Hõrgu mandlitäidisega õunakook ja kodusest õunamahlast

Ilmselt kõik "õiged eestlased" on vähemalt lapsepõlves ise õunamahla teinud!:) Meil oli see kodus igasügisene tegevus, mida ma absoluustelt ei armastanud. Tüütu õunte korjamine ja pesemine, õues külmetamine jms on põhilised asjad, mis mul selle suure “lõbuga” seonduvad. Nüüd õnneks olen sellest kohustusest vaba, kuid nii vanemad kui ka mitmed sõbrad tegelevad sellega ikkagi igal aastal ja mul endalgi ei ole kodusest õunamahlast kunagi puudus. Mida näitab ka aastast 2014 pärinev 3-liitrises purgis olev õunamahl mu keldrinurgas, mida eile hommikul telekas demonstreerisime.  Saatejuht Reimo küsis enne eetrisse minekut, kas esimesed kaks numbrit on ikka 20, mitte 19? :D Mine sa tea ... ;-) :D

Kodune õunamahl on küll nunnu, aga selle tohutu “tervislikkus” ja kasulike ainete sisaldus on vägagi küsitav, sest esiteks ei säili õunas leiduvatest kasulikest ainetest (vitamiinid, mineraalid, kiudained) pärast pressimist ja kuumutamist enam kuigi palju. Meile oluline C-vitamiin laguneb juba õunamahla pressimisel peaaegu täielikult! Teiseks on niivõrd happeline ja magus mahl tõsine vaenlane meie hammastele. Hambaarstid on aastaid püüdnud ümber lükata õunamahla tervislikkuse müüti (nt siin ja siin), aga ikka ilmub aeg-ajalt inimesi, kes kuulutavad kõigile, et õunamahl on justkui elueliksiir lihtsalt seetõttu, et on valmistatud koduaiast korjatud vm mahedalt kasvatatud õuntest. See on paraku meie hammastele täpselt sama “kasulik” nagu igapäevane sidrunivee joomine, mis on aga alati üks “spetsialistide” põhisoovitusi “tervisliku” elu ja toitumise puhul. Ja kõige parem nali selle juures on veel, et need eriti suure happe sisaldusega sidruni- ja õunamahlad tegevat inimese keha justkui aluseliseks :D :D :D

Muideks, väheoluline ei ole fakt, et õunamahlas võivad esineda tervisele kahjulikud ühendid nagu mükotoksiin patuliin, mis on hallitusseente poolt toodetav ainevahetusprodukt, mis ei lagune ka pastöriseerimisel. Teadlased on avastanud õunamahlast erinevaid allergeene, samuti toonud välja, et selles on enamasti rohkem suhkrut kui näiteks coca-cola's. Seega pole tegelikult ühtegi mitte-emotsionaalset põhjust kodust õunamahla poes müüdavale mahlale eelistada. Mahla nimetuse all saab ju teatavasti müüa ainult 100% marjadest, köögi- ja puuviljadest tehtud jooki. Kõigist nõuetest, samuti mahla, nektari jt eristamisest kirjutasin juba kolm aastat tagasi siin.

Eelnev jutt muidugi ei tähenda, et peaks õunamahla joomisest loobuma:) Lihtsalt peab arvestama sellega, et see ei ole mingi tervisepomm, ning tarbima seda mõõdukalt nagu kõiki muid (suhkrurikkaid) asju. Meie oma kodumaine, enamasti koduaia õuntest tehtud mahl on ju lapsest saadik alati laual olnud, meile armas ja sellele “ei” ütelda pole kindlasti põhjust. Eriti veel sellisel õunarohkel aastal nagu praegune. Kui on aga muid ideid vaja, mida õuntega peale hakata, siis siin on terve hunnik õuntega retsepte. Ja tänases lehes on üks ülimalt lihtne õunte ja ürtidega sealiharoog.

Käisin eile hommikul Terevisoonis õunamahla tegemisest ja säilitamisest rääkimas ning hakkasin mõtlema, et tegelikult ei olegi vist üheksi toidublogis ega muus väljaandes koduse õunamahla tegemisest räägitud või on see mul lihtsalt kahe-silma vahele jäänud. Ilmselt tundub see nii elementaarne asi, mida niikuinii kõik oma esivanemate õpetuste järgi teevad, et keegi ei näe vajadust midagi täpsemalt kirja panna. Kuna aga küsimusi oli eile palju, siis mõtlesin ikkagi, et toon välja ABC, mida on oluline mahlateol silmas pidada, ja lisaks ka mõned näpunäited. Keda huvitab täpsem info plastikpakendite ja nende käsitsemise kohta, siis siit saab palju abi ja ka vastavaid tooteid endale soetada. Meie teeme aga kodus mahla ikkagi vanadesse headesse purkidesse, mille üks suur eelis on see, et need on taaskasutatavad.

Aga siin siis meie pere tarkused:)

* Maitse üle ei vaielda :D Kuid meie arvates saab parima mahla just erinevaid sügisõunu segades, mitte ainult ühte sorti kasutades. Näiteks kuldrenetist mahl on meie jaoks liiga magus, samas ainult antoonovkatest valminud liiga hapu. Nendest kahest kokku (ja mõnda muud parajasti saada olevat sügisõuna veel juurde pannes) saab aga väga mõnusa mahla, milles magus ja hapu on ilusti tasakaalus ja mis ei ole igava ühetaolise maitsega. Suveõunad, eriti sordi “Valge klaar” ehk klaarõuna, soovitan niisama ära süüa, kuigi eks igaüks peab ikkagi oma maitsemeelt usaldama ja tegema endale meelpärase mahla. Ise ju pead seda jooma ;-)

* Õunad tuleb enne pressimist korralikult pesta; riknenud ja mädased kohad tuleks kindlasti ära lõigata.

* Mahla võib keema lasta, aga ei pruugi, sest tegelikult piisab ka 70-80 kraadist, et käärimist põhjustavad bakterid hävitada. Meie kuumutame mahla alati suures potis puupliidil.

* Kuumutamise ajal ja enne purkidesse valamist tuleb hoolikalt eemaldada kogu pinnale tekkinud vaht!

* Nii purgid kui ka kaaned peavad olema steriliseeritud ning kindlasti soojad, sest muidu on oht, et klaasist anum läheb katki, kui sellesse kuum mahl sisse valada. Seega tasub steriliseerida kaaned ja purgid vahetult enne mahla valmimist, et need maha ei jahtuks.

* Lahti tehtud kaanega purgis olevat mahla tuleb hoida külmas ja tarbida mõne päeva jooksul. Kilepakendis olevat mahla võib hoida toatemperatuuril ja tarbida mitu nädalat (mõni väidab, et ka isegi mitu kuud), sest kraani kaudu ei pääse õhk mahlale ligi.

* Toormahl ehk kuumutamata mahl säilib külmkapis mõne päeva, pikemaks talletamiseks tuleks see asetada sügavkülma. Sellisel juhul on mõttekam kasutada kilepakendeid, mitte purke, et rohkem mahutada ja ruumi mitte raisata.

Mis aga sellesse õunakooki puutub, siis seda tasub kindlasti nädalavahetusel küpsetada, sest pähklikreem on tõeliselt hõrk ja koos hapude antoonovkatega väga mõnus kombinatsioon. Retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s paar nädalat tagasi.

Kui mesi on tahenenud, siis sulata see madalal kuumusel. Kook saab eriti hea, kui kasutada tavaliste mandlite asemel kooritud ehk blanšeeritud mandleid, millel iseloomulik pruun kiht on pealt eemaldatud. Gluteenivaba põhja tegin taaskord riisi- ja maisijahu segust; täidises oli samuti riisijahu. Õunad võib siin koogis vabalt pirnidega asendada.

Põhi:

150 g toasooja võid

70 g (tuhk)suhkrut

2 suurt munakollast

250 g jahu

Lõika või tükkideks ja vahusta suhkruga heledaks kohevaks kreemiks. Lisa ühe kaupa munakollased ja vahusta ühtlaseks. Sega juurde sõelutud jahu ja piisavalt jääkülma vett (3-4 tl), et tainas kokku jääks. Suru tainas käte vahel palliks, mässi kilesse ja aseta tunniks külmkappi.

Rulli tainas jahuga üle puistatud pinnal u 0,5 cm paksuseks. Vooderda lahtikäiv 25-26 cm läbimõõduga ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) koogivorm tainaga ja lõika servad tasaseks. Kata küpsetuspaberiga ja aseta 30 minutiks külmkappi. 

Seejärel aseta vormis olevale küpsetuspaberile kuivatatud oad või herned või keetmata riis ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 15 minutit kuni põhi on kuldpruun. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja jäta põhi jahtuma.

Täidis:

300 g mandleid

150 g suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

180 g toasooja võid

1 sl brändit või konjakit 

3 suurt toasooja muna

2 sl jahu

2 keskmist õuna (“Antonovka” sort)

suur peotäis mandlilaaste

u 4 sl vedelat mett või meelepärast heledat siirupit

Töötle mandlid köögikombainis peeneks puruks. Tükelda või ja vahusta suhkrutega heledaks kohevaks vahuks. Lisa alkohol, seejärel ükshaaval munad. Sega täidisesse purustatud mandlid ja jahu. Kata kauss kilega ja aseta 20-30 minutiks külmkappi tahenema. 

Tõsta täidis pirukapõhjale. Eemalda õuntelt südamik ja koor, lõika õhukesteks viiludeks ning laota pirukale. Puista peale mandlilaastud ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 45 minutit kuni täidis on tahenenud ja pealt kuldpruun. Pintselda või nirista pirukale mesi või siirup ning serveeri soojalt või toasoojana. Jahtunud kooki hoia külmkapis.

Pirni-sinihallitusjuustu pirukas

Praegu saab veel kodumaiseid parimaid pirne ja vahelduseks magusatele asjadele soovitan neist teha hoopis ühe krõbedapõhjalise küpsetise sinihallitusjuustuga. Pirnide, sinihallitusjuustu ja Kreeka pähklite kombos iseenesest ei ole midagi uudset - olen seda varem korduvalt kasutanud. Need krõbedad pirukad kaovad alati laualt üsna kiiresti, võiks isegi öelda, et esimese asjana :) Seetõttu on need ka üks suupistetest, mida peaaegu aastaringselt ehk sügisest kevadeni päris sageli külalistele muude asjade hulgas pakun, kuigi enamasti olen sunnitud neid poes müüdavate pirnidega valmistama. Pole vist vaja öelda, et maitse vahe kodu- ja välismaistel pirnidel on ikka väga suur. Seega tasub just praegu pirne võimalikult palju toidus kasutada, sest need on hullult head! Ka magusates küpsetistes, nt mandlitäidisega koogis ja krõbedas struudlis :)

See küpsetis sobib suurepäraselt suupistena nautimiseks näiteks veini kõrvale. Ja pean ka ära mainima selle, et kui ma paar nädalat tagasi seda küpsetist viimati tegin, andsin õhtusele külalisele viimased kolm lõiku kaasa. Järgmisel päeval oli ta väga pahane, sest oli lootnud vähemalt ühte tükki hommikul kohvi kõrvale nautida, aga abikaasa oli kogu piruka juba õhtul üksi ära söönud ... Vot siis!:) Mul muidugi oli seda kuuldes eriti hea meel, sest jälle on üks küpsetis juures, mida ka mehed söövad :D Välja ma oma rõõmu tol hetkel välja näidata ei saanud, küll aga on võimalus vähemalt siin ära mainida, et võib seda pirukat meestelegi pakkuda ;-)

Kui soovid gluteenivaba küpsetist, siis asenda nisujahu maisi- ja riisijahu seguga.

Retsept ilmus Laupäevaleht LP-s.

Põhi: 
230 g jahu
110 g külma võid
0,5 tl soola
1 tl Vahemere või Provence’i vmt kuivatatud ürdisegu
1 muna

Aseta sõelutud jahu köögikombaini või kaussi, lisa tükeldatud külm või, sool ja maitseained ning töötle saiapuru meenutavaks seguks (kausi korral kasuta nuga või sõrmi). Lisa munakollane ja kuni 3 sl jääkülma vett ning sega ühtlaseks tainaks. 

Rulli tainas jahusel pinnal õhukeseks kettaks ja vooderda sellega 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber, selle ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Torka põhi kahvliga tihedalt läbi, aseta sellele küpsetuspaber ja peale raskuseks keetmata riis, kuivatatud herned või oad. Aseta vorm 30ks minutiks külmkappi.

Aseta vorm ahju ja küpseta põhja 200 kraadi juures 20 minutit, eemalda paber koos raskusega ja seejärel lase veel 10 minutit küpseda kuni põhi hakkab kuldseks muutuma. Võta vorm ahjust, pintselda lahtiklopitud munavalgega ja aseta veel 5ks minutiks ahju.

Täidis:
2 suurt või 3 väiksemat küpset pirni
150 g toasooja toorjuustu
2 suurt toasooja muna
0,5 dl täispiima

tüümianilehed mõnelt varrelt
soola, musta pipart
100 g sinihallitusjuustu
50 g Kreeka pähkleid

Lõika puhastatud pirnid neljaks, neljandikud omakorda pikuti pooleks ja kata nendega piruka põhi. Lase u 10 minutit küpseda kuni pirnid hakkavad pehmenema. Võta vorm ahjust ja alanda kuumus 180 kraadini.

Sega kausis toorjuust visplit kasutades lahtiklopitud munade ja piimaga ühtlaseks. Maitsesta soola ja musta pipraga ning sega sisse tüümianilehed. Tükelda sinihallitusjuust ja haki kreeka pähklid peeneks ning laota mõlemad vormi pirnide peale. Vala peale juustusegu ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni täidis on tahenenud ja kuldpruun. Lase pirukal vormis jahtuda, serveerimisel puista peale veel tüümianilehti ja soovi korral ka hakitud Kreeka pähkleid.

Beseekateega pohla-martsipani juustukook

Pohlad ja martsipan on ka veendunud magusapõlgurit põlvist nõrgaks võttev kooslus! Tänu kreemisele toorjuustutäidisele ja pehmele beseekihile saab neist kahest suus sulava koogi, mis sobib lauale panekuks ka pidulikumal puhul. Seda kooki olen mitu korda küpsetanud ning näinud teist ja isegi kolmandat tükki võtvat ka isikuid (NB! mehi), kes enne söömist ütlesid, et nad ei taha magusat ja kellest ühel oli väidetavalt kõht täis ...:D

Kuigi beseekiht võib jätta petliku mulje, et koogiga tuleb kõvasti vaeva näha, siis tegelikult käib koogi valmistamine kiirelt juhul, kui on olemas köögikombain küpsiste purustamiseks ning minu jaoks asendamatu abimees lauamikser (Electrolux Assistent) koheva munavalgevahu saamiseks, kuigi asja ajab siin loomulikult ära ka käsimikser. Juustutäidise puhul aga on lisaks natukesele tükeldamisele (martsipan ja õunad) vaid asjade kokkusegamise vaev :)

Kui on soov teha kook gluteenivaba, siis mina olen selleks kasutanud seda mandlijahust põhja, mis minu arvates koogi veelgi hõrgumaks teeb - vähemalt mulle maitseb mandlipõhi oluliselt rohkem, kui küpistest valmistatud ka selle koogi puhul :) Millist martsipani ma ise kasutan, sellest kirjutasin just mõni päev tagasi siin, aga loomulikult sobib siia igasugune muu martsipan, mida parajasti poest saab.

Retsept valmis koostöös Electroluxi portaaliga Lisa elule maitset. Seal on kirjas mõned nipid, pildid tegevuskäigust ja lisaks räägin sellest, kuidas beseekattele pisarad tekivad ;-)

Põhi:
180 g (1 pakk) vanilli- või kondenspiimamaitselisi küpsiseid
1 sl pruuni suhkrut, näiteks demerara, hele või tume muscovado, fariinsuhkur (soovi korral)
60 g võid

Aseta tükkideks murtud küpsised koos suhkru ja tükeldatud võiga köögikombaini ning töötle ühtlaseks puruks. Suru küpsisemass 24 cm läbimõõduga ümmarguse koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema. 

Täidis:
400-450 g (2-3 pakki) toasooja toorjuustu
80 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
3 munakollast
1 sl maisitärklist
100 g martsipani
2 keskmist (puhastatud kaal u 200 g) haput õuna (näiteks Antonovka)
100 g pohli või jõhvikaid

Aseta toorjuust suhkrutega kaussi ja vahusta vispli abil ühtlaseks kreemiks, lisa munakollased ja sega vispliga läbi. Seejärel sega visplit kasutades hulka maisitärklis.

Tükelda martsipan ja õunad u 1 cm suurusteks tükkideks ning lisa koos marjadega toorjuustuvahule. Sega õrnalt spaatli abil läbi, vala täidis vormi ja silu pind. Küpseta ahjus 160 kraadi juures 40-50 minutit kuni täidis on  tahenenud.

Beseekate: 
3 munavalget
100 g tuhksuhkrut
1 sl vanillisuhkrut

Vahusta munavalged pehmeks vahuks ja hakka supilusikatäie kaupa suhkrut lisama kuni tekib tugevate tippudega vaht. Laota besee koogile ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 10 minutit kuni see on pealt kuiv ja ja hakkab kergelt kuldseks muutuma.

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis külmkappi. Enne serveerimist võiks kook vähemalt tunni külmkapis seista; hoida tasub seda samuti külmkapis.

Klassikaline pohla-õunamoos

Nädalavahetus oli jälle mõnusalt soe ja päikseline:) Loodetavasti oli kõigil aega nii õunu korjata kui ka metsa pohlale minna; eks nädala sees jõuab neist moosi keeta ja muid toitusid, sh küpsetisi valmistada :) Ja need pohlad, millele kohe kasutust ei leia, tasub sügavkülma panna, sest aastaringselt on hea neid kookides jm kasutada.

Minul oli pohla-õunamoos lapsepõlves üks suuri lemmikuid, kuid siiani teen seda igal sügisel vähemalt korra. Erinevalt muudest nõukogudeaegsetest ülimagustest keedistest, kus suhkrut oli reeglina sama palju kui vilju, oli see moos tänu pohladele ikkagi pisut hapukam. Keedan seda nostalgilist moosi endiselt igal aastal, kuid oluliselt vähema suhkruga kui toona tehti. See keedis on ideaalne pannkookide ja pudruga nautimiseks, kuid sobib samas ka jõulude ajal verivorsti juurde.

Üks versioon pohla-õunamoosist on mul juba blogis olemas. Tookord tegin moosi pisut magusama kui seekord, kuigi kasutasin ka siis suviseid valgeid klaare. Nüüdseks on juba ka mõnusalt hapud Antonovkad valmis ja nendega on moos veelgi parem ning vähem magus. Antonovka on üldse ideaalne nö “köögiõun”, mis sobib vist küll iga toidu ja koogi sisse ning kui need valmis saavad, siis ma muidugi kokkamsieks enam muid sorti ubinaid üldse ei kasuta :) Kui aga soovid ilma õunteta pohlamarmelaadi, siis on ka see retsept ilusti olemas :)

Kui soovid ühtlast paksu tükkideta moosi, siis keeda seda enne moosisuhkru lisamist 15-20 minutit. Pärast suhkru moosi sisse panemist ei tasu seda enam üle 15 minuti keeta, sest siis võib moosisuhkrus sisalduva pektiini mõju väheneda ja moos ei tule nii paks. Kui kasutad tavalist suhkrut, siis muidugi võid vabalt moosi kauem keeta ehk seni, kuni konistents on Sinu jaoks paras. 

Steriliseerimiseks soovitan asetada purgi ahju ja kuumutada neid u 20 minutit 120 kraadi juures, kaasi aga 5 minutit keevas vees hoida.

Retsept oli ka Laupäevaleht LP-s

Vaja läheb:

1 kg pohli

0,5 kg meelepäraseid õunu

500 g moosisuhkrut

Aseta tükeldatud, puhastatud ja soovi korral kooritud õunad ja pohlad koos 1 dl veega potti ning lase keema tõusta. Keeda u 10 minutit aeg-ajalt segades, kuni pohlad hakkavad katki minema ja õunatükid lagunema. 

Lisa suhkur ja lase moosil madalal tulel õrnalt nö podisedes ise aeg-ajalt segades 10-15 minutit keeda. Eemalda vaht, lase moosil 10 minutit seista ja aseta seejärel steriliseeritud purkidesse. Moos pakseneb seistes.

Parimad pohla-martsipani muffinid

Need superhead muffinid olid mu esimeses raamatus “Magus kiusatus” ja on internetis päris popiks saanud. Olen üllatavalt paljudes blogides seda retsepti aastate jooksul näinud, enamasti on juures ka korrektne viide retsepti autorile. Aitäh kõigile viisakatele jagajatele - mul on alati tõeliselt hea meel, kui mõni mu retsept inspireerib teisi!

Seekord tegin juurde toorjuustukreemi, muffinid aga ise valmistasin gluteenivabad (retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s). Kõik sööjad kiitsid nagu alati :) Eks see pohl ja martsipan ole juba selline ajatu kombinatsioon, mis iga küpsetise alates kringlist lõpetades juustukoogiga imemaitsvaks teeb! Nende lihtsate muffinite valmistamisega saavad õnneks hakkama lapsedki, kuid sööb ja kiidab terve pere, sõpradest rääkimata ;-)

Pohl on juba lapsest saadik üks mu lemmikmarju ja kui ma kasvõi blogi otsingusse kirjutasin sõna "pohlad" tuli välja päris palju retsepte - erinevaid küpsetisi, moosi, marmelaadi, smuutit, magustoitusid jne jne. Pohli on mulle meeldinud alati ka ise korjata, sest erinevalt mustikatest on see nö puhas tegevus, st käed ei määrdu ja pohli ennast on pärast hea lihtne puhastada. Need pohlad, mida ma mõne päeva jooksul pärast korjamist küpsetistes ja hoidistes ära ei kasuta, panen karpidesse ja asetan sügavkülma, et alati hea võtta oleks. Ilus punane hapukas mari on alati suurepärane lisand!

Üks hästi maistev kook siin blogis on martsipaniga juustukook, mis sattus ka raamatusse “Tänapäevane Eesti köök”. Ühtegi parandust retsepti selle läbi tegemise käigus Toiduakadeemias ei tehtud, mille üle mul eriti hea meel on, sest suur osa retsepte said rohkemal või vähemal määral paremaks “lihvitud”, mõni suisa ümber tehtud.

Aga ka see küpsetamata kodujuustukook pohlakatte ja mandlipõhjaga on proovimist väärt, samuti nostalgiline biskviitkattega õunakook on peotäie pohladega veelgi parem! Lisaks on pohl ülimalt tervislik mari, millest olen korduvalt kirjutanud LP-ski (nt siin ja siin) ning millega selgi aastal laupäevalehe jaoks erinevaid retsepte koostasin. Ja üks imelihtne ja -hea pohladega retsept (loomulikult martsipaniga, seltsiks mu teine lemmik tume šokolaad) ilmus ka Eesti Ekspressis ühe mu raamatu tuvustuse juures. 

Soovitan võimalusel küpsetamisel kasutada võimalikult suure mandlisisaldusega martsipani (mul on alati 63%iline). See on vähem magus, kuid hästi tugeva, kergelt mõrkja mandlimekiga ning oluliselt lihtsamini käsitsetav (st vähem kleepuv) kui väiksema mandli-, kuid suurema suhkrusisaldusega martsipanid. Martsipani (eriti viimast varianti) tasub hoida enne kasutamist külmkapis, et lihtsam töödelda oleks ja vähem kleepuks. Kui on kiire, siis aseta martsipan enne tükeldamist või riivimist kümneks minutiks sügavkülma.

Taina segamisel soovitan olla ettevaatlik ja segada tainast nii vähe, kui võimalik, sest hoogsal segamisel gluteen aktiveerub liiga vara ning tulemuseks ei ole kohevad muffinid. Kui aga valmistad gluteenivabad muffinid, siis ei ole liigse segamise pärast vaja muretseda. Gluteenivabade muffinite jaoks võta nisujahu asemel 100 g maisi- ja 50 g riisijahu ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit. 

Muffinid:

150 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 sl vanillisuhkrut

2 suurt toasooja muna

120 g suhkrut

150 g hapukoort

50 g sulatatud võid

100 g martsipani 

200-250 g pohli või jõhvikaid

Sega sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri ja vanillisuhkruga. Teises kausis klopi munad suhkruga lahti, sega hulka hapukoor ja sulatatud või. Lisa kuivained ja sega ühtlaseks, seejärel sega õrnalt hulka tükeldatud või riivitud martsipan ja pohlad v jõhvikad.

Jaota tainas 12 muffinivormi vahel ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 20 minutit kuni muffinid on pealt kuldpruunid ja sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase muffinitel vormis u 10 minutit tahenede, eemalda seejärel vormist ja tõsta restile jahtuma. Naudi muffineid ka kohe soojalt või jahtunult. Soovi korral sõelu muffinitele peale tuhksuhkrut või valmista kreem.

Kreem:

50 g toasooja võid

200 g toasooja toorjuustu

50 g tuhksuhkrut

Vahusta tükeldatud või toorjuustuga ühtlaseks kreemiks, lisa tuhksuhkur ja vahusta ühtlaseks. Aseta kate kas lusika, spaatli või pritskoti abil jahtunud muffinitele.

Kinoa röstitud aedviljade ja krevettidega

Et blogi liiga magusaks kätte ära ei läheks, siis jagan vahepeal ka soolase toidu retsepti, mis sellest, et ise valmistasin eile ploomi-clafoutis’ ja sinihallitusjuustu-pirni piruka:) Viimane on küll pigem  muidugi soolane toit, mis sobib imehästi klaasikese veini või šampanja kõrvale. Mõlemad retseptid on juba sel laupäeval lehes, kuid seni võib valmistada nt neid veelgi lihtsamaid pirni ja juustuga pirukaid, mis samuti alati sööjatelt kiita saavad (ja mille retsepti küsitakse). Eile õhtul tulid piruka kohta traditsioonilised küsimused: “Kas see retsept on Sul blogis? Millal paned selle sinna?”, niiet sedagi tasub küpsetada;-) Need küsimused on alati minu jaoks nö kvaliteedimärk, sest üks asi on, kui inimene sööb ja kiidab (seda võib teha ka viisakusest), teine asi aga on see, kui inimene tahab seda ise kodus teha. Mul on selle üle alati muidugi tohutult hea meel, sest minu jaoks on mu töö siis eriti hästi korda läinud! :) Mu retseptid ju selleks ongi, et need inspireeriks inimesi ise süüa tegema, ja nende järgi valminud toidud pakuksid maistenaudinguid.

See kinoa ja krevettidega roog on piisavalt lihtne, et seda ka argiõhtul valmistada. Aedviljade ahjus röstimine võtab küll pisut aega, kuid selle saab eelmisel õhtul valmis teha või asendada teiste aedviljadega. Näiteks võib lillkapsa ja maguskartuli asemel lisada hoopis kodumaiseid imehäid värkseid tomateid ja suvikõrvitsat, mida tasuks enne pannil või ja küüslauguga praadida. Samuti sobivad siia aedoad, mida saav näiteks niimoodi valmistada. Mina röstin või aurutan alati suurema portsu aedvilju (suvel mh ka kartuleid), mida on siis hea erinevates toitudes kasutada. Neid saab lisada salatile ja liharoale, samuti saab küpsetatud aedviljadest eriti kiirelt valmistada maitsva püreesupi. Variante on palju :)

Krevette tasub käsitseda nii, nagu siin kirjutan, ja soovitan arvestada neid iga sööja kohta vähemalt viis tükki.

Vaja läheb:

200 g kinoad

1 keskmine bataat (u 500 g)

1 väiksem lillkapsas

u 500 g (tiiger)krevette

(oliivi)õli 

soola

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis maitserohelist (rohelist sibulat, murulauku, koriandrit vms)

Keed kinoa pehmeks. Puhasta bataat ja lillkapsas, lõika tükkideks. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale 2-3 sl õli ja sega läbi, maitsesta soola ja pipraga. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30-40 minutit kuni aedviljad on pehmed. Sega küpsemise ajal vähemalt korra, et need ühtlasemalt küpseksid. 

Puhasta krevetid nii nagu siin kirjas ja prae pannil selitatud või või õli sees kummaltki pool paar minutit. Maitsesta soola ja pipraga. 

Jaota kinoa taldrikutele (jätkub neljale), lisa röstitud aedviljad, krevetid ja puista peale hakitud maitserohelist, jahvata värsket pipart, soovi korral nirista oliiviõli ja/või balsamico’t.

Kaneeline õunakeeks röstitud metspähklite ja banaaniga

See siin on üks mahlane ja pehme õunakook, milles vürtsi annab kaneel ja magusust lisaks karamellisele pruunile suhkrule ka küpsed banaanid. Tänu banaanidele on keeks tervislikum, sest suhkrut on selles vähem, kui klassikaliselt taolises küpsetises. Igaks juhuks mainin, et suhkrus ei ole midagi halba, kui seda mõõdukalt tarbida. “Mõõdukas" on suhkru puhul “vähe", sest toitaineid sellest ei saa, paraku aga palju kaloreid. See-eest banaan ei ole liialt energiarikas, kuid erinevalt suhkrust on selles ka kasulikke aineid, näiteks kaaliumi.

Kuna suhkur on üks neid asju, mille kohta tohutult liigub väärinfot (nt et see on sõltuvust tekitav), siis soovitan tutvuda teaduspõhise infoga veebilehel toitumine.ee. Kindlasti ei ole suhkur mürk, millest tuleb enda jaoks tont luua ja põdeda, kui tüki kooki sööd, küll aga peab arvestama, et enamik meist tarbib suhkrut igapäevaselt liiga palju. Sellelt lehelt saab lisaks muule adekvaatsele teabele ka soovitusi, kuidas suhkru söömist vähendada. Ma ise käin alati, kui tekib toidualane küsimus, kõigepealt toitumine.ee lehel. Umbluud, väärinfot ja lausvalet on lihtsalt nii palju internetis ringlemas, et selline päris septsialistide ja ekspertide poolt kokku pandud tõenduspõhine info on suureks abiks. Eriti muidugi mu igapäevases töös :) Sellel laupäeval aga räägime Laupäevaleht LP toiduosas suhkrust ja erinevatest toiduga seotud müütidest, mida lükkab ümber ja selgitab üks teemaga tegelev teadlane.

Soovitan lisada tainasse just röstitud ja kooritud sarapuupähkleid. Neid saab nii poest osta kui ka ise lihtsalt teha. Selleks laota pähklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, rösti ahjus 150 kraadi juures u 10 minutit kuni koor hakkab lahti tulema ja hõõru kas köögiräti abil või näppude vahel koor lahti. Ülejäänud jahtunud pähklid aseta õhukindlalt suletud anumasse ja kasuta küpsetistes, koogipõhjades, kommides, müslides või naudi niisama.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Vaja läheb:

100 g võid

2 keskmist küpset banaani (kooritult kaal kokku 200-250 g)

120 g (pruuni) suhkrut (nt hele muscovado)

2 keskmist haput õuna (nt Antonovkat)

1 tl jahvatatud kaneeli

1 suur toasoe muna

150 g nisujahu ja 0,5 tl soodat või

60 g toortatrajahu, 80 g maisijahu, 0,5 tl soodat ja 1 tl küpsetuspulbrit

50 g väikesteks tükkideks hakitud sarapuupähkleid

1-2 tl kaneelisuhkrut peale raputamiseks (soovi korral)

Tükelda või ja sulata. Purusta banaanid kahvliga, lisa või ja suhkur ning sega läbi. Puhasta ja soovi korral koori õunad ning lõika u 1 cm tükkideks. Sega need koos kaneeliga banaanisegu hulka, seejärel klopi sisse muna.

Sega sõelutud jahu(d) sooda ja küpsetuspulbriga ning sega koos hakitud pähklitega õrnalt taina hulka. Vala tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud piklikusse keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba, ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 45 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase keeksil 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel vormist välja restile jahtuma. Serveerimisel võid peale sõeluda tuhksuhkrut või niristada meelepärast siirupit (nt muscovado siirupit). Hoia keeksi küpsetuspaberisse mähituna toatemperatuuril või aseta sügavkülma - seal säilib see ilusti u kolm kuud. 

Tummine šokolaadikook kikerhernestega

See imelihtne šokolaadikook valmis koostöös Globusega, kellel on käimas vahva kampaania #globusretseptid. Igaüks saab osaleda ja selleks on vaja ainult:

1. valmistada maitsev toit meelepärase Globus tootega;
2. teha roast isuäratav pilt;
3. postitada foto enda FB- või instakontole koos viitega #globusretseptid ning
4. registreerida retsept siin.

Lihtne! See ei ole konkurss ei parima retsepti ega ilusaima foto leidmiseks, vaid 250 kiirema välja selgitamiseks :) Kui oled esimese 250 postitaja hulgas, saad endale Globuse toodetega kinkekarbi, kus on igasugusid häid asju sees;-) Ma tean, millest räägin:), sest olen ise juba mõnda asja jõudnud katsetada. Globus nimelt korjab viljad küpsena, nende töötlemiseks aga kasutab uudset vaakumtehnoloogiat. Tänu sellele õnnestub säilitada viljades väärtuslikke toitaineid (sh vitamiine) ja erksamat värvust.

Koogi valmistasin seekord Globuse kikerhernestest. Tummine šokolaadikook on gluteenivaba ja üsna tervislik, kuigi pigem jätab rammusa trühvlikoogi mulje, st süües arvaks, et on kasutatud ohtralt võid ja vahukoort.

Tavalise valge suhkru võib asendada mõne meelepärase pruuni suhkruga (nt hele v tume muscovado), mis annab koogile veelgi mõnusat mekki juurde. Suhkrukogust võib ka pisut vähendada, kuid ei soovita seda teha juhul, kui kasutad 70%ilise kakaosisaldusega mõrudat šokolaadi.

Vaja läheb:

200 g tumedat šokolaadi

1 purk (330 g) Globuse kikerherneid

2 suurt muna

120 suhkrut

1 tl küpsetuspulbrit
1-2 sl konjakit, brändit või külma kohvi (soovi korral)
võid ja kakopulbrit vormi jaoks
tuhksuhkrut koogile raputamiseks

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Vala kikerherned purgist sõelale, loputa vee all ja nõruta. Aseta  kikerherned koos munadega köögikombaini ja töötle ühtlaseks. Lisa suhkur, küpsetuspulber ja alko või kohv. Töötle massi veel pisut. Vala sisse sulatatud šokolaad ja töötle ühtlaseks tainaks.

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja kakaopulbriga üle puistatud. Küpseta 170 kraadi juures 30-35 minutit kuni koogi keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja (niisket puru võib veits külge jääda).

Lase koogil u 10 minutit vormis taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud koogile sõelu tuhksuhkrut, paku juurde vanillikastet või -kreemi või tee soovi korral peale šokolaadi- vm meelepärane glasuur (nt see või see). Soovi korral puista peale meelepäraseid marju.

Pohlade, pähklite ja kahe šokolaadiga brownie

Nädalavehtustel on aega rohkem, et süüa teha ja küpsetada, seega tasub kindlasti üks hõrk kook ahju lükata, mida on hea nii külalistele pakkuda kui ka ise mõne söögikorra lõpetuseks kohvi kõrvale nautida. Pakun välja ühe ülimalt lihtsa tummise šokolaadikoogi, mis sobib idealselt esimesel septembrilgi lauale panekuks, samuti on brownie’t lihtne külla kaasa võtta. Hakkama saavad selle valmistamisega kindlasti kooliealised lapsedki:) Kui aga on huvi lihtsate retseptide vastu, mida koolist tulnud näljased lapsed saavad ise valmistada või üles soojendada, siis tasub vaadata tänast Laupäevaleht LP-d, kus populaarse retseptikogu Nami-Nami perenaine Pille Petersoo jagab maitsvaid retsepte ja nõuandeid.

Selle maiuse puhul piisab tegelikult magusaisu rahuldamiseks ka väikesest tükist, sest kahe šokolaadi, pähklite ja marjadega brownie sulab suus! Kiirelt ja vähese vaevaga valmiv kook on eriti hea koos vanillijäätise, -kreemi või -kastmega, mis harmoneerub tumeda šokolaadi ja naturaalse kakaopulbri tummisusega. Pohlade asemel sobivad koogile haput nüanssi andma jõhvikad, samuti kirsid (nt nõrutatud kompotikirsid), vaarikad ja sõstrad. Kui marjad on sügavkülmast, soovitan need enne koogile lisamist sulatada ja nõrutada.

Oluline on silmas pidada, et kooki üle ei küpseta! Parim on selline šokolaadikook just seest niiskena ja arvestama peab, et ahjust võetud kook küpseb veel ka vormis edasi, niiet ära sellel kindlasti kauem küpseda lase kui retseptis kirjas. Pigem vähem ;-) Hoida tasub kooki külmkapis kas õhukindlalt suletud anumas või toidukilesse mässituna, et see liialt kuivaks ei muutuks.

Retsept ilmus koos teiste pohlamaiustega Laupäevaleht LP-s.

200 g tumedat šokolaadi

100 g toasooja võid 

100 g suhkrut

4 suurt toasooja muna

1 sl brändit, konjakit või külma kohvi

50 g nisu- või riisijahu 

60 g kakaopulbrit

150 g pähklite või mandlitega valget šokolaadi või 100 g valget šokolaadi ja 50 g mandleid või pähkleid 

150 g pohli 

Tükleda šokolaad ja sulata vesivannil. Vahusta või suhkruga heledaks kohevaks vahuks,  lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega spaatli abil sisse alkohol või kohv ja sulatatud šokolaad, seejärel sõelutud jahu ja kakaopulber. Viimasena sega taina hulka hakitud valge šokolaad ja pähklid või mandlid. 

Tõsta pool tainast küpsetuspaberiga kaetud 20X20 cm suurusesse neljakandilisse ahjuvormi ja aja laiali. Puista peale marjad, kata ülejäänud tainaga ja silu selle pind. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni kook on pealt kuiv ja tihke, seest võib olla veel niiske. Lase jahtuda ja lõika ruutudeks. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut.