Suvikõrvitsakeeks mustade sõstardega

Praegu on valmis saanud nii mustad sõstrad kui ka suvikõrvitsaid tuleb igapäevaselt aina juurde ja juurde - peab lihtsalt silma peal hoidma, et need õigel hetkel ära korjata ja mitte lasta liiga suureks kasvada. Just väikesed, mõnisada grammi kaaluvad krõmpsud tsukiinid on parimad ja maitsvaimad. Neid pole vaja ei koorida ega sisu eemaldada, vaid viljad kõlbavad tervikuna süüa ka suisa toorelt, igasugustesse roogadesse sobitamisest rääkimata. Mu blogis on ikka väga palju erinevaid soolaseid ja magusaid retsepte suvikõrvitsast, mida loomulikult kõiki ka soovitan :) Ma ise teen igal suvel ikka väga palju erinevaid suvikõrvitsatoitusid ja ausalt öeldes ei kujuta ilma selle viljata suve üldsegi ette ... Värske otse peenrast korjatud suvikõrvits on minu jaoks sama elementaarne nagu noor kartul, kuke- ja teised metsaseened, erinevad marjad ja muu lahutamatult suve juurde kuuluv. Suvel söön sellest viljast korralikult isu täis ja muul ajal ei pea poest välismaist kaugelt reisinud tsukiinit ostma. Vahel mõnes roas seda siiski kasutan ka muudel aastaaegadel, aga suvikõrvits on minu jaoks ikka suvine toit, mida tasub just suvel nautida, kui see on värske ja kohe eriti maistev :)

Seega häid suvikõrvitsaretsepte ei ole kunagi liiga palju ja kuigi blogiski on mitu magusat küpsetist tsukiiniga (nt toorjuustukreemiga, šokolaadimuffinid, topelt šokolaadiga brownie, pähklitega keeks, šokolaadikeeks ja šokolaadiglasuuriga tummine kook), siis lisan ühe veel juurde. See on mõnusalt aromaatne keeks, millele mustad sõstrad suurepärast mekki lisavad. Maius on tänu suvikõrvitsale nii mahlane, et on väga maitsev (ja võib-olla isegi paremgi) järgmisel päeval ega muutu kuivaks, nagu mõni keeks juba küpsetamise päeval olema kipub.

Kui sul musti sõstraid ei ole või sa neid lihtsalt ei armasta, siis kasuta kas (kultuur)mustikaid või vaarikaid. Gluteenivaba koogi jaoks kasuta maisi- või riisijahu (või nende kahe segu) ning lisa 2 tl küpsetuspulbrit (kokku kulub 3 tl).

Vaja läheb:

2 muna

1,5 dl neutraalse maitsega õli

1 sl konjakit, brändit või külma kanget kohvi

1 sl vanillisuhkrut

140 g suhkrut

200 g riivitud suvikõrvitsat

250 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli 

200 g musti sõstraid + 1 sl jahu

tuhksuhkrut (soovi korral)

Klopi munad kergelt õli, suhkrute ja alkoholi või kohviga ühtlaseks. Sega hulka riivitud suvikõrvits. 

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja kaneeliga. Lisa ülejäänud tainale ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega õrnalt hulka 1 sl jahuga läbi segatud marjad.

Vala tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud vormi, mille põhjas on küpsetuspaber. Küpseta 180-kraadises ahjus 1 h, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil pärast ahjust välja võtmist u 20 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Murakamoosiga kodujuustutort

Murakaaeg on käes ja kuigi ma ise sel aastal neid marju korjama ei jõua, on siiski õige hetk sellest praegu juttu teha ja ühte maitsvat retsepti jagada :) Mesimagusat murakat ei nimetata asjata jumalikuks või marjade kuningannaks. Võttes arvesse kui aeganõudev on murakate korjamine ja puhastamine ning kui krõbeda hinnaga neid vilju turul müüakse, ei saa kindlasti selliseid paatoslikke nimetusi ega omadussõnu hukka mõista. Lisaks heale maitsele on tegemist ka toitainerikka viljaga, millest abi ka kõhuhädade vastu. 

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) kasvab igat tüüpi rabas, samuti soostunud männi- ja lehtmetsas. Selle taime valged õied puhkevad reeglina kas mai lõpus või juuni alguses. Rabamurakas on õitsemise ajal külmakartlik, mistõttu ei pruugi tänavu kõigis muidu rikkaliku saagiga kohtades marju olla. Vähemalt mina jäin kahes rabas, kus eelmisel aastal õnnestus ämbritäis marju korjata, sel aastal peaaegu tühjade kätega. Võib aga ka juhtuda, et muraka lehti täis maa on marjavaba seetõttu, et vähemalt pooled taimedest on isastaimed, mis ei vilju kunagi. 

Rubus (punane) oli muraka nimetus juba vanaroomlastel, kuna viljad on enne valmimist punased. Chamaemorus tuleneb aga kreekakeelsetest sõnadest chamai, mis tähendab madalat, ja morus ehk mooruspuu, sest rabamuraka viljad ja lehed m eenutavad just mooruspuud. 

Botaanilises mõttes ei ole tegemist marja, vaid hoopis lihaka koguluuviljaga, milles on ohtralt (20-40) väikest osaluuvilja. Iga osa viljalihas on tilluke, tugevate kestadega kaetud seeme. Viljades on kõvasti vett ja suhkruid (6-8%), millest enamik on glükoos ja fruktoos. Küpsemisaegsed päikesepaistelised päevad suurendavad murakas leiduvate suhkrute hulka. Kui soovid magusamaid murakaid, siis tasub neid seega pigem lagedamatelt päikesele avatud kasvukohtadelt korjata. Varjulisematest kohtadest korjatud viljad on aga hapuma maitsega. Murakate magusust vähendab ka niiske ja vihmane suvi. 

Kunagi laiusid sood ja rabad ning kasvasid murakad ka Poolast kaugemal Lääne-Euroopas, näiteks Prantsusmaal, kus 1601. aastal Carolus Clusius seda mõjusaks skorbuudivastaseks marjaks nimetas. Nüüdseks leidub murakaid lisaks Eestile veel vaid Norras, Lapimaal, Rootsis ja Venemaa põhjaosas. 

Oranžika värvuse annab marjadele karotiin, mida leidub murakas umbes 10 korda rohkem kui apelsinis. Murakas sisaldab ka kiudaineid ja C-vitamiini. Viimast on apelsiniga võrreldes murakas 3-4 kordselt enam. Murakas leidub ka mangaani, seleeni ja räni; mineraalühenditest on selles kaaliumi-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumiühendeid. Hapetest sisaldab murakas peamiselt sidruni- ja bensoehapet. Kaloraaž on murkatel väike, vaid 35-45 kilokalorit 100 grammi kohta. Murakas sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid, millel on tugev mikroobe hävitav toime. 

Värsked küpsed mesimagusa murakad on suurepärased niisama dessertide ja küpsetiste lisandiks.  Suuremaid marju tasub sügavkülma panna, väiksemad aga moosiks keeta. Murakamoos on eriti maitsev just piimatoodete, näiteks juustu, kohupiima ja vahukoorega. Seega murakamoos on kodujuustule ideaalseks lisandiks ja neist kahest saab kokku üks eriti hõrk maius. Kui Sa aga kodujuustu ei armasta, siis asenda see kahe paki (kokku 400 g) maitsestamata kohupiimaga. 

See murakamoos on tõeliselt paks. Kui soovid vedelamat moosi, mis oleks pigem kastmelaadse konsistentsiga, siis lisa marjadele ja suhkrule kohe keetmise alguses ka 1-2 dl vett ja 50 g moosisuhkrut.

Põhi:

200 g küpsiseid

80 g võid

Purusta küpsised ja sega läbi kas sulatatud või toasooja võiga. Aseta 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber ja suru sinna ühtlase kihina küpsisepuru. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

150 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

380-400 g (1 tops) kodujuustu

100 g suhkrut

5 želatiinilehte

2 dl (1 pakk) vahukoort

Sega toorjuust läbi kodujuustu ja suhkruga. Kui sa ei taha, et kodujuustust tükke jääb, siis võid segu nt saumikseriga ühtlaseks töödelda.

Aseta želatiinilehed koos 1-1,5 dl külma veega kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Aseta kastrul pliidile ja kuumuta madalal kuumusel segades, kuni želatiin on lahustunud. Vala segu ühtlase nirena kodujuustu massi hulka samal ajal hoolikalt vispliga segades, et želatiinist tükke ei jääks. 

Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt kodujuustu hulka. Vala täidis vormi ja lase vähemalt kolm tundi taheneda. Enne serveerimist tõmba noaga koogi ääre ja vormi vahelt läbi, võta vormi äär ära ja libista kook õrnalt serveerimisalusele. 

Murakamoos:

450-500 g murakaid

100 g moosisuhkrut

Aseta marjad koos suhkruga potti ja sega läbi. Kuumuta madalal kuumusel aeg-ajalt segades 10 minutit. Lase seejärel moosil potis u 10 minutit seista ja vala siis kaussi. Kui moos on jahtunud, hoia seda kuni serveerimiseni külmkapis. Kui soovid moosi pikemalt säilitada, siis vala see steriliseeritud purkidesse. Koogi jaoks piisab ka poolest kogusest. 

 

Retsept ilmus aasta tagasi siin