Laupäev, 31. mai 2014

Ülimaitsev sparglipirukas nädalavahetuseks



Mis võiks olla veel parem, kui võise ja krõbedada lehetainast põhja, väikese küüslaugumeki ja kodumaiste krõmpsude sparglivartega ahjusoe pirukas?! Selle küpsetise juurde lihtsalt ei olegi sõnu vaja ... :) Aga võin ette hoiatada, et pirukat võibki sööma jääda - mulle endale meeldib, teised kiidavad ja lisaks näeb lahe välja. Rene ütles mulle Instagramis seda pilti nähes, et see on "täiesti loogiline pirukas". Nii ongi ;-) Ja - last but not least - lihtne ja kiire valmistada!

Retsept ilmus eelmisel nädalavahetusel LP-s minu artikli juures, kus ma lähemalt spargli kasulikkusest ja kohtlemisest räägin.

Ilusat nädalavahetust ja toredat kokkamist!

Vaja läheb:
500-700 g spargleid (puhastamata kaal)
u 2 sl oliiviõli
musta pipart, soola
sidrunimahla (soovi korral)
400 g võiga pärmi-lehttainast
150-200 g küüslaugumaitselist vm meelepärast toorjuustu
4 muna või munakollast
parmesanilaaste, suitsusinki, suitsulõhet (soovi korral)

Pese ja puhasta jämedad sparglid ning laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta soola ja pipraga ning veereta neid õlis nii, et varred oleksid üleni õliga kaetud. Rösti sparglid ahjus 250 kraadi juures u 5 minutit. Ahjust väljavõetud sparglitele pigista soovi korral pisut sidrunimahla. Eriti peeneid varsi ei ole eelnevalt eraldi röstida vaja - neid piserda lihtsalt õliga ning maistesta soola ja pipraga. 

Sulata tainas ja rulli laiemaks. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lõika terava noaga tainaplaatidele 1 cm kaugusel äärtest nö raam ümber tainast mitte päris läbi lõigates. Torka keskosa tihedalt kahvliga läbi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 5 minutit. 

Määri eelküpsetatud tainaplaatidele "raami" sisse toorjuustu, kata pooleks lõigatud sparglitega, aseta igale plaadile sparglite vahele üks toores muna või munakollane ja jahvata peale pipart.

Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 15 minutit kuni ääred on kuldpruunid ja munad tahenenud.  Maitsesta veel soola ja musta piprga. Serveeri kohe, sest pirukas on parim soojalt. Soovi korral puista peale parmesanilaaste, suitsusingi- või lõheviile. 

Kolmapäev, 28. mai 2014

Fäviken kohtub Ö-ga ehk sõbrad köögis

Restoranil Ö on uus hingamine! Koos Ö-ga uuenes ka selle kõrval asuv ja ühte kööki jagav kohvik Spirit, millest sai hoopis Kaks Kokka! Mõlemad söögikohad on nüüd avatud, niiet tasub kindlasti uudistama minna. Nii lihtsamal söögikohal Kaks Kokka kui ka restoranil Ö on endiselt ühine köök, kus meeskond toimetab Martin Meikase ja Ranno Pauksoni eestvedamisel. Martin on pikaaegne Pädaste mõisa söögikohtade Alexander ja Neh sous-chef, Ranno aga samade söögikohtade külmaköögi kokk, kes tööst vabal ajal mängib trummi Leslie da Bass'i bändis. Ö ja Kaks Kokka on  duo esimene päris nö "oma" koht, kus menüü koostamisel ja söögivalmistamisel on poistel vabad käed. 

Alexandri ja Nehi kauaaegne peakokk Peeter Pihel on aga sügisest alates sous-chef Põhja-Rootsis asuvas restoranis Fäviken Magasinet, mis sel aastal platseerus maailma parimate söögikohtade seas lausa 19.-ndaks (aastal 2013. oli 34. kohal). Külaskäigust sellesse restorani on kirjutanud oma blogis Piret, samuti projekti Eesti Maitsed eestvedaja Aivar Hanson FB-lehel võrdluses Eestis asuva kodurestoran Tammuriga. Põhjalik artikkel koos intervjuudega nii peakokk Magnus Nilssoni kui ka Peeter Piheliga on aga olemas viimases ajakirjas Köök. Kuna juba lähiajal on oodata uut numbrit, siis tasub poodi seda toiduajakirja hankima kiirustada - huvitavat lugemist on seal kõvasti! Pärast kõiki neid ülilahedaid lugusid on mul igal juhul tunne, justkui oleksin ise ka Fävikenis söönud ;-)

Et Fävikenis on maikuu puhkamiseks ja Peeter kodumaal käimas, siis otsustasid vanad sõbrad koos kokata. Ideaalne võimalus selleks oli esimene õhtusöök restoranis Ö, kus pakuti toitusid nii  söögikoha enda kui ka Fävikeni menüüst, lisaks igasuguseid muid põnevaid roogasid. Toreda loo sellest on FB-lehel juba Aivar Hanson kirjutanud

Aga et mitte kohe õhtusöögi juurde minna, siis räägin paari sõnaga ka sellest, mida ma päeval köögis nägin :) Kui Kahe Koka uksest sisse astuda, jäävad kohe silma igasugused põnevad purgid ja pudelid. Ja kuigi loogiline oleks arvata, et tegemist on uute sisustuselementidega :), siis tegelikult on kõigil neil oma mõte ja sisu ning asjad on reaalselt kasutamiseks, mitte ainult silmailu pakkumiseks. Teiste seas võib näha näiteks hapendatud redist ja karulauku, soolvees naati, marinaadis võilille, fenkolit ja põdrasammalt ning palju muud põnevat.




Teises seinas on aga veelgi ägedamad pudelid, mille sees estragoni varred ehk tavalised söögitegemise jäägid estragoniäädika jaoks, tšilliõli, punane kapsas äädika sees jpm. Sealhulgas ka põnevad katsetused nagu ploomi või kreegi õites oksad äädikalahuses. Tõenäoliselt on äädikas hiljem ploomi maitsega, aga "võib-olla ei ole ka - eks seda näeme pärast", ütleb Ranno :)


Kuid selles köögis (ja mõlemas restos) ongi asjad teistmoodi alates kõigist nendest hoidistest, ülilahedatest teksamaterjalist kokapõlledest ja teenindajate stiilsest outfit'ist, lõpetades sahvri riiulil olevate rabarberitolmu ja kuivatatud rabarberi karpide, kuivlaagerduskapi, seanahast šokolaadikrõpsude ning paljude muude asjadega. Näiteks kui tillivarred visatakse reeglina restodes minema, siis siin need kuivatatakse, jahvatatakse kohviveskis peeneks ja saadakse tillimaitseline tolm kalaroogade lisandiks :)

Tagatubades leiab nii oma väikese "ürdiaia"

kui ka kastid Kopra karjamõisast tuleva rohelise kraamiga

Kuivatatud seanahk

Selfie kuivlaagerduskapi ja Rannoga:) Siin on samuti esialgu katsetamisel mitmed asjad alates eelnevalt graavitud veiselihast, lõpetades ühe terve sea (selline pool kodu-, pool metssiga ehk hübriid) osadega. Ribid ja koodid näiteks on eelnevalt soolatud ja sellest peaks lõpuks tulema traditsioonilise Parma singi-laadne toode. 

Sahvrite riiulitel võib näha igasugust põnevat kraami, näiteks rabarberitolm, kuivatatud rabarber ja palju muud huvitavat

Köögis käisid terve päeva ettevalmistused esimeseks õhtusöögiks, siin on näiteks Peeter odrakruupe frittimas. Need olid nii head krõmpsud, et hakka või ise kodus sama tegema :)

Järgmisel fotol on aga juuretiseleivad, mis sisaldavad seaverd, ja kardemoniga saiad. Et kui võiks arvata, et küpsetad krõbedad saiad-leivad valmis ja that's it, siis nii lihtne see ei ole. Peeter paneb pildil just leibu vaakumpakenditesse ja peale läheb puljong, et need pehmeks muutuks;  Kristian aga lõikab niigi imepisikesi saiu õhukesteks viiludeks, mis ahjus ära röstitakse, et sellel Rootsist kaasa toodud heeringat serveerida

See siin on aga rennet ehk vahend kodujuustu valmistamiseks. See on peale heeringa ainus asi, mille Peeter Rootsist kaasa võttis. Seal pidi seda tavalistes toidupoodides saada olema

Õhtusöögile minnes olin loomulikult ootusärevusest nõrkemas ja ootused kõrgel. Võin siinkohal etteruttavalt ära öelda, et täiesti põhjendatult ;-) Sellel pildidl on Ranno Paukson, Martin Meikas ja Peeter Pihel tervitussõnu ütlemas ja rääkimas, mis meid ees ootab.

Kõik seni olnud fotod tegin oma telefoniga; enamike järgnevate ilusate toidupiltide autor on aga Lauri Laan (Lauri fotodel on peal ka vesimärk tema nimega).

Esimene tervitusamps oli ilmselt kõige ägedamalt serveeritud roog õhtusöögil - aastast 2012 soolas olnud (ehk siis kokku 2 v 3 aastat, sõltub arvutajast) heeringa, mille Peeter Fävikenist kaasa tõi, viilud röstitud kardemonisaial.


Ka teine amouse bouche oli põnev (ja hästi maitsev) ehk liha seapea küljest frititud leivajuuretises ja vutisüdamed mustsõstratolmuga

See on üks minu telefoni pildike kolmandast amukast ehk värskendavast ürdi-shot'ist, mis oli tehtud tillist, petersellist, õuna- ja kurgimahlast, ning menüü koos veinivalikuga

Esimene "päris roog" oli nimetuse all "vasikas ja idud" ehk piimas leotatud pehme vasikakeel mürklipuljongi ja piima-loorberi tarretisega

Kammkarp ja kadakas - imemaitsev ja õnneks olemas ka Ö menüüs :)


Kadakamekk saadakse kammkarpidele läbi kadakaoksa põletamise


Järgmise roa ehk "verekivi" eest tuleb au anda Fävikeni kokkadele. Seaverega valmistatud leib on puljongis pehmeks läinud, juurde pakuti röstitud sibula majoneesi, hakitud suitsusinki ja röstitud sibulat. 


ja see on minu poolt laua ääres tehtud foto samast toidust

Seegi on üks Fävikeni roogadest - ohtra juustu ja võiga valmistatud puder erinevatest seemnetest,   lisandiks hapendatud porgand ning frititud odrakruubid; serveerimisel valati peale läbi sambla ja kuivanud puulehtede filtreeritud veisepuljong


ja see on minu foto Rannost puljongit valamas :)

Veisesüdame tartar segatud luuüdiga, serveeriti röstitud sepikul. Suurepärane amps - tahaks veel!!! :)


Vutt oli üks mu lemmikroogasid ja see on õnneks olemas ka restoran Ö püsimenüüs. Vutt oli pehme ja krõbeda nahaga, juures tummine kaste vutisüdametega ja petersell erinevates vormides (röstitult, kreemina). Sain vutist juba päeval ampsu maitsta ja uurisin, et kuidas seda tehti. Selgus, et fileed on hoitud u 12 h soolvees. Soolvesi on tõesti üks superhea moodus saada imeline tulemus linnulihast, sest nahk tuleb siis eriliselt krõbe, liha aga pehme ja hõrk. Olen ise teinud kodus sel viisil kana Kelleri retsepti järgi (see on ülihea!) ja panin kirja ka selle, miks see ta enda arvates hea moodus on:)



Kreemjas kodujuust oli valminud köögis (see on üks Fävikeni toitudest), lisandiks värsked köögiviljakuubikud (kaalikas, porgand), ürdisool ja kuuseokka õli.


Magustoidule eelnes superhea predesset - piimasorbee, vahustatud hanemuna ja vaarikakompotiga, mille pilt on mul hägune, aga ega sealt munavalgevahu alt midagi eriti paistnud niikuinii:)

Magustoit oli oblikajäätis soolahelvestega karamelli, besee ja crumble'iga. See on tore, kui dessertides on midagi hapukat, et magusust tasakaalustada, samuti on soolahelbed mõnel tummisel ja läägel šokolaadi-karamellikoogil oma kohal. Seekord aga oleks olnud taldrikule vaja midagi, mis tõeliselt haput jäätist ja natukesel karamellil olevat suurt soolakogust tasakaalustaks, kuid magustoidu idee on väga hea! Ja ilus näeb välja ka:)


Petits fours ehk petikad olid ilmselt kõige huvitavamad Eesti restodes pakutavatest. Krõbe seanahk šokolaadiga, meemarmelaad õietolmust purukattega ja peedikomm. Kuidas need kolm maitsevad, saab Ö-s teada ;-)


Kuigi restoran oli avatud alles esimest õhtut, siis toimis kõik väga hästi. Petikad saime vist südaöö paiku, aga arvestades, kui palju oli erinevaid roogi ja maitseid, millest enamik ei ole üldse tavamenüüski, võib tublisid kokkasid vaid tunnustada! Eraldi aplaus läheb teenindajatele, kes said oma ülesannetega suurepäraselt hakkama, olid tähelepanelikud, sõbralikud ja abivalmid.

Ühesõnaga - (taas)avatud on kaks põnevat söögikohta, mida tasub kindlasti uudistama minna! :)

Reede, 23. mai 2014

Rabarberi-karamelli purukook



Hapuka rabarberi ja karamellisse juustutäidisega purukook sündis tänu sellele, et mul oli kodus täpselt kolm pikka rabarbrivart ja kaks karpi Farmi karamellimaitselist toorjuustukreemi, mis oleks mõne päeva pärast aegunud, mina aga pidin tulema ligi nädalaks ära Lõuna- Eestisse. See tähendas vaid seda, et neist kahest asjast tuli mingi kook teha:) Mõtlesin igasuguste erinevate variantide peale, aga lõpuks jõudsin ikka järeldusele, et mitte miski ei saa vana hea purukoogi vastu:) Valiku juures said peakriteeriumiks kiirus ja lihtsus, sest mul oli erakordselt tihe päev ja aeg, mida sain koogi valmistamisele kulutada, väga napp ... Pealegi on mahlased kohupiimatäidisega purukoogid mu suured lemmikud - neid on siin blogis juba päris palju erinevaid variante. Praegusel rabarbrihooajal soovitan küpsetada näiteks kohupiima ja rabarbriga purukooki :)

Seda koogivormi aga kasutasin esmakordselt pärast uue raamatu esikaane pildistamist. Kuna Kaupo idee hoida kooki tavapärase horisontaali asemel hoopis vertikaalselt tundus täiesti hullumeelne, siis tegin valmis kolm kooki - kui üks vormist välja põrandale kukub, siis on kohe järgmine võtta) :) ja ostsin igaks juhuks ka paar uut vormi, et oleks erinevaid variante - kunagi ju ei tea, mis siis lõpuks kõige paremini pildile sobib ;-)

Soovin kõigile sama sooja, päikselist ja toredat nädalavahetust nagu mul siin juba eile hommikust saadik Otepääl on! Täna näiteks käisime ujumas, sest järvevesi on juba mõnusalt soojaks läinud:) Ja purukook on selliste ilusate ilmadega ideaalne, sest kes see ikka viitsib tunde köögis passida - parem ikka maitsev küpsetis kiirelt 1-2-3 valmis ja tagasi õue mängima, onju?! :)


Purutainas:
2,5 dl jahu (kasutasin riisi- ja maisijahu pooleks)
0,5 tl küpsetuspulbrit
2 sl vanillisuhkrut
2 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
1 dl kookoshelbeid

Rabarberitäidis:
400-450 g viilutatud rabarberit
3-4 sl (pruuni) suhkrut
1 väikse kuhjaga sl kartulijahu

Juustutäidis:
300 g (2 karpi) toasooja karamelliga toorjuustukreemi
100 g hapukoort
2 toasooja muna

Sega sõelutud jahu, küpsetuspulber ja sool suhkrutega, haki noaga või näpi sõrmedega hulka külma või kuubikud nii, et tekiks purutaoline mass ja seejärel sega hulka kookoshelbed. Hoia tainast täidise valmistamise ajal külmas.

Lõigu rabarber peeneteks viiludeks ning sega läbi suhkru ja kartulijahuga. Teises kausis sega visplit kasutades toasoe toorjuust hapukoore ja munadega. 

Aseta 2/3 tainast u 26 cm läbimõõduga võiga määritud ja jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhja, laota ühtlase kihina peale rabarberitäidis, seejärel vala üle toorjuustukreemiga. Puista peale ülejäänud purutainas ja küpseta ahjus 200 kraadi jurues u 30 minutit kuni kook on pealt kuldpruun. Lase enne lahtilõikamist vormis u pool tundi jahtuda ja taheneda ning proovi siis kiirelt endale tükk rabada, et ilma ei jääks ;-)

Kolmapäev, 21. mai 2014

Pasta mereandide ja juustukrõpsudega



Tegin ühe kiire mereandidega (võib kasutada nii kala, krevette ja vähisabasid kui ka kõiki neid korraga) pasta kõrvale seekord mõnusaid juustukrõpse. See on suurepärane "ühe-komponendi-retsept", mida mina nägin aastaid tagasi ühes Kelleri kokaraamatus - ma ei imestaks, kui see ongi algselt tema idee, arvestades kui geniaalselt lihtsad paljud tema road ja retseptid on:)

Juustukrõpse valmistan ma tavaliselt parmesanist, aga tegelikult sobivad ka muud juustud, nt täitsa tavalise Eesti juustuga on samuti ok olnud. Krõpsud sobivad igati hästi pastade, püreesuppide ja risotode lisandiks, samuti võib neid nautida suupistena, nt õlle v veini juurde. Kasutasin seekord  vähemalt 24 kuud laagerdunud Džiugas Delicate juustu. Sama toodet (ainult natuke nooremat) kasutasin ka ühe jube hea õllesaia valmistamisel. See küpsetis, kuhu kulub ära terve pudel õlut, on edasiarendus mu uues raamatus olevast õllesaiast, kuid sisaldab veel praetud sibulat ja riivitud juustu ehk on minu arvates veelgi parem :)

Pean ütlema, et see õllesai on üks enim tagasisidet saanud retsept mu teisest raamatust, viimase kuu jooksul on mu suureks rõõmuks igal sünnipäevapeol keegi tutvusringkonnast öelnud, et ta ise v mõni tema lähedastest v tuttavatest saia on teinud ja see on tema uueks lemmikuks saanud. Mul on selle üle hullult hea meel!!!:) Ja see sai on tõesti lihtne küpsetis! Niiet ka raamatus olev retsept on igati ok, aga lihtsalt mul on see "mure", et ma ise väga ei armasta teha ühtesid ja samu toite, vaid tahan pidevalt uusi asju katsetada ja välja mõelda, niiet tuunin pidevalt ka enda retsepte, samuti proovin igal võimalusel olemasolevates toitudes igasuguste nüansside muutmist, va juhul, kui on vaja kindlapeale välja minna ja juba "sisse töötatud" roog valmistada. Võin vabalt ühte kooki kasvõi 10 korda küpsetada, et saada täiuslik ja 100 % toimiv retsept, aga kui tulemus on käes, siis tahaks juba uue retsepti käsile võtta, mitte "vana" järgi veel 100 korda küpsetada ... Aga no mõned toidud ja koogid on ikkagi nii head, et neid pidevalt teen, kuigi enamasti siiski erinevates variatsioonides ja lisanditega :)

Seetõttu ei sobi ma kokaks (ma selle all pean silmas "päris kokaks" ehk seda ametit restoraniköögis pidavaks inimeseks), sest minu rutiinitaluvus on umbes nulli-lähedane ning mul on vaja pidevalt midagi uut ja huvitavat, et mul tore oleks:) Ma ei saa eriti pikalt ühe koha peal "istuda" ja ühtesid samu asju teha - olen selleks liiga kärsitu ja kannatamatu. Aga kuna pole halba ilma heata, siis loodus (või Jumal või universum - kuidas kellelegi) kompenseerib minu püsimatut loomust suhteliselt hea mäluga, tänu millele olengi saanud endale siiani lubada vähest paigal istumist (nt õpikute taga) ja teha pidevalt midagi põnevat:) Ja just seetõttu sobib mulle mu praegune elu kohe eriti hästi, sest iga päev on hullult tore ja eriline, kunagi ei tea, millal keegi helistab v kirjutab ja mõnda põnevat projekti v koostööd pakub ... :)

Eelnevas jutus on tegelikult ka põhjus, miks ma telekat (va Terevisioon, mis mul tööd tehes või süües taustaks mängib, kui sel ajal juhtun kodus olema) ei vaata, sest ma ei suuda lihtsalt niisama ilma mitte midagi tegemata diivanil istuda. Minu jaoks on paraku kümneid kordi kergem tunnikene pargis joosta, kui tund aega mitte midagi tegemata lihtsalt teleka ees vedeleda! Seda enam, et alati on ju midagi teha - selle tunni ajaga jõuan küpsetada juba vähemalt ühe koogi või nt paar akent ära pesta, blogipostituse valmis kirjutada, mõne töös oleva artikli mustandit täiustada või mida iganes kasulikku korda saata :)

Mis aga pasta retsepti puutub, siis see ilmus 30. aprilli Eesti Ekspressi Gurmee lisas, kus oli ka mu lugu tuntud telekokk Jazz'i (Rainer Härm) mälestuseks toimunud hästi põnevast ja informatiivsest grilliüritusest, kus mul oli võimalus osaleda. 

Vaja läheb:
100 g parmesani vm meelepärast juustu (krõpsude jaoks)
1,2 dl valget veini
2 tomatit
tšillihelbeid või värskelt jahvatatud musta pipart
1 küüslauguküüs
300 g lõhefileed või soolvees krevette või vähisabasid
peotäis hakitud peterselli (soovi korral)
250 g pastat
peotäis riivitud parmesani

Esmalt valmista juustukrõpsud. Soojenda ahi 200 kraadini, aseta ahju plaat, millel on küpsetuspaber ja lase sellel kuumeneda. Riivi juust ja laota lamedate ringidega küpsetuspaberile, jättes väiksed vahed sisse. Aseta küpsetuspaber kuumutatud küpsetuspaberile ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 1-2 minutit või kuni juust sulab. Võta ahjust välja, eemalda küpsetuspaber ahjuplaadilt ning jäta krõpsud sellele jahtuma ja tahenema. 

Keeda pasta vastavalt pakendi juhistele ja nõruta. Kui kasutad lõhet, siis eemalda sellelt nahk ja lõika tükkideks; krevetid või vähisabad kurna. 

Haki tomatid tükkideks ja küüslauguküüs peeneks. Aseta tomatitükid, vein, tšillihelbed või pipar ja küüslauk pannile ning kuumuta keemiseni. Lisa pannile lõhetükid, kata kaanega ja kuumuta madalal kuumusel kuni lõhe on läbi küpsenud (3-5 minutit). Juhul kui kasutad soolvees krevette või vähisabasid, siis lase veinil lihtsalt pannil ilma kaaneta mõned minutid podiseda ja lisa seejärel mereannid. Sega hulka ka hakitud petersell ja pasta. Serveerimisel riivi peale juustu ja paku kõrvale juustukrõpse.

Neljapäev, 15. mai 2014

Spargli-kinoasalat ahjupaprikate ja fetajuustu või lõhe ja redisega



Kodumaine mõnus magus, maitsekas ja krõmps spargel on varsti juba kohal! Eelmisel aastal sai blogisse mitu mõnusat retsepti selle aedviljaga, millest mu lemmik on spargli-püreesupp, milles saab ära kasutada kõik ülejäägid, mis muidu raisku läheksid:)

Salati jaoks saab röstitud ja marineeritud paprikaid osta poest, aga mina teen neid alati ise, sest oma valmistatud asjad on ju kõige paremad (ehk ise tehtud, hästi tehtud!) ;-) Blogis on mul ahjupaprikate retsept olemas siin (ehk halloumi juustuga kinoa), siin (fetaga läätsesalati) ja siin (lambahakklihast kebabi) juures. Kuna ma ise neid maitsvaid paprikaid nii tihti teen, sest need on ju suurepärased salatitesse, pastadesse, liha kõrvale või muude roogade lisandiks, siis olen ilmselt vajadust tundnud suisa kolm korda seda retsepti blogis jagada :D Seega rohkem seda ei tee, vaid loodan, et leiate endale meelepärase juba olemasolevate seast :)

Paprikate marinaadi ei tasuks ära visata, vaid kasutada salati kastmena. Eelpool öeldu käib just enda valmistatud segu kohta, sest selle puhul on teada, mis head ja kvaliteetsed koostisained selle sees on. Kusjuures, marinaadi kasutades ei ole avokaadokastet vajagi teha, vaid seda võibki lisada kinoasalatile ning soovi korral niristada peale veel extra virgin oliiviõli ja balsamico't.

Mis aga allpool olevasse lõhe ja redisega salatisse puutub, siis seda valmistasin ka Kaubamaja pop-up restoranis, millest on kirjutanud toidublogija Pello ja Tallinn City. Mõlemad fotod tegin kiirustades Kaubamajas kohapeal valminud salatist oma telefoniga. Õnneks aga paprika ja fetaga varianti sain kodus rahulikult pildistada :)

Mõlemad salatid on kevadiselt kerged ja valmivad kiirelt, aga hästi toitvad - soovitan proovida! :)


Salat:
200 g kinoad
800 g sparglit (puhastamata kaal)
u 2 sl oliiviõli
200 g röstitud ja marineeritud paprikaid
200 g fetajuustu
peotäis või paar koriandrit

Kaste:
1 suur või 2 väikest küpset avokaadot
5 sl extra virgin oliiviõli
poole sidruni mahl
soola ja musta pipart

Aseta kinoa koos poole liitri veega potti, lase keema tõusta, alanda kuumus ja keeda madalal kuumusel u 15 minutit. Nõruta, maitsesta soolaga ja jäta jahtuma. 

Puhasta ja pese sparglid ning laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta soola ja pipraga ning veereta neid õlis nii, et oleksid üleni kaetud. Rösti sparglid ahjus 250 kraadi juures 10 minutit. Ahjust väljavõetud sparglitele pigista pisut sidrunimahla.

Kastme valmistamiseks aseta kõik komponendid blenderisse ja töötle kreemjaks. Lisa vajadusel veel oliiviõli v natukene vett. 

Nõruta paprikad ja feta ning lõika tükkideks, haki koriandrit väiksemaks. Sega omavahel kinoa, paprika, feta, koriandrilehed ja kaste. Jaota sparglid 6 taldrikule, tõsta kõrvale salat ja naudi! :)



Sama salat lõhe ja redistega

Salat:
200 g kinoad
800 g sparglit (puhastamata kaal)
u 3 sl oliiviõli
300 g lõhet
200 g redised
peotäis või paar parmesani (soovi korral)

Kaste:
1 suur või 2 väikest küpset avokaadot
5 sl extra virgin oliiviõli
poole sidruni mahl
soola ja musta pipart

Loputa kinoa sõelal ning aseta koos poole liitri veega potti, lase keema tõusta, alanda kuumus ja keeda madalal kuumusel u 15 minutit. Nõruta vajadusel, maitsesta soolaga ja jäta jahtuma. 

Puhasta ja pese sparglid ning laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta soola ja pipraga ning veereta neid õlis nii, et oleksid üleni kaetud. Rösti sparglid ahjus 250 kraadi juures 10 minutit. Ahjust väljavõetud sparglitele pigista pisut sidrunimahla.

Kastme valmistamiseks aseta kõik komponendid blenderisse ja töötle kreemjaks. Lisa vajadusel veel oliiviõli või natukene vett. 

Tükelda lõhe ja viiluta redis õhukesteks viiludeks. Sega mõlemad koos kastmega kinoa hulka. Jaota sparglid 6 taldrikule, tõsta kõrvale salat ja tõmba soovi korral peale parmesanilaaste.

Teisipäev, 13. mai 2014

Nuudlisupp kala ja Hiina lehtkapsaga


Peale emadepäevakooke ja muud head-paremat, mida nädalavahetusel nautida sai, võiks ehk nädala alguses valmistada midagi tervislikku:) See on üks kergelt vürtsikas natuke teistmoodi riisinuudlite ja lõhega supp, kuhu lisasin ka Hiina lehtkapsast ehk pak choi'd. Pärast seda, kui avastasin selle aedvilja lõpuks ka Eestis müügil olevat, on see üsna sageli mu kööki juhtunud. Kirjutasin pak choi'st siin ja panin kirja ka ühe lihtsa retsepti.

Ajakirjast Time aga avastasin eelmisel nädalal toreda loetelu kaheksast toidualasest filmist, mida vaadata tasuks koos treileritega. Kusjuures, nimekirjas on ka mõned sellised filmid (Ratatouillle,  Julie&Julia, Food, Inc), mida ka blogis olen rohkem kui korra maininud. Kahjuks aga ei ole ma kõiki neid kaheksat linateost ise veel näinudki, niiet tuleb lähiajal see viga parandada ... :)

Kas on kellelgi veel soovitusi, millist söögiteemalist filmi tuleks kindlasti vaadata või on mõni, mille puhul võib öelda, et see on sind eriliselt mõjutanud? Väga huvitav oleks seda lugeda!

Aga supi jaoks läheb vaja:
120 g riisinuudleid
u liiter kala- või köögiviljapuljongit
3 suurt küüslauguküünt 
u 3 cm pikkune jupp ingverit
1-2 sl sojakastet
200-250 g pak choi'd ehk hiina lehtkapsast
300-400 g nahata kalafileed
paar rohelise sibula vart (soovi korral)

Koori ja purusta küüslauguküüned. Viiluta ingver, viilud purusta. Aseta need koos puljongi ja sojakastmega potti ning lase keema tõusta. Aseta potile kaas, alanda kuumust ja lase u 10 minutit õrnalt keeda. Võta ingver ja küüslauk välja. Lisa nuudlid puljongisse ja lase 5-6 minutit (või vastavalt pakendi juhistele) edasi podiseda kuni need on küpsenud. Jaga nuudlid tange kasutades nelja kausi vahel. 

Viiluta pak choi u poole sentimeetri jämedusteks ribadeks. Lisa puljongisse ja lase kaane all kergelt podiseda kuni selle valged osad on pehmed (u 5 minutit). Võta sõela ja suurema lusika abil hiina lehtkapsa ribad välja ning jaota samuti kaussidesse. 

Tükelda kala, lisa puljongisse. Keera kuumus maha ja lase puljongil u minut kaanel all seista kuni kala on ka küpsenud. Tõsta poti sisu kaussidesse ning puista soovi korral peale hakitud rohelist sibulat ja niristada veel sojakastet.


Neljapäev, 8. mai 2014

Banaani-brownie

See šokolaadikook sobib ideaalselt emadepäevaks, sest valmistamine ei nõua erilisi oskusi ega võta kaua aega. Retsept ilmus LP-s koos veel kahe lihtsa banaani sisaldava küpsetisega. Kui aga on soovi emadepäevaks rohkem sellist tordi moodi kooki teha, siis üks eriti lihtne ja hõrk variant koos videoga on olemas siin. Valisin kahe šokolaadiga marmorkoogi retsepti Terevisiooni jaoks välja, sest olen  selle tordi kohta päris palju positiivset tagasisidet kuulnud just nendelt tuttavatelt, kes muidu eriti ei küpseta. Ja Mari-Liis soovitas seda ka :)

Šokolaadikoogid on üldse ühed mu lemmikud ja seegi banaaniga brownie on mõnus nagu brownie'd ikka - tummine ja šokolaadiküllane, ehk minusugusele šokohoolikule lausa loodud! Banaaniga variant on suurepärane viis kasutada ära plekiliseks muutunud või niisama seisma jäänud banaane. Kuid selleks on veel teisigi võimalusi, nagu näiteks on võimalik valmistada šokolaaditükkidega baanileiba (lisaks blogis olevale on mul kummaski raamatus samuti üks retsept), banaaniga šokolaadivahtujäätistkaramelli-juustukooki, kaerahelbeküpsiseid kolmest komponendist või hoopis maapähklivõiga eriliselt mahlast banaanikeeksi. Kui banaanid veel väga plekilised ei ole, siis soovitan valmistada imelist tumeda šokolaadi ja karamellise sisuga banoffee-kooki. Ja muidugi on see puuvili minu jaoks lahutamatu koostisosa smuutis - ükski kolmest põhilisest smuutist, mida ma  ise kodus teen ehk marjadega, astelpaju ja kaerakliidega ning spinati ja avokaadoga mahedik ei saa ilma selleta läbi:)

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis kasuta 50 g maisi- ja 50 g riisijahu. Banaani purusta kahvliga, sest see ei pea olema ühtlane püree, vaid vabalt võivad suuremad tükid sisse jääda - ongi mõnusam. 


200 g tumedat šokolaadi
170 g võid
100-130 g (pruuni) suhkrut
2 keskmist küpset banaani
2 muna
2 sl vanillisuhkrut
100 g jahu (sellest pool võib olla rukkijahu)
näpuotsatäis soola 
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 sl kakaopulbrit
soovi korral peotäis tükeldatud pähkleid või mandleid või (valget) šokolaadi  

Tükelda või ja šokolaad, sulata, lisa suhkur ning sega ühtlaseks. Lisa ükshaaval munad, vanillisuhkur ja kahvliga püreestatud banaanid. Sega omavahel sõelutud jahu, sool, küpsetus- ja kakaopulber ning lisa šokolaaadisegule. Soovi korral sega taina hulka ka hakitud pähklid, mandlid või (valget) šokolaadi. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20X20 cm ahjuvormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 30-35 minutit. Lase jahtuda ja lõika ruutudeks. 

Pühapäev, 4. mai 2014

Panna cotta kohupiima ja mangoga


Panna cotta on selline magustoit, mille väga suur fänn ma just ei ole (no söön ikka hea meelega, aga ei kilju vaimustusest nagu nt mõne šokolaadikoogi puhul), kuid mulle tohutult meeldib seda valmistada, eriti aga katsetada erinevaid maitseid ja lisandeid. Seekord tegin Itaaliast Piemonte piirkonnast pärinevat desserti lihavõteteks kohupiima ja mangokattega, kuid blogisse on jõudnud veel Tonka oa ja kohviga, klassikaline vaniljemaitseline maasikakastmega ning valge šokolaadi ja granadillikastmega panna cotta'de retseptid. Tegelikult olen aga teinud veel igasuguseid erinevaid variante ja lisaks on veel päris palju ideid uute põnevate koosluste jaoks, niiet ilmselt käesolev retsept ei jää viimaseks "kooremagustoiduks" siin blogis. 

Mina kasutan selle panna cotta puhul vahukoort, aga vabalt võib teha mõne lahjema asjaga nagu tavaline rõõsk koor, köögikoor või hoopis 3,5%-line piim. Mangopüree on East End'i oma - katte valmistamiseks kulub täpselt üks purk.

400 ml (vahu)koort või piima
1 dl suhkrut
1 väiksem vaniljekaun 
4 želatiinilehte 
300 g toasooja vanillimaitselist kohupiimapastat

Pane (vahu)koor või piim ja suhkur potti. Lõika vaniljekaun pikuti pooleks ja tõmba väikese terava noa otsaga seemned välja. Lisa seemned ja kaun potti ning kuumuta segu madalal kuumusel keemiseni, segades kuni suhkur lahustub. Kurna läbi sõela, et eemaldada vaniljekaun ja võimalikud kaunakiud. 

Leota želatiinilehti kausis külmas vees vähemalt 5 minutit, seejärel pigista neist vesi välja ja lisa kuumale koorele ning sega kuni lehed lahustuvad. Lase pisut jahtuda ja sega seejärel hulka kohupiimapasta. Vala segu 5-6 vähemalt 1,5 dl suuruse vormi sisse. Aseta vormid vähemalt 3 tunniks külmkappi kuni panna cotta on ära tahenenud. Soovi korral võid peale teha mangokihi.

Mangokiht:
450 g mangopüreed 
4 želatiinilehte

Lase želatiinilehtedel u 5 minutit külmas vees paisuda, seejärel pigista kuivaks ja kuumuta neid vähese veega potis, kuni lahustuvad. Vala mangopüree pidevalt segades sulanud želatiini hulka ja jaota siis ühtlaselt pokaalide vahel. Aseta vormid veel paariks tunniks külmkappi, et ka kate taheneks.