Kolmapäev, 23. veebruar 2022

Krõbeda põhjaline pidulik mereannipirukas


Homme ongi juba käes see tähtis päev - meie kodumaa aastapäev. Palju õnne meile kõigile! :)

Kui on soov lisaks kiluvõileibadele või nende asemel mõnda muud rooga mereandidest teha, siis soovitan seda lihtsamast lihtsat pirukat, mis viib keele alla. See on ühtviisi hea nii piduliku vahuveini kui ka pitsi viinaga, aga loomulikult võib seda nautida ka hommikukohvi kõrvale :) Ikkagi pidupäev ju!

Kui on aga soov teha mõnda head traditsioonilis(ema)t toitu või küpsetist, siis siin on päris palju retsepte, näiteks musta leiva ja tumeda šokolaadi põhjal vaarikakattega kohupiimakook või lihtne kohupiima-purukook marjadega. Ja see vaarika, kohupiima ja leivaga kook on samuti väga hea :) Kolm uut retsepti leiab aga viimasest Nädalalõpuleht LP-st

Sügavkülmast võetud pärmi-lehttainas on mugav ja lihtne kasutada ning võimaldab saada maitsev pirukas vähem kui poole tunniga. Soovitan lasta tainal sulada aeglaselt külmkapis, näiteks kui õhtul küpsetada, tuleks tainas tõsta sügavkülmikust külmkappi juba hommikul. Taina võib sulatada ka toatemperatuuril. Sel juhul kulub vaid paar tundi, kuid peab vaatama, et tainas juba soojas kerkima ei hakkaks, sest muidu jääb see pärast küpsetamist kuiv ja tihke.

400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
12 (1 karp) vutimuna
200 g hapukoort
2 sl mahedat sinepit (võib olla teraline)
150 g (1 karp) krevette
1 väike punane sibul
200-300 g kalamarja
peotäis (hakitud) tilli

Sulata tainas. Laota see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kui tainas ei ole ühes tükis, siis tõsta erinevate tükkide ääred üksteise peale ja vajuta kokku. 

Tee noaga tainaplaadile 1 cm kaugusel äärtest sisselõige mitte kogu tainast läbi lõigates. Torka taina "raami" sees olev osa tihedalt kahvliga läbi. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit kuni küpsetis on kuldpruun. Võta pirukapõhi ahjust ja lase jahtuda. 

Aseta toasoojad vutimunad keeva vette ja lase õrnalt podisevas vees keeda 2 minutit ja 30 sekundit. Tõsta kohe sõelaga jääkülma vette ja lase enne koorimist 10-15 minutit jahtuda. 

Sega hapukoor sinepiga läbi ja laota küpsetatud tainaplaadile. Nõruta krevetid. Lõika sibul õhukesteks viiludeks. Aseta krevetid, kalamari, sibula viilud, pooleks lõigatud vutimunad ja till pirukale, lõika viiludeks ja naudi. 

Esmaspäev, 21. veebruar 2022

Pärmitainast porgandipirukad ja lõhe-kodujuustuküpsetis


Need pirukad sobivad nii EV sünnipäevaks ja vastlapäevaks kui ka lihavõttepühadeks. Ja muidugi ka muul ajal, nt matkale kaasa võtmiseks või piknikule. Mina olen suur porgandipirukate fänn, seetõttu on mul siin eriti kiire ja lihtne pärmi-lehttainaga porgandiküpsetis ning kiirlehetainaga väikesed porgadipirukad juba olemas. Pärmitainaga pirukad on minu jaoks meeldivalt nostalgilised, sellised heas mõttes vana kooli pirukad, kuigi muidugi maitsevad mulle need kõik kolm :) 

Pärmitainast ei tasu karta, sest tegemist ei ole keerulise ega vaevarikka protsessiga, vaid lihtsalt tainaga, mille puhul võiks mõne näpunäitega arvestada. Eelkõige on oluline, et kerkimise ajal oleks kauss kaetud köögirätiga ja võimalikult tuulevaikses kohas. Toatemperatuuril kulub kahekordseks kerkimiseks 30-60 minutit. Kui on ahjus taina kergitamiseks režiim, siis soovitan kindlasi seda kasutada. Niiskes tuulevaikses keskkonnas kerkib tainas tavaliselt 20 minutiga juba kahekordseks. 

Rohkem nippe, millega pärmitaina puhul arvestada, sai kunagi ammu kirja siia

Soovi korral võid teha ka suured pirukad. Selleks rulli tainas ristkülikuks. Aseta ühele poolele täidis, tõsta teine pool üle ja vajuta ääred korralikult kinni. Äärte kinni pressimiseks võib kasutada ka kahvlit. Mina tegin seekord poolest taina kogusest väikesed porgandipirukad ja teisest poolest suurema lõhe-kodujuustu piruka. 


Tainas:
5 dl piima
30 g pärmi
1 sl suhkrut
1 tl soola
700-800 g jahu
50 g sulatatud võid

Kuumuta piim umbes käesoojaks ja lahusta selles pärm. Lisa soola ja suhkruga läbi segatud sõelutud jahu ja sulatatud või. Sega läbi ja sõtku ühtlaseks tainaks (kulub mõni minut). Kata kauss köögirätiga ja lase tuulevaikses soojemas kohas kahekordseks kerkida (kulub u 1 h). 

Jaga tainas pooleks. Rulli esimene osa tainast õhukeseks (paksus u 0,5 cm). Tee kas vormi või tassiga ümmargused tainakettad, aseta porganditäidis ühele poolele ja keera teine pool peale. Vajuta ääred tugevalt kokku. Aseta pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määri pealt 1 sl piima või veega lahtiklopitud munaga ka küpseta ahjus 200 kraadi juures 12-15 minutit kuni pirukad on kuldpruunid. 

Korda sama teise poole taina ja lõhetäidisega. 

Porganditäidis:
400 g keedetud porgandeid
2 kõvaks keedetud muna
3 sl hapukoort
1 tl suhkrut
u 0,25 tl riivitud muskaatpähklit
värskelt jahvatatud musta pipart

Riivi porgandid peenelt, tee munad kahvliga puruks. Sega kõik komponendid omavahel.

Lõhetäidis:
4 keedetud muna
300 g suitsulõhet
200 g kodujuustu
4 sl hapukoort
värskelt jahvatatud musta pipart

Tee munad kahvliga puruks, haki lõhe peeneks. Sega kõik komponendid omavahel.

 
Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Pühapäev, 20. veebruar 2022

Kodujuustu-kilupirukas marineeritud sibulaga


Meie iseseisvuspäeval süüakse suuremas koguses kiluvõileibu, kuid sel väikesel, soodsal ja laialdaselt saada oleval kalal leidub tegelikult palju kasutusvõimalusi. Populaarseimaks EV aastapäeva kalaks saanud kilu tasuks nautida tegelikult eelkõige sügisel, mil see on tõeliselt rammus ja toitainerikas, sest talve üleelanud kala jääb üsna lahjaks. Kilus olevate rasvhapete koostis ja kogus, samuti kilu toitainesisaldus sõltuvad aastaaegadest - sügisel säilitavad kilud rohkem rasvu, et talv üle elada. Kilu veesisaldus langeb talveks madalaimale tasemele ehk u 60 g 100 grammis kalas. Kilu rasvasisaldus on aga väikseim aprillis. Muide, sügisesed kilud on parimad just vürtsikilu ja sporttide valmistamiseks.

Eesti merevees laialt levinud Läänemere ehk Balti kilu (Sprattus sprattus balticus) on heeringlaste (Clupeidae) sugukonna kilude perekonda kuuluva Euroopa kilu  (Sprattus sprattus) alamliik. Kilu ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab elu avarmerel. Kilud on koondunud suurtesse parvedesse, mis võivad olla sadu meetreid või isegi kuni kilomeetreid pikad. Kilu on ise toiduks paljudele (rööv)kaladele, veelindudele ja hüljestele. Kilu arvukust kahjustab vaenlase ehk tursa arvu suurenemine. Kilu on üks tähtsamaid tööstuslikke masskalu, mida kasutatakse ka loomasöödaks. 

Kuigi sageli aetakse kilu, räim ja anšoovis segamini, kui tegelikult on tegemist ikkagi kolme eraldi liigiga. Üsna levinud on arvamus, et kilu on väike räim, samuti  olen kuulnud öeldavat, et anšoovis on sama, mis kilu või et see on lihtsalt Lõuna-Euroopa või Vahemere kilu :)

Kilu ja räim on küll väliselt sarnased (sinakasroheline selg, hõbedased küljed ja kõht) ning nad ujuvad sageli ühes parves, kuid maitselt on kalad erinevad. Segaparvede tõttu satuvad kilu ja räim müüki sageli vale nime all, aga neil on võimalik vahet teha kõhualust katsudes. Kõhualune on kilul kare, kuid räimel sile. Kõige kõrgema toiteväärtusega neits kolmest on kilu, räime toiteväärtus on võrreldav anšoovise omaga. 

Anšoovis on välimuse, suuruse ja omaduste poolest sarnane neile mõlemale ning kuulub samuti heeringlaste seltsi, kuid on spetsiifilise maitsega ning umbes sama rasvane kui räim, st kilust tunduvalt väherasvasem. Anšoovist leiab mitmete Vahemere roogade koostisest, eelkõige aga kastmetes (näiteks Caesari salati kaste), pastades ja maitsevõides. Engraulidae perekonda kuuluv pisike roheka helgiga sinakas kala on eriti populaarne just Kreekas, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Iraani põhjasoss ja Türgis, kus seda ka kõige enam püütakse. Minu üks lemmikuid anšoovise kasutusviise on klassikaline Provence'ist pärit pissaladiere-i nimeline sibulapirukas. Enne küpsetisele lisamist tasub aga anšooviseid alati piima sees hoida, sest see aitab eemaldada nii liigset soolasust kui ka kibedust.
 
Miks tasub kilu süüa?

Kilu on keskmiselt u 11 cm pikk ja ei sisalda süsivesikuid, kiudaineid ega suhkrut, kuid see-eest leidub selles ohtralt mikroelemente (naatrium, kaaliumkaltsium fosfor jt) ning A-, D- ja E-vitamiini. Vett on kilus 60-80% ja valke 19-27%, samuti sisaldab see aminohappeid. 

Kilu kuulub kõrge rasvasisaldusega kalade hulka, sisaldades seda 12-22%. Kiluga ühes grupis on veel heeringas, lõhe, makrell ja sügisene räim, kusjuures rasvasuselt kilule järgmine kala makrell on samas rasvasisaldusega kui kevadine lahja kilu ehk selles on u 13 g lipiide 100 g kohta. 

Rasvhapetest on küllastunud rasvhappeid kokku u 27%, monoküllastumata 42%, polüküllastamata oomega-3-rasvhappeid u 24% ja oomga-6-rasvhappeid 1,6%. Seega on kilu suurepärane polüküllastumata rasvhapete allikas igal ajal sõltumata püügihooajast. 

***

Mul on tegelikult blogis juba kaks varianti kilupirukast. Juba ammusest ajast on siin kilupirukas rukkijahu, sibula, hapukoore ja kapparitega ning pisut hilisemast eriti lihtne pärmi-lehttainaga küpsetis. Seekord aga sai kilule seltsiks võetud toortatrajahu ja kodujuust. Rasvase kalaga nagu kilu ja heeringas sobib minu arvates kodujuust palju paremini kokku kui rammus hapukoor. Viimases Nädalalõpuleht LP-s on seetõttu olemas lisaks musta leiva, kogupiima ja mustikatega maiustele (tort ja desert) ka üks väga mõnus peedi, heeringa, leivakrutoonide ja kodujuustuga salat, mis minu jaoks on ideaalse rasvasusega. 

Kiludest soovitan valida alati puhastamata kilu, sest see on kõige maitserikkam, ja võimalusel vältida juba fileeriud kala. Saan küll aru, et kõige lihtsam ja kiirem võimalus on juba fileeritud kala kasutada - kilu tuleb lihtsalt pakendist välja võtta ja pirukale laduda, kuid tegelikult saab seda üsna lihtsalt ka ise noa ja kahvliga käsi määrimata puhastada. Selleks tõmba noaga ise samal ajal kahvliga kala paigal hoides ära pea ja sisikond kõhust, seejärel tõmba välja saba koos selgrooga. 

Punast sibulat, mis tänu marinaadile pehmeks ja mahedaks muutub, on hea kasutada ka salatites, samuti on see suurepärane lisand kiluvõileivale ja muudele suupistele. Selle võid aga vabalt ka ära jätta :)


Põhi:
110 g külma võid
200 g toortatrajahu
1 sl maisitärklist
1 tl soola
5 sl jääkülma vett

Põhja jaoks tükelda külm või. Võitükid haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis soola, sõelutud toortatrajahu ja tärklisega saiapuru meenutavaks tainaks. Lisa külm vesi ja sega kõik ühtlaseks tainapalliks. 

Rulli tainas jahusel pinnal lahti või suru käte abil 24 cm läbimõõduga lahtikäivas ümmargusse vormi, mis on eelnevalt võiga määritud ja jahuga üle puistatud ning mille põhjas on küpsetuspaber, põhja ja äärtele u 2 cm kõrguselt. Võid kasutada ka piklikku lahtikäivat vormi.

Aseta 20 minutiks külmkappi või 10 minutiks sügavkülma.

Võta pirukapõhi külmast ja torgi kahvliga tihedalt läbi. Aseta peale küpsetuspaber või foolium, kata keetmata riisi, kuivatatud ubade või hernestega ning aseta 15 minutiks ahju keskossa 200 kraadi juurde küpsema. Eemalda raskus ja paber või foolium ning küpseta veel u 5 minutit, kuni põhi on katsudes kuiv.

Täidis:
3 muna
200 g kodujuustu (võib olla nt tilli- vm maitseline)
100 g paksu hapukoort
soola, pipart
peotäis hakitud tilli
u 100 g vürtsikilu

Klopi munad kergelt kahvliga lahti ning sega läbi kodujuustu ja hapukoorega. Maitsesta soola ja pipraga, sega hulka till. Vala segu eelküpsetatud pirukapõhjale. Laota pirukale kilufileed tihedalt naha pool üleval.

Küpseta ahjus 20–25 minutit, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Lase pirukal vormis jahtuda. Puista serveerimisel peale veel hakitud tilli ja soovi korral ka marineeritud sibularõngaid.

Marineeritud punased sibulad:
2 keskmist punast sibulat
2 dl õunaäädikat
2 sl suhkrut
0,5 tl soola 
1 loorberileht

Lõika sibul õhukesteks viiludeks. Aseta kaussi äädikas, sool, suhkur ja loorberileht, sega läbi, lisa sibul ja vajadusel pisut vett, et sibulaviilud oleks üleni marinaadiga kaetud. Jäta vähemalt paariks tunniks seisma. Eriti hea, kui sibul saab üleöö marineeruda. 


Retsept ilmus aasta tagasi siin

Neljapäev, 17. veebruar 2022

Suitsulõhekreemiga profitroolid


Kuna meie kalli kodumaa aastapäev ei ole enam kaugel, siis on viimane aeg hakata juba vaikselt sättima ja menüüd paika panema ;-) Kuigi blogis on terve hulk EV iseseisvuspäeva tähistamiseks sobivaid retsepte, siis järgneva nädala jooksul lisan siia neid juurde. Alustan kodumaise rukki- või toortatrajahuga soolaste tuuletaskutega, mille sees on maitserikas suitsulõhekreem. Loomulikult sobib see ka muul ajal peolaual pakkumiseks, sest eriti head on need minu arvates just vahuveiniga, aga kodumaa sünnipäevaks on need samuti igati sobivad suupisted. 

Kuigi tuuletaskute valmistamine ei ole keeruline inimesele, kes küpsetamisega tegeleb, siis võib need vabalt asendada ka soolaste küpsiste, kreekerite, (tatra)pliinide, soolaste pannkookide või hoopis röstleiva või -saiaga. Lõhekreem on eriti lihtne valmistada ja sobib suupistete valmistamiseks kõigi eelpool nimetatutega hästi kokku. Selle lõhevõide võib ka lihtsalt kausiga lauale panna ja igaüks saab ise leivale-saiale, küpsistele või pliinidele seda meelepärase koguse määrida või pritskotiga asetada. 

Kui soovid lõhetäidise pritskoti abil tuuletaskutesse, küpsistele vms panna, siis soovitan selle eelnevalt köögikombainis ühtlaseks töödelda, kui soovid eriti kreemjat konsistnetsi. Kui aga lusika abil, siis piisab kahvliga purustamisest. Mina kasutasin küll pritskotti, kuid jätsin siiski köögikombaini vahele. Võid jätta tuuletaskul ka "kaane" pealt ära lõikamata ja kasutada täidise sisse panekuks hoopis noaga tehtud sisselõiget.

Mina kasutan nii profitroolitaina kui ka kreemi jaoks metallist 11 mm läbimõõduga sakiliste servadega otsikut. 

Soolased tuuletaskud

Rukki- või toortatrajahu teevad tainast ja välimust pisut rustikaalsemaks, kuid võid selle asemel ka nisujahu kasutada. 

 Sellest taignakogusest tuleb kaks suurt plaaditäit pisikesi profitroole.

1,25 dl piima
1,25 dl vett
100 g võid
0,5 tl soola
100 g nisujahu
50 g rukki- või toortatrajahu 
4 toasooja muna + 1 muna soovi korral määrimiseks

Haki või kuubikuteks, pane koos vee ja soolaga potti ning lase keema tõusta. Sega sisse piim, klopi spaatliga sisse nii nisu- kui ka toortatra- või rukkijahu ja küpseta tainast madalal tulel pidevalt segades 5 minutit, et taigen muutuks kuivaks ja elastseks. Taigen peab poti külgedelt lahti lööma ja tekkima taignapall. NB! taigent tuleb hoogsalt segada, et see poti põhja kinni ei jääks. Kui tainast on moodustunud pall, siis küpseta seda mööda põhja keerutades. 

Võta pott pliidilt, pane taigen kaussi, lase selle u 10 minutit jahtuda ja lisa ükshaaval munad (segada spaatliga enne üks muna taignaga ühtlaseks, kui järgmise muna lisad). Pane taigen pritskotti ja tee plaadile u 2 cm vahega väikesed kuhjakesed (u kahe-eurose suurused). Pealt võid soovi korral määrida lahtiklopitud munaga. Vajuta märja sõrmega tekkinud tainatipud alla, sest need võivad kõrbeda.

Küpseta profitroole ahjus 200 kraadi juures 10 minutit, vähenda kuumust 190 kraadini ja küpseta veel 20 minutit kuni tuuletaskud on kuldpruunid. NB! ahju ei tohi keedutaigna küpsetamise ajal avada!!!

Lülita ahi välja, võta profitroolid ahjust, lõika kõigile alla äärde külje peale ava sisse ja pane veel 10 minutiks ahju kuivama. Seejärel tõsta profitroolid restile jahtuma.

Lase tuuletaskutel jahtuda ja täidise sissepanemiseks lõika tuuletaskul kas "kaas" pealt ära või kasuta alla äärde noaga tehtud sisselõiget, et täidis pritskotiga sisse panna. 


Lõhekreem

400 g kuumsuitsulõhet
100 g toasooja toorjuustu
3 sl paksu majoneesi
3 sl paksu hapukoort
valget pipart
peotäis hakitud tilli (soovi korral)
kaunistuseks soovi korral kalamarja ja hakitud tilli

Purusta suitsulõhe kahvliga ja sega läbi ülejäänud ainetega. Lase kreemil umbes tund külmkapis taheneda. Aseta see jahtunud tuuletakutesse, millel on "kaas" pealt ära lõigatud. 

Pühapäev, 13. veebruar 2022

Kohvimekiga ploomi-šokolaadikook sõbrapäevaks


Suus sulav tõeliselt mahlane šokolaadikook on üks selliseid, mis mulle endale hullult meeldib! Mul blogis on tegelikult üks sarnane kuivatatud ploomide ja šokolaadiga tummine küpsetis juba olemas (retsepti leiab siit), aga mulle meeldib oma lemmikutest igasuguseid variatsioone teha, seega siin on uus variant ja seekord mandlijahuga :)

Sõbrapäev ei ole küll selline päev, mida ma alati ja pidulikult tähistaks, kuid samas mulle igasugused tähtpäevad väga meeldivad. Eriti meeldivad need mulle muidugi sellepärast, et siis on põhjust midagi eriti head küpsetada ja sõpradega kokku saada. Minu arvates ei ole sündmuseid, tähtpäevi ja võimalusi tähistamiseks kunagi liiga palju (eriti veel praegusel ajal), seega on ju tore, et lisaks traditsioonilistele meile endale omastele pühadele neid tänapäeval ka välismaalt juurde tuleb ja omaks võetakse :)

Kui on soov aga homme oma kallimat, mõnda lähedast, sõpra, töökaaslast või keda iganes mõne maitsva enda tehtud toiduga üllatada, siis värskes LP-s on suisa kolm head varianti selleks :) On üks tõeliselt mõnus vaarikatega kausismuuti, mis sobib ka täitsa eraldi eineks; on krõbeda peekoni ja südamekujulise munaga hommikusöök ning kolmandaks üks suus sulav šokolaadikattega šokolaadikook. 

Aga blogissegi on aastate jooksul terve hulk retsepte kogunenud, mis on ideaalsed ka valentinipäevaks, näiteks böff, kammkarbid, ceviche, carpaccio, šokolaadikook, kohvi ja koorelikööriga tort ning palju muud head. Need sobivad loomulikult igal ajal nautimiseks, aga samas väga maitsvad ja üsna lihtsad  ka homseks valmistada. 

Soovin igal juhul kõigile maailma parimat sõbrpäeva ja palju toredaid sõpru! :)


Vaja läheb:
180 g kuivatatud ploome
0,8 dl kohvi
1-2 sl konjakit, rummi vm kanget alkoholi
200 g tumedat šokolaadi
140 g võid
140 g pruuni suhkrut (kasutasin tumedat muscovado't)
5 muna
180 g jahvatatud mandleid/mandlijahu
1-2 sl naturaalset kakaopulbrit
vaarikaid või granaatõunaseemneid (soovi korral)

Haki ploomid väikesteks tükkideks. Aseta koos kohvi ja alkoholiga kaussi ning lase vähemalt tunnike maitsestuda. Sega ploomitükke vedelikus aeg-ajalt, et kõik oleksid ühtlaselt kaetud. 

Haki šokolaad ja või, aseta kastrulisse või vesivannile ning lase madalal kuumusel aeg-ajalt segades sulada. Sega ühtlaseks ja lase u 5 minutit jahtuda.

Vahusta munakollased suhkruga kohevaks vahuks. Sega hulka ploomid koos kohviga, šokolaadisegu ja jahvatatud mandlid. Vahusta munavalged puhtas anumas heledate tippude tekkimiseni ja sega õrnalt ülejäänud taina hulka. Seda tasub teha kolmes osas, et võimalikult palju õhku vahu sisse jääks. 

Vala tainas ettevalmistatud (ääred määritud võiga ja jahu või kakaopulbrigaga üle puistatud ning põhjas küpsetuspaber) 22-24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures 45 minutit. Kauem ei ole mõtet küpsetada - see kook on parim, kui on seest niiske.

Lase koogil vormis 15 minutit taheneda. Seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud koogile raputa läbi sõela kakaopulbrit ja puista soovi korral kaunistuseks peale vaarikaid või granaatõunaseemneid.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus
 

Reede, 11. veebruar 2022

Maitserikkad kõrvitsapannkoogid



Kuna kõik ümberringi räägivad muudkui kütte-, gaasi- ja elektriarvetest, siis otsustasin ka tubli olla ja kokku hoida ning sel aastal keldris oleva sügavkülmiku enne kevadet juba tühjaks süüa :) Nagu selgus, oli kasutusjuhendil kirjas, et sügavkülmikut tuleks suisa kaks korda aastas üles sulatada, aga mina võtsin selle alles nüüd esmakordselt ette. Kohe selline hea tunne on :D Suvel saab selle muidugi jälle sisse lülitada, kui uus värske kraam sügavkülma läheb, kuid vähemalt paar kuud see kapp meil seekord puhkab. Abiks ikka raskel ajal ;-) :D 

Tegelikult muidugi tasubki sügavkülmikusse varuks pandud viljad ja marjad mõne kuu jooksul tarbida, et neis oleks ikka vitamiine ja muid kasulikke aineid säilinud oleks, nii et edaspidi üritan selles osas eeskujuliku(ma)lt käituda :) Mul tegelikult saavad kõik sügavkülmutatud asjad reeglina kevadeks ilusti söödud ja suveni ei säilita ma kunagi midagi, aga seekord siis on juba veebruari alguses kapp tühi, nii et minu jaoks uus rekord :)

Lisaks marjadele on minu sügavkülmas alati ka ahjus küpsetatud kõrvitsast püreed, sest tädi Tiinalt saadud kõrvitsad on nii suured, et saan püreed tavaliselt mitu suurt karpi. Hiljuti tegin just sügavkülmikust võetud püreest kõrvitsasuppi (lisasin ka sibulat, küüslauku, porgandit, lillkapsast ja brokolit, millest kaks viimast olid samuti sügavkülmikust), täna aga pakun nädalavahetusele mõeldes välja kõrvitsapannkoogid juhuks, kui sügavkülmas on veel kõrvitsapüreed. Kui ei ole, siis võib teha seda värskest kõrvitsast. Kui aga kodus kapi otsas tõesti veel mõni kõrvits on ootel, siis praegu on ikka juba päris viimane aeg see ära kasutada. 

Mainin igaks juhuks ka seda, et kui enamike kõrvitsast küpsetiste jaoks (neid on siin päris palju) peab kõrvitsapüree pärast sulatamist ka üleliigsest vedelikust nõrutama, siis pannkookide jaoks seda teha ei ole vaja. 

Kõrvitsapannkooke valmistades peab arvestama muidugi kõigi tavaliste nö reeglitega, mis tagavad parima tulemuse pannkookide puhul nagu taina ülesegamisest hoidumine (eriti oluline on see just nisujahu korral), kuuma panni kasutamine ja nende ümber keeramine siis, kui tainas kergelt mullitab pealt poolt. Aastate jooksul on kogunenud blogisse päris palju erinevaid soolaseid ja magusaid pannkoogiretsepte,  kuid eriti soovitaksin just kohupiima, porgandi ja keefiriga variante, aga ka mõlemad banaaniga pannkoogid on väga head (nii viilutatud banaanidega kui ka püreestatud banaanidega) ja muidugi on maitsvad ka õunte ja kaeraga ning mandlijahuga pannkoogid ;-) Õhukeste pannkookide sõpradele on aga need siin

Kaneeli asemel või lisaks sellele võid kasutada ka piparkoogimaitseianet, samuti sobib nendesse kookidesse hästi kardemon. 

Kui soovid gluteenivabu pannkooke, siis kasuta maisijahu või sega seda mõne teise gluteenivaba jahuga ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. 

Vaja läheb:
150 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli
1 sl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
2,4 dl täispiima
1 dl kõrvitsapüreed
1 suur muna 
2 sl vedelat mett
30 g sulatatud võid
u 50 g hakitud šokolaadi (soovi korral)

õli või selitatud võid praadimiseks
vedelat mett ning soovi korral hakitud metspähkleid ja šokolaadi serveerimiseks

Sega sõelutud jahu kuivainetega. Teises kausis klopi omavahel korralikult läbi ülejäänud ained ehk piim, kõrvitsapüree, muna, mesi ja sulatatud või. Lisa jahusegu ja soovi korral ka hakitud šokolaad ning sega ühtlaseks.

Kuumuta keskmisel kuumusel pannil õli või selitatud või ning tõsta supilusikaga tainas pannile jättes kookidele u 1 cm vahed, et need paremini küpseks. Lase mõned minutid küpseda kuni ääred on kergelt pruunistunud ja tainas peal kergelt mullitab. Keera kook ümber ja prae veel paar minutit ka teiselt poolt. 

Naudi koheselt koos mee ning soovi korral ka hakitud pähklite ja šokolaadiga. 


    Neljapäev, 10. veebruar 2022

    Oa-aedviljasalat suitsuforelliga


    Kui on soov täna midagi kiiret ja tervislikku süüa, siis pakun välja ühe salati retsepti. See on meeldivalt lihtne roog, milles saab ära kasutada näiteks eelmisest päevast järele jäänud toitu, sest forelli asemel sobib sellesse salatisse näiteks küpsetatud kana vm linnu liha, samuti kala, veise- või sealiha. 

    Mulle väga meeldib kuumsuitsuforell, kuid sidruni-küüslaugukaste annab salatile veelgi mõnusat mekki juurde. Kokku saab üks igati maitsev salat, mis valmib kiirelt ja sobib suurepäraselt argiõhtukski.

    Kui lisad kastmele ka sidruni koore, siis soovitan valida mahedad vahatamata koorega viljad. Tavaliste sidrunite puhul tuleks aga koor väga hoolikalt kuuma vee ja harjaga puhastada.

    Kaste:
    peotäis peenelt hakitud lehtpeterselli
    1 väiksem purustatud küüslauguküüs
    1 sidruni mahl
    poole sidruni peenelt riivitud koor
    1-1,5 dl esimese külmpressi oliiviõli
    soola, musta pipart

    Sega kõik ained omavahel, maitsesta natukese soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Õli lisa vastavalt sellele, kui vedelat kastet soovid, kas rohkem või vähem.

    Salat:
    400 g kuumsuitsuforelli
    u 400 g (1 purk) valgeid ube
    2 väikest punast sibulat
    1 lühem värske kurk
    u 100 g noori spinatilehti vm meelepärast mahedat salatit

    Murenda kala ning eemalda luud ja nahk. Loputa valged oad sõelal korralikult konservvedelikust ja nõruta. Lõika puhastatud sibulad õhukesteks viiludeks. Koori kurk, lõika pikuti pooleks, tõmba soovi korral seemned välja ja lõika viiludeks. 

    Aseta kõik komponendid kaussi, sega läbi ja jahvata soovi korral peale veidi pipart. Sega kohe läbi kastmega või serveeri kaste salati kõrvale. 

    Teisipäev, 1. veebruar 2022

    Lillkapsapõhjal pitsa


    Veebruar on käes ja jätkame ikka tervisliku söömise lainel, onju?!? :) Või äkki võiks teha veebruarist suisa   veganitoidu kuu? Viimasel ajal on päris popp pidada vegaanuari (vegan +jaanuar), millest aasta tagasi siin kirjutasin, aga veebruar sobib taimetoidu kuuks minu arvates sama hästi kui aasta esimene kuu ;-)

    Lillkapsapõhjal pitsa (vähemalt juhul, kui tavaliste juustude asemel taimseid "juustusid" kasutada) sobib taimseks eineks suurepäraselt. Lisaks on see pitsa hea näide sellest, et see toit ei pea olema kindlasti ebatervislik - saab teha ka kasulikest ainetest pakatava küpsetise, mis sulab suus;-) Lillkapsapitsat saab mugavalt süüa käte vahel nii soojalt kui ka juba jahutununa. Erinevalt tavalisest pitsast on see aga igati maitsev ja nauditav ka külmalt.

    Muide, kui lillkapsas Vahemeremaade kaubanduses juhtpositsioonil olnud genualaste kaudu Ees-Aasiast Euroopasse jõudis, olid kapsapead umbes tennisepalli suurused. Nüüd kaalub aga juba väiksem lillkapsas (nt selline, mida retsepti jaoks vaja) u 400 g!

    Lillkapsas on üks C-vitamiinirikkamaid köögivilju, sisaldades seda 100 g kohta suisa 70 mg. Lillkapsast  rohkem on seda vitamiini vaid punapipras, mädarõikas, petersellilehtedes, aedtillis ja rooskapsas. Kuna C-vitamiin ei talu kuumutamit, siis on eriti kasulik lilkapsast just toorelt süüa.  Kuid ka aurutamine ja kerge blanšeerimine sobivad selle vilja töötlemiseks hästi, kui on soov lillkapsast võimalikult palju kasulikke aineid saada. 

    Pitsa katte osas pole piire. Suvisel ajal saad šampinjonid näiteks kukeseente või muude metsaseentega asendada. Võid lisada pitsale suvikõrvitsat, punast sibulat, paprikat, tomateid, lehtkapsast - mille järgi parajasti isu on või midagi kodus leidub. Juustudest, mis lähevad katteks, sobivad loomulikud kõik alates tavalisest riivjuustust lõpetades sinihallitus- või hoopis kitsejuustuga. Nii põhja kui ka täidise sisse sobib suurepäraselt ka peeneks hakitud või puruks pressitud küüslauk.

    Lisaks sobib pitsale hästi meelepärane vorst ja sink, samuti küpsetatud või grillitud liha. Lihatooted võiksid olla kas õhukesteks viiludeks või väikesteks tükkideks lõigatud, et pitsat parem süüa oleks ja see liiga raskeks ei muutuks. 

    Pune asemel võid kasutada pitsamaitseainet, samuti mõnda meelepärast Vahemere, Provence'i vmt ürdisegu. Lisaks basiilikule või selle asemel sobivad pitsa peale ka tüümiani- ja lehtpetersellilehed. 

    Vaja läheb:
    1 väiksem lillkapsas (u 400 g)
    2 muna
    100 g tugevamaitselist kõvemat juustu
    soola, pipart
    1 tl kuivatatud punet

    Puhasta lillkapsas, aseta õisikud köögikombaini ja töötle peeneks saiapurulaadseks puruks (kulub 10-20 sekundit). Võid lillkapsa soovi korral ka käsitsi riivida. 

    Laota lillkapsas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus u 10 minutit. Lase u 10 minutit jahtuda. Tõsta lillkapsas köögirätikusse või marlisse ja vääna sellest nii palju vett välja kui võimalik.

    Klopi munad kausis lahti, riivi juust. Lisa lillkapsas, juust ja maitseained kaussi munade juurde ning sega läbi. Tõsta segu küpssetuspaberiga kaetud ahjuplaadi keskossa ja vajuta ümmarguse kujuga 0,5 cm paksuseks kettaks. Küpseta 200-kraadises ahjus u 15 minutit kuni pitsapõhi on kuldpruun. 

    Kate:
    u 5 sl meelepärast tomatikastet või -salsat või ketšupit
    u 100 g šampinjone
    1 mozarella pall (u 120 g)
    1 tl kuivatatud punet
    värskelt jahvatatud musta pipart
    peotäis basiilikulehti

    Lõika seened õhukesteks viiludeks, rebi juust tükkideks. Määri tomatikaste ühtlase kihina küpsetatud pitsapõhjale. Puista sellele pune, seejärel laota seened ja neile omakorda juustutükid. 

    Küpseta pitsat 200-kraadises ahjus veel u 5 minutit. Jahvata peale musta pipart ja puista basiilikulehti ning naudi. 


    Retsept ilmus juulis siin