Köögiviljarikas oa-kruubihautis Toskaanast

Mulle kruubid tohutult meeldivad. Kuna aga neist on gluteeni, siis ühe pereliikme tõttu saan neid harva valmistada, sest eelistan teha toitusid, mida kõik süüa saavad. Kuna aga täna olid mul külas taimetoitlased, siis oli see ideaalne roog, mida neile pakkuda. Ka beebid (mõlemad 1 a ja 3 kuud vanad) sõid seda hea meelega :)

See taimne hautis on nii toitaine- kui ka maitserikas, kuigi maitseaineid siia praktiliselt ei lähe. Aga köögiviljad ongi niivõrd hea maitsega, et pole vajagi midagi erilist lisada. Lihtne väheste komponentidega roog sobib hästi argiõhtuks, sest valmib kiirelt (vähemalt juhul, kui kruubid on enne vees saanud liguneda). Saad seda toekat hautist süüa nii eraldi einena kui ka pakkuda liharoa kõrvale kuigi mina näiteks ei tunne kunagi, et seda süües veel midagi juurde tahaksin. Mina soovitan kruubid alati eelmisel päeval likku panna, sest siis küpsevad need enam-vähem 20 minutiga piisavalt pehmeks. 

Odrakruubid on soodne ja viimasel ajal alahinnatud tooraine. Mina olen ise nende suur austaja ja need võiksid oluliselt sagedamini meie söögilaual olla - tegemist on tõeliselt väärtusliku kraamiga, mis mitte ainult ei täida hästi kõhtu, vaid annab meile ka palju kasulikke aineid. Lisaks on oder eestlaste toidulaual olnud juba aastatuhandeid. 

Nii et soovitan seda toekat taimset rooga nii täitsa eraldi einena (nt lihavabaks esmaspäevaks või taimseks teisipäevaks või lihtsalt niisama) kui ka mõne liha lisandiks. Ma ise söön seda aga niisama krõbeda saiaga :)

Vaja läheb:

100 g kruupe

oliiviõli

1-2 küüslauguküüs 

1 keskmine või suurem porgand

2 varssellerit

1 väike või keskmine porru

0,7 l aedvilja- vm meelepärast puljongit

1-2 sl tomatipüreed või ketšupit

250 - 400 g purk meelepäraseid konservube

100-150 g spinatit või lehtkapsast

vajadusel veidi soola

söömiseks mõnusat krõbeda koorikuga pehmet saia

Kruubid soovitan külma veega aegsasti likku panna. Kui aga selleks aega ei ole, siis loputa need lihtsalt sõelal külma vee all.

Kui kasutad lehtkapsast, siis eemalda selle kõvad rootsud, haki need väikesteks tükkideks ja prae koos ülejäänud köögivilajdega läbi; lehed rebi tükkideks ja lisa hautisele hiljem.

Purusta küüslauguküüs/küüned ning lõika porgand, seller ja porru õhukesteks viiludeks. Soojenda pannil 1-2 sl oliiviõli ja küpseta selles madalal kuumusel aedvilju u 15 minutit, kuni need on pehmed. Lisa puljong, tomatipüree või ketšup ja kruubid ning lase 15-20 minutit keskmisel kuumusel küpseda, kuni kruubid hakkavad pehmeks muutuma. Vajadusel lisa küpsemise ajal puljongit või vett.

Lisa tükkideks rebitud lehtkapsa lehed ning lase veel u 5 minutit küpseda. Kui kasutad lehtkapsa asemel spinatit, siis lase lihtsalt toidul veel 5 minutit küpseda. Sega hulka sõelal veega läbi loputatud oad ja spinatilehed, keera kuumus kinni ning lase enne söömist roal u 5 minutit seista. Maitsesta vajadusel soolaga.

Serveeri hautist eraldi einena krõbeda koorikuga saiaga või paku liharoa lisandiks.

Sparglisalat kruupidega

Sparglifännidele on lõpuks saabunud õnnis hetk - Eesti spargel on valmis! Sel aastal on see küll veidi hilisem, sest mai oli külm, kuid lõpuks on see kauaoodatud vili kohal. Kodumaist sparglit saab nautida just hetkel, mil see valmib, seega tasub seda igal võimalikul juhul roogadele lisada. Koos vanade heade kruupidega, aromaatse murulaugu, suitsukala ja munaga saab neist suurepärase salati, mis sobib ka hommikusöögiks.

Kuna spargel mulle meeldib, siis on blogisse aastate jooksul kogunenud palju erinevaid retsepte sellega - salateid, suppe, pastasid, põhiroogasid, risotot ja muidugi erinevaid pirukaid! :) Salatitest soovitan eelkõige seda värske kartuliga varianti, pirukatest on see lihtne küpsetis väga hea, aga ka kodujuustu ja suitsulõhega pirukas on üks lemmikuid! Kui retsepte vaadata, siis on muidugi näha, et (kuum)suitsulõhe, munad ja Parmesan (või sellelaadne juust) on need, mida spargliga kõige enam sobitan, aga need tõesti sobivad omavahel ka suurepäraselt kokku :)

 

Kui pošeeritud ehk kooreta keedetud munad ei meeldi või neid teha ei soovi, siis jäta need ära või asenda nö tavalise keedetud muna või härjasilmaga.

Soovi korral lisa salatile kappareid, (tükeldatud) oliive või kuivatatud tomateid, et maitset veelgi juurde anda ja seda rikkalikumaks teha, kuid minu arvates on spargel ja lõhe juba ise nii maitsekad, et ma ise midagi siia salatile juurde ei soovigi.

Vaja läheb:

200 g odrakruupe

soola

250 g sparglit

õli

musta pipart

poole sidruni mahl

250 g kuumsuitsulõhet 

peotäis hakitud murulauku või tilli või mõlemat

4 pošeeritud muna

1 sl äädikat

Kruubid võid juba eelmisel õhtul külma veega likku panna. Enne keetmist loputa need jooksva külma vee all sõelal ja keeda siis soolaga maitsestatud vees pehmeks.

Murra ära spargli puised varreotsad. Nirista sparglile õli ning maitsesta soola ja pipraga. Lõika sparglid kaheks või kolmeks tükiks ning grilli, prae või küpseta ahjus u 10 minutit. Nirista peale umbes pool sidruni mahlast.

Tükelda lõhe ja nirista peale ülejäänud sidrunimahl. Seejärel sega kala läbi kruupide, hakitud maitserohelise ja küpsetatud spargliga. 

Kui soovid mune pošeerida, siis aseta u kolmeliitrine pott veega tulele, lase veel keema tõusta, lisa äädikas ja 1 tl sool ning tee vispliga keskele nö tsentrifuug, et vesi hakkaks keerlema. Löö muna noaga pooleks ja libista pöörleva vee keskossa. Keeda muna u 5 minutit, kuni valge on täielikult hüübinud, kuid munakollane veel seest vedel. Võta vahukulbiga potist ja aseta majapidamispaberile nõrguma. Võid korraga küpsetada ka mitu muna või teha seda ükshaaval. 

Jaga salat nelja taldriku vahel ja aseta igale peale kas keedetud või praetud muna. Soovi korral jahvata ka veidi pipart ja puista veel murulauku ning naudi kohe. 

Retsept ilmus paar aastata tagasi siin

Läätsesalat grillitud juustuga

Nüüd on ametlikult grillihooaeg käes, kuigi ilmad on veel kohati veidi jahedad ja tuulised ning täna isegi sadas vihma. Kuid grillida saab ka muidugi nii, et seltskond on toas, kui keegi usin inimene grilli juures toimetab - just sellised on need viimaste nädalate grillõhtud olnud :) 

Kui on soov lisaks traditsioonilisele lihale nt juustu grillida ja sellest nt salat teha, siis siin on üks idee. See taimne salat on nii toitev, et sobib ka eraldi eineks. Grillpeol võid seda aga juustu asemel serveerida liha ja vorstikeste või nende taimsete analoogidega. Kui soov on vegansalat valmistada, siis asenda juust taimse juustuga ning kastmes kasuta jogurti asemel samuti mõnda taimset alternatiivi. 

Loomulikult on see läätse ja kikerhernestega toekas salat ideaalne lihavabaks esmaspäevaks ja seda igal aastaajal, sest juustu saab krõbedaks praadida ka pannil. 

Pisikesed mustad Beluga läätsed on nime saanud samanimelise kaaviari järgi. Need on enamikest teistest läätsesortidest tugevama maitsega ja hoiavad keetes paremini oma kuju. Sarnaselt teist värvi läätsedega on need väga toitainerikkad, sisaldades nii erinevaid vitamiine kui ka mineraal- ja kiudaineid. 

Halloumi ja teised sarnased prae- või grilljuustud on parimad just värskelt praetuna või grillituna. Soojalt on need pealt krõbedad ja seest kreemjad, kui jahtudes võib see juust veidi kummiseks muutuda. Seega kõigepealt sega valmis salat ja kaste ning viimasena prae või grilli juust, et saaks koheselt sööma hakata ja juust oleks süües veel soe! :)

Vaja läheb:

150 g Beluga läätsesid

1 keskmine porru

õli praadimiseks

250 g kirsstomateid

1 tl paprikapulbrit

soola, musta pipart

u 250 g (u 400-grammine purk) konserveeritud kikerherneid

väike peotäis mündilehti

300 g halloumi't vm praejuustu

Keeda läätsed soolvees vastavalt pakendi juhistele. Oluline on, et need lödiks ei läheks ja katki ei keeks, vaid säilitaksid oma kuju.

Lõika porru õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli ja prae selles porrut, kuni see on pehme ja klaasjas. Lia kirsstomatid ja prae, kuni need hakkavad katki minema. Sega hulka paprikapulber ning küpseta segades veel paar minutit. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Tõsta segu pannilt kaussi ja jäta jahtuma.

Vala kikerherned purgist või pakist sõelale, loputa korralikult külma veega ja nõruta. Haki mündilehed peeneks. Sega kikerherned, läätsed ja hakitud münt salati hulka. 

Kõige viimasena lõika juust 0,5 cm jämedusteks viiludeks. Prae halloumi kuumal pannil vähese õliga mõlemalt poolt või grilli. 

Serveeri juust soojalt koos salatiga. Kastme võid pakkuda nii kõrvale kui ka segada juba ise salatiga läbi. 

Kaste:

1 küüslauguküüs

5 kuhjaga sl paksu maitsestamata jogurtit

1-2 sl vedelat mett 

1 sidruni mahl

peotäis hakitud murulauku (soovi korral)

soola ja pipart

Purusta või haki küüslauguküüs peeneks. Sega kõik komponendid kokku ning maitsesta soola ja pipraga. 

Seenekotletid, seekord lõvilakaga

Seenemaailm on põnev! Imetlen inimesi, kes tunnevad suurt hulka erinevaid põnevaid seeni ning julgevad ja oskavad neist igasuguseid hõrgutisi valmistada. Näiteks Susan Luitsalu, kellega just paar kuud tagasi Nädalalõpuleht LP-sse loo tegin. Ma ise kasutan toidus suhteliselt vähe seeni ja need on reeglina kõik turvalised valikud kas metsast (kukeseened, puravikud, riisikad) või poelettidelt (šampinjonid, šiitaked). Juba peaaegu kaks aastat tagasi jõudis mu toidulauale aga uus põnev seen, mis paljudele veel tundmatu. See on nimelt lõvilakk-korallnarmik (ladina keeles Hericium erinaceus; inglise keeles Lion's Mane). See on selline veidi kana- või krabiliha vaibiga seen, millest mina olen kotlette teinud. Müügil on seda mu lemmiktoidupoes Stockmannis, kus üldse erinevaid põnevaid seeni saada on. 

Korallnarmik pidi sisaldama antioksüdante, sh erinatsiine, mis toetavad närvisüsteemi talitust, mistõttu olevat sellest seenest abi keskendumise ja närvisüsteemi taastumise parandamiseks. Igal juhul ostsin eelmisel reedel Shroomwelli seenekasvatust külastades koju ühe korallnarmiku tinktuuri, nii et saab siis näha, kuidas mõjub :)

Järgmine pilt ongi lõvilakast kasvatuses Tõrvas ja muide igaüks saab Eesti mitteametlikku seenepealinna sinna ekskursioonile minna. Minu arust oli tore ja olen erinevatelt tuttavatelt ka ainult positiivset tagasisidet selles osas kuulnud :)

Kotletid:

u 400 g lõvilakka 

1 väike sibul 

peotäis või paar lehtpeterselli

4 viilu röstitud saia

2 muna

4 sl paksu majoneesi

1 sl sidrunimahla

1 tl mahedat sinepit

1 tl paprikapulbrit

1 tl soola

veidi musta pipart

Rebi lõvilakad väikesteks ribadeks. Haki sibul ja lehtpetersell peeneks. Purusta röstitud saiaviilud, kasutades näiteks köögikombaini või riivi. 

Klopi munad suuremas kausis lahti koos majoneesi ja sinepiga ning lisa maitseained. Sega läbi, seejärel sega hulka hakitud sibul ja petersell, seened ja saiapuru. Sega ühtlaseks ja vormi sellest väikesed kotletid. Kokku saab neid u 15 tk.

Kuumuta pannil keskmisest madalamal kuumusel õli ja prae selle kotlette kummaltki poolt vähemalt 4 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbi küpsenud. Serveeri kas soojalt või jahtunult nii, nagu ikka kotlette sööd, näiteks riisi või kartulipudruga. Need hõrgud kotletid sobivad ka suupisteks ja on eriti head koos marineeritud või hapukurgi kastmega.

Tartarkaste

2 suurt või 4 väikest marineeritud või hapukurki

peotäis lehtpeterselli

1 sl kappareid (soovi korral)

250-300 g hapukoort

5 sl paksu majoneesi

2 sl sidrunimahla

soola, musta pipart

Haki kurk ja petersell peeneks. Kui kasutad kappareid, siis nõruta need. Sega hapukoor majoneesi, sidrunimahla ja maisteaintega ühtlaseks, lisa hakitud kurk ja petersell ning sega läbi. Serveeri koos seenekotlettidega. 

Retsept ilmus poolteist aastat tagasi siin

Bibimbap - poplaarne riisiroog Koreast

Mina arvan, et oma selle aasta esimeses blogipostituses on mul oma kallitele lugejatele igati kohane suurepärast uut aastat soovida, mis sellest, et mõnede arvates justkui pärast 6. jaanuari seda enam teha ei tohiks. Mis siis ikka - eks kaevaku mind kohtusse ;-) Mina igal juhul soovin tõesti siiralt ja südamest teile kõigile elu parimat ja õnnelikeimat aastat! Ja loomulikult palju imelisi toidunaudinguid - loodetavasti saan ka uuel aastal selles osas abiks olla :)

Alustan seda aastat ühe oma lemmikutest maailma köökidest - nimelt Korea - traditsioonilise toiduga, mis oli Google'i andemetel ülemöödunud ehk 2023. aastal internetist enim otsitud retseptiks. Selleks osutus ikooniline Korea riisitoit bibimbap. Bibimbap on siinmail suhteliselt tundmatu roog, kuna Korea toit pole meil kahjuks ei ülemäära levinud ega ka eriti populaarne,  kuigi tegemist on maailma ühe rikkalikuima ja maitseküllasema köögiga. "Bibim" tähendab korea keeles "segatud" ja sõna "bap" tähistab riisi. Tegemist on toitainerikka kausitoiduga, mis - nagu nimigi ütleb - sisaldab muuhulgas ka kleepuvat riisi, mis on ülejäänud komponentidega läbi segatud. 

Mina olen ise suur Korea köögi austaja (olen sellest ka kirjutanud, nt ajakirjas GoTravel ja siin) ja oma esimesel Korea reisil aastaid tagasi käisin bibimbap'i sünnilinnas Jeonju's suisa selle roa tegemise kursustel. Just selline nagu ülemisel fotol näeb välja värskelt valminud autentne bibimbap Koreas.

Jeonju on UNESCO poolt nimetatud gastronoomialinnaks, nii et toidusõpradel tasub sellesse armsasse linnakesse kindlasti kasvõi paariks päevaks minna. Jeonjus asub ka ligi 605 hanouk-tüüpi majakesest koosnev küla Hanok Maeul, mis on kindlasti üks Korea olulisemaid vaatamisväärsusi.

Üks paljudest Korea köögi eripäradest on see, et süüakse metallist, mitte puust ega plastikust pulkadega. Esimestel päevadel on see veidi keeruline, kuna need on hästi libedad ja eriti just tooreid mereande ei ole just lihtne kausist kätte saada, kuid nendega harjub üllatavalt kiiresti ära. 

Gochujang ehk hapendatud tšillipasta, mis on bibimbap'i kastmeks, on Korea köögist ilmselt üks olulisemid ja tuntumaid asju kimchi kõrval. Lisaks tšillile on selles ka hapendatud sojaube, soola ja paksendajana veidi riisipulbrit. Traditsioonilise retsepti kohaselt, mis on pärit juba 18. sajandist, kestis selle hapendamine õues asuvates spetsiaalsetes savipottides suisa aastaid. Gochujang on ise nii maitseriaks, et kastmeks (vähemalt selle roa puhul) on see täiesti piisav ja seda enam millegagi segada pole vaja.

Bibimbap on roog, milles on tärkliserikas riis erinevate taimsete lisandite (seened, porgandid, kurk jt), gochu-jang kastme ja toore munaga, vahel lisatakse ka veiseliha. Komponendid asetatakse riisile järgides viite Korea toidu peamist värvi: valge, kollane, roheline, punane ja must. Need viis värvi tähistavad Korea köögis viite elementi: puu, tuli, maa, metall ja vesi. Need on seotud ka keha organite ja emotsioonidega ning samuti peaksid tagama kõik vajalikud maitsed: hapu, mõru, magus, vürtsikas ja soolane. Ühtegi elementi ei saa teisest esile tõsta, vaid kõik kokku peaksid moodustama täiusliku tasakaalu, mis tagab nii maitseelamuse kui ka tervise.

Põhimõtteliselt võib bibimbap'ile lisada ükskõik millist endale meelepärast köögivilja. Koreas kasutatakse roheliste aedviljade hulgast enamasti kurki, suvikõrvitsat, spinatit, jaava vesiputke või kroonja jaanikakra lehti. Valgeteks köögiviljaeks on reeglina erinevaid idusid, rediseid või suureõielise laikelluka juuri, mis on kõik ka muude toitude lisandina seal riigis väga levinud. 

Serveerimiseks asetatakse kõik ettevalmistatud koostisosad kaussi kokku ja segatakse siis pulkadega mitu minutit hoogsalt, et tärklis riisist eralduks (nagu risoto puhulgi) ja oleks selline ühtlane kergelt kreemjas pudrulaadne mass. Kokkusegatuna peaksid maitsed üksteist ideaalselt täiendama ja pakkuma täiusliku maitseelamuse.

Kuigi veiseliha on bibimbap'i juures pigem erand kui reegel, siis sellesse retsepti otsustasin seda siiski lisada, et roog oleks toekam, aga loomulikult võib selle ära jätta. Korealased serveerivad marineeritud veise(hakk)liha roa juurde niisama ehk toorelt, aga ma ise eelistan selle kergelt läbi praadida. Toimi selles osas nii, nagu ise paremaks pead. Kuigi Koreas ei ole ma oma reisidel seda veel kohanud, siis tegelikult võid soovi korral ka muna enne roale lisamist (ühelt poolt) praadida. Nemad muidugi seda ei tee, sest munakollase mõte on just see, et see moodustab kastme ja teeb selle roa koos tärkliserikka riisiga kreemiseks.

Vaja läheb:

300 g tärkliserikast lühikeseteralist riisi (suši- või risotoriis)

200 g šiitake seeni või austerservikuid 

150-200 g värsket porgandit

100 g värsket spinatit

2 sl sojakastet

0,5 sl seesamiseemneid

140 g (1 pakk) värskeid mungoaidusid

seesamiõli

soola

4 munakollast

4 kuhjaga sl gochu-jang pastat

Keeda või auruta riis pehmeks. 

Lõika seened ja porgand peeneteks julienne-stiilis ribadeks. Prae seened pannil õli sees keskmisel kuumusel kergelt läbi ja maitsesta soolaga. Võta seened pannilt, lisa õli ja prae ka spinat kergelt läbi. Maitsesta sojakastme ja seesamiseemnetega. Soovi korral prae õlis kergelt läbi ka idud, samuti võid praadida ka mune.

Marinaad lihale:

300 g veisehakkliha

2 sl sojakastet

1 tl suhkrut

suurem peotäis hakitud rohelist sibulat

2 sl seesamiõli

1 sl seesamiseemneid

musta pipart

Aseta hakkliha kaussi, lisa ülejäänud ained ja lase 5 minutit seista. Soovi korral prae enne roale lisamist kergelt läbi.

Serveerimiseks aseta igasse kaussi riis ja sellele kõik ettevalmistatud koostisosad. Keskele läheb munakollane ja pasta. Enne söömist sega toitu pulkadega mitu minutit hoogsalt, et tärklis riisist eralduks. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Hõrk jõulupraad veise esiseljast ja suus sulav kartulipuder

See jõulupraad on pigem inglisepärane ja üldse hästi britilik, sest nemad kasutavad oma köögis palju erinevaid hautamist vajavaid odavama hinnaklassi lihatükke. Õlu ja Worcestershire'i kaste on samuti saareriigis sagedased liha seltsilised, köögiviljadest rääkimata. Ja kartulipudergi on brittide jõululaual enamasti olemas :) 

Minu üks lemmikuid veisetükke hautistesse ja pikalt aeglaselt ahjus küpsetamiseks on veise esiselg, mis on maitselt superhea ja tekstuurilt mõnus pehme. Seda viimast muidugi pärast mõnda tundi ahjus küpsemist :) Aga see ongi positiivne, et enam-vähem kogu töö teeb ära ahi ja endal on minimaalselt vaja vaeva näha. Kellel siis ikka pühade ajal aega üle jääb, pigem vastupidi! :)

Mul õnnestus saada just ideaalse suurusega lihatükk. Kui soovid kiiremini liha valmis teha, siis võid võtta kaks väiksemat tükki või suure tüki pooleks lõigata, kuid mulle meeldib just selline suur pirakas praetükk kõige rohkem :) Sellest siin (1,8 kg) enam suuremat tükki pole ma reeglina näinudki, küll aga väiksemaid. Igal juhul arvesta, et küpsemisaeg on retseptis just selle suure lihatüki kohta antud ja kui kasutad väksemaid või teed suure väiksemaks, siis piisab kindlasti vähemast ajast ahjus. Igal juhul tulemus on selline, et võid liha süüa isegi lusikaga :)

Kui seda lihatükki ei küpsetaks nii, nagu mina seda siin retseptis teen ehk ahjupotis kaane all ohtra vedeliku sees (veisepuljong ja pool liitrit õlut), siis tasuks rasv pigem peale jätta, sest see annab veelgi rohkem head maitset ja pakub kaitset kuivaks muutumise eest. Kui aga teed esiselga siinse retsepti järgi, siis soovitan rasva eemaldada võimalikult palju juba enne küpsetamist. Muidu on roog pärast liiga rasvane ja kulub mõttetult aega, et kastmest rasva eemaldada. Teatavasti rasv ju ei ühildu ülejäänud kastmega, vaid eraldub (nö split'ib, nagu profikokad ütlevad). Parem sellest juba aegsasti lahti saada, vähemalt üleliigsest rasvast - see ei anna mitte midagi praele juurde ;-)

Vaja läheb:

u 1,8 kg veise esiselga

2 sl õli (vajadusel lisa juurde)

6 väiksemat või keskmist sibulat

3-5 keskmist porgandit

2 varssellerit

2 sl nisu- või riisijahu

5 dl (1 pudel) tumedat õlut

7,5 dl veisepuljongit

1 sl Worcestershire'i (Worcesteri) kastet

10 küüslauguküünt

1 loorberileht

Liha võta vähemalt tunnike enne küpsetamist külmkapist välja, et see ühtlaselt küpseks. Eemalda kelmed, kui neid on, samuti (üleliigne) rasv. 

Kuumuta kaanega ahjupoti põhjas õli, pruunista selles kõrgel kuumusel liha igast küljest mõni minut ja võta siis potist välja. Maitsesta soola ja pipraga.

Koori sibulad ja lõika neljaks; tükelda porgandid (porgandid lõika enne pikuti neljaks) ja varsssellerid 2-3 cm juppideks.

Keera kuumus poti all keskmisest veidi madalamaks, vajadusel lisa õli ja pane sibulad, porgandid ja varssellerid potti ning lase neil u 15 minutit aeg-ajalt segades küpseda, kuni sibulad on kergelt kuldsed ja pehmed. Sega hulka jahu ja kuumuta umbes minut. Vala potti õlu, sega läbi, lükka spaatliga poti põhjast praadimisejäägid lahti ja lase u 5 minutit kergelt keeda. Lisa ülejäänud ained (puljong, Worcesteri kaste, küüslauk ja loorber), sega läbi ja tõsta liha potti tagasi. Lase vedelikul keema tõusta, aseta potile kaas ja tõsta see ahju.

Küpseta 150-kraadises ahjus 3,5 tundi keerates liha poole küpsemise ajal ümber. Võta potilt kaas ja lase roal veel u pool tundi ahjus küpseda. Vala või tõsta vedelik potist välja kastrulisse ja keeda seda nö kokku, kuni see on kastmeks meelepärase paksusega. Kui soovid kastmele soola lisada, siis tee seda kokku keetmise lõpus, sest muidu on oht, et see võib liiga soolane jääda. 

Eriliselt hea kartulipuder (et mitte öelda - parim!) :)

Kui kasutada just pudru jaoks sobivat kartulisorti, siis on eriti lihtne putru teha, sest pehmeks keenud kartulid on mõnusalt muredad ja juba kergelt katki. Mina lasin endale Nõmme turu kartulimüüjal parimat pudrukartulit soovitada (see oli Andretta) ja ei pidanud pettuma. Turul ongi see positiivne, et kartulid pole lahterdatud lihtsalt kas "pestud" ja "pesemata", vaid saad neid sortide järgi osta vastavalt oma vajadusele ehk lähtudes sellest, mida parasjagu kokata plaanid.

Nõmme turul saab paaris letis osta ka lahtist võid ja - mis eriti tore - suisa 83%ilise rasvasisaldusega varianti. Vanemad inimesed ütlevad, et just see on see õige või :) Kui aga kartulipudru sees pole erilist vahet märgata (no kui aus olla), vaid see on lihtsalt pigem hingeline rahuolu rasvasemast võist :D, siis need, kes võid hommikuse (kaerahelbe)pudru peale moosi asemel panevad, ütlevad küll, et vahe on tuntav - see "korralik" ehk rasvasem või on palju kreemisem. Nii et soovitan proovida ;-)

Kartuli ostsin Nõmme turu spetsiaalselt kartulimüüjalt, kellel lisaks pildil olevatele veel erinevaid kartulisorte pakkuda. Köögiviljad on aga pärit ühest armsast poekesest turu taga osas, mida peab üks tore pere, kes oskab vist kõigi asjade (nii erinevad aeviljad kui ka hoidised) rääkida, millisest talust need on pärit ja igasugust muud infot (millised Michelini tunnustusega restod neid samu asju tellivad, milline on kangem sibul jne jne). Nii et soovitan neid soojalt, sest lisaks kvaliteetsele kodumaisele kaubale saad ka palju lisainfot :) 

Turul oli ilusti olemas (suisa mitmes letis) ka värske till. Kui seda kasutad, siis soovitan jämedad tllivarred panna kartulite juurde potti nende keetmise ajal.

Tugevamaitseline kõva ja laagerdunud juust annab pudrule hõrku mekki juurde, nii et soovitan seda kasutada, kuid midagi ei juhtu, kui juustu ära jätad. Põhilised asjad lisaks õigele kartulisordile on ikka vahukoor ja või - kui need kaks on olemas, siis on suurepärane tulemus juba garanteeritud :)

Mina ostsin turult kaks 3,3 dl pudelit vahukoort, mis mõlemad kulusid ilusti ära panna cotta (seda retsepti jagan homme) ja kartulipudru valmistamiseks ning midagi üle ei jäänud :)

Pudrule võid lisada ka veidi peenelt hakitud või purustatud küüslauku või kvaliteetset küüslaugupulbrit.

Vaja läheb:

pudru jaoks sobivaid kartuleid (nt sort Andretta)

vahukoort

võid

riivitud Parmesani või selle kodumaist analoogi (soovi korral)

soola ja soovi korral valget pipart

värsket või sügavkülmast võetud maitserohelist (nt till, murulauk)

Koori kartulid ja lõika need 2-3 cm tükkideks. Aseta koos külma veega potti ja lase keema tõusta. Keera pliidil kuumus keskmisest madalamaks, et kartulid keeksid aeglaselt õrnalt podisevas vees (mitte hoogsalt mullitades kõrgel kuumusel). Kartulid peaksid keemise lõpuks olema nii pehmed, et neid saab kahvliga kergelt muljudes purustada.

Vala potist vesi ära ja purusta kartulid, nt pudrunuiaga. Kui sul nuia või muud purustajat pole, siis kindlasti ära kasuta saumikserit, pigem kahvlit, et mitte tekstuuri rikkuda. Lisa vahukoor, tükeldatud või ja soovi korral ka riivitud Parmesan. Klopi kõik ühtlaseks mõnusalt kergelt kreemjaks massiks. Maitsesta soola ja soovi korral ka valge pipraga. Haki maitseroheline peeneks ja sega õrnalt pudru hulka ning pista ka peale. Serveeri kohe!

Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

Suvikõrvitsarullid tomatikastmes

Suvikõrvitsaid veel kasvab jõudsalt, nii et mõtlesin lisada ühe retsepti, mida tegelikult esmakordselt tegin juba aasta tagasi. Ajakulu on selle roa puhul pigem mõõdukas ja julgen seda argiõhtukski soovitada, kuigi päris minutitega see valmis ei saa, sest suvikõrvitsad tuleb üleliigsest vedelikust vabastada, täidis valmis teha ja siis kogu kupatust veel ka veidi ahjus küpsetada :)

Selle roa saab valmistada kas suuremal pannil, midas saab ka ahju panna, või hoopis vormis. Kui valmistad roa panni asemel ahjuvormis, siis võid kastme jaoks võtta ühe asemel kaks purki purustatud tomateid, et kastet oleks piisavalt. Pannile aga kahjuks rohkem kui ühest purgist tehtud kaste ei mahu.

Eriti hea on tomatikastmega suvikõrvitsarullid ahjusoojana koos krõbeda saiaga, aga võib juurde ka pastat või riisi pakkuda.

Vaja läheb:

2 keskmist suvikõrvitsat (kaal kokku u 400 g)

300 g hakkliha

1 keskmine paprika

2 küüslaugu küünt

400 g (1 purk) purustatud tomateid

1 tl kuivatatud punet

0,5 tl tšillihelbeid

soola, suhkrut ja musta pipart

200 g ricotta't

100 g kõva laagerdunud juustu (Parmesan, Grana Padano vmt)

1-1,5 dl pestot

2 mozzarella-palli (kokku u 250 g)

värsket basiilikut

Lõika suvikõrvitsast pikkupidi õhukesed viilud. Seda saab teha nii mandoliini ja juustunoa kui ka köögiviljakoorijaga. Aseta suvikõrvitsaviilud majapidamispaberile, puista peale soola ja jäta u 30 minutiks seisma. Kuivata majapidamispaberiga suvikõrvitsatelt pinnale tõusnud vedelik. See on oluline, et roog pärast küpsemist liialt vesine ei jääks. 

Pruunista hakkliha vähemalt 28 cm läbimõõduga pannil, mida saab ka ahjus kasutada. Lisa tükeldatud paprika, peeneks hakitud küüslauk  ja maitseained (pune, tšilli, sool, suhkur ja pipar) ning prae segades veel mõni minut. Vala pannile tomatikonserv ning lase u 10 minutit madalal tulel podiseda, kuni kaste veidi pakseneb.

Sega ricotta ja riivitud kõva juust pestoga läbi. Aseta iga suvikõrvitsaviilu sisse u 1 tl täidist või pane kaks viilu kõrvuti ja kasuta u 1 sl täidist ning keera rulli. Aseta rullid pannile kastme sisse ja puista peale tükkideks rebitud mozzarella. Küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. 

Lase roal pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda. Puista peale basiikulehed ja naudi kohe. 

Hapukapsa-kartuli panniroog

Kõigepealt soovin kõigile imeilusat ja maitseküllast uut aastat! :)

Kui pühadest ja pidusöömingutest on ülejääke, siis see lihtne argiõhtukski sobiv roog on hea valik ;-) See on selline tore "järgmise päeva toit", milles saab ära kasutada nii varem valmis keedetud kartulid kui ka külmkapis oleva hapukapsa. 

Peale võid riivida juustu, samuti võid pannile lüüa mõne muna ja need ära küpsetada. Mulle meeldib sellistes panniroogades küpsetada mune nii, et munakollane jääb vedelaks ja moodustab siis taldrikul laiali valgudes roale mõnusa kastme. Pann ise võiks olla pigem suurem, et kõik korraga ilusti ära mahuks. 

Värske/toore hapukapsa asemel sobib selle toidu sisse tegelikult ka praekapsas või juba valmis küpsetatud hapukapsas.

Vaja läheb:

2 küüslauguküünt 

100 g head suitsusinki

u 0,5-0,6 kg keedetud kartuleid

õli või selitatud võid praadimiseks

150-200 g toorest hapukapsast

soola (soovi korral)

värskelt jahvatatud musta pipart

peotäis hakitud murulauku, rohelist sibulat või tilli

Haki küüslauk peeneks, lõika sink tükkideks. Kartuleid koorida ei ole vaja, aga lõika need kas sektoriteks või u 2 cm tükkideks.

Kuumuta pannil veidi õli või selitatud võid ning prae selles küüslauku ja sinki mõni minut. Lisa pannile kartul ja prae aeg-ajalt segades seni, kuni kartul hakkab pruunistuma. Lisa pannile hapukapsas ja prae segades veel mõned minutid. 

Maitsesta soolaga, kui soovid, jahvata peale pipart ja puista maitseroheline. Söö kohe soojalt. 

Pehme sealiha maisterikka hapukapsaga

Tõeliselt mahlane ja maitserikas liha ning eriliselt mõnusa mekiga hapukapsas on ideaalne jõulu- ja talvetoit, eriti koos keedetud kartuli ja kange kodumaise sinepiga. Hea lihtne variant juhul, kui kokkamiseks pole aega, sest see on selline roog, mis ennast ise küpsetab. Alguses kulub küll kümmekond minutit, et liha läbi praadida ja kõik vajalik potti lisada, kuid ülejäänud töö teeb ära ahi. Sel ajal saad muude ettevalmistustega tegeleda või kasvõi korra jalad seinale panna ja hinge tõmmata.

Poodidest on võinalik osta ka juba viilutatud kaelakarbonaadi. Millegipärast viimasel ajal on palju raskem leida suurt korralikku praetükki, kuid viilutatud kujul on olemas peaaegu kõiki erinevaid lihatükke ka väiksemates poodides. Kaelakarbonaad sobib selle toidu jaoks hästi, sest sellel on ka veidi rasva, mis küpsedes sulab ja hapukapsale maitset lisab. 

Hapukapsaste vahele võid pista ka loorberilehe või hoopis lihale seltsiks rosmariinioksakese. Samuti võid lisada kapsa hulka mõnda kuivatatud puuvilja või marja (jõhvikaid, kirsse, aprikoose või ploome). 

Hapukapsa küpsetamiseks sobib hästi kerge magusa noodiga vein, näiteks mõni "Riesling", kuid võid ka dessertveini kasutada. Sel juhul lihtsalt lisa seda 1 dl ja õunamahla kogus suurenda 4 dl-ni. Mee puhul aga võid sel juhul piirduda ühe kuhjaga supilusika täiega. 

Vaja läheb:

800 g - 1 kg sea kaelakarbonaadi

õli praadimiseks

soola, (värskelt jahvatatud) pipart

2 dl valget või roosat veini, õunasiidrit või heledat õlut

3 dl kodust õunamahla

2 sl (kuhjaga) mett

1 kg toorest hapukapsast (nt porgandiga)

Lõika lihast 1-1,5 cm jämedused viilud. Kuumuta ahjupoti põhjas õli ja prae selles korraga 1-2 lihatükki. Samal ajal ära rohkem prae, sest muidu need pruunistumise asemel hauduvad. Lihalõikude vahele peaks jääma kindlasti paar sentimeetrit vahet. Piisab, kui kummaltki poolelt 2-3 minutit praadida, liha ei pea olema tugevalt pruunistunud. Maitsesta soola ja pipraga ning jäta liha eraldi taldrikule ootama.

Vala potti meelepärane alkohol ja lase mõni minut keeda. Samal ajal lükka spaatliga praadimisjäägid jt pruunistunud kohad poti küljest lahti. Lisa õunamahl ja lase ka sel korraks keema tõusta, seejärel lisa mesi ja sega ühtlaseks. 

Keera kuumus kinni ja aseta potti vedeliku sisse lihalõigud. Liha võiks enam-vähem olla kaetud vedelikuga. Kalla ka lihast välja valgunud mahlad potti. Laota peale hapukapsas ja aseta potile kaas. Teine variant on asetada liha ja hapukapsas potti nii, et kolmandik kapsast põhja, seejärel pool lihast, siis teine kolmandik kapsast, teine pool lihast ja kõige peale viimane kolmandik kapsast. Kumb variant parem on, ei oskagi öelda, sest mõlemal juhul on tulemuseks maitserikas roog ja kahvliga murtav liha. 

Küpseta 200-kraadises ahjus 1 h, keera ahju kuumus kinni ja lase kinnises ahjus potil veel 30-60 minutit seista. Paku koos keedetud kartulite ja kange kodumaise (Põltsamaa) sinepiga. Puista soovi korral peale peotäis pohli, jõhvikaid või pihlakaid. Kõrvale sobib eriti hästi sama alkohol (vein, siider või õlu), mida toidu sees kasutasid. 

Salat ahjupeedi ja fetaga

See salat, mis tegelikult on põhiroa mõõtu, on talviselt toekas ja tõeliselt toitainerikas. Koostisosi ei ole küll palju - kinoa, ahjupeet, feta ja roheline kraam - kuid see-eest on selles toidus meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid omajagu :)

Õlidest on minu köögis kasutusel extra virgin oliiviõli ja (kodumaine) rapsiõli, vahel harva ostan küpsetiste jaoks ka neutraalse maitsega viinamarjaseemne õli, kuigi rapsiõli täidab ka selle kriteeriumi ilusti ära. Siin toidus kasutasin samuti rapsiõli, mis on aga hoopis pihustiga pudelis. Kui muidu peab õli hoidma päikesevalguse eest, et see paremini säiliks, siis see pudel on läbipaistmatu kattega, mistõttu saab seda ka suvisel ajal õues istudes rahulikult lauale panna ega pea muretsema kasulike ainete kao pärast. Samuti ei pääse tänu pihustile õhk õlile ligi. Nende kahe omaduse tõttu säilib õli kauem värskena. 

Rapsiõli on igati populaarne ka (tipp)kokkade seas, näiteks Jamie Oliver on selle suur fänn. Miks aga rapsiõli hea on, seda tasub lugeda siit.

Peetidele võid lisada enne nende ahju panekut ka paar peenelt viilutatud küüslauguküünt, et need veelgi maitsekamad oleksid, samuti saab niimoodi veidi kasulikke toitaineid juurde. Ahjupeete saab päris suure koguse, nii et jätkub lisaks sellele salatile ka muude roogade kõrvale. Hoida tasuks küpsetatud peeti külmkapis ja tarbida mõne päeva jooksul. 

Ahjupeedid:

4 keskmist või veidi suuremat peeti

rapsiõli 

soola

värskelt jahvataud pipart

kuivatatud tüümiani või punet või mõned tüümianioksad

Koori peedid ja lõika 1,5-2 cm tükkideks. Pihusta peetide peale õli, raputa maitseianed ja sega kõik segamini.

Küpseta 180-kraadises ahjus 50 minutit, kuni peedid on peaaegu pehmed. Võid peete ka küpsemise ajal segada, et need ühtlaselt läbi küpseks. 

Lisa nüüd:

1 sl palsamiäädikat 

veel veidi õli

1-2 sl piiniaseemneid

Sega kõik korralikult läbi ja aseta veel 15 minutiks ahju. Soovi korral võid nüüd lisada ka murendatud fetajuustu, kui eelistad, et juust on küpsenud.

Salat:

150-200 g fetajuustu

100-150 g kinoad, täistera riisi või kruupe

paar peotäit rukolat või spinatilehti

veidi õli ja pipart (soovi korral)

Keeda kinoa, riis või kruubid pehmeks. Aseta suurde kaussi või jaga nelja taldriku või kausi vahel. Murenda peale feta, lisa ahjupeeti, puista rohelist ja jahvata soovi korral veidi pipart. Kõige peale võid soovi korral veel veidi õli pihustada. 

Postitus sündis koostöös Dava Foods'iga.

Burgundia pada

Jahedal sombusel ajal on ideaalne nautida tummist pajarooga, millega tegelikult on väga vähe mässamist, sest peaaegu kogu töö teeb ära ahi. Vaja on lõikelauda, teravat nuga aedviljade ja liha lõikamiseks ning korralikku kaanega haudepotti, mida saab kasutada nii pliidil kui ka ahjus.

 

Burgundia pada (Estouffade de Boeuf Bourguignonne) tegin esmakordselt maailma vanimas ja ühes parimas kokakoolis Le Cordon Bleu, kus õppis ka legendaarne kokaraamatute autor ja telekokk Julia Child, kelle "Mastering the Art of French Cooking" on endiselt üks maailma oluliseimaid kokaraamatuid. Loomulikult leiab ka sealt raamatust Burgundia paja retsepti, sest see on ikkagi üks tuntumaid Prantsuse köögi klassikuid. Muide, koolis kasutusel olnud retseptis on valmistusviis keerulisem, kui praegune lihtsustatud variant, kuid ilmselt lisan kunagi ka tolle retsepti blogisse. Seal näiteks läks pudel veini koos mõndade aedviljadega liha marinaadiks, et selle tanniinid lihale võimalikult palju maitset annaksid, kuid selles versioonis siin lisan veini ainult pajaroa sisse. 

Traditsiooniliselt kasutati hautistes alati odavamaid veiselõikeid, mille pehmeks saamiseks kulub pikemalt aega. Kvaliteetsed pehmed veised osad nagu veise sise- ja välisfilee, samuti antrekoot ning veel mõned õrnema lihaga kallima hinnaga tükid vajavad väga vähe töötlemist ja on niigi pehmed, nii et nende hautisesse panek on mõttetu raiskamine. Mina kasutasin seekord veise praetükki ja juba 2,5 h küpsemise järel oli liha kahvliga murtav. Soovitan valida pigem taine tükk, mitte rasvane, sest kaane all veinis haududes pole ohtu, et liha kuivaks muutuks, samas pekise tüki kasutamisel muutub niigi rammus hautis  liialt rasvaseks. Kokakoolis kasutasime veise õlga, millelt aga tuli rasv eemadalda enne liha hautisele lisamist. 

Vein peab olema kindlasti selline, mis on maitsev ja mida sa ka muidu jooksid. Väide, et toidu sees võiks ära kasutada mõne kehva veini, mis juua ei kõlba, ei ole tõene. Veini maitseomadused jäävad ju toidu sisse ja intensiivistuvad, samas kui alkohol suures osas aurustub. Ja veini valik on selle roa puhul eriti oluline, kuna erinevalt enamikest toitudest ei lähe siia sisse mitte klaasike, vaid terve pudel. 

Kuigi ideaalne oleks siia mõni punane Burgundia vein, siis hinnaklassi poolest ei ole üle 10 euro maksvat veini lihtsalt mõtet kasutada. Tasub valida parem mõni hea hinna ja kvaliteedi suhtega Hispaaniast, Itaaliast või Portugalist pärit vein. Näiteks Riojast pärit Tempranillo viinamarjast Crianza stiilis vein (see tähendab, et vähemalt kaks aastat laagerdunud, millest üks on kindlasti tammevaadis) või hoopis Põhja-Itaalia Valpolicella piirkonnast pärinev Superiore või Ripasso, mis on parajalt täidlane ja aromaatne. Tõeliselt tummised ja moosised veinid (näiteks primitivo viinamarjast tehtud) või hoopis liialt kerged (mõni noorem Pinot Noir) jätaksin selle roa valmistamisel pigem kõrvale. 

NB! kui kasutad šalottsibulad, siis need tuleks lisada hautisele kohe koos liha ja teiste aedviljadega. Meil kahjuks saab Prantsusmaal laialt kasutatavaid pärlsibulaid vaid üksikutest poodidest. 

Vaja läheb:

u 1 kg kondita veiseliha (sobib näiteks praetükk, aba, esiselg jt odavad tükid)

2 sl jahu

1 suur sibul

5 küüslauguküünt

2 suuremat porgandit

200 g peekonit

õli 

4 sl kanget alkoholi (nt brändit)

1 pudel punast veini

2 loorberilehte

mõni tüümianivõi petersellivars või 1 rosmariinioks

250 g väikeseid šampinjone

2 sl võid

200 g pärl- või väikeseid šalottsibulaid

soola, musta pipart

serveerimisel haki peale lehtpeterselli või lisa tüümianilehti

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika porgand pikuti pooleks ja siis u 1 cm tükkideks. Lõika peekon tükkideks. Lõika veiseliha 2-3 cm tükkideks. Veereta lihatükke jahus. 

Kuumuta poti põhjas õli umbes keskmisel kuumusel ja prae selles sibulat, küüslauku ja porgandit aegajalt segades u 10 minutit. Vala pannilt suuremasse kaussi. Lisa vajadusel õli ja pruunista poti põhjas peekon. Lisa see aedviljade juurde.

Kui vaja, vala potti veel õli ja prae selles liha kahes või kolmes osasnii, et kõigi lihatükkide küljed oleksid korralikult pruunistunud ja need ei hakkaks potis hauduma. Lisa liha aedviljade juurde. 

Vala poti põhja kange alkohol, kuumuta ja lükka spaatli abil põhjas olevad praadimisjäägid lahti. Vala potti vein ja lase keema tõusta. Seejärel lisa potti praetud liha, peekon, aedviljad, loorberileht ja ürdid. Lase veinil uuesti keema tõusta. Aseta potile kaas ja tõsta pott ahju. 

Küpseta pajarooga 170-kraadises ahjus 2,5-3 h, kuni liha on pehme. 

Koori pärlsibulad ja jäta terveks. Jäta ka seened terveks. Kuumuta pannil või ja prae selles selles sibulaid aeg ajalt segades u 10 minutit. Vala seened kaussi ja prae seened pannil kuldpruuniks. Lisa sibula juurde.

Kui liha on pehme, võta pott ahjust ning maitsesta soola ja pipraga. Lisa potti seened ja pärlsibulad ning tõsta pott ahju tagasi, kuid ära seekord kaant peale pane. Lase pajaroal veel kuni pool tundi küpseda. Vedelik on nüüdseks muutunud paksuks ja läikivaks moosise konsistentsiga kastmeks. 

Võta välja loorberilehed ja maitsetaimed ning serveeri koos keedetud kartulite või kartulipudruga. Haki peale lehtpeterselli või puista tüümianilehti. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Lihtne kana-maguskartuli roog

Tänahommikune Terevisioon tuletas meelde, et mul on siin üks retsept juba ammu ootel :) Nimelt räägiti selles saates bataadist ja asjaolust, et praeguseks on kliima meil siin nii palju muutunud, et bataati saab hakata kasvatama isegi Eestis. Muide tavalise kartuliga maguskartulil sugulus puudub, kuigi kaloreid, süsivesikuid ja kiudaineid on nendes üsna ühe palju. Botaaniliselt kuulub bataat hoopis kassitapuliste sugukonda. Kirjutasin maguskartulist pikemalt siin, aga lühidalt võib mainida, et selles oranžis viljas on 60-85% vett, kuni 2% valku ja kuni 9% pektiini. Vitamiinidest leidub bataadis peamiselt C- ja A-vitamiini, samuti B-grupi vitamiine.

Blogis on juba omajagu bataadiretsepte, nt vürtsikas läätsesupp; kinoa, röstitud köögiviljade ja krevettidega roog; lilkapsa ja fetaga riisitoit; paksud pannkoogid ja suus sulav pähklitega maguskartulikook, aga sügis ju alles algas, nii et juurikaretsepte tuleb kindlasti juurde :)

See kana-aedviljaroog siin vajab küll ahjus küpsemiseks veidi aega, kuid ettevalmistused, peamiselt aedviljade puhastamine ja tükeldamine, jõuab tehtud u 20 minutiga. Midagi keerulist ega aeganõudvat selle roa puhul pole, vaid pigem on tegemist hästi kerge roaga ja seda ka mitte ainult valmistamise lihtsuse vaid ka kaloraaži osas. 

Kui kasutad lillkapsast, siis selle puhul võid pannile lisada ka lehed, kuid tee seda u 10 minutit enne küpsemisaja lõppu, sest need on õhukesed ja pruunistuvad kiirelt. 

Maitseained võid vabalt endale meelepäraste vastu välja vahetada, kui sul retseptis kirjas olevaid ei juhtu kodus olema. Eriti hõrgu roa saad, kui küpsenud bataadi pannil kahvli või pudrunuiaga purustad, sest siis saab hästi kogu maitsva küpsetusvedeliku pannilt kätte. 

Vaja läheb:

3 keskmist maguskartulit (800 g-1 kg)

õli

2 keskmist punast sibulat

4-6 nahaga kanakintsu (u 1 kg)

1 keskmine brokoli või lillkapsas (u 400 g) 

soola

1 tl küüslaugupulbrit

1 tl kuivatatud punet

värskelt jahvatatud musta pipart

Koori maguskartulid ja lõika u 3 cm suurusteks tükkideks. Aseta need suurde u 20X30 cm ahjuvormi,  nirista peale õli ja sega läbi nii, et need oleks enam-vähem õliga kaetud. 

Lõika kooritud sibulad sektoriteks ja lisa pannile bataadi juurde koos kanakintsudega. Nirista neilegi õli ja puista punet, soola ja soovi korral ka küüslaugupulbrit. 

Küpseta kana koos aedviljadega ahjus 180 kraadi juures sõltuvalt kintsude suurusest 40-50 minutit. 

Lõika brokoli või lillkapsas õisikuteks. Koori kapsa jalg ja lõika viiludeks. Lisa need pannile, nirista peale veidi õli ja lisa maitseaineid ning küpseta veel 15-20 minutit kuni kapsas on parjajalt pehme. Jahvata peale musta pipart. Soovi korral paku juurde (täistera) riisi. 

Retsept ilmus peaaegu aasta tagasi siin

Kukeseenekaste porruga

 

Kes ei armastaks (kuke)seene kastet?!? :) Tänavu tundus seenesaak veel kuu aega tagasi olevat üsna kesine olevat, kuid sel nädalavahetusel sain kummalgi päeval ämbritäie kukeseeni ning ühel päeval ka haavapuravikke ja timpnarmikuid, nii et suisa patt oleks nuriseda :) Ja iga suve juurde kuulub kukeseeenekaste värske kartuliga - kui sellest isu täis, alles siis hakkan igasuguseid muid asju valmistama (nt pirukat, risotot, pastat, orsotot, panniroogasid jm). Siit leiab igal juhul palju variante, kuidas seeni maitsvalt ära kasutada ;-)

Üks klassikaline kukeseenekaste mul blogis juba on. See siin on veidi teistsugune, sest tegin vahelduse mõttes kastet hoopis porruga. Kui aga soovid veidi luksuslikumat seenekastet, siis lisa ka valget veini ja merevaiku nagu nt Luisa Rõivas teeb. Minu jaoks käib suvine kukeseenekaste lahutamatult kokku lisaks värskele kartulile ka tomati-kurgisalatiga, aga loomulikult tuleb valida endale meelepärane variant.

Mis aga eelpoolmainitud timpnarmikusse puutub, siis see on minu jaoks täitsa uus seen, mida sain seekord päris palju. See on kukeseenega pealt vaadates veidi sarnane ja mõne arvates isegi parem seen, kui kõigi lemmik kukekas. Nii et olen jälle ühe seene võrra targem :)

Vaja läheb:

1 porru

1 sl (oliivi)õli

400 g kukeseeni

1 sl võid

soola

2 dl (1 pakk) vahukoort

1 dl täispiima

1 sl nisu- või riisijahu

värskelt jahvatatud musta pipart

hakitud tilli

Lõika porru õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil õli keskmisest pisut madalamal kuumusel ja prae selles porrut mõni minut, kuni see on pehme ja klaasjas. Lisa puhastatud kukeseened ja keera kuumust kõvemaks. Lase seentel aeg-ajalt segades küpseda kuni neidt välja tulnud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja sega hulka või.

Vala pannile vahukoor. Sega jahu läbi piimaga nii, et tükke ei jää. Vala piim pannile ise samal ajal panni sisu segades. Kuumuta mõni minut, kuni kaste veidi pakseneb. Jahvata peale musta pipart ja puista hakitud tilli. Naudi koos värske kartuliga.