Nädalavahetus: ööklubid ja brunch

Eile selgus, et minu kodust vähem kui 10 minuti jalutuskäigu kaugusel on üks parimaid Pariisi ööklubisid REX club (http://www.residentadvisor.net/club-detail.aspx?id=1672), mida kõik esimese ööklubina alati soovitavad, ja veel terve rida ägedaid kohti tantsimiseks. Koos REX club'iga käisime eile õhtul Julie, Jihyun'i ja Brianiga neist eile kokku kolmes:) 

Seekord on isegi Brian ühe pildi peale jäänud (seda, nagu ka varasematelt piltidelt näha, ei juhtu just eriti tihti) :)

Julie ja Jihyun on ka ühed neist, kellega õhtuti väljas käime, ja mõlemad on 18-aastased (ma vist ei ole veel maininud, et Brian saab oktoobri alguses 20:)), lähevad järgmisel sügisel Harvardisse ning võtavad meie koolis ainult baaskursuse (Julie võtab nii cuisine'i kui patisserie, aga Jihyun ainult patisserie). Julie on Connecticutist ja Jihyun Hong Kongist, aga nad õppisid koos kolm aastat ühes USA parimas erakoolis New Hampshire'is. Pärast kolme kuud Pariisis läheb Jihyun kolmeks kuuks Oxfordi mingitele kursustele ning seejärel NYC-i sõpradele külla, Julie aga läheb Peruuse ja Ecuadori reisima ning keelt õppima. Päris tore viis vaba aastat veeta, kui vanematel on väga palju raha:) Ma muidugi ei hakka mainima, et nad on ülilahedad, nagu teisedki koolikaaslased, kellest oma blogis pikemalt räägin- that goes without saying:):):)

Ja täna olime peaaegu 4 h brunchil:) Pildil on Briani pea ülemine osa (of course), Lesley, Paul, Jihyun, Julie ja Mike. Oleme kõik veendunud, et kui meil on järgmisel nädalal klassipildi tegemine, siis Brian sellele tõenäoliselt peale ei jää!!! Mike on 49-aastane (vanem, kui Briani vanemad :)) maastikuarhitekt Texasest, kes on otsustanud oma elus kannapöörde teha ja kokaks hakata. Ta tuli juba kuu enne kooli algust Pariisi prantsusekeele intensiivkursustele ja plaanib siin peale kooli lõpetamist kuskile restorani praktikale minna ja hiljem tööle jääda.

Aeg läks märkamatult ja ma pole ammu niiiiiiiiiii palju naerda saanud... Ma arvan, et Holliwood on kaotanud Pauli ja Briani näol kaks tõeliselt andekat näitlejat, sest see, kuidas nad meie ekstravagantseid chef'e ja kummalisi koolikaaslasi (peamiselt Aasia päritolu) järgi teevad, on lihtsalt kohutavalt naljakas (ja äärmiselt tõetruu) :) 

Brunchil käisime Cafe Victoires'is, mis asub mul praktiliselt kõrvaltänavas. Selles kohvikus on terrass ja kolm saali ning lauad on nii tihedalt, et selleks, et diivanile istuda, tuleb laud eest ära tõsta. Sellest hoolimata on see alati puupüsti rahvast täis ja nt lõuna ajal on järjekord ukse taga. Käisime seal Priiduga esimesel nädala korra õhtust ja korra lõunat söömas ning mõtlesin, et lahe oleks ka nende brunchi menüüd proovida. Brunch prantsuse mõttes ei ole mitte rikkalik buffet shampusega, vaid fikseeritud hinnaga fikseeritud menüü, kus iga asja osas on paar valikut. Cafe Victoires'is nt kas kohv v tee, apelsini -v greibimahl, carpaccio rohelise salatiga või suitsulõhe pliinidega, puuviljasalat v ploomid punases veinis ning lisaks veel igale ühele munapuder croissantid, keeksiviilud, röstsaiad, või ja aprikoosimoos). Kõht on siiani täis  ning nende suitsulõhe pliinide ja toorjuustukreemiga oli väga maitsev:)