasakaalustab. Kook on selline, mis sobib neile, kes liiga suured magusasõbrad ei ole, samas ei ole ka näinud, et mõni suuremat sorti maiasmokk sellele "ei" ütleks :) Nii et igati universaalne maius suuremale seltskonnale, kus erinevate maitse-eelistustega inimesed on koos.

Kui teed gluteenivaba koogi kasutades nö tavalist jahu (nt riisi- või maisijahu), siis lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit; kui aga lisad koogi sisse poest ostetud GV jahusegu, siis pole enam küpsetuspulbrit vaja lisada. 

Kui aga kasutad nisujahu, siis ole taina segamisega ettevaatlik, et mitte gluteeni aktiveerida ja põhi hiljem liiga kuiv ei jääks. See kehtib nisujahu kasutamise puhul peaaegu alati, st sega või töötle tainast nii vähe kui saad ja pigem veidi vähem, kui vaja :)

 

Põhi:

140 g toasooja võid

100 g suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

220 g jahu

70 g mandlijahu

näpuotsatäis soola

Sega või suhkrutega ühtlaseks (ei ole vaja vahustada). Teises kausis sega jahud soola ja küpsetuspulbriga läbi. Lisa jahusegu võimassile ja sega läbi. Tulemuseks on kuivemapoolne purutainas.

Suru 3/4 tainast ühtlaselt u 20x30 cm neljakandilise küpsetuspaberiga kaetud vormi põhja, ülejäänud aseta külmkappi. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus u 20 minutit, kuni see on kuldpruun. 

Võta vorm ahjust ja lase põhjal jahtuda seni, kuni juustutäidist valmistad. Ahju võid seniks tööle jätta.

Täidis:

400 g toasooja toorjuustu

100 g toasooja hapukoort

120 g suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

2 sl (20 g) maisitärklist

2 toasooja muna

400 g rabarberit

Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore, suhkrute ja maisitärklisega (vahustada ei ole vaja). Lisa munad ja sega ühtlaseks. 

Lõika rabarber u 1 cm jämedusteks viiludeks (jämedad varred lõika enne pikuti pooleks või kolmeks). 

Vala juustutäidis vormi ja puista peale tükeldatud rabarber. Sellele omakorda puista ühtlase kihina peale ülejäänud tainas. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus u 45 minutit, kuni puru koogi peal on kuldpruun ja täidis enam-vähem tahenenud (võib olla veidi võdisev). 

Enne lahti lõikamist lase koogil täielikult jahtuda ja aseta siis vähemalt tunniks külmkappi. Eriti hea on, kui kook saab enne söömist üleöö külmas taheneda. Hoida tuleks seda samuti külmkapis.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Rabarberi ja valge šokolaadi-kohupiimakreemiga kook

See on suus sulav kihiline kook, milles apelsinimekiga rabarber ja valge šokolaadiga kohupiimakreem moodustavad suurepäase koosluse. Kuna biskviit on mõnusalt mahlane ja pigem keeksilaadne, sest valmistatud võiga, siis seda eraldi immutada ei ole kindlasti vaja. Rabarberitäidisest imendub niikuinii niiskust veel lisaks. 

Kui ma muidu suurema osa oma retseptide juures mainin lihtsust, siis see kook siin ilmselt selle omadussõnaga päris hästi ei suhestu. Midagi keerulist siin loomulikult pole, kuid aega kulub ikkagi rohkem, kui mõne küpsetise puhul, kui on vaja vaid tainas kokku segada. Siin tuleks aga küpsetda koogipõhjd, teha rabarbri- ja šokolaadikreem ning siis need kõik kokku lladuda. 

Rabarberitäidise sees võid kasutada ka kartulitärklist, kuid seda ei tohi kindlasti keema lasta, vaid kuumuta, kuni pakseneb. Kui kartulitärklisega segu keema läheb, kaotab see tärklis oma mõju ja vedelik ei paksene, samas kui maisitärklist on vaja just mõni minut keeta, et see toimiks. 

Kui kasutad gluteenivaba jahu (mina olen selles koogis nisujahu riisijahuga asendanud), siis kasuta 1,5 tl asemel 3 tl küpsetuspulbrit. 

Koogipõhjad:

250 g toasooja võid

200 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

4 suurt muna

250 g jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

1 sl konjakit, brändit, rummi või külma kohvi

3 sl piima

Vahusta või suhkrutega heledeks kohevaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga läbi ning sega koos alkoholi või kohvi ja piimaga taina õrnalt hulka. Sega tainast nii vähe, kui võimalik. 

Jaota tainas kahe 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi vahel, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Küpseta koogipõhju 160-kraadises ahjus pöördõhu režiimil 22-25 minutit, kuni need on pealt kuldpruunid ning keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui kasutad tavalise kahepoolse kuumutamise režiimi, siis peaks ahju temperatuur olema 180 kraadi.

Lase põhjadel vormis u 15 minutit jahtuda, seejärel võta vormist välja ja jäta restile jahtuma. Täielikult jahtunud põhjad lõika suure sakilise (leiva)noaga horisontaalselt pooleks. 

Rabarberitäidis:

300 g rabarberit

1 apelsin

60 g suhkrut

2 sl maisitärklist

Tükelda rabarber, riivi apelsini koor peenelt ja pigista mahl välja. Aseta rabarber koos apelsinikoore ja -mahla ning suhkruga kastrulisse. Kuumuta, kuni rabarber on pehme ja peaaegu lagunenud.

Sega maisitärklis u 0,5 dl veega läbi ja vala ühtlase nirena ise samal ajal rabarberimassi segades kastrulisse. Lase mõni minut keeda, kuni segu pakseneb. Vala rabarberitäidis kaussi ja lase täielikult jahtuda. 

Šokolaadikreem:

200 g valget šokolaadi

300 g toasooja toorjuustu

200 g (1 pakk) kohupiima

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega toorjuust kohupiimaga ühtlaseks ning sega kiirelt hulka sulatud šokolaad. 

Koogi kokkupanekuks aseta üks poolikutest biskviitidest serveerimisalusele. Selle ümber aseta 20 cm läbimõõduga vormi äär. Laota biskviidile umbes kolmandik rabarbrikeedisest ja aseta sellele kohe teine biskviit peale. Sellele määri õhukene kiht rabarberitäidist, seejärel õhuke kiht šokolaadikreemi. Korda sama järgmise põhjaga. Pealmisele kihile läheb ainult šokolaadikreem. Aseta kook paariks tunniks külmkappi tahenema. Enne serveerimist eemalda koogi ümbert vormi äär ja kaunista kook seejärel meelepäraste õite ja marjadega. 

Küpsise-kohupiima magustoit rabarbrikastmega

Mõnusalt suvised soojad ilmad on kätte jõudnud ja lõuna pool (nt Tartus) on rabarber juba täitsa suur. Ja lisaks hoogsalt kasvavale rabarbrile õitsevad Lõuna-Eestis isegi õunapuud, nii et koduaias saavad kosutust nii maitse- kui ka ilumeel. Võib vist öelda, et kauaoodatud rabarbrihooaeg on lõpuks ometi kätte jõudnud:)

See magustoit siin on lihtne - suisa nii kerge teha, et jõukohane lastelegi - ja ei vaja küpsetamist. Tiramisust inspiratsiooni saanud kohvimeki ja kohupiimakreemiga küpsisemaius on hapuka rabarbrikastmega ideaalne kevadine magustoit. Seda saaab teha ühte kaussi või vormi, nii et dessert on ka mugav grilli-, terrassi- või aiapeole kaasa võtta. 

Rabarberikaste on suurepärane lisand kohupiimakreemile või -vormile, jäätisele, (maitsestamata) jogurtile,  pannkookidele ja sõrnikutele, samuti muudele küpsetistele, nt juustu- ja kohupiimakookidele. Seda saad panna moosi asemel ka hommikusele pudrule või hoopis niisama süüa ;-)

Küpsise-kohupiima vorm:

300 g vanillimaitselist kohupiimapastat

500 g toasooja mascarpone't

6 sl suhkrut

4 muna

300 g šokolaaditükkidega küpsiseid

1,5 dl külma kohvi

3 sl amarettot

naturaalset kakaopulbrit

Sega kohupiimapasta mascarpone, suhkru ja munakollastega läbi. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt kreemi hulka. 

Võta u 20x20 cm vorm ja laota põhja kolmandik kreemist. Vala kohv kaussi, lisa alkohol ja kasta sellesse küpsised. Laota pooled küpsised vormi, kata teise kolmandiku kreemiga, laota peale ülejäänud kohvisse kastetud küpsised ja nendele omakorda viimane kolmandik kreemist. Sõelu peale kakaopulber ja lase vähemalt paar tundi külmkapis seista. 

Serveerimisel paku kõrvale rabarbrikastet. 

Rabarbrikaste:

400 g rabarberit

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

1 sl maisitärklist

Tükelda rabarber ning aseta koos suhkrute ja 1 dl veega kastrulisse. Lase õrnalt podisedes keeda, kuni rabarber on pehme. Sega maisitärklis eraldi tassis külma veega ühtlaseks ja vala peene nirena ise samal ajal segades rabarberikastme hulka. Lase paar minutit keeda, vala kaussi ja lase jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Šokolaadiküllane emadepäevakook

See maitsev, kuid lihtne kook, millel pole palju komponente ja milllega võiksid hakkama saada lapsedki, sai tehtud mõeldes lähenevale emadepäevale :) Kihiliste kookide puhul reeglina tuleb arvestada sellega, et koostiosi on pisut rohkem, kuid see siin on tõesti ikka päris minimalistlik küpsetis :) See sobib hästi ka igasugusteks muudeks tähtpäevadeks.

Kuid blogis on omajagu kihilisi kooke ja nt see ammune suus sulav šokolaadikook ehk on enam-vähem sarnane oma lihtsuse poolest. Kui on soov aga õige pisut keerukamat kihilist kooki teha, siis pakkuda on šokolaadibiskviidi ja -kreemiga kook ning mandlibiskviidi ja toorjuustukreemiga kook.

Enamik mu blogis olevaid kooke on aga veelgi lihtsamad, nii et eelolevaks emadepäevaks soovitaksin ka nt imehead marjade ja toorjuustuga šokolaadi-brownie't, marjade ja martsipaniga šokolaadikooki ja lihtsat küpsistega kräsupead.

Või üllata ema hoopis soolase hommikusöögiga, nt avokaado ja lõhega täistera-croissant'id on hea valik, samuti mozzarella, pesto ja tomatiga. Croissant'i-vorm võiks samuti sobida :)

Biskviidid:

80 g kartulijahu ehk -tärklist

30 g naturaalset kakaopulbrit

2 tl küpsetuspulbrit

3 muna

100 g suhkrut

Sega läbi sõela aetud tärklis, kakao- ja küpsetuspulber omavahel. 

Eralda munakollased ja -valged. Vahusta munavalged tugevate tippudega vahuks ja lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkur. Teises kausis vahusta munakollased ühtlaseks ja sega need siis õrnalt munavalgevahu hulka. Lisa pool jahusegust samuti munavalgevahule ja sega õrnalt vahtu alt üles tõstes läbi. Seejärel sega samamoodi sisse ka ülejäänud jahusegu. 

Võta kaks 20-cm läbimõõduga lahtikäivat vormi. Kata põhi küpsetuspaberiga ja määri küpsetuspabrid võiga. Määri ka vormi ääred võiga ja puista üle jahu, suhkru või kakaopulbriga. Jaota tainas ühtlaselt kahe vormi vahel ja silu taina pind.

Küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit (vajadusel mõni minut kauem), kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase ahjust võetud biskviitidel 10 minutit taheneda, eemalda need siis vormist ja jäta restile jahtuma. 

Täidis ja kate:

2 dl (1 pakk) vahukoort

200 g tumedat šokolaadi

4 sl suhkrut

20 g võid

u 300 g meelepäraseid marju (mustikaid, vaarikaid, kirsse, maasikaid)

tuhksuhkrut (soovi korral)

Täidise jaoks vahusta pool vahukoorest ühe supilusikatäie suhkruga kohevaks vahuks. Haki šokolaad peeneks ja sulata sellest pool vesivannil (st, et pane šokolaad metallkaussi ja aseta kastruli kohale, mis on pooleldi veega täidetud). Sega sulatatud šokolaad vahukoore hulka. 

Aseta üks täielikult jahtunud biskviit serveerimisalusele ja laota sellele ühtlaselt täidis. Aseta peale teine biskviit ja tõsta kook külmkappi tahenema seniks, kuni teed glasuuri.

Katte jaoks aseta ülejäänud vahukoor ja 3 sl suhkrut ning tükeldatud või kastrulisse ja kuumuta, kuni segu peaaegu keeb. Lisa tükeldatud šokolaad ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase glasuuril 5 minutit jahtuda.

Võta serveerimisalus külmkapist ja laota šokolaadikate koogile. Aseta marjad veel sooja glasuuri sisse. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. Lase koogil enne söömist vähemalt tunnike külmkapis taheneda. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Murulaugu-lõhe-pirukas juustuga

Kuna murulauk (Allium schoenoprasum) juba vohab isegi Põhja-Eestis (vähemalt minu peenral küll), siis mõtlesin sellest kasulikust taimest veidi lähemalt kirjutada :) See on laugu perekonda kuuluv sibultaim, mille ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest schoinos (kõrkjas) ja prason (sibul). Laukude perekonnast leiab veel ka populaarsed karu-, küüs- ja porrulaugud, samuti hariliku ja talisibula. Võrreldes teiste laukudega on murulaugu maitse ja lõhn vähem vängemad. Kõigil laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, kuid murulaugul on see nõrk. 

Murulauku on ilmselt kasutatud juba üle 5000 aasta, kuigi kultiveerima hakati seda Euroopas tõenäoliselt alles keskajal. Kuid praegugi võib murulauku veel looduseski kasvamas näha. Eurooplaste toidulauale jõudis murulauk Hiinast tänu Marco Polo rännakutel, kus see on menüüs olnud juba vähemalt 3000 aastat. 

Kalorivaeses murulaugus on ligi 90% vett, umbes 4% süsivesikuid, kuni 3% valkusid ja ainult 0,5 % rasvu. Selles rohelises maitsetaimes leidub ohtralt C-vitamiini. Kuna see vitamiin on tundlik töötlemise ja külmutamise suhtes, tasub seetõttu murulauku eelkõige värskena nautida.  Lisaks sisaldab murulauk ka A-vitamiini, samuti kaltsiumit, rauda ja eeterlikke õlisid, mis aitavad seedimist soodustada ja annavad murulaugule iseloomuliku aroomi. Ravimtaimena kasutati murulauku varasemalt mürgistuste leevendamiseks, verejooksu raviks, seedimise soodustamiseks ja vererõhu alandamiseks. 

Murulauku kasutatakse mereandide ja liharoogade, samuti suppide, salatite, võileibade ja munatoitude maitsestamiseks. Hakitud murulauku tasub panna sügavkülma, kust seda siis toitudele talveperioodil peale raputada. 

Kasvamiseks vajab murulauk pigem rammusat mulda ja päikest. Et murulauk kosuks ja muld oleks viljakas, tasub murulauku umbes nelja-viie aasta tagant uude kohta istutada. Lisaks tasub murulauku sagedasti kasutada, sest tihe lõikamine ergutab pealsete arengut ja kasvu ning tagab nende mahlakuse ja hea maitse. 

Kevadised peened maitserikkad murulaugupealsed muutuvad edasi kasvades ja õite saabudes jämedamaks ja puisemaks. Selle vastu aitab, kui lõigata murulauk 2-3 cm kõrguselt kääridega ära. Seda peaks kordama, kui pealsed on taas pikaks kasvanud. Nii võib hõrku murulauku suisa sügiseni nautida. Sel juhul jäävad küll imeilusad õrnad murulaugu õied nägemata, kuid maitsemeeled ja keha on tänulikud :)

Murulaugu-lõhe quiche juustuga

Krõbeda põhja ja maitserikka täidisega lahtine pirukas sobib nii hommikukohvi kõrvale kui ka õhtuseks eineks näiteks koos värske salatiga.  

Gluteenivaba piruka jaoks võta 210 g toortatrajahu, 10 g maisitärklist ja 1 tl küpsetuspulbrit. 

Põhi:

220 g jahu

1 tl kuivatatud oreganot (soovi korral)

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

120 g külma võid

70 g tugevamaitselist riivitud juustu (näiteka Parmesani või mõnda selle Eestimaist analoogi)

Aseta jahu koos maitseainetega köögikombaini, sega läbi, lisa tükeldatud või ja töötle kiirelt riivsaia meenutavaks puruks. Lisa riivitud juust ja 2-4 sl jääkülma vett ning töötle ühtlaseks massiks. 

Määri u 26 cm läbimõõduga ümmargune (lahtikäiv) vorm võiga, raputa üle jahuga ning suru tainas ühtlase kihina põhjale ja u 2 cm kõrguselt äärtele. Torka põhi kahvliga tihedalt läbi ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Aseta tainale küpsetuspaberileht, mis ulatub üle vormi äärte. Paberile pane raskuseks kas kuivatatud oad, herned või keetmata riis ja küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5 minutit, kuni see kergelt kuldne. Võta vorm ahjust ja keera temperatuur 180 kraadile.

Täidis:

250 g lõhefileed

4 muna

4 dl (vahu)koort või täispiima

100 g riivitud juustu

1 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

punt hakitud murulauku

Eemalda kalalt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. 

Klopi munad kausis lahti ning sega läbi koore või piima, juustu, soola ja pipraga. Viimasena sega õrnalt hulka hakitud murulauk.

Laota kalatükid küpsetatud pirukapõhjale, vala peale muna-kooresegu ning küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni täidis on enam-vähem tahenenud (keskelt võiks veel veidi nö võdiseda) ja hakkab äärtest kuldseks muutuma. 

Võta pirukas ahjust ja lase sel enne lahti lõikamist 15 minutit taheneda. Enne söömist puista soovi korral peale veel hakitud murulauku. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Eriti hea mahlane rabarbrikook

See kook on tõeliselt mahlane ja sulab suus! :) Minu arvates on hapu ja magusa kooslus siin koogis kuidagi eriliselt hea. Ja see on ka mõnusalt lihtne valmistada, nii et sobib isegi selliseks õhtuks, kui oled väga väsinud ja üldse mitte midagi teha ei viitsi. Kuna olen viimastel kuudel teada saanud, mis asi on päriselt väsimus ja energiapuudus, siis võin kinnitada, et selle koogi viitsib ikka ära teha, sest aega ega vaeva praktiliselt ei kulu :)

Valmistasin seekordse rabarberikoogi ühe vana hea õunakoogi retsepti järgi, mida alati kiidetakse. Rabarbrit lisan vähem kui õunu, sest neist tuleb küpsetamisel rohkem vedelikku välja ja eesmärgiks on siiski mahlane, mitte vesine kook.

Kasutasin vormi määrimiseks seekord või asemel hoopis oliiviõli spreid, mis on palju mugavam ja kiirem variant, kui tavapärane võiga mäkerdamine. Loomulikult sobib ka rapsiõli sprei - see õli on küpsetamiseks alati parim, sest on täiesti neutraalse maitsega. Selle koogi puhul muidugi on ka oliiviõli sprei väga hea. 

Kuna mul oli koogi jaoks see kõige esimene eriti peenete vartega noor rabarber, mida oli ainult 200 g, siis lisasin tainasse ka 300 g sügavkülmutatud tikreid. Neid ma enne tainale lisamist sulatada ei jõudnud, seega ei pannud neid mitte 400 g, sest muidu oleks oht olnud, et tainas muutub liialt vesiseks. Kui marjad, millega rabarberi asendad, on aga juba üles sulatatud või värsked, siis võiks neid koos rabarberiga kokku ikka 600 g olla. 

Kui soovid gluteenivaba kooki, kasuta nt riisi- või maisijahu või nende segu ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku 3 tl). Kui kook peaks olema ka laktoosivaba, siis piima soovitan asendada Yook kaerajoogiga. Mina ise kasutasin seda varianti, mis on gluteenivaba ja töötas väga hästi nagu ka fotolt näha :)

Tainas:

600 g rabarbrit

100 g võid

100 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

130 g suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

3 muna

1 dl piima

Vormi jaoks ja peale:

rapsi- või oliiviõli spreid vormi jaoks

1 kuhjaga tl jahvatatud kaneeli

1 sl pruuni suhkrut (nt hele muscovado)

soovi korral tuhksuhkrut

Lõika rabarberid u 0,5 cm jämedusteks viiludeks. Sulata või ja lase sel pisut jahtuda. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga.

Klopi munad suhkrutega lahti, lisa pool sulatatud võist ja piim. Sega ühtlaseks, seejärel lisa jahu ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega taina hulka õrnalt rabarber.

Vala tainas õlispreiga üle pritsitud 24 cm läbimõõduga vormi, nirista ühtlaselt peale teine pool sulatatud võist ning puista kaneel ja pruun suhkur (need kaks võid omavahel enne ka ära segada). Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase ahjust võetud koogil u 15 minutit taheneda, sõelu soovi korral pinnale tuhksuhkrut ja naudi kohe. 

Postitus sündis koostöös Dava Foods'iga.

Kapri šokolaadikook

Seekord on pakkuda üks Itaaliast pärit tummine jahvatatud mandlitega šokolaadikook, lihstalt minu versioonis nagu ikka siinsed retseptid :) Jahu selles hõrgus küpsetises pole ja väidetavalt sündiski see kogemata just selle tõttu, et jahu ununes koogitainale lisamata. Ehk siis ikka sarnane lugu nagu paljude teiste ajatute klassikute puhulgi, vt nt Sacher kook või Caesari salat.

Sele koogi sisse läheb tume šokolaad ja eriti hea on 70 %ilise kakaosisaldusega variant. Šokolaadi puhul on oluline vaadata lisaks kakaosisaldusele ka selle nn jalajälge ehk kliimamõju ja asjaolu, kui vastutustundlikult on kasvatatud kakao selle valmistamiseks. Kliimamõju hindamise on õnneks mõni magusatootja (nt Orkla, kes toodab ka Kalevi kaubamärgiga maiuseid) tarbijale hästi lihtsaks ja selgeks teinud ning erinevate värvidega tähistanud (siin on spikker), mille üle mul on väga hea meel. 

Lisaks tasub otsida tootelt puukonna pildiga Rainforest Alliance'i logo. See on Rainforest Alliance'i kvaliteedimärgis, mis tagab, et kakao on kasvatatud kestlikumalt ehk võttes arvesse metsade kaitset, põllumeeste õiglast sissetulekut, kliimamuutuste vähendamist ja inimõiguste tagamist. Ja nagu alati, palun ärge uskuge vandenõuteooriaid selle nn konnamärgise kohta - need ei vasta kunagi tõele :) Vaktsineerimiseks tuleb ikka arsti poole pöörduda ja pildil on punasilmne puukonn, mitte mõni mürgikonn. Nii et kasutame ikka oma tervet mõistust ja proovime hoida ümbritsevat loodust nii palju kui saame, eks ;-)

 

Vaja läheb:

170 g võid

230 g tumedat šokolaadi

230 g pruuni suhkrut

6 muna

130 g mandlijahu

2 sl maitsestamata kakaopulbrit

1-2 sl konjakit, amarettot vm alkoholi või külma kanget kohvi (soovi korral)

Tükelda või ja šokolaad, aseta need kaussi ja kauss omakorda veega poolenisti täidetud kastruli peale. Lase šokolaadil ja võil sulada ning sega ühtlaseks. 

Vahusta munad suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa omavahel segatud mandlijahu ja kakaopulber ning sega õrnalt läbi. Viimasena sega hulka sulatatud šokolaad ja sovi korral ka alkohol või kohv, sega tainas ühtlaseks ja vala 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mis on kaetud küpsetuspaberiga või võiga määritud ja jahu, kakaopulbri või suhkruga üle puistatud. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 45 minutit. Lase vormis jahtuda. Serveerimisel raputa soovi korral peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit ja paku soovi korral kõrvale vanillijäätist, -kastet või -kreemi, marju ja toormoosi. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Sacher kook

Nagu mitmed teisedki hõrgutised, mis on sündinud kas ootamatult või äparduse tulemusena (nt Tarte Tatin), on Sacheri nimelise tordi eest põhjus juhuste kokku langemist tänada. Nimelt tegi Austria riigipea,   kantsler Metternich 1832. aastal oma kokale ülesandeks valmistada suus sulav maius, millega kõrgetele külalistele muljet avaldada. Et aga kokk oli haigestunud, sai 16-aastase õpipoiss Franz Sacher võimaluse midagi erakordset küpsetada. Ja nii sündiski üks kuulsamaid Viini maiuseid, mis peagi jõudis massidesse ja on veel tänapäevalgi üle maailma palavalt armastatud. Kuigi skeptikud väidavad, et tordi sünniloo avalikuks teinud Franz Sacheri poeg Eduard mõtles kantsleri-teema ise loole juurde, tegemaks küpsetist huvitavamaks, ei muuda see fakti, et tegemist on suus sulava maiusega, mida juba ligi kaks aastasada nii kodudes kui ka kohvikutes valmistatakse. 

Möödunud sajandi kolmekümndenatel aastatel peeti maha ka pikk kohtuvaidlus, mille tulemusena võib tiitli "Original/Eduard Sacher-Torte" koogi juurde panna vaid Viini riigiooperi vastas asuv legendaarne Sacher luksushotell ja teised ei tohi seda nimetust oma Sacher'i laadse koogi puhul kasutada. 

Algselt oli Sacher tort biskviitidega, täidiseks aprikoosimoos ja katteks kolmest erinevast šokolaadist valmistatud glasuur. Serveeriti seda aga vahustatud vahukoorega, et mahlasust lisada. 

Erinevaid retsepte liigub ringi sadu või isegi tuhandeid. Kuigi algselt on tegemist pigem biskviittordiga, siis ma ise eelistan varianti, kus ka koogis on šokolaadi sees, mitte ainult glasuuris. Nii on kook tummisem ja mahlasem, samuti tõeliselt šokolaadiküllane. Sel juhul pole kooki niisutada vaja, mis aga klassikalise biskviidi puhul oleks hädavajalik. Ettevaatlik tuleb see-eest olla küpsetamisel - liiga pikk küpsetamisaeg teeb koogipõhja kuivaks, seega võta kook kohe ahjust, kui see on küps. 

Paljudes retseptides soovitatakse aprikoosimoos läbi sõela ajada, et see oleks ühtlasem ja tükivaba, aga ma ise eelistan ikkagi moosi niisama peale määrida, sest mulle meeldib pigem rustikaalsem variant. Kui aga soovid täiuslikku torti, siis kindlasti aja aprikoosimoos läbi sõela. Sel juhul kasuta 200 grammi asemel pigem 250 g moosi. Kui valid poes aprikoosimoosi, siis vaata kindlasti etiketti, et selles oleks vilju  vähemalt 50%. Nii ei ole see liialt magus. Kui aga soovid aprikoosimoosi asendada mõne muu keedisega, siis soovitan midagi hapukamat, nt pohlamoosi. 

Šokolaad peaks olema tume ja ideaalne on 70-75%ilise kakaosisaldusega, mida ma ka muude šokolaadiküpsetiste puhul kasutan. Samuti sobib 50%iline, kui eelistad magusamat, või hoopis 80%iline, kui sulle mekib rohkem mõrkjam šokolaad. Viimasel juhul aga tuleks kindlasti suhkrut lisada.

Alati saab põnevamat mekki soovi korral juurde anda, lisades tainasse jahvatatud kaneeli, peenestatud kardemoni, vanillisuhkrut või muud meelepärast. 

Munade puhul tasub arvestada sellega, et külmadel munadel on kergem munakollaseid ja -valgeid eraldada; toasoojad munad lähevad aga kergemini vahtu.

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis soovitan kasutada riisijahu ja lisada 1,5 tl küpsetuspulbrit.

Kook:

8 muna

näpuotsatäis soola

200 g tumedat šokolaadi

250 g suhkrut

180 g toasooja võid

200 g jahu

Vahusta munavalged soolaga pehmete tippudega vahuks. Lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa 200 g suhkrut, kuni tekib tugev vaht.

Tükelda šokolaad, sulata vesivannil, sega ühtlaseks ja jäta jahtuma. 

Teises kausis vahusta või ülejäänud suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munakollased, seejärel šokolaad. Sega spaatlit õrnalt alt üles liigutades kolmandik munavalgevahust taina hulka, seejärel sega õrnalt hulka sõelutud jahu. Viimasena lisa ülejäänud munavalgevaht kahes osas. 

Vala tainas 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahu või kakaopulbriga üle puistatud. Silu taina pind ja küpseta 170-kraadises ahjus 45-60 minutit, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kontrolli kooki, kui see on 45 minutit küpsenud.

Lase ahjust võetud koogil u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud kook lõika sakilise leivanoa või mõne eriti terava noaga keskelt horisontaalselt pooleks.

Gluteenivaba koogi jaoks kasutasin riisijahu ja 1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit.

Täidis ja kate:

200 g aprikoosimoosi

2 sl brändit, konjakit, rummi või mõnda tsitruslikööri (nt Cointreau, Grand Marnier)

50 g võid

250 g tumedat šokolaadi

2 dl (1 pakk) vahukoort

Kuumuta moos koos alkoholiga kastrulis. Aseta üks pool koogist serveerimisalusele ja laota sellele 2/3 aprikoosimoosist. Tõsta teine pool kooki peale ja laota sellele ülejäänud soe moos.

Tükelda või ja šokolaad ning aseta koos vahukoorega kaussi ja sulata kas vesivanni kohal või aseta kastrulisse ja sulata madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Sega ühtlaseks ja vala glasuur aeglaselt koogi keskossa nii, et see valgub ise ka üle äärte. Kui keskosasse jääb paksem kiht, siis lükka seda õrnalt laiali enne, kui see tahenema hakkab. 

Kooki soovitan hoida külmkapis ja võtta see välja pool tundi enne söömist, sest toatemperatuuril on see parim.

• 

  
  

  Retsept ilmus aasta tagasi siin

Karulaugupasta ühel pannil

Kuna karulauguaeg on kätte jõudnud, siis tundub õige aeg ka vastavaid retsepte jagada :) Seekord on pakkuda ühel suurel pannil valminud nn ühepotipasta, mille valmistamiseks kulub umbes veerand tundi. Kui soovid toekamat rooga, siis sega koos juustuga makaronide hulka veidi suitsulõhet või meelepärast sinki. 

Blogisse on aastate jooksul kogunenud omajagu karulauguga retsepte, näiteks burrata ja spargliga eriti kevadine salat, suitsulõhe-munasalat (nt pannkookide või profitroolide täidiseks, võileiva peale vms), krõbedad lehttaina keerud suitsulõhega, prosciutto ja pošeeritud munaga salat, spargli ja varajase kartuliga kanasalat, täidetud kanafilee ja loomulikult karulaugupesto! :) Need on vaid mõned retseptid ja ideed, aga tegelikult saab karulauku kasutada hooajal enam-vähem vist kõigis soolastes toitudes, alates omletist ja võileivast lõpetades igasuguste hautiste ja suppidega. Lihtsalt lisa seda toitudele küüslaugu asemel vastavalt oma maitsele ja naudi esimest kevadekuulutajat nii palju, kui saad :)

 

Vaja läheb:

300 g kirsstomateid

1-2 peotäit karulauku

200 g makarone (nt tagliatelle)

2 sl nõrutatud kappareid

2 sl oliiviõli

1 tl soola

(värskelt jahvatatud) musta pipart

500-100 g tugevamaitselist laagerdunud juustu (Parmesani või mõnda selle analoogi)

Lõika tomatid pooleks ja haki karulaugu lehed väiksemaks. Aseta kõik koostisosad, v.a juust, koos 8 dl veega suurele kõrgete äärtega pannile ja lase keema tõusta. 

Lase panni sisul aeg-ajalt segades õrnalt podisedes keeda, kuni pasta on piisavalt küps (vaata pakendil olevat aega) ja enamik vedelikust on aurustunud. Kui vaja, siis lisa veidi vett (max 2 dl). Jälgi, et makaronid oleksid keemise ajal veega enam-vähem kaetud.

Sega pasta hulka riivitud juust või juustulaastud ja lisa (hakitud) karulaugulehti. Serveeri kohe.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Krõbeda põhjaga juustuküllane spinatipirukas

See on üks eriti hea juusturikas spinatipirukas, mille retsept mul pikka aega kasutusel ja blogiski juba ammu (suisa 12 aatat!) olemas. See siin on veidi täpsustatud ja täiustatud variant, sest isegi kui algselt on retsept täitsa hea, siis ikka ju kohandad seda pidevalt oma maitse järgi, et saada veelgi parem tulemus. Lisaks arenenud ju ka ise pidevalt nii kokana kui ka sööjana :) 

Tugevamaitselist juustu leiab nii küpsetise põhjas kui ka täidises, samuti fetat, mis teeb piruka veelgi maitserikkamaks. Tugevamaitselise juustu all mõtlen alati kõva laagerdunud juustu, nt parmesani, Grana Padano't, pecorino't või mõnda nende kodumaist analoogi. Meil siin Eestis on juba omajagu hästi maitsvaid juustusid nii suurtelt kui ka väikestelt tootjatelt, nii et enamasti kasutan ka ise mõnda neist.

Põhi tuleb krõbedam kui see enne küpsetamist pooleks tunniks külmkappi tahenema panna. Sel juhul küpseta põhja veidi kauem enne täidise lisamist (12-15 minutit). 

Põhi

50 g riivitud tugeva maitsega juustu

2 dl nisujahu

0,5 tl soola

100 g külma võid

Põhja jaoks sega riivjuust jahu ja soolaga. Lisa tükeldatud või ja kas töötle seda köögikombainis, haki noaga või pudista see näppudega saiapurulaadseks tainaks. Lisa 2 sl jääkülma vett ja sega tainas ühtlaseks. Suru tainas 22–24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) vormi põhja ja servadele u 2 cm kõrguselt. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus u 10 minutit.

Täidis

200–300 g spinatit

150 g (1 pakk) fetat

2 dl (vahu)koort või täispiima

3 muna

100 g riivitud tugeva maitsega juustu

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

peotäis röstitud seedermänniseemneid või piiniapähkleid (soovi korral)

Kui kasutad külmutatud spinatit, siis lase sellel sulada, nõruta sõelal ja pigista üleliigne vesi välja. Värsket spinatit tuleks enne blanšeerida. Selleks lase vesi suuremas potis keema, aseta spinatilehed paarikümneks sekundiks sisse ning tõsta need siis vahukulbiga kaussi, kus on jääkülm vesi. Nõruta spinatilehed sõelal ja pigista neist üleliigne vesi välja. Haki spinat peeneks.

Hakitud spinat sega murendatud feta, koore või piima, riivitud juustu ja kergelt lahti klopitud munadega. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud musta pipra ja muskaatpähkliga.

Vala täidis vormi pirukapõhjale, laota soovi korral peale seedermänniseemned või piiniapähklid ja küpseta pirukat 20–25 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pealt kergelt pruunistunud. Lase küpsetisel vormis vähemalt 15 minutit taheneda, enne kui selle lahti lõikad. Pirukas on suurepärane nii soojalt kui ka jahtunult.

Retsept ilmus aasta tagasi siin