Kohupiima-mustikatäidisega kringel

Mul on blogis juba väga palju nii vabariigi aastapäevaks kui ka taasiseseisvumispäevaks sobivaid retsepte, kui alati on tore neid veel juurde lisada. Seda enam, et olen ise suur kringlifänn, nii et see siin on minu jaoks täpselt ideaalne maius :) Ja eeldan, et see meeldiks ka suuremale osale eestlastele, sest siin saavad kokku paljude kaks suurt lemmikut - kohupiim ja mustikad. I-le täpi paneb aga tumedast šokolaadist glasuur, nii et ühtlasi on selles küpsetises esindatud sini-must-valge trikoloor :) Tänu mahlasele täidisele ja šokolaadikattele on kringel suurepärane ka jahtunult ja isegi järgmisel päeval.

Täidises kasutan mina aastaringselt värskeid kultuurmustikaid, kuid suvisel ajal, kui värskeid mustikad on saada, lisa hoopis neid. Siia sobivad nii kultuur- kui ka metsamustikad. Kui kasutad sügavkülmast võetud mustikaid, siis sega need enne kohupiimamassile laotamist läbi 1 sl kartulitärklisega. Sulatada neid eelnevalt vaja ei ole.

Glasuuriks on eriti hea kasutada 87% kakaosisaldusega šokolaadi, kuid sel juhul lisa 1 sl tuhksuhkrut. Kui sul vahukoort kodus pole või ei oska ülejäänud vahukoorega midagi peale hakata (retseptis kulub ära ju vaid 1 dl, kuid väikseim pakk on 2 dl), siis sulata koos 6 sl täispiimaga 40 g võid, lisa hakitud šokolaadile ja sega ühtlaseks. Piima doseeri vastavalt sellele, kui vedelat glasuuri soovid, kuid ole segamisega ettevaatlik (st sega glasuuri nii vähe kui võimalik), et või ei eralduks.

Tainas:

2,5 dl täispiima

70 g võid

25 g pärmi

3 sl suhkrut

1 väike toasoe muna

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

450-500 g jahu 

Soojenda piim nö käesoojaks (u 37 c). Tükelda või, sulata ja jäta jahtuma.

Lahusta pärm ja suhkur piimas, lisa muna ja klopi läbi. Sega sõelutud jahu soola ja soovi korral ka kardemoniga, lisa piimale ja sõtku ühtlaseks. Viimasena lisa või ja sõtku taina sisse. 

Kata kauss köögirätiga ja jäta u pooleks tunniks (vajadusel kauemaks, kuid mitte üle tunni aja) toatemperatuurile tõmbetuuleta kohta kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

150 g paksu rasvast hapukoort

2 muna

4 sl suhkrut

4 sl jahu

50 g sulatatud võid

200-400 g (kultuur)mustikaid 

1 muna kringli määrimiseks

Sega kohupiim hapukoore, munade, suhkru, jahu ja sulatatud võiga ühtlaseks ning aseta taina kerkimise ajaks külmkappi tahenema. 

Puista puhtale tööpinnale jahu ja rulli tainas u 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. Laota kohupiimasegu tainale jättes kõik neli äärt u 2 cm ulatuses vabaks. Puista peale mustikad. Rulli tainas õrnalt "vorstiks", tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja keera rõngaks. Suru taina otsad kokku, et tekiks ilus ühtlane ring. Lase kringlil soovi korral veel u 15 minutit kerkida. 

Klopi muna kas 1-2 sl vee või piimaga lahti ja määri sellega tainas igast küljest (va põhi). Küpseta 190-kraadises ahjus 30 minutit, kuni kringel on pealt kuldpruun ja krõbe. Lase kringlil pärast ahjust võtmist jahtuda ja laota siis peale glasuur. 

Glasuur:

100 g tumedat vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadi 

1 dl vahukoort

mustikaid ja rukkilille õisi soovi korral kaunistuseks

Haki šokolaad peeneks ja aseta kaussi. Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni ja vala šokolaadi juurde kaussi. Sega ühtlaseks ja laota jahtunud kringlile. Kaunistuseks sobivad hästi mustikad ja rukkilille õied. Lase glasuuril enne lahti lõikamist taheneda.

Retsept ilmus üle aasta tagasi siin

Kohupiima-porgandi marmorkook

Lihavõteteni on jäänud loetud päevad ja sel ajal on ikka kohupiimatoite söödud, eriti muidugi maiuseid, samuti kuuluvad porgandiga küpsetised nende pühade juurde. Porgandikoogid on üldse popid ja sel sügisel käisin just Terevisioonis ühte neist küpsetamas. Video leiab siit, koogiretsept on aga olemas siin. Ja muidugi sobivad nii porgandi- kui ka kohupiimakoogid igal ajal nautimiseks, aga ma siin alustan vaikselt juba lihavõteteks valmistumisega. Kui soovid sama teha, siis siin on väga palju sobivaid retsepte.

Seekord said kohupiim ja porgand kokku aga ühes maitsvas ja mahlases koogis. Võib öelda, et tegemist on topelt porgandi ja topelt kohupiimaga koogiga, sest porgand on koogis nii püreestatult kui ka riivitult ning kohupiima on nii täidises kui ka kattes :) 

Erinevalt veidi lihtsamatest porgandikookidest läheb selle küpsetise peale aega ligi tunnike või isegi rohkem, lisaks veel küpsemiseks kuluv aeg, sest porgand on taina sees kahel moel. Koogil on ka kohupiimatäidis ja -kate, mille tegemisele samuti aega kulub. Aga tulemus on seda ajakulu kindlasti väärt, kuigi muidugi saab ka alati lihtsamalt hakkama :) Blogis on mul omajagu erinevaid porgandikooke, nii et kui seda teha ei viitsi, siis leiad kindlasti ka mõne kergema variandi ;-)

Sageli pannakse porgandikookidesse sarnaselt kõrvitsamaiustega hästi palju erinevaid maitseaineid - kaneeli, kardemoni, ingverit, nelki, muskaatpähklit jt. Ma ise leian aga, et tegemist on niigi maitserikka köögiviljaga, lisaks on koogis veel ka pähkleid ja ananassi, kohupiimakreemist rääkimata, nii et ma ise piirdun vaid muskaatpähkliga. Vahel lisan ka veidi kaneeli, aga maitsestusega üle pingutamise asemel tahan lasta särada toorainel, mida koogis kasutan. Soovitan proovida, kuidas maitseb porgandikook ilma suure koguse erinevate vürtsideta - äkki hakkab meeldima ja teinekord polegi enam suurt soovi liigselt erinevaid tugevaid maitseid lisada :) Kuid loomulikult võib soovi korral sellegi küpsetise tainasse panna kõiki meelepäraseid vürtse, millega reeglina porgandikooke maitsestatakse :)

Gluteenivaba jahu puhul kasuta 3,5 tl küpsetuspulbrit (st lisa 1 tl). Mina kasutasin nisujahu asemel riisi- ja maisijahu segu.

Porganditainas:

400 g porgandit

210 g jahu

2,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

0,25-0,5 tl riivitud muskaatpähklit

1,5-2 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)

100 g toasooja võid

0,5 dl neutraalse maitsega õli (nt rapsi- või viinamarjaseemne)

200 g suhkrut

2 toasooja muna

250 g riivitud porgandit

130-200 g nõrutatud konservananassi

100 g hakitud sarapuu-, pekani- või kreeka pähkleid või mandleid

Kohupiimatäidis:

400 g kohupiima

80 g suhkrut

1 sl jahu

150 g hapukoort

1 sl vanillisuhkrut

2 muna

Puhasta porgand, lõika u 1 cm tükkideks ja keeda pehmeks. Aseta üleliigsest veest nõrutatud porgand kohe soojalt köögikombaini ja töötle ühtlaseks püreeks. Jäta püree jahtuma. 

Sega sõelutud jahu teiste kuivainetega (küpsetuspulbri, soola, muskaatpähkli ja soovi korral ka kaneeliga). 

Vahusta või koos õli ja suhkruga ühtlaseks heledaks kreemiks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega vahu hulka pool jahust, seejärel jahtunud porgandipüree. Nüüd sega hulka ka ülejäänud jahu, kuid ära üle sega, vaid sega tainast nii vähe kui võimalik. Viimasena sega õrnalt hulka riivitud porgandid, nõrutatud ananassitükid ja hakitud pähklid. 

Kohupiimatäidise jaoks sega kõik selle komponendid ühtlaseks. 

Laota kolmandik porganditainast 24-26 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Laota sellele pool kohupiimatäidisest, seejärel teine kolmandik porganditainast, sellele omakorda teine pool kohupiimatäidiset ja kõige peale viimane kolmandik porganditainast. Kui soovid, võid kihte ka noa või saatliga veidi segamini tõsta.

Küpseta 170-kraadises ahjus u 1 h, kuni koogi keskosa on tahenenud. Keera ahjul kuumus kinni ja jäta kook veel 30ks minutiks ahju. Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis enne söömist vähemalt tunnikeseks külmkappi tahenema. 

Kate:

200 g toasooja toorjuustu

200 g kohupiima

50 g toasooja võid

70 g tuhksuhkrut

Vahusta katte ained omavahel ühtlaseks ja aseta kreem külmkappi.

Kaunistuseks:

50-100 g peeneks hakitud sarapuu-, pekani- või kreeka pähkleid 

astelpaju vm meelepäraseid marju ja riivitud porgandit (soovi korral)

Eemalda kook vormist ja aseta serveerimisalusele. Laota peale kate ja kaunista hakitud pähklite ning soovi korral ka marjade ja riivitud porgandiga. Hoia kooki külmkapis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Mangokattega kondenspiima-kohupiimakook

Mango, kohupiima ja kondenspiimaga koogis on koos mu kolm suurt lemmikut. Kui veel martsipan ka kambas oleks, siis oleks muidugi täiuslik :D See viimane on muidugi nali, sest sellesse kooki ma martsipani enam toppima ei hakkaks, aga selles mõttes tõsi, et see on ka lisaks kolmele eelpool loetletud komponendile üks mu suuri lemmikuid :) Mida suurema mandlisisaldusega muidugi, seda parem ;-)

Mangopüreedest kasutan 100% mangopüreed, mida teeb Salvest, aga seda võib valmistada ka külmutatud või värskest mangost ise. 

Kui aga seda kooki ei soovi valmistada ja otsid veel lihavõteteks sobivaid retsepte, siis leiad siit neid omajagu. Mango ja kohupiimaga on mul blogisse kogunenud palju kooke ja muid desserte, lisaks aga näiteks variante, kuidas keedetud mune ära kasutada :)

Igal juhul soovin kõigile ilusaid ja maitserikkaid pühi!

Põhi:

200 g karamelli-, kondenspiima- või vanillimaitselisi küpsiseid

70 g sulatatud võid

Sega purustatud küpsised sulatatud võiga ja pressi ühtlase kihina 20 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Pressi ühtlaseks ja aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

300 g (1 toru) vanillimaistelist kohupiimapastat

200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima

u 400 g (1 purk) magusat kondenspiima

7 želatiinilehte

1,2 dl piima

Sega kohupiimapasta kohupiima ja kondenspiimaga. 

Aseta želatiinilehed kümneks minutiks külma vette paisuma. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos piimaga kastrulisse. Soojenda piima madalal kuumusel samal ajal pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära piima keema lase. Vala piim ühtlase nirena kohupiima-kondenspiima segu hulka samal ajal seda segades. 

Vala kohupiimasegu vormi küpsise põhjale, silu pind ja aseta paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Kate:

400-450 g (1 purk) mangopüreed

3 želatiinilehte

Aseta želatiinilehed kümneks minutiks külma vette paisuma. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos 1 dl mangopüreega kastrulisse. Soojenda vedelikku madalal kuumusel samal ajal pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase. 

Vala vedelik ühtlase nirena ülejäänud mangopüree hulka samal ajal seda segades. Laota mangokate ühtlaselt koogile ja aseta vorm veel paariks tunniks külmkappi.

Enne serveerimist eemalda kook vormist. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimatainaga porgandipirukas

Lihavõtted pole enam kaugel ja tundub paras aeg hakata nii vanu häid kui ka uusi (ja loodetavasti veel paremaid ,-)) kohupiima ja porgandiga küpsetisi meelde tuletama. Selles hästi mõnusas maitseküllases pirukas on koos need mõlemad - kohupiim taina sees ja porgand täidises, nii et mulle endale see väga meeldib :) 

Kohupiima-muretainas on võrreldes klassikalise liivatainaga mahlasem. See tainas sobib kasutamiseks ka muudes pirukates, näiteks kapsa, hakkliha, sibula, õunte vm meelepärase sisuga. Kohupiimaga muretainas on meeldivalt kerge valmistada ja ka väga lihtne rullida.

Eriti head on piruka sees värsked mahlased ja krõmpsuvad porgandid. Neid varajasi porgandeid pole vaja ka koorida - piisab kui need harjaga puhtaks hõõruda. Kui aga noori porgandeid saada ei õnnestu, siis loomulikult kasuta ära ületalve seisnud porgandid - piruka sisse sobivad needki :)

Pirukas on suurepärane ahjusoojalt, kuid mõnusalt mahlane isegi järgmisel päeval, eelkõige tänu just tainas olevale kohupiimale. Pirukat võib küpsetada aga hoopis pärast kevdpühi, et üleliigseid keedetud mune ära kasutada. Mina muidugi soovitan juba sel nädalavahetusel see pirukas ahju lükata, kui juhtud olema porgandipirukate sõber ;-)

Ja igaks juhuks mainin ära, et blogis on lisaks mitmetele porgandikookidele (sh pannkoogid ja kohupiimavorm) mitmeid erinevaid porgandipirukaid juba olemas - pärmi-, pärmi-leht- ja kiire lehttainaga pirukad on minu arvates kõik väga head, aga mina olen muidugi tohutu porgandipirukate ja -kookide sõber, nii et mitte päris objektiivne ;-) :D

Igal juhul head küpsetamist ja toredat nädalavahetust!

Tainas:

300 g nisujahu

1 sl suhkrut

0,5 tl soola

200 g maitsestamata kohupiima

200 g toasooja võid

1 toasoe muna

Sega sõelutud jahu suhkru ja soolaga ning seejärel ülejäänud ainetega. Eriti mugav on tainas valmis teha köögikombainis. Mätsi tainas jahuste kätega ühtlaseks palliks ja aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema. Hea oleks, kui tainas saaks umbes tunnikese külmas olla. 

Täidis:

500-600 g porgandeid

1 sibul (soovi korral)

u 50 g võid

soola, pipart

veidi peenelt riivitud muskaatpähklit

2 keedetud muna

võid ja jahu vormi jaoks 

1 lahtiklopitud muna piruka määrimiseks

Koori ja puhasta porgandid. Keeda või auruta need pehmeks ja riivi. Eriti kiirelt saad seda teha köögikombainiga. Haki sibul peeneks. Kuumuta pannil või ja prae selles madalal kuumusel sibulat u 8 minutit, kuni see on klaasjas, lisa porgandid ja kuumuta kogu massi paar minutit. Maitsesta. Vala porgandid kaussi ja lisa peeneks hakitud (nt kahvliga purustatud) muna(d). Lase täidisel jahtuda.

Rulli 2/3 tainast jahusel pinnal õhukeseks ja aseta 20X30cm vormi põhja ja u 2 kõrguselt äärtele. Vorm võiks olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud või kaetud küpsetuspaberiga. Laota tainale täidis.

Rulli ka viimane kolmandik tainast õhukeseks ristkülikuks ja kata sellega pirukas. Vajuta taina ääred kinni. Määri pirukas pealt lahtiklopitud munaga ja küpseta 180-kraadises ahjus u 45 minutit, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Võta vorm ahjust ja lase pirukal enne lahti lõikamist vähemalt veerand tundi taheneda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimakarask munakreemiga, kevadel seltsiks ka karulauk :)

Selle nädala esmaspäeval rääkisin ETV hommikuprogrammis (Terevisioonis) karulaugust ja tegin munakreemi karulauguga. Põhimõtteliselt on tegemist selle sama "munavõiga", mis siin postituses allpool kirjas, kuid lihtsalt paar peotäit karulauku on peeneks hakituna sees:) Saates tutvustasin ka karulaugupestot ja juustuga muffineid, mille retsept on olemas selles raamatus. Lihtsalt spinati asemel kasutasin seekord karulauku :)

See on nüüd üks kodune kiire telefoniklõps sellest karulauguga munakreemist, aga mis teha - paremat pole hetkel lihtsalt kuskilt võtta ... :)

Selle munakreemiga karaski aga, mille retsept siin alla kirjas on, tegin mullu EV aastapäevaks. Mul oli siis plaanis kiigata esimese vabariigi aegset EV sünnipäeva menüüd - kuidas siis Eeesti Vabariigi aastapäeva tähistati ja mida lauale pandi? Tuleb aga välja, et see ei olnudki tollal pidupäev nagu meil praegu. Siis olid olulised kirikupühad, samuti rahvakalendrist tulenevad tähtpäevad, kuid iseseisvuspäeva koguneti riiklikult tähistama vaid paaril korral enne selle taas kaotamist.

Kui aga sirvida nö eestiaegsed kokaraamatuid, jääb silma lihtsate köögiviljatoitude rohkus, samuti see, et tol ajal tehti tohutult hoidiseid - lisaks keetmisele ka hapendati ja soolati. Liha polnud küll enam ainult pidupäevatoit, kuid ega talurahvas seda siiski igapäevaselt süüa ei saanud. Põhiliseks toiduks olid siiski aed-, kaun- ja teraviljad, samuti marjad ja pähklid, peamine leivakõrvane aga soolatud räim ehk silk. Kala põhiliseks sälitusviisideks oli tollal soolamine ja vinnutamine ehk tuule ja päikese käes kuivatamine. Linnainimeste toidulauale jõudis ka heeringas, mis oli importkaup. Muide, tegelikult elas heeringas kuni 15. sajandini ka Läänemeres, seega sajandeid tagasi oli see rasvane kala siiski ka talurahva toidulaual ja ilmselt seetõttu meile siiani südamelähedane.

Piimatoodetest oli enim levinud hapupiim. Mõnes piirkonnas valmistati ka sõira ehk kohupiimajuustu või isegi nö tavalist juustu, kuid see oli pigem harv. Ka võid tehti, kuid seda ei söödud igapäevaselt, ammugi ei kasutatud seda küpsetamisel ja muudes totudes sellises koguses nagu praegu. Suvisel ajal, mil lehmad piima andsid, sai lüpsijärgselt isegi rõõska piima nautida. 

Kuna munaga kiluleivad on 24. veebruaril pea iga "korraliku eestlase" pühadelaual, siis mõtlesin pakkuda nö vahelduseks suupisted meie mitteametliku rahvuskalaga, kuid seekord pakkuda seda suitsutatult ehk sprottidena. Tegelikult valmistatakse sprotte nii kilust kui ka rahvuskalast räimest, kuid enamasti on siiski tegemist esimese kalaliigiga. Ja kuigi soolasilk oli eestlaste peamine leivakõrvane, suisa selle sünonüüm (st et öeldi "leivakõrvane" ja mõeldi silk), siis suitsuräim on Maarjamaal pigem uus asi ja levis alles veidi üle 100 aasta tagasi. 

Kohupiim teeb meie traditsioonilise odrajahust karaski mahlasemaks ja veelgi maitsvamaks. Kuna aga sprotid on rasvased (nii kala ise on suure rasvasisaldusega kui ka õlis seismine teeb oma töö), siis pole mõtet juurde pakkuda munavõid, vaid tegin natukese hapukoore ja majoneesiga hoopis taljesõbralikuma munakreemi. 

Kui soovid gluteenivaba karaskit, siis asenda nisu- ja odrajahu toortatrajahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Kohupiimakarask

100 g nisujahu
70 g odrajahu
1 tl soodat
1 tl soola
150 g maitsestamata kohupiima
200 g täispiima 
1 suur muna
1 sl vedelat mett või suhkrut
50 g sulatatud võid

peotäis meelepäraseid seemneid (soovi korral)

Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja mee või suhkruga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspaber. Soovi korral puista karaski pinnale seemneid.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.

Munakreem sprottidega

4 suurt kõvaks keedetud muna

2 sl paksu majoneesi

70 g hapukoort
1 tl Dijoni (teralist) või muud mahedat sinepit
1 väike purustatud või hästi peeneks hakitud küüslauguküüs (soovi korral)
soola, pipart
suurem peotäis hakitud tilli 

1 karp (u 240 g) sprotte

Aseta kooritud munad kaussi ja vajuta kahvliga puruks. Lisa majonees, hapukoor, sinep ja soovi korral ka peenestatud küüslauk ning sega kahvliga ühtlaseks kreemiks. 

Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Viimasena lisa hakitud till ning sega õrnalt ühtlaseks. Tõsta munakreem serveerimiskaussi, kata toidukilega ja hoia kuni söömiseni külmkapis.

Serveerimisel lõika karask viiludeks, määri igale viilule munakreemi ja aseta peale 1-2 sprotti, millel oled eelnevalt sama eemaldanud. Võid need kolm ka kõik eraldi lauale asetada, et igaüks saab endale karaskist meelepärase koguse munakreemi ja sprottidega suupiste teha. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Krõbedad kartulipliinid suitsukalasalatiga

Blogisse on küll kogunenud suur hulk erinevaid EV aastapäevaks sobilikke retsepte, kuid küll küllale liiga ei tee, nagu juba vanarahvas teadis, nii et lisan siia sel nädalal neid veel juurde, et oleks ikka korralikult valikut :) Suitsukalasalatiga kartulipliinid on muidugi roog, mis passib ka igal muul ajal söömiseks nii hommikusöögiks kui ka (veidi pidulikumaks) brantšiks, samuti suupistena, eelroana või niisama näksimiseks. See roog on kerge valmistada ega võta palju aega, nii et pidulikul puhul saab kõvasti aega kokku hoida :)

Kuna väikese beebiga lähen õhtuti suhteliselt varakult magama, siis külalised käivad meil peamiselt päevasel ajal ja nädalavahetustel, niiet brunch on muutunud meile väga sagedaseks. Seetõttu olen viimasel ajal valmistanud suures koguses erinevaid soolaseid, nt kohevaid õllega tatrapliine ning veidi lihtsamaid ja kiiremaid tatrapliine lõhetartariga, samuti kohupiimaga pisikesi tatrapliinikesi. Koos erinevate (suitsu)kala salatite ja muude variantidega (nt lõhe-rillettes'iga) on need igati maitsvad ja passivad suurepäraselt nii vahuveini kui ka kohviga nautimiseks. Sama võib öelda ka nende kartuliga pannkookdie kohta - asju, millega neid sobitada, on tõesti palju :) Kartulipliinid on neutraalse maistega ja sobivad kokku nii kalamarja kui ka erinevate suitsu- või õrnsoola kaladega. Proovi neid nt suitsuräime, -lõhe, -forelli või hoopis sprottidega. Sama hästi võib kartulipannkookidel serveerida ka kergelt soolatud kala, näiteks siiga, lõhet või forelli. 

Soovi korral lisa tainasse mõnda maitseainet (nt küüslaugupulbrit) või peeneks hakitud maitserohelist. Eriti hea meki annab, kui hakkida sisse üks pisike (šalott)sibul. 

Pliinid võid teha ka teelusikaga, et saaks parajad ühe ampsu suurused portsud, mida saab näpu vahelt süüa. Need siin on suuremad, mida on mugavam noa ja kahvliga nautida.

Kartulipliid

500 g keedetud kooreta kartuleid

2 muna

2 sl nisu- või riisijahu

soola ja pipart

õli või selitatud võid praadimiseks

Tee pehmed kartulid kas kahvli või pudrunuiaga pudruks. Kartulid ei pea olema ühtlase püreena, vaid võivad jääda kergelt tükilisena. Klopi munad kergelt lahti ja sega kõik koostisained läbi. 

Kuumuta pannil õli, tõsta supilusikaga pannile max 1 cm paksused ümmargused pliinid ja prae need keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kokku saab u 15 kartulipannkooki.

Suitsukalasalat

2 suitsuheiki (merluusi) (kokku kaal 500-600 g)

200 g hapukoort (soovi korral rohkem)

2 sl paksu majoneesi

0,5-1 tl mahedat sinepit

musta pipart

peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli)

Puhasta kala, lõika või murenda väikesteks tükkideks ja sega läbi ülejäänud ainetega. 

 

Kohupiimaga õuna-galette

Sügis veel kestab ja õunu jätkub, nii et hõrgud küpsetised kuluvad alati ära, eriti jahedamal ajal sooja tee või kohvi kõrale :) Seega üks uus õunakook veel sel hooajal lisaks juba olemasolevatele on kindlasti hea mõte! Muide, see õuna-kohupiimagalett on väga hea ka pirnidega ;-)

Mulle sellised lihtsad ja rustikaalsed koogid nagu galetid väga meeldivad, sest need on ääretult kerged teha, samas on aga hästi maitsvad. Olen selliseid vabakujulisi küpsetisi omajagu valmistanud ja retsepte on nii raamatutes kui ka blogis. Siit leiab näiteks virsiku ja mandlitäidisega, õuna ja martsipani ning rukkijahuga rustikaalse ploomi-galette'id. Soolaseidki on juba mitu: feta ja tomati galette, suvikõrvitsa ja juustu ning spinati-feta pirukas munaga. Galeti puhul on see hea asi, et tainas tuleb lihtsalt lahti rullida, samas kui nt quiche'i puhul tuleb see ka ilusti vormi asetada ja reeglina enne täidise lisamist enne küpsetada. Nii et galett on üks lihtne küpsetis, aga minu arvates väga maitsev :)

Õunagaletile lisab seekord kodust mekki kohupiim, mis kulub mu lemmiktoorainete hulka. Kohupiimapirukad, -koogid jm -maiused on reeglina parimad just jahtunult seega soovitan ka sellel galette'il enne söömist  täielikult maha jahtuda lasta. 

Põhi:

200 g jahu

1 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

130 g külma võid

1 tl õunaäädikat

Sega sõelutud jahu suhkrute, soola ja soovi korral ka kardemoniga läbi, lisa tükeldatud külm või ja haki noaga, töötle köögikombainis või näpi sõrmede vahel purutainaks. Töötle tainast nii vähe kui võimalik.

Lisa äädikas ja 3 sl jääkülma vett ning mätsi ühtlaseks tainapalliks. Mässi see toidukilesse, vajuta lapikuks ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. 

Kohupiimatäidis:

200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

1 muna

2 sl suhkrut

2-3 keskmist haput õuna

1 sl pruuni suhkrut

peotäis pohli, jõhvikaid või arooniaid

1 muna (soovi korral määrimiseks)

mündi lehti ja tuhksuhkrut (soovi korral peale raputamiseks)

Sega kohupiim läbi muna ja suhkruga. Puhasta õunad (soovi korral eemalda ka koor) ja lõika õhukesteks viiludeks. 

Rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga kettaks ja aseta tainarulli abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laota sellele kohupiimasegu nii, et äärtest jääb 2-3 cm vabaks, seejärel laota ühtlaselt peale õhukeselt viilutatud õunad. Puista õuntele pruun suhkur, seejärel marjad. Keera galette'i ääred täidise peale. Soovi korral pintselda need lahti klopitud munaga. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit, kuni tainas on pruunistunud ning täidis tahenenud.  Lase pirukal enne lahti lõikamist ja söömist jahtuda. Serveerimisel puista soovi korral peale mündilehti ja tuhksuhkrut.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Murulaugu-lõhe-pirukas juustuga

Kuna murulauk (Allium schoenoprasum) juba vohab isegi Põhja-Eestis (vähemalt minu peenral küll), siis mõtlesin sellest kasulikust taimest veidi lähemalt kirjutada :) See on laugu perekonda kuuluv sibultaim, mille ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest schoinos (kõrkjas) ja prason (sibul). Laukude perekonnast leiab veel ka populaarsed karu-, küüs- ja porrulaugud, samuti hariliku ja talisibula. Võrreldes teiste laukudega on murulaugu maitse ja lõhn vähem vängemad. Kõigil laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, kuid murulaugul on see nõrk. 

Murulauku on ilmselt kasutatud juba üle 5000 aasta, kuigi kultiveerima hakati seda Euroopas tõenäoliselt alles keskajal. Kuid praegugi võib murulauku veel looduseski kasvamas näha. Eurooplaste toidulauale jõudis murulauk Hiinast tänu Marco Polo rännakutel, kus see on menüüs olnud juba vähemalt 3000 aastat. 

Kalorivaeses murulaugus on ligi 90% vett, umbes 4% süsivesikuid, kuni 3% valkusid ja ainult 0,5 % rasvu. Selles rohelises maitsetaimes leidub ohtralt C-vitamiini. Kuna see vitamiin on tundlik töötlemise ja külmutamise suhtes, tasub seetõttu murulauku eelkõige värskena nautida.  Lisaks sisaldab murulauk ka A-vitamiini, samuti kaltsiumit, rauda ja eeterlikke õlisid, mis aitavad seedimist soodustada ja annavad murulaugule iseloomuliku aroomi. Ravimtaimena kasutati murulauku varasemalt mürgistuste leevendamiseks, verejooksu raviks, seedimise soodustamiseks ja vererõhu alandamiseks. 

Murulauku kasutatakse mereandide ja liharoogade, samuti suppide, salatite, võileibade ja munatoitude maitsestamiseks. Hakitud murulauku tasub panna sügavkülma, kust seda siis toitudele talveperioodil peale raputada. 

Kasvamiseks vajab murulauk pigem rammusat mulda ja päikest. Et murulauk kosuks ja muld oleks viljakas, tasub murulauku umbes nelja-viie aasta tagant uude kohta istutada. Lisaks tasub murulauku sagedasti kasutada, sest tihe lõikamine ergutab pealsete arengut ja kasvu ning tagab nende mahlakuse ja hea maitse. 

Kevadised peened maitserikkad murulaugupealsed muutuvad edasi kasvades ja õite saabudes jämedamaks ja puisemaks. Selle vastu aitab, kui lõigata murulauk 2-3 cm kõrguselt kääridega ära. Seda peaks kordama, kui pealsed on taas pikaks kasvanud. Nii võib hõrku murulauku suisa sügiseni nautida. Sel juhul jäävad küll imeilusad õrnad murulaugu õied nägemata, kuid maitsemeeled ja keha on tänulikud :)

Murulaugu-lõhe quiche juustuga

Krõbeda põhja ja maitserikka täidisega lahtine pirukas sobib nii hommikukohvi kõrvale kui ka õhtuseks eineks näiteks koos värske salatiga.  

Gluteenivaba piruka jaoks võta 210 g toortatrajahu, 10 g maisitärklist ja 1 tl küpsetuspulbrit. 

Põhi:

220 g jahu

1 tl kuivatatud oreganot (soovi korral)

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

120 g külma võid

70 g tugevamaitselist riivitud juustu (näiteka Parmesani või mõnda selle Eestimaist analoogi)

Aseta jahu koos maitseainetega köögikombaini, sega läbi, lisa tükeldatud või ja töötle kiirelt riivsaia meenutavaks puruks. Lisa riivitud juust ja 2-4 sl jääkülma vett ning töötle ühtlaseks massiks. 

Määri u 26 cm läbimõõduga ümmargune (lahtikäiv) vorm võiga, raputa üle jahuga ning suru tainas ühtlase kihina põhjale ja u 2 cm kõrguselt äärtele. Torka põhi kahvliga tihedalt läbi ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Aseta tainale küpsetuspaberileht, mis ulatub üle vormi äärte. Paberile pane raskuseks kas kuivatatud oad, herned või keetmata riis ja küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5 minutit, kuni see kergelt kuldne. Võta vorm ahjust ja keera temperatuur 180 kraadile.

Täidis:

250 g lõhefileed

4 muna

4 dl (vahu)koort või täispiima

100 g riivitud juustu

1 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

punt hakitud murulauku

Eemalda kalalt luud ja nahk ning lõika u 1 cm kuubikuteks. 

Klopi munad kausis lahti ning sega läbi koore või piima, juustu, soola ja pipraga. Viimasena sega õrnalt hulka hakitud murulauk.

Laota kalatükid küpsetatud pirukapõhjale, vala peale muna-kooresegu ning küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni täidis on enam-vähem tahenenud (keskelt võiks veel veidi nö võdiseda) ja hakkab äärtest kuldseks muutuma. 

Võta pirukas ahjust ja lase sel enne lahti lõikamist 15 minutit taheneda. Enne söömist puista soovi korral peale veel hakitud murulauku. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Krõbeda põhjaga juustuküllane spinatipirukas

See on üks eriti hea juusturikas spinatipirukas, mille retsept mul pikka aega kasutusel ja blogiski juba ammu (suisa 12 aatat!) olemas. See siin on veidi täpsustatud ja täiustatud variant, sest isegi kui algselt on retsept täitsa hea, siis ikka ju kohandad seda pidevalt oma maitse järgi, et saada veelgi parem tulemus. Lisaks arenenud ju ka ise pidevalt nii kokana kui ka sööjana :) 

Tugevamaitselist juustu leiab nii küpsetise põhjas kui ka täidises, samuti fetat, mis teeb piruka veelgi maitserikkamaks. Tugevamaitselise juustu all mõtlen alati kõva laagerdunud juustu, nt parmesani, Grana Padano't, pecorino't või mõnda nende kodumaist analoogi. Meil siin Eestis on juba omajagu hästi maitsvaid juustusid nii suurtelt kui ka väikestelt tootjatelt, nii et enamasti kasutan ka ise mõnda neist.

Põhi tuleb krõbedam kui see enne küpsetamist pooleks tunniks külmkappi tahenema panna. Sel juhul küpseta põhja veidi kauem enne täidise lisamist (12-15 minutit). 

Põhi

50 g riivitud tugeva maitsega juustu

2 dl nisujahu

0,5 tl soola

100 g külma võid

Põhja jaoks sega riivjuust jahu ja soolaga. Lisa tükeldatud või ja kas töötle seda köögikombainis, haki noaga või pudista see näppudega saiapurulaadseks tainaks. Lisa 2 sl jääkülma vett ja sega tainas ühtlaseks. Suru tainas 22–24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) vormi põhja ja servadele u 2 cm kõrguselt. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus u 10 minutit.

Täidis

200–300 g spinatit

150 g (1 pakk) fetat

2 dl (vahu)koort või täispiima

3 muna

100 g riivitud tugeva maitsega juustu

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

peotäis röstitud seedermänniseemneid või piiniapähkleid (soovi korral)

Kui kasutad külmutatud spinatit, siis lase sellel sulada, nõruta sõelal ja pigista üleliigne vesi välja. Värsket spinatit tuleks enne blanšeerida. Selleks lase vesi suuremas potis keema, aseta spinatilehed paarikümneks sekundiks sisse ning tõsta need siis vahukulbiga kaussi, kus on jääkülm vesi. Nõruta spinatilehed sõelal ja pigista neist üleliigne vesi välja. Haki spinat peeneks.

Hakitud spinat sega murendatud feta, koore või piima, riivitud juustu ja kergelt lahti klopitud munadega. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud musta pipra ja muskaatpähkliga.

Vala täidis vormi pirukapõhjale, laota soovi korral peale seedermänniseemned või piiniapähklid ja küpseta pirukat 20–25 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pealt kergelt pruunistunud. Lase küpsetisel vormis vähemalt 15 minutit taheneda, enne kui selle lahti lõikad. Pirukas on suurepärane nii soojalt kui ka jahtunult.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Lihtne kohupiimakeeks

Kevadpühad on selleks korraks läbi, aga ühe kohupiimaretsepti tahaksin siia siiski veel lisada :) Seda enam, et ilm on hetkel jälle külm, talvine ja lumine ning tundub, et ühte mahlast kohupiimaga keeksi on just praegu hädasti vaja :) Ja selle lihtsamast lihtsama vanakooli keeksi valmistamine on kindlasti jõukohane lastelegi. Mina, kui suur kohupiimasõber, valmistan (ja loomulikult ka söön) sellega küpsetisi aastaringselt ja kohupiimaretseptide hulgast siin blogis on näha, kui hea tooraine see minu arvates on ;-)

Keeksi värvus sõltub suuresti sellest, milliseid mune kasutad. Mäletan ühte keeksi, mille küpsetasin u 13-aastasena koos sõbrannaga temal tohedalt kasutusel olnud retsepti järgi. Kuna munad olid mu vanaema juurest maalt, kus kanad vabalt ringi siblisid üsna suurel maa-alal, siis olid munakollased suvisel ajal suisa oranžikad ja keeks ise tuli kuldkollane. Sõbranna oli mul igal juhul šokeeritud ja kahtlustas, et midagi on munadel viga, sest tema on seda alati nn poemunadest teinud ja keeks on siis reeglina valge. Paegusel ajal on õnneks palju erinevaid sorte mune poeski saada ja maalt vanaema juurest toodud vm vabalt peetavate kanade munad enam kedagi ära ei ehmata. Pigem on trend ikka sinnapoole, et üha rohkem loobutakse puurikanade munadest ja mina loomulikult kirjutan sellele kahe käega alla. Ma ise ostan alati just selliste kanade mune, kes on võimalikult vabalt kasvanud, sest munal ja munal on suur vahe. Ja mune söön ma palju - lisaks küpsetistele meeldib mulle neid ka praadida ja pošeerida, samuti kasutada omlettides ja salatites.

NB! Gluteenivaba keeksi saamiseks soovitan kasutada riisi- ja maisijahu segu ning lisada tainale 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 3 tl küpsetuspulbrit).

Vaja läheb:

100 g toasooja võid

150 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 toasooja muna

200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima

100 g hapukoort

ühe sidruni või apelsini peenelt riivitud koor

1-2 sl konjakit, brändit või Cointreau'd

200 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

tuhksuhkrut

Vahusta või suhkruga heledaks kreemiks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel kohupiim, hapukoor, tsitruse koor ja alkohol. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga ning sega õrnalt ülejäänud taina hulka. 

Tõsta tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, silu pind ning küpseta 170 kraadises ahjus u 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda. Eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Enne serveerimist sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin

Kohupiimastritsel

Sel aastal jõudsid lihavõtted nii kiirelt kätte, et retseptid, mida plaanisin jagada kas esmakordselt või uuesti meelde tuletada, on kõik jäänud kuidagi soiku, aga üritan nüüd viimasel päeval enne pühi üht-teist ära teha :) Õnneks on inimesed ka mitmed head retseptid ise blogist üles leidnud, näiteks see traditsiooniline kohupiima-virsikukook on juba mitu nädalat popimate retseptide hulgas. Ja loomulikult leiab suure hulga maitsvaid magusaid ja soolaseid kevadpühadeks sobivaid retsepte ikka siit ;-)

Kohupiimastritsel ehk piklik palmiksai kohupiimatäidisega on mõnusalt mahlane küpsetis, mis sobib kevadpühadeks suurepäraselt. Blogis on juba olemas üks lihtsamast lihtsam kohupiimastritsel pärmi-lehttainaga, see siin on aga pärmitainaga, mis võtab pisut rohkem aega, sest vaja ju ise tainas valmis teha ja sel ka kerkida lasta :) Pärmitainast küpsetised on kõige paremad just samal päeval, kuigi minu arvates see kohupiimatäidisega küpsetis on küll igati hea ka järgmisel. 

Tainale annab särtsu kardemon, täidisele aga tsitrusekoor. Ja igaks juhuks kordan ka oma alatist soovitust - kui kasutad toidus tsitruse koort, siis kasuta mahedaid vilju ja hõõru koor harjaga korralikult puhtaks. 

Igal juhul on see kohupiimaga stritsel igati hea küpsetada vabal päeval, mida nüüd on ju suisa kolm tükki järjest. Ma ise plaanin aga esimese asjana kohupiimaga tuuletaskuid teha :)

Vaja läheb:

2,5 dl täispiima 

70 g sulatatud võid

25 g pärmi

1 väike toasoe muna

3 sl suhkrut

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

u 500 g jahu (vajadusel lisa juurde)

Soojenda piim u 37 kraadini ehk nö käesoojaks. Sulata või ja jäta jahtuma.

Lahusta pärm piimas, lisa muna ja klopi läbi. Sega jahu suhkru ja soolaga, soovi korral sega hulka kardemon. Lisa jahusegu piimale ja sõtku ühtlaseks. Viimasena lisa sulatatud või ja sõtku see taina sisse.

Kata kauss köögirätiga ja jäta umbes pooleks tunniks (vajadusel kauemaks) toatemperatuurile kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Täidis:

600 g (3 pakki) kohupiima

100 g paksu hapukoort

1 sl vanillisuhkrut

100 g suhkrut

2 muna

70 g jahu

1 sidruni või apelsini peenelt riivitud koor

Sega kõik täidise ained ühtlaseks.

Jaga tainas kaheks. Rulli kumbki pool jahusel pinnal eraldi ristkülikuks. Keskosast võiks tainas olla veidi paksem, äärtest õhem. Aseta kummagi tainaplaadi keskossa (kolmandikule tainast) piki tainast pool täidisest. Kahele poole täidist jääv tainas lõika 2-3 cm vahedega ribadeks ja aseta ribad kordamööda üle täidise.

Tõsta mõlemad stritslid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lase stritslitel toasoojas enne ahju panekut u 15 minutit veel kerkida (katta neid ei ole vaja) ning määri seejärel soovi korral pealt lahtiklopitud ja supilusikatäie vee või piimaga segatud munaga. 

Küpseta stritsleid 200-kraadises ahjus 20 minutit (vajadusel veidi kauem), kuni need on kuldpruunid. 

Lase ahjust välja võetud stritslitel u 10 minutit taheneda ja naudi kasvõi kohe. See küpsetis on eriti hea veidi jahtunult, kuid ka (ahju)soojana väga mõnus. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimakuklid

Ilusat kevadet kõigile! :)

Sel nädalal algas ju kevad, aga Eestis on kuuldavasti lumi maas, mis ilmselt kevadisele meeleolule kaasa ei aita, aga vähemalt on hea teada, et kohe varsti algab juba aprill ja tulevad lihavõtted ning siis on kevad juba kindlalt käes :) Mind on tegelikult lapsest saati häirinud, et aastaajad algavad alati justkui kuu aega hiljem kui päriselt, st kolm suvekuud on ju juuni, juuli ja august, mitte ei alga suvi alles enne jaanipäeva. Sügis alagab aga 1. septembril kooli minekuga mitte alles kuu lõpus jne. Aga sel aastal vist võib lugeda kevade ametliku alguse enam-vähem õigeaegseks või pigem isegi varajaseks kui hiliseks? :)

Igal juhul eelolevatele munapühadele mõeldes sai juba küpsetatud ühed kohupiimasaiad. Kevadised mahlased kohupiimakuklid sobivad tegelikult "kasutada" ka vastlakuklitena ehk nautimiseks koos vahukoore ja moosi või muude lisanditega. Algne retsept jäi mulle silma ühest nõuka-aegsest kokaraamatust, aga tegin seda kõvasti ümber, et see oleks mahlasem ja läheks kokku ka kaasaegsete kogustega - kohupiimad on ju nüüd 200-grammises pakis, mitte enam 250 g kaaluvad.

Soovi koral lisa tainasse rosinaid või kuivatatud tükeldatud aprikoose, sest need annavad nii head mekki kui ka mahlasust veelgi juurde. Loomulikult sobivad ka muud meelepärased kuivatatud puuviljad või marjad (nt jõhvikad), samuti võid lisada hakitud pähkleid või tükeldatud martsipani. 

Vaja läheb:

500 g jahu

130 g piima

30 g pärmi

130 g suhkrut

130 g sulatatud ja jahutatud või toasooja võid

2 toasooja muna

0,5 tl peenestatud kardemoni või poole sidruni peenelt riivitud koor 

näpuotsatäis soola

200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

1 muna määrimiseks

tuhksuhkrut peale raputamiseks 

Sõelu jahu kaussi ja tee selle keskele süvend. Soojenda piim, lisa 1 sl suhkrut ja pärm ning sega ühtlaseks nii, et pärm lahustuks. Vala vedelik jahu sisse, sega kõik läbi ja jäta soojemasse kohta 20-25 minutiks seisma. 

Vahusta munad suhkruga ning lisa või, maitseained ja kohupiim. Vala kõik jahu-pärmi segu juurde ja sega ühtlaseks tainaks. Kata kauss köögirätiga ja lase soojemas kohas u 1 h kerkida, kuni tainas on kahekordistunud.

Kummuta tainas jahusele pinnale ja veereta sellest jahuste kätega kuklid (kokku saab neid 15-20 tk). Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes vähemalt 2 cm vahed, kata köögirätiga ja lase neil veel 20-30 minutit kerkida. 

Klopi muna koos natukese vee või piimaga lahti ja määri sellega kuklid. Küpseta kukleid 180-kraadises ahjus u 20 minutit, kuni need on pealt kuldpruunid ja läbi küpsenud. Kohupiimakuklid on eriti head ahjusoojalt. Peale sõelu neile tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kerge mango-kohupiima tort

Kevadpühad on juba suhteliselt lähedal, nii et mina olen jõudnud mitmeid kohupiimaga küpsetisi selleks puhuks teha, aga nende retseptid ilmuvad paari järgneva nädala jooksul nii siin blogis kui ka mujal :) 

Blogis on juba omajagu erinevaid lihavõteteks sobivaid retsepte alates pashadest (nt need, aprikoosidega ja šokolaadipasha), mangokattega kohupiima- panna cotta'st ja mango-kohupiima desserdist lõpetades imehea porgandikoogi või erinevate porgadnipirukatega (eriti lihtne lehttainaga, kiirlehttainaga või klassikalised pärmitainaga). Ja soovitan muidugi marmelaadiga kohupiimakooki, mis on ka muul ajal ideaalne. Aga ka kerge kohupiima-lehttaina pirukas on hästi mõnus ja jõukohane kõigile, samuti Kirju Koer kohupiimaga :) Nostalgiliste küpsetiste fännidele on kohupiimakorbid, -pontšikud ja kohupiima-virsikukook tõelised maiuspalad ;-) Kogu valiku lihavõteteks sobivaid retsepte (nt kohupiimavorme ja -kooke, spinatipirukaid jpm) leiab siit. 

See kook siin on aga üks tervislikumaid, mida olen teinud :) Jätsin seekord ära rammusa toorjuustu ja vahukoore, sest mangopüree ja kohupiima kooslus on pehme ja mahe. Mango-kohupiimakook ei ole liialt rasvane ega lääge, vaid kergemate killast ning kindlasti võib selle kohta öelda ka "taljesõbralik". Suhkrut lisa vastavalt oma maitse-eelistustele, kui kui isegi 140 g suhkrut täidisesse panna, ei ole see liigselt magus. 

Põhi:

200 g küpsiseid

70 g võid

Purusta küpsised ja sulata või. Sega need kaks omavahel ühtlaseks ja suru 22-24 cm läbimõõduga ümmarguse koogivormi põhja, mis on eelnevalt vooderdatud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

400-450 g (1 purk) mangopüreed

300 g (1 toru) maitsestamata kohupiimapastat

400 g (2 pakki) maitsestamata kohupiima

120-140 g suhkrut

8 želatiinilehte

Sega mangopüree vispli abil kohupiimapasta, kohupiima ja suhkruga ühtlaseks. Aseta želatiinilehed 1 dl külma veega kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Seejärel kuumuta kastrulit keskmisest madalamal tulel samal ajal segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase!

Võta paar supilusikatäit mango-kohupiimasegu, lisa kastrulisse sulanud želatiini hulka ja sega ühtlaseks. Vala kastrulis olev segu kohupiimamassi hulka ise samal ajal vispliga segades. Vala täidis vormi ja hoia vähemalt 4 h külmkapis. 

Kaunista meelepäraste marjade ja õitega.