Murakaaeg on käes ja kuigi ma ise sel aastal neid marju korjama ei jõua, on siiski õige hetk sellest praegu juttu teha ja ühte maitsvat retsepti jagada :) Mesimagusat murakat ei nimetata asjata jumalikuks või marjade kuningannaks. Võttes arvesse kui aeganõudev on murakate korjamine ja puhastamine ning kui krõbeda hinnaga neid vilju turul müüakse, ei saa kindlasti selliseid paatoslikke nimetusi ega omadussõnu hukka mõista. Lisaks heale maitsele on tegemist ka toitainerikka viljaga, millest abi ka kõhuhädade vastu.
Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) kasvab igat tüüpi rabas, samuti soostunud männi- ja lehtmetsas. Selle taime valged õied puhkevad reeglina kas mai lõpus või juuni alguses. Rabamurakas on õitsemise ajal külmakartlik, mistõttu ei pruugi tänavu kõigis muidu rikkaliku saagiga kohtades marju olla. Vähemalt mina jäin kahes rabas, kus eelmisel aastal õnnestus ämbritäis marju korjata, sel aastal peaaegu tühjade kätega. Võib aga ka juhtuda, et muraka lehti täis maa on marjavaba seetõttu, et vähemalt pooled taimedest on isastaimed, mis ei vilju kunagi.
Rubus (punane) oli muraka nimetus juba vanaroomlastel, kuna viljad on enne valmimist punased. Chamaemorus tuleneb aga kreekakeelsetest sõnadest chamai, mis tähendab madalat, ja morus ehk mooruspuu, sest rabamuraka viljad ja lehed m eenutavad just mooruspuud.
Botaanilises mõttes ei ole tegemist marja, vaid hoopis lihaka koguluuviljaga, milles on ohtralt (20-40) väikest osaluuvilja. Iga osa viljalihas on tilluke, tugevate kestadega kaetud seeme. Viljades on kõvasti vett ja suhkruid (6-8%), millest enamik on glükoos ja fruktoos. Küpsemisaegsed päikesepaistelised päevad suurendavad murakas leiduvate suhkrute hulka. Kui soovid magusamaid murakaid, siis tasub neid seega pigem lagedamatelt päikesele avatud kasvukohtadelt korjata. Varjulisematest kohtadest korjatud viljad on aga hapuma maitsega. Murakate magusust vähendab ka niiske ja vihmane suvi.
Kunagi laiusid sood ja rabad ning kasvasid murakad ka Poolast kaugemal Lääne-Euroopas, näiteks Prantsusmaal, kus 1601. aastal Carolus Clusius seda mõjusaks skorbuudivastaseks marjaks nimetas. Nüüdseks leidub murakaid lisaks Eestile veel vaid Norras, Lapimaal, Rootsis ja Venemaa põhjaosas.
Oranžika värvuse annab marjadele karotiin, mida leidub murakas umbes 10 korda rohkem kui apelsinis. Murakas sisaldab ka kiudaineid ja C-vitamiini. Viimast on apelsiniga võrreldes murakas 3-4 kordselt enam. Murakas leidub ka mangaani, seleeni ja räni; mineraalühenditest on selles kaaliumi-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumiühendeid. Hapetest sisaldab murakas peamiselt sidruni- ja bensoehapet. Kaloraaž on murkatel väike, vaid 35-45 kilokalorit 100 grammi kohta. Murakas sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid, millel on tugev mikroobe hävitav toime.
Värsked küpsed mesimagusa murakad on suurepärased niisama dessertide ja küpsetiste lisandiks. Suuremaid marju tasub sügavkülma panna, väiksemad aga moosiks keeta. Murakamoos on eriti maitsev just piimatoodete, näiteks juustu, kohupiima ja vahukoorega. Seega murakamoos on kodujuustule ideaalseks lisandiks ja neist kahest saab kokku üks eriti hõrk maius. Kui Sa aga kodujuustu ei armasta, siis asenda see kahe paki (kokku 400 g) maitsestamata kohupiimaga.
See murakamoos on tõeliselt paks. Kui soovid vedelamat moosi, mis oleks pigem kastmelaadse konsistentsiga, siis lisa marjadele ja suhkrule kohe keetmise alguses ka 1-2 dl vett ja 50 g moosisuhkrut.
Põhi:
200 g küpsiseid
80 g võid
Purusta küpsised ja sega läbi kas sulatatud või toasooja võiga. Aseta 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber ja suru sinna ühtlase kihina küpsisepuru. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.
Täidis:
150 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
380-400 g (1 tops) kodujuustu
100 g suhkrut
5 želatiinilehte
2 dl (1 pakk) vahukoort
Sega toorjuust läbi kodujuustu ja suhkruga. Kui sa ei taha, et kodujuustust tükke jääb, siis võid segu nt saumikseriga ühtlaseks töödelda.
Aseta želatiinilehed koos 1-1,5 dl külma veega kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Aseta kastrul pliidile ja kuumuta madalal kuumusel segades, kuni želatiin on lahustunud. Vala segu ühtlase nirena kodujuustu massi hulka samal ajal hoolikalt vispliga segades, et želatiinist tükke ei jääks.
Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt kodujuustu hulka. Vala täidis vormi ja lase vähemalt kolm tundi taheneda. Enne serveerimist tõmba noaga koogi ääre ja vormi vahelt läbi, võta vormi äär ära ja libista kook õrnalt serveerimisalusele.
Murakamoos:
450-500 g murakaid
100 g moosisuhkrut
Aseta marjad koos suhkruga potti ja sega läbi. Kuumuta madalal kuumusel aeg-ajalt segades 10 minutit. Lase seejärel moosil potis u 10 minutit seista ja vala siis kaussi. Kui moos on jahtunud, hoia seda kuni serveerimiseni külmkapis. Kui soovid moosi pikemalt säilitada, siis vala see steriliseeritud purkidesse. Koogi jaoks piisab ka poolest kogusest.
Retsept ilmus aasta tagasi siin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar