Laupäev, 28. märts 2020

Kardemonihõnguline marja-banaanikeeks šokolaadiga


Ilmselt ei ole ma ainus, kellel viimasel ajal banaanid koju seisma jäävad. Ühest küljest on nüüd rohkem söögitegemist ja kui kolm korda päevas on maitsev soe söök laual, siis pole väga isu puuviljade jms järele. Teisalt on vähesem puuviljasöömine tingitud minu puhul ka sellest, et ma trenni pole teinud. Spordiklubi on kinni, jooksma pole viitsinud minna ega koos trennisõpradega läbi Zoom’i koos teha, niiet kui ükspäev teksad (veel?) ilusti jalga läksid ja normaalselt istusid, siis oli kohe suur rõõm :D :D :D

Täna jagan ühe hästi mahlase ja mitte liiga magusa banaanikeeksi retsepti, mis ilmus ka D-kokaraamatus. Kuigi millegipärast on USA-s ja mujal angloameerika riikides levinud nimetus banaanileib (banana bread), siis meie jaoks on see ikka keeks mis keeks, niiet nimetagem asju õigete eestikeelsete nimedega. Kõike ei pea alati välismaalt laenama või üle võtma ;-) Seda enam, et sõnal “leib” on eesti keeles ikka väga konkreetne tähendus ja selle alla ei lähe meil isegi mitte valget värvi leib ehk sai ega ka sepik ega karask mitte, niiet kui ühte magusat kooki järsku leivaks nimetada, ajab see lihtsalt inimesi segadusse. Kuigi muidugi eks igaüks nimetab oma köögišedöövreid nii nagu soovib ;-)

Kõige populaarsem banaanikeeks mu blogis on muideks aastast 2011 pärinev see küpsetis. Pole ka ime, sest tegemist on David Lebovitzi retseptiga :) Samas on siia blogisse aastate jooksul kogunenud palju muid variante, mis tegelikult minu arvates on vähemalt sama head, kui mitte paremad. Näiteks see šokolaaditükkide ja pähklitega keeksike on väga hea! See tervilikum variant on samuti suus sulav (kõik kiidavad!) ja see maapähklivõiga on imeliselt mahlane (üks mu enda lemmikuid).

Aga lisaks veel:

sügisel tasub hapude õunte ja metspähklitega teha seda mahlast keeksi

brownie meeldib alati kõigile ;-)

avokaadoga keeks - pisut ehk tervislikum variant :)

banoffee-karamelli-juustukook šokolaadikastmega

kondenspiima ja šokolaadiga (jube hea!) kook

Aga banaane saab panna ka pannkookide, muffinite (tervislikud kaerahelvestega või porgandiga või  šokolaadiga) ja küpsiste sisse, samuti teha hõrke toitainerikkaid maiuseid või karamelliseerida pudru peale.

Ja siis veel see topeltšokolaadi ja metspähklitega blondie, mis on megahea!!! Ja see kaerahelveste, kõrvitsa, šokolaadi ja pähklitega maius on ka ülimõnus ja jällegi pisut ehk tervislikum :) Lisaks veel
smuutid, jäätised, šokolaadikreemid ja -vahud (mousse’id), mida on samuti blogis terve hulk, aga kahjuks lihtsalt jõud ja aeg lõppesid otsa, et jõuaks neid ka veel kõiki üles lugeda ... :)



See aromaatne ja mahlane keeks on suurepärane võimalus kasutada ära seisma jäänud ja mustaks tõmbunud koorega banaanid, samuti annab võimaluse sügavkülmas olevate marjade ära kasutamiseks. Kasutasin seekord pohli, kuid suurepäraselt sobivad vaarikad, kirsid, mustikad ja sõstrad. Külmutatud marju ei ole vaja eelnevalt sulatada, aga seda võib teha.

Kui sa kardemoni ei armasta, siis lisa selle asemel 1-2 tl jahvatatud kaneeli, 1 tl jahvatatud ingverit või 1 sl vanillisuhkrut.

Šokolaad võib olla nii tume (mõru) kui ka valge või piimašokolaad. Kuna retseptis on suhkrukogus arvestatud 72%-lise üsna mõruda šokolaadi kohta, siis soovitan kahe viimase puhul suhkru kogust   mitte vähendada. Šokolaadi võid ka ära jätta, aga ma ei soovita seda teha :)

Kui kasutad nisujahu, siis piisab 1 tl küpsetuspulbrist.

Vaja läheb:
180 g nisu- või riisijahu
1 tl soodat
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
0,5-1 tl peenestatud kardemoni
60 g (pruuni) suhkrut (hele muscovado)
0,6 dl neutraalse maitsega õli
80 g maitsestamata jogurtit või keefiri
2 sl kanget alkoholi (nt rumm, konjak) või külma kanget kohvi
2 suurt toasooja muna
3 hästi küpset keskmist või suuremat banaani
100-150 g marju
100 g tükeldatud (tumedat) šokolaadi (võib ka rohkem)
tuhksuhkrut

Sega sõelutud jahu sooda, küpsetuspulbri, soola ja kardemoniga. Teises (suuremas kausis) sega suhkur õli, jogurti või keefiri, alkoholi või kohvi ja kergelt lahti klopitud munadega. Lisa kahvliga purustatud banaanid ja sega läbi. Vala hulka kuivained ja sega õrnalt ühtlaseks tainaks. Sega hulka tükeldatud šokolaad ja suurem osa marjadest.

Vala tainas keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Puista peale ülejäänud marjad ja küpseta ahjus 170 kraadi juures vähemalt 1 h kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase keeksil u 15 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 

Teisipäev, 24. märts 2020

Ahjus küpsenud sea sisefilee aedviljadega


Kuigi täna võiks taimse tesipäeva puhul mõne veganitoidu teha, siis läks minul siiski ahju sea sisefilee koos aedviljadega (kartul, porgand, varsseller, karulauk). Praegusel ajal ei saa kahjuks lähtuda sellest, mida ideaalses maailmas elades süüa teeks, vaid eelkõige oma külmkapi sisust, sest mõttekas on hetkel poes käimist minimeerida. Minu jaoks on see üsna harjumatu, aga eks üritan nüüd minagi juba teist nädalat poes korraga rohkem asju osta, et ei peaks kodust iga väikse asja pärast välja minema. Kui aga keegi veel kahtleb, kas hoida distantsi või mitte, siis tasub lugeda seda

Rääkides aga sea sisefileest, siis see on üks tõeliselt maitsev lihatükk, mida samas on ülilihtne valmistada. See ahjuroog näiteks valmib minimaalse vaeva ja ajaga, aga samas sulab suus. Aega küll kulub kokku ligi tunnike, kuid see aeg möödub ahjus küpsedes, see-eest ise tuleb toimetada suhteliselt vähe (vaja vaid aedviljad puhastada ja tükeldada ning liha pruunistada).

Tasub ka meelde tuletamist, miks liha süüa :) Lihavalgud on nimelt kõrge bioväärtusega - nende aminohappeline koostis ja vahekord on sarnased inimese enda organismiga. Sealihast saame asendamatud aminohapped, mida meie organism ise ei tooda. Valgud moodustavad sealiha koostisest kuni 20%, üleäänud on vesi (kuni 75%) ja rasvad. Samuti leidub lihas mineraalaineid ja mikroelemente (vask, mangaan, tsink, seleen), mis kindlustavad elutähtsate ülesannete täitmise ning on vajalikud nii vereloomeks kui ka immuunsüsteemi funktsioneerimiseks. Lisaks saame sealihast rauda (ühest 150 grammisest portsjonist suisa 6 mg), mida meie keha omastab taimetoidus leiduvast rauast oluliselt paremini. 

Sealiha on vitamiinirikkam kui veise-, lamba-, linnu- või vasikaliha. Näiteks kanalihaga võrreldes on rohkem B-grupi vitamiine (B1, B3, B6 ja B12), samuti magneesiumit ja tsinki.

Sisefilee rasvasisaldus on kõigest 3-5%, mistõttu tuleb küpsetamisel ettevaatlik olla, et see liiga kuiv ei jääks. Soovitav on kasutada lihatermomeetrit, kuid kui seda ei ole, siis arvestada, et eelnevalt pannil pruunistatud u 500 grammine tükk küpseb läbi juba 15 minutiga; 700 grammise peale aga võib isegi kuni 25 minutit kuluda. Pigem küpseta vähem kui rohkem, sest sea sisefilee võib jääda seest kergelt roosa ja see küpseb pisut edasi veel ka pärast ahjust välja võtmist. Sellepärst ma alati termomeetrit kasutangi, et kindel olla, et üle ei küpseta, sest sisefilee on just siis hõrk ega ole liigselt kuiv, kui seda on parajalt küpsetatud.

Enne küpsetamist või praadimist on soovitav liha vähemalt pooleks tunniks toatemperatuurile tõsta. Samuti tasuks liha lahtilõikamisest hoiduda vähemalt 10 minutit pärast küpsetamist, et mahlad välja ei valguks. 

Vaja läheb:
1-1,5 kg juurvilju (kartulit, porgandit, pastinaaki, heledat peeti)
(oliivi)õli
soola ja pipart
paar rosmariinioksa või väike peotäis tüümianivarsi
1 tl tšillihelbeid (soovi korral)
1 seasisefilee (500-700 g)
200-500 g kirsstomateid

Lõika aedviljad u 2 cm tükkideks ja aseta suurde neljakandilisse vormi. Lisa paar supilusikatäit õli ja üridid, maitsesta soola ja pipraga ning soovi korral ka tšillihelvestega. Sega kõik läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit.

Kuumuta pannil õli ja pruunista fileetükk igast küljest (kulub 5-6 minutit). Maitsesta sealiha soola ja pipraga.

Sega aedviljad läbi, vajadusel lisa õli ja aseta sealiha vormi. Lisa aedviljade peale ka mõned kirsstomatid (jäta need varre otsa). Küpseta ahjus veel 15-25 minutit (sõltuvalt filee paksusest) kuni liha on läbi küpsenud. Kui sul on lihatermomeeter, siis kontrolli sisetemperatuuri - see võiks olla 65-70 kraadi vahel.

Pärast küpsetamist tõsta liha lõikelauale (ära foolimisse mässi, muidu küpseb see edasi) ja lase enne lahti lõikamist vähemalt 10 minutit seista. Eemalda tomatid varre otsast ja serveeri koos ülejäänud aedviljadega.


Retsept ilmus algselt siin.

Neljapäev, 19. märts 2020

Kerge kirsi-kohupiima purukook


Pean ütlema, et mulle tohutult meeldib see rahulik kodus olemise aeg ja mulle üldse meeldib väga oma ilusas kodus olla!:) Koguaeg on nii palju ringi sahmimist ja käimist alates trennidest, tööga seotud jm üritustest, sõpradega kokku saamisest, teatri, kino jm kohtade külastamist, et ma väga naudin seda, et saan hetkel nö vabalt võtta. Mitte, et mulle ei meeldiks kõik need asjad, mida igapäevaselt teen (vastupidi!), aga kokkuvõttes on koguaeg selline orav rattas tunne. Nüüd on aga aega mõnusalt hinge tõmmata ja eriliselt rahulikus tempos kulgeda. Oma tööd olen niikuinii koguaeg kodus teinud (ja teen seda hetkel samas mahus edasi), kuid nüüd jääb ära kõik kodust väljas olev osa nii töö- kui ka eraelus, millele kulus umbes pool mu ajast. Naudin kodus toimetamist, lugemist ja kokkamist. Siiani on aga kogu aeg olnud ikka nii palju teha, et raamatuid olen jõudnud oluliselt vähem lugeda kui plaanis ja Netflixis on ikka veel kõik asjad vaatamata ... :) 

Muide, Netflix on mul juba ligi aasta aega, kuid seisab üsna niisama :) Olen küll vaadanud ära mõne väga hea seriaali (nt The Crown, Peaky Blinders, Bodyguard) ja mul on mõned soovitused tuttavatelt (Secret City, Blacklist), aga kui on mõni tõeliselt hea film või seriaal, mida kindlasti peaks nägema, siis palun andke teada - olen soovituste eest igati tänulik! Igaks juhuks mainin ära, et Oscarile kandideerinud filmidest on “The Irishman” mul veel nägemata, aga “Marriage Story" vaatasin juba aasta alguses ära.

Tegelikult on hämmastav, kui palju kodus ikkagi koguaeg teha vaja on. Õnneks oma raamatukapid sain remondi käigus korda, kui ühe riiuli juurde ostsin, aga tegelikult on ju veel kapid köögis, keldris ja riiete jaoks, mida üritan küll pidevalt korras hoida ja revideerida, aga tegelikult tasuks praegust aega kasutada suurema koristuse tegemiseks. Elu on näidanud, et alati leiab asju, mida ära visata või anda :) Remont on ka selles mõttes hea, et saab kogu maja ideaalselt puhtaks ja korda, aga samas on kohe kevad käes ja näiteks aknapesu vaja jälle ette võtta. Ilmselt kui aastakese peaks kodus olema, võiks kodune elu ja tegemised tüütuks juba muutuda ning äkki siis ma saaks aru, mida tähendab sõna “igavus”, aga praegu ma tõeliselt naudin seda, eriti tänast päikesepaistet ning lahtisest aknast sisse tulevat linnulaulu ja värsket õhku :)

Seekord on mul välja pakkuda üks lihtne, aga mõnusalt mahlane marjadega koogike, milles saab ära kasutada seisma jäänud ja tahkunud musta leiva. Sobib muidugi ka värske leib:) Retsept ilmus EV aastapäeva puhul Nädalalõpuleht LP-s, koos ühe teise musta leiba sisaldava tordiga. Aga variante, kuidas musta leiba koogis, soolases või magusas tordis või magustoidus ära kasutada, leiab siit blogist omajagu :)

See kook on suurepärane ka hapude õuntega - sel juhul soovitan ka pisut kaneeli lisada. Purutaina hulka võid aga segada peotäie hakitud (röstitud) metspähkleid. 

Purutainas:
130 g musta leiba
140 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 sl vanillisuhkrut
1 sl naturaalset kakaopulbrit
60 g suhkrut
130 g võid

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Sega ülejäänud kuivained sõelutud jahuga, lisa köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Lisa tükeldatud külm või ja töötle saiapuru laadseks tainaks. Aseta tainas täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Kreem:
400 g vanillimaistelist kohupiima
250 g hapukoort
1 sl vanillisuhkrut
100 g suhkrut
3 muna
300-400 g kirsse (võib asendada vaarikatega)

Sega kohupiim, hapukoor ja suhkrud lahti klopitud munadega. 

Laota 2/3 -3/4 tainast küpsetuspaberiga kaetud u 20X30 cm ahjuvormi, laota peale kreem ja sellele omakorda ühtlaselt marjad ning puista kõige peale ülejäänud tainas. 

Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 40 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil vormis jahtuda, lõika ruutudeks ja naudi. 


Teisipäev, 10. märts 2020

Imehea tomatisupp krõbedate kikerhernestega



Kuigi taimne toit ei tähenda alati tervislikumat kõhutäit kui loomne (näiteks võivad veganiroad sisaldada liigselt soola ja küllastunud rasvhappeid), siis on see ikkagi vähemalt igas mõttes eetiline. Sel reedel ilmub minu sulest Nädalalõpuleht LP-s toidulugu armastatud multitalendi Hanna Martinsoniga, kes nii armsalt ja entusiastlikult veganlusest ja taimsest toidust rääkis, et sütitas isegi mind :) Kuid kui ma isegi suudaksin lihast loobuda (ma tegelikult söön seda ju praegugi harva), siis ilma mereandide, muna ja piimatoodeta ei kujuta elu kahjuks ette ... Igal juhul teen oma tervise ja loomade heaks vähemalt nii palju, et üritan süüa võimalikult palju taimset kraami. Puu- ja köögiviljad, marjad, kaun- ja teraviljad on igapäevaselt mu menüüs mitte ainult selle pärast, et need mulle maitsevad, vaid ka saamaks vajalikke vitamiine, mineraal- ja kiudaineid. Eriti kasulik on just aeviljade söömine, millest nt siin kirjutasin.

Kui aga on soov süüa imehead veganiburgerit, siis seda saab Tallinna ja Helsingi vahel sõitva Viking Line’i laeva Viking XPRS uuest restost The Burgers. Ka tavaline burger on seal muidugi hullult hea - värskest veisehakklihast kohapeal tehtud rare-küpsusastmes kotlett koos Caesari salatiga viib keele alla -, kuid taimse pihviga “kotletisai” oli samuti imemaitsev! Ma ei ole küll kunagi burksifänn olnud, aga kvaliteetset käsitsi värskest toorainest valminud restorani väärilist rooga söön alati suurima heameelega :)

Tänase taimse teisipäeva puhul jagan ühe soojendava ja vürtsika supi retsepti (ilmus käesoleva aasta alguses Nädalalõpuleht LP-s). Kui kitsejuust ära jätta või asendada taimse juustuga ning praadimiseks kasutada õli, mitte selitatud võid, siis on tegemist täitsa loomse tooraine vaba söögiga. Saia- ja leivakuubikute asemel kasutasin seekord aromaatseid kikerherneid, mis teevad minu arvates supi veelgi paremaks, aga on väga mõnusad ka niisama näksimiseks - tõeliselt tervislik asendus näiteks kartuli- või maisikrõpsudele. Samas on krõmpsuvad vürtsikad kikerherned suurepäraseks lisandiks näiteks salati, supi või pasta puhul asendamaks krõbedaid krutoone.

Kikerherneid võib krõbedaks küpsetada nii pannil kui ka ahjuplaadil - olen kasutanud mõlemat varianti. 

Vaja läheb:
1 purk (400 g) kikerherneid
2 küüslauguküünt (soovi korral)
2 sl õli või selitatud võid
1 tl paprikapulbrit
soola, musta pipart

Vala kikerherned sõelale, loputa külma veega läbi, lase nõrguda ja kuivata majapidamispaberiga. Kui küüslauguküüsi kasutad, siis koori need, aseta lapikult lõikelauale ja purusta noa küljega.

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel 1-2 sl õli või selitatud võid ning aseta seejärel pannile kikerherned, purustatud küüslauguküüned ja paprikapulber. Prae neid aeg-ajalt segades 8-10 minutit kuni kikerherned on krõbedad. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Vala pannilt ära ja lase jahtuda. 

Maitseaineid tasub supi jaoks eelnevalt praadida (nagu retseptis kirjas), et need aromaatseks muutuksid; tomatipasta aga muudab eelnev praadimine vähem happeliseks ja samuti aitab sellest paremini maitseid nö “kätte saada”. 

Kui sul jahvatatud vürtsköömneid ei ole, siis jäta need ära või lisa teisi maitseaineid pisut rohkem. Vürtsköömneid saab küll hetkel peaaegu igast poest ja need annavad spetsiifilist maitsest, kuid ilma selle vürtsita on supp ikka igati maitsev. 

Vaja läheb:
1 väike sibul
2 sellerivart (soovi korral)
4 küüslauguküünt
selitatud võid või õli praadimiseks
1 tl (suitsu)paprikapulbrit
1 tl jahvatatud tšillit või tšillihelbeid
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
3 sl tomatipastat
2 purki (kokku 800 g) purustatud tomateid 
1 tl suhkrut
1 purk (400 g) kookospiima
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
paar peotäit värsket koriandrit, basiilikut või tüümianilehti
100-200 g kitsejuustu
paar peotäit krõbedaks röstitud kikerherneid või saiakuubikuid

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika seller õhukesteks viiludeks. Kuumuta madalal kuumusel poti põhjas õli või selitatud või ning prae selles sibulat ja sellerit 8-10 minutit aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas. Lisa peeneks hakitud küüslauk ja prae veel umbes minut. Lisa maitseained ja tomatipasta ning prae segades veel 1-2 minutit. Lisa purustatud tomatid, u 2 dl vett ja suhkur ning lase keskmisel kuumusel 10-15 minutit õrnalt podisedes keeda. 

Püreesta supp kas saumikseri abil, köögikombainis või kannmikseris. Lisa kookospiim ja kuumuta keskmisel kuumusel veel u 5 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerimisel puista peale tükeldatud või murendatud kitsejuustu, tüümianilehti või hakitud koriandri- või basiilikulehti ja krõbedaid kikerherneid või saiakrutoone. 

    Reede, 6. märts 2020

    Suus sulav juustukook kohvi ja koorelikööriga



    Selle särtsaka koogi retsept ilmus sõbrapäeva puhul Nädalalõpuleht LP-s, kuid loomulikult sobib see ka naistepäevaks, kõigist muudest tähtpäevadest rääkimata. Arvestades aga koorelikööri ja kohvi sisaldust, pakuksin torti siiski pigem täiskasvanutele, seega laste sünnipäevadeks ja nt koolilõpupeoks võiks kasutada siit blogist mõne muu maiuse retsepti ;-) Samas aga pean ütlema, et kuigi naised on üldjuhul suuremad maiasmokad (seda ütlen puhtalt enda kogemuse ja vaatlustulemuste põhjal :) ), siis üldiselt eelistaks enamik neist (vähemalt minu sõpruskonnas) pigem midagi maitsvat soolast. Nt carpaccio, krevetid, ceviche ja kammkarbid (superhea kooslus safrani risotoga) on alati kindlapeale minek, eriti veel, kui naistepäevaks “kohustuslikku” jooki šampanjat juurde pakkuda ;-)

    Samas muidugi võib arutada teemal, kas üleüldse peaks naistepäeva tähistama või mitte, sest naistepäeva algupärasest tähendusest on asi tänapäeval päris kaugele liikunud. Samas mind tõeliselt hämmastab, et Eestis, kus hariduse tase ja kättesaadavus on niivõrd hea (isegi kõrgharidus on tasuta), on sõna “feminism” millegipärast ikka paljudele veel täiesti tundmatu mõiste. Feministiks olemine tähendab tegelikult ju vaid seda, et inimene leiab, et mehed ja naised on/peaksid olema sotsiaalselt, poliitiliselt ja majanduslikult võrdsed, mitte et keegi vihkaks teist sugupoolt, üritaks mehi maha teha või endale allutada jne jne. Eestis, kus naistel on nt valimisõigus “juba” 103 aastat olnud, on kerge unustada, et siiani on maailmas palju riike, kus naisel on suhteliselt vähe sõnaõigust isegi iseenda ja oma kehaga seotud ksüimustes, rääkimata ühiskonnas täisväärtuslikuks liikmeks olemisest. Kuigi pole ühtegi põhjust, miks üks sugu teisest kuidagi parem oleks vms, siis paraku näitab 75 riigis  (mis hõlmab 80% inimkonnast) läbi viidud uuring, et ligi pooled inimesed arvavad, et mehed on paremad poliitilised liidrid ja u 40% leiab, et ka paremad ärijuhid. Kolmandik (!!!) aga on arvamusel, et see on täiesti aktsepteeritav, et mees oma naist peksab. Ja seda aastal 2020 ... Ikka väga kurb!

    Aga positiivse poole pealt võiks näiteks läheneva rahvusvahelise naistepäeva puhul meeles pidada naisi, kes on oma panuse ühiskonna paremaks saamisele andnud hoolimata kõigist takistustest, näiteks rahvusparkide rajamisel USA-s. Või selleks, et meilgi oleks sarnaselt meestega õigus maratoni joosta. Kusjuures, ma ei tea, kas asi on ainult minus või on päriselt veel teisigi inimesi, kes iga kord Kathrine Switzeri lugu kuulates või sellest videot vaadates nutma hakkab ... Samas jälle üks põhjus juures, et olla tänulik selle eest, et oleme sündinud Eestis ja just praegu, kuigi ka meil on ikkagi valdkondi, kus arengu- ja paranemisruumi naiste ja meeste võrdsete võimaluste osas on omajagu (nt palgalõhe).

    Kuna lugesin just Eia Uusi uut raamatut “Tüdrukune”, kus samuti feminismist omajagu räägib ja on selles osas soovituslik lugemine neile, kelle jaoks naine alati kõiges süüdi on;-), siis tuli mulle meelde ajakirjas “Hooaeg” ilmunud sama autori intervjuu näitleja Evelin Võigemastiga, kes muuhulgas ültes, et tema arvates on kõik lahedad mehed feministid :) Sellega loomulikult saab ainult nõustuda, sest muidugi on see ju lahe, kui mees on intelligentne ja avara silmaringiga ega arva, et naine on temast kuidagi alamas klassis. Ja kõige ägedamad mehed muideks toetavad naisi ja ühiskonna teadlikkuse tõstmist (nt läbi Feministeeriumi)! :)

    Kusjuures, Feministeeriumi lehel tasub üldse ringi vaadata - seal on palju huvitavat lugemist, näiteks see artikkel on igati asjakohane ehk miks meile Eestis seda feminismi ometi vaja on?!? :)

    Niiet omalt poolt soovin ilusat naistepäeva kõigile, kes on endale sõna “feminism” selgeks teinud ja eriti neile, kes end samuti feministiks peavad :) :) :)



    Põhi:
    150-180 g (1 pakk) küpsiseid
    60-70 g sulatatud võid

    Aseta küpsised köögikombaini, purusta ja sega läbi sulatatud võiga. Suru segu 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja aseta külmkappi seniks, kuni täidist teed. Vormi põhja võiks eelnevalt asetada küpsetuspaberilehe, ääred aga kergelt õlitada või katta küpsetuspaberiribaga, et torti lihtsam eemaldada oleks.

    Täidis:
    600 g toasooja toorjuustu
    180 g peensuhkrut
    0,6 dl koorelikööri
    8 želatiinilehte
    1 sl lahustuva kohvi pulbrit või graanuleid
    2 pakki (4 dl) vahukoort

    Sega visplit kasutades toorjuust suhkruga, lisa kooreliköör. Aseta želatiinilehed külma vette ja lase u 5 minutit seista. Sega kohvipulber 1,5 dl keeva veega ühtlaseks kohviks ja lahusta selles kuivaks pigistatud želatiinilehed. Vala kohv peene joana ise samal ajal vispliga segades juustusegu sisse.

    Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt spaatliga juustukreemi alt üles tõstes ülejäänud täidise hulka. Vala segu vormi põhjale, silu pind ja aseta vähemalt kolmks tunniks külmkappi.

    Serveerimiseks eemalda kook vormist. Kaunistamiseks sobivad šokolaadilaastud, beseeküpsised, vaarikad jm meelepärased marjad.