Kohupiima ja jõhvikatega panna cotta

Jõuluõhtusöögi lõpetuseks soovitan seekord mõnusat kreemjat kohupiimaga panna cotta't, millele värsketest jõhvikatest kate lisab ideaalse hapuka nüansi - minu arvates superkooslus! Boonusena on see magustoit eriliselt lihtne ja selle saab juba eelmisel päeval valmis teha, sest jõululaupäeval on tavaliselt niigi palju tegemist.

Itaalia juurtega kooremaius sai seekord mahedust ja pehmet tekstuuri juurde kodumaisest vanillitäpilisest kohupiimast, mis on üks mu lemmiktooraineid. Ja mitte ainult minu - eestlaste seas on kohupiimakoogid jm -maiused kõrges hinnas ja väga populaarsed, olgu selleks siis kohupiimatäidisega tuuletaskud, mahlased korbid, kohukesed või hoopis korralik kook vm küpsetis. Mina olen juba aastaid kohupiima ka panna cotta hulka lisanud (nt mustika- ja mangokattega ning rabarberikastmega panna cotta'd). Kui alguses pani see täiendus nii mõnegi inimese kulmu kergitama, siis nüüdseks võib kohupiimaga panna cotta retsepte leida teistelgi blogijatel jm toiduinimestel. Ja mul on loomulikult ainult hea meel, et minu kergelt "kummaline" idee on läinud massidesse :)

Selles desserdis ei soovita kasutada teralist kohupiima, vaid pigem kreemjat kohupiima või kohupiimapastat. Mina leidsin ideaalse tekstuuri ja vanilliseemnetega kohupiima Nõmme turult.

Panna cotta võlu on selle mõnus kreemisus. See peab olema pehme, mitte kummine ja kõva. Paraku võib aeg-ajalt Eesti söögikohtades just sellist panna cotta nime all müüdavat magustoitu saada ja see on mõnevõrra selle hõrgu desserdi renomeed kahjustanud. See on veel üks põhjus seda kohupiima ja jõhvikatega varianti ise kodus valmistada, et saaks aimu, mis on ühe mõnusa koorese maiuse tekstuur :)

Seekord valmistasin kergelt jõuluhõngulise kooremagustoidu, millele särtsu ja desserdis hädavajalikku magusust tasakaalustavat hapukust lisavad kodumaised jõhvikad, mida veel Nõmme turul ilusti saada on. Kui pohlaaeg on juba mitu kuud tagasi möödas, siis värskeid jõhvikaid saab õnneks peaaegu jõuludeni osta. 

Jõulude puhul võib vanilliekstrakti või -pasta asemel lisada hoopis piparkoogimaitseainet, mis annab mõnusat vürtsikust ja aroomi. 

Mina ostsin seekord vahukoore turult, kus see on 3,3 dl suurustes pudelites. Vahukoort, mis magustoidust üle jäi, kasutasin kartulipudru valmistamisel, nii et kõik kulus täpselt ära.

Mulle meeldib tegelikult, kui selle kohupiimamaiuse sees on kolm želatiinilehte, sest tekstuur on siis kreemjam ja pehmem, aga tugevam tarretis on algupäasem ehk rohkem nagu "õige" panna cotta :) Ma ise eelistan aga pigem vähem tarretunud varianti. 

Soovin kõigile ilusaid jõule! :)

Panna cotta:

3-4 želatiinilehte

4 dl (2 pakki) vahukoort

4 sl suhkrut

1 tl vanilliekstrakti või -pastat või 0,3 tl piparkoogimaitseainet (soovi korral)

450-500 g magusat vanilliseemnetega kohupiimakreemi

Aseta želatiinilehed viieks minutiks külma vette ja pigista need siis kuivaks.

Vala vahukoor potti, lisa suhkur ja soovi korral maitseaine ning kuumuta madalal tulel keemiseni segades, kuni suhkur lahustub. Võta peaaegu keeva vahukoorega pott tulelt, lisa želatiinilehed ja sega, kuni need on lahustunud. Kurna vedelik läbi sõela potist kaussi ja sega visplit kasutades hulka kohupiim. 

Jaota kohupiimasegu nelja suure või kuue väiksema kausi, pokaali vm meelepärase anuma vahel ja hoia neid vähemalt 2 h külmkapis, kuni panna cotta on tahenenud. Seejärel tee peale marjadest kate.

Jõhvikakate:

300 g jõhvikaid

4 sl suhkrut

1 sl marja- , tsitrus- või puuviljalikööri, nt Cointreau'd (soovi korral)

2 želatiinilehte

Aseta jõhvikad koos suhkru ja 1 dl veega kastrulisse, soovi korral lisa ka alkohol. Kuumuta keemiseni ja lase u 10 minutit keeda, kuni enamik jõhvikaid on katki läinud.

Aseta želatiinilehed viieks minutiks külma vette ja pigista need siis kuivaks. Võta kastrul tulelt ja püreesta jõhvikad saumikseriga. Lisa želatiinilehed ja sega, kuni need on lahustunud. 

Vala marjakaste kaussi, et see kiiremini jahtuks. Lase kastmel u 15 minutit jahtuda ja tõsta seejärel supilusikaga õrnalt tarretunud panna cotta'de peale. Aseta desserdid veel paariks tunniks külmkappi, kuni ka kate on tahenenud. U 15 minutit enne söömist võid panna cotta soovi korral tõsta toatemperatuurile seisma.

Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

Hõrk jõulupraad veise esiseljast ja suus sulav kartulipuder

See jõulupraad on pigem inglisepärane ja üldse hästi britilik, sest nemad kasutavad oma köögis palju erinevaid hautamist vajavaid odavama hinnaklassi lihatükke. Õlu ja Worcestershire'i kaste on samuti saareriigis sagedased liha seltsilised, köögiviljadest rääkimata. Ja kartulipudergi on brittide jõululaual enamasti olemas :) 

Minu üks lemmikuid veisetükke hautistesse ja pikalt aeglaselt ahjus küpsetamiseks on veise esiselg, mis on maitselt superhea ja tekstuurilt mõnus pehme. Seda viimast muidugi pärast mõnda tundi ahjus küpsemist :) Aga see ongi positiivne, et enam-vähem kogu töö teeb ära ahi ja endal on minimaalselt vaja vaeva näha. Kellel siis ikka pühade ajal aega üle jääb, pigem vastupidi! :)

Mul õnnestus saada just ideaalse suurusega lihatükk. Kui soovid kiiremini liha valmis teha, siis võid võtta kaks väiksemat tükki või suure tüki pooleks lõigata, kuid mulle meeldib just selline suur pirakas praetükk kõige rohkem :) Sellest siin (1,8 kg) enam suuremat tükki pole ma reeglina näinudki, küll aga väiksemaid. Igal juhul arvesta, et küpsemisaeg on retseptis just selle suure lihatüki kohta antud ja kui kasutad väksemaid või teed suure väiksemaks, siis piisab kindlasti vähemast ajast ahjus. Igal juhul tulemus on selline, et võid liha süüa isegi lusikaga :)

Kui seda lihatükki ei küpsetaks nii, nagu mina seda siin retseptis teen ehk ahjupotis kaane all ohtra vedeliku sees (veisepuljong ja pool liitrit õlut), siis tasuks rasv pigem peale jätta, sest see annab veelgi rohkem head maitset ja pakub kaitset kuivaks muutumise eest. Kui aga teed esiselga siinse retsepti järgi, siis soovitan rasva eemaldada võimalikult palju juba enne küpsetamist. Muidu on roog pärast liiga rasvane ja kulub mõttetult aega, et kastmest rasva eemaldada. Teatavasti rasv ju ei ühildu ülejäänud kastmega, vaid eraldub (nö split'ib, nagu profikokad ütlevad). Parem sellest juba aegsasti lahti saada, vähemalt üleliigsest rasvast - see ei anna mitte midagi praele juurde ;-)

Vaja läheb:

u 1,8 kg veise esiselga

2 sl õli (vajadusel lisa juurde)

6 väiksemat või keskmist sibulat

3-5 keskmist porgandit

2 varssellerit

2 sl nisu- või riisijahu

5 dl (1 pudel) tumedat õlut

7,5 dl veisepuljongit

1 sl Worcestershire'i (Worcesteri) kastet

10 küüslauguküünt

1 loorberileht

Liha võta vähemalt tunnike enne küpsetamist külmkapist välja, et see ühtlaselt küpseks. Eemalda kelmed, kui neid on, samuti (üleliigne) rasv. 

Kuumuta kaanega ahjupoti põhjas õli, pruunista selles kõrgel kuumusel liha igast küljest mõni minut ja võta siis potist välja. Maitsesta soola ja pipraga.

Koori sibulad ja lõika neljaks; tükelda porgandid (porgandid lõika enne pikuti neljaks) ja varsssellerid 2-3 cm juppideks.

Keera kuumus poti all keskmisest veidi madalamaks, vajadusel lisa õli ja pane sibulad, porgandid ja varssellerid potti ning lase neil u 15 minutit aeg-ajalt segades küpseda, kuni sibulad on kergelt kuldsed ja pehmed. Sega hulka jahu ja kuumuta umbes minut. Vala potti õlu, sega läbi, lükka spaatliga poti põhjast praadimisejäägid lahti ja lase u 5 minutit kergelt keeda. Lisa ülejäänud ained (puljong, Worcesteri kaste, küüslauk ja loorber), sega läbi ja tõsta liha potti tagasi. Lase vedelikul keema tõusta, aseta potile kaas ja tõsta see ahju.

Küpseta 150-kraadises ahjus 3,5 tundi keerates liha poole küpsemise ajal ümber. Võta potilt kaas ja lase roal veel u pool tundi ahjus küpseda. Vala või tõsta vedelik potist välja kastrulisse ja keeda seda nö kokku, kuni see on kastmeks meelepärase paksusega. Kui soovid kastmele soola lisada, siis tee seda kokku keetmise lõpus, sest muidu on oht, et see võib liiga soolane jääda. 

Eriliselt hea kartulipuder (et mitte öelda - parim!) :)

Kui kasutada just pudru jaoks sobivat kartulisorti, siis on eriti lihtne putru teha, sest pehmeks keenud kartulid on mõnusalt muredad ja juba kergelt katki. Mina lasin endale Nõmme turu kartulimüüjal parimat pudrukartulit soovitada (see oli Andretta) ja ei pidanud pettuma. Turul ongi see positiivne, et kartulid pole lahterdatud lihtsalt kas "pestud" ja "pesemata", vaid saad neid sortide järgi osta vastavalt oma vajadusele ehk lähtudes sellest, mida parasjagu kokata plaanid.

Nõmme turul saab paaris letis osta ka lahtist võid ja - mis eriti tore - suisa 83%ilise rasvasisaldusega varianti. Vanemad inimesed ütlevad, et just see on see õige või :) Kui aga kartulipudru sees pole erilist vahet märgata (no kui aus olla), vaid see on lihtsalt pigem hingeline rahuolu rasvasemast võist :D, siis need, kes võid hommikuse (kaerahelbe)pudru peale moosi asemel panevad, ütlevad küll, et vahe on tuntav - see "korralik" ehk rasvasem või on palju kreemisem. Nii et soovitan proovida ;-)

Kartuli ostsin Nõmme turu spetsiaalselt kartulimüüjalt, kellel lisaks pildil olevatele veel erinevaid kartulisorte pakkuda. Köögiviljad on aga pärit ühest armsast poekesest turu taga osas, mida peab üks tore pere, kes oskab vist kõigi asjade (nii erinevad aeviljad kui ka hoidised) rääkida, millisest talust need on pärit ja igasugust muud infot (millised Michelini tunnustusega restod neid samu asju tellivad, milline on kangem sibul jne jne). Nii et soovitan neid soojalt, sest lisaks kvaliteetsele kodumaisele kaubale saad ka palju lisainfot :) 

Turul oli ilusti olemas (suisa mitmes letis) ka värske till. Kui seda kasutad, siis soovitan jämedad tllivarred panna kartulite juurde potti nende keetmise ajal.

Tugevamaitseline kõva ja laagerdunud juust annab pudrule hõrku mekki juurde, nii et soovitan seda kasutada, kuid midagi ei juhtu, kui juustu ära jätad. Põhilised asjad lisaks õigele kartulisordile on ikka vahukoor ja või - kui need kaks on olemas, siis on suurepärane tulemus juba garanteeritud :)

Mina ostsin turult kaks 3,3 dl pudelit vahukoort, mis mõlemad kulusid ilusti ära panna cotta (seda retsepti jagan homme) ja kartulipudru valmistamiseks ning midagi üle ei jäänud :)

Pudrule võid lisada ka veidi peenelt hakitud või purustatud küüslauku või kvaliteetset küüslaugupulbrit.

Vaja läheb:

pudru jaoks sobivaid kartuleid (nt sort Andretta)

vahukoort

võid

riivitud Parmesani või selle kodumaist analoogi (soovi korral)

soola ja soovi korral valget pipart

värsket või sügavkülmast võetud maitserohelist (nt till, murulauk)

Koori kartulid ja lõika need 2-3 cm tükkideks. Aseta koos külma veega potti ja lase keema tõusta. Keera pliidil kuumus keskmisest madalamaks, et kartulid keeksid aeglaselt õrnalt podisevas vees (mitte hoogsalt mullitades kõrgel kuumusel). Kartulid peaksid keemise lõpuks olema nii pehmed, et neid saab kahvliga kergelt muljudes purustada.

Vala potist vesi ära ja purusta kartulid, nt pudrunuiaga. Kui sul nuia või muud purustajat pole, siis kindlasti ära kasuta saumikserit, pigem kahvlit, et mitte tekstuuri rikkuda. Lisa vahukoor, tükeldatud või ja soovi korral ka riivitud Parmesan. Klopi kõik ühtlaseks mõnusalt kergelt kreemjaks massiks. Maitsesta soola ja soovi korral ka valge pipraga. Haki maitseroheline peeneks ja sega õrnalt pudru hulka ning pista ka peale. Serveeri kohe!

Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

Külmsuitsu tuunikala ja rukkileiva suupisted

Jõululaupäevani on jäänud veel vaid loetud päevad, nii et tundub õige aeg olevat hakata mõtlema, mida sel tähtsal õhtul või üldse pikkade pühade ajal lauale panna :) Blogisse on küll kogunenud väga palju maitsvaid variante, kuid täna tahaks midagi uut ja huvitavat välja pakkuda. Nimelt trühvlimekiga kreemi ja külmsuitsu tuunikalaga suupiste, mis on küll nii hõrk amps, mis sobib igati hästi jõululauale. Vaeva on samas sellega minimaalselt, sest seekord aitab pool "tööst" teha ära Nõmme turg - sealt on pärit kõik toorained, sh külmsuitsu tuunikala. 

Trühvlimajonees on kuulsa Saaremaa Taneli valmistatud, kellel isegi oma telesaada (mida ma ise kordagi näinud pole, küll aga selle reklaami) :) Selle majoneesiga peab aga gluteenitundlik inimene olema ettevaatlik, sest selgus, et see sisaldab täiseti ootamatult ka riivleiba. Majoneesi puhul ei oskakski kahtlustada, et see pole gluteenivaba, aga õnneks on tsöliaakiaga inimestel juba harjumus ka nende toodete etiketti lugeda, mille puhul ei tuleks iial selle peale, et seal gluteen sees on. Igal juhul selle kreemi sisse ja selle suupiste puhul sobis see majonees ideaalselt. Kuna Muhu leib on korralik rukkileib, siis polnud ka eesmärk teha gluteenivabu suupisteid, kuid kui see soov on, siis kasuta gv leiba ja mõnda muud majoneesi. Trühvlimajonees annab tuntava meki, kuid kui kasutad tavalist majoneesi, siis soovitan lisada kreemi sisse ka mädarõigast ja peenelt riivitud sidrunikoort.

Hapukoor ja toorjuust on mõlemad Nõmme turult ostetud lahtiselt, seega sain võtta täpsed vajaminevad kogused. Hapukoort tasub enne kasutamist veidi "kuivatada", et kreem paremini oma kuju hoiaks ja oleks vähem vesine. Kuidas seda teha, on retseptis kirjas. Võid hapukoort ka sõelal nõrutada, kui see on mõttetu aeglane protsess milleks kulub terve öö, samas kui majapidamispaberiga saab perfektse tulemuse juba poole tunniga. Mina õppisin selle nipi Pädase mõisa restoranis Alexander kokana töötades ja olen seda aastate jooksul ohtralt kasutanud ning ka koolitustel inimestele õpetanud :) 

Leiva ja majoneesi ostsin Nõmme turult sellest hästi toreda perenaisega poest

Leibadest soovitangi just Muhu leiba, sest see oma kergelt magusa maitse tõttu on minu arvates selleks suupisteks ideaalne. Šampanjaga sobitamiseks aga tasuks valida pigem värske sai, mida samas poes müügil oli. Saia võib selle suupiste jaoks ka röstida, kui on soov.

Külmsuitsu tuunikala saab Nõmme turul "Kohalik kalakas" poest. Saad osta nii suurema tüki kui ka juba viilutatult. Kui sul on samal päeval seda kala vaja, siis soovitan viilutatud varianti või lasta see kohapeal profil ära viilutada, sest ise nii ilusaid õhukesi viile ei saa isegi spetsiaalse kalanoa või terava kokanoaga. Igal juhul on see külmsuitsu tuunikala üks väga maitsev toode, mida soojalt soovitan nii jõululauale kui ka muul ajal nautimiseks. Mina olen seda kala pakkunud näiteks brunch'il kohevate pliinide juurde (lisaks kalamarjale ja suitsukalasalatile) ning see sobis suurepäraselt.

Vaja läheb:

Muhu rukkileiba

120 g hapukoort

120 g toorjuustu

2-3 sl paksu (trühvli)majoneesi

u 200 g külmsuitsu tuunikala

Lõika leivast u 0,5 cm viilud. Kui soovid, siis lõika ka koored ära ja rösti leiba kergelt kas pannil või ahjus, et see oleks mõnusalt krõbe. Enne kreemi peale panekut lase sel juhul kindlasti jahtuda.

Kreemi jaoks soovitan hapukoore enne ära "kuivatada". Selleks aseta majapidamispaber kahekordselt taldrikule, laota peale hapukoor ja aseta teine majapidamispaber kahekordselt peale. Lase u pool tunnikest seista, eemalda paber (see on nüüd läbimärg) ja tõsta alumise paberiga (see on ka läbimärg) hapukoor kaussi. Ei ole vaja muretseda, et hapukoor majapidamispaberi peale kinni jääks, sest paberid on märjad sellest veest, mis hapukoorest eraldub

Sega hapukoor külma toorjuustu ja majoneesiga ning määri või aseta pritskotti ja pritsi leivatükkidelele. 

Lõika õhukesed tuunikala viilud parajateks ribadeks, keera rulli ja aseta kreemi peale. Hoia suupisteid serveerimiseni külmas. 

Retsept sündis koostöös Nõmme turuga

Imehea mandlitäidisega Prantsuse kringel Couronne

Couronne on prantslaste pühadelaua kroon, kuninglik maius :) Kulinaariapealinnast Lyonist pärit küpsetist kohtab jõululaudadel üle Prantsusmaa. See ei tähenda, et see just päris igas peres jõulude ajal laual oleks, aga see on üks popimaid jõuluküpsetisi ja seda põhjusega - see tõesti sulab suus ja sööjad kiidavad. Minult on isegi korduvalt selle mandlitäidisega saia retsepti küsitud :)

Couronne ehk kroon on traditsiooniline maius, mida võib võrrelda meie kringli või stritsliga, kuid täidiseks on hõrk mandlikreem. Samas on seda küpsetist Prantsusmaal väga erinevat - olen näinud couronne'i, mille tainale on vaid moosi vahele määritud, mõnes piirkonnas aga lisatakse ohtralt suhkrustatud puuvilju. Tegelikult ongi küpsetajal täidise osas vabad käed, sest sobivad erinevad kuivatatud puuviljad ja pähklid ning võid neid ka käesolevale retseptile juurde lisada, kui soovid.

Prantslased armastavad süüa ja eriti just jõulude ajal :) Sealgi toimub just 24. detsembril ehk jõululaupäeval tõeline söögiorgia, kus pakutakse kõike alates austritest lõpetades hõrkude maiustega. Kuna oodatakse jõuluvana, siis ollakse pikalt üleval, kuigi kohale tulemise asemel on kingid südaööks kuuse all, pärast mida toimub ka nende jagamine. Erinevalt mitmest teisest riigist ei pööra prantslased jõulutuledele, -kingitustele ja -kaunistustele kuigivõrd tähelepanu, vaid põhirõhk on rikkalikul toidulaual ja kvaliteetsetel jookidel. Tuppa tuuakse küll sageli kuusk ja vahel ostetakse ka mõned pärjad, kuid eelkõige nähakse vaeva mitmekäigulise õhtusöögi valmistamisega, sest see on kõige olulisem osa, mida planeeritakse juba nädalaid ette. Ei saa salata, et kuigi fännan jõule ja kõiki selle pühaga kaasnevaid nö tulesid ja vilesid, siis on ka minu jaoks toidul ikkagi kõige olulisem roll :)

Soovitan apelsin osta mahe, sest kasutame vaid selle koort. Ka kuivatatud aprikoose eelistan osta just mahedalt kasvatatud, sest need on pehmed ja mahlased. Värvi poolest on need küll naturaalselt pruunid ega ole sellise erksa värvusega nagu enamik poes müüdavaid kuivatatud aprikoose, kuid lisatud punakad marjad annavad küpsetisele värvi juurde. 

Tainas:

8 g kuivpärmi

1 sl suhkrut

1,8 dl käesooja piima

50 g sulatatud võid

280 g jahu (vajadusel lisa veidi juurde)

0,5 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

1 toasoe munakollane

Sega kausis kuivpärm ja suhkur soojendatud piimaga. Lase 5 minutit seista ja sega hulka sulatatud või. 

Sega lauamiskeri anumas jahu soola ja soovi korral ka kardemoniga, lisa piima-pärmisegu ja munakollane ning töötle või sõtku kätega, kuni tainas lööb nö kausi küljest lahti. Vajadusel lisa veidi jahu.

Aseta tainas kergelt õliga määritud kaussi ja lase tuulevaikses kohas kerkida ligi 1 h, kuni see on kahekordistunud. 

Täidis:

100 g kuivatatud aprikoose

peotäis või paar goji-marju või kuivatatud jõhvikaid

2-3 sl konjakit, rummi vm kanget alkoholi

100 g toasooja võid

100 g suhkrut

1 toasoe muna

100 g mandlijahu

1 apelsini riivitud koor

Tükelda aprikoosid ja aseta koos marjadega alkoholi sisse vähemalt pooleks tunniks seisma.

Sega või suhkruga ühtlaseks (nt kasutades puulusikat), lisa muna ja sega ühtlaseks. Lisa mandlijahu ja riivitud apelsinikoor, ning sega ühtlaseks massiks.  

Tee puhas tööpind veidi jahuseks, aseta sellele kerkinud tainas ja rulli u 40X40 cm suuruseks ruuduks. Määri tainale ühtlaselt mandlikreem jättes ääred u 1 cm ulatuseks vabaks. Puista ühtlaselt peale kuivatatud puuviljad ja nirista ka alkohol, kui seda veel on kausis (ei ole imendnunud puuviljadesse).

Keera tainas tihedalt rulli ja lõika rull terava noaga keskelt pooleks jättes ühe otsa kinni. Tõsta pooli paar korda üksteisest üle, et tekiks palmik. Keera mõlemad taina otsad kokku, et tekiks ring ja suru need omavahel kõvasti kokku. Tõsta küpsetis ahjuplaadile. Lase veel 15-30 minutit kerkida. Suru kindlasti tainakihtide vahelt välja paistvad puuviljad ja marjad tainasse, sest siis ei lähe need pealt kõrbema, vaid jäävad küpsetise sees mõnusalt mahlased. 

Küpseta maiust 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni see on pealt kuldpruun. Võta ahjust, lase jahtuda ja puista üle tuhksuhkruga. Hoia küpsetist toatemperatuuril. Eriti maistev on see mandlitäidisega hõrgutis just ahjusoojalt. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin